Mina olen probleem 25PHR Kati Murutar

Oled kindlapeale kuulnud väljendit „mul ei ole probleeme, mina olen probleem“. Mina kui probleem tahan kaasteelisi tingimusteta armastada ja seda nii mõtte, sõna kui teoga väljendada. See ei ole põhjamaa rahvastele, ei ugrimugri ega põlisameerika inimestele omane, meie häbeneme tundeid.
Armastus on enam kui tunne – see on minu süvaolemus. Mina olengi üleni armastus ja ütlen enamasti enamusele kaasteelistest: „Kallis oled. Kallimusipai. Ma armastan sind.“
Sissepoole pööratud sõber või sõbratar võib minu armastusavaldust tõlgendada vastavalt sellele, mis toimub tema sisekosmoses. Arvab, et tahan teda endale armsamaks või tema kallimat endale, oh häda!
Kui on vaja seletada, siis ei ole tarvis seletada: kes teab, see teab ning eesti keelt eestikeelseks lahtiühendamiseks tõlkima ei pea. Me ei ole rahatähed, mis meeldivad kõigile: igaühel meist on oma hingeperekond.
Kohtame eluteel, loodetavasti pika elukaare ja kõrge lennu jooksul paratamatult rohkem neid, kes on teise parve linnud või teise seina naelad. Meie missioon on õppida kõrvuti elama üksteist haavamata ja lõhkumata – keerukaim ülesanne on võõrastest vibratsioonidest heitumata neist tundmatutest tõeliselt hoolida.
Minu väge sinu tasand ei kõiguta, evolutsiooni käigus ei kukutanud madalalaubalised arenenumaid, vaid arenesid inimeseks – olgu Darwin tunnistajaks!
Mina kui tingimatu armastus ja probleem olen see, kes „hoiab kõrgel lampi, et valgustada sulle su teed“. Tagore 😉