Emalik-õeliku lihtsate lausete tunne on. Keegi peab meile alati neid naljakalt lihtsaid asju meelde tuletama – et a peale käivad täpid teevad temast ä, et unevõlg teeb närviliseks ja kestendav nahk räägib vajadusest enesehoolde järele.
Kui juuksed langevad välja, paluvad nad end lõigata. Kui küüned murduvad, on tarvis mineraal- ja mikroaineid. Kui ära väsid, maga. Nii tavaline jutt? Just selle tavalise vastu me kõige sagemini eksimegi.

Etteütlus õpilaste esseede põhjal:
Mask on kui päästerõngas, kui ma poes käin: keegi ei tunne mind ära.
Mask on vaimne kaitse, millega tõmbad oma tõelistele tunnetele katte peale. See kaitse on vaimse tervise häirete all kannatajale oluline.
Lihtsaim on kanda naeratavat maski, et mitte tõelisi tundeid näidata.
Võin sisimas olla laip, aga nende seas, keda armastan, naeratan püüdlikult. Eriti pingutan, kui neil on hea tuju, mida ma ei raatsi rikkuda.
Naeratuse taha peidame oma valu ja viha ning kardame, et võõrad võivad meie nõrkusi meie vastu kasutada. Maskikandmise tagajärg on samas üksildustunne. Pandeemia sunnib meid lisaks koju ja jätab vaktsineerimata inimesed ilma elamusteta.
Hiljuti utoopilisena tundunud „metaverse“ on uus tegelikkus.
Tegelikus koduarestis inimene on päeva lõpuks oma tööd teinud ja kolleegid ära näinud ilma, et oleks kusagil käinud. Kui tahad olla füüsiliselt ära käinud, pead taluma õhupuudust. Süsihappegaasi pikaajaline sissehingamine on aju kahjustav, kogu keha nõrgestav ja seega eluohtlik.
Mis siis, et see on su enese toodetud mürgigaas.
Ma ei tea, kas tahan, et see ülemaailmne maskiball lõpeks, sest minu identiteet ja suhtlemise võime on juba muutunud.
Näonahk on samuti rikutud ja punniline, nagu identiteetki.
Olen võibolla juba lõplikult maski taha kinni jäänud. Tugevaks peetud inimene võib olla salaja õrn ja haavatav. Sellist peitusemängu ei peeta pettuseks ega kahepalgelisuseks. Teame oma kogemusest, kui katki võib õnneliku maski kandja olla.
Õnneliku maskikandja tõeline pale tuleb varem või hiljem tingimata ilmsiks. Nii unes kui ilmsi tunneme teeskluse ära.
Nii silmavaade kui kehakeel reedavad omakasupüüdliku teeskluse. Tundlik inimene näeb selle läbi ja tal hakkab pea valutama, sest hapnikupuudus on tal ka. Ta kibeleb koju, et seal endale vistrikevastane näomask teha ja tõelise iseendana kasvõi kaelast saadik paljajalu olla.

III etteütlus
See aasta on juba nii kaua kestnud, et selgeks on saanud: ilmselgelt on sel aastal tarvis kogu maailmas midagi põhjapanevat muuta. Loodame, et uus president söandab sekkuda rumalaid otsuseid tegeva valitsuse rapsimisse. Rahvas on juba ammu kaineks saanud, valitsus ikka veel Facebooki kaudu sogama jäänud.
Mina ei taha, et 2022. aastal süstitakse mulle immuunpuudulikkus. Mul on kaasasündinud immuunsus ja vaktsiiniga sain viirusevastase kaitse. Tõhustusdoos ründab loomulikku vastupanuvõimet. President peab olema rahvajuht, kes kuulab arste ja teadlasi ega luba oma rahvast invaliidistada.
Peapiiskop ütles: „Omikron, väike omegakene, ei saa olla tugevam kui kõik muu loodu.“
Kiiresti leviv, aga mitte väga raske kuluga omikron võiks meile antikehad anda, aga ei lasta.
Mina olen otsustanud käituda nii, et oluline poleks tähtsusetu ja tühine ei oleks tähtis.
Mina ise saan sel aastal muuta oma enese suhtumist ja harjumusi: ma ei osta raha eest, mida mul pole, asju, millega meeldida inimestele, kes mulle endale üldse ei meeldigi.
Leian endale sobiva töökoha ning kasutan teenistust säästlikult. Seepeale tänab ja naeratab ka Emake Maa.
Hirm pole hea kaaslane ega nõuandja.
Mis oleks kõige halvem, mis minuga saab juhtuda?
Pärast elektriarve tasumist on halvim, et ma ei saa osta üleliigseid asju. Parim on seejuures tõsiasi, et ma ei vajagi neid.
Kui sul on üksildustunne suurte hirmudega silmitsi olles, tule, räägime! Kahekesi selgub, kui sarnased oleme kui ausalt vestleme.
Ma pole end ise sünnitanud, seepärast pole mul õigust loobuda ega lahkuda.
Tiigriaastal saab enamus inimesi iseeneses peituva looma valla lasta. Täiel rinnal ja katmata näoga. Oled sa näinud maskiga tiigrit või mõelnud sellele, et paariaastased lapsed ei olegi näinud piiranguteta maailma?
Mida kauem kestab maskiball, seda suuremaks rullub lumepall, sest kogu inimkonna teadvus muutub. Mina õpin tähele panema ühte ja sama komade jama ning kokku ja lahku kirjutamise korrapära. Võibolla tüdinen sellest ära nii, nagu igasugune rutiin on tüütu, aga toimiv.
Treening on minu enese jaoks, kuna ühelgi teisel moel õigesti kirjutama ei harju ma ei sel ega järgmisel aastal.
Soovin, et praegu veel kujuteldavad oskused kujuneksid sujuvalt tegelikkuseks. Tegelikus iga päeva loomises osalemine saab sel aastal mu igapäevaseks osalusvaatluseks.

Sigrid Keskküla kommuun-metaverse-postkräšš maailmast:
ttps://arileht.delfi.ee/artikkel/95820251/erisaade-kes-tahab-saada-miljonariks-kommuunimajandust-soosiv-nft-ja-metaversum-avavad-seninagematud-rikastumisvoimalused

Nüüd siis alles meedias, teema on ülioluline, sellest me räägime pidevalt, no pooleldi vastu seina

Aga seni veel NFTga leiba ei osta ja elektrit ei maksa. VB 10 aasta pärast on inimesed metaverse tehnoloogias nii digitaliseeritud, et sööme metaleiba ja illusioonis täidame kõhtu, toidame metahobuseid, 6d silmaga avame seinal arvuti ja reisime murdosa sekundiga metaplaneedile, kus puuduvad loodusõnnetused. Oluline, et inimkeha kui selline muutub käsmaks, vareks ja ilmselt tuleb ka see robotiseerida. Noh et oleks metaga mingigi tasakaal. Kreisiiii raha teenime nft kunst, muusikai ja kirjandusega….njah

Muusikud kolivad nft maailma ja müüvad Blockchainis
Kunst, eks kirjandus ka
Juba praegu on dna sedavõrd aktiveerunud, et eluiga pikeneb – ka meil – 120-130 eluaastani. Juba praegu saame järjest suurema osa toidust Päikese energiast – praanast.