Minu nägemus on selles küsimuses muutumatu.
1. RB ei tohi läbida asustatud punkte.
2. Eesti riigile on majanduslikult kasulikum, kui RB kulgeks marsruudil Tapa : Tartu: Valga.
3. RB tuleb ehitada estakaadile

Kui juba olla nõus RBga, siis ainult tingimusel, et see rajatakse estakaadile min. 3m. kõrgusele maapinnast.
Estraadi eelised muldvallist on järgmised:
1.RB kaotatud maa meie kallist isamaast on arvestatav ainult ruutmeetritega, võrreldes muldvalliga, tugiposti alune maa, mis ei ületa 1m2.
Muldvalli täitematerjal tuleks kusagilt hankida ja kohale vedada, milleks raiskame tohutus koguses ressursse ja jätame hiiglasliku jalajälje loodusele.Kujutage ette, kui palju selleks kulub kütust ja millised kruusakarjaarid jäävad meile pärandiks, milline lisandub RB enda pindalale.
2. Estakaadi puhul ei seisku põllumajanduslik tegevus, kuna loomad ja masinad pääsevad RB alt vabalt läbi ja kohanevad kiiresti müraga, mida rong tekitab.
3. Sama juhtub ka metsloomadega ja kogu elava loodusega ning põhjavete tsirkulatsiooniga. Juhtub võimalikult vähe.
3. Ei tohi ka unustada trassi halduskulusid peale valmimist, õhku ehitatud trassi hoolduskulud on kordades odavamad kui planeeritava trassi omad.
4. Trassi maksumuse osas soovitan konsulteerida Toomas Annusega, kes on selles küsimuses kompetentsem kui mina ja ka piisavalt kriitiline valitsuse kontrollimatu tegevuse suhtes.

Tartu elanikele ja majandusele on RB tunduvamaltkasulikm kui Pärnule.
RB reisijatäituvus Tartu puhul ületab kordades Pärnu variandi juba seepärast, et Tartu on ülikoolilinn, Pärnu siiski eelkõige kuurort.
Teiseks Tartu on strateegiliselt suuruselt teine sootsium Tallinna järel ja RB annab talle ja seega ka kogu Eesti arengule tugeva positiivse tõuke nii rahvusvaheliselt kui ka kohalikus mastaabis.
Kolmandaks – RB põhiliseks tasuvusallikaks jääb kaubavedu ja seda just Venemaale. Valgast, Tartust, Tapalt on sinna hulga lihtsam ju lühem kaupu edasi tarnida kui Pärnust või Riiast või Tallinnast.
Seega nendesse linnadesse tuleks planeerida kaupade ümberlaadimine ja logistikakeskused.
Vana raudteetrassi eelis on veel see, et sajandi vältel trass on vastu pidanud, tihedaks vibreeritud-pressitud, seega jääb ära trassi ehitusjärgne vajumine.

Vibratsioon ja müra, mida tekitab rong kiirusega 240 km/h on meie elukeskkonda häiriv ja seetõttu tuleks trass viia küladest vähemalt kilomeetri kaugusele. Vastasel juhul viivad rongid minema elu Eestimaa küladest.