21. jaanuar 2020
Täname kogukonda, kes juhtis tähelepanu, et Saage rüütlimõisa Altweski platsivalgustuse lamp-haaval ise-süttimine-kustumine suvalisel kellaajal viitab lühisele. Ühendasime kaablid seintelt-postidelt lahti ning seejärel saime teada, et lühistuv kaabel oli kõigest labida sügavusel munakivisillutises, kuna tema paigaldamisel …
Täname kogukonda, kes juhtis tähelepanu, et Saage rüütlimõisa Altweski platsivalgustuse lamp-haaval ise-süttimine-kustumine suvalisel kellaajal viitab lühisele. Ühendasime kaablid seintelt-postidelt lahti ning seejärel saime teada, et lühistuv kaabel oli kõigest labida sügavusel munakivisillutises, kuna tema paigaldamisel ei arvestatud, et talve ei tule ja looduslikku kaitset ei ole.
Pehmes pinnases tekkinud rattarööpad – paiguti 15 cm – muljusid isolatsiooni katki ning saavutatud „vahelduvvool“ tekitas „valgusmuusika“. Me ise liigume õues kummikutega – penid ja ponid ning maa seest välja ilmunud katkise isolatsiooniga kaabel mudaloigus… Tänan veel kord, et jäime ellu ja terveks.
Kaevasime asendatud kaabli eeskirjade järgi 40-50 cm sügavusele – kui tegemist olnuks teega, pidanuks kaevama 90 cm – platsinurgale piisas poolest meetrist – toestasime kividega ja katsime mullaga.
Liigkaablid seintelt-postidelt on likvideeritud, ohusõlmed uutes karpides ning eraldi kaitse paigaldatud.
Edasine tegevus kiviplatsil näeb ette min 4×12 – võimalik, et ka 5-15 meetrise eluruumide ja varsatalli vahelise lõigu ülesvõtu, täitmise ja tagasiladumise kooskõlas muinsuskaitseametiga – mõistagi kevadel, ehkki kured ja kuldnokad on kohal ja põõsastel avanevad lehepungad…
Ülimahuka käsitööna laotame praegu iga päev hobuste allapanu käsitsi tallitagusele platsile, kus see kiiresti huumuseks muutub. Eelnevalt on sealt käsitsi ära korjatud klaasikillud-metall-plastik ning sedamööda, kuidas ta maa alt tagasi pinnale kerkib, korjame veel ja veel ja veel.
Kevadel pinnase kuivenedes rekultiveerime selle maa-ala ning külvame sinna ristõieliste-vaba Nurmesegu nr. 4 – orashein-timut-lõikehein – ning senisest putkepõllust saab meie praeguse visa käsitöö tulemusel kultuur-rohumaa.
Rekultiveeritud maa peab seejärel kaks kuud olema hobustele suletud – seega viime hobused suvekarjamaale, massiivselt liikvel olevate huntide-karude eest turvatud ööbimisega praeguses tallis – kuni kavandatava kergtalli valmimiseni Südamesalu ja peahoone vahel trenniplatsi juures.
Kiviplatsilt võtame selleks perioodiks kivid üles – karjamaa ja talli vahel käies tallavad-tasandavad hobused traditsioonilisel meetodil platsi, mille peale saab suvel kivid kenasti tagasi laduda – aga kindlasti mitte edasi-tagasi traalivate võõrautode jaoks, kuna traditsiooniline käsi- ja hobutöine pind on arhailine nii loome- kui käitamisprotsessil. Või siis modernne.
Edaspidi haldame kõiki Altweski maid hobustega – selleks tarbeks on aretatud ja soetatud kaks hobust, tori+trakeen ning ER+percheron. Etteõpetamisel ja töösserakendamisel juhendavad meid Eero Esnar ja Boris Razumov.
Analoogselt toimivad tänaseks üha arvukamad öko-kogukonnad ja nulltarbimisega külad kõikjal Maal – hüdro- ja päikeseenergia, hobused ja tuul – mitte nafta, roomikud ega kullahinnaliseks muutunud puud.
Neid istutame ning maailmamerd puhastame You The Tree NGO rahvusvahelise tööna, partneriteks Malta noored ja National Geographic.
Täname Eesti Energiat, kelle spetsialist Artjom leidis uutes kliima- ja pinnaseoludes, et ühiselt kavandatud päikeseenergia jaam ei saa olla maa peal – selles kohas on praegu senise lõkkeplatsi kohas natukene tiik… Katuselahenduse teed tuleb minna.
Ja täname metsamehi, kes panid meie jaoks metsakuivad küttepuud nüüd nädalaks kuivatisse, märjad on meil eneselgi…
Ning eriti täname hõimlast-naabrimeest Kallet, kes meid just sel hetkel külastas, kui tundus – kõike on liiga palju, ei jaksa… Vaatas koos meistritega kõigi 7 vajumise tõsiduse üle. Ütles, et enam ei kehti varasem väide – seisis 300 aastat, seisab teise veel – meistrid kaalusid kiireimate-tõhusaimate-jõukohaseimate toetuste variante otsmises saalis ja puukuuris ning leidsid: saame hakkama. Ühtsuses peitub jõud – kohe täitsa päriselt.
*
Kuivõrd muinsuskaitse avariitöödena päästetav peahoone on hetkel saalita, töötame noortega eluruumides ja õues, õpilaste ja õpetajate kodudes ning kultuuriasutustes.
Ka oma lastel on keelatud minna nii tegelus- kui otsmisse saali ja samuti puukuuri.
Seda suurem on rõõm õigusest ja võimalusest kinnitada:
21.märtsil 2020 kell 12.21 esitame ja salvestame Saage rüütlimõisa Altweskil loodavas spiraallabürindis rahvaste legendide põhjal veebruarist märtsini loodud Lugu „Ussikuningriik“ ehk Reekviem Rästikule.
*
9.mail 2020 korraldavad EELK Rapla kogudus, MTÜd Ingli puudutus, Light Foundation ja You the Tree Rapla kalmistul üle-eestiliste talgute Teeme ära! talgud – korrastame kalmistu haruteed ja haldame võsa, puhastame aiataguse ja hooldame Silma allika parki, tegeleme ohtlike puudega ning mõtestame ja pühitseme haudadeta kallite memoriaali, esitleme raamatut Contra Mortem ning laulame ühise pikniku saateks.
Korraldame kontserte, etendusi, koolitusi ja tseremooniaid. Pakume peredele ja sõpruskondadele kvaliteetaja veetmiseks sõudepaate. Peame ponikooli. Võimaldame esialgu mõõdukal, edasi massiivsel määral majutust. Maalime ja tantsime, ehitame ja täiustame, õpime ja õpetame.
27. august 2017
Noortestuudio Mina Olen Lastestuudio Mina Olen tegutseb Raplamaal Kuusiku Altveski Loovuskosel. Stuudio kasvas välja Altveski esimese kultuurikeskusena toimimise suve lavastusest „Südamesalu salavägi“, kus mänginud lapsed osutusid ääretult võimekateks-andekateks-suutlikeks. Nende hulgas keerukate kodude lapsed, …
Noortestuudio Mina Olen
Lastestuudio Mina Olen tegutseb Raplamaal Kuusiku Altveski Loovuskosel.
Stuudio kasvas välja Altveski esimese kultuurikeskusena toimimise suve lavastusest „Südamesalu salavägi“, kus mänginud lapsed osutusid ääretult võimekateks-andekateks-suutlikeks. Nende hulgas keerukate kodude lapsed, kes poleks oma talendiga kunagi lavale jõudnud, kui Kuusiku Altveski ja Soone loovustalu ühendanud meeskond poleks neile omal kulul laulude-tantsude-näitlemise õppimise laagreid korraldanud ja neid bussipaviljonist oma ande avastamiseni toonud.
Lavastuses osalesid professionaalsed näitlejad kõrvuti Raplamaa puuetega inimeste koja ning Altveski peremehe ja Soone talu emandaga.
Etendus tõi lisaks näitemängus laulvatele-tantsivatele-näitlevatele lastele ka publiku sekka arvukalt lapsi, kes tahtsid samuti mängida. Esimese kultuurikeskuse sügise lavastus kannabki nime „Mina olen“ ning nii selles kui järgmise suve vesietenduses „Merehädalised“ on põhilised lavajõud lapsed.
Nii esimeses kui järgmistes lavastustes ja stuudio argipäevadel teeme koostööd Kuusiku talliga.
Hoolitseme selle eest, et lastel oleks argiõhtuti tõeliselt arendav loov tegevus.
Töötame selle nimel, et stuudio õpilastel oleks nädalavahetuseti eneseavalduse võimalus.
Tagame laste koolivaheaja sisustamise – eriti suvisel koolivaheajal kaasame neid lapsi, kes pole veel meie stuudioga ühinenud.
Jälgime meiega tihedalt seotud laste tervislikku ja hingelist olukorda – kuivõrd paljudel on vanemad võõrsil tööl või on nad muudel asjaoludel keskmisest keerulisemas olukorras.
Oleme oma stuudio lastele ja noortele sõbrad, tagala ja inspireeriv eeskuju.
Võtame vastutuse oma kasvandike käekäigu eest ka pärast kooli lõppu.
Tallinna-välises Eestis on lastel väga vähe võimalusi oma andeid ja eeldusi avastada, kasutada ja arendada.
Meie trupi professionaalid on juba laste ja nendega töötamisega tuttavad ja tulevad lastestuudio õpetajateks. Marje Berlokko, Heli Vahing, Liina Meta Kuuskman, Regina Evert-Tammistu, Kati S.V. Murutar, Paul Neitsov, Brigita Murutar ja teised oma ala parimad õpetavad lastele kõike, mida on ise õppinud ja läbi elu praktiseerinud. Lisaks tulevad õpetajateks ka maestro Ülo Vooglaid, meistritar Terje Luik, Harry Raudvere ja paljud teised.
Vastavalt laste soovile, hetkel kütkestav-olemisele ning ka Raplamaaga seotusele kutsume aeg-ajalt külalisõpetajateks Vaiko Epliku, Jüri Pootsmani, Priit Võigemasti jpt.
Selleks, et hoida Raplamaa perede jaoks õppemaks võimalikult madalal – mitmetel juhtudel vabastame andekad ja lootustandvad lapsed õppemaksust üldse – asume koostöösse kohaliku omavalitsuse, edukate ettevõtete ja missioonitundega isikutega.
Lastestuudio töötab igal tööpäeva õhtul.
Lapsed saavad valida endale meeldivad loengud-praktikumid – soovi korral võivad nad osaleda kõigis tundides.
Nädalavahetuseti antakse etendusi nii Altveskil kui kõikjal mujal Eestis.
Stuudio Mina Olen toob lapsed nutiseadmetest tegeliku eneseavastuse ja loovuse juurde.
Mina Olen tutvustab noortele võimalikke erialasid ja ameteid.
Mina Olen loob õpetajate ja haldajate töökohti ja pakub lisaks nooremas eas õpetajatele ka teenekatele seenior-pedagoogidele elu õhtuks eneseteostust.
Meie etendused, millega mööda Eestit tuuritame, inspireerivad ka teisi lapsi eneseavalduse ja -avastuse juurde pürgima.
Iga lavastusega kaasneb samasisuline raamat, mille lõpuosas on lood meie koostööpartneritest. Raamatute kirjutamisel ja kirjastamisel osalevad ka lapsed.
Koostöölised-toetajad saavad täita missiooni kasvatada parem ja täiuslikum uus põlvkond noori eestlasi – ja ühtlasi saata omagi pere ja kollektiivi lapsed meie stuudiosse õppima.
Kuusiku Altveski Loovuskoske haldab mitmeaastaste kogemustega MTÜ Ingli Puudutus.
Ühiste jõududega loodav alaline lastestuudio koondab Kuusiku Altveskil juba lastega tegelnud, koostöösse harjunud ja spontaanselt liituvad professionaalid.
- Terje Luik – režii- ja lavatöö praktikumid
- Ülo Vooglaid – loovad-näitlikud loengud
- Heli Vahing – näitekunst ja laulmine (edaspidi liitub lapsepuhkuselt naasev Brigita Murutar)
- Aare Hindremäe – filmimine, pildistamine, montaaž
- Regina Evert-Tammistu – tants ja lavaline liikumine
- Liina Meta Kuuskman – grimm ja kehamaaling (Soome meistri tasemel)
- Marje Berlokko – maalikunst teatraasete dekoratsioonide suunaga
- Kati S.V. Murutar – dramaturgiline sõnakunst ja artiklite ja raamatute kirjutamine
- Paul Neitsov – kitarrimäng ja etenduste muusikaline kujundamine
- Evald Piirisild – praktiline folkloor teatrikunsti teenistuses (Tallinna Linnateatri meister)
- Harry Raudvere – kunsti ja kultuuri positsioon ühiskonnas, managemendi algteadmised
- Stella Kuusemets – ratsutamine ja selle ühitamine teatrietendustega
- Külalisõpetajad vastavalt laste ja noorte soovile ja ühiskondlikule tellimusele
Pakilisimad vajadused:
- ehitusmaterjalid Kuusiku Altveski salongi talvekindlaks ehitamiseks
- küttesüsteem stuudiosaali
- väikebuss stuudio laste proovidesse ja esinema sõidutamiseks
- valguspark
Lastesuudio haldamise-administreerimisega, projektide koostamise ja tingimuste loomisega tegelevad
Robert Borodin (Kuusiku Altveski peremees)
Kati S.V. Murutar (Soone väetalu emand, Altveski Loovuskose juht)
Tere koostöösse, Kuningas ja Terje, Anne Laub, Esnarid, Kethy ja Saaristed, Viljar ja Marjen, üle jõe hõimlaste Ringhold Bandcamp, Petra ja Liukkanenid, Valmi ja Madis, Uno ja Koidula!
Koos õpetame ja juhendame uue põlvkonna ametitesse ja koolidesse, mille peale nad üksnes nutiseadmetes nihveldades tulnud poleks – anname neile teada, kui hea on luua ja lehvida, hingata ja hõisata: MINA OLEN!!!
26. september 2014
Olen sündinud 1967. aasta 21. märtsil Tallinnas. Isa oli laulja ja nukumeister Harri Vasar, ema on pensionil arst Ille Vasar. Isapoolsed vennad Aarne Vasar (karikaturist-maalikunstnik ja animaator, lahkunud) ja Lauri Vasar (Euroopa juhtiv bariton), tädipoeg …
Olen sündinud 1967. aasta 21. märtsil Tallinnas. Isa oli laulja ja nukumeister Harri Vasar, ema on pensionil arst Ille Vasar. Isapoolsed vennad Aarne Vasar (karikaturist-maalikunstnik ja animaator, lahkunud) ja Lauri Vasar (Euroopa juhtiv bariton), tädipoeg Lauri Saatpalu (laulja-helilooja) ning onupoeg Aivar Mäe (kultuurijuht).
Lõpetasin 1985. aastal Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi (muusika, bioloogia ja joonestamise eriklassid), Pärnu lastekunstikooli esimese lennu ja tantsisin 12 aastat Aita Indriksoni balletistuudios Pärnu teatri juures. 1990. aastal sain Tartu Ülikoolist ajakirjaniku diplomi ja magistri kraadi. Olen läbinud ratsutamistreenerite koolituse kõik moodulid ja praktikumid ja õppinud erinevate rahvaste eetikapõhimõtteid.
Töötan 23 aastat vabakutselise ajakirjanikuna, kelle kogemused pärinevad pea kõigist Eesti päeva- ja nädalalehtedest, ajakirjadest, tele- ja raadiojaamadest. Oma ajakirjanduslikku toodangut müün ajalehtedele ja ajakirjadele firma OÜ Aabrami Hobulausujad kaudu, mis lisaks ajakirjanduse ja ilukirjanduse tootmisele tegeleb ka koolitamise, kultuuriürituste ja avalike suhete korraldamisega ning hobuse- ja lambakasvatusega, elulaaditalu pidamise ja loomateraapiaga.
Ilukirjandusest on ilmunud raamatud “Naisena sündinud” (Perona), “Kati Jututar” (Elmatar), “Mina ise ju!” (Elmatar), “Õnne tänava lood I – III” (Elmatar), “Abitu” (Faatum), “Mustlasena sündinud” (Elmatar), “Ettevaatust, Emma!” (Vastus), “Igavestel alleedel – Barbara von Tiesenhusen, Isadora Duncan ja Marlene Dietrich” (Ilo), “Puugid kuubis” (Vastus), “Kümme neegrit Katjušaga” (Elmatar) ning “Kuhu kuningad kadusid? – Jaan Tättega kahasse – ” (Elmatar), “Tuudur, gripp ja Prints” (Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus ja Tänapäev), “Džungliseaduste vangid” (Elmatar), “Viimnekuu” (Ühinenud Ajakirjade Kirjastus), “Lagerii” (Petrone Print), “Eedeni aed” (Eesti Ekspressi kirjastus), “Üdini tungimine – luuüdi siirdamine 15 aastat Eestis. Professor Hele Everaus” (Elmatar), “Naisena sündinud. 20 aastat hiljem” (Petrone Print), “90 kammi. Estiko Kontsern 90” (Elmatar), „Multiresistentne Mamma Bakter. Prof. Marika Mikelsaar 70” (Elmatar), “Õnne hääl” (Sotsiaaldemokraadid), “Egiptuse eha – vana tsivilisatsiooni lõpp” (koos Eha Fjodorovaga – Elmatar), “Ohtlik lend” (Mihkel Ulmani teleseriaali 9osaline romaniseering), “… ja mere ääres väike maja…” (Ajakirjade kirjastuse Suveromaan), “Vigursaetud puitskulptuurid” (Peeter Paasmäe ja Elmatar), “Hingake! Prof. Mart Kull” (Elmatar), “Jänku Juss 1. – kevad voolab” (Lastekas.ee), “Talv Eedenis” (Stella Borealis), “Projektilaps Pärnust” (Petrone Print), „Kättemaksukontor“ (Mihkel Ulmani teleseriaali raamatuversioon – Elmatar), „Tuusik teisele kaldale“ ning „Anita ja UFO“ (Hea Tegu), „Röövlirahnu Martin“ (Tammerraamat, koos Mihkel Ulmaniga).
Lugusid on avaldanud ka kümmekond (nais)kirjanike koondkogu, nt Ajakirjade Kirjastuse unejuttude raamat emadelt, viimane “Valivad naised” (Tammerraamat), unikaalne nelikromaan “Seiklus neljale” (Aita Kivi, Inga Raitari ja Dagmar Lambiga) ning äsjailmunud „Mullast oled sa…“ (koos 11 teise kirjanikuga, Pegasus). Artikleid, esseesid, novelle ja jutustusi on ilmunud paljudes kogumikes Eestis ja ka võõrsil.
Lavastatud on näidendid “Marlene” (Tartu Vanemuine, lavastaja Jüri Lumiste), “Tuudur, Plutt ja Magdaleena” (Tallinna VAT-teater, lavastaja Aare Toikka, helilooja Rivo Laasi), “Ja siis tuli Prints” (Koduhoovi teater Pärnus, lavastaja Aare Toikka, helilooja Maian-Anna Kärmas), “Eestlaste neli kuningat” (Paide vallimäel, lavastaja Ivo Eensalu, helilooja Siiri Sisask), “Söödi armastusest ära” (BaltoScandali vabaprojekt, Linnar Priimägi), “Mina, naine!” – (Rakvere teater, Ülle Lichtfeldt, Toomas Suuman) ning “Kurge oodates” – (Hanila rahvateater, Aire Arge ja Andrus Vaarik). VATteater on lavastamas tragikomöödiat „Katiratoorium“.
„Täisring – indiaanlane mõisavalitsejaks“ on edukal mõisatuuril ning 2015-2016 hooajal teatritesse-seltsimajadesse sisenemas ning raamatuks vormumas.
Valmimas: romaan „Ingli puudutus“, koguteos „Loomad lausujad“, Tori hobusekasvanduse 160.aastapäeva koguteos ning „Mustrimuutjad – viimne eestlane“ näidendi ja raamatuna, „Sammalsalatarid“ näidendi ja raamatuna, Õie Alti raamat, buliimikute-anorektikute raamat ning endiste naisvangide-ettevõtjate raamat.
Kümme aastat toimetasin internetikeskkonda www.horsemarket.ee ning kaks aastat www.edumeel.ee nimelist progressiivset ust, mis seoses omaniku võõrsiltöötamisega varakult sulgus. Praegu kajastab minu tegemisi www.aabramihobulausujad.ee – rajatud EASi starditoetuse abiga.
Elasin 8 aastat Pärnu lahe ääres Liu külas, kust siirdusin 2010. aasta mais-juunis Soonele – Raplamaale Valtu taha Kumma külla loovus- ja loomatalu pidama ning Aabrami Hobulausujate elulaadikeskust rajama. Abielust (1988-2009) majandusharidusega kirjastaja Alo Murutariga sündis viis last. Richard (1989) ja Margareta (1991) on suureks kasvatatud, mõlemad abielus, õpivad ja töötavad ning kasvatavad tütreid. Aleksander (2002) käib Tartu Waldorfgümnaasiumis, Brigita (1997) Tartu Tamme Gümnaasiumis ja Maria Indira (2006) peab koos emaga intellektuaalset produktsiooni andvat elulaadi-talu, õpib Valtu põhikoolis, ratsutab-ujub-iluvõimleb-laulab-tantsib ja täiendab-täiustab ema loodud muinasmaad.
15. august 2012
Kati Saara Vatmann – intuitiiv(aja)kirjanik, taluemand ja Teenija; Maria Indira Murutar – uue hea ilma teejuht; Aleksander Murutar ja Brigita Murutar – õppides õpetamine külalisrütmides 😀
Kati Saara Vatmann – intuitiiv(aja)kirjanik, taluemand ja Teenija;
Maria Indira Murutar – uue hea ilma teejuht;
Aleksander Murutar ja Brigita Murutar – õppides õpetamine külalisrütmides 😀