Uute ministrite ametivanne

Kas mind huvitab poliitika? Tänan küsimast, ei. Isegi kui varem huvitas, siis nüüd on malemängu moodi nuppude tõstmine muutunud nii läbinähtavaks vangerdamiseks, et see ei tee au ei poliitikale ega Eesti riigile. Kõik on kuningad, mitte kedagi ei julge enam uskuda, nüüd selgub, et sõjaärimehed on mõelnud päris mitu käiku ette.
Meid on pikalt harjutatud rahapesumasinaga, mille nimi on rahvasuus feil baltika. Mitte keegi ei mäleta enam, kuimitu miljonit see pidi maksma või kui palju miljardeid tema hinnaks nüüd on kujunenud – nagunii ei usu keegi enam, et see üherööpmeline Häädemeeste susla ealeski tuleb.
Keskkonnaminister Sutt astus tagasi pärast sõjaminister Pevkurit ilmselt samuti selleks, et ennetada riburada selguvaid „kadunud” miljoneid. Ei olnud piinlik väita, et langeti analoogselt kultuurirahva raamatupidajaga skämmi ohvriks. Tänaseks kinnitavad Data hindud, et toodavad siiski need mürsud ning meie militaarärimehed käivad riigi ringhäälingus maksumaksja raha eest üksteist süüdistamas.
„Kord Kirjak puskis Punikut ja Punik s…ahunnikut,” kirjeldas vanarahvas sellist olukorda, kus ammu enam ei saa aru, mis paber kuhu miks kadus ning mis rollis oli selles näitemängus Hanno, Kusti, Kalev…
Vastu peaminister Michali ootusi astus Pevkur tagasi samal päeval, kui õiguskantsler Ülle Madise asetati presidendi positsioonile. Leidlik! Tagasiastunud ministrid lähevad Riigikogusse, kus neil on saadiku puutumatus. Selle saaks ära võtta kantsler, kes on nüüd kahe positsiooni vahel ja tal on pehmelt öeldes tegemist.
Kes selles näidendis millist rolli alates tänasest etendab? President kinnitas ametisse uued-vanad-tuntud-tundmatud funktsionärid. Kaitseministriks hakkab sõjaärimees, meie kandi poiss Herem. Keskkonnaminister hr Sutt loovutab oma kostüümi ja butafooria Erkki Keldole. Eriti põnev on kollasele meediale meie uus majandus- ja tööstusminister.
Kaunis pr Liina Vahtras oli abielus investor Harold Saarega, kelle varjunimi on Rahakratt. Praegu on vastne minister koos ansambli Bedwetters kitarrist Mihkel Mõttusega. Ta kinnitab, et soovib teha imesid: noored peavad tahtma Eestisse jääda ja investorid tuleb saada siia investeerima.
See meenutab pr Madise lubadust olla kõigi president.
Meil on ammu järg kadunud, kes kui kauaks üheski ametis püsib – kolledži noored ei ole meelde jätnud, kes on peaminister – nagunii valitakse märtsi alguses uus. Küll aga hoiatavad meist paremini taustu teadvad ohvitserid õhus oleva sõjaväelise riigipöörde eest. Mis võiks olla parem otste vette uputamise moodus kui eriolukord.
Ma tahaksin mõelda Puškini romantiliselt värvilisele sügisele ja hoidistada selle aasta viimaseid põlluande – paraku tõmmatakse mind kodust-kirikust-koolist pidevalt muremerre: kas meie riik uut kevadet üldse näeb. Soomlased valmistuvad sõjaks.
Ehk on meie pääsemise võti endisaegses arukuses: kui ei tea, mida teha, siis ära tee mitte midagi.