Õnnistan ja õnnitlen mägede poeg Stefan Airapetjani – I HOPE on soojas-suures soorituses A’HOW-lugu – turvaliselt alfaisane ja helgelt ürgne kondorite ja hobustega storytelling. Kui vägavägaväga Torinosse tahtnud päikesepoiss lubadust peab ja miljon hobust sinna viib, võin juhatada, kus on Maarjamaa parimad 😉
Õnnistan ja tänan Jaagu-onu – pole olemas väljakutset, mida see 60aastane 80ne fenomenaalne säde-mees vastu ei võtaks. Kodu loomiseks laudu-prusse? Teeme – kasvõi 50kraadilise põuaga. Jääd magnettormide tõttu koduteel virmalistega võidu Liiva kalmistu kõrvale plinkima – ta tuleb sulle ja tütrele rõõmsal meelel pärast südaööd järele ning on rahul, et saab rutiinist välja, sündmusi-seiklusi-raamist välja tegevust.
Aitähaitähaitähnoh!!!!!!!

Oma ja tütre organismi ja immuunsust tänan ja õnnistan ka – viimaste päevade loendamatute lähikontaktide, hiljem-selgunud-positiivsestega ruumi jagamise, paratamatult igasuguste vägede ja väljadega kokku puutumise kiust puhas. Läbi tuule ja üle jää – heinad krae vahel ja kaerad taskus – uus nädal, ja kuldajastu, siit ma tulen – I HOPE-A’HOW!!!!!!!
Hope

We let them tell us what to do
Why why why
We live to die for worthy things
Oh ya ya ya
 
We promised we would never lose our pride
Your word’s worth nothing if you lie
We’re standing tall and looking up, our Father would be proud
And I’m happy to be working my own ground
 
We’ll be the last ones breathing here
 
Hey, sing your heart out boy
For all the people great and small
Oh, when all else is lost
The future still remains our own
 
We’re taught that we were born to lose
But why why why
Don’t waste your breath, it’s time to choose
Oh ya ya ya
 
We promised we would never lose our pride
Your word’s worth nothing if you lie
We’re standing tall and looking up, our Father would be proud
And I’m happy to be working my own ground
 
I said
Hey, sing your heart out boy
For all the people great and small
Oh, when all else is lost
The future still remains our own
 
I hope
 
We let them tell us what to do
Why why why
We live to die for worthy things
Oh ya ya ya
 
No matter what they try, tearing up our lives
I know we will always rise
 
I said
Hey, sing your heart out boy
For all the people great and small
Oh, when all else is lost
The future still remains our own
 
I hope
 
The future still remains our own
 
I hope
https://lyricstranslate.com/en/stefan-estonia-hope-lyrics.html
Saku suurhalli minnes nägin rõõmuga oma tütart nagu kala vees teiste influentsade sekka sulandumas – ütlesin TV3-le, et väike Merilin toonuks eurovisio Eestisse – meie lemmik on ZEVA ning võidab Stefan.
Kui pointid vahepeal väga käest ära läksid, mõtsin, et müstik-Saara on kooliõpetajana rooste läinud ja… ikkagi tuli ära! 😀 😀 😀
Ja testid jäid ikka negatiivseks 😀

Vatsla Vanapagan – M. Laisk – viiruse purgatooriumist:
KOROONA, KUI TRANSFORMATSIOONI KATALÜSAATOR
Olen viimastel aegadel mitmelt poolt lugema juhtunud, et koroona läbipõdenud kogevad selle käigus ka mingit vaimset transformatsiooni. Seda, et see koroona-kriis on tulnud inimkonda transformeerima on muidugi juba ammu näha igale vähegi teravama tajuga inimesele, aga et see toimub tõesti ka nii otseselt, oli üllatus ja ometigi sain seda ka ise tunda nüüd, kus kuri tõbi mu lõpuks kätte sai. Või mis kuri. Peale olulise vaimse lävepaku ületamise oli muu väga leebe isegi tavalise külmetuse kontekstis. Kõige põnevam oli see, et sarnane isiksuse ümberformeerumine toimus ka abikaasal, kuigi konkreetse protsessi sisu oli täiesti erinev, aga me ju olmegi kõik erinevad isiksused ja meie hinge lahendamist vajav probleem e siis takistus armastuse teel, on ka igal omamoodi. Kui naine koges pigem psühhedeelset laadi kogemust e isiksus kippus lihtsalt laiali hajuma, enne kui taas omamoodi end kokku korjas, siis minul kukkus maailm kokku see tõttu, et seni majakana toiminud väärtused osutusid illusiooniks. Kõik, mis seni tundus mõtestatud, ostus äkki mõttetuks. Seni selgelt eesmärgistatud sisekosmos kaotas äkki orientiiri. Maadlen nüüd juba 3. päev tühjuse ja lootusetusega. Ainus, mis mind hoiab hulluks minemast on tegelikult usk mingisse kõrgemasse hüvesse. Jumalsse, kui soovite. Võimalik, et kui mul poleks selja taga üle 20 aasta tõsist vaimset praktikat, ei oleks ma seda murrangut üle elanud. Neile, kes seoses koroonaga sarnasid transformatiivseid protsesse läbi teevad, soovitan jääda rahulikuks ja analüüsida, millised enne peidus olnud hirmud nüüd äkki lauale ilmusid ja kuidas see võiks olla seotud meie igaühe eluülesandega, õppida armastama vaatamata oma hingetraumadele. See protsess on moel või teisel teie põhilise hingetrauma lahendus.
Julgust ja Tervist kõikidele!