Kannatamatus viib kindlalt keskmest välja ja toob varjud esile. Mis on hea, sest neist teada saamata neist läbi ei tule. Kannatlikkus siin vinduva-sulava-kohmakaks muutva talvega põhjalas tähendab aeglustust, loobumiste kiusatust, taas ja taas tekkivat arvamist, et meie võimed on limiteeritud.
Kannata, küll kevad tuleb… Ja taas tänan põhjuse eest tundide kaupa õues kahlata. Kasvõi raskes lumes, väsitavates tööriietes – kanname ribadeks, kuni kanda kannatavad 😀 Ja raskeks sulav lumi kannab ka, kui end liiga raskeks ei kannata 😉

Piisab järjekordselt Kroonika kaanel ära käia – ja juba võetakse mu keeletaju-sõnameisterlikkust kordades tõsisemalt. Vaja teenima panna. Ses mõttes, et Teenima.
Krooniliste kaanetamistega on nii. Mõni laps saab lapse – pöördutakse nimeka ema poole. Ema vingerdab – kuulgenoh, mapoleenam avalikuelutegelanenoh, õpetaja-hobutädi-emme-votjustjah. Lõpeks on selge – kirjutatakse nagunii – järelikult on mõistlik harmoonilist koostööd teha.
Et keski kommib lugemata ja keegi ei saa lugedeski aru, on paratamatu.

Oma väe ära andmine teistele inimestele ja ainetele jõudis minuni uuel tasemel – edasijõudnutele.
Oled ise justkui puhas – ent saad ikka alko-narko väljaga pihta. Sõidad läbi geto – ja johmaste kohalike gängid imbuvad su pooridest sisse. Saad rongist tütre, keda kõnetanud allakäinud eakaaslane on lööklainena tema külge kleepunud. Tundideks. Loed ligimese kirja, mis… stincks.
Seega pead õppima nii sügavalt ja põhjalikult oma väge tagasi kutsuma, fookuses püsima, et need stincky-winckyd enam ei puuduta. Teist teed pidi sõitmine või kloostrisse varjumine on enesepettus.

Nagu on illusoorsed ka spirituaalsed kõrgused neid tegelikult elamata.
Võid tunde medituututada, oma kodu spiritiri-soundiga täita, ühe viiruki teise järel läita – kui ise oled salakesi ikkagi hirmunud-vihane-fookusest väljas enda-meelest-mittemiski… siis nii ongi.

Alexis Varnum:
Ma ammu tahtsin kirjutada isiklikust transformatsioonist ja selle etappidest. Teadlikult või mitte me läbime isikliku transformatsiooni, mis sarnaneb kangelase teekonnaga. Meie ülesanne on teha tööd endaga selleks, et jõuda teadvuse uutele tasemetele. Kahjuks sellest pole palju kirjutatud, kuidas seda saavutada ja mida konkreetselt teha, kuna see teekond on individuaalne. Olles isiklikus kriisis inimene ei mõista mis temaga toimub ja tihti mõtleb, et on depressioonis, kasutab antidepressante, alkoholi ja muid aineid, selleks, et vältida reaalsust.
Kriis ilmub meie ellu siis, kui me oleme valmis minema uuele tasemele. Elukriis pole karistus see on võimalus. Kui oled kriisis, siis ei tea mida oodata, soovida, millest mõelda, mida tahta. Kuid kõik hakkab sellest, et Sa ise mõistad, et vajad muudatused. Milliseid etappe me läbime kui toimub isiklik kriis ja algab isiklik transformatsioon?
Esialgu Sa mõistad, et nii nagu oled elanud, nii rohkem edasi minna ei saa, on vaja midagi muuta. Jah on hirm, kõik on ebaselge, kuid ka leppida vanaga Sa rohkem ei saa. Sa hakkad nägema teise pilguga seda keskkonda milles elad. Võimalik, et tekib soov põgeneda, muuta töökoht ja lõpetada oma pereelu, värvida juuksed, süüa ainult porgandit, minna lahku, sõita Aafrikasse vabatahtlikuna, ehk pähe tulevad erinevad pöörased mõtted. Ehk Sinus tekib tugev soov muuta harjumusliku elus stsenaariumit.
Hakkab ärritama igapäevaelu, tekib tunne, et Sa nagu oled jäänud rippuma kahe maailma vahel. Üks on materiaalne maailm oma argipäeva askeldusega teine aga see mida Sa veel ei oska mõista ega kirjeldada. Kuid tead, et seal Sa saad olla vaba. Loomulikult keegi tugevalt hoiab kinni oma mugavuse tsoonist ja eirab sisemist kutset muutmiseks. Sa võid seda vältida ja ennast peita kuid üks päev juhtub miski, mis lööb Sind välja mugavuse tsoonist ja siis hakkab toimuma kaos, mis kõik muudab, lammutab vana. Võib juhtuda, et Sind vallandatakse töölt, armas inimene läheb teise juurde, hakkavad juhtuma erinevad takistused, kõik hävib ja kaob. Isikliku transformatsiooni protsess võib olla raske, eriti kui Sa tugevalt hoiad kinni vanast ja pole valmis sellest loobuma. Sa märkad, et äkki Sinu heaolu on kadunud, turvalisus ja stabiilsus puuduvad ja ees on ainult teadmatus kuhu Sa hakkad liikuma. Siis puutud kokku oma kõikide hirmudega.
Sa mõistad, et nii nagu on olnud varem rohkem ei saa sest see ei toeta ega tööta. Pole võimalik leida seda millest kinni haarata, samas ka puudub tagasite. Järsku avastad, et kõik vana on surnud, see mis oli varem rohkem ei huvita ja Sa mõistad selle mõtetust. Midagi rohkem pole võimalik taastada ja milleks? Samas lähedased inimesed, ei mõista mis Sinuga toimub ja arvavad, et oled peast põrunud ja lolliks läinud. Nad ei toeta Sinu soovi muuta ja areneda. Miks?
Sest nendes ei toimu see mis toimub Sinus, nendel puudub sisemine soov oma elu muuta ja liikuda edasi. Nendele on mugavam, et Sa jääksid nende mugavuse tsooni, muidu ka nemad peavad tunnistama, et nende elus on miski mida ammu tuleks muuta. Isikliku transformatsiooni tuleb olla valmis millestki vabaneda, loobuda, lahti lasta selleks, et saavutada uut. Tuleb vabaneda veendumustest, tahtmistest, püüdlustest, inimestest, ootustest lootustest, hirmudest, vanast mis rohkem ei toeta Sind kuid samas mõista, et võib olla uus kohe asemele ei ilmu.
Sellel etapil on võimalik paus. Siis Sa võid sattuda ja tunda sügavat seisundit, et sa oled eikeegi, võid tunda täieliku Ja totaalset üksindust, oledki lihtsalt null ja see tunne täidab Sind täielikult. See pole depressioon, see on Sinu üleminek, seda tunnet tuleb vastuvõtta, Sa muutud. See on raske periood, tundub, et oled lolliks läinud, sa ei oska mõelda, tahta, elada. Nagu upud ja vajud põhja. On võimalik suur enesehaletsus, võib olla tekib tunne, et Sa pole kellelegi vajalik, et Sind keegi ei mõista ega armasta. See ongi peamine hetk Sa nagu sured ja samas toimub Sinu taassünd.
Sellised valusad perioodid vabastavad Sind, annavad uue teadvustamise, see ongi hetk kui on võimalikud muutused. Need pole lihtsalt sinu vaimsed haavad, see seisund just näitab kus pead ennast tervendama ja kuidas sügavusest pinnale ennast tooma. Sinu katsetuseks võivad olla uued seisundid, emotsioonid, uued tingimused ja kogemused.
See valu ida võid tunda selle perioodil on Sinu suur transformatsioon. Kui sa hakkad väljuma sellest ja mõistad , et oled läbinud katsetuse ja mõistad , et oled võitnud enda vanad sisemised draakonid sa leiad endas tarkuse pärlid ja vaatad maailma teiste silmadega. Iga situatsioon toob Sulle uued mõisted, väärtused, teadmised kui sa lähened sellel teadvustatult. Tekib sisemine stabiilsus, Sa kaotad vajadust haarata kinni asjadest, tingimustest, inimestest, Sa rohkem hindad ja austad ennast, tekivad uued mõtted, suhtumine, mõistmine, teadvustamine.
Sa hakkad lõpetama oma teekonda, kangelane naaseb koju ja elab uue teadvusega ja mõistab enda Jumalikust, ta teab, et on oma elu looja ja autor. Kui sa astud isikliku transformatsiooni teele, mõista , et see tee toob erinevaid seisundeid ja peamine on mitte jääda kinni mentaalsetesse lõksudesse pikaks ajaks, mitte langeda depressiooni ohvriks. Kõik need etapid on ajutised. Elus miski pole garanteeritud ainult pidevad muudatused, see on looduse seadus. Mäleta seda, et kõik on ajuti, ka loodus muudab oma seisundeid praegu on talv aga varsti tuleb kevad. Kangelase teel sa vajad tähelepanu enda suhtes, teadvustatust, armastust enda suhtes, mõistmist, aktsepteerimist ja usaldust.
Kas Sina oled läbinud kangelase teekonda, milliste raskustega oled Sina kokku puutunud, jaga, siis ka aitad teistele seda teekonda läbida?