Elvis Presley lööklaul „It’s now or never” arendab oma sulnist rumbarütmi napoli laulu „O Sole mio!” meloodiaga. Päike, õhk ja vesi – need me sõbrad kolmekesi! Selle tõe oleme ära õppinud juba lastesõimes ning koolis on lisandunud teadmine elu võimatusest Maal ilma Päikeseta.
Nii helge on, kui keegi sind päiksekiireks nimetab ning sind hellitades väike-päike-äike mängleb. Eestikeelses kirjanduses pakub Karl Ristikivi mängimiseks näidendi „Päikese loss” Louis XIV kui Päikesekuninga ajast, Marie Under on loonud tsükli „Päikesevend” ning Andrus Kivirähk jutustab lastele loo „Kampsun ja päike”.
„Ja päike tõuseb…” kõlab Ernest Hemingway sõjast räsitud loovisiksuselt sama nukralt kui pealkiri-küsimus „Kellele lüüakse hingekella?” Vana Testamendi Kogujat tsiteerides valab maestro oma südame kadunud põlvkonna ette.
Kuna uusi kirjanikke on siiski peale kasvanud, on Nicola Joon saanud oma romaani pealkirjastada „Päike on ju samuti täht” ning Stephenie Meyeri „Videviku” kolmas osa on „Päikesevarjutus”.
Komponeerima ja interpreteerima ajab meie keskne taevakeha enamgi kui Kuu: Ruja „Päikeselaped”, Urban Symphony „Päikese poole”, Stevie Wonder „You are the sunshine of my life”, „Olgu jääv meile päike”.
Enne, kui kanname maha nõukogudeaegse heliteose, mis on ERR arhiivis talletatud Georg Otsa esituses, lugegem:
Suur päiksesõõr, all taevakaar.
Nii näeme joonistust poisil.
Kõik valmis teeb, siis lihtsalt veel
alla ta kirjutab read:
:,: Olgu jääv meile päike,
olgu jääv meile taevas,
olgu jääv meile ema,
olgu jääv minu rõõm! :,:
Truu sõber hea, mind usu sa,
rahvad kõik ihkavad rahu.
On aastaid meil kolmkümmend viis,
kindlalt ka kordame siis:
:,: Olgu jääv meile päike,
olgu jääv meile taevas,
olgu jääv meile ema,
olgu jääv minu rõõm! :,:
Ei vaenujõud, ei sõjaõud
poegadel surma või tuua.
Jääb päikseleek, jääb õnnetee.
See on me kõikide püüd:
:,: Olgu jääv meile päike,
olgu jääv meile taevas,
olgu jääv meile ema,
olgu jääv minu rõõm! :,:
Just seda me ju palumegi planeedile, kus nende sõnade kirjutamise ajal tulistati segi Harkivi… haigla.
Napoli päikeselaulu on esitanud Caruso, Pavarotti, Domingo, Carreras, Bocelli ning Reigo Tamm.
Harri Vasar – „Kuigi Eesti kultuuriruumis ja teatriloolises biograafias tuntakse Vasarat eelkõige just tuntud lüüriliste laulude esitajana, läheneb ooperilauljatele spetsialiseerunud veebileht Historical Tenors tema karjäärile puhtalt tema teatriloolise rollirepertuaari kaudu ooperimajas (Freddy, Tony jpt).” – laulis oma päikesele isekirjutatud sõnadega:
„Sa mu päike (O sole mio!)

Kui kaunilt päike pärast tormi paistab!
Ta avab nõidusväel kõik õite silmad
ja elurõõmu jälle toob maailma.
Kui kaunilt päike pärast tormi paistab!

Sa kaunim veelgi kui päikse loit.
sa, kena päike, mu hommikkoit.
Su näoke armas mulle.
Mu hommikkoit, mu hommikkoit.

Kui kaunilt kiirgab õhtul loojuv päike,
kui viimast tervitust ta saadab meile
ja punahelgi puistab mereteile.
Kui kaunilt kiirgab õhtul loojuv päike.

Sa kaunim veelgi kui päikse loit,
sa minu päike, mu hommikkoit.
Su näoke armas mulle.
Mu hommikkoit, mu hommikkoit!

Kui kaunilt päike pärast tormi paistab!
Ta avab nõidusväel kõik õiesilmad
ja elurõõmu jälle toob maailma.
Kui kaunilt päike pärast tormi paistab!

Sa kaunim veelgi kui päikse loit,
sa, minu päike, mu hommikkoit.
Su näoke armas mulle.
Mu hommikkoit, mu hommikkoit!”