Meie jõulupuu on täpselt seal, kus ta on.
Meil metsas sirgus kuuseke,
on metsas kodu tal –
ta suvel haljaokkane
ja haljas lume all.
Piltidel olevad päkapikud ja lumivalgekesed ei pea kellelegi tõestama, et nad on olemas – ega ühtki puud ohverdama.
Lõppeval aastal istutasime mitmesaja-puulise pärghiie, pakkisime ja saatsime metsa RMK Purila taimlas 2500 puubeebit.
Jah, jõulupuude kasvatamine linnarahvale on kena missioon – nagu õnnelike õrrekanadegi koht tööjaotuses – et mitte öelda toiduahelas
Ent siiski.
Meil metsas sirgus kuuseke – on metsas kodu tal!!!!!!!

Teel Toomas Laigu restosse Oasis kohtasin Rapla kommipoe ees mind tungivalt kõnetanud corgie’t – ja Balti jaamast rongi pealt Rotermanni jalutades esimese silmsidemena täpselt sellist peni, nagu koerte hingeelust kõneleva video pildil.
Olen viimastel aegadel üha seletanud, et minul on praegu hobuste ja kasside – ükssarvikute ja lemuurlaste – mitte koerte periood. Ja nüüd nemad-heledakesed üha kõnetavad. Ainitise silmsidemega.

Kõik on juba olnud ja sõnastatud, tundub järjest – misjärel üllatame iseennast oma enese väitmisi lugedes – heldekene, mida kõike ma teadn… – ja sõnastame uuesti 😀
Olen juba kõike taibanud. Ja unustanud. Uuemal ajal on toimunud hämmastav kõvaketta puhastus. Oleme nagu missioonil olnud sõdurid, kes ei mäleta – reaalselt! – mida seal tegid.
Loen varasemaid iseenda tekste – kui teadlik! Miks ma täna ei tea siis? Kohusetundlikud päevast päeva postitajad teevad otsekui tükitööd – klientuur ootab. Ja universumile tuleb ju tõestada – mind on vaja tõsiselt võtta ja uude heasse ilma lasta 😉

Emajõe keeltekool ja Dorpat koolitus tõid oma inimesed Rotermanni Vegan Oasisesse selleks, et kodustest mugavusstsoonidest välja kutsutud ilusad isiksused ühisesse pilti seada, peegeldada ja parimat võimalikku võimendada.
Saime üksteisele silma vaadates teada: oleme vajalikud üksteisele, oma õpilastele, Eestile ja kogu maailmale.
Õigel ajal õiges kohas õigete inimestega tegemas õigeid asju kõigi osapoolte hüvanguks. Aitäh võimaluse eest!

Kuidas küll tegelikkuses puhast lehte keerata, maha jätta see, mis-kes enam ei teeni, asuda uude algusse…
Solist ei saa moodustada ansamblit mitmest iseendast. See ei tööta ega kõla.
Ja finantsid ei ole seal, kus varem. Neid ei jagata seniste mustrite kohaselt. Keerukad mitmekihilised suhtlemise ja otsustamise liinid inimestevahelise suhestumise asemel.
See tähendab paralleelmaailmade vahel pihustumist.
Ärkan-manageerin-oih, õue hobuste juurde! – püüan kirjutada – sekka tulid või ei tulnud kirjade vastused – enne pimedat, mis on kohe, jälle õue – hea, et enam-veel midagi ei ehita – õhtusöögi järel rööpräheldud päeva lõpuks enam midagi ei tee… Imeline kodukontori elu, maiäässssss…
Ja ärgates meenuvad puiklemised-põimimised nende poolt, kes olid kõige kindlamad. Nõukogu otsustas. Me ei pööra ekspertide arvates seesugust investi kasumiks. Orienteerume edaspidi ainult välisturule – tead, see väike Eesti keel ja turg noh…

Iga päev kuulan ära 3-10 keeldujat võ targu oma raha külge klammerdujat. Valgustöölise vaatenurgast on sedasi, et mida enam keski kuski klammerdub, seda kindlamalt kõigest ilma jääb. Kõigest.
Jäta senine seljataha? Rahunedes, hirmuta, läbipõlemise ohuta tulevad uued värsked lahendused eneseteostuseks, helde uue ajastu metseenide võrgustik ja-või jõukas armuke 😀
Mis juhtub, kui… Manifesteerimise õpetlevad juhatavad: hea universum, tänan, et näitad unistustest suuremaid lahendusi, kujuteldamatut küllust ja turvaliselt hoitud voogamist.
Nii ongi. Südamesalu ja Omademaa – lange, oh lange, hirmuloor! Veere, oh veere, puuduv null sissetulekute lõppu puuduse ja puudumise asemele.

Mulle oli tungivalt tarvis tervitust Marju ja Anna – loodusmoor ja tema peni, noh – poolt, kes ütlesid: a’how, jumalik tundlik olend, kes sa – ise pooliti astraalis – läbi Tallinna iseennast vajalikuks looma tuled. Orjaöö on 50-60aastaste peades – vabad inimesed leiavad üksteist pimeduse kiuste, südameidpidi kobades. Piiritu külluse loomine hirmu ja alanduseta sünnib 25-40aastaste omade ringis. Seal võrsub väärikas jagamine, kus teatakse, mis on sõna ja kus on vägi ega delegeerita-vassita-blokita. Nii lihtne ongi.