Eesti Vabariigi siseministeeriumi otsusega 13. septembrist 2022 anti mulle ametlikult tagasi perenimi Murutar.
Tänan nõu-jõu eest, Andres Anvelt, Alo Murutar, Tiiu Soomer, Üllar Kruustik, Siiri Sinijärv, Mari Käbi ja minu lapsed.
Kõik-kõik on uus septembrikuus.
Uus on hästi unustatud vana – tegelikult üldse mitte unustatud – olen alati Murutar olnud. Mina olen. Aamen 🙂

Stella Shakti:
Üks mees läks Armastatu ukse juurde ja koputas.
Hääl küsis: “Kes seal on?” Mees vastas: “See olen mina.”
Hääl ütles: “Siin pole ruumi minu ja sinu jaoks.”
Uks jäi suletuks.
Pärast aastat üksindust ja kaotustunnet seesama mees naasis Armastatu ukse juurde.
Ta koputas.
Hääl seest küsis: “Kes seal on?”
Mees ütles: “See oled sina.”
Uks avati talle.
Rumi
Tänase päeva kaart: MÕÕKADE ÄSS – selge uus võimalus!
Terviklikkuse Tarot
Kanaldanud Stella Shakti​
Pilt: 78 Ukse Tarot
Mõõkade mast on puhastumine vanast. Märksõnadeks on täielik vastutuse võtmine, vanade köidikute läbilõikamine ja piirangute vabastamine, mis enam ei toeta ega teeni, ehk valede lõpetamine, uued algused.
On oluline tähele panna, et sul ei ole vaja muuta iseennast, sest sinu pärisolemus on muutumatu, armastav jälgija. Aga mida sa saad muuta, on sinu uskumused, tõekspidamised ja käitumine, et sa looksid oma ellu just neid programme, oma mõtteid ja tegusid, mis on kooskõlas sinu parima versiooniga iseendast. Taotleme meisterlikkust, taotleme tõde, mäletamist, harmooniat. On väga oluline, et sa väljendaksid oma sõnade ja mõtetega just seda, mida sa pead enda kõrgeimaks tõeks. Ka kõige väiksemates pisiasjades oleksid suhtlemisel võimalikult tõene, selge ja väljendaksid enda tõde ka harmoonilisel moel. Selliselt saab sinu püha olemus, sinu jumalik kohalolek kõige paremini nähtavaks nii sinu kui ka kõikide teiste jaoks. Kui me hoiame tagasi enda tõde, takistame ka teiste arengut. Kui me lubame enda tõel voolata, aitame aga kõikide arengule parimal moel kaasa. Ent on oluline seda teha pehmel, tasakaalukal moel. Võttes aega kõigepealt iseendale, et läbi mõelda, mis on kõrgeim tõde sinu jaoks sinu elus. Kas me käitume nii, nagu me seda tõeliselt soovime? Kas meie mõtted ja tegutsemine on kooskõlas? Kui jah, siis võime samal moel julgelt jätkata. Oluline on kasutada seda mõõka, oma energiat mitte teiste hävitamiseks, vaid enda vabastamiseks köidikutest, mis on kurnavad ja väsitavad. Omamoodi huvitav paradoks, aga see on just nimelt võitluse lõpetamise kaart, selle asemel, et astuda kellegi vastu – lõpetades võitlemise kellegi või millegi suhtes, saab saabuda rahu.
Mõõkade äss toob meeldetuletuse, et sinul endal on vägi su elu muuta. Inspiratsioon, uued algused. Ego pea maha võtmine ehk valgustatuse lubamine. Ohvritunde lõpp. Julgus. Südame järgi käitumine. Võidutunne kõiges, mida teed. Sul on õigus tunda tundeid, mida tunned. “Hea ja halb” kategooriates mõtlemise lõpp ja jumalikkuse nägemine kõiges – miski poile õige ega vale, sest kõik on ühe ja sellesama reaalsuse osa, ehk jumala looming.

Alexis laste väestamisest:
Kuidas toetada jõudu enda lastes? Mõtlesin, et just täna on see teema aktuaalne. Ma pole pedagoog ja ei soovi teistele midagi tõestada, ega õpetada kuidas peab oma last kasvatama. Lihtsalt kirjutan sellest, mis minuga resoneerib. Kuidas praegu saad toetada jõudu oma lapses kontrolli asemel. Kui sa näed, et sekkud oma lähedaste eludesse, tegele sellega. Teadvusta miks sa seda teed? Näiteks vanemad tihti sekkuvad oma laste eludesse, eriti kui laps on puberteedieas. Ideaalis vanemad loovad oma lastele turvalist ruumi, milles lapsed saavad avada enda potentsiaalid ja võimalused, saavad avada endas selle, millega on siia Maale tulnud. Selle asemel sageli vanemad üritavad peale suruda oma lastele sootsiumi normid, millesse vanemad ise usuvad.
Oma lapsega tuleb rääkida, seletada, arutada. Miks vahest rääkimine ei mõju? Vanemad ise räägivad ühte aga teevad teist, valetavad endale aga laps kohe seda märkab. Lastes on praegu olemas omadus, et nad kohe näevad ja tunnevad, milline inimene nende ees on. Meie lapsed praegu õpetavad meid saama vabaks kontrollist, osata mõelda ja hoolitseda endast, nautida elu. Lapsed üritavad meis endas äratada elu, nad lubavad endale olla elavad. Kui sa ise oled poolsurnud, väsinud, apaatne loomulikult lapse käitumine võib tekitada sinus protesti.
Sinu laps on tuleviku laps, kes elab olles siin ja praegu. Nad näitavad meile kuidas on olla vaba, kuidas olla truu iseendale. Kui sina kui lapsevanem petad ennast loomulikult sinu laps võib olla sulle kui vaenlane. Ega sinu laps niisama viska välja imeliku või ebaadekvaatse käitumise. Lapsed tunnevad, et oleme nemad asetanud puuri. Selle asemel, et olla kui puhver sootsiumi, ühiskonna ja oma laste vahel, vanemad pidevalt komposteerivad enda laste ajud. Laps hakkab protestima siis kui ta vajab toetust ja abi ja ainult sina saad seda anda oma lapsele. Dialoog oma lapsega on võimalik siis kui sa aktsepteerid last ja kõike seda kuidas ta maailmale ennast ilmutab. Kui laps teab, et sa toetad tema valikud.
Paljud vanemad ei kiirusta anda vastutuse lapse elu lapse enda kätesse. Lapsed on harjunud elama mugavuses, nendel ei teki mõtet, et tuleb minna ja teha midagi enda heaks. Elutase on kasvanud ja praegustes tingimustes puudub väljakutse selleks, et liikuda edasi. Noored tahavad jätkuvalt istuda oma mugavustsoonis, sest niigi kõik on hästi, kuid puudub missioonitunne, draiv ja soov liikuda edasi. Kuid kui elu annab sellised võimalused hakkavad muretsema vanemad.
Laps peab separeeruma oma perekonnast selleks, et temast saaks iseseisev inimene. Separeerimise mõtte on selles, et laps õpiks võtma vastu iseseisvad otsused ilma selleta, et ta kardab minna vastu vanemate tahtmist, siis kui vanemad on tema valikute vastu. Laps liigub mööda eluteed nii kuidas meeldib ja see ongi separeerumine vanematest. Peamine, et laps teab ja saab oma vanemate poole pöörduda kui temal on halb. See võib olla sulle signaal, et sinu elu vajab tähelepanu, eriti siis kui sa liiga palju oled keskendunud vaid oma lapse elul ja kui sulle ei meeldi tema „puudused“ ja valikud. Lapsed näevad kuidas me tihti ootame oma soovide täitumist, et keegi teine tuleks ja teeks. Näiteks tihti juhtub nii, et vanemad tülitsevad enda lastega ja pärast solvunud istuvad ja ootavad millal laps helistab, ise aga esimest sammu ei tee. Aga miks? Selline muster kuulub 3D maailma kui inimesed ei osanud rääkida ja leppida.
Kui sa tood tagasi enda tähelepanu fookuse endale ja ise õpid rahuldama enda vajadused siis ka teised või lähedased inimesed tulevad sulle vastu. See toimub sellepärast, et sinu tühjus hakkab täituma. Ära ürita täita enda tühjus teiste inimeste arvelt, sest siis sattud sõltuvusesse suhtesse. Sa ei saa täita ennast oma lapsega. Varem või hiljem sa jõuad punkti kus mõistad , et oma tühjust saad täita ainult sina ise ja ainult sinust sõltub millega sa ennast täidad. Kui oled sõltuv teisest inimesest, siis sa ka igatsed selle inimese järgi sest oled täitnud ennast tema arvelt. Kui rohkem keskendud endal siis ka igatsemist on vähem. Seega tegele rohkem oma eluga: Kes sa oled, kus sa oled, mida tahad, kuhu pürgid, mis sind huvitab? Nii palju saad teada kui hakkad ennast uurima. Kui sinu enda elu muutub huvitavaks siis oled rõõmus võimaluse üle rääkida oma lähedaste inimestega ja kui selline võimalus hetkel puudub sa suhtud sellesse rahulikult. Õppi olema tänulik mitte millegi konkreetse eest ja ka selle eest, et sa liigud, hingad, naeratad, oled, ehk just selle eest millega oleme harjunud ja ei märka.
3D kõik nii toimuski: sa sisenesid teise inimese ruumi ja said dikteerida teisele kuidas sinu arvates tuleb elada. Kuid praegu me oleme väljunud sellest. Mõned veel jäävad mängima oma rolle, kuid kõigeks on oma aeg. Luba oma lähedastel mängida enda mängud. Lase nad rahuga lahti. Mida rohkem sa nad survestad, mida rohkem soovid nende „ärkamist ja teadvustamist“ seda kaugemal on tulemused, mida ootad. Sellega vaid endale teed halba. Kosmilised seadused alati töötavad, lihtsalt nende mõju tunnevad rohkem need, kes liiguvad üles ja ei vali mängida edasi 3D mänge. Kui sinu lähedased paluvad sinu abi ärkamises, enesearengus ja edasiliikumises siis jaga nendega oma kogemused ja aita. Ära mägi päästjat inimesele, kes ei soovi muutuda, sa ei saa tea aidata. Pole võimalik päästa inimest, kes ise ei taha olla päästetud. Inimene ise hakkab tegelema endaga, kui mõistab, et temal on olemas probleemid ja ta tahab nendest vabaneda.

Brilliant creativity often comes with turmoil, and many artists claim they do their best work when they’re struggling mental health-wise. Probably the most well-known example of this is Vincent van Gogh, who cut off his left ear while arguing with fellow artist Paul Gauguin. Today, it’s widely accepted that Van Gogh struggled with mental health issues.
This theme applies to writers as well. Many great authors who produced fantastic literature have also suffered from various mental health issues, including these six.
Six Famous Authors With Mental Illness
1. Ernest Hemingway
When famous writers with mental illness are mentioned, Ernest Hemingway is often the first name to come to mind. Hemingway was a brilliant American novelist, short story writer and journalist. Some of his most famous books include “The Old Man and the Sea” and “A Farewell to Arms.” Hemingway gained great recognition during his lifetime, earning a Nobel Peace Prize in Literature. Today, his works are considered classics that everyone should read.
Hemingway achieved his success despite lifelong mental health issues. He was known as a heavy drinker all his life and likely had an alcohol addiction. As Hemingway said, “An intelligent man is sometimes forced to be drunk to spend time with fools.”
Along with alcoholism, Hemingway suffered from severe depression, and his family had a history of depression; his father, brother and sister all committed suicide. In 1961, Hemingway received electroshock therapy to treat his mental health conditions. Unfortunately, this archaic treatment did nothing to help him, and he died by suicide just a few days later.
2. Virginia Woolf
Virginia Woolf was a famous English novelist, essayist and publisher. She’s given credit popularizing the stream of consciousness as a narrative device. Some of the more well-known Woolf novels include, “The Voyage Out,” “Mrs. Dalloway” and “Flush: A Biography.” Woolf is primarily known as a 20th-century female rights advocate, writing about the oppression of women. She once wrote, “As long as she thinks of a man, nobody objects to a woman thinking.” Woolf’s work is still taught and studied today in literature classes around the world.
Woolf didn’t have an easy childhood, and it resulted in some lifelong mental health issues. In 1895, Woolf’s mother died suddenly, and she suffered a mental breakdown. Just a few years later, her half-sister died. She also experienced sexual abuse from her half-brothers during her childhood.
All of this led to Woolf suffering from severe depression and mental breakdowns throughout her life. Despite becoming a successful writer, Woolf often saw herself as a failure. At the age of 59, she committed suicide by filling her pockets with stones and walking into a river.
3. Edgar Allen Poe
Edgar Allen Poe is a classic American short story author and poet. Some of his most famous works include, “The Raven” and “The Tell-Tale Heart.” Poe is often credited with creating the detective genre and frequently wrote dark, beautiful pieces. In a letter to a fan, Poe once wrote, “I became insane, with long intervals of horrible sanity.”
Sadly, Poe’s mental illness struggles included chronic depression, possibly bipolar disorder, alcoholism and substance abuse. At one point, he reportedly tried to commit suicide by overdosing on laudanum. One year later, Poe died in a hospital from complications related to alcohol abuse.
4. Sylvia Plath
Sylvia Plath is considered one of the greatest American female writers of all time. She wrote short stories and novels but is perhaps most well-known for her poetry. Plath is credited with making “confessional poetry” famous. Her work often featured her own life experiences and illustrated her struggles with mental illnesses, such as depression. Plath’s two most popular poetry collections are “The Colossus” and “Ariel.”
Plath began suffering from clinical depression at the age of 19 while in college. The depression continued for years despite medications and electroshock therapy. Plath tried to commit suicide several times before finally succeeding at age 30 when she put her head into an oven with the gas running.
In 2001, psychologist James C. Kaufman coined the term “The Sylvia Plath Effect,” which suggests that poets are more likely than other creative writers to suffer from mental illnesses, such as depression, bipolar disorder, and schizophrenia.
5. Leo Tolstoy
Russian author Leo Tolstoy is considered one of the greatest writers of all time. From 1902 to 1906, he received nominations for the Nobel Peace Prize in Literature each year. Tolstoy’s two most well-known books, “War and Peace” and “Anna Karenina,” have unbelievable character development, detailed plots and realistic writing that grips the reader from the start.
Tolstoy came from a wealthy family, and his skills were recognized by everyone during his lifetime. Still, he had his struggles. In his book “The Confessions,” Tolstoy discusses his alcohol abuse, depression and thoughts of suicide. He writes, “I did not myself know what I wanted: I feared life, desired to escape from it, yet still hoped something of it.”
He died at the age of 82 from pneumonia.
6. F. Scott Fitzgerald
Author of “The Great Gatsby” and “The Curious Case of Benjamin Button,” F. Scott Fitzgerald published many books, short stories and essays during his lifetime. Interestingly, though, he became significantly more well-known after his death.
The author once stated, “The world only exists in your eyes. You can make it as big or as small as you want.” He and his wife Zelda lived a fast-paced life full of parties and luxury, similar to his character Jay Gatsby. Zelda was also an author and was diagnosed with schizophrenia in the 1930s. Fitzgerald suffered from depression, alcoholism and substance abuse. He died at the young age of 44 from a heart attack.
Creatives Should Seek Help if They Need It
Unfortunately, some artists affected by mental health issues have the misconception that the condition is the source of their creativity. In reality, authors struggling with mental illnesses should seek help.
Some of the famous writers on this list succumbed to an early death because they didn’t get the help they needed. In contrast, authors who get help can live long lives and enjoy successful careers. Stephen King, J.K. Rowling and Anne Rice are a few examples of authors who’ve publicly spoken about their mental health issues. Whether dealing with depression or substance addiction, these authors sought help and have thrived.