Taara, avita, 104aastane Eesti riik!
Väikerahvas mäletab ja kirjutab end suureks oma kangelaste ja pooljumalate legendidega. Meie rahvuseepose hiid Kalevipoeg on inimlikult ebatäiuslik ning Rummu Jüri ja vürst Gabriel kogu nende röövellikkuses romantiseeritud.
104aastane Eesti on kaetud eepose-väidetud poolesaja Kalevi-pere jäljega. Mis siis, et Kalevipoeg tappis, röövis ja vägistas ning me ei tea isegi tema nime. Ah Sohni? Olgu siis Sohni. Mis siis, et meie oma vürst Gabriel oli vene vürst, kelle tervendajast isa peitis ennast Eesti metsades. Kuna sangar ja šamaan tõid vene väe eestlastele sakslaste vastu appi, mõtleme nad ikka omadeks. Meie reliikvia on…
Tahame üle oma varju hüpata kasvõi tule ja vere hinnaga. Kalevipoeg oli töömees ja ehitaja, ent sellest meie alaväärsustunde leevenduseks ei piisa. Meie viikingitest eelkäijad käisid Rootsit rappimas ja kuningat kiusamas ning meie veename end, et see oli ligikaudu Robin Hoodi moodi õiglane missioon. Teiste kodus mürgeldamas – reliikvia missugune!
Paraku on varandusejagamine toimunud läbi ajaloo alati tuhandete elude hinnaga. Mõisad põlevad, saksad surevad. Mõisad olid baltisakslaste poolt Maarjamaale rajatud arhitektuuriväärtused, nagu ka vanalinnad ja kirikud, mida on vallutajate vaheldumise rütmis mõõdutundetult pommitatud ja viljahoidlatena kasutatud.
Sakste suremine tähendas ka naiste ja laste hukkumist. Nii keiserlik läänenaaber kui tsaariaegne idanaaber rajasid siia paleesid ja koole ning iga mõisa ümber toimis täiusliku tootmisahelga väike maailm. Mõtlejad peletati, kultuur põletati ja majandus taandarendati.
Eestis turritavad tänini taeva poole viinaköökide korstnad ja aitade müürid. Nende kõrval lagunevad taasiseseisvumise ajal juhtunud ebaõnnestunud omandireformi tagajärjel tekkinud järgmised varemed. Ümber korterelamute keset kellegi teise põldusid.
Nõukogude okupatsiooni rajatud kolhooside ja sovhooside hoonete najal uusriikliku põllumajanduse üles ehitamise asemel tagastati, lammutati ja unustati. Lenin ees, Stalin järel – nii aeti suhted venelastega küüdistamiste, vangistamiste ja massimõrvadega tänaseni sassi.
Põrnitseme, kuidas silmitu Putin täna Ukrainas vennatapusõda kavandab. Naised, lapsed ja kahurilihaks taandatud ukraina mehed on 21. sajandil ebareaalsel kombel ohus. Vahime abitult, rusikas taskus ega saa pealiskaudses infotulvas aru, kes-kellega-miks sõdib. Peaasi, et meile endile jälle kallale ei tuldaks – NATO ja EU appi! Ämari koptereid pilgeni.
Ükskõik, kui kallis nende kaitsvate tiibade alla kuulumine on, vähemasti hoiavad eurotoetused põllumeeste ninad vee peal, kui põldurid ninasid norgu lastes ise ära ei upu.
Unistame Kuldajastust ja lunastajast, kelle taastulekuni jagavad vürst Gabriel ja Kalevipoeg õlg õla kõrval küllust õiglaselt ümber. Paraku kujuneb see vaesuse ümberjagamiseks, kui midagi juurde ei toodeta.
Tootmise motivatsioon kaob ilma turuta ära. Nii peremeeste kui pärisorjadena oskame ja tahame tööd teha. Kahjuks jaksavad väikesed usinad orientaal-meistrid kogu maailmaturu täis teha. Kõik on kingadest masinateni olemas. Eesti „Volta“ ja „Ilmarine“, Pöögelmann ja ekskavaatoritehas on koos „Kommunaari“ kingadega ja Klementi kleitidega ajaloo prügikastis.
Ja mis on siis meie reliikvia? Vabadus kah muidugi jah. Bornhöhe teose järgi on meie reliikvia mitte kirstutäis konte, vaid kaunis naine. Agnes, aga ka Saarepiiga või Kalevipoja ema on meie porispõlvitav varandus. Meie varemete-vabariigi tulevik oleneb jumalannadest, kes tiivad mudast tõstavad, et oma mehed rahvajuhtideks armastada.
Tõeliselt suur mees ehitab, loob, hoolib, arendab ja rajab. Tapmine ja tagaajamine ei ole enam moes. Kättemaks ja karistamine jäägu Jumala hooleks. Elu on liiga lühike, et seda endisaegsel moel kulutada. Põgene, vaba laps!

Kes me oleme?
Energeetilised olendid, kes end osavalt saboteerivad 😀
Eva Lepik:
Sa võid seda teada ja elada nagu see poleks tõde.
Sa võid seda teada ja ikka teha oma igapäevased valikud uskudes, et füüsiline reaalsus on lukus, aeglaselt ja ainult teatud viisil muudetav.
Millegi teadmine iseenesest ei muuda su elu. Muutuse lood sa sellega, kui sa ELAD seda teadmist.
Kui sa elad selle olevusena, kes teab. Kui su elu on selle teadmise väljendus.
Saboteerija, kes on üks kõige raskemini äratuntavaid varju arhetüüpe, ütleb pidevalt “jaaa, ma tean seda”. Ja peatub. Saboteerija energias olles sa ei ela maagilise olendina, vaid elad loogilise olendina.
Kui sa oled oodanud, et rohkema info ja teadmiste vastuvõtmine loob su elus muutuse ja seda pole toimunud, siis on täiesti KINDEL, et SA EI KASUTA neid koode, mille kohta sul on teadmine.
Pimedusteadvus on puhas teadvus. See on kehateadvus. Seda saab ainult elada, mitte mentaalselt teada. Meel jõuab selle piiritule maagiale järele pärast seda, kui su keha on need koodid omaks võtnud (=keha teab).

Tänu taevale, et oleme käinud-näinud-kogenud, enne kui…

Kratt
https://www.uwatchfree.fo/2021/11/kratt-2020-full-movie/