Ma oletan, et tuleb selline nädal.
E Rita, Natalja, Svetlana – kaeravedu
T Vlada, Ksenia, IT – viimane jalutuskäik trimmeriga
K 7.-9.klass, MEH ja Slava
N 10.-12.klass Tatjana, Silvia – oksakääridega jalutuskäik
R pöörituli, sauna soojustus, majakeste purikardinad talveks
L sauna siseehitus ja pöörituli
P Ksenia, Vlada, Maria, Tatjana – ja vasikas Juula Mõrdu uuele perele.

Diagnoos – kirjanik
Kui arvad, et oled maailma ainus inimene, kellel on mõni vaimne või füüsiline diagnoos, arva uuesti!
Oletad, et haiguseks nimetatud eripära annab põhjuse mitte päriselt elada? Sina ju pole ei võõrapärane tõvesõna ega selle vastu aitav tablett. Kuna erinevaid korratusi, häireid ja eripärasid kannavad nimekad kirjanikud, suurärimehed ja teised geeniused, on ilmne: osa inimkonnast on alati olnud eriline.
Mida suurem on nn autistide ja aspergerite protsent rahvastikust, seda kahtlasem, kas need sõnad üldse haigust tähendavadki. Uue ajastu inimene ongi selline – otsige ohvri etendamiseks või elamisest vabastuseks mõni teine põhjus.
Alexander Milne „Karupoeg Puhh“ jutustab Christopher Robini mänguasjade kaudu kõigist võimalikest lapse käitumismustri äärmustest erinevate kaisuloomade vahel ära jaotatuna. Kuna Puhh on flegmaatiline ülesööja, siis näitab ta oma muheda isikuga, et sellise matsaka mõnulejana on täiesti võimalik üleni õnnelik olla. Omal paanilisel moel on õnnelik ka ärevushäireid kehastav koleeriline Notsu. Ta ju armastab ähmisolemist. Kirjandusteadlased omakorda armastavad melanhoolset Iiahit, kelle psühhiaatrid sildistavad maniakaaldepressiivseks. Ema Kängul on oma hüperaktiivse Ruu suhtes obsessioon – ülemäärase hoolitsemise sundmõte.
Sangviiniline superkontrollija Jänese nii tüüpiliseks ahastuseks on Tiiger toredasti kliiniline Attention Deficit Hyperactivity Disorder. Maakeeli aktiivsuse ja tähelepanu häire (ATH). Aitäh jah. Düsgraafikust Ökul neid sõnu kirjutada nagunii ei saa. Ja mis siis, düsleksik on ju Rootsi kuningas ka.
Kui vähemalt poole planeedi omanik Elon Musk Twitteri ostis ning portaali senisest juhtkonnast keegi tähtis tegelane teda aspergeri sündroomiga hirmuvalitsejaks nimetas, siis Musk esmalt solvus ja vallandas lapsesuu, kes avalikustas, et kuningas on alasti. Seejärel mõtles spektri eripära eriti eriline esindaja järele ning nentis: „Olen jaa. Kas sina ei olegi?“
Igas pere-, mees- ja sõpruskonnas on andekaid oma ala fenomene, üles-alla tujusid ja seletamatuid käitumismustreid. Nende puhul selgub peagi, et introvertne endassetõmbumine ja ülim keskendumine viib fenomenaalsete avastusteni. Teekond loovuse ja leiutisteni on sillutatud „imelik“ olemisega. Lisame oma üksikule ja üldisele anamneesile – „haigusloole“ – rahvusliku eripära – ja ongi koos klimaatilise sinusoidiga täispakett.
Oleme harjunud oma 700-aastase orjaajaga põhjendama nii hirmunud ettevõtmatust, sotsiaalset saamatust, maatriksis molutamist, kadedusepõhist enesehaletsust kui lihtsalt sitta iseloomu. Juudarahval on holocaust, aafriklastel jänkide jõhkrus, meil olgu kauamängiv orjaöö. Mis kinni ei jää, saab kinni löödud. Rahvuskehandi rakutasandisse rammitud märterlus on lisaks kena pakkida Oskar Looritsa suurteoses „Eestluse elujõud“ kirjeldatud aastaajalisse depressivsusse ja enesetapuvalmidusse.
Pangem ometi lambid põlema – saagu valgus! Elektrihindade, sõdade ja viiruste kiuste elame siiski 21. sajandis ega ole koha- või olude sunnismaised vangid.
Lock-downide jada õpetas meid aduma, mis tegelikult juhtus Juhan Liivi jt eelmiste sajandite õrnade hingedega. Must lagi on meie toal ja meie ajal ka siis, kui suletusest kunagi kuhugi ei saa. Tulin linnast, lumesadu, tööd ei leidnud kusagilt – lumesadu, jalad väsind, läbi-läbi näljane… Eks näljane ka õiguse järele olla luuletaja, nüüdismõistes arvamusliider ja hetke jäädvustaja kopiraiter.
Kodukülla kuhtunud loovisiksused ja kitsikusse kängitsetud geeniused leidsid ühe või mitu nimetust valikust „depressioon“, „suitsidaalsus“, „maaniad“, „paanikahäire“, „foobiad“, „alkoholism“ ja moodsamat sorti erim „narkomaania“, „psühhoosid“, „toitumishäired“ ja „skisofreenia“ või „bipolaarsus“. Tänu sekka sattunud sõdadele oli kitsikuses kiduvatele loovuritele kasvõi sel moel kodust välja pääsemine suisa vaheldus.
Raimond Valgre ja Ernest Hemingway läksid II maailmasõjas nii heas kui halvas ereda leegiga põlema. Valgrel oli oma muusikat komponeerides ja esitades viina rohkem ja päikest vähem, seepärast halastas keha temale ilma lõpliku lasuta Key Westis. Blues on siis, kui heal inimesel on halb – kui haige on hing, siis on swing.
Praegused psühhiaatrid muutuvad murelikuks, kui mõni stammkunde – kirjanik, muusik, näitleja, maalikunstnik – pole ammu pelgu-pansionaati külastanud.
„Mõtlesime juba, et teiega on midagi juhtunud,“ rõõmustavad tohtrid taaskohtumise üle loov-patsiendiga. Seda enam, et tegemist on arstide endi hingesugulastega.
Hulluarst-kirjanik Vaino Vahing sõnastas avameelselt arstide sarnanemise oma klientidega. Sõpruskond Vahing-Tooming-Hermaküla koolitas oma hapral räsitud moel rööbiti Pedajase-Tepandiga terve plejaadi uusi näitlejaid. Vanemuise teatri draamastuudio lõpetasid kärakas, köis ja diagnoosid kui põhjus ja tagajärg.
Mina, Murutar olen käinud kõigis Eesti psühhoneuroloogia haiglates ajakirjadele lugusid ning tele- ja raadiosaateid salvestamas. Dr. Imre Rammul kui sõber ja teekaaslane pakkus mulle Paldiski maantee pansionaadi vabakäigu osas ka sõna otseses mõttes tormivarju. Kui 2005. aasta jaanuariorkaan mu rannamaja uputas, sain hullaris päästetöödest välja magada ning tutvuda mitmete imeliste inimestega, kes tavatsevadki aegajalt seesuguseid restarte teha.
Keset kunstnikke puhates ja mängides, patseerides ja mediteerides sain dr. Vassiljevilt teada sama, mida dr. Soomere oma populaarteaduslikes raamatutes kinnitab. Loovisiksused peavadki olema skisoidse arhetüübiga, ilma selleta luua ei saa. Primadonna peabki valutama.
Maalides ja musitseerides minnakse seisundisse, kus teadvus toimib ühtaegu mitmel tasandil ja ajaliinil. Sünnivad uued inimesed ja olendid, kes hakkavad neis kanaleis iseseisvat elu elama. Transist väljudes on ka autoril kui meediumil – vahendajal – huvitav lugeda, milliseid sõnumeid ja kujundeid ei-tea-kustkohast saadeti.
Need on taevalikud elamused ka Friedebert Tuglase novelle „Taevased ratsanikud“ või „Androgüüni päev“ kaasa kogedes. Millised värvid ja kujundid, leiud ja luulud!
Interdistsiplinaarsed teadlased dr. Ludwig, dr. Andreasen ja dr. Kaufman avaldasid hiljuti diagnoosidega kirjanike teemalise traktaadi. Lev Tolstoi visioonide kliiniliseks loetud maastik sarnaneb Igor Mangi omaga. Nemad prohveteerivad.
Tuglase hingesugulane Edgar Alan Poe on võrreldes meie impressionistiga oluliselt süngem. Hirmuäratavad on ka Fjodor Dostojevski nägemused ja nende jagamised. Kes siis „Idiooti“ ning „Kuritööd ja karistust“ ei teaks. Iseennast karistab painava süütundega Anton Tšehhovi kirjeldatud mehike jutustuses „Ametniku surm“.
„Andestage, et piserdasin!“ vigiseb sundmõtte käes kääriv armetuke, kuni end oma obsessiooniga surnuks piinab.
Üleni oma stiihiale pühendunud suurvaimud kipuvad olema ohtlikud. Filmis „Piinatud geenius“ tutvustab Russel Grow´autisti-skisofreeniku fenomeni. Teadlasena taevalik, inimese-mehe-isana ohtlik.
Ohtlikud on ka naised, kes loevad. Vabamõtlevate temakeste emalaev Virgina Woolf on oma tegude ja teostega feminismi pioneer. Teda kehastades teiseneb Nicole Kidman tundmatuseni võrreldes „Silmad pärani kinni“ narko- ja seksisõltuvuse musternäidisega. Sundmõtete ja nägemuste lakkamatu voog laseb selle tegelaskuju temakeste kogu võõrsõnaliste diagnooside paletil leiduvaga lausa jõulupuuna täis riputada.
Maarahva soost literaat Sofi Oksanenil on vastu pakkuda vaid mõned foobiad. Paljudele tuttavatest ärevushäiretest avalikult kõneldes ja neid trotsides on ta iseenesest kujundanud kauni kunstiteose. Afropatsid ja gooti stiil tõestavad, et sisemine ja välimine ilu käivad käsikäes. Nagu ka vaimne ja füüsiline enese kasutamine ja hooldamine. Terves kehas terve vaim.
Maailma edukaim autist – kirjanik J.K. Rowling paneb oma Harry Potteri sarjaga küsima: kes ütles, milline nägemine on normaalne ja kumb reaalsus on tegelik?
Haldjaid ja härjapõlvlasi, olendeid ja seletamatuid nähtusi on kirjeldanud nii Kääbiku ristiisa Tokien kui H.C. Andersen, vennad Grimmid ja meie oma maestro Edgar Valter.
Kuivõrd erinevate maade ja rahvaste autorid „Avatari“ loojatest Disney-stuudio veetleva vennaskonnani kirjeldavad ühesuguseid kõrvu, sabasid, tiibu ja silmi võib pigem oletada, et need paralleelmaailmad Muumitrolli ja Naksitrallidega on olemas.
Seega ei tähenda diagnoos haigust ning inimene pole diagnoos.
Sinagi ei ole ju parandatud pea, lapitud luu ega siit-sealt nõelutud nahk. Füüsilised traumad näitavad kaheldava väärtusega valikuid. Ka viirused panevad meid pikali, andes aega järele mõelda, mis oli, mis on, mis tuleb ja mis jääb. Mustlased ennustavad sedasi, kui oma läbinägelike psühholoogide andele vastavalt sinu kätt vaatavad.
Mis käesse puutub, siis kirjaniku haiguseks nimetatakse käe krampi. Järelemõtlemise, puhkuse ja lõõgastumise järel annab järele. Kui mitte enne, siis sel ajal ikka, kui lõpeb sinu eksistents maatriksis – massiline epideemia nimega Inimelu Maal.

Õpetaja Helerin Paeoja õpetaja tööst:
Kõige rohkem kulub aega tundide ettevalmistamisele, materjalide otsimisele, tööde parandamisele, igale õpilasele eraldi tagasiside andmisele. Samuti ei panda tähele seda, et õpetajatel on väga palju nähtamatut paberitööd: on vaja luua ainekavasid, plaane, täita faile hindamise, ainete lõimumise kohta jne. Siis peavad õpetajad iseennast analüüsima, seadma eesmärke, reflekteerima. Iga aasta on vaja juhendada õpilasi uurimustöödes, retsenseerida uurimistöid, anda tagasisidet. Kui koolis toimuvad eksamid, tasemetööd, on vaja neid parandada. Kui klassis on tervise- või käitumisprobleemiga laps, on vaja temaga eraldi tegeleda, koostada individuaalne õppekava, viia läbi konsultatsioone.
Kui peale selle kõige on õpetaja ka klassijuhataja, siis tuleb lademes tööülesandeid juurde: arenguvestlused, klassiekskursioonid, lapsevanemate koosolekud, iga õpilase arengu jälgimine jne.
Õpetaja tööülesanded peaksid mahtuma 35-tunnise töönädala sisse, kuid ilmselgelt on see utoopia.
Valimiseelsetest loosungitest, kus räägitakse suurelt ja säravalt õpetajate palgatõusust, on kõik õpetajad juba ammu väsinud – olid juba kümme aastat tagasi. Täpselt nii kaua ja rohkemgi on see täbar olukord kestnud.
Kuna olukord Eesti haridusmaastikul on tõesti jõudnud katastroofini, siis tundub, et vaikselt VIST hakkab ka poliitikutele kohale jõudma, et peaks prioriteedid üle vaatama.

Lemmit Kaplinski

Izjum, Harkivi oblast, Ukraina. 6 kuud Venemaa okupatsiooni, sajad mõrvatud inimesed.
Eesti teab ja mäletab seda kõike. Oleme kogenud vene imperialismi verist puudutust ja need kaadrid on meile tegelikult tuttavad. Need mõrvad on kõik leidnud aset ka siin, meie kodus.
II maailmasõda ei lõppenud kunagi. Üks kurjuse riik roogiti puhtaks, aga teine jäi ning on ajanud oma kombitsad sügavale Europasse. “See on vaid äri,” on nad öelnud ja teinud äri Venemaa surmaveskiga. Koos naabritega oleme lääneriike juba aastakümneid hoiatanud ja nüüd lõpuks hakkavad ka nemad mõistma.
Ainus, mis saab lõpetada selle õuduse, on Ukraina täielik võit Venemaa üle. Kui seda ei saabu, kui me raiume maha vaid ühe kombitsa, võrsub selle asemele peagi uus. Ja siis korduvad need pildid jälle. Võib olla jälle Ukrainas, võib olla jälle Eestis.
Ei ole mitte ühtegi moraalset õigustust keelata Ukrainale raskerelvastust, mida nad on küsinud sõja esimestest päevadest saadik. Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia julgeolekut ei ohusta kodumaal täna mitte keegi. Leclerc, Leopard ja Challenger Ukraina steppides oleksid see raudne rusikas, millega peksta Venemaa tagasi oma urgu ja teda seal hoida.
Ukraina toetamine pole vaid meie kohus. See on meie allesjäämise ainus tee.
Слава Україні!
Kati kommentaar:
See pole lahe laupäevane teema.
See on pool aastat siinsamas tuhande kilomeetri kaugusel toimunud.
See on saanud juhtuda kuudepikkuse kõrgelennulise diplomaatilise pläägamööga saatel – ei tea, mida küll putzler ja makroon omavahel telefonis poolteist tundi rääkisid…
See kinnitab: ukrainlased ON kangelased.
See paneb küsima: kes oleme meie ise – kes on meie euroopaliidulised ja planetaarsed juhid?

A Z A S L O V A M!
Afirmatsioon alateadvuse ümberprogrammeerimiseks:
“Ma olen väärt saama kõike head.
Mitte mingi osa, mitte vähe, aga kõik on hästi.
LASEN MINNA JA OLEN VABA
kõigist negatiivsetest piiravatest mõtetest.
LASEN MINNA JA OLEN VABA
kõigist sinu piirangutest.
Mõttes olen vaba.
Ma siirdun nüüd uude teadvuse seisundisse,
kus ma olen valmis ennast teisiti nägema.
Olen sihikindel luua endale uusi mõtteid
ja sinu elust.
Minu uus mõtteviis on muutumas uueks reaalsuseks.
Ma juba tean, et ma olen üks
Universumi voolu Väega.
Nii et ma õitsen mitmel moel.
Võimaluste täituvus on minu ees.
Ma väärin elu, külluslikku elu.
Ma väärin armastust, küllust armastust.
Ma väärin tervist, külluslikku tervist.
Ma väärin mugavat ja õitsevat elu.
Ma väärin rõõmu ja õnne.
Ma väärin vabadust olla
Kõik, mis MINA OLEN
Ma väärin kõike head.
Manifesteerin oma uusi uskumusi.
Ma võtan selle küllusliku elu omaks
rõõmu, naudingu ja tänutundega,
sest ma olen seda väärt.
Ma aktsepteerin seda ja tean, et see on Tõde.
Aitäh, G Jumal
kõigi õnnistuste eest,
need, mis ma saan!
See on tehtud! ”
Laureano Gonzalves | NovaTerraNascendo

MIKS HINGED, MIS VIBRATE TUGEVALT ON RASKELT STABIILSE SUHTE LEIDA
Sest, vanad hinged ei taha olla suhtes lihtsalt selleks, et neil oleks partner, nad vajavad Armastust, et koos kasvada.
Nad on Hinged, kellel on olnud palju varasemaid kogemusi ja seetõttu soovivad seda Maa inkarnatsiooni arendamiseks kasutada ja seega ei meeldi neile aja raiskamine.
NEIL ON ELUS KÕRGEM EESMÄRK
Vanad hinged tuuakse siia maailma eesmärgi, missiooniga ja tihti usutakse, et üks armastus võib neid seda ülesannet täitmast takistada. Enne partnerilt armastuse otsimist seavad nad prioriteediks oma isikliku evolutsiooni ja sinu eluülesande mõistmise.
Kuna Armastus nõuab palju tähelepanu ja pühendumist, jätavad nad lõpuks kõrvale kõige tavalisemad armusuhted, välja arvatud juhul, kui see pole ideaalne kaaslane, täiendav ja seotud eesmärgiga avalduda, millisel juhul kohtumine toimub chr The D Ivine Alkeemia.
KAASAEGSETE KOHTUMISTEGA NEIL EI LÄHE HÄSTI
Vanad hinged ei kohane hästi tavapäraste kohtumistega, nende jaoks on see kõik väga pinnapealne. Neile meeldivad tõelised kohtumised, inimesed, kes tunnevad teineteist sügavalt, näitavad ennast, loovad ühendust oma Hingega ja kellel on sarnased energiad.
Nad näevad seksi kui püha tegu. Kahjuks ei ole sellist tüüpi kohtingud tänapäeval levinud, inimesed räägivad tavaliselt rakenduste, kohtinguplatvormide kaudu ja Vanad Hinged kindlasti ei rahulda.
NEILE EI MEELDI SUPERKALT “MÄNGIDA”.
Ego vana lugu: “Jään tema kõnet ootama, ei helista” või “Teesklen, et mind ei huvita” on midagi, mida Vanadele Hingedele tegelikult ei meeldi ja ei saa hakkama mineviku kehastunud kangelaste mänguga. Nad on väga tundlikud ja lojaalsed, neile ei meeldi poseerimine, nad on võluvad, valmis aitama, nad on läbipaistvad, otsekohene, palja hingega ja see hirmutab paljusid inimesi.
NAD ON VÄGA NÕUDLIKUD
Vanad hinged ei saa kellegagi kokku, et olla seltskonnas või täita lünki. Kui nad arvavad, et inimene pole seda väärt, siis nad isegi ei vaevu proovima. Paljud inimesed ütlevad lõpuks, et nad on “liiga nõudlikud”, kuid tõde on see, et nad tahavad lihtsalt kedagi, kellega oma elu jagada.
Nad pühenduvad ja tasakaalustavad enesearmastusega, ootavad vastutasuks sama pühendumise sünergiat, otsustavad kihla vedada kellegi väga erilise peale, et neil oleks kõrval, vastasel juhul eelistavad nad üksi olla.
JA JAH, MÕNEL NEIST ON VÄGA VANAD EMOTSIONAALSED HAAVAD
Vanadel hingedel on emotsionaalsed haavad sellest ja teistest eludest. Tavaliselt on neil Hingedel tohutu kogemus, kuid kahjuks pole nende elu selles kehastuses sugugi kerge. Neil on palju väljakutseid, millest mõned on väga valusad, seega olge väga ettevaatlikud, sest nad ei taha jälle kannatada.
Selleks, et kellegagi suhelda, peavad nad tundma, et inimene on piisavalt küps, et mõista oma teed ja evolutsiooni.
TEGELIKULT TAHAVAD NAD TÕSIST PARTNERIT
Vanad hinged vajavad partnerit, kes tahab olla nende kõrval, kes austab ja mõistab neid, nad ei saa olla koos inimestega, kes petavad, omavad, ülekoormavad või piiravad, nad mõistavad suhet vaid vabaduse ja ARMASTUSE osas.
Nad teavad, et suhe saab edasi minna vaid siis, kui on olemas ehe südamest südamesse suhtlus, puhas mõistmine, pühendumus ja ausus. Kui partner ei ole nendega häälestunud või resoneerub nende võnkesagedusega, liiguvad nad iseseisvalt edasi.