13. oktoober 2021
Käisin Eeva Esse saate salvestusel. Tunnist ajavaru kasutasin Krista Lensini julgustusel iluuneks – Tuuli Roosmaga ühise ruumi jagamine oli leebe ja harmooniline. Eeva on imeline vestluspartner. Koduteel eksisin ainult 3x ära – Viikingite külla, Polli loomaaeda ja Pahkla kivikuninga juurde 😀
Seni istus Indi per-zoom Freddy rajatud Zinzino pingile. Igas mõttes.
Tall on seest vooderdatud. Kaabel on torus. Jäänud on tuulekojad, pursuikade korstnad ja tuulekarbid. Tipidtäpid 😉
Tiina Varatalu:
Sõbralt:
/Kui palju tohib inimene Jumala seadusi täites teha järeleandmisi Jumalikku võimu vahendavale inimlikule võimule?/
Et siis kui kaua juhindub inimteadvus materiaalsesest toetavast plaanist?
Kui kaua ei ole materialism veel tappev?
Mina ise olen seda küsimust suisa eksamiküsimusena vastanud….
Sest ma jõudsingi enda allutamisega sinnani, kus ta juba oli selgelt tappev.
Ja sai seeläbi juba mõndagi selgeks teha ka.
Vaidlemisruumi enam pole, kahtlemise ruumi ka mitte ja olukorrad muutuvad aina ühesemaks…
Peab tulema ära lõpuks see õnnetu – jah.
Iseendale.
Tundub nii, et inimese ratsionaalne mõistusepool elab esmalt maailma sisse – otsekui laps vanemlikku reaalsusse.
Ta on sellest sõltuv ja see on õige ja vajalik.
See toetab teda teel sügavasse äratundmisse endast.
See annab talle arenemiseks ainest.
See jutustab talle justkui Emakeelset (mateeria tähendab ju ema), lugu temast endast – see puudutab Sind, kallis!
Et oleks üldse millelegi toetuda oma iseseisva mõtlemise sünnitõukes.
Nagu lind ei saa enne munast välja, kui ta on nagu Kirves – vars ja tera – eneseteadlikkuse selgroog on piisavalt tugev ja nupp nokib.
Rebu ei lenda…
Ümbritsev reaalsus, kuhu inimene justkui Jumala enda nullika Personaalkompuutrina saabub, tundub teda sedasi seadistavatki?
Paneb teda valmis, kooskõlastab ainestikuga, läbi mille tuua oma loojale eneseteadvus.
Inimteadvus “pixeldab” ennast läbi oma reaalsuse tuumäratundmisesse ennast kandvast olemusest ja sündinud äratundmine toetab iseseisva mõtlemise sündi.
Eneseteadvuse Lind saab oma reaalsuses teadlikuna lennuvõimeliseks – ühel hetkel koored justkui kukuvad ja ta enam ei manipuleeri välisega toimetulekuks – ta julgeb ja saab olla aus ja see ausus pole ka enam toores.
See on ka piisavalt hea tõõtlusega, et mõjuda hullumeelsenagi intelligentne…
See olemuse tuumale toetumine lõpetab loomulikult välise vormi järgimise ja liidab inimteadvuse kõrgemasse korrapärasse mis kannab ja on alati kandnud elu sügavas silmale nähtamatus ja ülemõistuse täiuslikus korrapäras.
See saab olla ainult sisemise struktuuri piisav tugevus ja küpsus, mis lõpetab välisele vormile toetumise ja sellest sõltumise.
Mäss on eksitus.
Softi ei ole ilma Hard’ita.
Jumala Personaalkompuutri arendamine pole mingi põlve otsas juhuslik nikerdamine….
See sünnib Inimesena keset oma reaalsust ja tervenisti omal vastutusel.
Tõesti!
Kõrgem armastus oleks ainus kohane seisund, millega seda protsessi kohelda…
.
See selgub paraku siis, kui on seadistatud.
Lennuvõimeline teadvus.
Võib leida vaimustavat partnerlust ja muneda uusi lootusrikkaid mune.
Aivi Omer:
Iga kord, mil leiame end arusaamatuste keskelt, kohtame vastandumist või kogeme vääritimõistmise külma seina, on see märgiks avada oma süda ning tuua olukorda kaastunde, armastuse ja aktsepteerimise soojust nii meie kaaslase kui iseenda jaoks. Sageli piisab sellest, kui üks osapooltest südamesse tuleb, et tõsta ummikusse jooksnud suhtlus täiesti uude, avarasse teadlikkuse mõõtmesse.
Enamasti peidame me end suhetes kaitsemüüride taha või satume konfliktidesse seetõttu, et minevikus rängalt haiget saanud osa meist püüab meid säästa taaskord kogemast hirmu, valu ja haavatavust läbi hukkamõistu, eraldatuse ning ebapiisavuse tunde. Paraku juhtub aga kõik vastupidiselt loodetule. Haavatavus otsib kaitset läbi endassetõmbumise või rünnaku, hirm loob uut hirmu ja valust sünnib veelgi rohkem valu.
Armas, et tuua meie siinsesse tegelikkusesse mõistmist, üksmeelt ja koosloomise väge, on aeg panna maha odad ja kilbid. Märgates sisemust jäiselt kokku tõmbumas ja rinnust teravusi tõusmas, on see märguandeks tunda endas ära vana maailma suhtemustrid, mis meid enam ei teeni. Just taolised olukorrad, mil varem olime harjunud südame sulgema, kingivad meile enneolematu võimaluse õppida tundma tingimusteta armastuse olemust, anda armastuse, hoolivuse ja osavõtlikkuse sõnatühjadele kontseptsioonidele uue sisu ning muuta need meie igapäevaelu pärisosaks.
Südames Sinuga,
Aivi / Allikavalgus
Ruth Pukman:
Külluse sõnum
Raha hakkab sinu juurde tulema hetkest, kui sa ei pane enam rõhku sellele, kui palju teenida ja kuidas raha iga hinna eest kokku kraapida!
Suuna oma mõtted sellele, millist väärtust saad sa PÄRISELT luua läbi oma tegevuse ja pane selle tegevuse sisse oma armastus koos tänutundega, et sa saad seda teha/pakkuda. Leia ülesse see, mis on su hinges ja sinu sees olemas ja tee oma tööd sellepärast, et sa seda NAUDID, mitte sellepärast, et on vaja raha teenida.
Ära loe teiste raha, ära tunne kadedust ja ürita teiste tööd kopeerida, sest see viib sind valesse energiasse. See viib sind hirmu ja viha energiasse, mis lõhub külluse energiat. Sinu külluse energiat! Tunne rõõmu kui teistel läheb hästi, siis läheb ka sul hästi. Leia iseenda hingelooming ülesse enda hingest ja ei ole võimalustki, et küllus ei leia teed sinu koju. Sa soovid viibida ju alati seal, kus sind austatakse ja sinust hoolitakse? Sa ei soovi olla inimeste keskel, kellel on sinust ükskõik, kes on vihased ja õelad sinuga! Usu, küllus voolab ka seal, kus on armastust ja austus tema suhtes ning lahkub sealt, kus on negatiivne energia.
Ära pane raha oma elu juhiks ja manipulatsiooni allikaks. Lase rahal leida vabavoolamine enda ellu naudinguga, tehes kõike seda, mida sa päriselt armastad ja millist väärtust sa läbi selle armastuse käigus saad luua.
Kerge öelda, raske teostada, kuid tasub proovida, kui soovid näha enda elus muutust!
Valgust ja armastust,
Ruth