Vägivallavastane ülemaailmne tähtpäev – naistepäev – on sel aastal nii ukraina kui vene emadele ja naistele… eriline. Pehmelt öeldes.
Kui tähistame, kas teame siis ka, miks ja mida?
Rahvusvahelist naistepäeva tähistatakse iga aasta 8. märtsil.
Naistepäev on ÜRO tähtpäevade nimistus ja ta on tuntud mitmel pool maailmas. Sel päeval korraldatakse vägivallavastaseid aktsioone, rahvusvahelisi foorumeid, kriisikeskuste abistamist. See on päev, mil räägitakse naiste muredest ja probleemidest.
Rahvusvahelise naistepäeva tähistamise algust on seostatud 1848. aasta reformidega Ameerika Ühendriikides, kui naised said mitmeid õigusi ja vabadusi. Veel on tähtpäeva seostatud 1908. aastaga, kui New Yorgi tekstiilivabriku streikijad nõudsid endale paremaid töötingimusi. Täiesti juhuslikult puhkenud tulekahjus hukkus 123 naist.
1909. aastal tegi kommunist Rosa Luxemburg ettepaneku selle (või ka mõlema nimetatud) juhtumi meenutamiseks tähistada 8. märtsi rahvusvahelise naiste solidaarsuse päevana. Rahvusvahelise Naistesekretariaadi esinaine kommunist Clara Zetkin soovitas tähistada naistepäeva 1910. aastal Kopenhaagenis II rahvusvahelisel naissotsialistide konverentsil.
1911. aastal tähistati naistepäeva Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Taanis, 1913. aastal ka Venemaal.
Naistepäev Nõukogude Liidus[muuda | muuda lähteteksti]
Naistepäev integreeriti uue ja neutraalse pühana kohe Nõukogude Liidus tähistatavate pühade hulka. Peagi algas selle äge politiseerimine. 1930. aastatel hakati päeva ajakirjanduse toetusel laialt tähistama, 1936. aastast algas emarolli väärtustamine ja emakangelaste kujundamine, emadusest ja emadest kirjutamine ja konkreetsete isikute esiletõstmine. Venemaal kujunes kiiresti välja emakultus. Aga ega ainult seal: Teise maailmasõja eel ja ajal oli emadus hinnatud muudeski riikides ja samasugune propaganda käivitatud näiteks Saksamaal.
Seda päeva tähistati riikliku tähtpäeva või koguni riigipühana peaaegu kogu nõukogude aja vältel. 8. mail 1965 kuulutas NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium rahvusvahelise naistepäeva puhkepäevaks. Naistepäev tähendas koosviibimisi töökohtades ja pidu pereringis. East ja staatusest sõltumata kingiti naistele ja tüdrukutele lilli. Nagu vanade kevadtalviste naistepühade puhul, oli ideaaliks, et naiste töö teevad sel päeval mehed. Osteti torti ja kingiti lilli. Üsna lahutamatult kuulus selle päeva juurde ka pidulik jook.
Naistepäev Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis asendus Nõukogude okupatsiooni ajal naistepäevaga Eesti Vabariigis riiklikult, kuid ka pereringis tähistatud emadepäev, mil lapsed valmistasid emadele ja vanaemadele kingitusi. 1960.–1980. aastatel saadeti naistepäeval massiliselt tervitus- ja õnnitluskaarte, mida oli pühade eel laialt müügil.
Eestis oli naistepäev viimati riigipüha 1990. aastal.
Riigikogu lükkas 23. oktoobril 2001 napi häälteenamusega tagasi opositsiooniparteide ettepaneku kuulutada 8. märts riiklikuks tähtpäevaks.
Kui 1990. aastatel suhtuti naistepäeva pila ja paroodiatega, siis juba kümnendi lõpul muutus päev uuesti aktuaalseks. Taas sai tavaks viia sõpradele ja töökaaslastele lilli ja ühiselt midagi pidulikumat ette võtta.

Eesti telekanalid näitavad vaheldumisi mõrvatud lapsi ja mölisevaid tipp-poliitikuid ning ülilabaseid originaalsaateid.
Jajah, oletame, et maailma suurte poolt ukrainlastele päriselt appi mineku puhul vallandaks ebard tuumasõja.
Jajah, kindlasti kannavad iga päev hukkuvad lapsed karmalist taaka ja täidavad ülemisi lepinguid – aga see on lihtsalt nii kohutavalt õudne, et…
… MA EI MÄLETA, KUIDAS OLLAKSE HOMMIKUL ÄRGATES TÕELISELT RÕÕMUS JA TÄNULIK…
Miks, oh miks ometi…
Tunnen ennast süüdi.
Mida ma tegemata olen jätnud…
Palun andestust, kui minu helguse-valguse panus on olnud liiga väike.
Hoian end tagasi räiget mõrvarit sajatamast ja talle otsa manifesteerimast.
Inimene ei ole Jumal.
Ka siis, kui ta kujutleb, et on… Siis eriti on ta äärmuslik jätis.
JA MA TUNNEN ENNAST SÜÜDI…

On alanud rahvuste ja rahvaste tõus – prohveteeringud saavad tõeks. Koletu hinnaga.
Kristina Ehin:
HAVI KÄSUL
Tavalised vene poisid
arvutimängu tänavalahingute tallermaalt
äkki päris sõjaväljale sadanud –
vaenlast denatsifitseerimas
inimlikkust sõelapõhjaks laskmas
Havi käsul
pimedusega löödud –
tavalised vene mehed
tulistamas haiglaid ja mänguväljakuid
Ema, ma kardan, me peame pommitama juba kõike!
jõuab vene sõduri kaugekõne
Obi jõe kaldale
Isa, pea vastu!
saadab viiendat päeva
Tšernigivi varjendis konutav ukraina laps
sõnumi isale
Dnepri sillal
Tavaline vene naine!
Sinu poeg tapab praegu!
Sinu mees valab süütute verd!
Teen oma elu suurima annetuse Punasele Ristile
ja mu sisemine rahusaadik manitseb:
mida muud sa praegu teha saad –
hinga sisse selle talvepäeva üürikest päikest
Ära lase oma meeltest lahinguvälja teha!
Havi tahab hävitada
Taara avitab kuidas oskab
Ja ERMi külastades uurin igaks juhuks
kas pirrud
muuseumi klaasvitriini ja tulemüüri taga
juba lõkendavad?
Sina ja mina
meie ja nemad –
kes me oleme
siin Euroopa ajaloo
tuulepealsetel maadel?
Vaevalt said märtsipommitamise rusudele
pargid peale kasvada …
Vaevalt sai Tšernobõli sarkofaag tsemendiga üle valatud
uued pojad sünnitatud …
Vaevalt said memoriaalid rajatud …
Kes me oleme?
Kas liivaterad ainult –
hinges vappumas terve rindejoon
– headuse ja kurjuse – vahel
sätendamas terve lapsepõlvetäis
sinikollast merd
Au ja südametunnistus
pimeduse piiramisrõngas …
Piirilinnakeses kaetud pikk rahuläbirääkimiste laud
kus veekarahvinid tärisevad
raketilöökidest
Kauges külas küpsetab Ukraina vanaema
pliine ja vareenikuid
valmis varutud jahust ja puruks pommitatud kanaaediku
viimastest munadest
Ukraina vanaema
hoiab aknad rinde poole lahti
et sada poissi tuleks ja istuks
tema lõputu armulaua taha sööma
jätaks vennatapu ja tõstaks katkise katuse
pea kohale tagasi
3.3.2022 Tartus

Leelo Tungal:
***
Miski ei kao ega teki,
vaid muudab kuju ja olekut.
Ka kurjus ei kao ega teki
ega kuuluta enda taastulekut.
Äkki ta lihtsalt on kohal
nii relva kui sõnaga – kõigega.
Laiutab maailma kohal
ja õiendab arveid õigega.
Võõrast maad endale võtta
jälle võib raua ja tulega.
Alandlik hõimlane tõttab
õigustust leidma veel sulega.
Niiviisi – kildhaaval, tükati
maailma haaravad alatud.
Ajakell tagasi lükati,
ajaloost tõde on salatud.
Kutsuda kurjusejõugud
võivad end teistmoodi nimega –
ahnet ja alatut tõugu
ära neis tunda võib pime ka.
Õhk karjub süütute verest –
võimsad on vait nagu tunagi.
Siitsamast, meiegi perest
paljusid vaenati kunagi…
Peagi ehk raudteejaamas
ootel on küüditusvaguneid…
Tapja on mundrile saamas
uusi ja säravaid paguneid.
Ärevalt arvuti avad –
lootus ei taha veel kustuda…
Seda, et peagi on kevad,
isegi raske on uskuda.
Ometi lippu kord heiskab
sinilill hommikul sumedal!
Sina ju tead, kus ta peita
juuri võib praegu veel lume all…
Märts 2022

Kadi Toom
Go tell that long tongue liar
Go and tell that midnight rider
Tell the rambler, the gambler, the back biter
Tell ‘em that God’s gonna cut ‘em down
Tell ‘em that God’s gonna cut ‘em down
You can run on for a long time
Run on for a long time
Run on for a long time
Sooner or later God’ll cut you down
Sooner or later God’ll cut you down
Well you may throw your rock and hide your hand
Workin’ in the dark against your fellow man
But as sure as God made black and white
What’s down in the dark will be brought to the light
You can run on for a long time
Run on for a long time
Run on for a long time
Sooner or later God’ll cut you down
Sooner or later God’ll cut you down
Go tell that long tongue liar
Go and tell that midnight rider
Tell the rambler, the gambler, the back biter
Tell ‘em that God’s gonna cut you down
Tell ‘em that God’s gonna cut you down
Tell ‘em that God’s gonna cut you down
Oh yeah
Cut him down
Cut him down
Cut him down

Kohalolu
HETKE ENERGIATEST.
Nagu sa tead, on käimas energeetiline sõda teadvuse pärast. See sõda on kujundatud selleks, et saavutada võim sinu teadvuse üle. See on selleks et tõmmata nii palju teadvusi alla endaga kaasa kui võimalik. Selleks on vaja inimesi hoida teadvustamatutena ebateadlikkuses ja alateadlikkuse mustrites. Selleks kasutatakse aina intensiivsemaid meetodeid. Esmalt vajutatakse nuppu sinu sisemisele õiglustundele läbi tugevate valede ja manipulatsiooni. Siis sinus tekivad emotsioonid ja sa valid poole. Sa teed sisemise otsuse et see on tõde sinu jaoks. Sa lähed oma emotsioonidega kaasa. Need emotsioonid on negatiivsed – viha, pettumus, kurbus ebaõigluse üle. Neid emotsioone tarbivad toiduks need kes selle olukorra tekitasid. See kõik on sihitud madala sagedusega ja ebateadlikkuses elavate inimeste pihta. Teadlikkuses elav inimene teab millega on tegu. Ta on näinud manipulatsioone läbi massimeedia juba palju aastaid ja ta ei lähe sellega enam kaasa. Ta näeb läbi nendest olukordadest ja teab et Kurjus peab oma viimaseid lahinguid ja ta ei hoia end millegi ees tagasi. Neutraalsus mitte emotsioneerimine on see mida oodatakse Ülestõusnud inimestelt. Ainult neutraalsuses on võimalik hoida sisemist rahu mis on hetkel väga oluline et kollektiiv hoiaks kõrgemat teadvuse tasandit. Plasma kristalliline valgusenergia on tänu sellele veelgi intensiivsust kogunud ja liigub läbi meie kehade. Paljud on haigestunud seetõttu et nad ei lase vanast lahti ja elavad endiselt egoteadvuse emotsioonides ja uskumustes. Ei ole olemas ühte kindlat ajajoont ja sündmuste kulgemist. On mitu ajajoont kus samal ajal mängivad läbi erinevad stsenaariumid ja meie oma teadvusega ja ka kollektiiv oma teadvusega toetab üht või teist ajajoont. Praegu tehakse kõik et hoida elus madalam 3d ajajoon läbi pettuse, vale ja manipulatsiooni. Ole teadlik ja vali teadlikult mida sa oma teadvusega toetad. See on hetkel ülioluline. Sina oled Jumalik Olend, sa ei ole ohver. Sa ei pea tegema midagi ega kaasa minema asjadega mis panevad sind end halvasti tundma. Tõmba koheselt oma teadvus sellest välja. Siis hakkad nägema ja kogema kõrgemat ajajoont ja looma seda mida sa soovid. Soovide täitumise ees on alati madalad emotsioonid.

Teet Kalmus
Tänahommikune ülevaade (06.03.22). Lugege ja jagage. Soovi korral võivad seda teha kõik meediaväljaanded.
Ukraina rinnetel on olukord jätkuvalt väga keeruline: lõuna pool on Venemaa vägede edasiliikumist takistanud see, et nad on oma jõud jaganud mitme suuna vahel ning nad lihtsalt pole võimelised seetõttu kiiremini edasi liikuma ja eks alati on küsimus ka tagalast, sest Hersoni (valdavalt venekeelne linn varasemast ajast) meeleavaldused näitavad, et elanikkond on meelestatud äärmiselt sõjakalt okupatsioonivõimude vastu ning kui kõike striimitakse reaalajas üle maailma, siis lihtsalt nad ei saa tulistada rahulikke elanikke, kuigi nad väga sooviksid. Kui tagala on vaenulik ja väed pihustunud erinevates suunades, siis paratamatult tuleb hoogu maha võtta.
Põhja pool on omajagu kõneainet põhjustanud Valgevene armee, sest Venemaa poolt on ülisuur surve, et nad läheksid lahingusse. Paraku on seal mitu probleemi – esiteks on valgevenelaste moraal naabrite ründamiseks pehmelt öeldes madal. Teiseks puudub sellel armeel igasugune sõjaline kogemus – üks asi on paraadil marssida, teine asi on minna sõtta olukorras, kus Venemaa on valinud taktika, et inimeludel väärtus puudub. Ka teadvustavad paljud endale, et kui minnakse üle piiri, siis on Valgevene automaatselt täpselt samal pulgal Venemaaga – kui seni on ta agressori aitaja, siis juba agressor koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Kuuldavasti nö töö käib, et väed üle piiri viia või noh, Luka arvatavasti üritab topeltmängu, mida ta on aastaid harrastanud. Valgevene reeturlikkus on seadnud Ukraina keerulisse olukorda, sest riigi kaitsmisel ei arvestatud sellega, et naaber lööb neile noa selga. Valgevene juba on reetnud oma naabri. Valgevene on kaasvastutav selle kohutava kuriteo kordasaatmisel.
Kui Hersonis ei ole okupatsiooniarmee veel rahulikke elanikke valimatult tapma hakanud, siis kuuldavasti on põhja pool olukord teine. Partisaniliikumine on hoogustunud ning metsades on Stingeritega relvastatud ukrainlased. Eile oli ilm pilvine ning Venemaa lennukid ja kopterid pidid madalamalt lendama ja neid võeti järjest maha. Ameerika sõjaväeekspertide sõnul oskavad ukrainlased nende seadmetega palju efektiivsemalt töötada kui ameeriklased ise. Nii ongi Tšernigivi äravõtmine seotud suurte probleemidega – probleemid on Venemaa armee suurtükiväe varustamisega, samas lennukeid ja koptereid võetakse maha järjest edukamalt, viimati tulistati alla Venemaa üks uuemaid lennukeid SU-34. Partisanitegevusest frustreerunud Venemaa sõdurid sõidavad põhjaosas nüüd küladesse ja tulistavad järjest kõigi elumajade pihta. Süüa enam ei küsita, vaid võetakse jõuga. Samas pole vaja kirjutada, et kas see tõstab nende populaarsust või mitte.
Ukraina vägede suurimad lahingud on Kiievi põhjaosas. Sõjaväe juhtkond on sealsetele elanikele soovitanud mitte minna automaadiga kangelast mängima, sest nad lastakse siis lihtsalt kiiresti maha. Soovitused on kaevata kraave, teha betoontõkkeid, et soomustehnika kinni pidada ning siis oleks võimalik neid hävitada. Ka on soovitus lahkuda sealt piirkonnast, kuni veel saab, sest Venemaa armee armu ei anna. Ka ei loe nad oma kaotusi, nii tehti dessant Irpini, mis täielikult hävitati Ukraina sõjaväe poolt, aga nad on nagu Mordori orkid, tapad 100 ära, tulevad üle laibakuhjade uued – Kiievi blokaad on Putini joks ülioluline, sest linna ta ära võtta ei suuda, aga see oleks läbirääkimistel tugev trump tema peos.
Viimaste päevade pidev elamurajoonide pommitamine on kantud samast eesmärgist – vähendada nii ukrainlaste kaitsetahet (sest paljudel sõduritel on seal lähedased), samas püüdes tekitada läänes rahulolematust ning ideaal oleks NATO meelitada võitlusse, sest hetkel Putinil puudub tõsiseltvõetav ideoloogiliselt kandev sõnum, aga võitlus NATO vastu seda oleks. Patiseis jätkub – Ukraina suudab veel edukalt kaitsta, hoogustunud on partisanitegevus, vaenalse tagalateenistuse töö on kas täielikult paralüseeritud või siis raskendatud, aga jõudu vastupealetungile minna ka ei ole, sest Venemaa jagub ikka veel nii kahuriliha kui tehnikat, mida juurde tuua. Jagub kõiksugu laskemoona, millega pommitada elamurajoone linnades, kuigi ka seal hakkavad probleemid tekkima. Venemaa armee tagalateenistuse kütuseveokid sõidavad nüüd juba ilma igasuguse julgestuseta ning nad on territoriaalkaitse peamised sihtmärgid, nagu ka lahingumoona vedavad veoautod.
Mis saab edasi? Kuuldavasti kardab Venemaa juhtkond väga esmaspäeva, sest siis jõuab tavainimesteni majanduskrahh kogu tema inetuses. Minul on kogu aeg olnud intellektuaalselt huvitav lugeda Putini fännide juttu, nagu oleks Venemaa suurepäraselt valmis üksi maailmas hakkama saama. Sovjetiajal see nii oligi osaliselt, aga nüüd on Venemaa väga tihedalt integreeritud maailmajandusse sisuliselt kõigil tasanditel. Isegi lihakombinaadid sõltuvad pea kõik lääne tehnoloogiatest ja ka tootmises kasutatavatest komponentidest, rääkimata muudest tööstusharudest. Venemaa on tuumarelvadega suur bensiinijaam, selles ütluses on oma kibe tõde – praktiliselt kogu tootmine sõltub ainult ja ainult läänest, ise nad pole võimelised tehnoloogiaid välja töötama.
Toodeti autosid, tõsi, aga peamiselt sissetoodud komponentidest. Ja see on praktiliselt kõikides valdkondades. Lennundus on kõige silmatorkavam valdkond, sest Venemaal on piirkondi, kuhu saabki ainult lennukitega. Kuu aja pärast on lennud sellistesse sihtkohtdesse ülimalt problemaatilised. Massiliselt lõpetavad ettevõtted töö, rubla kurss kukub, elamuasemelaenude protsent on nii kõrge, et inimesed pole võimelised neid enam tasuma. Poodidest lõpevad kõige elementaarsemad tarbekaubad. Venemaa keskpank andis pankadele palju rublasid, aga antud olukorras on kõige kasulikum neil osta dollareid, et siis hiljem nad suure kasuga maha müüa ja nii teenida. Suurte IT-firmade lahkumine annab USA-le täiendava võimaluse Venemaa pitsitamiseks.
Majanduslikult on ees julm nädal ning Putin teab seda. Kui tal tekivad probleemid oma riigis pensionite maksmisel, siis mis nipiga õnnestuks tal Ukrainasse tuua majandusliku õitsengu läbi okupatsiooni? Ei õnnestugi. USA-sse lendas nn Venemaa presidendi lennuk, mille missioon jääb mõistatuseks, sest väljasaadetud diplomaatide äratoomiseks selliselt ei käituta. On spekulatsioonid, et seal on väga kõrged Venemaa sõjaväelased, kes üritavad läbi rääkida, sest Venemaa ei suuda seda sõda pikalt pidada. Aga need on ainult spekulatsioonid.
Ahjaa, kui meil siin sõimati reformi kokkuhoidlikuma majanduspoliitika eest, siis reaalsus ei ole nad olnud ligilähedaseltki võrreldavad Putiniga. Kuigi Krimmi okupeerimisele järgnenud sanktsioonid omasid Venemaa majandusele valusat mõju, kogus ta reserve. Hoolimata sellest, et riigis oli katastrofaalne puudus rahadest pea kõikides sfäärides. Kogus raha, et seda saaks kasutada sõja käivitudes. Kokku natuke alla 650 miljardi dollari väärtuses vahendeid, mis on väga suur raha. Nüüd on suur osa sellest külmutatud, kulla müümine problemaatiline ning jüäänidega kauplemine samuti (13% reservidest). Piltlikult öeldes istus ta rahvast näljutades viljahunniku osas, millest nüüd ilma jäi. Ta ei uskunud, et lääs tegutseb. Ja uskuge või mitte, aga Venemaal on tulnud käibele sõnapaar “kollektiivne lääs”, mida enam ei öelda põlgusega, vaid vastupidi, hirmuseguse austusega. See on suur muutus.
Mida on oodata. Putin tahab läbirääkimisteks võimalikult head positsiooni ning selle eesmärgi täitmiseks on tema jaoks ka kõikvõimalikud sõjakuriteod aktsepteeritvad, aga talle pole enam palju aega jäänud, sest riigi majandus lihtsalt ei pea pikalt enam vastu.
Au Ukrainale!