Meie Mardid

Igal põlvkonnal on oma Mart, Märt, Martin või Märten, kelle kohta ta võib öelda „meie Mart“. Päeval, mil Ameerika Ühendriikide presidendiks valiti Donald Trump, meenub meie värvikaim, 75aastane ambitsioonikas Mart Helme.
Suure Mardi poeg Martin Helme on väga teise stiiliga ja püüab isa seatud lati alt mitte läbi joosta. Omaaegne peaminister, kes juhtis taasiseseisvunud Eesti esimest valitsust oli Mart Laar, kes kirjutas meie rahvusliku ajaloo nii sõna otseses kui kaudses mõttes ümber.
Samal ajal tegi Mart Kadastik ajalehest Edasi taas vana hea Postimehe. 1990ndatel juhtis Mart Siimann samas Eesti Televisiooni e rahvusringhäälingut.
Meelelahutustegelased Mart Juur ja Mart Sander ei vaja tutvustamist, sest televiisor teeb inimesed automaatselt kuulsaks või kurikuulsaks.
Eesti Teaduste Akadeemia uus president Mart Saarma vajab küll meelde tuletamist, sest ta on meditsiiniteadlase ja -praktikuna palju aastaid Soomes ennast teostanud.
Väepealik Martin Herem osutus nii karismaatiliseks ja unustamatuks militaariks, et tema järel ametisse määratud uus vägede ülemjuhataja ei tule paljudele meist meelde.
Sotsiaalmeedia on taevakehade ja -nähtuste pildistajana meistri seisusesse tõstnud Martin Välliku. Märt Avandi puhul on küsitav, kas tema kuulsus põhineb tänasel tööl Pärnu teatris Endla, tõsiasjal, et ta on Tõnis Mägi väimees, saadete juhtumisel, „Su nägu kõlab tuttavalt“ žüriis osalemisel, „Eesti Laulu“ vahesketšide loomisel või nukra taustaga Pardiralli algatamisel – jätkem Avandi isiklikud pihtimused kõrvale ning mingem kindlasti vaatama mängufilmi „Tulnukas“.
Mart Mardisalu tuleb veel napilt meelde meloodiaga „uuauuapambambeeo – ma pole mingi varumees su lauasahtlis“, sest rahvas tahab artistidelt kogu aeg uut toodangut. Nii peaks ka Mart Müürisepp „Suure komöödiaõhtu“ menu värskendama, sest teatrist ei tõusta pahatihti kuigi tuntuks.
Mart Mikk on Rahvusooperis Estonia oma isa Arne mantlipärija ja produtsent. Märt Sepper tervendab inimesi access bars meetodil ning Mart Poom on teatavasti üks Eesti ajaloo edukamaid jalgpallureid.
Mart Haber on lilleseade legend, kes läks kollasevõitu ajalukku omasoolise armastatuga abiellumisega ning neil on peres ka adopteeritud lapsed.
Mart Maastik tõusis Saaremaa suurkujust Riigikokku ning teeb au oma väärikatele tartlastest vanematele.
Rääkigem ka kirjandusest: tuntuim Mardi nimega seotud teos on Jaan Krossi „Mardileib“, mis jutustab tõestisündinud loo sellest, kuidas keskaegses Tallinnas leiutati martsipan.
Meie kultuuriruumis on olulisim nimi Martin Luther, kes reformis kiriku ning kelle elutöö tulemusel on ka suurem osa meie kirikuid luteri kirikud, mida ühendab Eesti Evangeelne Luterikirik kui katusorganisatsioon.
Mis peamine – 10. novembril on taas ja taas mardipäev, millega koos Ameerika poole vaatav eestlane on viimastel aastakümnetel tähistanud ka isadepäeva. Erinevalt Halloweenist eeldab mardijooks laulude oskamist, lihtsalt niisama kommi ei anta ning pommidest juttu ei tehta. Mardid toovad viljaõnne, mida soovimegi kogu Eestile ja maailmale – tulgu uus hooaeg põldudel igas mõttes viljakas.