Täna on Inga Murutari sünnipäev. Sel puhul juurdlen päikese käes kevadtöid nohisedes eile Juuru õpetajate kevadisel pühal söömaajal kõneks olnud teemade ümber.
Inimene ei ole loonud ei ennast ega savi, millest luua – see distsiplineerigu meid endasse kui Jumala loomingusse austusega suhtuma. Nii mina kui sina oleme loodud heaperemehelikuks kasutamiseks.
Planeedi ülerahvastatus on illusoorne ja suhteline – Elon Muskile võiks Marsi asustamisega võrdväärne väljakutse olla taiga ja kõrbete elatavaks muutmine. Seda enam, et nüüd, mil tühjadesse naftasoontesse on voolanud loodetud merevee asemel mage põhjavesi, on rabad ja Baikali järv hindamatult väärtuslik varandus.
Inimese arutus naftast riideid teha ja keemiat süüa on tema vaba valik – valesti kasutatud torusiil ja viin teatavasti ise meie sisikonda ega loodusse ei voola. Kui saame allergia, siis ikka nuripidi pruukimiste tulemusel, mitte Jumala äparduse tõttu 🙂

Õpetaja on teejuht, mitte hinnetepanemise masin. Õpetaja on oma õpilaste kui uue ajastu inimeste õpilane.
Õpetaja on tänulik, kui saab nii südamest naerda, nagu zoomis eesti keelt õppiva Viatcheslauga – ülimotiveeritud noormees teatas eile selges eesti keeles, et Narvas elab 66 tuhat… hobust 😀 Järgmise naerupuhangu saime, kui küsisin, miks ta koerale e-kirju saadab – venekeeli on ät sabatshka 😀 Misjärel Tallinna linnaosi loendades kuulsin Sikupilli asemel – kupili – osteti. Tshevo kupili? Si kupili.
Ma ise lubasin 1. aprilli puhul aegsasti hiina keelt õpetama hakata. Vanim poeg juhtis tähelepanu, et see on ülimalt hea idee. Naljatades me tõsiseimaid ideid genereerime ja väljendamegi.
Matrix kräšib.

Aukartus elu ees…
Mitte kunagi varem pole inimese elu nii vähe maksnud kui tänapäeval. Mida vägevamad relvad, seda enam ohvreid. Ohvite arvukus muudab meid kõiki statistikaks. Loodusest lootusetult kaugenenud inimeste jaoks pole sõdade või stiihiate tõttu hukkuvad loomad isegi numbrid. MTÜ Nähtamatud loomad võitleb kanade ja küülikute pidamistingimuste eest rahu ajal. Nähtamatuteks loomadeks saavad sõja ajal nii lüpsmata jäävad veised, pommitamist ja katkusid kogevad sead kui raierahust ilma jäävates metsades hakkepuiduks saavad linnupojad.
Sõja ajal sõja seadused: puitu on vaja, mis aukartuse juttu sa, hing, siin enam ajad.
Loeme Gerald Durrelli, James Herrioti, Jack Londoni ja Ernest Seton Thompsoni raamatuid, et toita oma vajadust teiste loomaliikidega suhestumise järele. Ka üksnes teleris elevante ja känguruid kogeva inimese sisemine laps tahaks kõik kodutud kassid ja hulkuvad koerad koju tuua. Teeb seda raamatutegelastega samastudes.
Durrelli teose „Minu pere ja muud loomad“ väike Gerry oma aruka loomaarmastusega on paljudele tuttavlik. Samuti saame aimu Durrellide perekonna pagulasolemusest – India koloniaalohvitserist pereisa surma järel kolitakse tervise ja kokkuhoiu kaalutlustel Inglismaalt Kreekasse.
Kes soovib, samastub ema või õe, relvasõbrast või kirjanikust venna ning nende kaaskonnaga. Nii, nagu noor Gerry ei sobi tavakooli raamidesse, viib ta meid küpse Geraldina raamathaaval ümbermaailma reisile. Teda käivitab loomade päästmise, loomaaedade rajamise ja inimloomadele teiste rahvaste tutvustamise missioon.
Mistahes elualal avalduv aukartus elu ees kõnetab iga vähegi moraalset indiviidi. Ilma kireta ebamäärast palgaelu elavad isendid võivad olla välispidiselt kuitahes kirevad – paraku kirevad sisutult.
Kirglik loomaaedade loomine, loomade tsirkusest ja salaküttide käest päästmine on muuseas eluohtlik. Lõvidele elanud Joy Adamson, raamatu „Vabana sündinud“ autor, tapeti salaküttide poolt. Slaavi uhkuse ja südametunnistuse Ukraina loomaaedade ja varjupaikade töötajad on hoolealuseid toites ja kaitstes koos nendega surma saanud. Nendest alles hakatakse sõja lõppedes kõnelema.
Loomaraamatuid lugedes ja -filme vaadates võivad teatavasti ka mehisemadki mehed endale pisara lubada. „Vesi elevantidele“ on teos, mis teiste seas julgustab tundma ja nutma. Nagu ka tiibrakett loomaaiale või hobusekasvandusele…
Kogu hinge loomade teenimisele andnud Durrell lasi inimkonna rumalalt õppimisvõimetu julmuse sarnaselt Hemingwayga läbi südame. Mõlemad sõnameistrid põlesid seetõttu eredalt mõlemast otsast ning pidid nägema oma unistuste hävingut. Põrgupiinad ei tulene, tõsi küll, mitte loomade ja lindude hukkumisest, vaid sellest, kuidas me sellesse suhtume. Kes mille eest vastutuse võtab.
Andrei Turovski võtab vastutuse karmidestki nähtustest nii loomade seas kui inimeste ja loomade vahel kõnelda maitseka huumori võtmes.
Talupoja eetika võtab vastutuse endast olenevate olendite elukaare iga osa eest. Perenaine annab pudulojustele poegimisabi ja lutitab väetikesi, peremees õpetab ja rakendab tööloomad. Kui loom on toiduks kasvatatud ja iga ilmaga hooldatud, siis pere tänab, õnnistab ja lõpetab ta. Nii on. Hinnanguteta.
Sina ei pea mitte lõbu pärast tapma, ütleb nii pühakiri kui Albert Schweitzer. Tapaturism ja trofeede jaht, massimõrvad ja süüdimatu saastamine tunduvad samas arvutimängu või meisse mitte puutuva filmina. Veresüü veeretamine kellegi teise kaela õnneks või paraku enam ei tööta. Igaüks võtab vastutuse iga oma mõtte, sõna ja teo eest.
Ärgates inimenehaaval tegelikule ja tegusale aukartusele elu ees on meil veel võimalus planeet päästa. Kui iga rahvajuht adub, et tema otsustest oleneb ka iga liblika ja konna saatus, saab tõeks Artur Alliksaare tõdemus: ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe.

Kõrge lennukaarega taeva-avastajad ja maa sees nukerdavad ussikesed pole teineteisest halvemad ega paremad. Nii teenäitajatest-rajajatest kotkaid kui õunausse ja vaklasid on vaja.
Vaglad õgivad vanad hävivad nähtused põrmuks, et uus saaks tärgata.
Õunaussid näsivad mõned ladvaõunad tulevastele puudele väetiseks.
Kotkad püüavad ja söövad ära ikka nõrgemad ja rumalamad isendid…
Päevast päeva vakladest vadrates, neid peljates-põlates-vihates anname neile jõudu. Sellepärast, et meis eneses on veel ussikese faas läbimata.
Kuni sõja abiga seda arenguetappi läbime, on meil hirmu ja viha vajadus. Kas teenime seda sõltuvust või taeva tahet, on meie enese vaba valik.

Eva Lepik:

KÕIK ON VÄGI
Tere Kati Saara,
Lõuna-Ameerika põlisrahvaste šamaanidel on ütlemine “everything is medicine” ehk “kõik on tervendus, kõik on ravim”. Selle tähendust hakkab inimene mõistma teadvuse avardudes.
Õppides tundma arhetüüpe, mis kirjeldavad teadvust väljaspool Varju ja Valgust, saab selgemaks lause “kõik on vägi” tähendus.
Varju ja Valguse arhetüüpe tundma õppides saab inimene selguse, et varju energias olles ta ei ole väes ja valguse arhetüüpide energias olles on.
Kui oma pilku ja koodide tajumise võimet treenida, on Varju ja Valguse vahe selgelt tajutav ka kehas.
Siis saabub aeg, kus inimese isu oma energia lõputu majandamise järgi hakkab otsa saama. Ta liigub lahtiühendusse ja hakkab looma suhet Pimeduse arhetüüpidega.
Kui tal on julgust kaugemale vaadata, siis ka Geeniuse arhetüüpidega.
Geeniuse arhetüüpide olemus tundub esmapilgul täiesti metsik.
Nad meenutavad lihvimata pilgule varju ja ehmatavad tagasi need, kes tahavad, et elu oleks mõistlik, korrapärane ja ettearvatav.
Sarnasuses varjuga on peidus ka võti, mis, kui seda selge pilguga vaadata, paljastab, miks inimest TÕMBAB varjus olemise poole – kuni ta sealt teadlikult välja ei astu.
Vari on allasurutud geenius.
Geeniuse arhetüübid annavad kõige puhtamal kujul edasi inimese jumalikku olemust.
Varju ja geeniuse vahe on sageduses. Sagedus määrab, kas inimene kogeb, et on väes või ei ole, kas ta tunneb, et on vaba, või tunneb ta, et ei ole vaba.
Õppides kõiki arhetüüpe – Varju, Valguse, Pimeduse ja Geeniuse omasid – nüanssideni tundma ning õppides energeetilist meisterlikkust, saab hakata ka varju koode geeniuseks muutma.
Inimese esimene tutvus geeniuse arhetüüpidega on tavaliselt kas äärmiselt vabastav nagu ununenud kosmilise kodu meenumine või täis vastupanu, sest meelel on neid keeruline kollektiivse teadvuse lugude süsteemi sobitada.
Millisena sina neid tajud ja kas sa võtad kohe vastu nende piiritu potentsiaali või mitte, saad sa näha liitudes
kolmapäeval 30.03. kell 17.00. live meistriklassiga Koodinägijas

GEENIUSE ARHETÜÜBID

Koodinägija liikmeprogrammiga saad liituda siin: sininekookon.ee/koodinagija/

VAATA LÄHEMALT

Jää vabaks.

Kuuloomisega algab astroloogiline uus aasta.
This Aries New Moon marks the beginning of the
ASTROLOGICAL NEW YEAR 2022!
 
…and what better way to ring in the New Year
and set your intentions than with me and the 144k …
 
 
And besides, given the EXTREME IMPORTANCE of this particular moment in time for setting our intentions into the field…
 
…you can rest assured that the Satanic rituals will guarantee you’re not going to get any sleep anyway …  :- )
 
…and you certainly don’t want to be waking up to a lower timeline because no one was staying up & shutting down their ritual crap the previous night!
 
So if staying up & fighting for humanity doesn’t spoil your Friday plans … the lower timeline will … lol.
 
So you may as well not plan for much on Friday & join us.