Selle pöördumise kirjutas 9. klassi lõpetaja Liisi – keeleülesanded ja lugemisülesande lisas õpetaja Murutar.
Õpilased versus õpetajad,
kes võiksid olla Õpetajad
Liisi Karen

Aru saamine ja mõistmine tekib tavaliselt taipamisena. Vahet pole, et sulle on sedasama asja öeldud palju kordi ja mitmete erinevate inimeste poolt. Sina mõistad seda palju hiljem.
Põhjus, miks otsustasin nendest probleemidest kirjutades rääkida on see, et vahet pole, kui palju ma räägin – ikkagi tuleb see kõik kunagi taipamisena. Vahel ei jõuagi meie sõnumid teistele kohale. Sellest pole midagi, olen õnnelik, kui suudan Su selle tekstiga vähemalt järele mõtlema panna.
Kuna ma ise pole õpetaja, ei oska ma nii väga õpetajate raskusi ja probleeme ning seisukohti näha, kuid üritan mõista. Palun, et Sina, kes Sa seda loed, ei anna kirjutatule hinnangut, lased emotsioonidel, mis lugemise ajal tulevad, vabalt tulla, olla ja minna ning ei võta midagi isiklikult või solvanguna.
Õpilased versus õpetajad vastasseis on olnud juba ammu enne minu aega, minu ajal ja tõenäoliselt jääb olema ka tulevikus. Tosin probleemi, süüdistamine, solvamine, solvumine… Mõlemad pooled soovivad mõistmist, kuid kumbki ei kuula teist ära.
Õpilased on õpetajate käest tihti kuulnud midagi sellist: „Vaata, kui suured te olete – ja käitute ikka niimoodi, et teid tuleks lasteaeda tagasi saata.“
Iga päev on vähemalt üks õpetaja, kes seda mainib.
Tunnen, et nad sisendavad seda meile senikaua, kuni hakkamegi seda uskuma. Jah, olen nõus, et õpilased käituvad vahel lapsikult, kuid seda teevad ka õpetajad. Kummalgi ei ole oma käitumise suhtes õigustust – mõlemaid pimestab ego.
Kui õpilane hakkab õpetajale vastu, siis on ta „probleemne“. Mina olen näinud kahte viisi, kuidas nendega käitutakse, kui nad järjekordse pahandusega hakkama on saanud.
1.Õpetaja ei viitsi sellega tegeleda ja ignoreerib olukorda – ei võta midagi ette.
2.Karjub õpilase peale.
Tõde on see, et kumbki teguviis ei toimi. Tegelik põhjus, miks „probleemsed lapsed“ tekivad, on see, et neile ei ole pakutud piisaval määral hoolt ja tingimusteta armastust. Võiksime näha, et nende käitumine on vaid fassaad, mis varjab õrna hinge, mis on juba niigi haiget saanud.
Eelkõige pööratakse tähelepanu nendele vastuhakkajatele, keda tuleks karjumise asemel mõista. Kuid lapsi, kes on depressioonis, isegi ei märgata. Nemad ju ei vaidle vastu, täidavad kõik õpetajate käsud. Vahel ei pruugi lihtsalt õppeedukus just kõige parem olla, aga nemad on ka katki.
Nähakse vaid seda, et kui inimene füüsiliselt haige ei ole, siis peaks tal ju kõik korras olema.
Nii õpetajad kui õpilased süüdistavad teineteist ja ootavad, et vastas olev inimene mõistaks, kuid mõlemad keskenduvad eelkõige enda argumentide kaitsmisele. Kui Sa enda omi nii kiivalt kaitsed, ei jäägi Sul aega mõelda, mida teine oma jutuga öelda tahab. Tahetakse teist enda õigsuses veenda, mitte kompromissile jõuda.
Õpetajad peavad tihti monoloogi sellest, mida õpilased valesti teevad.
Vahel läheb tunnis lausa seitse minutit monoloogile: „Sellel teemal räägime pärast tunde, me ei hakka siin praegu tunni ajast seda arutama. Ma ei hakka mingit monoloogi pidama…“
Tegelikult ei ole muidugi õpilastel õigust õpetajaid solvata ega pahandust teha, kuid kui õpetajad tegelikult midagi muuta tahavad, siis karjumine ja monoloog küll ei aita.
Räägi meiega südamest ja ühel päeval hakkame ka meie südamega vastama.
Oleme palju kuulnud, et õpilastel pole motivatsiooni õppida.
See on tõsi ja põhjuseks on see, et õpime teemasid, mida meil tegelikult vaja ei lähe, mis meid ei huvita – ja teeme seda väga, väga palju. Ka õpetajatel ei ole õpetamise motivatsiooni – seega pole meil eeskuju, et olla motiveeritud.
Kui juba õpetajat jätab see õppeteema külmaks, siis mida õppijad veel tegema peaksid?
Õpilased ei taha tunnistada, et nemad on käitunud ülekohtuselt, seda ei taha teha ka õpetajad. Olen nõus, et õpetaja peaks olema eeskujuks, kuid pole nõus sellega, et peaksime teda endast kõrgemale seadma. Oleme kõik võrdsed ja õpetame üksteist. Peaksime mõlemad teineteisesse lugupidavalt suhtuma. Vahet pole, kumb vanem on.
Meie õppesüsteem ei toimi enam ammu. Kahtlen, kas üldse toiminud on. Kuiv tekst õpikutest pluss mingid nõmedad ülesanded töövihikust. Ka slaidikavad ei ole kuigi paeluvad. Olen kuulnud õpetajatelt, et nemad ka ei tahaks töövihikut täita, kuid nii on tunnis vähemalt kord ja lapsed omandavad teema.
Tegelikult surub see õpilased raamidesse, sest töövihik õpetab nad „õigesti“ ehk piirides mõtlema. Ei ole kunagi võimalik saada terve klassi täielik tähelepanu – va mõni erandjuhtum, milleks ei ole töövihik.
Seega töövihiku täitmine pole abiks.
Abiks oleks meid dialoogi kiskumine ja kui me vedu ei võta, siis lasta meil teha teemaga seoses praktilisi ülesandeid, mille läbi mõistaksime, et õpitav on tõesti huvitav või päriselt eluks vajalik.
Lisaks arvan, et pole normaalne, et nädala peale kokku õpime vähemalt ühe koolipäeva ehk seitsme tunni jagu kodus.
Peame lõpetama üksteise süüdistamise ja enda õigustamise.
Kui õpilasi surutakse raamidesse, mida tänapäeva koolisüsteem teeb, siis muutuvad nad kas mässajaks või elavaks surnuks.
Õpetajad, palun julgege mõelda kastist välja ja mõelda oma peaga, nagu meile pidevalt soovitate. Meie koostöö võib olla vägev, võimas ja harmooniline mõlema poole jaoks.
Vaja on vaid mõistmist, armastust, hoolt.
Oleme võrdsed.
Kui tunned, et miski teise inimese juures häirib Sind, siis tea, et kõik, kes või mis Su ümber on, peegeldab Sulle Sind ennast. Sama on ka heade asjadega.
Soovin, et meie kõigi hinges valitseks rahu, et mõistaksime teineteist ja elaksime oma täies väes!

Küsimused õpetajate-teemalise teksti kohta

1. Mida palub Liisi teha emotsioonidega, mis tema sõnumit lugedes tekivad?
2. Mida sisendavad õpetajad noortesse Liisi väitel? Too veel analoogseid näiteid.
3. Kuidas on tekitatud „probleemsed“ lapsed – milleni kestev surve viib?
4. Miks pole motivatsiooni õpilastel? Miks õpetajatel – oletatavasti?
5. Mida peaksid õpetajad tegema, et tõusta kõrgemale – iseendast, mitte noortest!
6. Mispärast õpetajad jätkavad õpilaste raamidesse surumist selle asemel, et ka ise raamidest väljuda?
7. Kuidas klassi tähelepanu saavutada?
8. Mida tähendab oma ümbruse, tegelikkuse kujundamine iseenese peegeldusena?
9. Missugune on sinu parim võimalik versioon iseendast – võrreldes praegusega?
10. Kas sina võiksid saada õpetajaks?

Lüüra-portaali avalisüli voogamise ajal kogesin mina, kuidas mind kallistavad lootusetuteks intro-autistideks diagnoositud kaunid hinged – ja kuidas väikeklassi mahub mituteist igasuguste klasside noort tantsima-naerma-looma. Tänantänantänan!
Jüriöö ülestõusu olemus on pärast praeguseid värskendusi-puhastusi täiesti uus – ÜLESTÕUS noh! – kes on valinud olla ikka Popi ja Huhuu, peni ja pärdik laamendamas ja lammutamas – tal on selleks puhastustuleks õigus.

Lisaks jüripäevale on täna ka veterani päev.
Mina olen raamidest välja füüsiliste tööde vaimse sooritamise veteran – koos oma ja koha vaimolendite – ja ustava Raimondiga – tegime ühe päevaga ära kogu kevade sooritused. Puhtaks-paika-süsteemi-värskeks.
Lisaks puhastasin Piiskopi männid ja Bella paradiisi, sadularuumi ja poksikoti paviljoni. Nüüd on kaldakoja ehituseks ning rehabilitatsiooniks-keelekümblusteks õues kõik tingimused loodud.
Üleinimlik tööde maht – eks seesuguseid ebanormaalseid suutmisi ole ennegi olnud – kinnitas taas: kõik on võimalik. Piire pole. Ent sellist helget rahulolu, mis lahustab ülikiiresti ka füüsilised pinged-pakitsused – mina varem kogenud ei ole.
Nii ja ainult nii Kuldajastul luuaksegi. Ka raamatuid ja filme. Nii – ja veel ja üha kõrgemini-kergemini-helgemini.

Päästeametiga koos tundi kuuendikele andes adusin, kui oluline on keskenduda sellele, mis oleneb minust – minu ahjud ja juhtmed, paadid ja vestid. Ühe kuuendiku planeedi kõigiohtlikud raplemised… ei ole olulised.
Ei ole suureline see suhtumine.
See on Tõde.

Kaunid kogemused noorte endi tekstidest harjutuste tegemisel – ning see, kui nemad ise minu loodud etteütlust dikteerivad – see on oluline. Mitte by-the-book-raplemised sureva monsteri kiiluvees. Ja nii ongi. n PQMjMwNDIwMjKKORr4iVWKGg&index=6ocki.

Alljärgnev on erandlik steitment – mitte-feik-poliitika, millest meie kooliõpilastega oleme juba mitu kuud kõnelenud – Kaja Kallas kohtumisest Saksamaa välisministriga:
Rõhutasin välisminister Baerbockile, et Saksamaal on eriline kaal ja eriline roll Putini tapamasina peatamisel. Peame kiiresti saatma Ukrainale rohkem abi, eriti just raskerelvastust. Ukrainlased ise on öelnud, et parim humanitaarabi Ukrainale on sõjaline abi. Eesti on üks Ukrainat enim aidanud riike, kuid seni, kuni sõda Ukrainas ei ole lõppenud ja Vene väed pole taandunud, pole me keegi teinud piisavalt.
Arutasime järgmise EL sanktsioonipaketi olulisust. Selle fookus peab olema energiakandjatel, kuna nafta ja gaasi müük on Kremli sõjamasina peamine sissetulekuallikas. Küsisin ka Saksamaa toetust ettepanekule tinghoiukonto loomiseks. See võimaldab lüüa kolm kärbest ühe hoobiga:
Võtta ära Vene sõjamasina rahastus.
Saata Venemaale selge signaal, et ta maksab iga hävitatud maja, silla ja tee eest.
Panna raha kõrvale Ukraina ülesehitamiseks.
Tõstatasin Ukrainale EL kandidaatriigi staatuse andmise tähtsuse. On oluline, et kõik vajalikud sammud liitumisprotsessis saaksid astutud kiiresti – juunis kogunevad ELi liidrid küsimust arutama.
Rääkisime kaitsekoostööst ja NATO Madridi tippkohtumise ettevalmistustest. Saksamaal on meie regiooni julgeoleku tagamisel kaalukas juhtroll. Saksamaa on alates 2017. aastast NATO lahinggruppide raamriik Leedus ja kasvatanud oma kohalolu seal rohkem kui 900 sõdurini. Samuti on Saksamaa Balti õhuturbe missioonil osaledes kaitsnud meie taevast nii Ämaris kui Šiauliais.
NATO Madridi tippkohtumise fookuses peavad olema otsused, mis peegeldavad muutunud julgeolekuolukorda Euroopas. Vajame Madridist konkreetseid otsuseid NATO kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamiseks. NATO idatiiva riigina on meie soov on saada Eestisse rohkem liitlaste vägesid, lennukeid ja laevu.
Leppisime täna Läti ja Leedu peaministriga kokku, millised on meie ühised eesmärgid järgmiseks NATO tippkohtumiseks juunis. Kavatseme sinna minna Eesti, Läti ja Leedu ühiste ettepanekutega. Nende ettepanekute elluviimine aitab tugevdada meie piirkonna julgeolekut.
Näitamaks veenvalt Venemaale, et mistahes sõjaline agressioon NATO vastu on esimesest hetkest alates määratud ebaõnnestuma, peame alati olema valmis iga rünnakukatse koheselt tagasi lööma. See on ainuke keel, mida Putin mõistab.
Meie soov on tippkohtumisel vastu võtta uus kaitsehoiak regioonis, mis tähendab seda, et NATO kohalolu kasvab nii õhus, maal ja merel.
Eesti, Läti ja Leedu on ühisel seisukohal, et NATO peab ohu korral olema valmis kiirelt välja panema iga Balti riigi kaitseks diviisisuurused väed ning NATO õhuturve peab muutuma õhukaitseks. Ka Läänemerel tuleb NATO sõjalist kohalolekut suurendada.
Ütleme uhkusega, et kõik Baltimaad panustavad rohkem kui 2% SKPst kaitsekuludesse. Eestis on see juba 2,5%. Meie teod räägivad enda eest. Nii saame muuhulgas ehitada juurde ka uut taristut liitlasvägede võõrustamiseks. Balti riigid arendavad ühiselt ka sõjalisi võimeid, näiteks kauge laskeulatusega raketiseadmed.
Arutasime ka:
ELi kuuendat sanktsioonide paketti, mille fookuses saavad olema Vene nafta ja gaas, ning vajadus toetada Ukrainat nii sõjalise abiga kui ka liitumisel ELiga.
️ Eesti, Läti ja Leedu on teinud väga palju, meil kolmekesi on Ukraina toetamisel keskne roll. Nii meie asukoht kui ajalooline kogemus annavad meie sõnadele ja tegudele partnerite ja liitlaste seas erikaalu.
EL ja NATO on samuti teinud Ukraina toetamisel palju, aga saavad teha veelgi rohkem. Peame abistama Ukrainat koostöös NATO liitlaste ja ELi partneritega, kuni ukrainlased sõja võidavad.
Arutasime taristuprojektide hetkeseisu, mis aitavad lõpetada energiasõltuvuse Venemaast. Tervitasin Läti soovi liituda Eesti ja Soome koostöös rajatava Paldiski LNG ujuvterminali projektiga, mille käigus ehitatakse sügiseks Paldiskis välja gaasi vastuvõtmiseks vajalik kai. Paldiski LNG terminal võimaldab kogu regioonil juba järgmiseks talveks lõpetada sõltuvuse Vene gaasist.
Peame oluliseks edeneda kiiresti nii Eesti–Läti avamere tuulepargi ja -võrgu arendamist, et suurendada taastuvenergia osakaalu piirkonnas, kui ka kolme Balti riigi elektrivõrkude desünkroniseerimist Vene süsteemist. Juba praegu on meil võimalik hädaolukorras elektrivõrgud Kesk-Euroopaga sünkroniseerida.
Koos vastu võetud Balti peaministrite ühisavaldust saab lugeda siin:
https://valitsus.ee/media/4753/download