Olete tajunud, kuidas hakkate vastumeelsusest värisema, kui keegi saabub teie kodulävele?
Tunnete teravat äratõuget mõne inimese auto saabumist või nime telefoni displeil nähes?
Ja nii ongi. Kui ei taha, siis ei tohi tõrke tekitajat ei sisse lasta ega vastu võtta.
Kõrgem Mina teab – ta tirib vaibi maha, tarbib ja tühjendab ja tasalülitab.
Riputab end jumalanna tiibade külge, kuni saab need mutta.
Astub mahatõmmatud tiibade peale ja rüvetab.
Rüvetatu-tühjendatu üle irvitab.
Tead ju seda?
Nii ongi!
Stopp!
Basta!
Blokk!

Miks tekivad seisakud, mil tundub, et üldse ei seisa?
Koostööpartnerid kreenis ja migreenis, sarsis ja sassis.
Aga vot seisab. Selleks, et settiks.
Settib, kui keegi hüperaktiivne vastu voolu ei krooli.
Taltu, surelik, on elus palju liigset, mida kogeda ei ole hea… Jessenin 😉

Tahad vampiirile-vaenajale-vastikule kohe praegu öelda, kuidas asjad on – et näed läbi, tead ja tajud, midakeda ja miks ta armukadetseb-õõnestab-lammutab… Ütle homme.
Homme on kogu tema uuauua juba iseenesest bumerangi teinud ja koju tagasi läinud 😀 😀 😀

Marelle Kaelep:
Paljud usuvad, et vaimsus on ülim. Kuid kui ta piirab elu sinus, kui ta ei lase sul kasvada sinu sisemise tule leegis, siis pole selles midagi ülimat. Kui vaimsus piirab seda, kes sa oled; kui vaimsus on lahterdatud õigeks ja valeks, heaks ja halvaks, siis pole selles midagi ülimat. Kui vaimsus on olla koguaeg õnnelik ja mitte lubada endal tunda kurbust, ärritust, segadust, siis pole selles midagi ülimat. Kui vaimsus hoiab sind tagasi end väljendamast sellena, kes sa tõeliselt oled, siis pole selles midagi ülimat.
Ülim on elada elu, pühendades end millelegi, mis sulle on oluline; pühendades enda elu sellele, kust su elu end täidab. Ülim on usaldada enda sisemist tuld, usaldada seda, mis sind päriselt elama paneb ning seda järgida. Ülim on julgeda elada.
*
Kui miski röögitab, vot röögin jah.
Kohe. Röögitaja peale. Kopsud puhtaks.
Mitte kogunenud rööki kellegi kolmanda peale.
Vanas mustris ei peetud viisakaks. Nüüd kuidagi teisiti ei saa.

Alexis Varnum:
Ma tahaksin kirjutada situatsioonidest kui Sa lihtsalt kukud rivist välja ja miks praegu see toimub sageli. Vahest kui vaatad teisi inimesi ja mõistad, et inimene käitub nii sest ta ei oska teisiti ja võib tekib tema vastu agressioon ja mittemõistmine. Kuid kui me ise oleme apaatias või pole endaga rahul meil on raske ennast võtta vastu sellises situatsioonis ja viha tekib enda suhtes. Kui oled sellises situatsioonis siis sellest pole kerge kohe välja tulla, sest madalasagedusega energia hoiab tugevalt kinni. Kui me esitame pretensioone endale, sisemiselt tunneme ennast ebameeldivalt sellega me vaid suurendame ebamugavust milles oleme. Raske on teisiti endasse suhtuda kui sisemine seisund pole selline nagu tahaks.
Miks me vahest endale ei meeldi ja me pole võimelised ennast vastu võtma? Vahest võidki olla hommikul peale ärkamist ebarahul, et pead olema enda kehas, et tunned väsimust hoolimata sellest, et ümberringi on kõik enam-vähem hästi. Praegu me läbime lisa puhastuse ja Sa ei tea mis on veel jäänud alateadvusesse, millised otsad on varjatud, need võivad olla ka eelmiste elude mälestused , mida Sa praegu ei saagi mõista, lihtsalt tunned kui rasket seisundit.
Me oleme nii kaua mänginud ühes liivakastis mida ise endale aastate jooksul oleme loonud. Selles liivakastis on olnud nii palju erinevaid mänguasju: „MA pean, mulle peavad, nii peab või nii ei pea, nii tohib ja nii ei saa“. Nüüd oled sellest välja kasvanud ja ei vaja vanu mänguasju. Sa juba hingad värsket õhku, oled endale tänulik ja tagasi astuda enam ei soovi, sest oled tundnud erinevust. Normaalne kui me ruttu-ruttu tahame vabaneda ebameeldivast, mis koormas ja hoidis kinni. Kui Sa tahad vabaneda see ei kao kiiresti ega lahustu, esialgu võtta vastu, pärast lased lahti, lahustad. Nii kaua kui Sa ennast oma seisundites ei aktsepteeri, sa oled pinges ja tekitad pinget. Alles praegu me hakkame teadvustame kuidas oleme ennast piiranud ja alles nüüd märkame maailma ilu, vabadust selles, et me lihtsalt oleme.
Praegu järsku taas võivad tulla tagasi seisundid kui Sa ei tunne ennast vabana, toimuv tundub absurdina ja ebaõige. Tundub, et kõike saab üleelada ja taas enam-vähem kõik on hästi, aga enda sees võid tunda, et Sa ei ühti iseendaga, ei saa olla koos oma hingega, oled võõras iseendale. Tundub nagu mõistus ja emotsioonid on eraldi. Ebameeldiv kui olles sellises seisundis Sa hakkad andma kõigele negatiivseid hinnanguid, kukud süüdistama: Teie pärast on minu elu tagumikus……või süüdistad teisi rumaluses, et nemad ei tee nii nagu Sina õigeks pead (selliseid arvamusi on internet täis). Sisemine ärritus kohe peegeldub välistes sündmustes.
See on normaalne kui Sa tahad kiiresti vabaneda ebameeldivatest sisemistest seisunditest eriti kui Sa oled juba tundnud, et saab elada harmoonias iseendaga. Kuid siin on olemas lõks. Kui Sa oled ebarahul endaga siis Sina kui enda reaalsuse looja lood endale sündmused, ise formeerid enda sisemise seisundi, mis omakorda loob veel suuremat ebarahuldust, ehk seal kus on Sinu tähelepanu seal on ka Sinu energia. Vaimsed praktikad aitavad vaid siis kui Sa võtad ennast täielikult vatsu, ei süüdista ennast, hoolitsed enda keha ja tuju eest. Raskematel hetkedel ürita leida midagi neutraalset, millele saaksid ümberlilütuda, mis pole seotud Sinu emotsioonidega ja enesehinnanguga. Suuna oma mõtted parem sellele , mis kohe praegu oleks Sulle hea, sooje, mugav ja Sa hakkad tundma kergendust ja saad teha endale midagi meeldivat.
Enne kui vanad emotsionaalsed mustrid lahustuvad meie alateadvuses, kõik see kerkib pinnale, sest valgus tõukab välja, seda mida me rohkem ei vaja. Kui me taas elame läbi need ebameeldivad seisundid (mida ei saa kirjeldada ja ka põhjust leida) me taas hakkame tundma need tunded ja tuleb sellistel hetkedel ennast vastuvõtta. Jah, vastik südamel, miski ajab iiveldama, seest surub, taas oled kukkunud, tunned ennast täielikult null seisundis. Kuid nii hindab meie mõistus. Luba endale sellistes hetkedes paralleelselt elada. Ära anna hinnanguid lihtsat võtta vastu: „Jah, täna on nii, aga see möödub“.
Lihtsalt sellised seisundid on võimalikud kui lained rannas, tuleb ja läheb. Peamine ära anna hinnanguid, et see on halb ja sellega tuleb võidelda, midagi peab tegema. Luba endale olla, aga vaata teises suunas. Ees meid ootavad veel sellised emotsionaalsed kukkumised, kuid see on vaid puhastustöö. Me ei saa taassündida enne kui ei lase lahti mineviku illusioonid. Piisab sellest, et võtad vastu, lülitad ümber oma tähelepanu sellele mis Sulle meeldib ja toetab. Sellega kindlasti saad hakkama.

MIS ON SIND EES OOTAMAS NOVEMBRIS?
Uus kaardilugemine nelja valiku ja maagiliste soovitustega sind ootamas siin https://youtu.be/0m3La53WJaM
Kes soovib, et sellest tuleks elu parim november ja nii ka iga järgmine, kirjutage siia alla palun JAH! Teen kõigile kommenteerijaile spetsiaalse mini-õnnistustseremoonia, et see nii olema ka saaks
Õnnistustega
Stella
Saara teab vastust.
Novembris ootab ees sama, KES täna – MINA OLEN.

Michael Evrard:

HUMAN SPIRIT
The best part about Free Will is that it co-exists with your Determinism. If you determine that Free Will does not exist, you will feel that things happen to you.
If you believe that you have Free Will, your Consciousness will realize that experiences occur for your own development.
Either way, you are responsible for creating your own reality whether you are aware of that ability or not.
Consciousness is the greatest gift offered to all things that exist in our physical reality.
Humans have the greatest ability of Free Will Awareness to know more about anything that we wish to better understand in order to either pre-determine our own destiny or determine our current form of Reality.
ζ∞Ω