Ülled
Üllas nimi naisenimena tähendab kolmandas vältes hääldatuna ka peale e selga tõmbamist ning Ülle presidentlikke tiibu ülle võttes märgakem ka märki: rahvakalendri madisepäev on 24. veebruaril, Eesti Vabariigi sünnipäeval.
Madise teenetest teeb USA IT-korporatsiooni Google AI ca 3 sekundiga järgneva kokkuvõtte:
„Ülle Madise on Eesti üks silmapaistvamaid õigusteadlasi ja riigiametnikke, kes valiti 2. septembril 2026 Riigikogus suure toetusega (71 häälega) Eesti Vabariigi presidendiks. Ta astub riigipea ametisse sama aasta 12. oktoobril. [1, 2]
Madise senised suurimad teened ja saavutused Eesti riigi ees saab jagada järgmistesse peamistesse valdkondadesse:
⚖️ Tegevus õiguskantslerina (2015–2026)
• Inimõiguste ja põhiseaduse kaitsja: Ta teenis Eesti läbi aegade esimese naissoost õiguskantslerina kaks järjestikust ametiaega. Selles rollis paistis ta silma kodanike põhiõiguste vankumatu kaitsjana, analüüsides seaduste vastavust põhiseadusele sirgjoonega ja sõltumatult. [1]
• Bürokraatia ja nuhkimise kriitik: Madise on julgelt astunud välja liigse riigibürokraatia vastu. Ta on kaitsnud inimeste privaatsust, kritiseerides näiteks ametkondade soove eraisikute pangaandmetes nuhkida ning politsei liigset jälgimissüsteemide kasutamist. [1]
• Tasakaalustaja kriisides: Koroonapandeemia ajal oli ta valitsuskabinetis oluliseks tasakaalustavaks jõuks, seistes selle eest, et kriisipiirangud ei riivaks põhjendamatult inimeste põhiõigusi ja vabadusi. [1]
💻 Panus e-riigi ja õigusloome arengusse
• E-valimiste kaaslooja: 2000. aastate alguses oli Madise Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhatajana üks peamisi eksperte, kes aitas juriidiliselt ette valmistada ja juurutada Eesti teerajajalikku e-valimiste süsteemi. [1]
• Euroopa Liidu õiguse lõimija: Riigikogu põhiseaduskomisjoni sekretariaadi juhatajana juhtis ta Eesti seadusandluse kohandamist ja Euroopa Liidu õigusaktide sujuvat ülevõtmist. [1]
🏛️ Roll presidendi nõustajana ja kriisireguleerijana
• Presidendi “parem käsi”: Aastatel 2009–2015 töötas ta president Toomas Hendrik Ilvese õigusnõunikuna. Ta oli võtmeisikuks riigile oluliste kriiside lahendamisel – näiteks 2012. aasta poliitilise kriisi ajal toimunud Jääkeldri protsessi ajal oli ta riigipea peamine põhiseaduslik nõuandja. [1]
🎓 Akadeemiline tegevus
• Riigiõiguse edendaja: Lisaks praktilisele riigitööle on Madise Tartu Ülikooli riigiõiguse professor. Ta on koolitanud uut põlvkonda Eesti juriste ning andnud suure panuse Eesti õigusteaduse arengusse ja põhiseaduse kommenteeritud väljaannete koostamisse. [1, 2]
Eesti riik on Ülle Madise pühendumust tunnustanud Riigivapi III klassi teenetemärgiga. Oma selge diktsiooni, erapooletuse ja argumenteerimisoskusega on ta võitnud laia ühiskondliku usalduse, mis viis ka tema valimiseni riigipeaks. [1, 2, 3]“
Postimees otse – Ülle Madise: „Ma arvan, et Jumal on olemas.“

Ülle Ulla on olnud ülimalt eriline balletiartist, kabareetäht ja ka draamanäitleja, kelle eriline – justkui aktsendiga – kõnemaneer ilmutab end ka tema gospel-ballaadis „Misty town“:

Ülle Toming tõusis varieteetantsulavalt Jüri Krjukovi kõrvale lauljatarina ning otsekui ei soovinud ilma paariliseta liiga kaua elada – nagu see vägagi sageli tasakesi sünnib…

Lady Lichtfeldt on ustavalt Rakvere teatrit teenides olnud palju aastaid ka teleseriaali „Õnne 13“ ilmasammas, laulnud romansse ja võitnud vaatemängu „Tantsud tähtedega“: https://www.youtube.com/watch?v=iMWv97BfkNI&pp=ygUjw7xsbGUgbGljaHRmZWxkdCB0YW50c3VkIHTDpGh0ZWRlZ2E%3D
Ellen Niidu luuletused Lichtfeldti ettekandes: https://www.youtube.com/watch?v=koYzT08XnSg&pp=ygUQw7xsbGUgbGljaHRmZWxkdA%3D%3D
Kaljuste perekonnanime sai „Keskea rõõmude“ patune kaunitar mõistagi maestro Tõnult ning on teisenenud läbi ajastute erilise hääletämbriga igihaljaks kauamängivate plejaadi täheks.

Kauksi Ülle sümboliseerib Obinitsa piirkonna Setomaa elujõudu ning on saanud elavaks legendiks Lõuna-Eesti keelte alalhoidjana nii aabitsate kui etendustena.

Tehistaip ütleb nii: „Kauksi Ülle looming ja tegevus on laste ning emadusega tihedalt põimunud, avaldudes nii tema isiklikus elufilosoofias, lastekirjanduses kui ka järjepidevas töös lõunaeesti keele ja kultuuri edasiandmisel nooremale põlvkonnale. Kuue lapse emana ja vanaemana on lapsed tema jaoks olnud nii inspiratsiooniallikaks kui ka põhjuseks, miks seista häälekalt kohaliku keelepärandi säilimise eest. [1, 2]
1. Looming lastele: keele ja traditsiooni hoidmine
Ehkki Kauksi Ülle on tuntud eelkõige täiskasvanutele suunatud võro- ja setokeelse luule, proosa ning näidendite autorina, on tema panus lastekirjandusse ja -kultuuri unikaalne: [1, 2]
• “Iti ja kuningriik” (2020): See on Kauksi Ülle juturaamat, mis põhineb tema enda lapselapse terastel ja vaimukatel ütlemistel. Raamat avab lapse vaatepunkti ja sideme ümbritseva maailmaga. [1]
• Aabitsad ja õppematerjalid: Kauksi Ülle on andnud hindamatu panuse põliskeele säilimisse, olles osalenud nii võrukeelse aabitsa koostamisel kui ka setokeelse aabitsa loomises. Need teosed on loodud spetsiaalselt selleks, et lapsed õpiksid juba maast madalast väärtustama oma kodukandi keelt. [1]
• Lastenäidendid: Tema sulest on ilmunud ka dramaturgiat nooremale vaatajale, näiteks lastenäidend “Hoovi elu” (2008). [1]
2. Emadus ja elufilosoofia
Kauksi Ülle elutee Setomaal Obinitsas on olnud tihedalt seotud suurpere argipäevaga. Ta on avalikult ja julgelt rääkinud emaduse rollist, laste kasvatamise väljakutsetest ning riigi kohustusest peresid toetada. [1]
• Ema heaolu on lapse heaolu: Kirjanik on jaganud veendumust, et “väsinud ema on lapsele kahjulik”. Ta on kriitiliselt sõna võtnud teemadel, kuidas ühiskond ja majandusmudelid tihtipeale koormavad emasid, sundides neid laste kõrvalt mitmel kohal töötama. [1]
• Kodu kui kultuurihäll: Tema laste kasvukeskkond on olnud ümbritsetud kunstist, pärimusest ja käsitööst (koos elukaaslase, kunstnik Evar Riitsaarega juhitakse Obinitsas MTÜ Seto Ateljee Galeriid). Lapsed on kasvanud keskkonnas, kus pärimuskultuur ei ole muuseumieksponaat, vaid elav igapäevaelu osa. [1, 2]
3. “Imäkeelepuu” ja põlvkondade side
Kauksi Ülle jaoks on emadus ja emakeel (ning laiemalt lõunaeesti keeled) lahutamatud. Ta näeb keele edasikandmist emalt lapsele orgaanilise protsessina, mis hoiab rahvust ja selle juuri elus. Tema loomingus on laste kohalolu märk lootusest – sellest, et seto ja võro kultuur ei hääbu, vaid elab laste kaudu edasi tulevikku.“
*
Pärnu Aleksandri pubi on palju aastaid pidanud enim tätoveeritud daam, seoses motoharrastusega korduvalt piiril ära käinud Ülle Vunk.
Samanimeline Suurhans-Pohjanheimo on olnud moekunstnikuna Kuldnõela nominent: https://www.youtube.com/watch?v=Bod5TpwKOkI
Ülla Millistfer on klaverikunstnik ja mitmete maailmalavade muusikute ema.
Nomen est omen – seda sõna lausudes tajud iga keharakuga, kui väekas ja vägine ta on.