Kui mina oleksin seaduste looja Rene Rande Kehtna KHK 12A

On üks vana ja kulunud fraas: „Rasked ajad loovad tugevad mehed, tugevad mehed loovad kerged ajad, kerged ajad loovad nõrgad mehed, nõrgad mehed loovad rasked ajad.“ Tsiviliseeritud massi mõtteviis tarvitseks siiski olla soov sõdasid ja hädasid minimaliseerida, eeldades, et nood ei ole agressorid… nähtavalt on seda palju paluda.
Idanaabrite vägivaldsus on mõistatuslik ja ebavõrdne õigusriigiga, õnneks ei ole konflikt jõudnud Baltimaadesse, ent nagu hallitus puuviljal, on see oma käe ulatanud veebiruumi suunas – propaganda, ajupesu, tehisintellekti spontaanne areng ei aita sugugi kaasa.
Enam ei saa arugi, kas räägid päris – funktsionaalse – inimesega või nullide ja ühtede jadaga.
Nagu iga häda ajal, on kerkimas veepinnale aina radikaalsemad vaated – printsiibid, mis ei pruugi olla sugugi purustavad, kuid käivad käsikäes propagandaliku jauramisega. Aga internet ju sellepärast loodigi: tšätiruumid, blogid, otsingumootorid – kõik peopesal.
Kõigi armastatud TikTok – pilk veebi prügimäele, kaeva piisavalt ja võibolla leiad isegi midagi huvitavat, ent algoritm, tammi luugid pärani, piserdab sirvija üle populistliku teabetulvaga. Putinistid sõja propagandaga – aga seda antakse mõlemalt poolt – meditsiini tõttu poole kehaga hauas õõtsuvad vasakpoolsed, rassistid, pääsu neist ei olekski. Kui tegu oleks ajakirjanduse või kooliga, krabataks isik, kahtlustatuna riigireetmises, tõenäoliselt ülekuulamisele. Ei, mitte internetis, kõik peab olema anonüümne.
Hiina ja mu enese valitsus näppavad mu andmeid – sõnavabadus eksisteerib vaid olukordades, kus midagi ülbet säutsud.
Fundamentaalselt ei ole sellel mingisugust vahet muu sotsiaalmeediaga, sarnast pettust harrastatakse ka mujal: Youtube, Twitter, aga tunda on, et siledate roiskunud ajudega kasutajaskond just sinna kontsentreeritud on. Ka mind on seesamuses sogases vees räsitud – ekstreemsete ideaalidega. Rämps võiks minu kui seaduse looja poolest haihtuda.
Kuid siis kannataksid ka ülejäänud – normaalsed kasutajad. Seetõttu jääb üle vaid piirangute kehtestamine, mis muudaks kogu tehnoloogia tasandi unarusse jäetuks.
Lisaks ei ole normaalne, et igaüks on võimeline avaldama oma arvamust teemadel, mida too isegi ei valda – noh, ega ei pea olema bioloog, et teada, mida toiduahel tähendab – hoopis hüpatakse esimesele populist-rongile, mis mitme targa välja oksendatud mantratest kokku lapitakse – seesuguseid Frankensteini koletisi sibab ringi palju, sigivad nagu jänesed.
Infot on aga küllaga, kraba või mõlema käega, mugav on seejärel väita, et ülejäänu on satiir ja vale.
Alaealised sobituvad pusle sisse eriti mugavalt – emme ja issi annavad iPadi kätte ilma jälgimata, mida nooruk seal omandab, korda saadab. Kasutajatingimustes on küll minimaalne vanus määratud, kuid kes seda ikka lugeda viitsib.
Sidumine identiteet-aliasega oleks tõhus meede, puuduks siis humoorikas pilt, mille taha peituda kui plaan vastu taevast lendab, see eemaldaks osaliselt ka ebainimesed-botid. Mängi täiskasvanute mänge, silmitse täiskasvanute tagajärgi.
Mis märgata metameedias, seab kahtluse alla seaduvuse, kas need ATHst tilkuvad isikud üldse hääleõiguslikud on. Vanusepiirang on sätestatud kooskõlas printsiibiga, et kodaniku kaasamiseks peaks tal olema piisav kognitiivne võimekus – võimekus, mis näib tänapäeval puuduvat.
Arusaadavalt on hea, kui kõik hääletaksid selle mu seaduse poolt, kuid kui see on efektiivselt degradeerunud hasartmänguks, kus hääletatakse uisapäisa, teadmata globaal- ja kohalikpoliitikast mõhkugi. Panna püsti kiire teadmiste kontroll – ei oleks sugugi keeruline ning näeks, keda tegelikult riigi ja rahva heaolu huvitab. Orwell, hoides näpus raamatut „1984“, kergitaks kindlasti kulmu, et on maagiliselt andnud täitsa demokraatlikule riigile totalitaarse-autoritaarse alatooni. Ei usu, et taoline oleks mingil moel võrreldav tsensuuriga, lõppude lõpuks ei võtnud ma ühiskonnalt ära ühtegi vabadust, mis oleks oluline.
„Aga minu õigused, minu privaatsust on rikutud!“
Kui isik käitub kooskõlas ühiskonna jalgealust õõnestavate väärtustega, mis juba praegu tundub võnkuvat, ei tohiks tal neid minu poolest üldse olla. Privileeg eksisteerib neil, kes mängivad kohaselt reeglitele.