Vikerkaar

Suhtumine vikerkaaresse on analoogne kõigi võimalike suhtumistega, mis inimeseks olemise paletil su iga mõtet, sõna ja tegu värvivad. Vikerkaar on Piiblis enim korduv Jumala ja inimkonna vahelise lepingu sümbol, hipsterite ja LGBTQ+ inimeste lipp, meie rahvuseepose ja muistendite jõuline kujund ning ka olnud aegade kultuuriajakiri.
Piiblis sõlmis Jumal 1. Moosese raamatu 9. peatükis pärast veeuputust Noa ja kõigi teiste elusolenditega lepingu: „Ma panen pilvedesse oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks minu ja maa vahel.”
Heebrea keeles tähendab „keshet” vibu -קֶשֶׁת – otsetõlkes „arch” tähendab kaar pilvedele puhkama seatud relva. Keshet on samas ka keskealiste juutide ansambel, kelle religioosne muusika kutsub tantsule.
Prohvet Hesekieli nägemusega on kooskõlas vikerkaaretaguse koguka Israel Kamakawivo’ole ukulele saatel lauldud „Somewhere over the rainbow”, mis on tuletis Judy Garlandi ettekandest ning millest inspireerituna disainis Gilbert Baker kuuevärvilise LGBTQ+ kogukonna lipu.
Johannese ilmutusraamatus näitab järjestikku täide minevate ennustuste reas vikerkaar end kahel korral, Tšernobõli ja pandeemia puhul ning tuletab meelde, et ka kohtumõistmise juures peab Jumal Noaga sõlmitud lepingut ikka meeles.
Hipikuningas Fantuzzi, puertorikolasest elav legend on mitmel korral Eestis esinedes kutsunud helgeid-loovaid-armastavaid inimesi üles „keep on keeping on” ning võrreldes1970-80ndate lillelastega läheb tänastel hipsteritel õigupoolest päris kenasti – nad elavad Kalamajas ja sõidavad Tesladega ühelt laadivalt-väestavalt sündmuselt teisele.
Retronostalgia ja visuaalne esteetika on põhjus, miks vintage ja triibulised retropüksid, täisvillased kampsunid ja (varvas)sokid ei lähe ilmselt iial lõplikult moest. Hipid ja geid, kes jagavad sarnaseid väärtusi, elavad mitmetes planeedi paikades samades efektselt romantilistes linnaosades, fännavad tooršokolaadi, taaskasutusriideid ja vinüülplaate ega tee oma suundumusest või elustiilist ametit.
Psühhedeeliline sild on piltlikus mõttes ehitatud kas meeleseisundit muutvate ainete või mütoloogiliste müstiliste kaemuste tiivul. Skandinaavia mütoloogias ühendab Bifröst, põlev sild oma lootuslikka transformatsiooni spektriga inimeste maailma Midgardi ja jumalate koja Asgardi.
Kirjanduses ülistab William Wordsworthi poeem „My Heart Leaps Up” või „The Rainbow” puhast lapselikku vaimustust ning kunstnikele on vikerkaar pakkunud väljakutset, kuidas maalida puhast valgust(Turner, Constable, Membling, Eliasson).
Klassikalises muusikas ehitab Richard Wagneri ooper „Reini kuld” tulerõõmu jumala Froh tahtel vikerkaaresilla (Regenbogenbrücke), midapidi sisenetakse Valhallasse. Psühhedeelne ja progerokk laseb Pink Floydi ikoonilises albumikujunduses „The Dark Side of the Moon” muusika iseloomustuseks valgusel läbi prisma vikerkaareks murduda – nii nagu see optikaseaduste järgi käibki.
Meie rahvuspärimuses on „Kalevipoja hobuseraud” sage motiiv, muinasjuttudes kõnnitakse vabade ja sallivatena üle vikerkaare, kohtutakse oma armsamaga ja kui nad surnud ei ole, siis…
Kuivõrd Toompea on legendi kohaselt Kalevi haud, siis on olnud päris intrigeeriv ja naljakas näha seal kõrval Stenbocki rõdu spektrivärvides meelt avaldamas. Valik on sinu, kas ärritud Stenbocki majale heisatud vikerkaarelippu nähes – või rõõmustad: oi, lillelapsed tegid riigipöörde ja tulid võimule, kas hipikuningas Fantuzzist sai kultuuri- või peaminister? Olgu see rõõmusõnum, hopi prohveteeringu täitumise hingedeaegne eelhoovus Maarjamaal.
*

Piiblis on vikerkaar eelkõige Jumala ja inimkonna vahelise lepingu, rahu ning armu sümbol. Seda mainitakse nii Vana Testamendi alguses pärast veeuputust kui ka prohvetlikes nägemustes ja Uues Testamendis Jumala auhiilguse kirjeldamisel.
1. Veeuputuse järgne leping (1. Moosese raamat)
Kõige tuntum kirjakoht vikerkaarest asub 1. Moosese raamatu 9. peatükis (salmid 12–17). Pärast ülemaailmset veeuputust tegi Jumal lepingu Noa, tema järeltulijate ja kõigi elusolenditega.
• Lubaduse märk. Jumal ütles: „Ma panen pilvedesse oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks minu ja maa vahel.“
• Tähendus. Vikerkaar on meeldetuletus Jumala tõotusest, et ta ei hävita enam kunagi kogu maad ega elavat loodust veeuputusega.
• Sümboolne taust. Heebrea keeles kasutatakse siin sama sõna (qeshet), mis tähistab ka sõjavibu. Vikerkaar sümboliseerib Jumala „sõjavibu“ riputamist pilvedesse rahu märgina, mis on suunatud ülespoole, mitte enam maa poole.
2. Jumala auhiilgus ja pühadus (Hesekieli raamat)
Prohvet Hesekieli raamatus (1:28) kirjeldatakse prohveti nägemust Jumala troonist ja auhiilgusest.
• Kirjeldus. Hesekiel võrdleb Jumalat ümbritsevat kirkust vikerkaarega: „Otsekui vikerkaare paiste, mis vihmapäeval on pilves, oli kuma ta ümber.“
• Tähendus. Siin sümboliseerib vikerkaar Jumala ülevust, ilu ja majesteetlikkust, mis jääb inimsilmale peaaegu hoomamatuks.
3. Taevane troon ja halastus (Ilmutusraamat)
Uues Testamendis mainitakse vikerkaart Johannese ilmutusraamatus kahel korral (peatükkides 4 ja 10).
• Jumala trooni ümber (Ilm 4:3). Johannes näeb taevas Jumala trooni, mida ümbritseb smaragdi sarnane vikerkaar. See tuletab meelde, et isegi kohtumõistmise ja taevase vägevuse keskel peab Jumal meeles oma armu ja Noaga sõlmitud lepingut.
• Võimas ingel (Ilm 10:1). Kirjeldatakse taevast alla astuvat vägevat inglit, kelle pea kohal on vikerkaar, mis viitab tema jumalikule läkitusele ja Jumala tõotuste täitumisele.
*
Vikerkaar kui lgbt ja hipsterite ühine sümbol
Mõte vikerkaarest kui LGBTQ+ kogukonna ja hipsterite (või laiema alternatiivkultuuri) ühisest sümbolist tuleneb kultuurilisest ühisosast, kus kattuvad visuaalne esteetika, iroonia, vintage-armastus ja väärtushinnangud. Kuigi vikerkaarelipp on ametlikult katusorganisatsioonide ja seksuaalvähemuste õiguste sümbol, on hipsterikultuur selle omaks võtnud ja sulatanud oma igapäevasesse stiili. [1]
See ühine sümbolism toimib mitmel tasandil:
1. Visuaalne esteetika: Retro ja 70ndate/80ndate nostalgia
Hipsterikultuuri üks alussambaid on vintage- ja retro-esemete väärtustamine. Vikerkaareline disain kogus peavoolus (väljaspool aktivismi) suurt populaarsust just 1970. ja 1980. aastatel (mõtle vanadele Polaroidi logodele, retro-spordirõivaste triipudele või Apple’i vanale värvilisele logole).
• Hipsterid kannavad vikerkaaretriipudega retropükse, kampsuneid ja sokke austusavaldusena tolle ajastu disainile.
• LGBT-liikumise ikooniline kuuevärviline lipp sündis samuti 1970. aastate lõpus (1978. aastal Gilbert Bakeri disainituna). [1]
2. Sotsiaalsed väärtused ja queer-kultuuri kattuvus
Hipsterlus ja LGBTQ+ kogukond elavad tihtipeale samades kultuurilistes ja geograafilistes ruumides (näiteks suurlinnade gentrifitseerunud, kunstipärased ja boheemlaslikud linnaosad).
• Sallivus ja progressiivsus: Hipsterite subkultuuri iseloomustab avatus, traditsiooniliste gender-normide eiramine ja toetus vähemusgruppidele. Vikerkaare kandmine on hipsteri jaoks viis väljendada solidaarsust ja progressiivset maailmavaadet, isegi kui ta ise ei pruugi kväär-kogukonda kuuluda.
• Kväär-hipsterlus (Queer Hipster): Need kaks gruppi ei ole eraldiseisvad – suur osa alternatiivsest kväär-kogukonnast viljeleb samaaegselt hipsterlikku elustiili (käsitöökohv, vinüülplaadid, taaskasutusriided). Nende jaoks on vikerkaar identiteedi mõlema poole loogiline ühendaja.
3. Iroonia ja normide rikkumine
Hipsterikultuur toitub sageli nn “post-ironic” esteetikast — võetakse midagi, mis on peavoolu silmis liiga kirev, lapsik või spetsiifiline, ning kantakse seda teadliku moeavaldusena. Vikerkaarevärvide toomine igapäevasesse tänavapilti (näiteks kottidel, mütsidel või aksessuaaridel) lõhub konservatiivseid ja monokroomseid riietumisnorme, mis sobib ideaalselt kokku hipsterite sooviga massist eristuda.
Kokkuvõttes ei konkureeri hipsterid ja LGBT-kogukond vikerkaare sümboli pärast, vaid täiendavad üksteist. LGBT-kogukonna jaoks märgib see uhkust, ajaloolist võitlust ja mitmekesisust, samas kui hipsterikultuuris tähistab see retro-nostalgiat ja visuaalset mässu halli argipäeva vastu, luues nendest kahest grupist tihedalt põimunud liitlased. [1, 2]
LGBT sümbolid
LGBT sümbolid on LGBT-kogukonnas kasutusele võetud sümbolid, mille abil saab väljendada oma identiteeti, uhkust, kogukondlikku üht…
•
Vikerkaarelipp (LGBT liikumine)
Vikerkaare ehk LGBT uhkuse lipp on lesbide, Lipuvärvid sümboliseerivad LGBT-kogukonna mitmekesisust.
*

Vikerkaar kirjanduses, kunstis ja muusikas
Vikerkaar on inimkonna ajaloo üks võimsamaid sümboleid, mis ühendab endas taevaliku ja maise, lootuse ja transformatsiooni ning spektri täieliku mitmekesisuse. Loodusnähtusest on saanud universaalne metafoor, mis on sügavalt mõjutanud eri kultuuride loomingut läbi aegade. [1]
Eri kunstiliikides avaldub vikerkaare tähendus spetsiifiliste nurkade alt:
1. Vikerkaar kirjanduses: Sild jumalatega ja inimese psühheelia
Kirjanduses on vikerkaar ajalooliselt toiminud mütoloogilise või spirituaalse sillana, kuid modernismis ja romantismis omandas see eksistentsiaalsema tähenduse.
• Mütoloogiline sild: Vanades tekstides esineb vikerkaar teena maailmade vahel. Vanas Testamendis (Noa laeva loos) märgib vikerkaar Jumala ja inimese vahelist rahulepingut. Skandinaavia mütoloogias on see Bifröst – põlev sild, mis ühendab inimeste maailma (Midgard) ja jumalate koda (Asgard). [1]
• Romantism ja looduse ülistus: William Wordsworthi kuulus poeem “My Heart Leaps Up” (tuntud ka kui “The Rainbow”) kasutab vikerkaart puhta, lapseliku vaimustuse ja looduse igavikulise ilu sümbolina.
• Eesti kultuuriruumis: Lisaks rahvaluulele on vikerkaar andnud nime Eesti ühele mõjukamale kultuuriajakirjale Vikerkaar, mis asutati 1986. aastal perestroika tuules ning sümboliseeris vaimset vabanemist, pluralismi ja uute ideede kirevat spektrit. [1, 2]
2. Vikerkaar kujutavas kunstis: Valguse püüdmine ja sümbolism
Kunstnikud on vikerkaart kasutanud nii tehnilise väljakutsena (kuidas maalida puhast valgust) kui ka tugeva sümbolistliku laenguna.
• Romantism ja maastikumaal: William Turner ja John Constable kasutasid vikerkaart dramaatilise efekti loomiseks. Constable’i maalis “Salisbury katedraal niidult” (Salisbury Cathedral from the Meadows) märgib üle kiriku ulatuv vikerkaar lootust ja tormijärgset rahu usuliste ja poliitiliste rahutuste ajastul.
• Sümbolism ja religioosne kunst: Hans Memling ja teised renessansiaegsed ning sümbolistlikud kunstnikud kujutasid Kristust viimsel kohtupäeval sageli istumas vikerkaarel, mis sümboliseeris tema jumalikku trooni ja silda taeva ning maa vahel. [1]
• Kaasaegne ja popkunst: Tänapäeva kunstis (nt Olafur Eliassoni installatsioon “Your rainbow panorama” Århusis) on vikerkaar muutunud interaktiivseks ruumikogemuseks, mis kutsub vaatajat kogema maailma läbi eri värvifiltrite, viidates subjektiivsusele ja mitmekesisusele.
3. Vikerkaar muusikas: Utoopia, unistused ja psühhedeelia
Muusikas seostub vikerkaar eelkõige transtsendentsuse, helgemasse tulevikku püüdlemise või täieliku värvispektri (sh helispektri) vallandamisega.
• Igatsus ja eskapism: Maailma üks kuulsamaid laule, Judy Garlandi esitatud “Over the Rainbow” (filmist “Võlur Oz”), muutis vikerkaare universaalseks sümboliks parema, muinasjutulise paiga otsingutele. Sellest laulust sai hiljem ka üks alustalasid vikerkaare adopteerimisele LGBT-kogukonna poolt.
• Klassikaline muusika: Richard Wagneri ooperis “Reini kuld” (Das Rheingold) ehitab tulerõõmu jumal Froh jumalatele vikerkaaresilla (Regenbogenbrücke), et nad saaksid siseneda oma uude lossi Valhallasse. Seda stseeni saadab majesteetlik ja helisev orkestripartii.
• Psühhedeelne rokk ja progerokk: Pink Floydi ikooniline albumikujundus plaadile “The Dark Side of the Moon” kujutab valgust, mis murdub läbi prisma vikerkaareks. Siin sümboliseerib vikerkaar inimese mõistuse, hullumeelsuse ja ambitsioonide keerulist spektrit. Hard-rocki bänd Rainbow eesotsas Ritchie Blackmore’iga kasutas vikerkaart fantaasiamaailmade ja virtuoosse helimaagia võrdkujuna.

Rahvuseeposes „Kalevipoeg” esineb vikerkaar poeetilise võrdpildina eelkõige VI loos („Mõõga ostmine. Liigud ja taplus. Tamme raiumine”), kus laulik kirjeldab oma loomingulist kodu ja vaimset maailma. [1, 2]
Kontekst VI loos
Selles episoodis pilkavad rändajad vaese lauliku kasinat eluaset, pidades seda tühiseks võrreldes rikaste lossidega. Laulik vastab neile, et tema tõeline koda on loodus ja taevavõlv ise, kus ta oma laule koob. [1]
• Kujundlik roll. Vikerkaart kirjeldatakse seal kui „vibu varjuks”, mis kõrgub lauliku vaimse kambri kohal.
• Taevane ruum. Vikerkaar moodustab ühtse terviku teiste taevakehadega: kuu on lauliku kambri ukseks, päike läigib laes ning tähed tantsivad toas.
• Tähendus. Kujund rõhutab, et rahvalauliku loominguline rikkus ja kaitstus ei tulene maisest varast, vaid looduse ja kõiksuse väest. [1]
„Kuu on uksena eessa,
Päike laella läikimassa,
Tähed toassa tantsimassa,
Vikerkaar vibuna varjuks.”
— „Kalevipoeg”, VI lugu [1]
Seos eesti rahvapärimusega
Lisaks eepose värssidele esineb vikerkaare ja Kalevipoja seos laiemalt ka eesti rahvausundis. Näiteks Järvamaa pärimuses on vikerkaart nimetatud Kalevipoja hobuserauaks, mille vägimees olevat kord valjul ratsutamisel läbi mere kaotanud ja mis seejärel taevasse karanud. [1]

Muinasjuttudes, muistendites ja rahvapärimuses esineb vikerkaar eelkõige üleloomuliku silla, aardekaardi või elava veejoojana. Kuna klassikalistes imemuinasjuttudes on vikerkaar harvem otsene tegelane, kohtab seda enim just tekke- ja seletusmuistendites ning mütoloogilistes juttudes. [1, 2]
Eesti ja läänemeresoome rahvajutud
• Kõu ja Pikker (Friedrich Robert Faehlmanni ja Matthias Johann Eiseni muistendid). Eestis on tuntud lugu vikerkaarest kui „kangaste kuningast”, kelle loob Pikker (või Vanataat) selleks, et vikerkaar kahe otsaga merest vett jooks ja kuivanud pilvi uuesti veega täidaks. [1]
• Vikerkaar kui veejooja ja taevasse tõstja. Eesti ja vadja muistendites kirjeldatakse vikerkaart sageli elusa olendina, kes joob kaevudest, jõgedest ja merest vett. Vadja juttudes räägitakse ka tüdrukust, kes läks kaevule vett võtma ja kelle vikerkaar koos kaelkookude ja pangedega taevasse tõstis. [1, 2]
• Kalevipoja hobuseraud. Rahvamuistendite järgi on vikerkaar Kalevipoja hõbedane või kuldne hobuseraud, mille vägimees merest läbi ratsutades kaotas ja mis seejärel taevavõlvi külge jäi.
Maailma rahvaste muinasjutud ja muistendid
• Iiri muinasjutud härjapõlvlastest (Leprechaunidest). Üks maailma tuntumaid vikerkaarega seotud lugusid räägib väikestest kingseppadest-haldjatest, kes peidavad oma kullapaja täpselt sinna, kus vikerkaare ots maad puudutab. Kuna vikerkaar liigub vaatlejast eemale, ei õnnestu inimestel varandust kunagi kätte saada.
• Põhjala muistendid Bifröstist. Muinaspõhja lugudes on vikerkaar põlev sild nimega Bifröst, mis ühendab inimeste maailma (Midgardi) ja jumalate elupaiga (Asgardi). Seda silda mööda saavad kõndida vaid jumalad ja lahingus langenud kangelased.
• Põhja-Ameerika indiaanlaste lood (Lenni Lenape). Muinasjutus „Vikerkaarevares” (Rainbow Crow) lendab algselt säravate vikerkaarevärviliste sulgedega vares Suure Vaimu juurde, et tuua maa peale külmetavatele loomadele tuld. Tagasiteel tahmab tuli ta suled süsimustaks, kuid tänutäheks jääb linnu sulestikule päikesevalguses helkiv vikerkaareläige.
• Austraalia aborigeenide loomislood. Nende pärimuses on kesksel kohal Vikerkaaremadu, kes roomas läbi maa, kujundas jõed ja mäed ning tõi maailma vihma ja elu.
• Hiina ja Filipiinide rahvajutud. Mitmetes Aasia muinasjuttudes on vikerkaar taevane sild või rada, mille jumalad ehitavad selleks, et surelik noormees ja taevane täheneiu saaksid üksteisega kohtuda. [1, 2, 3, 4, 5]