:))Sina oledki seesama hiline teekäija, kes õhtuhämaruses käib vargsi puulehtedelt pisaraid noppimas ja rohukõrtelt kurbust ära korjamas.. Ja kui tunda, et maailm hakkab äkki nii väikeseks ja kitsaks muutuma, et kohta nagu enam ei olegi, siis on hea mõelda end Sinu kaaslaseks. Ja nii hea oleks Sinuga minna külg külje kõrval läbi vihma ja üle märja rohu, nii et jalad saavad märjaks ja nii et vihm sajab näole ja mitte midagi mõelda, ainult tunnetada…
Sest sina oledki seesama inimene, kes oskab näha sõnade taga vaikust..
Ma kingiksin Sulle hästi palju: kõik hoolikalt ärapeidetud piibelehe kohad ja lindude õhtused tiivakahinad ja kullerkupupuhmad kraavi pervel ja karukellad kodutee ääres ja madala taeva peale pikka vihmast päeva ja kõik kollased liblikad ja hästi palju asju tahaksin sulle kinkida.. Nii palju kui mahub sinu sooja hinge. Ja ilmselt ainult Looja teab, millest koosneb sinu hing…

Kadri Madli Lõhmus