Miks mina õpin eesti keelt IT/MT23

Härrased, meil on probleem: igaüks meist siin klassitoas ajab erinevat asja.
Õpetaja peab erinevatele inimestele kõikvõimalikel moodustel tegema selgeks eesti keele põhitõed ka siis, kui õpilasel ei ole mingit motiivi õppida ning siis, kui terav pliiats tahab kõrgkooli minna võõrsile. Õpilaste probleem seisneb selles, et väga väiksesse ruumi on kokku pakitud mitukümmend noort meest ja mõned tütarlapsed, kelle erineva taseme ja isiksusetüübi tõttu kannatavad kõik: võimekamad ei arene parimal võimalikul moel, tagasihoidlikumad tunnevad end ahistatutena – kokkupakitud inimesed kaotavad fookuse ja identiteedi.
Esimene põhjendus emakeele ja -meele õppimiseks on fakt, et ei ole muud valikut. Abiturient nii gümnaasiumis kui ametikoolis peab sooritama riigieksamid riigikeeles. Kuivõrd meie hulgas on mitu sõjapagulast, peame arvestama ka sellega, et nemad järele jõuaksid ning see paratamatus annab tundidele teise tempo.
Kogemused näitavad, et 2025. aastal käsitsi kirjutama sunnitud noor valutab: tal ei ole IT- ja nutiajastu valitsemise tõttu välja kujunenud ei kirjutamislihaseid ega käekirja. Väljakujunenud kirjutamisharjumuse saame omandada tšipitšipi abiga, eduelamus võtab maha puhta lehe hirmu ja mõttebloki.
Tsiteerigem kaaskursanti: „Hellnaa, ma tean, et minu erialal on kogu tööturu kõrgeimad palgad, aga esiteks ma ei tea, kuhu ma tööle minna tahan ja teiseks ei ole IT-inimestel eesti keelt peaaegu üldse vaja – see on kõige globaalsem ja ingliskeelsem valdkond üldse.“
Hüüdnime Räigelt Lilla kandev sädeinimene põhjendab meiemaise keele õppimise vajalikkust sellega, et teda ärritavad slaavi kliendid, kes tulevad autoteenindusse kirillitsas kleepsude ja muukeelsete nõudmistega, mille vastu parim kaitse on rünnak: nõudes vastaselt keeleoskust pead seda ka ise oskama.
Olenemata erialast suhtled sa oma pere ja sõpradega ikkagi eesti keeles ka siis, kui seda kaunist ja keerulist, eranditeküllast, hullumoodi raskelt käänatavat ja pööratavat konstruktsiooni kõneleb maailmas vähem kui miljon inimest. Uus-Meremaa venelased tõdevad sama, mida juudid ja eestlased: kõigist rahvustest on kujunenud üle Maa laotunud diasporaa.
Kui isegi noored suurvenelased kasvavad ingliskeelseteks, kuidas siis meie miniatuurne suveniirisarnane keelekene ellu jääb? Eesti koolid ja pered Rootsist Hispaaniani, USA-st Austraaliani omandavad koos meiega, Raplamaa Rakendusliku Kolledži entusiastidega maarjamaist keelt kui looduskaitsealust imetegu. Teame jah, et elusa keele reaalse omandamise ainus nipp on praktika: võõrsil olles aitab nii ETV kui Youtube’i maakeelsete videote jälgimine.
Lahendus sissejuhatuses sõnastatud probleemile – meie tase, motiivid ja võimekus on erinevad – on iseenese hoidmine pidevas eesti keele väljas. Kui sul on soov, vajadus ja siht mistahes keel, olgu see või hiina ja suahiili, pead selle sees pidevalt kümblema: laulud, õppevideod, dokumentaal- ja kunstilised filmid on sulle sellel lõpmatul teekonnal parimad kaaslased.