Rikkus hingerahu rikkus
Valik on sinu, kuidas pealkirja tõlgendad: kas küllus hukkas hingerahu või on rikkus ühtlasi ka südamesoojuse kütus. Eks me tea, kui keeruline on puudusest tingitud hirmuloori alt naeratada ja universumile vastu särada, et sedasama väge ligi tõmmata. George Orwelli „Loomade farmi“ järgi disainitud nõukogude režiimi ajal ei olnud kombeks, et mitte öelda lubatud, inimeste sissetuleku kohta küsida. Selle tabu ületas kadunud Urmas Ott oma teleintervjuudes ning praegu on enamuse töökuulutuste juures palk nähtav. Avalik poleemika kõrvutab ladviku ja õpetajate palgad ning paratamatult ühe rikkus teise hingerahu rikkus…
Vanarahvatarkus nendib: mis meelel, see keelel – võlg on võõra oma – pindu teise silmas ei näe ja palka… palki enda silmas ei näe – poodu majas nöörist ei räägita. Majanduskriisis maailmas on mõistlikum lugeda raamatuid, mitte raha, mida ei ole – raamatukogud on ju olemas.
Kohustuslikus kirjanduses leiduvat Kitzbergi „Kauka jumalat“ uuesti läbi lugedes saame nt aru, miks poliitikute vastu helde Parvel Pruunsild oma panga poole pöörduvatele haritlastele ei vasta. Me teame, et igasuguste aadete ja usujuttude taga on kujuteldamatud summad sõdade põhjus, tulemus ja tagajärg. Infoajastul näeme ekraanidel kõrvuti massihävituspoliitikute tõttu näljas lapsi nind vepsa võmmi embavat Donaldit. Uudistevoog hoiab meid kursis Muski finantsseisuga ning artist-kangelase viiemiljonilise villaostuga – igaühel oma pensionisammas.
Piibel – täpsemalt Matteuse evangeelium nendib: „Su süda on seal, kus on sinu aare.“
Luuka ev. 18: 24-25 tõdeb: „Kui vaevaliselt lähevad rikkad Jumala riiki! Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki.“
Seoses inimkonna suutmatusega midagi õppida kirjutasid Ezra Klein ja Derek Thompson 2025. aastal teose „Abundance“ ning kuna kordamine on tarkuse ema, lisas Surah Al-Kawthar teose „Rikkuse külgetõmme. Finantsvabaduse saladus. Koraani kõnelemata tarkused“. Mõne aasta eest kirjutas Michael Fine Libeerias samuti raamatu rikkuse külgetõmbest.
Severin Rosen pani juba aastal 1860 oma trükise kaanele „Küllus“, 1909. aastal sai kaante vahele Evelyn de Morgani „Mammona kummardamine“. F. Scott Fitzgerald kirjeldas rikkuse rikkumisi romaanis „The Great Gatsby“ ning aastal 1950 paljastas kapitalismi pahesid Maksim Gorki „Artamonovite ettevõte“.
Meil siin ütles Tammsaare oma tõe ja õiguse välja Köögertali-nimelist rahajõmmi portreteerides ning ei halastanud ei äiale ega naisele, kes olid prototüübid. Õhku, õhk ei maksa midagi! – õpetas Vilde meile selgeks tänu telelavastusele „Pisuhänd“, mis õpetab armastatule tema isa rahaga kosja minema.
Nii Tuglase „Feliks Ormusson“ kui Kaur Kenderi ja Rain Lõhmuse tandem ning koodilugeja Eva Lepiku nimetatavad numbrid kirjeldavad külluslikku elulaadi, mille puhul töö ei sega elu nautimist ning kontod täituvad muinasjutuliste summadega, sest veenvale superimperaatorile lihtsalt tahetakse maksta ja peaosi anda.
Pühakiri Toora kasutab sõna shefa sellise külluse tähenduses, mille ülim väljendus on taevamanna ning mille edasiarenduse kabala poole on tõmmanud filmirahvast ja teisi suuräri vägevaimaid ilmselt just rikkus, mis hingerahu rikkus. Ühtlasi on Youtube’i küllusesarves 3-30 raamatut, mida miljonärid loevad – täpsemalt kuulavad, kuni neile massaaži ja iluravi tehakse.
Kas ja milliseid raamatuid loevad Wise’i Käärmann ning Bolti Villigid, miks Raul Eamets läks ülikoolist Bigbanki – ja miks Raplamaa Rakendusliku Kolledži õpetajapreili ei lähe advokaadibüroo PR-ks ega Viimsi valla kulturnikuks? Sest oma tee ja muinasmaa reetmise puhul saaks ta teada seda, mida on lugenud ning kogenud: rikkus hingerahu rikkus – kusjuures teiste inimeste raha lugemine ja endale tahtmine on kõige ohvriterohkema inimliku madaluse tunnus.