Tänan kõiki,
kes mind 80. sünnipäeval õnnitlesid ja heade soovidega üle külvasid!
Tean, et ega ma mingi kingitus ole.
Tean, et mõned (paljud!) küsimused, mida ma olen aeg-ajalt esitanud, on ajanud mõne inimese endast välja. Kavatsen ka edaspidi seda didaktika valdkonda kuuluvat võtet rakendada. Tean, et eriti on  pahandanud need, kes on nende küsimuste tõttu avastanud (??), et ei oska veel vastata sellistele  pealtnäha lihtsatele küsimustele, millele oleks pidanud oskama vastata juba ammu-ammu. Tigedavõitu on olnud ka need, kes armastavad rääkida nii, et ei pane tähele, mis jutust välja tuleb; sh need, kes on suure osa elust rääkinud tundide ja hariduse andmisest, õppekava arendamiseset, tunni eesmärgist, hariduses töötamisest, hariduse rahastamisest jne.
Tean, et õpetaja ei tohi õpilasi kahjustada.
Tean, et ka haridusmininister ei tohi kahjustada ei haridussüsteemi ega ühtki õpilast, ei ühiskonda, kultuuri ega koolivõrku.
tean, et saadikud on andnud vande olla ustavad Eesti vabariigile ja põhiseaduslikule korrale. Tean ka seda, et õpetajatel kutsevannet ikka veel pole ja sellise õppega kaasnevate tagajärgede eest ei taha vastutada ega pea vastutama mitte keegi..
Tean, et seni, kuni saadikud ja ametnikud (kui nad just suurtes kogustes raha ei varasta) ei pea vastutama oma tegevuse ja selle tagajärgede eest, ei saa nõuda midagi kõlbelist ega professionaalset ka õpetajalt ega kooli või mõne ametkonna, sh HTM  juhtkonnalt.

Tean, et haridus ei vii edasi; ühiskonda viivad edasi haritud inimesed, kes

• on ka informeeritud ja kogenud, ausad, õiglased, hoolivad, julged ..,
• on ka ise kogu elu kestvas õppes,
• saavad aru, et
  • edu eelduseks on koostöö (mitte konkurents),
  • õpilane on subjekt ja temaga tuleb suhelda kui SUBJEKTIGA,
  • keskmist õpilast pole olemas,
  • hindamiskeskne reproduktiivne frontaalõpe ei sobi kõikjal kogu aeg,
  • õppes on omajagu KÕIKI tegevusi, sh ka õppimist ja õpetamist,
  • iga tegevus (tegevussüsteemi iga element) sisaldab pisut kõiki teisi tegevusi (loe: tegevussüsteemi kõiki teisi elemente),
  • väärtuseks ei ole hinded; väärtuseks on kodanik, kes kujuneb õppe, kasvatuse ja kogemuse ühtsuses,
  • haridusotstarve on ühiskonna kõigil institutsioonidel, mistõttu saab koolis küll korraldada õpet, aga ei saa tagada, et õpilased kujuneksid haritud inimesteks,
  • haridus muutub kalliks varaks alles siis kui ühiskonnas hakkab kehtima kompetentsuse (personaalse vastutuse) printsiip,
  • õpetaja muutub eriliselt hinnatud rolliks alles siis kui haridusete tohmanid-petised ei saa mitte kuidagi ei saadikuks, ei ametnikuks ega nende nõunikuks.
  • jpm.
• on nõudlikud nii enda kui teiste suhtes ja
• ei salli ühelgi kohal. ka mitte õpetaja kohal, profaane.

Koolis ja lasteaias rõhutatakse: “Ära räägi lapsele seda, mida ta võiks ise avastada ja sõnastada; aita teada nägema-kuulma, aru saama, seostama, mõtlema?”.
Tahtsin öelda, et avastamise rõõm on lugemise-kuulmise rõõmust suurem.

Ikka teie
Ülo