Roos on liilia on nartsiss on roos on kannike on nartsiss
1) pane puuduvad kirjavahemärgid 2) ühenda liitsõnad 3) vasta küsimustele
Praegu „juhtub“ nii et meile räägitakse igas kanalis nartsissistidest. Kõnelevad nii psühholoogid ja psühhiaatrid kui ohvrid ning nartsissistid ise nemad peavad end mõistagi tunnustamata geeniusteks ehk ohvriteks. Maailma teabe ruumi nõustamis väljas on virtuaalsed talgud. Toimub vampiire teadlikult ja teadmatult imetanud doonorite vabastamine selleks et nad saaksid teha seda milleks sündisid.
Vabastamisele kuuluvad ka lilled kelle nimetuste külge kinnistunud diagnoosid ja eel arvamused on semantiline semiootiline halb õnn.
Nartsissism on enesest mõistetav tänamatu tarbimine vägi valdne omastamine nii vaimsel kui füüsilisel tasandil. Seda asus määratlema Freud 1931 aastal Fromm jätkas tema tööd ning meie teame tänu neile mis laadi naba nööride lõikamine käib.
1955 aastal kirjutas Boris Kõrver muusika ja Ardi Liives sõnad Vanemuise teatri operetile Ainult unistus.
Viker kaare tagune Helend Peep laulis aasta kümnete jooksul mitmete põlv kondade ala teadvusse kohu(s)tava süüdistamise ja enese haletsuse ülem laulu. Andero Ermel kinnistas selle märterliku ballaadi lõplikult olles ise kõigist meie artistidest kõige orgaanilisemalt Elon Muski sarnane. Iga kokku sattumus on teatavasti märgiline!
Kõik roosid ma kingiksin sulle
ja õitega pärjaks su pea.
Ei ole sust kallimat mulle
ja paremat ilmas ei tea
kui sina, kes armastad elu,
kes tantsiskled lillede teel,
kui sa, kes ei tea, mis on valu,
ei tea, mis on murelik meel.
Nartsissistid on kaunid isendid kelle eelistatavateks ametiteks on politseinik inkasso kohtunik ja artist ning kelle seas on päris pirakas protsent LGBT-inimesi vaguralt virilatest homo seksuaalidest sõjakate dräägideni.
Nagu näitab pea valu meedias üha korratav kampaaniavideo www.kiusamine.ee Priit Võigemasti esituses tehakse ilusad hinged põlv kond haaval erinevatel meetoditel katki. Kiusajad ja psühho terroristid on ise kiusamist ja terrorit kogenud ohvrid kes ise lõhututena seda mustrit veelgi võimendades edasi kannavad.
Tänased nartsissistide p(r)uugitud on sõna otseses mõttes Stalini lehmad. Sofi Oksaneni romaani peal kirjast tuntud tiitel kehtib nii sotsiaal poliitilisel tasandil „vennasrahvast“ oma verega toitnud eestlaste kui nende rikutud psüühikaga järglaste kohta. Siberisse küüditatud ja/või isamaal dissidentidena kotitud inimesed kasvatasid katkistena katkiseid järglasi kes teevad kõik kes neid armastavad katki suutmata ise kedagi armastada ega millelegi pühenduda.
Purustatud psüühikaga emad sunnivad poegi oma unistust elama adumata sellest sundusest enamus lapsi terve hinge eluga välja ei poegi. Sulevad järgmisteks ego maniakkideks sirgunutena ema ja naise ning ka oma laste poegi. Nartsissistide taas tootmise ahelale ei saa paraku öelda Ära poegi!
Antiik mütoloogiline kaunis mees Narcissos imetles ise enese peegeldust vee pinnal. Psühhiaatrilise haigusena ilmnev enese imetlus peidab õie lehtede vahel piinlikku saladust nagu putukat nartsissist ei armasta iseennast. Ta vallandab üle väärsusena avalduva ala väärsuse ahel reaktsiooni kuna näeb tapvalt kadedana kõigis teistes seda mis kes ta ise iial olla ei suuda. Võõras õel ja kahju isal on lihtne elektri keder varre varingute mürkidega jupp haaval või pauguga tappa.
Nõnda rikub Ingmar Bergmanni „Fanny ja Alexandri“ piiskop pea tegelase lapse põlve. Nii kõrvaldab Victor Hugo kurb loos „Jumalaema kirik Pariisis“ preester Claude Frollo konkurendi aga ka ihaldatu. Ei saa mina ärgu saagu keegi teine ka koer heintel ise ei söö ja teisele ei anna.
Enamus haigeid lillekesi arvab et on gurud ja šamaanid. Ainsad kes neid maandada ja kuundada kahjutustada ja pareerida suudavad on sigma ehk super empaadid ning loomulikult peavad ego haiged ise ennast nendeks. Nii tappiski kade Salieri Mozarti…
Sigma ehk super empaadid tajuvad empaatidest kui teise inimese tajude ja tujude peegeldajatest selgemalt piiri minu ja mitte minu tunnete ja kogemuste vahel. Blokk!
Kui ego trippijate hämmastavalt arvuka armeega kokku sattuval indiviidil pole õnne olla sigma empaat oletab temakene ekslikult et suudab nartissisti päästa. See ei tähenda, et kahjur on juba hävitanud eelmiste päästjate energia raha armastuse keha ikka arvab naiivitar et tema armastus suudab kõike.
Maa ilm on täis tublisid tädisid harvem ka onusid kes elavad nartsissisti elu ja unistust. Ego ebard ise töötab kadedalt oma ohvrile vastu jagades ümber ja purustades tema töö riistad kodu ja kondid. Nartsissist ei loo iial midagi ei pea lubadusi ega töö kohti ning harval heal juhul on vähemasti naljakas nagu Jack Nicholson ja Robert de Niro oma groteskseid rolle sooritades.
Oscar Wilde „Dorian Gray portree“ nimi tegelane kardab et kõik näevad tema vananemist. „Shreki“ prints nagu enamus ebaprintsidest loodab et kõik näevad. Me kõik elamegi liba printside elu ise enese pühendumiste arvel. Meilt võetakse enesest mõistetavalt teeneid ja kingitusi neid armulikult vastu võttes põlastavad haiged egod täitmatute Karlssonitena Ma ise oleksin palju parema ostnud…
Hirmunu hirmutab täitmatu täidab ümbrus konna hindamatute lillede ja tapvate kingitustega millega käest libisev ohver tagasi osta.
Psühhopaatia ja maaniad rulluvad pahatihti tsunamina koos alko-narko-tablettide kuri tarvitamisega. Lisaks on anti sotsiaalidel sotsio paatidel enamasti ka gluteeni valge suhkru ja piima valgu talumatus millest hoolimata nad just neid mürke oma vatsa vohmivad ning see järel psühhoosis põrgulistena naisi ja lapsi klohmivad.
Sümptomite lipu laev on liiderlikkus kes siis Casanovat ja Don Juani (Giovannit) ei teaks. Moliére´i hurmavad naiste noppijad võtavad-jätavad neitseid ning Mozart on sellest rüvetamisest midagi elegantselt vallatut komponeerinud.
Kui aga naine sama teeb on ta nii ühis kondlike suhtumiste kui kirjandus teoste silmis ja sõnas lihtsalt lits.
Kuid ometi pole mul anda
sull’ midagi, mis on su soov,
ei suuda sind õnnele kanda,
ei sinule päikest ma too.
Mu elutee okastest rada,
kust lillesid võtta ma saan?
Ma okkaid sull’ pakkuda tahan,
ei võta neid vastu mult sa…
Me kõik oleme mõne isiku puhul kujutlenud mina suudan ta päästa. Kui ei suutnud ning ellu jäämise instinkt sunnib põgenema ja enamasti vajab see järel ka pikka teraapia protsessi on meil sageli otsa ees või õla peal värske silt. Liilia.
Järelikult kurtisaan konkubiin hoor prostituut lirva libu lita hatt või lihtsalt lits.
Honore de Balzaci „Liilia orus“ kujutab naist kui pühakut ja armukest. La Traviata Violetta kannikese! sümbol on liilia ning teatri loožis annab ta enda ees lebava lille kimbu värvi valikuga teada kas ta on saadaval või on tal mõjuvad põhjused täna mitte töötada. Meie seostame tänini paha aimamatuid lilli müüdava „armastusega“.
Ma tean, sa varsti must lähed
ja naeratad teisele siis,
ma tean, mind armastad vähe,
on sulle ükskõik minu piin.
Ei suuda sind keelata minna,
hääd õnne sull’ eluteel!
Ei kunagi jõua ma sinna –
õnn võõras on minule!

Encyclopedia Britannica:
„Need, kes lugesid kuulsat Alexandre Dumas’ romaani “Kolm musketäri”, mäletavad, et häbiväärne jälg oli Milady kehal, nimelt liilia märk tema õlal. Prantsusmaal oli sellel lillel eriline tähendus. Fakt on see, et frankide kuningas Clovis I Merovingian (r. 481 – 511) hakkas tunnistama kristlust ja legendi järgi kinkis ingel talle kuldse liilia. See, kellel on vapil liilia, peab olema lahke, õiglane ja aus…”
Keskajal sai liiliast Prantsusmaa ja kuningriigi embleem. Kuningas Louis VII (valitses 1137–1180) kandis selle lille kujutisega kilpi. Fleur de Lys (Fleur de Lys) – nn kollane liilia, mida kujutati Prantsusmaa vapil Kapeti ja Bourbonide all. Kui legendaarne Jeanne of Arc oli päästmas oma kodumaist Orleansi vaenlaste eest ja kohtus veel kroonimata Charles VII-ga, anti talle kuninga võimu sümboliks kuldsete liiliatega etalon. See üllas taim oli esindatud selliste linnade käe all nagu Wiesbaden, Daugavpils, Detroit, New Orleans, Firenze, Turu.
„Aga kuidas on naisega?! Halasta, jumal!
Hobune kukkus hetke kuumuses kokku!
Ja krahv hinge kergendamiseks rebib riide õlalt
ja kleit hiilib õlgadelt, ja õlal märk põleb!
Timukas oli meister ja nüüd – seal õitseb liilia!“
Täna päeval on ülimalt moes kanda tätoveeringut kehale enese väljenduse süsteemi vastase mässu märgiks naha eba täiuslikkuse varjamiseks. Bränding või tätoveerimine inim kehale on tuntud juba iidsetest aegadest mil meistrid oma orje markeerisid. Ja kesk ajal „märgistati“ kambüüsides töötavaid süüdi mõistetuid tätoveeringutega mille järgi võis põgenemisel ta ära tunda. Esimeses maa ilma sõjas häbi märgistati desertööre kodu sõja ajal valgeid kommuniste, teises maa ilma sõjas peksis gestaapo koondus laagri vangide kehal välja individuaalse numbri.“
Kes ellu jäi teisenes uue põlv konna vampiiriks. Olenemata rahvusest ja planeedistki on egotsentrik patoloogiliselt eraklik. Kuna ta ei armasta pole tema elus mitte kedagi peale mõrase ise enese. Ta on printsess herne teral ka 50 aastase rasvunud mehena. Emad aga jumaldavad invaliidideks üha järgmisi Tuhka triinusid orjastavaid Lumivalgekesi ja uinuvaid kaunitare mürgitavaid võõras õdesid. Kes muu kui ego maniakk on ju ka kaunitari ja koletise armastus loo väliselt imeilus Gaston.
Exupéry „Väikese printsi“ stoori tellingu Roos on vähemasti ausalt nartsissistlik. Prints põgeneb enese ohverduse paradoksaalsest mugavus stsoonist. Vähemasti ei imetle ühe ainsa roosi aia kuninganna, kuidas tema seksib ja situb ta on erandlikult aus erand. Kõik kes me ego(t)iste teenindame väsime lakkamatust tarbimisest ja rünnakutest alandamisest ja pisendamisest ning oleme pärast põgenemist surnud või pikal tervenemis tee konnal. Veel kuid ja aastaid pelgame et kusagil roos varitseb roos nagu vaenlane tagalas teab kuidas kõige valusamalt lüüa et meid taas ja taas ära süüa ja maha müüa. Keha reageerib sellega et ohvri kannikesel õitseb hoiatav roos.
Terapeut Heino Mart „Vatsla Vanapagan“ Laisk haavatud tervendaja:
Nartsissism võib olla nii ennast imetlev kui ennast tümitav. Seda viimast ei osata enamasti nartsissistina määratleda, sest tegu on ennast ohverdava inimesega. See ohverdus on siiski illusoorne ja nartsissismiga seob neid see, et pilk on pööratud endale. Ennast imetleva nartsissistiga on suhtes ennast tümitav nartsissist. See enese tümitamine on sisuliselt enese haletsus ja sellistelt inimestelt pärinevad laused nagu „tee head, saad… vastu pead“ jmt. Partnerid on alati teine teise väärilised, aga pahu pooled. St sarnase traumaga aga vastu pidise toime tuleku mehhanismiga. Ka ennest imetlev nartsissist on väga madala enese hinnanguga. Nartsissisti tuum on alati mäda.

Õnneks on korraga ja korda mööda vabaks murdvate õhku astuvate ohvrite jaoks olemas vähemalt üksteist ekstra meile mõeldud Youtube’i kanalit ning üks teist ja meid väestamas on ka Sadhguru, Ralf Smart jt just praegu lille teemadel arutlevad tee juhid.
Ma üksi saan hulkuma ilmas,
kuid mälestus sinust on hea,
ja varjates pisarat silmas,
sind surmani meeles pean.
Sa õnne küll kinkisid vähe,
kuid ikkagi kauniks ta jääb.
Kui üksinda nukrana lähen,
neid hetki ma unelmais näen …

Kes on meie kirjanduse suurim hulkur kes on kõigile teistelegi trubaduuridele andnud ameti nimetuse Nipernaadi? Tema on stoori teller tervendav ränd empaat kelle sõna väest saab tõstetud iga temake keda kirjaniku maagia puudutab. Ta ei peta oma naist ega rüveta ainsatki kõnetatut suunab nad varem märkamata radadele lehmade ligi ja vabadusse alati ilm tingimata tingimatusse armastusse.

Suur lille aed ümber väikse maja… Meil teiega on vaja vabastada ka süütud lilled sümbolite needusest. Sel aastal kevad tuleb teisiti, tiutiu ja teisiti! Henrik Visnapuu.

1. Mis on nartsissism?
2. Kustkohast pärineb teksti läbiv luuletus – kes on tema autorid ja esitajad?
3. Kirjelda üksteise lõhkumise ahelreaktsiooni perekonnas, koolis, töökohtades.
4. Millistes ametites leidub kõige sagedamini nartsissiste?
5. Loetle kirjandusteoseid ja autoreid, kes ja mis kõnelevad natrsissistidest.
6. Millised muusikud ja filmikunstnikud seonduvad nartissismi teemaga?
7. Kes on empaadid – ning sigma- ja superempaadid?
8. Mida tähendab liilia kui sümbol?
9. Mis tähendused on mitmetähenduslikel sõnadel „roos“ ja „poegi“?
10. Missuguseid nartsissiste kirjeldab terapeut Heino Mart Laisk?
11. Kes oli August Gailiti loodud Nipernaadi ning mis oli tema tegelik missioon?
12. Mida tähendab Sinu jaoks väljend „sel aastal tuleb kevad teisiti, tiu-tiu ja… ?

Toimeta robottõlge eestikeelseks eesti keeleks!

Maria Stanimirova:

LÕIKA OMA MÜRGIST PERELIIGE.
See on äärmiselt raske, kuid mõnikord vajalik terveneda.
Armastage neid, kuid hoidke eemale, kui nad enam kokku ei tule, kõik emad ja isad ei armasta ja kaitse, mõned võitlevad ainult oma isiklike ideaalide eest, on peresid, kes on nii kuritarvitavad ja kahjulikud, et kaugusest saab ainus vaenlane
On sugulasi, kes reedavad, varastavad,räägivad halba,klatšivad ja kadestavad meid,on sugulasi,kes tahavad näha sind heana, kuid ei taha sind kunagi paremini näha kui nemad,kes kogunevad sinust halba rääkima ja lohutavad ennast, jättes sind filmist halva mulje diskrediteeri sind, arvates, et nad on sel moel sinust paremad.
On perekondi, kes jäävad meiega ainult siis, kui see on neile mugav, ja et jätkata meid ühendava vere nimel kasutamist, oluline on mõelda, lõpetame pere, paaride, vanemate, vendade ja õdede romantiseerimise, peame kasvama, arenema,
ravida… sea piirid.
Me peame nägema oma puu varju, tumedat poolt ja omama võimu, et pääseda sellest, mis meile haiget tegi, peame olema meie prioriteet ja lõpetama kannatuse sugulaste käes, kes ainult varastavad meie energiat, kõik, kes hoolivad oma elust, tunnevad neid ära, kuid ei saa osa nende haavadest, nende vihast, nende hülgamine, nende silmakirjalikkus, nende manipuleerimine.

Lingid:
Narcissist Exposed
https://www.youtube.com/@NarcsExposed
Empaths Refuge
https://www.youtube.com/@empathsrefuge
Behind the Sciene
https://www.youtube.com/@BehindTheScienceTV
Slightly Better
https://www.youtube.com/@SlightlyBetter
Narcissists’ Adversaries
https://www.youtube.com/@NarcissistsAdversaries
The Royal We
https://www.youtube.com/@TheRoyalWe
Discover Empaths
https://www.youtube.com/@discoverempaths/featured

Loe eestikeelne psühholoogi tekst läbi. Märgi tekstis, millised loetletud omadustest on Sulle tuttavad 1) iseenda juures 2) lähedaste juures:
Kas Sina tead, kes on nartsissist ja kuidas Sa võid enesele teadmata olla kahjulikus suhtes?
Grete Kald
Me oleme kõik ühel või teisel viisil nartsissismiga kokku puutunud ja aina enam tuleb antud teema esile ka kliendikohtumistel. Kui kokkupuude nartsissistiga on olnud minimaalne ja see pole Sind mõjutanud, oled õnnega koos. Kui kokkupuude nartsissistiga on olnud pikema perioodi vältel – olles lähedases suhtes partnerina, sõbrana, pereliikmena, kolleegina jne. – siis võib Sinu teadmata juhtuda see, et Sinu vaimne tervis saab kannatada. See tähendab, et oled vaimse vägivalla ohver ja Sul võib olla trauma, mis mõjutab Sinu igapäevaelu ja suhete kvaliteeti.
Lähedane suhe nartsissistiga muudab Sinu maailma kõige manipuleerivamal ja varjatumal moel. Sa oled andja ja tema on võtja. Nii lihtne see ongi.
Nartsissistliku inimese käitumise tunnused on järgmised:
1. Nartsissistil puudub empaatiavõime. Tal on oluline võita ja allutada! Tema moto on: „Minu arvamus on ainuõige ja kõik toimub ainult minu moodi, minu jaoks.“
2. Tavapärane on äkkviha, jonni- ja mossitamise hood. Eesmärgiks on panna ohver enda pilli järgi tantsima, et temal endal hakkaks parem.
3. Ta koondab oma ellu inimesed, kes teda teenivad nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Kõik toimub nartsissisti järgi.
4. Nartsissist liigub kiiresti ühest suhtest teise. Ta väldib üksinda olemist. Ta teeb kõik selleks, et ohver/partner „konksu“ otsa saada. Ta katab suhte alguses kõik partneri vajadused ning on veetlev, enesekindel ja imetlusväärne. Partnerile tundub ta ideaalne kaaslane ning avab ennast talle täielikult.
5. Kui keegi tema teenistusest lahkub, siis saab lahkuja selle eest karistada ning piinamine võib olla pikaaegne ja valulik.
6. Nartsissist hoiab endised partnerid konksu otsas, juhuks kui hetke partner peaks lahkuma. Talle on oluline inimesi omada, mitte neid armastada.
7. Nartsissist karistab ja kiusab ka raha ja/või ühiste laste kaudu.
8. Nartsissist valetab patoloogiliselt – inimene valetab, samas arvates enda jutu olevat tõesena.
9. Ta tekitab konflikti olukordades, kus täiskasvanulik inimene seda ei teeks.
10. Ta on ühel hetkel armastav ja hooliv ning järgmisel hetkel tõrjuv, ründav ja ähvardav. Näiteks taolised laused emotsionaalsest kõikumisest „Sa oled mu elu armastus“ ja „ Mul on sinuta parem“.
11. Nartssissist võib käituda nii, nagu Sind poleks olemas. Samas järgmisel hetkel on ta veetlev ja särav – alati just nii, nagu see on talle sobilik ning vajalik.
12. Ta kasutab ära ohvri haavatavaid olukordi tema enda vastu. Nartsissist on teadlik ohvri hirmudest olla tõrjutud ja eemale lükatud, seega nartsissist ähvardab pidevalt ohvrit ära minemisega, et saavutada enda tahe. Naisel või mehel tekitab selline olukord emotsionaalset valu ja süvendab „mitte piisavuse“ tunnet. Nartsissist tekitab seda tunnet ohvris pidevalt. Sellele järgneb ka ohvri süüdistamine iseenda käitumises. Näiteks ütleb nartsissist ohvrile: „Sa lihtsalt kujutad seda ette, oled ebakindel, armukade ja rumal“. Ta paneb ohvri uskuma, et probleem on temas.
13. Nartsissist ei suuda olla haavatav, siiras, aus ega oska arutada probleeme ratsionaalselt. Isegi kui probleem võib olla lahendatud, siis aruteludes toimub süüdistamine edasi.
14. Nartsissisti eesmärk on ohvrit emotsionaalselt pidevalt karistada. Ükskõik kui palju ohver ka ei vabandaks, nartsissist toob vana asja pidevalt esile, sooviga panna ohvrit end süüdi tundma.
Kui tunned enda suhte mingis punktis ära, siis tea, et Sa ei pea kannatama!
Märka, kas tunned end suhtes vabalt, või toimub kõik kellegi teise järgi?
Pärast nartsissistlikus suhtes olemist on oluline leida taas üles enda päris olemus ning vabaneda allasurutusest.
Nartsissistlikus suhtes leiad tihti ennast tundmas….
• Ebapiisavana;
• Ülipüüdlikuna teha kõik nii, et olla nartsissisti meele järgi;
• Hirmununa;
• Et, sinu tunded pole olulised;
• Süütunnet;
• Segadust;
• Endas kahtlevana;
• Depressioonis;
• Ennast alla suruvate mõtetega;
• Alandust;
• Jõuetuna, pole motivatsiooni ega tahet enda plaane ellu viia;
• Ennast saboteerivalt;
• Lootusetult;
• Sundmõtetega;
• Et on raske ennast kehtestada;
• Et oled iseenda vajadused tahaplaanile jätnud;
• Sõltuvana tema tujudest ja olekust;
• Et soovid teda aidata ja parandada;
• Et ei tunne ennast iseendana ja meenutad, kui tundsid end kunagi õnnelikuna ja iseendana;
• Kontrollituna;
• Mitte mõistetuna;
• Et kui teistel on hea, siis on sinul ka hea.
Nartsissitliku ja vaimse vägivalla all kannatanud mehed ja naised vajavad toetust ja teraapiat, et saada taas iseendaks ning tunda edu, rõõmu, eluterveid suhteid.
Kui Sa oled olnud piisavalt tugev, et kannatada valu ja allasurutuse käes, siis oled Sa piisavalt tugev ka, et see kannatus lõpetada ning sealt välja tulla! Kui Sinu valik on olnud siiani suhtes kannatada, siis Sa saad valida uuesti – lasta lahti vanast ja valida õnn, hoolivus, armastus, soojus, siirus!

Grete Kald Psühhoteraapia
www.gretekald.com – www.holistika.ee

1. Nartissistlikud jooned minus:

2. Nartsissistlikud isiksused minu ümber – millist kahju nad mulle teevad:

3. Mil moel vabanen nartsissismist iseeneses – enda ümbruskonnas:

Tutvu www.wikipedia.com artikliga, mis sobib ühtlasi samuti tsitaatide allikaks ning kirjuta kirjand nartsissismist sinus ja nartsissistidest sinu elus.

Nartsissistlik isiksushäire on isiksushäirete hulka kuuluv psüühikahäire.
Nartsissisismi mõistet hakati mainima kõigepealt psühhoanalüüsis, hiljem võeti mõiste kasutusele ka psühhiaatrias ja psühholoogias. See sündis Sigmund Freudi artikliga “Zur Einführung des Nartsissmus” (1914). Freud täheldab, et selle mõiste loojaks pole ta ise, vaid ta laenas selle Paul Näckelt. Esmakordselt kirjeldas Freud nartsissistlikku isiksust 1931. aastal. Seda peetakse selle häire esimeseks kirjelduseks. Tema tööd jätkas Erich Fromm. Mõiste “nartsissistlik isiksushäire” võttis esimesena kasutusele Heinz Kohut 1968. aastal.
Nartsissistlikule iseloomuhäirele on iseloomulikud kõrgenenud enesehinnang, soov olla teiste poolt imetletud ja vähene empaatiavõime. Häiret kandev inimene on veendunud, et tal on õigus saada erilise kohtlemise osaliseks. Samas ta ise kadestab teisi. Selliseid inimesi iseloomustab ülbe käitumine ja üleolev suhtumine ning teiste inimeste kõhklematu ärakasutamine endale seatud eesmärkide saavutamiseks. Iseloomulik on suur tunnustuse (nartsissistliku kinnituse) ootus. Nartsissistid tegelevad enamasti liiga palju teistele mulje jätmisega ja imetluse esilekutsumisega, aga teistele annavad vähe emotsionaalset soojust.
Psühhiaatriliste diagnooside DSM-klassifikatsiooniregistrisse kanti häire 1980. aastal. Rahvusvahelises haiguste klassifikatsiooniregistris ICD-10 seda häiret eraldi koodiga välja toodud ei ole, vaid see on liigitatud rubriigi alla “muud spetsiifilised isiksushäired” – diagnoosikood F60.8.
Psühholoogiaprofessor Liisa Keltikangas-Järvinen arvab, et nartsissistliku isiksushäire näol pole tegu inimese vaimse- või tegutsemistasandil esineva probleemiga, samuti ei saa seda pidada ka vaimuhaiguseks. Isiksushäire ilmneb hoopiski iselaadse käitumisena sotsiaalses plaanis. Kuna taolistel inimestel sageli puuduvad mõningad enesetalitsuslikud mehhanismid – näiteks pole nad võimelised tundma süü- või häbitunnet – siis intellektuaalseid ülesandeid lahendavad nad sageli keskmiselt paremini. Iial pole nad võimelised möönma elus sattunud ebaõnnestumisi. Niiviisi käitudes projitseerivad nad endast sageli valelikku pilti justkui tugeva enesehinnanguga inimestest.
Häire avaldumine
Üldisemalt võib isiksushäireid käsitleda ka arenguetappidena, mis saavad oma alguse lapsepõlves, nooruses või kõige hiljem varajases täiskasvanueas. Psühhiaatrilise või somaatilise haiguse põhjustatud pikaajalise stressi tagajärjel tulenenuid muutusi küpsemas eas nimetatakse muutusteks inimese personaalsuses. Piiri tõmbamine isiksushäirega ja normaalselt käituva inimese vahele on suhteliselt keeruline, kuna ka psüühiliselt tervete inimeste käitumises võib leida (eriti stressirohketes olukordades) käitumist ja hoiakuid, mis on omased pigem iseloomuhäirega inimestele.
DSM-IV kriteeriumid
DSM-IV klassifikatsiooni järgi on nartsissistliku isiksushäire kandjatele iseloomulikud liialdatud ettekujutus oma tähtsusest, vajadus saada teiste imetluse objektiks ning empaatiavõime puudumine. Tegemist on psühhiaatrilise diagnoosiga, milles peavad realiseeruma vähemalt viis haigussümptomit:
• inimene peab ise end tähtsaks ehk ta liialdab ja suurendab oma saavutusi;
• keskendub luuludele enda piiritust edust, jõust, ilust või suurest armastusest;
• usub siiralt, et ta on nii ainulaadne ja erakordne, et temast ja ta mõttemaailmast suudavad aru saada ainult teised märkimisväärsed inimesed või institutsioonid;
• nõuab rõhutatult enda imetlemist;
• usub õigusse saada erikohtlemise osaliseks;
• kasutab teisi inimesi enda huvides ära;
• empaatiavõime puudumine;
• on teiste peale kade (või usub, et teised kadestavad teda);
• käitub üleolevalt ja häbenematult.
Milloni alatüübid
Psühholoog Theodore Millon eristab nartsissistlikus isiksushäires nelja alamtüüpi:
• “Põhimõttelage nartsissist” (antisotsiaalsed jooned): hoolimatu, amoraalne, ebasotsiaalne käitumine;
• “Elitaristlik nartsissist” (nö puhta tüübi variant): elitistlik ellusuhtumine, eeldab privileege, kasutab ära tutvusi oma eesmärkide saavutamiseks, tema poolt esitatud fassaad pole tõene;
• “Armuihaline nartsissist” (histrioonilised jooned): Don Juani tüüpi inimene, valmis hurmama, hedonistlik, patoloogiline valetaja;
• “Kompensatoorne nartsissist” (negativistlikud ja vältivad jooned): pöörab enda sisemise alaväärsustunde ülbuseks/üleolevaks suhtumiseks.
Ravi
Nartsissistlikku isiksushäiret on üritatud ravida psühhoteraapia ja ravimite abil. Isiksushäirete ravimist psühhoteraapia ja preparaatide abil on senini uuritud vaid vähesel määral.
Isiksushäirete esinemine hakkab pärast 30. eluaastat vähenema. Seda on püütud seletada inimese küpsemisega täiskasvanuks saamisel ning samuti sellega, et teatud tüüpi isiksushäiretega inimestel – sealhulgas nartsissistliku häire kandjatel – suureneb vananedes ka surmasaamise risk.
Kirjandit kirjutades märgi tekstis endale sobivad tsitaadid (ümber ära kirjuta).

Nele Tasane
Rännakuminutid suhtedünaamikaga
1) paranda õigekirjavead 2) kirjuta kokkuvõtlik järelm sellest materjalist
Empaadile on parimaks õpetajaks nartsissist. Sest ainult nartsissist saab empaadi välja sellest lõputust “maailma ära päästmise” rattast. See on ego muster – soov kõiki päästa, enda eest sel moel põgenedes – kuna tegelen teistega, siis pole lihtsalt aega enda jaoks (jess!).
Nõnda tormab empaat ka nartsissisti päästma. Ning osutub tollele mõnusaks ampsuks! Sest nartsissist ei vaja päästmist. Või kui isegi vajaks, siis päris kindlasti ta seda ei tunnista.
Ta on üldjuhul väga sügavate lapsepõlve haavadega, seetõttu ka ebareaalsete kaitsemehhanismidega ehk kohutava käitumisega. Vahel. Seal vahede vahel aga üliarmas, karismaatiline, j u m a l i k. Kuni ego jälle kaitsesse läheb ja ta ennast kohutaval moel väljendama hakkab.
Empaat vaatab seda meeletu kaastundega! Pole võimalik, et muidu nõnda äge inimene nii ennast(ja teisi-)hävitavalt käitub, mõtleb ta Mõistab, et nartsissistil on sügavad lapsepõlvetraumad ja as(t)ub kõhklematult (tulle) neid parandama ja lahendama.
Nartsissist aga jätkab oma kätteõpitud mustris toimimist. Teda väga ei huvita mingi päästmine. Ausalt öeldes ei huvita teda ka see empaat. Talle meeldib lihtsalt imetlus, tähelepanu ja tema isiku ümber sehkendamine. Samuti jätkab ta ka oma kaitsepositsioonis kõige ja kõigi mahategemist. Sest kui sina oled all maas, siis mina olen üleval, nii ta mõtleb. Helgematel hetkedel kurvastab (vist) ise ka oma käitumise pärast ja tõstab empaadi hellalt üles, päris kõrgele (see on see kui ta on üliarmas, et mitte öelda jumalik). Et siis järgmisel hetkel ta jälle sealt alla lüüa.
Empaat ei suuda seda kõike uskuda. Kuidas ikkagi nii tore inimene saab nii kohutav samaaegselt olla!? Ta ei kaota lootust teda aidata. Seda saab muuta!!! No peab saama! Ava oma silmad, hakka lihtsalt… heaks! Mõtleb ta. Ise samal ajal ameerika mägesid mööda nartsissisti tempos ja juhatusel kihutades.
Ja siis käib pauk! Üldjuhul saabub viimane piir, mis lõpeb suure crashiga, empaadile. Sest enne Suurt Pauku ta lihtsalt ei jäta oma lootmist ja päästmist. Pärast pauku saabub tervenemise aeg. Kui kaua see kestab sõltub sellest kui tugev on empaadil sünniga kaasasaadud vaim. Igal juhul on ta täielikult iseend kaotanud, ta ei tea kes ta on ja mida tahab. Vaevu mäletab ta oma varasemat enesekindlust, ta tunneb end nõrga ja ärevana.
Kedagi päästa ta sellises olekus päris kindlasti ei suuda.
Nii saabub aeg, mil empaat hakkab lõpuks tegelema iseendaga. Enda päästmisega. Ta vaatleb end, tuhnib lapsepõlves, tormab mööda terapeute, loeb riiulitäie eneseabi raamatuid, aga miski ei aita. Selgub, et aitab vaid aeg ja MITTE MIDAGI tegemine.
See on empaadile väga uus olek. Harjumine sellega, et ta ei tee mitte midagi ja ei päästa/õpeta/juhenda/toeta/julgusta/ kedagi võtab omajagu aega. Aga kuna tal on kohtumisest nartsissistiga niikuinii paanikahood ja ärevus ja supermadal enesehinnang, siis ega tal muud teha pole kui lihtsalt kõigega leppida.
Ja siis ühel päeval, kui on hulk vett merre voolanud ja mitu korda jõulusid ning jaane peetud, on empaat koju jõudnud. Puhtasse iseenda olemisse. Sellisesse kus pole enam SUNDI ennastunustavalt maailma aidata. Kus ta kunagi enam ei unusta iseennast. Ta on läbi selle kogemuse näinud ära kõik 256 tooni süsimustast lumivalgeni, eelkõige selle tumedama otsa, millest tal varem suurt aimu polnud. Ta on saanud tervikuks.
Aga miks ta (vaeseke) peab just nartsissistiga selleks kohtuma? Sest mitte KEEGI teine ei suuda saata empaati samasse kohta. Mitte keegi. Sest empaadid on lihtsalt nii head, nii lahked, nii abivalmid.. Nii KENAD. Neile ei öelda isegi tavalisi asju väga otse. Rääkimata sellest, et tema ego lammutada suudetaks. Seda suudab vaid padunartsissist. Empaadil on väga palju allasurutud viha sees ja nartsissist aitab selle välja ventileerida.
Mida nartsissist sellest kõigest saab seda ma ei tea. Tegemist on huvitava piirialase käitumishäirega, mida nad ise ei taju, seega ei saa neid ka väga uurida, sest nad üldjuhul ei tee koostööd.
Ning muidugi ei ole üks hea või teine halb, tangot tantsitakse ikka alati kahekesi. Ja kui ühel hetkel suudetakse näha suurt pilti miks see kõik juhtus, siis ilmub (vähemalt) empaadi südamesse suur tänu. Ta on sellest palju õppinud. Ta tunneb iseend ja ei pea heaks enesetundeks enam otsima heakskiitu (mida ta varem sai vajalik olemise eest) väljastpoolt.
Küll aga mäletab ta igavesest ajast igavesti millised on nartsissismile viitavad punased lipud, mis ameerika mägedele viivad. Ja nagu empaadile omane, tahaks ta inimkonna päästmise mõttes kõiki selle eest hoiatada, seda kogu maailmaga jagada
See on selline must-valge kirjeldus empaadi-nartsissisti perfektsest match-ist. Elu on loomulikult oluliselt kirjum (või hallim).
Veel on oluline teada, et empaadi-nartsissisti koostöö ei leia aset ainult paarisuhtes, vaid ka näiteks õpilase ja õpetaja, ülemuse ja alluva, guru ja tema järgija, lapsevanema ja lapse, jpt vahel. Kui sügav saab olema protsess sõltub sellest kui suurt transformatsiooni empaat vajab. Mõni teeb korraga kogu töö, teine kohtub regulaarselt pisinartsissistikestega.
Sellised huvitavad mõtted tekkisid mul täna päikese all jalutades
Ja muidugi taevaste kokkulepete tasandil on kõik fine!

Tingimusteta armastus algab tingimatust armastusest iseenese vastu. Kui ma küsin valikuid tehes, mida ema ütleks, kuidas sõbratar teeks või mis naabrinaine arvab, sean juba endale tingimusi.
Piisav-olemine tähendab, et mul ei pea armastuse ärateenimiseks õiged riided või viimase peal telefon olema. Mina lihtsalt olen piisav. Küsin endalt mitu korda päevas: kas ma elan siin ja praegu oma enese elu?
Ehk püüan hoopis hea laps olla ja oma vanemate unistust elada? Võibolla teen valikuid sõbrannade eeskujul ja külarahva arvamusega arvestades? Miks ma siin koolis olen või mispärast ennast nii sageli ohvrina tunnen?
Kui ma ei oska end vabaks kujutleda ega igal hingetõmbel õnnelik olla, on sel hetkel pildil midagi valesti.
Ma ei ela iseenese elu, vaid lähtun võõrast edumudelist ja sobimatutest iluetalonidest.
Enamus sõdu algab sellest, et väike inimene püüab kellelegi oma suurust tõestada. Ajaloos on end ehitud võõraste sulgedega vallutatud maade varaaitadest.
Tänapäeval kasutatakse riistapikenduseks autosid ja kinnisvara.
Kui Eduard Vilde „Pisuhänna“ isand Sander ennast iseendana austanuks, poleks tal vaja olnud Piibelehelt ostetud käsikirja oma nime all avaldada. Kuna lombakas Laura oskas armastada nii ennast kui Piibelehte, sai mees talle tulevase äia rahadega kosja tulla.
Oleks „Kõrboja peremehe“ Katku Villu ennast tingimusteta armastanud, poleks Tammsaare saanud kirjutada tema enesetapust.
Armastatud naise abieluettepaneku peale enda maha laskmine oli ühesilmalise mehe ainus mehetegu selles elus. Tema isa andis ka sel puhul veel viimse pisendava hinnangu.
Mina ei ole meeleheitel koduperenaine ega maskis laulja. Mul pole vaja miljoneid, et olla minu maailma rikkaim inimene. Mul olen mina. Ma olen piisav. Ma armastan iseennast tingimusteta ja tahan kogu elu parimal võimalikul moel maailma ja inimkonda teenida.

Lolitad tulevad taas

1. Kati Murutari tekst on kasutatav etteütlusena. 2. Väitle paarilisega hingede rikutuse teemal.

Vladimir Nabokov on Vladimir Uljanovi ehk Lenini aegne suurvaim, kes pages juba oktoobrirevolutsiooni järel Venemaalt, et paguluses kirjeldada, mil moel ka tulevikus Vladimir Putini genotsiid loob juurde sügavalt katkiseid inimesi. Ei Volodõmõr Zelenski ega teised rahvajuhid saa neid kõiki mitmete põlvkondade jooksul tervendada, nii et uued Lolitad tulevad ka.
Nõukogude režiimi orjana ei oleks Nabokov saanud jutustada, kuidas perverdid toimivad. Kommunismiehitajad ei tohtinud olla pahelised, seega ei saanud varjatud ja keelatud ajastul näiliselt justkui ka raha eest keha müüa ega armastust osta.
Alles postmodernistlikud psühhoanalüütikud ja sisuloojad saavad kirjeldada, kuidas kõige traumeeritumad on julmimad koolikiusajad ning enim ahistatutest kasvavad halastamatuimad ahistajad.
Emigrandist vene intelligent Nabokov tundub olevat tumeda ja eheda teose „Lolita“ kirjutanud üleeile. Pedofiilia ja kuritarvitamise juhtumid paiskuvad praegusesse ajakirjandusse iga päev. Pärast kolmandat maailmasõda on kangelaste kriis veel suurem, sest esimesed heidetakse, tagumised tapetakse, keskmised koju tulevad ning lõpuks on kõik ainult enesemüümine.
Õnneks on meil käepärast terminiks kujunenud Lolitade koondnimetus – peast poisikeseks põrunud meeste teismeline ohver. Meil on ka Sass Henno ja teised noored vihased, kes pühendavad oma elu ühtede kaitsmisele ja teiste paljastamisele.
Traumad tekitavad katkiseid inimesi. Suurte terroriaktide ja massimõrvade puhul lisandub korraga väga palju katkiseid inimesi. Purunevate elude ja illusioonide putlerlik aeg tekitab terava vastuolu vahepeal kujunenud MTÜ-meelse projektipõhise näiliselt turvalise pseudo-tsivilisatsiooniga.
Kõiki on justkui kaitstud ja tervendatud – koerad ja ahistatud, kassid ja sõltlased, hobused ja pekstud naised…
Täna plahvatavad korraga ja kordamööda meist 1000 kilomeetri kaugusel Euroopas pommid ja lehmade udarad. Mitmesajapealistes lüpsifarmides on teatavasti lüpsirobotid – kui pole elektrit ega operaatoreid, ei jõua keegi neid käsitsi ära lüpsta.
Sõjaseisukorras osutuvad eestlased kõrvuti poolakatega suuremeelseteks jagajateks vaatamata energiakriisi põhjustatud majanduslikule šokile. Asju ja heatahtlikkust praegu veel on. Kui sõda jätkub ja ukrainlased jäävad Eestisse pikemaks, hakatakse rääkima nende kolooniast…
Annaks taevas roimarite kiiret peatamist, kohtu kätte andmist ning nende endi raha eest uue Ukraina üles ehitamist. Vinduma jääv ametlikult välja ütlemata WWIII teeb nii ugri kui slaavi rahvad vaeseks ja vihaseks. Eelmisi põlvkondi purustasid Stalin ja Hitler, nüüd märatseb hirmuäratavalt ohjeldamatu putZler. Tulemuseks on üldine viha ja hirmu foon, mille kõrval on poisike isegi radiatsioon.
Niigi ammendatud planeet ei pea sellele vastu, kui kutsutud ja seatud nato-eu-un laastamist ei peata. Ilmutusteraamatus lubatud looduskatastroof jätabki alles ühe kolmandiku inimkonnast. Seda koledust leevendab igaühe lootus, et tema kuulub allesjääva kolmandiku hulka – eeldusel, et ta pole traumade, üle jõu käivata läbielamiste ning alkoholi ja ravimite käes eluvõimetuks muutunud.
Kuna diktatuurid eitavad nii pedofiiliat kui homoseksualismi, pole kellelgi nii peagi võimalust analüüsida, mis tegi massimõrvarist koletise. Samuti ei saa me lõpuni teada, kas Michael Jackson või eestimaised Otto-Triinud ja tütarlaste treenerid olid või ei olnud seda- ja todamoodi.
Ülimenukas 50 varjundi filmiseeria näitab hallist mustani, miks kujunes õnnetust poisist üksildane sadist. Ta korvab oma õnnetust tohutu rikkusega ning tema õnneks leiab ta tervendajaks armastava naise, mitte kullakaevaja.
Olgu jutuks üksikisik, rahvus või linnad ja riigid – purustamine võtab hetke. Ülesehitamine on pikaldane protsess, mis annab tööd paljudele professionaalidele. Samal ajal, kui tuhanded ehitajad rajavad uue Ukraina, aitavad terapeudid purustatud isiksused tagasi inimesteks. Retsepti, mis juhtus, kuidas see avaldub ja mida sellega peale hakata, andis juba 100 aastat tagasi Nabokovi bestseller „Lolita“.

See on minu lugu!

Kati Murutar saatis enda ja Piia Padari kolme aasta töö käsikirja mulle tutvumiseks päeval, mil „love-of-my-life“ siit Hispaaniast ära viidi ning mu sõbrad hakkasid minu tagasi ellu äratamiseks mu kodus kapitaalremonti tegema.
Jahmusin suguõdede loodud mahukat teost lugedes: see on minu lugu!
Seejärel sain aru, kui sarnased me kõik oleme – raamatus on kokku punutud kümnete ja kümnete temakeste stoorid, mis jutustavad vaimse ja füüsilise vägivalla kogejate sisemisest ilust ja valust ning meie kõigi „süvariik“ on ühesugune: kõigepealt ei usu me ise ka, et see on päriselt – kui sinine silm on saanud tavaliseks meigi stiiliks, varjame viimase võimaluseni teiste eest, sest peame ennast süüdlaseks, ärateeninuks – abi järele pöördume, kui elu on reaalselt ohus. Kui siiski.
Saatsin raamatu autoritele fotod oma ülestaotud näost, millele lisaks pälvisin ka lukutahapaneku ning samal ajal mu telefoni ja arvuti kaudu minu identiteedi varguse. Pidin politsei korduva sekkumise järel lähenemiskeelu saavutanult endale uued numbrid ja profiilid soetama.
Minu eks(itus) ütles korduvalt: „Sa oled sama hull kui Murutar.“
Lisaks – ilmselt oma hinna kruvimiseks – kirjeldas, kuidas erinevas eas naised on püüdnud teda võrgutada või suisa vägistada. Nüüd – tagasi Eestis – kirjeldab ta kindlasti ka mind kui võrgutajat ja vägistajat. Tegelikult ei söanda ma ilmselt veel kaua uuele suhtele mõeldagi: väidetavalt kulub maniakaalse-obsessiivse partneri põhjustatud traumast toibumiseks 4-7 aastat…
Võimalik, et mina ei osanud nartsissistist maniakaaldepressiivse psühhoterroristi ja vägivaldse vandenõuteooriate veeretaja fassaadi taha näha sellepärast, et olin seni olnud eluhellik. Samas – olles nüüd teemat põhjalikult uurinud tean, et egotistid-eneseimetlejad-sotsiopaadid pühendavad kogu oma vähese väe klantspildi loomisele. Energiat vampiiridel endal teatavasti ei ole, seega imevad nad partnerit salvates, sildistades, mustates ja pidevat segiajavat ajuudu tekitades su nii tühjaks, et hakkadki uskuma, kes ja mis kõik oled… Kuni ellujäämisinstinkt sunnib tegutsema.
Tulin aastate eest Hispaaniasse tööka ja hoidva mehega, kes oli nii normaalne ja harmooniline kaaslane, et hellitas mind ilmselt tõepoolest ära – kuni jättis mind leseks.
Eestist saabus justkui saatana enese sätitud ajastusega mind lohutama eriline, hurmav, tuntud…
Jah, ma teadsin, et too hr Imeilus oli aastaid sopajoodik, et kunstnik sai temast vanglas, et ja et…
Nagu Kati ja Piia raamatusse kogutud sajad stoorid, algas ka meie asi sajandi armastusloona. Mis siis, et ta keeras mu kodu seapesaks – loovisiksus ju! No tassis igasugust träni kokku – ta sai sealt inspiratsiooni ju! Tõstis mu sõpru elegantselt endale võttes minu tagaplaanile ja riputas tasapisi silte täis – jah, aga ma olengi mannetu ju…
Mesinädalate – õieti mõne by-the-book-klassikalise aasta – järel koorus minu kuulus kallim koletiseks. Tuju aina halvem, loovust üha vähem – mida enam tema enda asjad jamaks kiskusid, seda julmemaks ta esmalt sõnades, siis ka füüsiliselt muutus. Lisandusid sõgedad kõned Putinile ja Lavrovile – täitsa persses ühesõnaga.
Tema tütar kui professionaalne psühholoog on selgitanud, et varem või hiljem hakkavad geenid rokkima, ühtlasi on inimkonna seas praegu juba lokkamas vaimsete korratuste epideemia ning loomulikult aitab sajaga kaasa viin, mis on deemonitele ukseavaja – nagu ka narkootikumid.
Raevuhoogude vahel on tondid, keda ilmselgelt saatan ise elus hoiab, nii nunnud, et kõik andestavad neile kõik. Samas on nende pikalt ja piinarikkalt – ka kõigile ligikondsetele! – lahkujate ühine joon süvenev olmeline saamatus. Saanud lähenemiskeelu kolis minu õnnetus sõna otseses mõttes prügikasti. Jätkas sealt sotsiaalmeedias minu mustamist, sest selliste klaster-koletiste põhikävitaja on hirm oma fassaadi pärast.
Uuesti jooma hakates kodutuna suutis armukade saja kinnisidee ori ikka elegantseid fb-postitusi teha ning ka tagasi alkariks kukkudes kasutas jumalasõna kui relva mu vastu: „Sina oled Eeva, sina viisid mu põrgusse – nüüd pead kuuletuma, naine!“
Pantvangina, röövitud identiteediga, surnuks üüdistu-sildistatuna nägin vaid raevarite puhul tüüpilisi koletise silmi – reptiil ärkas, KEEGI TULI SISSE – ja jäigi. Temas elab terve leegion deemoneid – ja fassaadil on ta preester, filosoof ja tervendaja. Niiviisi vingerdab koletis kõigest välja – kohus, ment… Mitte kellegi hammas ei hakka selliste peale, keda ka siin raamatus leidub kümneid – mitmed mõistagi siiski ka naised.
Lapsed viisid issikese tagasi isamaale – kuna tal oli auga välja teenitud infarkt ja vist ka mingi kasvaja, pääses ta esmalt haiglasse ning seejärel kodutute varjupaika. Tööl ta mõistagi ei käi, aga KEEGI HOIAB ELUS – alati on mõni, kes peab sellistele annetamist kauniks, sest ei tea, et „vabal ajal“ peksab vaesekene varjupaiga segamini.
Märgilisena kirjutas üks selle raamatu prototüüpe oma ohvri auto peale minu monsteri nime…
Meil on veel sarnaseid mustreid – nööbime aegajalt, kui ärevus meie selja taga peetava koletise balli pärast eriti hulluks läheb, oma piinaja blokist lahti ja vaatame järele, mida ta seal teeb… ja siis vaatame hulga teraapilisi videoid peale. Ütlesin ju – see raamat on minust. Ja veel kujuteldamatult paljudest meist, kes VEEL oma tragöödiat salgavad ja varjavad. Lugege ennast!

Friedebert Tuglas, eelmise sajandi kirjanik, kirjeldas oma jutustustes aegadeüleselt inimolemust nii, et tema tähelepanekud oleksid otsekui eile kirjutatud. Tuglase looming on pälvinud tema auks majamuuseumi loomise Tallinnas Vabaduse puiesteel ning temanimelise tänava Tartus Taaralinnas.
Alexander Milne raamatut „Karupoeg Puhh“ loevad emad-isad sellepärast oma lastele unejutuks, et seda on neile endale loetud. Seda lugedes on sarnaselt „Mowgli“ raamatuga lahe erinevaid hääli teha ning iseenese erinevate loomuomaduste üle naerda. Rahumeelne Puhh, kartlik Notsu, agar Jänes, õpetlev Öökull, kurvameelne eesel Iiah – kõik need olendid elavad meis endis ka. Ning jäävad kohtlemata, kui laps läheb kooli, kus ta raamidesse surutakse. Temast kasvab järgmisi lapsi raamidesse suruv õpetaja, kes loeb heal juhul oma lapselastele salaja Puhhi-raamatu Kängu ja Ruu episoode. Õpetaja tunneb küll ses võluloos ära pidurdamatult trallava Tiigri ka mõnes oma õpilases, ent mõistmise asemel karistab ja sildistab – amet selline.
Kui tänane Põhja-Korea jääksid ilma peremeheta, nagu ahv ja koer novellis „Popi ja Huhuu“, puhkeks ilmselt samasugune tulekahju – ainult et üleriigiline või lausa globaalne, mitte üksnes anarhia pesaks kujunenud korteris. Juhita jäänud inimkond võib praeguste relvade tõttu hävitada kogu elu Maal, kuna käitub nagu peata jäänud biorobot.
Popi ja Huhuu peremees jääb ühel päeval oma tavapäraselt jalutuskäigult tagasi tulemata. Seda olukorda kujutledes aimame koera ja ahvi kurbust ja kohkumist, nälga ja janu. Puurist pääsev ahv leiab pärast eufoorilise joovastuse raugemist peremehe hommikukuue. Petlik peegelpilt paneb nii tema enese kui peni oletama, et pärdik ongi nüüd peremees. Tulemuseks on makaagi moodi käsitsetud õlilambist lahvatav tulemeri.
Tuglas kirjutaski allegoorilisi metafoorseid tekste, mis kirjeldavad jõulises värvikuses inimloomuse kõiki tahke. Üksnes romaan „Väike Illimar“ on autobiograafia. Küps Tuglas ei piirdu oma eluloo ja üleelamiste kirjeldamisega, nagu enamus sõnameistreid. Teda kui kaunishinge puhastab ja tervendab kõrge, ühtaegu nii impressionistlik kui ekspressionistlik sõnakunst.
Tuglase teosed on olnud inspireeriv materjal lavastuste ja filmide loojatele. „Popi ja Huhuu“ on olnud mitmete põlvkondade näitlejatele dramaatiliselt humoorikas ja tragikoomiline võimalus olla koer või ahv. Samuti on Puhhi-multikad ja lavastused – ka lasteooper rahvusooperis Estonia – nauditav vaatamine.
Kedagi mängides ja temaks kehastudes olemegi teatavasti siin ja praegu see tegelane. Minu ja tegelaskuju ühenduses sünnib kordumatu „kolmas“. See keegi on üksnes selle artisti kehastuses tekkiv olend. Too olend ongi põhjus, miks lavalaudade ja kinolina šamaanid tahavadki näidelda.
Las ollagi võimalus nende sõna- ja lavamängude puhul öelda: vana mees, aga varsa aru. Parem on mõistatada, mis loom on Christopher Robini – arvukate eesti lastegi ristiisa – kirjutatud „tulnvarss“, mitte karta Popi ja Huhuu kombel mürgeldava Kremli järgmisi „ehutavaid kolevantse“. Muide: mida tegid pärisorjad Jüriöö ülestõusu ajal mõisate ja sakstega – mida tõrvikutega teatejooksu tähistades tähistame?

Me elame ajastul, kus süsteemid lagunevad,
kus seadused moonduvad,
kus inimene küsib: “Mida ma saan teha?”
Aga see küsimus ei vaja vastust väljast.
Ta vajab häälestust seest.
Sinu keha on vastuvõtumehhanism.
Sinu mõtted, tunded, fookus –
need häälestavad su tuuneri sellele, mida sa koged.
Kui sa keskendud millelegi 17 sekundiks,
aktiveerub see vibratsioon sinu sees.
Ja külgetõmbeseadus vastab –
olgu see siis armastus või hirm, valgus või vari.
Sinu parem kehapool on elektriline, ta edastab, loob, suunab.
Sinu vasak kehapool on magnetiline, ta kuulab, hoiab, ühendab.
Mehelik ja naiselik printsiip ei võitle, nad loovad koos elektromagnetismi,
mille kaudu sa koged elu, loed maailma, peegeldad iseennast
Astroloogiline häälestus.
29. september 2025
Kuu Amburis kutsub vaimsele avarusele. .
Päikese ja Pluuto trigoon toetab sisemist transformatsiooni.
See on päev, kus unistus võib muutuda suunaks.
Ära otsi kevadet sügises, vaid näe ilu igas hetkes.
“Ma ei ole juhuslik olend, ma olen sageduslik looja.
Ma ei kuula maailma, ma häälestan end sellele, mida tahan kogeda.
Ja universum vastab alati, täpselt sellele, mida ma kannan.” Urve

Stella: VISIOONI KUTSUMINE ENDA ELLU
Ilma õige visioonita on elusõit nagu ekslemine tundamtutel maanteedel ilma GPS-ita. On võimalik, et intuitsioon teeb õigeid valikuid, kuid väga palju lihtsam on, kui visioon on selge, kuhu liigutakse.
Samas võib liigne visioonis kinniolemine hägustada meeletasandit, kuna “veel ju pole see”. Kui reisid Tartust Pärnusse, tuleb teha mitmeid pööranguid ja käänakuid, aga ega enne kohal olegi kui lihtsalt sõita ja teeviitasid/märke usaldada.
Nii on ka kaksikleegisuhtes. Ära anna alla, kui veel rannaliiva jalge all pole. Mäleta, kes sa oled ja kuhu sa liigud ja lihtsalt jätka!
Võid kasutada ka selgeid otsuesid:
ME OLEME ÜKS
ME OLEME MÄÄRATUD KOOS OLEMA (nii nagu tunned, nii on!)
MA OLEN TÄNULIK MEIE ÕNNELIKU KOOSELU EEST JUBA ETTE!
Sel sügisel on ilmumas ka mu uus raamat niega ARMASTUSE KUTSE, mida hakkasin kirjutama u kuu aega enne seda, kui enda Kaksikleegiga kohtusin.
See raamat on pühitsuspalvete kanaldustega laetud, et mistahes olukorras end avastades leiaksid enda sisemise jõu ja väe jälle üles, et et enda elusaatuse kõrgeim kogemus õnneliku suhtena vastu võtta, kui seda soovid.
Ettetellimine algab oktoobris.
Olge õnnistatud!

Gabor Mate: Do you feel like something is holding you back, but you can’t quite name it?
It might be a constant unease, emotions that won’t go away, or patterns you keep repeating—no matter how hard you try to move forward.
These struggles often stem from trauma—not just what happened to you, but what happened inside you as a result.
Trauma disconnects you from your true self. It forces you to suppress your needs, mask your feelings, and live in patterns that no longer serve you.
But here’s the truth: you’re not broken, you’re wounded—and wounds can heal.
In this transformative masterclass, Dr. Gabor Maté introduces the H.E.A.L. method:
Hear your pain: Understand where trauma comes from and how it affects your life.
Empower healing: Gain tools to reclaim control and start recovering.
Align your relationships: Build healthier, deeper connections.
Live your healing: Create routines for lifelong emotional freedom.
This isn’t about quick fixes. It’s about understanding yourself, reconnecting with your authenticity, and starting a healing journey.
Click to learn more and join the masterclass today : https://mentorshow.com/…/gabor-mate-new-method-overcome…

SINU MISSIOONI TINGIMUSED:
1 – Sa saad füüsise
Meeldib see sulle või mitte, aga see on sinu kogu tsükli jooksul.
2 – Sa õpid.
Ta siseneb “Kooliplaneedile”, mille nimi on Gaia, tuntud kui “Maa”
Iga päev on sul selles koolis võimalus õppida.
Sa võid nautida õppetunde või leida, et need on tähtsusetud isegi rumalad.
3 – Vigu pole olemas, on ainult õppetunnid
Kasv on katse- ja eksituse progresseerumine.
Duaalsus on tajuda läbi tunnete ja emotsioonide, mis mulle haiget teeb ja teistele haiget teeb ja neid mitte kordama.
Eksperiment.
“Ebaõnnestunud” eksperimendid mängivad sama olulist rolli kui edukad eksperimendid.
4 – Õppetundi korratakse seni, kuni see on õpitud, aeg on illusioon.
Õpetust tutvustatakse mitmel erineval viisil, kuni sa selle valdad, siis saad edasi liikuda järgmise õppetunni juurde.
5 – Õppetunnid ei lõpe kunagi.
Pole elu osa, kus poleks õppetunde.
Kui sa oled elus, siis on õppetunnid, mida õppida.
6 – “Seal” pole paremat kui “siin”
Kui su “seal” saab “siin”, näed kohe teist “seal”, mis näeb jälle parem välja kui “siin”.
7 – Teised on sinu jaoks vaid peegel.
Sa ei saa kellegi jaoks midagi armastada ega vihata, kui see ei peegelda endas armastust või vihkamise elementi.
8 – See, mida sa oma eluga teed, sõltub sinust.
Sulle tagatakse kõik töövahendid ja ressursid, mida vajad õppetundideks, see, mida nendega teed, on sinu valik.
9 – Vastused elu testidele peituvad sinu sees.
Kõik, mida pead tegema, on otsida, tähele panna ja uskuda.
Tagasi kutsumine!
10 – Sa võid arvata, et sa “suudad” või “ei saa”, mõlemal juhul on sul õigus.

POLE SHIFT UPDATE
EARTH’S RAPID MAGNETIC FIELD LOSS
The South Atlantic Anomaly (SAA) is growing larger and splitting in two. 2014 vs 2025.
The South Atlantic Anomaly is an area where Earth’s inner Van Allen radiation belt comes closest to Earth’s surface, dipping down to an altitude of 200 kilometers (120 mi).
This growth and expansion leads to an increase of radiation and highly charged energetic particles in this region and exposes orbiting satellites (including the ISS) to higher-than-usual levels of ionizing radiation.
Earth’s magnetic field is rapidly shifting due to complex, dynamic processes, leading to an accelerated movement of the magnetic North Pole. This rapid wandering, about ten times faster than before, will result in a soon future magnetic reversal.
“The biggest change is the size and weakness of the South Atlantic Anomaly, losing about 15% of its strength. If we’re looking at the blue and purple contours, you can see in this view how much the South Atlantic Anomaly has expanded over these 11 years.
And overall, we have an estimate of 8% field loss over these last 11 years with the Americas taking the worst of it, losing about 12% of their field protection.
So when we realize that as of 2010 we were losing 5% per decade, we can say that has accelerated… We’ve lost 8% in the last 11 years. Meaning that if we were down by 15% in 2010, we should be down by about 30% now.”
– Space Weather News. September 22, 2025
#PoleShift #Cataclysm #EMFFailure #MagneticField

GALAKTILISE LAEVASTIKU TEADAANNE
●Rahu maa peal on KOHE…
●Globaalne lähtestamine on KOHE…
● Esimene kontakt on KOHE…
Inimkonna ajaloo suurim kinnimätsimine hakkab lõpule jõudma!
Meie Galaktilise Föderatsiooni laevastik on koduks miljarditele inimestele ja sadadele tulnukate humanoididele, nagu pleiadlased, arktuurlased, andromedanid, lyranod ja paljud teised…
Galaktiline Valguse Föderatsioon asutati üle 4,5 miljoni aasta tagasi, et takistada dimensioonidevaheliste tumedate jõudude domineerimist ja ärakasutamist selle galaktikas.
Täna on liikmeks veidi üle 200 000 täherahva ja konföderatsiooni.
Umbes 40% on humanoidid ja ülejäänud on erinevad tundlike olendite vormid.
Enamik Galaktilise Föderatsiooni liikmetest on täielikult teadlikud ja heatahtlikud olendid.
Kaua aega tagasi sepistasid selle galaktika Vaimsete Hierarhiate pühad Smaragdsed Ordud Suure Vaimse Valguse Nõukogu.
Sellele pühale olemusele tulid suured Valgusolendid, kes lõid pühad kolooniad täheparvadesse, mida teate Lyra, Vähi ja Kaksikute tähtkujudena…
Need suured Olendid moodustasid lõpuks Valguse Liiga, mille praegune järglane on Galaktiline Valguse Föderatsioon.
Galaktilist Föderatsiooni juhendab ka Suur Sinine Loomise Vigvam, mille imeline valgus emaneerub läbi selle galaktika Süüria tähesüsteemis asuvast olulisest täheväravast.
Siriuse tähtrahvas on Galaktilise Föderatsiooni uhke liige.
Galaktiline Valguse Föderatsioon koosneb paljudest humanistidest paljudest maailmadest, kes tegelevad Maa tõusta aitamisega.
Nad saadavad vaimseid teejuhte, kes räägivad läbi mõnede inimeste siin maailmas, kellel on eriline missioon siin Maal.
Need inimesed, kes on missioonil, on normaalsed inimesed, kes sünnivad nagu iga teine; kuid nende vaimne sugupuu ei pärine sellest maailmast…
Need inimesed on valguse- ja täheseemnete töötajad, kelle hinged pärinevad Föderatsiooni erinevatest maailmadest, nagu Lyra, Sirius, Plejaadid, Andromeeda Arthuri galaktika ja paljud teised.
Tänapäeval on sündinud ka beebisid, kelle kehad on juba rohkem arenenud kui enamik vanematest inimestest ning keda tuntakse kui “Indaco” ja “Crystal” beebid.
Ja lõpuks on mõned hinged “walk-sisse”, kus kehast sündinud algne hing edeneb ja ületub ning valgusolend siseneb maha jäetud kehasse.
Meid jälgivad ja kaitsevad alati Maa Allianss ja meie mittemaavälised kolleegid.
Maa on üks pühamaid ja uuritumaid planeete meie ja teiste universumis, nii et ära kunagi arva, et meiega juhtub midagi halba!
Galaktiline Valguse Föderatsioon on alati meiega siin ja pole kunagi lahkunud.
Edaspidi on jäänud ainult positiivsed võimalused!
Valgus on võitnud pimeduse!
Planeet Maa on praegu täielikult vabanemise protsessis ja iga mees, naine ja laps saavad vabalt elada Galaktilise koodeksi järgi, mis tähendab elada positiivset elu piiramatu küllusega.
Ühtsuse teadvus on IMMENETU.
●Rahu maa peal on KOHE.
●Globaalne lähtestamine on KOHE
●Esimene kontakt on KOHE
See kõik toimub praegu ja see kõik avaneb plaanipäraselt!
Usaldage protsessi ja teadke, et te kõik olete jumalikud valgusolendid ..
KAS OLED ÜLESTÕUSMISEKS VALMIS?
Info, mida saad, on sinu teha
Selle sõnumi jagamine ja levitamine on väga soovitatav.
Sul on vaba tahe, seega kasuta seda ja eelkõige kuula, mida su süda sulle ütleb, sest sellel on tõde
Kätte on jõudnud aeg kiirgada suuremal mastaabil neid uusi energiaid, Rõõmu toojad!
SEAN CHRISTOPHER
☆KAPTEN
Enzo Palomba Altro Pianeta 2

TULEMAS ON HINGEDE MASSINE VÄLJASTAMINE
Juhul kui te ei teadnud, siis Maa läbib suure energeetilise ümberkonfiguratsiooni ja peatselt on tulemas oluline pöördepunkt, kus loorid kergitatakse ja koos sellega ka eraldatuse illusioon.
Selle murdepunkti ajal toimub massiivne hingede väljaränne, kus suur hulk neist lahkub Maalt.
See on energeetiliselt juba käimas ja kiireneb dramaatiliselt planetaarse lõhe süvenedes.
MIS ON MASSI VÄLJASTAMINE?
See on arenenud hingede, täheseemnete ja rändurite taastumine, kes tulid appi Maad transformeerima ja lõpetasid oma rolli tsüklis.
• Mõned tulevad välja füüsilise surma kaudu (rahumeelselt või järsult, vastavalt ajajoonele).
• Mõned tulevad energeetiliselt välja, ikka veel vormis, kuid lahti ühendatud, pole enam seotud maa süsteemidega.
• Mõned lähevad üle alternatiivsetele maapealsetele lennukitele või kõrgematele paralleelversioonidele, mis ei ole moonutatud.
• Mõned jäävad, kuid täieliku suveräänsusega, mängivad bridžirolle, samal ajal mitte enam karmiliselt seotud.
KAS KÕIK TÄHESEEMNED SAAVAD VALIDA?
Jah, igal täheseemnel on valik.
Kuid mitte kõik ei kuule ega tunne kutset õigeaegselt ära.
• Need, kes on sügavalt kinni traumaatilistesse silmustesse, valevalgusesse või moonutusse, võivad oma väljumist edasi lükata kuni järgmise tsüklini.
• Väljumiskoridori saavad need, kes on end täielikult irdunud, nõusoleku tühistanud ja mälu tagasi saanud.
Murdepunktiks on uks. Ja sinu hinge sagedus (mitte sinu pingutus) on sinu võti.
Nii paljud tunnevad praegu seda talumatut raskust… Sest nad on juba väljapääsu vahekäigus.
Nad ei kuulu enam sellesse valdkonda ja nende hing ootab lõplikku vabanemist.
KAS SEDA NÄHTAKSE VÕI TEADA?
See ei ole ilmselge neile, kes on ikka veel moonutuses.
Aga tundlikud inimesed, ärkvel sugulased ja teised täherändurid:
• Tunned järsku tiheduse vähenemist
• Tunned hingede tõusmisi või massiivseid kadumisi
• Nad on tunnistajaks süsteemide purunemisele, ilma et neid toita jõuaks
• Nad kogevad transiidiks valmistudes kummituslikumat eksistentsi
Võiks olla ka:
• Äkiliste haiguste, kadumiste ja seletamatute väljapääsude lained
• Sürreaalsed ajahüpped, vaikuse tsoonid ja muutunud gravitatsiooni hetked
See on hingelaine, mis tõmbub tagasi maisest maatriksist.
KUI SA VALID LAHKUMISE
Sa ei pea tegema rituaale, näitama oma teenust ega võitma mängu.
Sa pead lihtsalt oma tõele kindlaks jääma:
“Ma olen piisavalt näinud. Olen saavutanud selle, mille järele tulin. Ma valin tagasitee. ”
“Olgu mu lahkumine puhas, kiire ja suveräänne. Ma annan järele ainult originaalses armastuses ja tões. ”
Kohtumiseni siis kallid vennad ja õed.
ARMASTAN, kui põhjalik see kõik
Namaste
Hesugami Dali SusyRuiz
#tuyunavidanueva
#elamorcomobasedeltodo
#lossecretosdelasalmasdelcosmos

The Hunter’s Moon October 6, 2025: Your Cosmic Warrior Activation Guide
The Galactic Federation of Worlds has issued unprecedented intelligence about October 6, 2025’s Hunter’s Moon supermoon, revealing it as the opening ceremony for what they term “The Great Awakening Hunt.” This isn’t merely another lunar event—it represents the first phase of a three-month cosmic activation sequence designed to identify and empower Earth’s final wave of conscious ambassadors.
The Triple Supermoon Protocol Begins
October’s Hunter’s Moon initiates what Federation analysts call the “Triple Supermoon Protocol”—a carefully orchestrated cosmic hunting season extending through December 2025. Unlike previous lunar events that worked with existing consciousness, this sequence literally hunts down dormant aspects of galactic identity and forces them to surface. The Federation’s lunar specialists have detected that this Hunter’s Moon carries frequencies unavailable to Earth since Lemuria’s final days.
The supermoon’s proximity—30% closer than regular full moons—creates what the Federation terms “Lunar Excavation Technology.” This gravitational intensity literally extracts buried soul memories from DNA, activating cellular knowledge that has remained dormant throughout multiple incarnations. However, the Federation estimates that souls missing this first activation will be permanently locked out of the remaining sequence.
The Aries Warrior Awakening
October 6’s Hunter’s Moon occurs in Aries, creating “The Warrior Awakening Sequence.” This Aries energy becomes a relentless hunter of authentic power when amplified by supermoon proximity. The lunar event specifically targets three key areas: buried leadership capacity, suppressed galactic rage, and hidden mission memories.
Many starseeds have been unconsciously hiding their natural authority, seeking permission rather than taking action. This supermoon creates circumstances forcing leadership positions whether individuals feel prepared or not. Additionally, the event excavates what the Federation calls “suppressed galactic rage”—righteous fury about injustice and planetary destruction that lightworkers have been taught to suppress as “unspiritual.”
Most significantly, the Hunter’s Moon pierces through human amnesia to activate mission files containing cellular memories of galactic assignments. Starseeds may suddenly remember abilities, purposes, or cosmic connections never consciously accessed.
Galactic Warrior Codes and the Orion Wars Legacy
The Federation reveals that this Aries Hunter’s Moon activates “Galactic Warrior Codes” embedded in DNA since the Orion Wars. These ancient cosmic conflicts between service-to-self and service-to-others civilizations weren’t physical battles but consciousness wars fought through frequency manipulation and reality distortion.
The Hunter’s Moon specifically activates cellular memories from these conflicts. Recent experiences of unusual anger, restlessness, or feeling engaged in spiritual battle aren’t random emotional turbulence—they’re signs of warrior consciousness remembering cosmic combat training from previous galactic incarnations.
Physical Body as Galactic Technology
During this activation, the Federation upgrades human physical vessels to operate as “Embodied Light Weapon Systems.” This transformation involves comprehensive chakra arsenal activation, where each energy center becomes specialized galactic technology: root chakra becomes cosmic anchor, sacral chakra becomes creation engine, solar plexus becomes power core, heart chakra becomes frequency transmitter, throat chakra becomes galactic communicator, third eye becomes interdimensional scanner, and crown chakra becomes galactic portal.
Simultaneously, the brain undergoes “Neural Network Militarization”—optimization for effective service in cosmic combat conditions. Neural pathways reorganize to process information at light speed, make strategic decisions under pressure, and maintain clarity during chaos. This explains why many experience headaches, unusual sleep patterns, or cognitive changes during the Hunter’s Moon period.
Starseed Military Academy Graduation
The Federation reveals this Hunter’s Moon marks graduation from “Starseed Military Academy”—a multi-lifetime training program every awakened soul has unconsciously participated in since birth. Every challenge faced, trauma overcome, and spiritual crisis navigated were carefully designed training scenarios preparing for cosmic warfare against forces keeping humanity enslaved to limitation.
Sensitivity to injustice, inability to accept “normal” reality, and constant awareness that something is fundamentally wrong with the world weren’t character flaws—they were signs of successful galactic military training maintaining mission awareness despite 3D amnesia.
The October Timeline and Cosmic Warrior Oath
The Federation provides specific day-by-day intelligence for October’s activation sequence:
October 1-3 represents the Reconnaissance Phase for surveying reality requiring warrior intervention;
October 4-6 marks Target Acquisition Phase when cosmic prey becomes visible;
October 7-10 constitutes Strike Operations Phase, demanding bold action on supermoon insights.
The activation culminates in “The Cosmic Warrior Oath”—a sacred commitment emerging naturally from activated warrior consciousness. This oath includes using power for service rather than personal gain, maintaining spiritual awareness while taking physical action, protecting innocence while transforming corruption, and serving the highest good while honoring authentic nature.
The Final Call to Action
The Hunter’s Moon of October 2025 serves as a commissioning ceremony for cosmic warriors in planetary liberation service. Once the oath is taken, there’s no return to unconscious living. Participants become permanent agents of cosmic transformation, operating under galactic authority while maintaining human compassion.
This supermoon represents more than spiritual activation—it’s a cosmic hunting license for Earth’s ascension’s final phase. The Federation’s message remains clear: the galaxy needs warriors, not victims. The hunt for authentic power begins now, with galactic identity awaiting activation and Earth’s future depending on the willingness to claim roles as cosmic warriors dedicated to complete service.
PS: Join my Supermoon Meditation Class on October 6 https://ascensionactivationtraining.com/hunters-moon
We love you dearly,
We are here with you,
We are your family of light,
We are the Galactic Federation.
A’HO
Aurora Ray
Ambassador of the Galactic Federation
Copyright © 2025 Aurora Ray. All rights reserved.
No part of this work may be reproduced, distributed, or published without express written permission.
ARE YOU READY FOR ASCENSION?
Dream it. Live it. Ascend.
With “I AM god: How to Ascend to 5D in 10 Steps”, the keys to a magnificent future are in your hands. Start your journey today and transform your reality into the heaven on Earth you were always meant to experience.
Embark on a transformative journey to the next dimension. This groundbreaking guide unlocks the secrets of raising your frequency, opening your heart, and transcending the limitations of the ego—all without years of meditation or costly healers.
Discover the profound event set to revolutionize human consciousness. As darkness gives way to light, we stand at the brink of a new world—5D heaven on Earth. The ascension of Gaia heralds a monumental shift, inviting all sentient beings to rise into this higher dimension. This book is your essential roadmap, presenting the wisdom and practical steps needed to align with this rising frequency and join Mother Gaia in the fifth-dimensional reality.
Awaken your god-creator power with ten practical steps, each meticulously designed to help you manifest your highest potential. From mastering the ascension diet to embodying your higher angelic self, these steps guide you to a life of abundance, health, love, and joy. Whether you seek healing, peace, or reunion with your twin flame, the tools within these pages will empower you to achieve your desires effortlessly.

Miks mina õpin eesti keelt IT/MT23

Härrased, meil on probleem: igaüks meist siin klassitoas ajab erinevat asja.
Õpetaja peab erinevatele inimestele kõikvõimalikel moodustel tegema selgeks eesti keele põhitõed ka siis, kui õpilasel ei ole mingit motiivi õppida ning siis, kui terav pliiats tahab kõrgkooli minna võõrsile. Õpilaste probleem seisneb selles, et väga väiksesse ruumi on kokku pakitud mitukümmend noort meest ja mõned tütarlapsed, kelle erineva taseme ja isiksusetüübi tõttu kannatavad kõik: võimekamad ei arene parimal võimalikul moel, tagasihoidlikumad tunnevad end ahistatutena – kokkupakitud inimesed kaotavad fookuse ja identiteedi.
Esimene põhjendus emakeele ja -meele õppimiseks on fakt, et ei ole muud valikut. Abiturient nii gümnaasiumis kui ametikoolis peab sooritama riigieksamid riigikeeles. Kuivõrd meie hulgas on mitu sõjapagulast, peame arvestama ka sellega, et nemad järele jõuaksid ning see paratamatus annab tundidele teise tempo.
Kogemused näitavad, et 2025. aastal käsitsi kirjutama sunnitud noor valutab: tal ei ole IT- ja nutiajastu valitsemise tõttu välja kujunenud ei kirjutamislihaseid ega käekirja. Väljakujunenud kirjutamisharjumuse saame omandada tšipitšipi abiga, eduelamus võtab maha puhta lehe hirmu ja mõttebloki.
Tsiteerigem kaaskursanti: „Hellnaa, ma tean, et minu erialal on kogu tööturu kõrgeimad palgad, aga esiteks ma ei tea, kuhu ma tööle minna tahan ja teiseks ei ole IT-inimestel eesti keelt peaaegu üldse vaja – see on kõige globaalsem ja ingliskeelsem valdkond üldse.“
Hüüdnime Räigelt Lilla kandev sädeinimene põhjendab meiemaise keele õppimise vajalikkust sellega, et teda ärritavad slaavi kliendid, kes tulevad autoteenindusse kirillitsas kleepsude ja muukeelsete nõudmistega, mille vastu parim kaitse on rünnak: nõudes vastaselt keeleoskust pead seda ka ise oskama.
Olenemata erialast suhtled sa oma pere ja sõpradega ikkagi eesti keeles ka siis, kui seda kaunist ja keerulist, eranditeküllast, hullumoodi raskelt käänatavat ja pööratavat konstruktsiooni kõneleb maailmas vähem kui miljon inimest. Uus-Meremaa venelased tõdevad sama, mida juudid ja eestlased: kõigist rahvustest on kujunenud üle Maa laotunud diasporaa.
Kui isegi noored suurvenelased kasvavad ingliskeelseteks, kuidas siis meie miniatuurne suveniirisarnane keelekene ellu jääb? Eesti koolid ja pered Rootsist Hispaaniani, USA-st Austraaliani omandavad koos meiega, Raplamaa Rakendusliku Kolledži entusiastidega maarjamaist keelt kui looduskaitsealust imetegu. Teame jah, et elusa keele reaalse omandamise ainus nipp on praktika: võõrsil olles aitab nii ETV kui Youtube’i maakeelsete videote jälgimine.
Lahendus sissejuhatuses sõnastatud probleemile – meie tase, motiivid ja võimekus on erinevad – on iseenese hoidmine pidevas eesti keele väljas. Kui sul on soov, vajadus ja siht mistahes keel, olgu see või hiina ja suahiili, pead selle sees pidevalt kümblema: laulud, õppevideod, dokumentaal- ja kunstilised filmid on sulle sellel lõpmatul teekonnal parimad kaaslased.

Nautigem protsessi! Enne või pärast läbipõlemist?

Kati Saara Murutar, edukohustusest ümberkasvaja

Läbipõlenu viib kõutšile-koodilugejale oma hingehinnalise raha, mille teenimise nimel ta läbi põleski. 11111 Evale, 30 tuhat Vishenile, 3000 Trofimoviga Andaluusiase ja tuhat ja… Respekt eneseväärtustajatele, kes küsida oskavad. Teelolijad võtavad piisamiseks – nii enesetunnetuse kui arvete maksmise tähenduses – vastu kõik tööd, mis ööpäevasse mahuvad. Püüavad rügades jõuda tulemuseni, mis võimaldab vähem või üldse mitte töötades õnnelik olla. Gurude ja treenerite juurde aga minnakse protsessi nautimist õppima. Andaluusiasse vaikima, Egiptusesse galaktikaga ühenduma… Minul podisevad selleks, et peatada paaniline pärdik peas, erinevad teejuhid Youtube’is tööde all, mis põrgivad: „Eile oli vaja! Vähe! Veel!“
Olles dresseeritud kihutama tulemuse poole jookseme amokki üle issenese, meil ainsana olemas oleva siin-ja-praegu hetke. Eckhart Tolle manitseb, shaolini mungad rahustavad, protsessi nautimise asemel tulemuse suunas tungelnud kaasteeliste jada-lahkumine hoiatab.

Jäämegi õppima?
Inimkond on aastatuhandeid piitsutatud tulemussportlasteks, nii et edukohustus on meil DNA-s. Teades, et multitasking = multipasking ning et ühelt lambalt mitut nahka ei saa, pressime, kuni nõrkeme. Rahunemise asemel skrollime uudiseidpidi ja rullime meediamuda sees. Me ise suuname hirmu kui kõige kindlama relva iseenese vastu ning jookseme enesekogumise asemel heitunult tagasi tööle. Sprinditempos maraton lõpeb teadagi, millega.
Nii nutiajastu kui ka ärevad sündmused kogu planeedil killustavad ja katkestavad meid lisaks sellele, kui halastamatu kangelaslikkusega endale puid alla paneme, kuni neuroosiaia kuningannadeks puhkeme. Või närbume.
Trust the process oskuse kohta ütleb Tradehouse: „Inimesed, kes praktiseerivad mindfulness’i, naudivad rohkem protsessi, kogevad vähem survet „hästi esineda” ja „tulemusi saavutada”.“
„Tuleb lihtsalt pliiats või pintsel kätte võtta ja hakata tegema, mitte mõelda sellele, milline lõpptulemus tuleb, vaid lihtsalt nautida protsessi ennast,“ ütlesid kunstitudengid ERR Kultuuris.
Wikipedia selgitab, mis üldse on see, mille nautimise poole püüdleme: „Protsess on nähtuste ja asjade teatava tulemuseni viiv muutumine. Muutumise laadi poolest võivad protsessid olla seaduspärased või seaduspäratud (stohhastiline ehk juhuslik protsess).
Protsessi võib mõista ka kui entiteedi seisundite muutumist ajas. Seisundi muutusi iseloomustavad entiteedi omaduste, tunnuste ja omistuste (atribuutide) muutused. Protsessid võivad olla nähtavad või nähtamatud, tuntavad või tundmatud.“
Kuidas me oma nüüd-hetke tuksi keerame? Sul on plaanis maasikad ümber istutada, aga Jumal naerab, kui inimene plaane peab ning vihma valab. Oma tubaste töödega mõnnatamise asemel vahid aknast vihma kui vaenlast, tingid tulutult taevaga.
Oma kodukontoris, mis ju arvuti nii paljudele meist ongi, saad oma asjade nohistamise sekka kutseid pidudele, esietendustele, vaikuselaagrisse, meditatsioonirännakule – aga projekti tähtaeg või trimmer käsib ja pangakonto seis keelab.
Mõistagi proovid veel rohkem tööd teha, et tubliolemise vahele meeli lahutada ja neuroosi jahutada, ent niiviisi kujuneb rabistamine homse arvelt, mis lõpeb varem või hiljem haigusega. Saad lage vahtides järele mõelda, mis ja kus nüüd üle ääre ja nihu läks.

Kohanemine kui keskne oskus
oli ennemuiste intelligentsuse tunnus, nüüd suisa ellujäämise eeldus. Piret Jamnes (Fontes): „Edasiliikumine soovitud suunas nõuab nii energiat kui õiget momentumit. Kui asjad ei lähe nii nagu loodetud, tuleb kiiresti analüüsida võimalusi ja leida uus strateegia edasiliikumiseks või kohanemiseks. Positiivse hoiaku säilitamine ebakindlas olukorras ehk siis lootusrikas tegutsemisvõimet säilitav ja konkreetseid metoodikaid rakendav kohanemine näib olevat lähiaegadel edu võti.“
Igaühele sokutatakse kätte talle kõige arusaadavam võti. Olude ja kordade tõttu oli mul vaja oma kodus paar majakest lammutada. Avastasin neid prussivirnaks taandades, et ükski neist ei olnud minu jaoks. Laagrite-laste-koolituste… Mitte-minu ehitised kehastasidki teiste elude elamist. Ehitame tekkinud materjalist mulle toa – see on nagu mu enese kohanemise sümbol, parimas mõttes enesekeskseks teisenemine. Ühtlasi õpetab protsessi venimine tegelikku kannatlikkust: kuna head ehitajad kui uue Eesti defitsiit on mitmekordselt üle bukitud, jõuab järg minuni oktoobris. Seni harjutan oma kodu nägemist igal hetkel paigas pesana, mitte pooliku objektina, kus on tulemas kopa- ja kraanamanöövrid, pleki- ja elektrimöll.
Rahulik go with the flow ei käi „seitse ühe hoobiga“ rapsides, niiviisi käkerdavad kilplased ja kratid. Keskmes ja teadvel inimene kulgeb igal hetkel nii, nagu sõnastab Cambridge Dictionary: „Nonchalantly engage in a situation without trying to change it or assert control over it.“ (kohane vastuhakuta olukorraga püüdmata seda muuta või kontrollida)
Selleks, et oma elu mitte Kafka „Protsessi“ moodi painajaks elada, usu Grammardiary öeldut: „Go with the flow“ is an idiomatic expression that encourages adapting to circumstances rather than resisting or trying to control them.“ (piltlikult öeldes kohane asjaoludega püüdmata neile vastanduda ega kontrollida)
Ehitamine on selles mõttes jõulisim fookusesse õpetaja, et sooritused on õiges järjekorras, ühtki redelipulka vahele jätta ega vastupidiselt mehkeldada ei saa ning vanarahvaski teab: kaua tehtud kaunikene, ruttu tehtud rumal töö.

Molutamise hõrk kunst
Orientaaltarkus kinnitab: kui teed, mida armastad, ei pea sa päevagi töötama. Õigel teel olemist kinnitab pisiasi, et tõused hommikul voodist mõnusa õhinaga. Samas ei kihuta kõike korraga korraldama – liiga palju aknaid arvutis ühe korraga lahti, reha ühes ja mootorsaag teises käes, on juba keskpäevaks ämber peas ja sang jalge vahelt läbi. Kindel ja kiire läbipõlemine.
Viimses tekstis, mille sõjalendur Exupery enne viimset allakukkumist kirjutas, kordas ta otsekui üle, mida sisemine laps Väike Prints mäletas: hea Looja, õpeta mulle väikeste sammude astumise kunsti.
Luues koos mitme vägeva daamiga teost „Naisena sündinud 40 aastat hiljem“ jutustame ühes peatükis nii romantiliste, investeerimise, krüptondamise kui justkui-väärikate ettevõtete õnge otsa mineku vältimisest. Selle peatüki kangelanna on õppinud pärast vägevaid prohmakaid endalt – ja oma sisemiselt lapselt hommikuti küsima – mida ja kuidas ma täna teha tahan. Kohustuste hulgast valimise võimalus on juba pool naudingut. Vägivallaohvrite kogemusnõustaja Piia Padar omakorda kasutab rahustavat väljendit „omas tempos“ nagu mantrat.
Meie kliima ja kultuuri taustal on Fred Jüssi soovitatud molutamine kõige keerukam kunst ka siis, kui seda zennilt mediteerimiseks nimetada. Nagu Peep Vain oma uuemates koolitustes tõdeb, kibeleme head lapsed olema ka siis, kui vanemad on juba lahkunud. Pangalaen-autoliising-elektriarve-toidukorv sunnivad paratamatult tubliks igiliikuriks.
Õnneks on meile kirjutatud ja tõlgitud õnneliku lõpuga muinasjutulaadsed tooted elust enesest. „Kunksmoor“ – Aino Perviku testament elu võimalikkusest elu lõpuni. „Vanaema õunapuu otsas“ (Mira Lobe) ning „Vanaema ja 8 last metsas“ (Anne-Catherine Vestly) nagu lubadus, et kõigi sigade ja kägude, droonide ja atentaatide kiuste on mingi osa maailmast siiski veel elamiskõlblik. Tänu neile julgeme uskuda, et on mõtet ennast väärika ea poole õppida-õppida-õppida.
On jah muretsemine nagu kiiktool, milles paigal õõtsudes palvetame, et juhtuks see, mida ei taha. Mul on iseenda jaoks nipp, kuidas endale protsessi nautimist võimaldada. Iga hirmutav ja ebameeldiv ülesanne tuleb kohe ja kõigepealt lahendada, et igasugune energeetiline side sellega katkestada. Voolamise telg on truudus. Hingerahu südames on fookus. Iseenesega sõber olla aitab lihtne ja loomulik distsipliin.
Ahjaa, kas ma tahaksin Andaluusiasse vaikima, Pädastesse koode lugema, Egiptusesse galaktilise föderatsiooniga suhtlema? Kui tahaksin, siis läheksin. Praegu loon omas tempos – kohati endale uues ja tundmatus vaibis – kodu. Järgmiseks võib go-with-flow vabalt näiteks Islandile viia ning kuna kaugelt paistab paremini, toon iga päev uue iseenese ikka koju tagasi. Luban.

Raplamaa Rakenduslik Kolledž

Kati S. Murutari tööplaan 2025/2026 õa

Töökavad 2025/2026

Kursused
1. 7.-8.klassi tasandusõpe
2. 9.klassi eesti keel
3. 9.klassi kirjandus
4. 10.-12. klassi ja ametikooli I-III kursuse kirjandus
5. 10.klassi ja I kursuse eesti keel
6. 11.klassi ja II kursuse eesti keel
7. 12.klassi ja III kursuse eesti keel
Moodulid

8. Avalik esinemine – IT
9. Kogukonna projektid – IT
10. Eestikeelsed lepingud – IT
11. Eestikeelne dokumentatsioon – IT
12. Eestikeelne süsteemihaldus, majutuskeskkond – IT
13. Erialane eesti keel – IT
14. Kompleksülesanded – IT
15. Arvutivõrgud – IT
16. Programeerimise alused IT
17. Praktikapäevikute korrastamine
18. Lõputööde vormistamine
19. Praktiliste- ja loovtööde vormistamine ja kaitsmine
20. Massikommunikatsioon
21. KV25 tasandusõpe

*

8. klass – eesti keel – 70 tundi

Suuline ja kirjalik suhtlus
teeb kuuldu ja loetu kohta suulise ja kirjaliku kokkuvõtte, käsitsi või arvutil;
märkab tekstides ja suhtluses tehtavaid keelevalikuid;
annab kaaslase tekstile tagasisidet, põhjendab ning avaldab viisakalt ja asjakohaselt arvamust ja seisukohta nii suuliselt kui ka kirjalikult;
esitab kuuldu ja loetu kohta täpsustavaid ja kriitilisi küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi;
väitleb eakohastel teemadel ja teeb väitluse tulemusel järeldusi ja üldistusi;
analüüsib virtuaalsuhtluse olukordi.
Suuline ja kirjalik suhtlus
Kuuldust ja loetust kokkuvõtte tegemine. Märkmete tegemine kuulamise ajal, asjakohaste küsimuste esitamine. Suulise arutelu tulemuste kirjalik talletamine. Märkmete tegemine käsitsi ja arvutil. Konspekt. Märksõnade valik ja funktsioon. Üksteise konspektide lugemine ja täiendamine.
Üksteise tekstide tagasisidestamine viisakalt, nii suuliselt kui ka kirjalikult. Kaaslase julgustamine, kiitmine, parandusettepanekute pakkumine.
Väitlus, väitluse reeglid.  Vestluspartneri väite ümbersõnastamine, selle kohta küsimuste esitamine. Oma hinnangu andmine. Argumendi ja vastuargumendi esitamine. Järeldamine ja üldistamine. Väitlemine rühmas.
Virtuaalkeskkonna suhtlussituatsioonide analüüsimine.

Teksti vastuvõtt
tunneb olulisi teabe- ja meediatekstide liike, nende kasutamise võimalusi ja ülesehitust;
loeb ja kuulab sihipäraselt, valib sobiva lugemisstrateegia, analüüsib kriitiliselt mitmesuguseid teabe- ja meediatekste;
osundab teabetekstide keelelisele eripärale lugemise ajal;
kirjeldab meedia eesmärke ja olemust, võrdleb eri meediaväljaandeid ja kanaleid ning nende kasutusvõimalusi ja eesmärke;
kontrollib loetud tekstides fakte, esitab kriitilisi küsimusi, eristab libauudist uudisest;
märkab kujundlikku keelekasutust mõjutusvahendina;
Teksti vastuvõtt
Teabetekstide (õpikutekst, populaarteaduslik tekst, entsüklopeedia jne) eesmärk, tunnused ja ülesehitus. Populaarteadusliku keelealase artikli lugemine, teabe  vahendamine kaaslastele. Loovtöö aluskirjanduse leidmine, lugemise eesmärgistamine, loetava teksti ülesehituse tundmine.  Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ja tõlgendamine. 
Meediaeetika kesksed põhimõtted. Sõnavabaduse põhimõte ning selle piirangud. Meedia võimalused ja eesmärgid tänapäeval. Meediakanalid: televisioon, raadio, veeb. Kvaliteetajakirjandus, kultuuriajakirjandus ja meelelahutuslik meedia. Eri väljaannete võrdlemine.
Meediatekstide põhiliikide meenutamine ja võrdlemine eri meedia kanalites ning väljaannetes.  Arvamust vahendavate tekstide võrdlemine ja analüüs: arvamuslugu, essee, arvustus. Peamised retoorilised võtted arvamustekstides, keelelised mõjutamisvõtted. Kriitiline lugemine. Autori seisukoha leidmine ja ümbersõnastamine ning enda hinnangu sõnastamine. Fakti ja arvamuse eristamine, faktide kontrollimine. Libauudise äratundmine.

Tekstiloome
leiab tekstiloomeks vajalikku teavet raamatukogust ja internetist; valib kriitiliselt alustekstid ning osundab neid sobivas vormis;
kirjutab enda tekste prtosessikeskselt: kavandab teksti, võtab arvesse tagasisidet, toimetab, viimistleb, avaldab teksti sobival viisi;
valdab erinevaid alusteksti kasutamise võtteid;
oskab eesmärgipäraselt kirjutada loovtööd, kirjandit, valitud meediateksti ja arvamuslugu.

Tekstiloome
Alustekstide (meedia- ja teabetekstid) põhjal kirjutamine. Alusteksti põhjal kirjutamise eeltöö: mõtete leidmine loetud tekstidest, enda mõtetega sidumine. Teema ja peamõtte sõnastamine. Kava koostamine, mustandi kirjutamine. Tagasiside mustandile. Teksti ülesehitus ja sidusus, teksti liigendamine. Alusteksti kasutamise võtted: tsitaat ja referaat. Parafraseerimine. Alustekstist saadud mõtete väljendamiseks vajalike keelereeglite ja väljendusvahendite kasutamine. Teabeallikatele ja alustekstidele viitamise võimalused. Intellektuaalomand.
Valitud žanris faktipõhise meediateksti kirjutamine: materjali kogumine, infoallikad. Teksti ülesehitus ja sobivate keelevahendite valik. Eeskujutekstide analüüs, eesmärgi, sihtrühma ja avaldamiskoha valimine. 
Arvamusloo kirjutamine: eeskujutekstide analüüs, eesmärgi, sihtrühma ja avaldamiskoha valimine. Põhiseisukohtade esitamine, teksti ülesehitus ja sidendus, sobivate keelevahendite valik. Kaaslase teksti tagasisidestamine, enda teksti ümberkirjutamine ja toimetamine kommentaaride põhjal. Teksti avaldamine.

Keeleteadlikkus
nimetab eesti keele murdeid, toob näiteid murdekeele eripäradest;
nimetab oskuskeeli, kasutab oskussõnastikke ja teab erialamärgendi tähendust sõnastikes;
kirjeldab algustsäheõigekirja reegleid, eristab ametlikku ja mitteametlikku konteksti algustähe valikul;
nimetab sõnaliike, leiab need lausest ja toob sõnaliikide näiteid;
teab eesti keele lauseehituse peajooni; tunneb keelendite stiiliväärtust;
leiab õigekirjajuhiseid keeleallikatest;
rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates;
kirjeldab lause suhtluseemärki, määrab lauseliikmed;
selgitab rind- ja põimlause erinevust, leiab rind- ja põimlause osad, sidendid ning kasutab neid korrektselt ja eesmärgipäraselt;
kirjavahemärgistab liht- ja liitlauseid, segaliitlauseid, otsekõnega lauseid, põhjendab sidendi ja märgi valikut;
valib konteksti otsekõne, tsitaadi või kaudkõne, märgib need kirjas korrektselt.
Keeleteadlikkus
Eesti keele erikujud. Murded. Oskuskeeled. Valdkonna oskussõnastike kasutamine. 
Algustäheõigekiri
Algustähe reeglite leidmine EKI teatmikust jm allikatest, saadud teabe kasutamine. Nimi, nimetus ja pealkiri. Isikud ja olendid; kohad ja ehitised; asutused, ettevõtted ja organisatsioonid; riigid ja osariigid; perioodikaväljaanded; teosed, dokumendid ja sarjad; ajaloosündmused; üritused; kaubad. Ametliku ja mitteametliku konteksti arvestamine algustähe valikul.
Sõnaliikide meenutamine: tegusõnad, käändsõnad (nimi-, omadus, arv- ja asesõnad) ning muutumatud sõnad (määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnad). Määr- ja kaassõnade eristamine. Liit-, ühend- ja väljendtegusõna.
Lauseõpetus ja õigekiri
Lause. Lause suhtluseesmärgid. Lause vahetud moodustajad e fraasid. Fraaside ja sõnaliikide seosed. Lauseliikmed: öeldis, alus, sihitis, määrus ja öeldistäide. Täiend. Lauseliikmete määramine. 
Rinnastusseos. Koondlause. Korduvate eri- ja samaliigiliste lauseliikmete ning täiendite kirjavahemärgistamine. Lisandi ja ütte kirjavahemärgistamine ning kasutamine lauses.
Liht- ja liitlause. Keerulisemad segaliitlaused. Lauseskeemid. Rindlause. Rindlause osalausete ühendamise võimalused, rinnastavad sidendid. Rindlause kirjavahemärgistamine. Põimlause. Pea- ja kõrvallause. Põimlause kirjavahemärgistamine. Segaliitlause ja selle ehitus. Lauselühend kui lause tihendaja. Lauselühendi funktsioon ja sobivus eri teksti liikidesse. Lauselühendi komastamine. Lauselühendi asendamine kõrvallausega. Sõnajärg lauses ja fraasis.
Otsekõne, kaudkõne ja tsitaat. Nende kasutus ja õigekiri. Otsekõne, kaudkõne ja tsitaadi valimine enda teksti. Otsekõne ja kaudkõne võrdlemine, otsekõne muutmine kaudkõneks ja vastupidi.
*

EESTI KEELE TÖÖKAVA 9. KLASSILE

Tundide arv: 2 nädalatundi, kokku 70 tundi õppeaastas

Kasutatav õppekirjandus: Ratassepp, P. Mõtetest tekstini. Eesti keele õpik 9. klassile. I ja II osa. Avita, 1913. Ratassepp, P. Mõtetest tekstini. Eesti keele töövihik 9. klassile. I ja II osa. Avita, 1913. Kasutatav lisamaterjal ÕS, http://www.eki.ee/dict/qs. Sünonüümisõnastik, http://dict.ibs.ee/syn. Eesti keele ortograafia, http://www.eki.ee/books/ekk09. Eesti Keele Instituudi keelenõuvakk, http://keeleabi.eki.ee/?leht=4.
Kasutatav põhimaterjal: õpetaja koostatud programmikesksed tekstid.

Põhikooli riikliku õppekava läbivad teemad on:
1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid; 2) keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele; 3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele; 4) kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis; 5) teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi; 6) tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas; 7) tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele; 8) väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

Õpitulemused
Klassi lõpetamisel õpilane: 1) suuline ja kirjalik suhtlus  esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid;  suudab asjalikult sekkuda avalikku diskussiooni meediakanalites, üritustel ja mujal; kommenteerib veebis asjakohaselt; 2) teksti vastuvõtt  loeb ja kuulab avaliku eluga kursisoleku ja õppimise või töö eesmärkidel ning isiklikust huvist; rakendab lugemise ja kuulamise eri viise ja võimalusi;  loeb ja kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ja arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka õpi- ja elutarbelisi tekste;  valib teadlikult oma lugemisvara;  suudab teha järeldusi kasutatud keelevahenditest, märkab kujundlikkust; 3) tekstiloome  leiab tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või suusõnalist teavet raamatukogust ja internetist; valib kriitiliselt oma teabeallikaid ja osutab nendele sobivas vormis;  oskab eesmärgipäraselt kirjutada kirjandit; asjalikke kommentaare ja arvamusavaldusi;  oskab kirjutada elulugu, avaldusi, seletuskirju ja taotlusi;  seostab oma kirjutise ja esinemise sündmuse või toimingu eesmärgiga ja teiste tekstidega;  vahendab kuuldud ja loetud tekste eetiliselt, sobiva pikkuse ja täpsusega; 4) õigekeelsus ja keelehoole  väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja maailma keeltest; suhestab keeli teadlikult, tajub nende erinevusi;  edastab võõrkeeles kuuldud ja loetud infot korrektses eesti keeles ja arvestades eesti keele kasutuse väljakujunenud tavasid;  leiab oma sõnavara rikastamiseks keeleallikatest sõnade konteksti-tähendusi, kasutusviise ja mõistesuhteid;  tunneb keelendite stiiliväärtust; oskab keelendeid tekstis mõista ja kasutada;  tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasi õppides.

Hindamine:
Õppija on klassi läbinud ja lõpueksamiks valmis, kui on kohal viibinud vähemalt 50% tundides,
järele teinud vähemalt 75% materjalidest ning andnud nii tunnis kui töödes endast parima.

*

KIRJANDUSE TÖÖKAVA 9. KLASSILE

Tundide arv: 2 nädalatundi, kokku 70 tundi

Kasutatav õppekirjandus: Nahkur, A. Sokk, M. Sõna lugu. Kirjanduse õpik. 9. klass. Tallinn: Koolibri, 2003. Nahkur, A. Sokk, M. Sõna lugu. Kirjanduse töövihik. 9. klass. Tallinn: Koolibri, 2003. Kasutatav lisamaterjal Nahkur, A. Sõna lugu. Kirjanduse CDd kuulamisülesannetega. Tallinn: Koolibri, 2003. Telelavastus „Pisuhänd“ (E. Vilde näidendi järgi). Film „Karu süda“ (N. Baturini romaani ainetel). Film „Nimed marmortahvlil“ (A. Kivikase romaani ainetel) Luulekogud. http://www.folklore.ee/Berta/ Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute veebilehekülg: http://portaal.eki.ee/keelekogud.html. Lõiming õppekava läbivate teemade ja teiste õppeainetega
Tüvimaterjal on pidevalt täienev originaaltekstide valimik õpetajalt.

Põhikooli riikliku õppekava läbivad teemad on: 1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine, 2) keskkond ja jätkusuutlik areng, 3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, 4) kultuuriline identiteet, 5) teabekeskkond, 6) tehnoloogia ja innovatsioon, 7) tervis ja ohutus, 8) väärtused ja kõlblus. Lõimingut õppekava läbivate teemade ja teiste õppeainetega võimaldab õppekava kasvatuseesmärkide taotlemine, õpioskuste arendamine, õpitu seostamine eluga, õppekäigud, raamatukogu ja interneti kui teabekeskkonna kasutamine, ainetevahelised projektid, paikkonna tuntud kirjanikule või luuletajale pühendatud üritused; loetavate teabe- ja kirjandustekstide sisu ja õppemeetodite sobiv valik, samade kirjanike loomingu käsitlemine. Lõimimist kunstiainetega võimaldavad rolli- ja lavastusmängud teose põhjal, raamatu illustreerimine, luule viisistuste või taustmuusika kuulamine meeleolu loomiseks jm. Kirjanduse lõimimist teatri- ja filmikunstiga võimaldab telelavastuste ja filmide vaatamine ning lühiarvustuse kirjutamine. Kohustuslik kirjandus Riiklik õppekava näeb ette, et õpilane loeb õppeaasta vältel läbi vähemalt neli eakohast ja eri žanris tervikteost (raamatut). Kui õpilastel on huvi ja raamatud kättesaadavad, võib lugeda ka kolm või kaks teost veerandis. Oluline on, et õpetaja leiaks aega teose lugemist motiveerida, nt näidata klassis teose tiitellehte, illustratsioone, anda vihjeid tegevusele, lugeda motiveeriva katkendi jms. Kohustuslikult loetavad teosed on: 1 1) L. Koidula „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“, 2) A. H. Tammsaare „Kõrboja peremees“, 3) A. Kivikas „Nimed marmortahvlil“, 4) K. Reimus „Haldjatants“, 5) üks teos vabal valikul (soovitavalt noore eesti autori teos), 6) ühe tänapäeva eesti luuletaja luulekogu. Hindamine Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste ning kirjalike tööde alusel. Kirjalike ülesannete puhul parandatakse ka keelevead, kuid valdavalt arvestatakse töö sisu. Omaloominguliste tööde puhul hinnatakse lisahindega sisulist ja esteetilist aspekti. Õpitulemusena hinnatavad tööd ja tegevused:  arutlevad, kirjeldavad või jutustavad kirjandid vähemalt kord õppeveerandis;  lugemiskontroll (lugejakaardi täitmine) ja tunnitöö (töölehed) ühe kogu klassile ühise teose käsitlemisel kord õppeveerandis. Tervikteose lugemise käigus täidab õpilane lugejakaardi ühisaruteluks vajalike küsimustega ;  ühe vabalt valitud teose autori, sisu (tagakaane tekst), tegelaste, probleemi ja sõnumi tutvustamine/reklaam;  luule või proosateksti esitamine;  kontrolltest iga teemaploki lõpus;  rühmatööna Power Point esitlus ühe kirjaniku elu ja tegevuse kohta (esitluste teemad võiks rühmad valida/jagada juba õppeaasta alguses). Kommentaarid töökava juurde Töökava täpsustamisel arvestatakse kooli asukohast tulenevaid kultuurilisi võimalusi ja traditsioone. Kohustusliku kirjanduse valikul arvestatakse klassi üldist võimekust ja lugemisharjumusi. Klassis käsitlusele tulevad tekstikatkendid antakse õpilastele kodus läbi lugeda. Töö kavandamisel peetakse silmas, et õpilased on klassiti erinevad. Ühes klassis saab õpetada rohkem, teises tuleb materjali mahtu kärpida. Töökavasse planeeritakse nii lugemist, jutustamist, teksti tõlgendamist, esitamist kui ka omaloomingulisi oskusi arendavaid tegevusi. Komplekt „Sõna lugu“ on ilmunud enne põhikooli riikliku õppekava uuendamist, sellepärast vajab kasutatav õppematerjal täiendusi. Töökavasse on lisatud uuele õppekavale sobivaid õpetamise meetodeid ja õppeülesandeid. Uued tekstid on lisatud töökava lõppu lisadena. Töökavas on neile viidatud. Lisatekste saab arvutis lugeda, lisaülesandeid aga projektoriga tahvlile lasta. Töövihikus algab uus teema harilikult eelteadmiste testiga ja lõpeb kontrolltestiga. Eelteadmiste testi täitmine näitab õpilaste taustteadmiste taset ja võimaldab õpetajal mõningal määral õpetamist diferentseerida. Kontrolltest on vajalik kokkuvõtva kordamise jaoks teema lõpus. Õpikus on kirjanduslike mõistete „Meelespea“. Käesoleva töökava lisasse on veel lisaks paigutatud mõistete seletusi, mida on vajalik teada 9. klassi ainekava läbimisel.

2 Klassi lõpetamisel õpilane: 1) lugemine  on läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);  loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist;  tutvustab loetud raamatu autorit, sisu, tegelasi, probleeme ja sõnumit ning võrdleb teost mõne teise teosega; 2) jutustamine  jutustab kokkuvõtvalt loetud teosest, järgides teksti sisu ja kompositsiooni; 3) teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad tegevused:  vastab teksti põhjal fakti-, järeldamis- ja analüüsiküsimustele;  kasutab esitatud väidete tõestamiseks tekstinäiteid ja tsitaate;  kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja -kohta, määratleb teose olulisemad sündmused, arutleb põhjus-tagajärg-seoste üle;  kirjeldab teksti põhjal tegelase välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib tegelaste omavahelisi suhteid, võrdleb ja hindab tegelasi, lähtudes humanistlikest ja demokraatlikest väärtustest;  arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;  leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab loetud teose teema, probleemi ja peamõtte, kirjutab teksti põhjal kokkuvõtte;  otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse; Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine  tunneb ära ja kasutab enda loodud tekstides epiteete, metafoore, isikustamist, ja võrdlusi;  selgitab õpitud vanasõnade, kõnekäändude ja mõistatuste kujundlikkust ja tähendust;  mõtestab luuletuse tähenduse iseenda elamustele, kogemustele ja väärtustele tuginedes; Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine:  seletab oma sõnadega eepika, lüürika ja dramaatika, romaani, ja novelli, haiku ja vabavärsi ning tragöödia olemust; 4) esitamine:  esitab peast luule- või draamateksti, jälgides esituse ladusust, selgust ja tekstitäpsust;  koostab ja esitab kirjandusteost tutvustava ettekande; 5) omalooming:  kirjutab tervikliku sisu ja ladusa sõnastusega kirjeldava (tegelase iseloomustus või miljöö kirjeldus) või jutustava (muinasjutu või muistendi) teksti;  kirjutab kirjandusteose põhjal arutluselementidega kirjandi, väljendades oma seisukohti alusteksti näidete ja oma arvamuse abil ning jälgides teksti sisu arusaadavust, stiili sobivust, korrektset vormistust ja õigekirja.

Hindamine:
Õppija on klassi läbinud ja lõpueksamiks valmis, kui on kohal viibinud vähemalt 50% tundides,
järele teinud vähemalt 75% materjalidest ning andnud nii tunnis kui töödes endast parima.

*

Kooliastme õpitulemused klassiti lahti kirju1tatuna: 10. klassi ja ametikooli I kursuse õpitulemused „Kirjanduse analüüs ja tõlgendamine“
11. klassi õpitulemused „Kirjanduse põhiliigid ja žanrid“
12. klassi õpitulemused „Uuem kirjandus“
On tutvunud vähemalt kolme kirjaniku loomingulooga, mõistab nende loomingu tähtsust kultuuri- ja kirjandusloos ning iseloomustab autorite stiili.
Oskab eristada õppematerjalile toetudes kirjandusvoole ja –žanre ning analüüsib teoseid liigi- ja žanritunnuste põhjal.
Oskab nimetada tähtsamaid uuema eesti kirjanduse autoreid ja nende teoseid, tunneb nüüdiskirjanduse peamisi arengusuundi.
Oskab analüüsida ja tõlgendada loetud proosateose sisu- ja vormivõtteid: nimetab teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja –kohta, jutustaja vaatepunkti, tegelaste suhteid, olustikku , sündmustikku ja kompositsiooni.
Tunneb romaani alaliike, toob näiteid autorite ja teoste kohta.
Oskab analüüsida uuemat kirjandust, kirjeldab sõnavaliku eripära ning stiili seoseid teksti sõnumiga, kujundab oma arvamust ja loob seoseid varem loetuga.
Oskab analüüsida ja tõlgendada loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid: minetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab vaatepunkti, kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi ja salmilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte.
Oskab nimetada käsitletud proosa- ja draamateoste teemasid, probleeme ning ideid, analüüsib tegelasi ja nende suhteid, loob seoseid nüüdisajaga ning tsiteerib oma väidete kinnitamiseks teksti
Oskab seostada loetut tänapäeva eluolu ja nähtustega, iseenda, ühiskondlike ning üldinimlike probleemide ja väärtustega.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm pikemat proosateost, lisaks novelle ning õhe autori luulekogu
Oskab nimetada luuleteksti žanri, teema ja põhimotiivid, sõnastab mõtte ning analüüsib keele ning kujundikasutust.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli tervikteost eesti või maailmakirjandusest.
10. klassi ja ametikooli I kursuseõpitulemused „ Kirjandus antiigist 19. sajandini“
Oskab tekstianalüüsis kasutada vajalikke mõisteid.
12. klassi õpitulemused „ Müüt ja kirjandus“ (valikkursus)
Oskab iseloomustada õppematerjalile toetudes eri ajastute kirjandust ja kirjandusvoole, nimetades nende ajapiirid ja tunnused, tähtsamad žanrid, teosed ning autorid.
On läbi lugenud ja analüüsinud neli eesti või maailmakirjanduse proosa- või draamateost.
Oskab kirjeldada mütoloogilisi elemente eestlaste maailmapildis
Oskab määrata eesti kirjanduse tekkeaja ning võrdleb selle kujunemisi muu Euroopa kirjanduse arenguperioodidega
11. klassi õpitulemused „ 20. Sajandi kirjandus“
Teab eesti rahvuseepose sünnilugu ja sisu ning kultuuriloolist ja rahvusloolist tähtsust.

Õppeaine: eesti keel 10. klass ja ametikooli I kursus
Kursus: 2 kursust: „Keel ja ühiskond”, „Praktiline eesti keel”
Rakendumine: 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi – 2 kursust
Koostamise alus: Gümnaasiumi riiklik õppekava

Gümnaasiumi eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda korrektselt kõnes ja kirjas; 2) on keeleteadlik, tajub keelt oma identiteedi osana, analüüsib ning hindab kriitiliselt keele muutumise tendentse ja nüüdisolukorda; 3) tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, oskab valida suhtluskanalit ning suhtleb eesmärgipäraselt, kasutades konteksti sobivat suulist ja kirjalikku keelt; 4) tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab eri liiki tekste lugeda, analüüsida ja koostada; 5) rakendab oma suhtlus- ja tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana; 6) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; 7) valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid. ÜLDPÄDEVUSED Kultuuri- ja väärtuspädevus – rõhutatakse vaimseid väärtusi: emakeele eripära, arenguloo ja kasutusvaldkondade tundmist, kujundatakse õpilase kõlbelisi väärtusi, sotsiaalseid hoiakuid ning tõekspidamisi, suhtumist oma ja teiste rahvaste kirjandusse ning kultuuripärandisse laiemalt. Sotsiaalne ja kodanikupädevus – kujundatakse koostööoskust, julgustatakse oma arvamust avaldama, kaaslaste ideid tunnustama ja teisi arvestama ning ühiseid seisukohti otsima. Eri laadi ülesannete kaudu kujundatakse oskust eetiliselt ja olusid arvestades suhelda nii suuliselt kui ka kirjalikult, nii vahenditult kui ka internetikeskkonnas; kujundatakse koostööoskust, julgustatakse oma arvamust avaldama, kaaslaste ideid tunnustama ja teisi arvestama ning ühiseid seisukohti otsima; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; Enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata adekvaatselt oma nõrku ja tugevaid külgi, arvestada oma võimeid ja võimalusi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda inimsuhetes sõltumatult; Tekstide üle arutledes toetatakse õpilase minapildi kujunemist, õpiolukordades luuakse võimalused suhestuda käsitletavate teemadega, loovülesannete kaudu tuuakse esile õpilase isikupära ja andelaad ning avardatakse maailmapilti. Õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; leida sobivad teabeallikad ja juhendajad ning kasutada õppimisel nende abi; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada erinevaid õpistrateegiaid ja õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasiõppimise võimalusi; arendatakse kuulamis- ja lugemisoskust, eri liiki tekstide mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, eri allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist. Suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada emakeeles, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekst; koostada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust, kasutada korrektset ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi; kujundatakse arutlemise, väitlemise ning nüüdisaegse kirjaliku suhtlemise aluseid. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale ja loodusteadustele omast keelt, sümboleid, meetodeid ja mudeleid; mõista erinevatele tekstidele toetudes loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale; teabetekstide põhjal arendatakse oskust lugeda teabegraafikat või muul viisil visuaalselt esitatud infot, leida arvandmeid, õpitakse leitud infot analüüsima, sõnalise teabega seostama ning tõlgendama. Ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada lühi- ja pikaajalisi plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske; mõelda kriitiliselt ja loovalt, arendada ja hinnata oma ja teiste ideid; Digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus. LÄBIVAD TEEMAD „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” – kujundada õpilase valmidust ja oskusi teha oma elukäiku puudutavaid valikuid ning suurendada teadmisi töömaailmast. Eesmärgiks on aidata õpilasel mõista ja väärtustada elukestvat õpet kui elustiili ning mõtestada oma karjääri planeerimist kui jätkuvat otsuste tegemise protsessi. Tähelepanu pööratakse praktilistele tööotsimisoskustele ja sellekohaste õigusaktide tundmaõppimisele. Õpilastele vahendatakse teavet edasiõppimise ja töö leidmise võimaluste kohta (sealhulgas ettevõtlus). „Teabekeskkond” eri allikatest (sh internetist) teabe hankimist, selle kriitilist hindamist ning kasutamist nii õppeteemakohaste teadmiste laiendamiseks kui ka tekstiloomes. Õpilane teeb meediatarbijana iseseisvaid valikuid ning põhjendab neid, lähtudes oma erinevatest huvidest ja vajadustest. Õpilane on kursis avalikus ruumis tegutsemise reeglitega ning taunib nende rikkumist. Ta mõistab meediamajanduse rolli ühiskonnas, tutvub globaliseerumise mõjudega meedia sisule ja inimeste meediakasutusharjumustele. Läbiva teema ja aineõppe koosmõjul suudab õpilane oma sõnumi vormistada ja seda otstarbekalt edastada.
„Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” – tegevuste ning projektide kaudu süvendatakse õpilaste teadlikkust ühiskonna poliitilisest ja majanduslikust toimimisest, et õpilased saaksid oma kogemuse kaudu tunnetada aktiivseks ja informeeritud kodanikuks olemise eeliseid. „Keskkond ja jätkusuutlik areng” ning „Tervis ja ohutus” käsitlus taotleb õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, keskkonnateadlikuks, vastutustundlikuks ning tervist ja turvalisust väärtustavaks inimeseks. Praktilise keele kursustes toetatakse neid arengusuundumusi teemakohaste tekstide, sh meediatekstide valiku ja analüüsi ning neis tõstatatud probleemide üle arutlemisega suulises ja kirjalikus vormis. Õpilased harjutavad keskkonnaalastes küsimustes otsuste langetamist ja hinnangute andmist, arvestades nüüdisaja teaduse ja tehnoloogia arengu võimalusi (sealhulgas piiranguid), normatiivdokumente ning majanduslikke kaalutlusi. Kujundatakse valmisolekut tegeleda keskkonnakaitseküsimustega kriitiliselt mõtleva kodanikuna nii isiklikul, ühiskondlikul kui ka ülemaailmsel tasandil ning rakendada loodussäästlikke ja jätkusuutlikke tegutsemis- ning majandamisviise. „Kultuuriline identiteet” – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis; õppeprotsess toetab omakultuuri väärtustamist, huvi ja eelarvamustevaba ning teadlikku suhtumist teistesse kultuuridesse. Õpilasi julgustatakse arutlema selle üle, mida toob endaga kaasa elamine teises kultuuriruumis. „Tehnoloogia ja innovatsioon” – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. „Väärtused ja kõlblus” – Keeleõpetus väärtustab funktsionaalset kirjaoskust, õigekeelsust ja sobivate keelevahendite valikut suulises ja kirjalikus suhtluses teiste inimestega, suhtlusoskust, samuti teadlikku kriitilist suhtumist teabeallikatesse, sh meediasse. Keeleõpetus rõhutab ka vaimseid väärtusi: emakeele eripära ja arenguloo tundmist, murdekeeli kui keele rikkust, keele eri kasutusvaldkondade tundmist. Keeleõpetus väärtustab ja suunab õpilast märkama keelekasutuse esteetilist külge, keeleõpetus erinevate stiilide eritlemisel.

I KURSUS „KEEL JA ÜHISKOND“ 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda korrektselt kõnes ja kirjas; 2) on keeleteadlik, tajub keelt oma identiteedi osana, analüüsib ning hindab kriitiliselt keele muutumise tendentse ja nüüdisolukorda; 3) tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, oskab valida suhtluskanalit ning suhtleb eesmärgipäraselt, kasutades konteksti sobivat suulist ja kirjalikku keelt;
4) tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab eri liiki tekste lugeda, analüüsida ja koostada; 5) rakendab oma suhtlus- ja tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana; 6) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; 7) valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid. 2. Õpitulemused Kursuse lõpetamisel õpilane: 1) mõistab keele rolli, funktsioone ja tähendust ühiskonnas; 2) tunneb eesti keele erijooni teiste keeltega võrreldes; 3) mõistab allkeelte ja keele varieerumise olemust; 4) tunneb suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti; 5) oskab eakohasel tasemel analüüsida ajastuomaseid keelenähtusi. 3. Õppesisu Keele ülesanded: infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine, maailmapildi kujundamine. Keel kui märgisüsteem. Teised märgisüsteemid. Graafilised üldistused (joonised, tabelid, skeemid). Pildikeel. Märgisüsteemide ühendamine tekstis. Kunst ja keel. Eesti keel ja teised keeled. Eri tüüpi keeled. Eesti keele eripära teiste keelte kõrval. Häälikusüsteem, astmevaheldus, muutevormistik, lausetüübid ja sõnajärg, totaalsus ja partsiaalsus lauseehituses (täis- ja osaalus, täis- ja osasihitis, täis- ja osaöeldistäide), eesti sõnamoodustuse erijooni. Eesti keel võrdluses soome keele ja teiste soome-ugri keeltega; Euroopa ja maailma keeled (valikuliselt). Keelekontaktid. Saksa, vene, inglise ja soome keele mõju eesti keelele. Keele varieerumine ja muutumine. Tänapäevase kirjakeele kujunemine. Kirjakeel ja kõnekeel. Murdekeel ja kodumurre. Kirjakeele norm. Keeleline etikett. Keelekasutuse valdkonnad ja sotsiaalrühmade erikeeled. Släng. Aktsent. Eesti mitmekultuurilise ja mitmekeelse maana. Keeleline tolerantsus. Eesti keelepoliitika. Eesti keele kasutusvaldkonnad ja arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia ja oskuskeel, ilukirjandus, tõlkekultuur. Eesti keele staatus ja tulevik.

II KURSUS „PRAKTILINE EESTI KEEL“ 1. Õpitulemused Kursuse lõpetamisel õpilane: 1)argumenteerib veenvalt ja selgelt ning kaitseb oma seisukohti suuliselt ja kirjaliku arutleva teksti vormis; 2) koostab levinumaid tarbetekste; 3) oskab ühe alusteksti põhjal koostada referaati ja kokkuvõtet, vältides plagiaati; 4) tunneb põhilisi elektroonilise infootsingu võimalusi ning kasutab neis leiduvat infot oma tekstides; 5) oskab kasutada elektroonilisi ja paberil sõnaraamatuid; 6) on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja kirjakeeleoskust. 2. Õppesisu Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad 1. Kursusega „Keel ja ühiskond” seostuvad teemad. 2. Kirjanduskursustega haakuvad teemad. 3. Õppekava läbivad teemad. Kõnelemine Suuline esinemine ja suhtlus eri tüüpi olukordades. Argumenteerimine, veenmine; emotsionaalsus, toon. Kirjutamine Tarbetekstid: elulugu, avaldus, seletuskiri, taotlus, kaebus, kiri ja e-kiri, plangid ning vormid. Arvamustekstid. Arvamustekstide ülesehituse põhimõtted. Arvamustekstide koostamine ühiskonna- ja õpilaselu teemadel. Referaadi ja kokkuvõtte kirjutamine. Õigekirja ja õigekeelsusküsimuste kordamine vajaduse põhjal. Lugemine Seotud ja sidumata tekstide (nimestike, graafikute, tabelite jm) mõistmine. Tekstide otsing veebist ja raamatukogust; info otsing elektroonilisest ja paberil tekstist. Süstemaatiline sõnavaraarendus (nt harvem sõnavara, mõistesuhted, sõnamoodustus, käsitletavate teemadega seotud erisõnavara; sõnavara omandamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine). Kuulamine Erinevate keelevariantide sotsiaalse tähenduse mõistmine, teksti suhtlustähenduse ja eesmärgi mõistmine eri toimingutes, suhtluspartneri mõistmine dialoogis.

LÕIMING TEISTE AINETEGA Eesti keel on ühtaegu kooli õppekeel ja keskne õppeaine. Hea keeleoskus loob eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks ning toimetulekuks isiklikus ja avalikus elus. Samas arendavad kõik õppeained keelekasutuse põhipädevusi: sõnavara mõistmist ja kasutusoskust, teksti mõistmist ja tekstiloomet, pädevust suuliselt ja kirjalikult suhelda. Seega kujuneb õpilaste funktsionaalne ja kriitiline kirjaoskus välja mitte üksnes eesti keele, vaid kõigi õppeainete õppetegevuse tulemusel. Samas toimub keeleoskuse järjekindel ja teadlik arendamine siiski valdavalt keele- ja kirjandustundides, kuid pidev koostöö teiste ainete õpetajatega on kindlasti tulemuslik. • Ühiskonnaõpetus ja ajalugu – ühiskonnas toimuva märkamine ja mõtestamine, ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumine. • Võõrkeeled – tähelepanu juhtimine sajandite jooksul toimunud keelekontaktidele eesti keele kujunemisel, saksa grammatikal põhinevate eestikeelsete tekstide lugemine. Keele rikastamine teiste keelte abil – tsitaat-, võõr- ja laensõnade kasutamine, tähendused ja ortograafia eesti keeles. • Loodusained – loodusalased tekstid eesti keele õppekirjanduses aitavad kaasa looduse tundmaõppimisele ja väärtustamisele, pöörata tähelepanu maailma floora ja fauna kaitsmise ja hoidmise vajalikkusele, analüüsima inimtegevuse võimalikke tagajärgi, kirjutades arvamuslugusid. • Arvutiõpetus – tööde korrektne vormistamine, erinevate programmide (Wix, Prezi, Movie Maker, Google Drive) kasutamine õppetöös.

ÕPPEMETOODIKA Kasutatakse erinevaid õppemeetodeid: loengut, frontaalset õpet, rühmatööd, projektõpet.

FÜÜSILINE ÕPIKESKKOND 1. Kool korraldab õppe klassis, kus saab mööblit sobivalt ümber paigutada liikumistegevusteks (nt dramatiseeringud, õppemängud), rühmatööks ning ümarlauavestlusteks. 2. Kool võimaldab klassiruumis kasutada õigekeelsussõnaraamatuid ja võõrsõnade leksikoni. Kool võimaldab klassis õppetöö läbiviimiseks kasutada arvutit ja dataprojektorit 3. Kool võimaldab tunde läbi viia arvutiklassis, kus kasutatakse tänapäeva info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid, sh netisõnaraamatuid. 4. Tunde peetakse vajaduse korral kooli raamatukogus ning väljaspool kooli.

HINDAMINE Gümnaasiumiastmes hinnatakse õpilase: 1) suulist ja kirjalikku suhtlust; 2) tekstide vastuvõttu; 3) tekstiloomet; 4) tekstide õigekeelsust. Hindamise aluseks on Värska Gümnaasiumi õppekavas sätestatud hindamisjuhend. Hindamise vormidena kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist. Kujundava hindamise käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Õppetunni vältel saab õpilane õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade), ent ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta. Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine poolaastahinneteks ning poolaastahinnete koondamine aastahinneteks.

AINEALASED PROJEKTID Tänavaküsitluse ettevalmistamine , läbiviimine, analüüsimine ja kokkuvõtva artikli kirjutamine Õppevideo „Eesti keel võhikule” Klassisisene YFU vahetusõpilase konkursi läbiviimine parimatele enesetutvustuse kirjutajatele
KASUTATAV ÕPPEKIRJANDUS JA ÕPPEVAHENDID Autorid: M. Ehala, K. Habicht, P. Kehayov, A. Zabrodskaja 2014. Keel ja ühiskond. Tallinn: Künnimees Ehala, Martin, Mare Kitsnik 2011. Praktiline eesti keel I-III vihik. Tallinn: Künnimees. DVD „Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia”: „Veelinnurahvas” (1970), „Linnutee tuuled”(1977) http://vikerraadio.err.ee. http://et.wikipedia.org. http://keeleabi.eki.ee. Eesti keele seletav sõnaraaamat http://www.eki.ee/dict/ekss/ Eesti keele käsiraamat http://www.eki.ee/books/ekk09/ ÕS 2013 http://www.eki.ee/dict/qs2013/ Sünonüümisõnastik http://www.eki.ee/dict/sys/ Fenno Ugria http://www.fennougria.ee/?id=10429 10. k
Keskne õppematerjal on koostatud vastavalt aktuaalsele programmitelgsele teabevoole.

*

11. klass ja II kursus eesti keel

1. Õppe-eesmärgid
11. klassis ja ametikooli II kursuse eesti keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: 1. omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses keskkonnas iseseisvalt toimida; 2. on võimeline kasutama eesti keelt töökeskkonnas ja ametkondlikus suhtluses; 3. mõistab ja väärtustab oma ning eesti kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning arvestab suhtluses eesti kultuurinorme ja tavasid; 4. analüüsib oma teadmisi ja oskusi ning tugevusi ja nõrkusi; 5. omandab suutlikkuse õppida teisi aineid eesti keeles
2. Õppesisu – 70 tundi 2.1. Inimene ja ühiskond 35 tundi Inimeste suhtlus: suhtlusvahendid: loomulik keel ja kehakeel (nt sõnavalik, žestid, miimika), meedia kui suhtluskanal ja -vahend. Ühiskond kui eluavalduste kogum: majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond, sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus, ebaterved eluviisid, kuritegevus. 2.2. Eesti ja maailm 35 tundi Eesti riik ja rahvas: Omariiklus ja kodanikuks olemine, riigikaitse, geograafiline asend ja kliima, rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond, uusimmigrandid, mitmekultuuriline ühiskond. 2.3. Keskkond ja tehnoloogia 35 tundi Tehnoloogia: Teadus- ja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus, teabekeskkond: infootsing ja –vahetus, keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne; biotehnoloogia igapäevaelus: olmekeemia, kosmeetika- ja toiduainetööstus jne.
3. Õpitulemused 11. klassi ja ametikooli II kursuse lõpetaja oskab: a. mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal tekstide ning mõttevahetuse tuuma; b. suhtleb eesti keelt emakeelena kõnelejaga spontaanselt ja ladusalt;määratleda mõtete sisu; c. loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti koostada suulist teksti õpitud sõnavara piires; d. selgitab oma vaatenurka ning hindab kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi; suudab teha üldistusi ning kokkuvõtteid; e. tunneb huvi Eesti ühiskonna- ja kultuurielu vastu, loeb eestikeelset kirjandust ja trükimeediat; vaatab filme, telesaateid ja teatrietendusi ning kuulab raadiosaateid;; f. kasutab eestikeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatud, internet) vajaliku info otsimiseks erinevates valdkondades g. seab õpieesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning vajaduse korral valib ja muudab oma õppimisstrateegiat h. seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste eluvaldkondade teadmistega
4. HINDAMINE 10.kl: 3 4 5 B1.1 B1.2 B2.1 11.kl: 3 4 5 B1.2 B2.1 B2.2 12.kl: 3 4 5 B2.1 B2.2 B2.2-C1 11.klass ja ametikooli II kursus: KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIKA KONTROLLTÖÖD KIRJALIKUD TÖÖD 5 (väga hea) B2.2 Suudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (nt vestlus, loeng, ettekanne) ja saab aru keeruka sisuga mõttevahetusest (nt väitlus), milles kõnelejad väljendavad erinevaid seisukohti. Mõistmist võivad takistada tugev taustamüra, keelenaljad, idioomid ja keerukad tarindid Suudab lugeda pikki ja keerukaid, sh abstraktseid tekste, leiab neist asjakohase teabe (valiklugemine) ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta. Loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust Väljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega. Suhtleb erinevatel teemadel, oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet. On võimeline jälgima oma keelekasutust, vajaduse korral sõnastabenamasti loomulik öeldu ümber ja suudab parandada enamiku vigadest. Kirjutab seotud tekste konkreetsetel ja üldisematel teemadel (nt seletuskiri, uudis, kommentaar). Põhjendab oma seisukohti ja eesmärke. Oskab kirjutada kirju, mis on seotud õpingute või tööga. Eristab isikliku ja ametliku kirja stiili. Oskab korduste Valdab grammatikat küllaltki hästi. Ei tee vääritimõistmist põhjustavaid vigu. Aeg-ajalt ettetulevaid vääratusi, juhuslikke vigu ning lauseehituse lapsusi suudab enamasti ise parandada. KONTROLLTÖÖ on täidetud vähemalt 90% esimesest korrast KIRJALIKUD ÜLESANDED on õigeaegselt täidetud ja esitatud, korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse aru ja see täidetakse täpselt ja laitmatult. Parandusi on vähe ja nad on tehtud korrektselt. Võib esineda 11.klass KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIKA KONTROLLTÖÖD KIRJALIKUD TÖÖD sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist. Raskusi võib olla idioomide ja kultuurisidusate vihjete mõistmisega Oskab valida sobiva keeleregistri. Kõnerütmis ja tempos on tunda emakeele mõju. vältimiseks väljendust varieerida (nt sünonüümid). Võib esineda ebatäpsusi lausestuses, eriti kui teema on võõras, kuid need ei sega kirjutatu mõistmist. üksikuid vigu. Käekiri on loetav ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele 4 (hea) B2.1 Saab aru nii elavast suulisest kõnest kui ka helisalvestistest konkreetsetel ja abstraktsetel teemadel, kui kuuldu on üldkeelne ja suhtlejaid on rohkem kui kaks. Saab aru loomuliku tempoga kõnest. Loeb ja mõistab mitmeleheküljelisi tekste (nt artiklid, ülevaated, juhendid, teatme- ja ilukirjandus), mis sisaldavad faktiinfot, arvamusi ja hoiakuid. Loeb ladusalt, lugemissõnavara on ulatuslik, kuid raskusi võib olla idioomide Esitab selgeid üksikasjalikke kirjeldusi üldhuvitavatel teemadel. Oskab põhjendada ja kaitsta oma seisukohti. Oskab osaleda arutelus ja kõnevooru üle võtta. Kasutab mitmekesist sõnavara ja Oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (nt lühiülevaade sündmustest, isikutest). Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust. Oskab isiklikus kirjas vahendada Oskab üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. Kasutab tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt, ehkki on märgata emakeele mõju. Tuleb ette vigu, kuid need ei takista mõistmist. KONTROLLTÖÖ on täidetud vähemalt 70% esimesest korrast KIRJALIKUD ÜLESANDED on õigeaegselt täidetud ja esitatud, korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse aru ja see täidetakse asjakohaselt. mõistmisega. Oskab kasutada ükskeelset seletavat sõnaraamatut väljendeid. Kasutab keerukamaid lausestruktuure, kuid neis võib esineda vigu. Kõne tempo on ka pikemate kõnelõikude puhul üsna ühtlane; sõna- ja vormivalikuga seotud pause on vähe ning need ei sega suhtlust. Intonatsioon on enamasti loomulik kogemusi, tundeid ja sündmusi. Oskab kirjutada õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi. Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista kirjutatu mõistmist. Parandusi on vähe ja nad on tehtud korrektselt. Esineb grammatika- ja õigekirja vigu. Käekiri on loetav ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele 3 (rahuldav) B1.2 Saab kuuldust aru, taipab nii peamist sõnumit kui ka üksikasju, kui räägitakse üldlevinud teemadel (nt uudistes, spordireportaažides, intervjuudes, ettekannetes, loengutes) ning kõne on selge ja üldkeelne. Loeb ja mõistab mõneleheküljelisi selge arutluskäiguga tekste erinevatel teemadel (nt noortele mõeldud meediatekstid, mugandatud ilukirjandustekstid). Suudab leida vajalikku infot pikemast arutlevat laadi tekstist. Kogub teemakohast infot mitmest tekstist. Kasutab erinevaid lugemisstrateegiaid (nt üldlugemine, valiklugemine). Tekstides esitatud detailid ja nüansid võivad jääda selgusetuks Oskab edasi anda raamatu, filmi, etenduse jms sisu ning kirjeldada oma muljeid. Tuleb enamasti toime vähem tüüpilistes suhtlusolukordades. Kasutab põhisõnavara ja sagedamini esinevaid väljendeid õigesti; keerukamate lausestruktuuride kasutamisel tuleb ette vigu. Väljendab ennast üsna vabalt, vajaduse korral küsib abi. Hääldus on selge, intonatsiooni- ja rõhuvead ei häiri suhtlust Oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (nt lühiülevaade sündmustest, isikutest). Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust. Oskab isiklikus kirjas vahendada kogemusi, tundeid ja sündmusi. Oskab kirjutada õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi. Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista kirjutatu mõistmist. Oskab üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. Kasutab tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt, ehkki on märgata emakeele mõju. Tuleb ette vigu, kuid need ei takista mõistmist. KONTROLLTÖÖ on täidetud vähemalt 45% . Juhul, kui esimesest korrast see ei õnnestu, on võimalus olukorda parandada. KIRJALIKUD ÜLESANDED Põhjuseta õigeaegselt esitamata töö. Töö ei ole korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse üldjoontes aru ja see täidetakse rahuldavalt. On palju parandusi, parandused on tehtud ebakorrektselt. On palju grammatika- ja õigekirja vigu. Käekiri nõuab märkimisväärset lugejapoolset pingutust Ümberkirjutatud puudulikud tööd ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele 2 (puudulik) Kuuldust, saadakse aru osaliselt, kuuldu arusaamises on olulisi pudujääke. Ei mõista kuuldust sisu, isegi kui teema on tuttav. Sõnavara on piiratud selleks, et mõista isegi lihtsa sõnastusega tekste. Teksti põhiideed mõistab suurte raskustega. Leiab vajalikku infot suurte raskustega ning osaliselt . Sõnavara on liiga väike selleks, et edasi anda teksti sisu. Kõne on aeglane ja kõhklev. Arusaamist segab halb hääldus. Halb keelekasutus, lausetus on ebaloogiline. Öeldu mõte on arusaamatu. Ülesandest saadakse aru osaliselt, selle täitmises on olulisi pudujääke. Teksti kirjutamise jaoks sõnavara on piiratud. Halb keelekasutus, lausetus on ebaloogiline. Grammatika- ja õigekirjavead takistavad mõttest arusaamist. Grammatika tundmine puudulik. KONTROLLTÖÖ on täidetud 20%44% On võimalus puuduliku kontrolltöö ümber kirjutada. KIRJALIKUD ÜLESANDED Põhjuseta õigeaegselt esitamata töö. Töö vormistamine ja kirjutamine on ebakorrektne. Ülesandest ei saanud aru või see täidetakse mitterahuldavalt. On väga palju parandusi, parandused on tehtud ebakorrektselt. Grammatika- ja õigekirjavead takistavad mõttest arusaamist. Käekiri pole loetav. Puudulikud tööd on võimalik ümber kirjutada. ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele.

*

Eesti keel gümnaasiumi 12. klassile ja ametikooli III kursusele
1. Õpieesmärgid. Eesti keele õpetamisega 12. klassis ja ametikooli III kursusel taotletakse, et õpilane: 1)omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses keskkonnas iseseisvalt toimida; 2)on võimeline jätkama õpinguid eesti keeles ning kasutama eesti keelt töökeskkonnas ja ametkondlikus suhtluses; 3)mõistab ja väärtustab oma ning eesti kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning arvestab suhtluses eesti kultuurinorme ja tavasid; 4)analüüsib oma teadmisi ja oskusi ning tugevusi ja nõrkusi; omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ja vajalikud oskused.
2. Õppesisu – 70 tundi. 2.1.Eesti ja maailm – 25 tundi Eesti riik ja rahvas (10 tundi): 1) omariiklus ja kodanikuks olemine, riigikaitse; 2) geograafiline asend ja kliima; 3) rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond, uusimmigrandid; 4) mitmekultuuriline ühiskond. Eesti keel ja eesti meel (10 tundi): 1) rahvuslik identiteet; 2) kultuuritraditsioonid; 3) kodukoha lugu. Eesti ja teised riigid (5 tundi): 1) Eesti kui Euroopa Liidu liikmesmaa: ELi liikmesriigid, ELi töökorraldus; 2) Eesti koht maailmas: rahvusvaheline koostöö. 2.2. Kultuur ja looming – 15 tundi Kultuur kui looming (7 tundi): 1) looming: kirjandus, kujutav kunst, helilooming, arhitektuur, tarbekunst ja käsitöö jne; 2) rahva ajalooline kultuurimälu; 3) loova mõtte arendamine kogemuse kaudu. Kultuuritraditsioonid ja tavad (8 tundi): 1) rahvapärimused, muistendid, muinasjutud, vanasõnad, kõnekäänud kui rahvatarkuse varamu; 2) erinevate rahvaste kultuuritraditsioonid, tavad ja uskumused. 2.3.Keskkond ja tehnoloogia – 25 tundi Geograafiline keskkond (5 tundi): 1) keskkonna ja inimese suhted, keskkonnateadlikkus: looduslik tasakaal, puutumatu loodus; tööstus- ja kultuurmaastikud, kaitsealad; saasteallikad; 2) loodusliku tasakaalu kadumisest tingitud ohud keskkonnale ja inimestele; kliima ja kliimamuutused; 3) keskkonna jätkusuutlik areng. Elukeskkond (10 tundi): 1) elutingimused erineva kliima ja rahvastusega aladel; 2) sotsiaalsete hüvede olemasolu ja nende kättesaadavus (nt arstiabi, pensionid, riiklikud toetused ja fondid, abirahad, soodustused puudega inimestele); 3) säästlik eluviis; 4) sotsiaalne miljöö: põhirahvusest koosnev või mitmekeelne ja -kultuuriline ühiskond; lähinaabrid. Tehnoloogia (10 tundi): 1) teadus- ja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus; 2) teabekeskkond: infootsing ja -vahetus; 3) keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne; 4) biotehnoloogia igapäevaelus: olmekeemia, kosmeetika- ja toiduainetööstus jne. 2.4.Haridus ja töö – 15 tundi Pere ja kasvatus (5 tundi): 1) perekond; peresuhted, laste ja vanemate omavaheline mõistmine ning üksteisest hoolimine; 2) kasvatus: viisakusreeglid, käitumisnormid, väärtushinnangute kujundamine, salliv eluhoiak jne. Haridus (5 tundi): 1) riiklikud ja eraõppeasutused, koolitused; 2) kohustuslik kooliharidus, iseõppimine; 3) koolikeskkond ja -traditsioonid; noorteorganisatsioonid; 4) edasiõppimisvõimalusi Eestis ja välismaal; 5) elukestev õpe. Tööelu (5 tundi): 1) teadlik eneseteostus; elukutsevaliku võimalusi ja karjääri planeerimine; 2) tööotsimine: eluloo koostamine, tööleping, töövestlus; 3) töö kui toimetulekuallikas; raha teenimine (nt sissetulekud ja väljaminekud, hinnad); tööpuudus; 4) vastutustundlik suhtumine oma töösse; hoolivus enese ja teiste suhtes; 5) töötaja ja tööandja õigused ning vastutus, ametiühingud, katseaeg, osalise või täisajaga töö, puhkus; 6) suhted töökollektiivis; meeldiv ja sundimatu miljöö, motiveeritud töötaja; 7) vajalikud eeldused oma tööga toimetulekuks; 8) puudega inimeste töö. 2.5.Inimene ja ühiskond – 25 tundi Inimene kui looduse osa (5 tundi): 1) eluring: sünd, elu ja surm; 2) tasakaal inimese ja looduse vahel (nt loodushoidlik eluviis, aukartus looduse ees); 3) elulaad ehk olemise viis (nt loodushoidlik ja inimsõbralik, tervislik). Inimene kui indiviid (10 tundi): 1) inimese loomus ja käitumine, vastuoludesse sattumine; 2) iga inimese kordumatu eripära; 3) väärtushinnangud, vaated elule ja ühiskonnale; 4) inimsuhted: isiklikud, emotsionaalsed; sotsiaalsed; 5) erinevad inimesed ja rahvad (nt keele- ja kultuurierinevused, käitumistavad, kõlblusnormid). Inimeste suhtlus (5 tundi): 1) suhtlusvahendid: loomulik keel ja kehakeel (nt sõnavalik, žestid, miimika); 2) meedia kui suhtluskanal ja -vahend. Ühiskond kui eluavalduste kogum (5 tundi): 1) majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond; 2) sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus; 3) ebaterved eluviisid, kuritegevus.
3. Õpitulemused. B1 keeleoskustasemega keel. Gümnaasiumi ja ametikooli lõpetaja: 1) mõistab kõike olulist endale tuttaval või huvipakkuval teemal; 2) saab igapäevases suhtluses enamasti hakkama õpitavat keelt kõnelevate inimestega; 3) kirjeldab kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning selgitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti ja plaane; 4) koostab lihtsa teksti tuttaval teemal; 5) arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme; 6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti), et otsida vajalikku infot ka teistes valdkondades; 8) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; 9) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega. B2 keeleoskustasemegakeel Gümnaasiumi lõpetaja: 1) mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma; 2) vestleb spontaanselt ja ladusalt sama keele emakeelse kõnelejaga; 3) selgitab oma vaatenurka ning kaalub kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi; 4) loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti; 5) arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme; 6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletavat sõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades; 8) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; 9) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.
4. Hindamine: 10.kl: 3 4 5 B1.1 B1.2 B2.1 11.kl: 3 4 5 B1.2 B2.1 B2.2 12.kl: 3 4 5 B2.1 B2.2 B2.2-C1 12.klas s KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIK A KONTROLLTÖÖ D KIRJALIKUD TÖÖD 5 (väga hea) B2.2C1 Suudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (nt vestlus, loeng, ettekanne) ja saab aru keeruka sisuga mõttevahetuses t (nt väitlus), milles kõnelejad väljendavad erinevaid seisukohti. Mõistmist võivad takistada tugev taustamüra, keelenaljad, idioomid ja Suudab lugeda pikki ja keerukaid, sh abstraktseid tekste, leiab neist asjakohase teabe (valiklugemine) ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta. Loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise Väljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega. Suhtleb erinevatel teemadel, oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet. On võimeline jälgima oma keelekasutust, vajaduse korral sõnastabenamasti loomulik öeldu ümber ja suudab parandada enamiku vigadest. Oskab valida sobiva keeleregistri. Kirjutab seotud tekste konkreetsetel ja üldisematel teemadel (nt seletuskiri, uudis, kommentaar). Põhjendab oma seisukohti ja eesmärke. Oskab kirjutada kirju, mis on seotud õpingute või tööga. Eristab isikliku ja ametliku kirja stiili. Oskab korduste vältimiseks väljendust varieerida (nt sünonüümid). Võib Kasutab grammatiliselt õiget keelt, vigu tuleb ette harva ning neid on raske märgata. KONTROLLTÖÖ on täidetud vähemalt 90% esimesest korrast KIRJALIKUD ÜLESANDED on õigeaegselt täidetud ja esitatud, korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse aru ja see täidetakse täpselt ja laitmatult. Parandusi on vähe ja nad on tehtud korrektselt. Võib esineda 12.klass KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIK A KONTROLLTÖÖ D KIRJALIKUD TÖÖD keerukad tarindid Mõistab pingutuseta ka abstraktsetel ja tundmatutel teemadel kuuldut (nt film, pikem vestlus, vaidlus). Suudab kriitiliselt hinnata kuuldu sisu ning tõstatatud probleeme. Mõistmist võivad raskendada haruldased idioomid, võõras aktsent, släng või murdekeel eesmärgist. Raskusi võib olla idioomide ja kultuurisidusate vihjete mõistmisega Loeb pikki keerukaid erineva registri ja esituslaadiga tekste. Loeb kriitiliselt, oskab ära tunda autori hoiakud, suhtumise ja varjatult väljendatud mõtted. Stiilinüanssidest, idiomaatikast ning teksti keerukatest üksikasjadest arusaamine võib nõuda kõrvalist abi (nt sõnastik, Kõnerütmis ja tempos on tunda emakeele mõju Väljendab ennast ladusalt ja spontaanselt. Suudab raskusteta ja täpselt avaldada oma mõtteid ning arvamusi erinevatel teemadel. Keelekasutus on paindlik ja loominguline. Suudab saavutada suhtluseesmärke. Sõnavara on rikkalik, võib esineda üksikuid vigu sõnade semantilistes seostes, rektsioonistruktuuride s ja sõnajärjes.. esineda ebatäpsusi lausestuses, eriti kui teema on võõras, kuid need ei sega kirjutatu mõistmist. Oskab kirjutada põhjalikku ülevaadet mitmest kirjalikust allikast saadud teabe põhjal (nt retsensioon, arvustus). Suudab toimetada kirjalikke tekste. Oskab kirjutada loogiliselt üles ehitatud kirjeldavaid, jutustavaid ja arutlevaid tekste, mis tekitavad huvi ning mida on hea lugeda. üksikuid vigu. Käekiri on loetav 12.klass KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIKA KONTROLLTÖÖD KIRJALIKUD TÖÖD emakeelekõnelej a nõuanne). Võib esineda juhuslikke õigekirja- ja interpunktsioonivigu
. ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele 4 (hea) B2.2 kirjutamine B2.1 Suudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (nt vestlus, loeng, ettekanne) ja saab aru keeruka sisuga mõttevahetusest (nt väitlus), milles kõnelejad väljendavad erinevaid seisukohti. Mõistmist võivad takistada tugev taustamüra, keelenaljad, idioomid ja keerukad tarindid. Suudab lugeda pikki ja keerukaid, sh abstraktseid tekste, leiab neist asjakohase teabe (valiklugemine) ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta. Loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist. Raskusi võib olla Väljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega. Suhtleb erinevatel teemadel, oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet. On võimeline jälgima oma keelekasutust, vajaduse korral sõnastab öeldu ümber ja suudab parandada enamiku vigadest. Oskab valida sobiva keeleregistri. Oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (nt lühiülevaade sündmustest, isikutest). Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust. Oskab isiklikus kirjas vahendada kogemusi, tundeid ja sündmusi. Oskab kirjutada Oskab kirjutada esseed: arutluskäik on loogiline, tekst sidus ja teemakohane. Oskab refereerida nii kirjalikust kui ka suulisest allikast saadud informatsiooni. Kasutab erinevaid keeleregistreid sõltuvalt adressaadist (nt eristades isikliku, poolametliku ja ametliku kirja stiili). Lausesiseseid KONTROLLTÖÖ on täidetud vähemalt 70% esimesest korrast KIRJALIKUD ÜLESANDED on õigeaegselt täidetud ja esitatud, korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse aru ja see täidetakse asjakohaselt. Parandusi on vähe ja nad on tehtud korrektselt. Esineb grammatika- ja õigekirja vigu. Käekiri on loetav idioomide ja kultuurisidusate vihjete mõistmisega. Kõnerütmis ja tempos on tunda emakeele mõju. õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi. Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista kirjutatu mõistmist. kirjavahemärke kasutab enamasti reeglipäraselt ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele 3 (rahuldav) B2.1 kirjutamine B1.2 Saab aru nii elavast suulisest kõnest kui ka helisalvestistest konkreetsetel ja abstraktsetel teemadel, kui kuuldu on üldkeelne ja suhtlejaid on rohkem kui kaks. Saab aru loomuliku tempoga kõnest.. Loeb ja mõistab mitmeleheküljelisi tekste (nt artiklid, ülevaated, juhendid, teatme- ja ilukirjandus), mis sisaldavad faktiinfot, arvamusi ja hoiakuid. Loeb ladusalt, lugemissõnavara on ulatuslik, kuid raskusi võib olla idioomide mõistmisega. Oskab kasutada Esitab selgeid üksikasjalikke kirjeldusi üldhuvitavatel teemadel. Oskab põhjendada ja kaitsta oma seisukohti. Oskab osaleda arutelus ja kõnevooru üle võtta. Kasutab mitmekesist sõnavara ja väljendeid. Kasutab keerukamaid lausestruktuure, Oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (nt lühiülevaade sündmustest, isikutest). Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust. Oskab isiklikus kirjas vahendada kogemusi, Oskab üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. Kasutab tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt, ehkki on märgata emakeele mõju. Tuleb ette vigu, kuid need ei takista mõistmist. KONTROLLTÖÖ on täidetud vähemalt 45% . Juhul, kui esimesest korrast see ei õnnestu, on võimalus olukorda parandada. KIRJALIKUD ÜLESANDED Põhjuseta õigeaegselt esitamata töö. Töö ei ole korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse üldjoontes aru ja see ükskeelset seletavat sõnaraamatut. kuid neis võib esineda vigu. Kõne tempo on ka pikemate kõnelõikude puhul üsna ühtlane; sõna- ja vormivalikuga seotud pause on vähe ning need ei sega suhtlust. Intonatsioon on enamasti loomulik. tundeid ja sündmusi. Oskab kirjutada õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi. Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista täidetakse rahuldavalt. On palju parandusi, parandused on tehtud ebakorrektselt. On palju grammatika- ja õigekirja vigu. Käekiri nõuab märkimisväärset lugejapoolset pingutust Ümberkirjutatud puudulikud tööd ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele 2 (puudulik) Kuuldust, saadakse aru osaliselt, kuuldu arusaamises on olulisi pudujääke. Ei mõista kuuldust sisu, isegi kui teema on tuttav. Sõnavara on piiratud selleks, et mõista isegi lihtsa sõnastusega tekste. Teksti põhiideed mõistab suurte raskustega. Leiab vajalikku infot suurte raskustega ning osaliselt . Sõnavara on liiga väike selleks, et edasi anda teksti sisu. Kõne on aeglane ja kõhklev. Arusaamist segab halb hääldus. Halb keelekasutus, lausetus on ebaloogiline. Öeldu mõte on arusaamatu. Ülesandest saadakse aru osaliselt, selle täitmises on olulisi pudujääke. Teksti kirjutamise jaoks sõnavara on piiratud. Halb keelekasutus, lausetus on ebaloogiline. Grammatika- ja õigekirjavead Grammatika tundmine puudulik. KONTROLLTÖÖ on täidetud 20%44% On võimalus puuduliku kontrolltöö ümber kirjutada. KIRJALIKUD ÜLESANDED Põhjuseta õigeaegselt esitamata töö. Töö vormistamine ja kirjutamine on ebakorrektne. Ülesandest ei saanud takistavad mõttest arusaamist. aru või see täidetakse mitterahuldavalt. On väga palju parandusi, parandused on tehtud ebakorrektselt. Grammatika- ja õigekirjavead takistavad mõttest arusaamist. Käekiri pole loetav. Puudulikud tööd on võimalik ümber kirjutada. ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele.

*

Ainekava: kirjandus
Õppeaine: kirjandus, tundide arv 24 tundi kursuses (65 minutilised tunnid) – kontakttunnid 18 pluss 6 tundi iseseisvat tööd , klassid: X-XII
Kooliastme õpitulemused klassiti lahti kirjutatuna: 10. klassi õpitulemused „Kirjanduse analüüs ja tõlgendamine“
11. klassi õpitulemused „Kirjanduse põhiliigid ja žanrid“
12. klassi õpitulemused „Uuem kirjandus“
On tutvunud vähemalt kolme kirjaniku loomingulooga, mõistab nende loomingu tähtsust kultuuri- ja kirjandusloos ning iseloomustab autorite stiili.
Oskab eristada õppematerjalile toetudes kirjandusvoole ja –žanre ning analüüsib teoseid liigi- ja žanritunnuste põhjal.
Oskab nimetada tähtsamaid uuema eesti kirjanduse autoreid ja nende teoseid, tunneb nüüdiskirjanduse peamisi arengusuundi.
Oskab analüüsida ja tõlgendada loetud proosateose sisu- ja vormivõtteid: nimetab teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja –kohta, jutustaja vaatepunkti, tegelaste suhteid, olustikku , sündmustikku ja kompositsiooni.
Tunneb romaani alaliike, toob näiteid autorite ja teoste kohta.
Oskab analüüsida uuemat kirjandust, kirjeldab sõnavaliku eripära ning stiili seoseid teksti sõnumiga, kujundab oma arvamust ja loob seoseid varem loetuga.
Oskab analüüsida ja tõlgendada loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid: minetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab vaatepunkti, kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi ja salmilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte.
Oskab nimetada käsitletud proosa- ja draamateoste teemasid, probleeme ning ideid, analüüsib tegelasi ja nende suhteid, loob seoseid nüüdisajaga ning tsiteerib oma väidete kinnitamiseks teksti
Oskab seostada loetut tänapäeva eluolu ja nähtustega, iseenda, ühiskondlike ning üldinimlike probleemide ja väärtustega.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm pikemat proosateost, lisaks novelle ning õhe autori luulekogu
Oskab nimetada luuleteksti žanri, teema ja põhimotiivid, sõnastab mõtte ning analüüsib keele ning kujundikasutust.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli tervikteost eesti või maailmakirjandusest.
10. klassi õpitulemused „ Kirjandus antiigist 19. sajandini“
Oskab tekstianalüüsis kasutada vajalikke mõisteid.
12. klassi õpitulemused „ Müüt ja kirjandus“ (valikkursus)
Oskab iseloomustada õppematerjalile toetudes eri ajastute kirjandust ja kirjandusvoole, nimetades nende ajapiirid ja tunnused, tähtsamad žanrid, teosed ning autorid.
On läbi lugenud ja analüüsinud neli eesti või maailmakirjanduse proosa- või draamateost.
Oskab kirjeldada mütoloogilisi elemente eestlaste maailmapildis
Oskab määrata eesti kirjanduse tekkeaja ning võrdleb selle kujunemisi muu Euroopa kirjanduse arenguperioodidega
11. klassi õpitulemused „ 20. Sajandi kirjandus“
Teab eesti rahvuseepose sünnilugu ja sisu ning kultuuriloolist ja rahvusloolist tähtsust

Mõistab ning hindab käsitletavate kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi. Oskab määrata eesti kirjanduse tekkeaja ning võrdleb selle kujunemisi muu Euroopa kirjanduse arenguperioodidega
Oskab iseloomustada õppematerjalile toetudes 20.sajandi kirjanduse tähtsamaid voole ja žanre ning autoreid ja nende teoseid.
Mõistab müüdi kui arhetüüpse žanri ja tänapäeva müütide olemust, nimetab arhetüüpseid müüdimotiive ning leiab neid käsitletavast kirjandusteosest („Põrgupõhja uus Vanapagan“).
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosa- ja draamateost, tundes teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ning kirjandusloos.
Teab nimetada 20. sajandi eesti kirjanduse tähtsamaid perioode, kirjanduslikke rühmitusi, olulisemaid autoreid ja nende teoseid.
Oskab analüüsida tekstide teemat, süžeed ja tegelasi nii müüdimotiividest kui ka eetilistest ning esteetilistest väärtustest lähtuvalt.
Oskab seostada 20. sajandi eesti kirjandust Euroopa kirjanduse perioodide, voolude ja suundadega.
Tunneb ära ja analüüsib folkloorse pärandi kasutamist autoriloomingus ning selgitab kirjandusteose tähenduse muutumist ajas.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli 20. sajandi tervikteost, oskab nimetada nende autorite kohta kultuuri- ning kirjandusloos.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm õpikus antud lugemissoovitustes teost omal vabal valikul.

10. klassi lahti kirjutatud õpitulemused „Kirjanduse analüüs ja tõlgendamine“

Õpitulemuste saavutamist toetav hindamine
Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega kooli õppekava järgi
hindamiskriteeriumid
kasutatud hindamismeetodid ja -mudelid
On tutvunud vähemalt kolme kirjaniku loomelooga ja mõistab nende loomingu tähtsust kultuuri- ja kirjandusloos ning iseloomustab autorite stiili.
Kirjeldab B. Alveri, A. Gailiti, P. Vallaku loomelugu, analüüsib nende stiili. Võrdleb novellide keelekasutust, kujundlikkust.
Paaris- ja rühmatöö, kirjalik
Kultuuripädevus, õpipädevus, suhtluspädevus
Oskab analüüsida ja tõlgendada loetud proosateoste sisu- ja vormivõtteid: nimetab teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja –kohta, jutustaja vaatepunkti, tegelaste suhteid, olustikku ning kompositsiooni.
Teeb loetud raamatute kohta slaidiesitluse, mille kajastuvad kõik õpitulemustes nimetatu. (Neli esitlust kursuse jooksul)
Individuaalne, suuline esitlus
Digipädevus, kultuuripädevus
Oskab analüüsida ja tõlgendada loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid:
Teeb analüüsi loetud luuletuste kohta ja tõlgendab neid. Esitab
Individuaalne, kirjalik
Lõiming eesti keelega, õpipädevus

minetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab vaatepunkti, kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi ja salmilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte.
oma tehtu klassile ja võrdleb oma tõlgendust teiste omaga.
Kasutab õpitud kujundeid omaloomingulises luuletuses.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm pikemat proosateost, lisaks novelle ning ühe autori luulekogu
Vabalt valitud teosed E. M. Remarque, J.D. Salingeri, O. Wilde. M. Heinsaare, T. Õnnepalu, A. H. Tammsaare loomingust
Loetud teoste esitlused
Kultuuripädevus, digipädevus

10. klassi lahti kirjutatud õpitulemused „Kirjandus antiigist 19. sajandini“

Õpitulemuste saavutamist toetav hindamine
Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega kooli õppekava järgi
hindamiskriteeriumid
kasutatud hindamismeetodid ja -mudelid
Oskab iseloomustada õppematerjalile toetudes eri ajastute kirjandust ja kirjandusvoole, nimetades nende ajapiirid ja tunnused, tähtsamad žanrid, teosed ning autorid.
Kasutab õppematerjali ja kirjeldab antiikkirjandust, keskaja kirjandust, renessanssi, valgustuskirjandust ja romantismi. Teeb konspekti.
Individuaalne, kirjalik
Kultuuripädevus, õpipädevus. Lõiming ajalooga, eesti keelega.
Oskab määrata eesti kirjanduse tekkeaja ning võrdleb selle kujunemisi muu Euroopa kirjanduse arenguperioodidega
Kasutab õppematerjali vanema eesti kirjanduse kohta, teeb konspekti. Võrdleb eesti kirjanduse arengulugu Euroopa kirjanduslooga
Kirjand, milles võrdleb eesti kirjanduse ja maailmakirjanduse arengulugu. Individuaalne, kirjalik
Kultuuripädevus, õpipädevus. Lõiming ajaloo ja eesti keelega
Mõistab ning hindab käsitletavate kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi.
Analüüsib näidendeid: Sophoklese „Kuningas Oidipus“, Shakespeare „Hamlet“, Moliere „Taruffe“. Arutleb tegelaste eetiliste sihtide, psühholoogiliste probleemide, mõistuse ja tunnete tasakaalu, humaansete ideaalide ( vabadus, armastus )üle .
Rühma-ja paaristööd.
Individuaalsed arutlevad kirjandid. Teose läbilugemist näitavad testid- individuaalne, kirjalik
Suhtluspädevus. Lõiming eesti keelega

On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosa- ja draamateost, tundes teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ning kirjandusloos.
Lisaks eelpool nimetatutele M. Lermontovi „Meie aja kangelane“
Analüüsib romantilist tegelast.
Individuaalne kirjalik. Iseseisev lugemine
Lõiming eesti keelega

11. klassi lahti kirjutatud õpitulemused „Kirjanduse põhiliigid ja žanrid“

Õpitulemuste saavutamist toetav hindamine
Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega kooli õppekava järgi
hindamiskriteeriumid
kasutatud hindamismeetodid ja -mudelid
Oskab eristada õppematerjalile toetudes kirjandusvoole ja –žanre ning analüüsib teoseid liigi- ja žanritunnuste põhjal.
Kasutab õppematerjali ja teeb konspekti romantismi, realismi, naturalismi, modernismi kohta. Nimetab romaani, jutustuse, novelli, miniatuuri tunnusjooni.
Paaris- ja rühmatööd, kirjalikud konspektid.
Suhtluspädevus, kultuuripädevus, õpipädevus
Tunneb romaani alaliike, toob näiteid autorite ja teoste kohta.
Eristab romaani alaliike nende tunnuste põhjal ( kujunemis-, armastus-, psühholoogiline ja ajalooline romaan).
Oskab nimetada käsitletud proosa- ja draamateoste teemasid, probleeme ning ideid, analüüsib tegelasi ja nende suhteid, loob seoseid nüüdisajaga ning tsiteerib oma väidete kinnitamiseks teksti.
Käsitleb järgmisi teoseid: H. de Balzac „Isa Goriot“, A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ I, E. Vilde „Mäeküla piimamees“
Osaleb rühmatöös, kus analüüsitakse õpitulemustes kirjeldatud punkte. Vormistatakse rühmatöö kokkuvõte ja esitatakse klassile. Arutletakse ühiselt probleemide ja tegelaste üle.
Paaris- ja rühmatööd. Individuaalsed arutlevad kirjandid. Teoste läbilugemist näitavad küsimustele vastamised- individuaalne, kirjalik
Suhtluspädevus, kultuuripädevus
Oskab nimetada luuleteksti žanri, teema ja põhimotiivid, sõnastab mõtte
Kasutab õppematerjali ja konspekteerib, mis on ballaad,
Individuaalne, paaristöö.
Rühmatöö fotoromaan ühe luuletuse
Digipädevus, õpipädevus.

ning analüüsib keele ning kujundikasutust.
ood, haiku, ood, poeem, sonett, valm, vabavärss. Analüüsib loetud luuletekste kogumikust „Väike sõnarine 2“
kohta. Esitletakse klassile.
Oskab tekstianalüüsis kasutada vajalikke mõisteid.
Analüüsib ühe luuletaja loomingut.
Arutlev analüüsiv kirjand.
Lõiming eesti keelega
On läbi lugenud ja analüüsinud neli eesti või maailmakirjanduse proosa- või draamateost.
Lisaks eelpool mainitule loeb ühe vabalt valitud proosa- või draamakirjanduse teose ning teeb analüüsi sisaldava slaidiesitluse ning kannab selle klassile ette.
Individuaalne, suuline.
Digipädevus

11. klassi lahti kirjutatud õpitulemused „20. sajandi kirjandus“

Õpitulemuste saavutamist toetav hindamine
Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega kooli õppekava järgi
hindamiskriteeriumid
kasutatud hindamismeetodid ja -mudelid
Oskab iseloomustada õppematerjalile toetudes 20.sajandi kirjanduse tähtsamaid voole ja žanre ning autoreid ja nende teoseid.
Teeb konspekti, milles kajastuvad mõisted: eksistentsialism, ekspressionism, futurism, impressionism, toob näiteid autoritest.
Paaris- või individuaalne töö, kirjalik
Õpipädevus, kultuuripädevus
Teab nimetada 20. sajandi eesti kirjanduse tähtsamaid perioode, kirjanduslikke rühmitusi, olulisemaid autoreid ja nende teoseid.
Vormistab tabeli, kus nimetatud „Noor-Eestit“, „Siurut“, „Tarapitat“, „Kirjanduslikku Orbiiti“, „Arbujaid“ Võrdleb neid.
Kirjalik paaristöö
Kultuuripädevus, lõiming ajalooga
Oskab seostada 20. sajandi eesti kirjandust Euroopa kirjanduse perioodide, voolude ja suundadega.
Analüüsib eesti kirjanduse ja Euroopa kirjanduse arengut, milles toob välja põhjused eri voolude tekkeks meil ja mujal.
Individuaalne kirjalik arutlus.
Lõiming ajaloo ja eesti keelega. Kultuuripädevus
On läbi lugenud ja analüüsinud
Käsitleb järgmisi teoseid:
Rühmaarutelud teoste probleemide,
Suhtluspädevus, digipädevus. Lõiming

vähemalt neli 20. sajandi tervikteost, oskab nimetada nende autorite kohta kultuuri- ning kirjandusloos.
A. Camus „ Katk“, F. Kafka „Protsess“, D Salinger „Kuristik rukkis“
E. M. Remarque üks teos valikuliselt
tegelaste, nende suhete üle. Individuaalsed arutlevad kirjandid.
Individuaalne esitluse koostamine ja ettekandmine klassile- suuline. Iga teose kohta raamatu läbilugemist kontrolliv test- individuaalne, kirjalik
eesti keelega

12. klassi lahti kirjutatud õpitulemused

Õpitulemuste saavutamist toetav hindamine
Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega kooli õppekava järgi
hindamiskriteeriumid
kasutatud hindamismeetodid ja -mudelid
Oskab nimetada tähtsamaid uuema eesti kirjanduse autoreid ja nende teoseid, tunneb nüüdiskirjanduse peamisi arengusuundi.
Kirjeldab eesti kirjanduses toimunud muutusi pärast kaheksakümnendaid aastaid. Nimetab sajandivahetuse rühmitusi. Põhjendab rühmitustelaine teket 1990ndatel aastatel. Kirjeldab punkluule eripära, seletab, mis on etnosümbolism, etnofuturism, keele- ja kujundikasutuse omapära, võrdleb seda varasema aja luulekeelega. Nimetab pihtimuskirjanduse ja elulooraamatute, mälukirjanduse autoreid (T. Õnnepalu, M. Raud, E. Mihkelson, S. Oksanen). Kirjeldab muutusi keele-, autori-, sisu- ja maailmatasandites.
Kirjalik arvamus punkluulest- individuaalne.
Rühmatöö: arutlus „Eestimaast ja eestlastes tänapäevaste autorite pilgu läbi“ Erinevate töölehtede täitmine.
Kirjalik individuaalne arutlev kirjand.
Digipädevus, kultuuripädevus, õpipädevus, suhtluspädevus. Lõiming ajaloo ja eesti keelega.
Oskab analüüsida uuemat kirjandust, kirjeldab sõnavaliku eripära ning stiili seoseid teksti sõnumiga, kujundab oma arvamust ja loob seoseid varem
. Kirjeldab punkluule eripära, seletab, keele- ja kujundikasutuse omapära, võrdleb seda varasema aja
Individuaalsed esitlused- suuline
Digipädevus, kultuuripädevus

loetuga.
luulekeelega. Teeb analüüsivaid esitlusi loetud teoste kohta, esitab need klassile.
Oskab seostada loetut tänapäeva eluolu ja nähtustega, iseenda, ühiskondlike ning üldinimlike probleemide ja väärtustega.
Analüüsib loetud lühitekste, arutleb probleemide üle, nimetab väärtusi, mida tekstid sisaldavad.
Suuline rühmatöö
Enesemääratluspädevus,
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli tervikteost eesti või maailmakirjandusest.
Teeb vabalt valitud teoste kohta esitluse õpikus nimetatud autorite loomingust ja esitab klassile.
Individuaalne, suuline esitlus
Digipädevus, kultuuripädevus

12. klassi lahti kirjutatud õpitulemused „Müüt ja kirjandus“

Õpitulemuste saavutamist toetav hindamine
Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega kooli õppekava järgi
hindamiskriteeriumid
kasutatud hindamismeetodid ja -mudelid
Oskab kirjeldada mütoloogilisi elemente eestlaste maailmapildis
Kasutab internetiotsingut saamaks teada, milline oli eestlaste maailmapilt ja müütilised tegelased, ning kirjeldab seda.
Rühmatöö. Suuline ettekanne
Suhtluspädevus, digipädevus, kultuuripädevus, õpipädevus
Teab eesti rahvuseepose sünnilugu ja sisu ning kultuuriloolist ja rahvusloolist tähtsust.
Võrdleb eepost „Kalevipoeg“ selle töötlustega ( Kivirähk, Kristfeldt, Vetemaa)
Omaloominguline lugu Kalevipoja ainetel. Individuaalne, kirjalik.
Mõistab müüdi kui arhetüüpse žanri ja tänapäeva müütide olemust, nimetab arhetüüpseid müüdimotiive ning leiab neid käsitletavast kirjandusteosest („Põrgupõhja uus Vanapagan“).
Analüüsib teost, toob välja arhetüüpsed müüdimotiivid ( Piibel ja rahvajutud Kaval- Antsust, leping kuradiga ).
Rühmatöö erinevate töölehtedega
Suhtluspädevus, kultuuripädevus
Oskab analüüsida tekstide teemat, süžeed ja tegelasi nii
Analüüsib romaani teemat, süžeed, tegelasi lähtuvalt
Kirjand individuaalne, kirjalik
Enesemääratluspädevus. Lõiming eesti keelega

müüdimotiividest kui ka eetilistest ning esteetilistest väärtustest lähtuvalt.
eetilistest ja esteetilistest väärtustest.
Tunneb ära ja analüüsib folkloorse pärandi kasutamist autoriloomingus ning selgitab kirjandusteose tähenduse muutumist ajas.
Kirjeldab kuldnaise motiivi kasutamist K. Ehini luuletuses. Saatusliku naise motiivi kasutamist antiikmütoloogias ja hilisemas eesti kirjanduses. Arutleb selle üle, milline on saatuslik naine tänapäeva maailmas, elus, poliitikas.
Kirjand- individuaalne, kirjalik
Lõiming eesti keelega
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm õpikus antud lugemissoovitustes teost omal vabal valikul.
Vormistab ja esitab klassile läbiloetud teoste kohta esitluse.
Individuaalne, suuline
Digipädevus

*
Õppekava: IT22
Mooduli nimetus: Süsteemiadministreerimine – Valikõpingud (IT22)
Teema nimetus: Avalik esinemine
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid , 6 iseseisev töö e-õpe

Mooduli eesmärk: Õppida ja harjutada õppija suuteliseks oma töid kaitsma ja ennast esitlema.

Mooduli õpiväljund: Erinevate esinejate vaatlemine ja võrdlemine, jäljendamine ja parodeerimine.

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav hindamine arvestab olulisel määral ka erivajadustega, mille vastu kursant midagi parata ei saa.

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: suhtlemisõpikud, näidis- ja õppevideod

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: valik Youtube’is ja Patreonis

*

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Süsteemiadministreerimine – Valikõpingud (IT22)
Teema nimetus: Avalik esinemine
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid , 6 iseseisev töö e-õpe

Mooduli eesmärk: Õppida ja harjutada õppija suuteliseks oma töid kaitsma ja ennast esitlema.

Mooduli õpiväljund: Erinevate esinejate vaatlemine ja võrdlemine, jäljendamine ja parodeerimine.

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav hindamine arvestab olulisel määral ka erivajadustega, mille vastu kursant midagi parata ei saa.

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: suhtlemisõpikud, näidis- ja õppevideod

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: valik Youtube’is ja Patreonis

*

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas
Teema nimetus: Kogukonna projektid
Teema maht: EKAP
Tunde kokku: 26 – kontakttunnid 20 iseseisev töö 6 e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: Kursantidele praktilise kogemuse pakkumine projektipõhisse ettevõtlusse sisenemisel

Mooduli õpiväljund: Eesti ja Euroopa Liidu rahastusvõimalustega tutvumine, rahastusallikatest lähtuvalt abikõlbulikkuse analüüs, ettevõtte loomise kõik etapid, pilootprojekti kirjutamine, projekti kaitsmine komisjoni ja konkurentide ees, projekti käivitamine, aruandlus ja kokkuvõte.

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: kodulehed PRIA, KYSK, KOP, KIK, ministeeriumid, vallad, muinsuskaitse, Kredex

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: cvonline CV, motivatsioonikirja ja pitchi koostamine

*

Lõputöö seminar

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Lõputöö seminar
Teema nimetus: IT-õpetajatega koostöös saavutatud lõputööde töötlemine
Teema maht: EKAP
Tunde kokku: 39 – kontakttunnid 30 iseseisev töö 9 e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: Lõputöö sisuline ja vormiline korrektne sooritus

Mooduli õpiväljund: Lõputöö

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav hindamine

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: Kogu stuudiumi vältel omandatu

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: Erialaõpetajate pakutu

*
Dokumentatsiooni kontroll

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Linux/BSD operatsioonisüsteemid – põhiõpingud
Teema nimetus: Eesti keel – dokumentatsiooni kontroll
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid 6 iseseisev töö e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: Lõimitud õppena IT-õpetajate edastatud materjalidega töötamine

Mooduli õpiväljund: Korrektses eesti keeles väljendumise võimekus kõrvuti ingliskeelsega

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-õpetajate edastatav

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetist

*

Eriala lepingud

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: IT korralduse alused – põhiõpingud
Teema nimetus: Eesti keel – eriala lepingud
Teema maht: 13 EKAP
Tunde kokku: 8 – kontakttunnid 3 iseseisev töö 2 e-õpe

Mooduli eesmärk: IT korralduse seostamine asutuste ja ühiskondlike struktuuridega

Mooduli õpiväljund: Lepingute olemusega tutvumine, lepingute koostamine, potentsiaalse praktika- ja töökoha valimine ja sellega seostumise lepingute loomine, ühiskondlikud lepingud suurel pildil

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: Lepingute põhjad ja struktuuride tutvustused internetis

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: Blanketid kodulehekülgedel ja cv-online keskkonnas

*

Eestikeelsed lepingud

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: IT-korralduse põhiõpingud
Teema nimetus: Eesti keel – eriala lepingud
Teema maht: 13 EKAP
Tunde kokku: 10 – kontakttunnid 3 iseseisev töö e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: IT-valdkonna sisene kitsam lepinguliste suhete struktuuri omandamine

Mooduli õpiväljund: Koostöös IT-õpetajatega vajaduspõhine päevikute, aruannete, lepingute töötlus

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-valdkonna õpetajate pakutav

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetist

*

Erialane eesti keel

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas
Teema nimetus: Erialane eesti keel II
Teema maht: 13 EKAP
Tunde kokku: 10 – kontakttunnid 3 iseseisev töö e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: Interneti tõlkimine eesti keelde

Mooduli õpiväljund: Kogu terminoloogia eestindamine teema-masin-operatsioonhaaval

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT masinad, keskkond ja operatsioonid ise

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: Ühised leiud internetist

*

IT-süsteemid

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Rakendussüsteemid – põhiõpingud
Teema nimetus: KT süsteemi planeerimine ja teostus
Teema maht: 13 EKAP
Tunde kokku: 10 – kontakttunnid 3 iseseisev töö e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: Erialase keele korrektne omandamine emakeeles kõrvuti ingliskeelsega

Mooduli õpiväljund: IT-õpetajate edastatavad materjalid

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-õpetajate loodud ja saadetud materjalide vormimine

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetist

*

Operatsioonisüsteemid

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Windows operatsioonisüsteemid – põhiõpingud
Teema nimetus: Eesti keel – kompleksülesannete kontroll
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid 4 iseseisev töö 2 e-õpe

Mooduli eesmärk: IT-õpetajate tööle sekundeerimine

Mooduli õpiväljund: IT-õpetajate ja kursantide koostöös loodu vormistamine ja viimistlemine

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-pädejate saadetav

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: Ühised leiud internetist

*

Kompleksülesannete kontroll

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Majutuskeskkonna riistvara – põhiõpingud
Teema nimetus: Eriala eesti keel – kompleksülesannete kontroll
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid 6 iseseisev töö e-õpe – vajaduspõhine

Mooduli eesmärk: Korrektse eestikeelse IT-sõnavara ja väljendite omandamine ja kinnistamine

Mooduli õpiväljund: IT-õpetajate juhendamisel kirjutatud tekstide ühistöine analüüs ja parandus

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid:

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-õpetajate juhendamisel loodud tekstid

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetiavarustest

*

Arvutivõrgud

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Arvutivõrgud – põhiõpingud
Teema nimetus: Eriala eesti keel – arvutivõrgud
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid 6 – iseseisev töö e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: Harjutada IT-õpetajatega lõimituna kursante kasutama inglise kõrval eesti keelt

Mooduli õpiväljund: IT-õpetajate antud ja täidetud ülesanded jõuavad eesti keele klassi korrastusele

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-õpetajad saadavad kursantidega tehtud materjalid töösse

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetiavarustest

*

IT-valdkonna alusteadmised

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: IT-valdkonna alusteadmised – põhiõpingud
Teema nimetus: Erialane eesti keel – kompleksülesanne taristuteenustes dokumentide eesti keele kontroll
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid 6 iseseisev töö e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: IT-valdkonna võimalikult rohke eestikeelse sõnavaraga harjumine

Mooduli õpiväljund: IT-õpetajate saadetud materjalid ja õpilastööd kui parim eluline materjal

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-õpetajate juhendamisel loodud tööd ja kursantide tekstid

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetiavarustest

*

Eneseväljendus ja avalik esinemine

Õppekava: K/KB/MT
Mooduli nimetus: Eneseväljendus – valikaine
Teema nimetus: Eneseväljendus
Teema maht: 52 EKAP
Tunde kokku: 18 – kontakttunnid 10 iseseisev töö 2 e-õpe

Mooduli eesmärk: Kursantidele kirjaliku ja suulise, kehakeelelise ja miimilise eneseväljendusoskuse õpetamine tulevasteks suhestumisteks komisjonide, tööandjate ja klientidega

Mooduli õpiväljund: Eeskujude analüüs, praktiline harjutamine, vigadest õppimine

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: Vanakooli etiketi- ja suhtlemispsühholoogia õpikud, eeskujud ja iidolid televisioonis, Youtube’is ja filmides

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetist – aga ka arhiivist 🙂

*

Massikommunikatsioon

Õppekava: Gümnaasium
Mooduli nimetus: Valikained
Teema nimetus:Massikommunikatsioon
Teema maht: 36 EKAP
Tunde kokku: 24 – kontakttunnid 12 iseseisev töö e-õpe

Õppeaine hindamiskriteeriumid: mitteeristav hindamine – A/MA.

Hindamismeetodid: Võrreldes gümnaasiumi üldise meediakursusega on valikaine väga praktiline ja tegelike meediatööde loomise keskne. Koostame pressiteateid, kirjutame reportaaže ja ajakirjalikke artikleid ning loome intervjuusid ja arvamuslugusid tasemel, mis sobib nii portaalidesse ja kodulehekülgedele kui peavoolumeediasse.

Õppeaine õppemeetodid: Tunnid algavad vastava kõrgharidusega õpetaja loenguga, edasine on praktika – praktilised meediatööde loomise ülesanded, rühmatöödena õppematerjalide, portaalide, ajalehtede-ajakirjade, raadiojaamade ja telekanalite jälgimine ja analüüs ning omalooming.

Iseseisva töö üldkirjeldus: Õppijad saavad ülesande leida teatud teemal materjale meediast, neid refereerida, süstematiseerida ja analoogseid tekste ja videoid luua.

Õppematerjalid: Põhiline õppematerjal on reaalne peavoolu- ja sotsiaalmeedia ise, täienduseks Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli õppematerjalid ning Balti Meediakooli paremad palad.

Kursused:
Kursuse nimetus
Kursusel käsitletavad teemad
klass
1.kursus – Koopajoonistest sotsiaalmeediani
Inimese põhivajaduste Maslow’ püramiidist lähtuv tarvidus oma teadmisi ja isiksust jäädvustada, teavet jagada, kuhugi kuuluda ja ennast teostada – mis pole ürgajast tänase X-TikTok-ajastuni suures plaanis muutunud.
10.-12.
2.kursus – Kirjutav meedia
Ajalehtede ja ajakirjade sünd maailmas – põhjused ja kujunemislugu tänaste väljaanneteni.
Ajalehtede-ajakirjade sünd kirikliku baltisaksa kirjanduse kõrvale – Eesti erinevate ajalooliste perioodide väljaanded – tänane kirjutav meedia paberil, netis ning videolahenditega lõimituna.

3. kursus – Raadioringhääling
4. kursus – Televisioon

5. kursus – Sotsiaalmeedia

6. kursus – Raamatud ja filmitööstus

Raadiojaamade teke maailmas ja Eestis.
Raadiokanalite tänane suur pilt ja tööjaotus.
Telekanalite kujunemine maailmas ja Eestis.
Telekanalite tänane suur pilt tööjaotuses.
Sotsiaalmeedia olemus ja erinevus peavoolust.
Sotsiaalmeedia funktsioon ja tsensuur.
Raamatute kirjastamine ajaloos ja täna.
Raamatust filmini – tööprotsess.
Multimeedia-raamatud – digi-, audio- ja video- ning nende asetumine filmide kõrvale

Kursuse hinde kujunemine
„A“ saamise tingimus – Õppija osaleb vähemalt pooltes tundides.
Õppija teeb ära kõik iseseisvad praktilised tööd.
Õppija näitab üles arusaamist, arengut ja potentsiaali iseseisva meediategevusega jätkamisel.

Riiklik inspireeriv materjal, millest süvendatult ja praktikale orienteeritult kiiremini-kõrgemale-kaugemale liigume:
„Meedia mõjutamine” ja praktilise eesti keele kursused. Õppeprotsesside kirjeldus
Ilona Tragel, Kati Käpp
Soovituslik on gümnaasiumiastme eesti keele n-ö sisukursuseid läbida sellises järjekorras: 1) “Meedia ja mõjutamine”; 2) “Keel ja ühiskond”. Praktiliste kursuste (“Praktiline eesti keel I”, “Praktiline eesti keel II”, “Praktiline eesti keel III”) ja kursuse “Teksti keel ja stiil” õpitulemused kattuvad suures osas, mistõttu ei ole põhjendatud neid eraldi kursustena käsitleda. Mõttekas on toetada nende kursuste tegevustega “Meedia ja mõjutamise” ja “Keele ja ühiskonna” teemade läbimist, et sisuliste teemadega tegelemiseks oleks rohkem aega ja kasutegur oleks suurem – õpilased saavad teadmiste omandamisega paralleelselt neidsamu teadmisi kohe rakendada.
 
Sisukursustest on soovitus alustada “Meedia ja mõjutamise” kursusega, sest mitmekülgsed meediatekstid ümbritsevad noori kõikjal. Nende tekstide kaudu on õpilasel lihtsam mõtestada, millised tekstid üldse on ja mis on tekstide tunnused. Eeldatavasti on meediateemad õpilaste jaoks ka huvitavad, sest side tekstidega on juba olemas. Sotsiaalmeedias, ajakirjanduses ja uudisteportaalides levivate tekstide kaudu jõutakse ka teiste argumentatsiooni sisaldavate tekstideni. Seega on meediakursusest alustamine viis läheneda tuttavate asjade kaudu keerulisematele ja kaugematele (s.o induktiivne lähenemine). Kuna tekstimaailm muutub kiiresti, on oluline, et õpilased omandaksid oskuse tekste analüüsida, misjärel ja mille eeskujul ka ise sarnaseid tekste kirjutama hakata. Siinse soovituse järgi jätkub kursusel “Keel ja ühiskond” sama lähenemine: õpilased märkavad keelt enda ümber, mõtestavad oma keelekogemust nende teadmiste abil, mida kursus(t)el omandavad. Selline lähenemine kujundab keeleteadlikku[1] tekstilugejat ja -loojat.
Mõisted
Keeleteadlikkus, meedium, meedia, inforuum, valeinfo, algoritm, fakt vs. arvamus, tajuviga, suhtlustõke, mõjutamisvõtted (nt demagoogia, propaganda, reklaam)
Tekst, teksti eesmärk, autor ja vastuvõtja, kontekst, intertekstuaalsus, kirjutamistõke, allikas, lugemispäevik, kaaskiri
Metoodilised soovitused
Meedia ja mõjutamise sisuliste teemade ja mõistete omandamiseks on soovituslik kursuse jooksul mõtestada uut infot oma keelekogemusest lähtuvalt.
 
Kursusel loevad ja analüüsivad õpilased sotsiaalmeedias, ajakirjanduses ja uudisteportaalides levivaid tekste (ka tekstiroboti koostatud tekste), mille kaudu jõutakse nõudlikumate argumenteerivate tekstide lugemiseni. Lisaks õpetajate soovitustele võiksid õpilased saada lugemiseks ise endale tähenduslikke tekste valida. Lugemisega paralleelselt täidetakse lugemispäevikut. Lugemispäevikusse kirjutab lugeja, mis allikaid (nt artiklid, raamatud, filmid, plakatid) ta on “lugenud” (st ka näinud, kuulnud, kogenud jne), missugust infot neist saanud ja mis mõtted on tekkinud. Loetu kogumine laiendab õpilase silmaringi ning sissekannete kirjutamine arendab kirjaliku eneseväljenduse oskust. Märkmete kogumiseks võib kasutada pabermärkmikku, tavalist tekstidokumenti, tabelifaili vms. Lugemispäevikusse märkmete tegemiseks on mitmeid strateegiaid, kõige olulisem on teha märkmeid pidevalt ja juba teksti lugemise ajal ning märkida korralikult üles kõik allikad (sh eristada selgelt allika mõtted oma mõtetest). Lähemalt saab kirjeldatud lugemisstrateegia kohta lugeda siit: https://www.teadustekst.ut.ee/allikate-lugemine/. Lugemispäeviku sissekandeid võivad õpilased ka tundides klassiga jagada ja nende üle koos arutleda. 
 
Võimalikke teemasid “Meedia ja mõjutamise” kursusel loetavate tekstide analüüsimiseks:
teksti kui suhtlusolukorra ning autori ja lugeja positsioonide analüüs – teksti eesmärgi tuvastamine, autori seisukoha, pädevuse ja omakasu hindamine;
konteksti ja intertekstuaalsuse analüüs – teksti paigutamine laiemasse konteksti, teksti seostamine teiste tekstidega;
argumentatsiooni osade (väide, selgitus, näide, järeldus) leidmine ja analüüsimine (sh puuduliku argumentatsiooni märkamine);
tekstide liigitamine nt suhtluseesmärgi, struktuuri, meediumi põhjal;
autori hoiakud tekstis – nt analüüsida tekstis isikukasutust (mina, meie, umbisik jne), pehmendavate (nt võibolla, ilmselt) ja võimendavate (nt kindlasti) keelendite kasutust; suhtumist näitavaid sõnu (nt autori suhtumist näitavad omadussõnad ja määrsõnad, nagu kahjuks, õnneks);
tekstide kõneviisi (nt kindla tingiva kõneviisi kasutus) ja tegumoe (nt aktiivi vs. passiivi kasutus) analüüsimine;
vajaliku metakeele omandamine teksti analüüsimiseks – sõnaliigid, lauseliikmed, grammatilised kategooriad.
 
Veel võimalikke tegevusi “Meedia ja mõjutamise” kursusel teemade paremaks mõtestamiseks:
vastanduvaid seisukohti esitavate arvamusartiklite võrdlemine ja analüüs;
oma või klassikaaslase sotsiaalmeedia voo analüüsimine (nt reklaamsisu osatähtsuse hindamine, meelelahutusliku ja teabesisu eristamine jne);
Sotsiaalmeedia platvormist enda kohta käiva info leidmine, analüüsimine; arutelud netiturvalisuse, privaatsuse ja digihügieeni üle;
rollimängud ja simulatsioonid (nt uudistetoimetus, eri väljaannete ja/või meediumite ajakirjanikud lugu kirjutamas; pressikonverents; ajakirjanduseetika koodeksi koostajad; uue väljaande asutajad; päev sisulooja kingades; klassileht (või muus vormis väljaanne); naftaettevõtte turundustiim);
tekstiroboti abil tekstide koostamine ja tekstiroboti loodud tekstide analüüsimine; arutelu valeinfo ära tundmise, faktide ja arvamuste eristamise osas meediatekstides.
 
Tekstide lugemise laiem eesmärk on see, et õpilane oskab lugedes ja analüüsides saadud teadmisi rakendada, et ise sarnaseid tekste kirjutada. Igasuguse teksti kirjutamise protsess koosneb erinevatest tegevustest, mis kõik on omavahel tihedalt seotud. Üldjoontes võib need tegevused kirjutamisprotsessis jagada põhietappideks, milleks on kavandamine, mustandid, viimistlemine ning esitamine (vt lisa 1). Kuna iga etapp pakub (eriti keeletunnis) võimaluse õppida, siis on mõistlik need erinevad etapid läbida üksteise järel, keskendudes igas etapis just sellele, mis parasjagu käsil. “Meedia ja mõjutamise” kursusel võib see välja näha nii, et kõigepealt loetakse ja tehakse lugemispäevikusse loetu kohta sissekandeid (vt ka https://www.teadustekst.ut.ee/allikatega-tootamine/) – infot kogutakse eesmärgiga sellest üks terviklik tekst kirjutada. Kui vajalik info on olemas, on aeg panna kirja kavand (https://www.teadustekst.ut.ee/kavandite-kirjutamine/) ja mustandid – st teema läbi kirjutada. Kirjutamise käigus õpib kirjutaja kirjutatava teema kohta, sest kirjutades peab õppija leidma/tekitama seoseid enda kogemuse ja allikatest loetu vahel. Kui erinevatele etappidele annavad kaasõppijad ka tagasisidet, suureneb õppimisvõimalus veelgi (vt peatükki “Tagasiside”). Kirjutamisprotsessi põhimõtet saab kasutada igat tüüpi kirjatööde puhul ning ka väljaspool kooli.
 
Tagasiside
Lisaks õpetaja tagasisidele on soovituslik kasutada kogu kirjutamisprotsessi jooksul kaasõppija tagasisidet. Kaasõppija tagasisidel on mitu kasutegurit: kaasõppija tagasiside on kohene, seda on arvult rohkem (võrreldes ühe õpetaja tagasisidega) ning see arendab õpilaste kriitilise mõtlemise ja analüüsioskust. Kaasõppijate töid lugedes mõtleb õpilane ka oma töö peale ja saab seeläbi ideid, kuidas enda teksti paremaks muuta. Õpetajal väheneb kaasõppija tagasiside rakendamisel töökoormus. Õpetaja ülesandeks on õpilastele kaasõppija tagasiside meetodi tutvustamine, tagasisideprotsessi jälgimine ja vajadusel suunamine (kuidas tagasisidet anda, milline tagasiside on tõhus, kuidas tagasisidega edasi tegeleda jne). Tagasisidestamisprotsessist saab lähemalt lugeda siit: https://www.teadustekst.ut.ee/tagasiside/.
 
Üks võimalus on kasutada kaasõppijate tagasisidet ka laiemas mõttes. Näiteks võiks õpetaja kutsuda töid tagasisidestama ka vanema klassi õpilasi, kes on kirjutanud väga häid tekste ja andnud kaasõppijatele kasulikku tagasisidet. Eri klasside õpilaste kaasamine ühisesse õppeprotsessi loob õpilastest ühtse kogukonna, mis annab kõigile osapooltele lisamotivatsiooni ülesannete õigeaegseks esitamiseks.
 
Hindamise põhimõtteid
Hindamine ei toimu ühe töö põhjal, vaid kogu kursuse vältel, ning väärtustab ennekõike õppija järjepidevust ning motiveeritust. Näiteks võiks osa punkte töö eest anda õigeaegselt esitatud ülesannete eest. Konkreetse ülesande hindamisjuhendid erinevateks kirjutamisprotsessi etappideks koostab õpetaja koos õppijatega. Sama hindamisjuhendi alusel tagasisidestavad üksteise töid kaasõppijad. Sõnalist tagasisidet ei anta ainult lõpus, vaid kogu protsessi jooksul, sest nii on õpilasel võimalus seda tagasisidet kohe rakendada ning seeläbi efektiivsemalt õppida.
 
Lõimingu võimalused
kirjandus: tekstid, autor, lugeja
ühiskonnaõpetus: tutvumine arvamuslugude jm diskussiooniga ühiskonnas parasjagu aktuaalsete teemade üle
ajalugu: ajalooliste kõnede ja kirjalike dokumentide analüüsimine, eri epohhide retoorika ja argumentatsiooni võrdlemine
filosoofia: tutvumine erinevate argumentatsioonimustrite ja loogika põhimõistetega
võõrkeeled: eri keeltes ja eri kultuuriruumide argumenteerivate tekstide lugemine
informaatika: teksti automaatanalüüs (nt sagedusloetelu, sõnapilved, kollokatsioonid)
muusika: laulusõnade analüüs (nt intertekstuaalsus, hoiakud, koodivahetus)

*

Tasandusõpe – 50 tundi

Kursuse eesmärk on toetada õpilase õigekirjaoskust.
Õpilane omandab gümnaasiumiõppeks eeldatava kirjaoskuse: kirjavahemärkide, algustähe, kokku- ja lahkukirjutamise kasutuse ning täheortograafia reeglid.
Hindamine: numbriline hindamine
Kursuse arvestus: Tundides osalemine ning arvestuslikud tööd 4 valdkonnas (kirjavahemärgid, algustäht, kokku- ja lahkukirjutamine, häälikuortograafia).

Töökava koostaja:
Kati Murutar
hobulausujad@gmail.com
kati.murutar@rako.edu.ee

7.09.2025 on täiskuu ja kuuvarjutus!!!
Täiskuu on alati hetk, mil tsükkel saavutab oma täieliku väljenduse. Kui sellele lisandub kuuvarjutus, siis ei ole tegu enam pelgalt astronoomilise nähtusega, vaid korraga, kus süsteem – nii taevas kui inimese sees – paljastab oma varjatud kihid. Varjutus ei loo ise sündmusi, vaid toob nähtavale selle, mis on juba kogunenud.
Iga varjutus on tegelikult tagajärg, mitte põhjus. See, mis nüüd pinnale kerkib, on ammu alanud protsesside kulminatsioon. Täiskuu valgus, mis tavaliselt paljastab, katkestatakse hetkeks Maa varju poolt. See sümboliseerib olukordi, kus meie teadlik meel (valgus) katkeb ja esile tõuseb see, mida oleme vältinud (vari). Seetõttu on varjutused alati seotud järskude taipamiste, äkiliste katkestuste ja otsustavate hetkede tekkega.
Kalade märgis aset leidev varjutus lisab sellele sümboolikale alateadvuse mõõtme. Kalad juhivad nähtamatut: emotsionaalseid hoovusi, mustreid, mis ei ole ratsionaalselt kontrollitavad, ja kogemusi, mida inimene sageli iseenda eestki varjab. Kui struktuursed märgid, nagu Kaljukits või Sõnn, näitavad nähtavaid tulemusi välises maailmas, siis Kalad toovad päevavalgele peidetud sisemised tõed.
Oluline on mõista, et varjutus ei too midagi “uut” väljastpoolt. Ta ei ole juhuslik kosmiline signaal. Ta on täpne resonantsiprotsess, mis näitab inimese ja kollektiivi seisundit selles tsüklis. Seega võib see õhtu tuua kaasa väga konkreetseid selginemisi: kus on inimene iseennast petnud, millised sidemed ei kanna enam, millised harjumused või valikud on ammendunud. See ei sünni seetõttu, et “Kuu käsib”, vaid seetõttu, et inimene ei saa enam eirata nähtavat.
Sellepärast on varjutus alati seotud lõpetamise ja loobumisega. Kui midagi katkeb, siis mitte juhuslikult, vaid seetõttu, et selle sisemine aeg on läbi. Kui midagi kaob, siis mitte karistusena, vaid korra taastamisena. Varjutus ei küsi ilustamist ega ei paku mugavust, ta toimib nagu peegel, mis näitab mustvalgena, mis on tegelik.
Kuidas seda kasutada? Mitte rituaali dekoratsioonina, vaid distsipliini ja aususe vahendina. Võtta hetk vaikuseks, et nimetada täpselt, mis on oma rolli täitnud. Panna kirja, mis enam ei kuulu edasi kanda. Mitte selleks, et “maagiliselt vabastada”, vaid selleks, et omaenda teadvus suudaks otsust kinnitada.
Hommeõhtune taevas on õpetlik näide sellest, kuidas universum toimib tsüklite kaudu. Kui me seda mõistame, siis ei näe me varjutuses enam juhuslikku nähtust, vaid paratamatu süsteemi osa, mis seab iga kord korra paika. Täiskuu ja varjutus ei tule selleks, et meile meeldida, vaid selleks, et tuua nähtavale, mis on küps otsustuseks.
Loe ka rituaali kohta, mida homme teha saad: https://www.facebook.com/share/p/19npN1YYee/
Maily Aurora Eintrei

Abigail Marsh:
What draws you to this field of research?

For the last 20 years or so, I’ve been trying to understand what makes people care about other people. There’s a very pervasive belief that human nature is fundamentally selfish, but I know for a fact that that can’t be true in part because my life was saved by a stranger a long time ago when I was 19. Assuming that it’s possible for people to care about one another, that process somehow gets instantiated, gets created by the brain. There must be some neural process that allows us to genuinely value other people’s welfare.
And so to try to understand that better, I have been studying extreme populations of people who care a lot more about others than the average person. For example, people who give their kidneys to strangers. I’ve also studied people who care a lot less about most people than the average person. People who are psychopathic.
The problem is that kind of question is really hard to answer in the confines of a laboratory, right? Because if you’re trying to understand when do people help others at some real risk or cost to themselves, it’s really hard to create a situation in the laboratory that is ethical and that could actually result in people facing serious risks or costs. That just isn’t, that’s not good to do.
And so, you know, the alternatives are basically to set up very tiny examples of altruism in the lab where people are making relatively small-scale decisions to help other people that might be a little risky or a little costly, but not much. Or you could take another approach, which is the approach I take, which is sort of like a clinical approach to studying altruism.
For example, people who are interested in understanding memory will often find populations of people in the real world who have unusual memories, either who have amnesia, lack of memory, or who have unusually good memories, and try to understand what makes them different. So, the approach that we take is finding people who have done things in the real world that suggest they’re unusually caring or unusually uncaring. They’ve given a kidney to a stranger, for example, or they’ve hurt other people to benefit themselves.
And then we bring them into the lab and we run cognitive tests and brain scans with them to try to understand what’s different about their brains, what’s different about the way they think and make decisions, and what’s different about their emotions.
It’s a very common perception, I’d say misperception, that humans are fundamentally selfish, meaning everything that we do, every motivation that drives us is based in a desire for what will benefit us, that we don’t have any capacity for truly caring about other people.
How do you define psychopathy?

I think there are a couple reasons to be confident that can’t be true, and I think one of the most compelling is the existence of the disorder called psychopathy.
And psychopathy is a disorder I study that just in brief is sort of a constellation of personality traits that include, at heart, being truly callous, really not caring about other people’s welfare, having sort of no capacity for compassion or remorse, as well as being socially dominant and bold and what’s called disinhibited. So, not restraining your impulses.
And we know the people who are psychopathic often genuinely don’t care about other people at all. It defies logic for there to be such a thing as psychopathy and for humans as a whole to be fundamentally selfish, because we know what truly fundamentally selfish people look like. They look psychopathic.
And if all people were fundamentally selfish, there would be no such thing as psychopathy. That would just be everybody. I think the fact that psychopathy exists is pretty clear evidence that people are not fundamentally selfish.
What does research reveal about psychopathy?

And the fact that we now know that psychopathy exists on a spectrum. So it used to be thought that there were, you know, people who were psychopaths over here and then everybody else. It turns out that’s not true for almost any psychological phenomenon. They’re almost all distributed continuously, and psychopathy certainly is.
So there’s very psychopathic people, somewhat psychopathic people, people in the middle. But then what’s interesting is it suggests there are also people who were sort of anti-psychopathic. In any case, most of that distribution of people definitely have the capacity to care for other people.
And we’ve now seen really good evidence that this is true in neuroscience literature. We’ve identified cells in the brain that specifically seem to encode the value of other people’s welfare. We have lots and lots of psychological studies that show that people will frequently volunteer to help other people even at a cost to themselves when there’s no other obvious benefit present.
And I think it’s really important to understand the answers to these questions because one thing that’s become increasingly clear, especially in recent years, is that when people believe that human nature is fundamentally selfish, one, it makes them cynical. So, you feel justified in not trusting other people and just assuming everybody’s out for themselves. Then you can and should be, too. That’s sort of the logical conclusion of that belief.
It really erodes trust, which is the foundation of any healthy society. I think it’s really important for the reality of human nature based on the scientific literature to be better understood, because trusting one another is a lot more enjoyable way to be. It’s more accurate, frankly, than being cynical.
I don’t think it’s any accident that a lot of people think humans are very selfish because we are sort of suffused with a lot of pop culture that reinforces that idea. A lot of the pop culture characters that tend to be very popular have a very sort of selfish, charismatic way of being that I think people are sometimes attracted to because it’s a little bit vicariously thrilling.
You can think about characters like financial scions from, you know, “The Wolf of Wall Street” as a, you know, recent example of that. “American Psycho” with Christian Bale. Gordon Gekko, everybody’s favorite ‘greed is good’ character. I think people get a little bit of a vicarious thrill out of these characters, right? Most people could never imagine acting the way that they do.
Movies and popular culture are supposed to be escapist, right? Give us a chance to see what life would be like as somebody else, and that’s fine. However, I think the popularity of these characters is really doing a number on the statistical calculator in our brain that tells us what the world is really like.
That’s really what your brain is doing all the time. It’s running the numbers on the kinds of things that you’re encountering in the world to try to create sort of a portrait of what the world is like, what people are like on average based on all the people you encounter.
If that statistical calculator was just using evidence from the real interactions you have with other people day to day, it would come up with a really sunny portrait of other people. I bet if the average person were to think about the last hundred encounters they had with a real person in the world, they would be overwhelmingly positive. They were cooperative, people were helping one another, they were being pretty polite and respectful.
But unfortunately, so much of the information that we get now about what people are like is not coming from our actual in-person interactions, which again, are so overwhelmingly good. They’re coming from the people that we thrill ourselves by watching in the media, they’re coming from the news media, they’re coming from social media, which we know is really not an average, accurate representation of what real people are like. It’s really throwing off our statistical estimates of what real people are like, unfortunately.
Inside the psychopathic mind

Psychopathy is best thought of as a constellation of personality traits. The three key traits that compose psychopathy include most importantly a mean, callous disposition. So, really not caring about other people’s welfare. Second is a bold, socially dominant personality. Third is being disinhibited or impulsive.
Once upon a time, people thought that there were these people we could call psychopaths who were over here, and then everybody else was just normal. Now I think we understand that that’s not true, and that psychopathy, like most psychological phenomena, doesn’t really operate in groups. It is a variable that ranges continuously throughout the population.
You have some people who are extremely psychopathic, truly heartless, don’t care about other people at all. Then you have people who have milder versions of those traits. And then you have sort of most of us here in the middle. Then you probably have another end of the continuum as well, people who are anti-psychopathic, who care even more than usual about the average person, although research on that type of person is much more new.
We do have a lot of information now about what it is that’s different about people who are on the very low end of what I call the caring continuum. Because care about other people’s welfare is really the variable that is what differs across people at either end. So, people who are highly psychopathic genuinely don’t care about other people’s welfare.
That doesn’t mean they can’t be nice sometimes, and this is one of the most tricky things about psychopathy. People have a stereotype that people who are psychopathic are going to look obviously deranged, obviously malign, right? And you think about characters like Hannibal Lecter, you think about The Joker, or you think about Voldemort, all of whom have accidentally depicted and portrayed psychopathic personalities clearly. In fact, in some ways I think Voldemort is maybe the most sort of perfectly psychopathic character in recent pop media.
But you’d see any of them coming a mile away, right? None of them seem like they might actually be a nice person, and you can’t really tell either way. That’s not the reality of psychopathy. People who are psychopathic actually have a very narrow set of differences compared to other people. They can often appear to be sort of even super normal, very charming, very kind even, because if you want to get things out of other people, if you want to manipulate them, if you want them to do what you want them to do, one of the best ways to do that is to be really nice.
I think this could contribute to the false perception many people have that people are fundamentally selfish, and even when they do things that seem nice, it’s just driven by selfishness underneath. Because sometimes that is true, right? There are people who are that way, who are only ever nice in an effort to get things out of other people. Because they’re not that rare.
Psychopathy in its extreme form affects probably 1% of people, maybe 2%. We all have met somebody who’s psychopathic, right? Everybody knows somebody who’s like this, and many of us have been burned by them. In fact, most people have been burned by them at least once.
It doesn’t take that many times experiencing somebody being nice to you to manipulate you, to get something out of you, to cause some people to conclude, “Well, that’s why people are nice in general.” Obviously, that’s a mistake, right? Most people who are being nice are being nice because they do care about other people. The problem is that if you’re psychopathic, you’re good at using those exact same behaviors to manipulate, to charm, or even to exploit sometimes.
What we know about psychopathy is I think a little bit different from the popular conception of it. First of all, I think it’s increasingly clear it’s a neurodevelopmental disorder. Some other well-known neurodevelopmental disorders are autism spectrum disorders, ADHD, some intellectual disabilities. What we mean by a neurodevelopmental disorder is the symptoms that we see emerge early in childhood and result from differences in the way the brain is developing.
It’s pretty clear that people who go on to develop psychopathy are different from a very early age because their brain is developing differently, in ways that are due in significant part to genetic differences. Although we don’t, you know, there’s no gene for psychopathy, we don’t know exactly what those genetic differences are, only that they do exist, that change the way the child develops in a way that in interaction with other people around them result in this developmental cascade.
The earliest emerging differences in children who are at risk for psychopathy seems to be a fearless temperament. This is one of the things that many parents of kids who go on to become psychopathic will say about their kids, that they, from a very early age, they didn’t seem scared about things that would scare other kids. They weren’t scared of the dark, they weren’t scared of dogs, they weren’t scared of heights, and they would do things that seemed sort of unusually risky or unusually scary without seeming to be bothered at all.
In addition, they seem to not be as motivated by social rewards. They can come across as seeming a little cold sometimes. They might not be as interested in affection, they might not care as much when their parents are happy or proud. Interestingly, there’s some evidence that children with psychopathy are less likely to catch others’ emotions, like laughter. Most of us will spontaneously synchronize behaviors, like we’ll laugh with other people. We catch those positive emotions.
Because people at risk for psychopathy just don’t seem to have that same underlying predisposition to form connections with people, they don’t catch emotions the same way. Fearless temperament, not that interested in other people as sort of social objects or informing connections. Not surprisingly, this results in them behaving in really troublesome ways from an early age.
They do things that are risky, they do things that hurt other people, in part because if you don’t feel fear yourself, you have trouble empathizing with that same emotion in other people. That is what empathy is, right? It’s using the same brain structures that create an emotion in ourselves to sort of simulate that emotion in other people to try to understand how they’re feeling.

There’s very good evidence that children at risk for psychopathy really struggle to empathize with certain emotions in others that they don’t feel themselves, in particular fear. They don’t seem to understand why other people feel fear. They’re not good at recognizing when they’re afraid. If you have that problem, you’re much more likely to do things that cause other people to feel fear without really understanding what the big deal is.
And then, if your parents try to correct you, give you a timeout, give you some other healthy type of punishment for hurting somebody else, that punishment doesn’t work. Because the way that punishment works, and we know this from, you know, decades of psychology research on behaviorism, the way that punishment works is it’s a consequence you don’t like of some kind and you don’t want it to happen again, which is just a little version of fear. Anything you don’t want to happen is fear.
Because people who are psychopathic don’t have a normal fear response, punishment doesn’t work very well. They don’t avoid the kinds of behaviors that will result in punishment. What happens is they end up engaging in all kinds of behaviors that they shouldn’t. The punishment doesn’t work. Oftentimes, this causes parents to ramp up their punishment and get harsher over time.
This causes the child to have sort of more and more negative interactions with other people, reinforcing their belief that other people aren’t really worth forming bonds and connections with. You pretty quickly get this sort of upward spiral of callous, remorseless, antisocial behavior.
It’s really important to emphasize that no clinician or scientist would ever refer to a child as a psychopath. I don’t even call adults psychopaths anymore because I think throughout psychology and medicine, we’ve switched to using what we call person-centered language, which means we don’t refer to people as their disease or as their disorder anymore.
Once upon a time, you could call a person a diabetic, or a schizophrenic, and that’s just not considered helpful or healthful language anymore. I refer to people who have psychopathy or who are psychopathic. When it comes to children, there’s a lot that happens during development.There’s a lot of kids who we might say are at risk for psychopathy, have psychopathic traits, but it turns out they don’t go on to develop psychopathy all the time for reasons that we don’t understand.
Kids who are at risk for psychopathy probably go on to develop sort of clinically significant adult psychopathy, you know, maybe half the time, maybe a little bit more. But lots of them don’t. It’s really important not to saddle kids with labels that may not actually apply.
What distinguishes sociopaths from psychopaths?

I get asked a lot, what’s the difference between the term psychopath and sociopath? The main difference is that the term psychopath or psychopathy is a scientific and clinical term, and the term sociopath or sociopathy is not.
For some reason, it’s sticky. People really like the term. You do see it used a lot in book titles, in lots of media coverage, but there’s really no scientific definition of sociopathy. There’s no sort of clinical set of traits that constitute it. And no agreed upon definition of what it even means.
The most common thing that is meant by the term sociopath is somebody who is diagnosed with antisocial personality disorder. That is a disorder in the Diagnostic and Statistical Manual, or the DSM-5, which psychiatrists and psychologists use to diagnose any psychological disorder. Once upon a time, it was pretty common to call people who had a diagnosis of antisocial personality disorder a sociopath.
I don’t think anybody does that anymore, I don’t think. I hope not. However, that’s just not accepted terminology really in any group of professionals. By contrast, the term psychopathy is an established scientific term. It has very clearly delineated sort of symptoms and a well understood definition.
There are scientific societies that study psychopathy. You’ll see thousands of mentions of it in the scientific literature. You’ll see no mentions of sociopathy in the scientific literature. I wish people would use just the term psychopathy.
I think the reason they don’t is, A, it’s a really annoyingly confusing term. It sounds a lot like psychopathology, which means any kind of psychological disorder. It also has really negative connotations. People associate the term psychopath with the old idea of like, the bad seed, people who were just born bad, which seems, I think, needlessly pejorative.
For a while, the term sociopath caught on, you know, maybe 40 or 50 years ago because beliefs about the origins of antisocial personality traits changed. For a while people assumed that all antisocial personality traits were the result of social experiences. You would develop these traits not because you were a bad seed, but because you would’ve been exposed to abuse or maltreatment or trauma. The term sociopath is sometimes used to signify that origin of antisocial behavior.
Now we know it’s a lot more complicated, right? You can never ask the question, is some outcome the result of nature or nurture because they’re always acting in combination. I think it would be helpful to banish the term sociopath, mostly because I get a little frustrated by the euphemism treadmill that we sometimes get on for stigmatized disorders.
That really happens with psychopathy. There’s this attempt to keep coming up with new, sort of less stigmatized names for the concept that we are studying. But what I’ve noticed is that this makes life a lot more difficult for the people and their families affected by these disorders. It makes it really hard to find information out about what the disorder is, how is it diagnosed, how do you treat it, if you’re not even sure, like, what the disorder’s name is, and sort of what to look for or what to ask about.
I would prefer if we all just stuck with one word, psychopathy, which has a really well accepted meaning and is already the focus of tons and tons of scientific research. I don’t think adding another term in is really helping anybody.
Adding layers to the confusion is the fact that in the DSM, there is a diagnosis called antisocial personality disorder that has a lot of overlap with psychopathy. At core, they both refer to people who engage in persistent and fairly severe antisocial behavior, don’t seem to care about other people’s welfare, et cetera.
The difference is that people who are psychopathic may or may not engage in any criminal behavior, right? You can be an uncaring person and not break the law. It’s really much more about a person’s personality and their sort of internal traits. Whereas antisocial personality disorder is much more about external behaviors, in particular crime.
Almost anybody who’s committed more than one crime has a very high likelihood of a diagnosis of antisocial personality disorder. I think that’s inappropriate and also unhelpful. Most psychological disorders are really focused on how is the person feeling, what is the way that they engage with the world around them? Not coming up with a checklist of behaviors that they engage in necessarily.
I think it would be better if we did that for disorders of aggression and anti-sociality as well, like psychopathy. Psychopathy is obviously a very popular topic for the media. It’s a thrilling, sensationalistic topic. There are a lot of really compelling psychopaths in the media that I think, unfortunately, causes people to develop a lot of false impressions about what psychopathy really is and what it’s about.
What myths surround psychopathy?

So, unfortunately, most people do have a lot of false beliefs about the reality of psychopathy. One is that it’s extremely rare. It’s not. The estimate is that about 1% of adults have clinical levels of psychopathy, which is just as common as schizophrenia or bipolar disorder or some other relatively common disorders.
Another is that people who are psychopathic are sort of born, not made. That’s not a hundred percent true because we now know that psychopathy results from a mix of genetic and environmental factors, just like every other psychological disorder. Interestingly, other people have the alternate false belief, which is that psychopathy is a hundred percent about life experiences, not about anything that you bring to the world. That’s also untrue.
I think it’s a really pernicious myth that the only way to end up psychopathic is if you were abused or maltreated as a child, because many families of children who end up psychopathic are too ashamed to come forward with their problems because they assume everybody will blame them, and often they do.
Another common myth about psychopathy is that it’s a disorder exclusively seen in men, which is also not true. These numbers are always a little bit fuzzy, because again, they’re continuous, and where do you draw the line, but however, it is true that men are more likely to have high levels of psychopathy, with men being roughly twice as likely to have a clinical assessment of psychopathy as women are.
When they are psychopathic, it’s more likely to manifest in violence or physical aggression. Women can also be psychopathic, and sometimes can be violent or aggressive, although they’re more likely to show behaviors like emotional aggression, threatening, emotional blackmail, bullying, and ostracizing to manipulate people or to get what they want.
It’s a very common myth that conflates psychopathy with violence, that assumes that psychopathy, and for example, serial killers, are basically the same thing. That’s definitely not true. Although people who are psychopathic are more likely to be violent than the average person, especially if they’re men, there are plenty of reasons that people can be violent that have nothing to do with psychopathy.
What are some treatments for psychopathy?

There’s some evidence that most people who have high levels of psychopathy are not violent. They may not always do the nicest things, but their disorder doesn’t always manifest as physical aggression.
Another myth is that psychopathy is untreatable. A lot of people believe that if you are psychopathic, then that’s that and you can never change. Psychopathy is difficult to treat because often people with psychopathy don’t believe they need treatment and sometimes don’t want treatment. But if they can come to believe correctly that their own behavior and the way they treat people is blowing up their own life and they are the root cause of those problems, you have to use validated treatment approaches, which sometimes involve medication and sometimes involve psychotherapy, to help them learn new ways to behave and new ways to engage with other people, which we know can help both them and the people around them.
Some of the medications that seem to help people with psychopathy include psychostimulants that are used to treat ADHD, for example, that seem to reduce the impulsiveness and disinhibited-ness of people with psychopathy. There’s some evidence that anti-psychotic medication can also help, not because people with psychopathy are psychotic necessarily, although some are also psychotic. But antipsychotic medications act on the dopamine system as well as other neurotransmitters that also seem to be implicated in the behavior of people with psychopathy. So, this medication may help them as well.
Forms of psychotherapy that seem to be effective in adults include cognitive behavioral therapy, which involves simply learning new behaviors, learning that there are other ways to respond to situations that crop up in your life, and new ways of thinking about the world that involve overcoming false assumptions about other people. For example, many people who are at risk for aggression have what’s called a hostile attribution bias. That means they interpret other people’s ambiguous behavior as hostile, which makes you more likely to respond aggressively as a result. You can retrain people so that they don’t interpret other people’s behavior through that hostile lens.
When it comes to children, the very best forms of treatment for children at risk for psychopathy are various forms of parent management training. The therapist trains the parents to use new approaches to managing their child’s disruptive behavior. There’s a form of therapy called parent management training. There’s another very effective therapy called PCIT that coaches parents on ways to reduce their child’s disruptive and aggressive behavior.
I think the most effective resource for learning about effective ways to treat psychopathy is to go to the psychopathyis.org website. We have a whole section for clinicians and for parents and for adults affected by psychopathy on what the effective forms of treatment out there are.
What is “The Mask of Sanity”?

The way we think about psychopathy now derives from the work of a psychiatrist named Hervey Cleckley who was a really legendary clinician who spent many, many years studying people with psychopathy in psychiatric hospitals. He wrote a book called “The Mask of Sanity.” And I think that title perfectly captures what it is that makes people with psychopathy unique, which is that they outwardly appear completely normal, even super normal. They seem just like anybody else.
But that really is a mask that’s concealing inner, profound deficits in emotion and the way that they engage with other people, in particular, a true lack of caring about other people’s welfare. Some people would refer to that as a real deficit in the ability to love other people the way that we usually think of love, as truly caring about others for their own sake.

What behaviors signal potential psychopathy?

And that is the most useful way to think about psychopathy. It’s a disorder that results in people having this outwardly charming, agreeable, pleasant demeanor, often, but being really unable to connect with other people on a deep level or experience certain emotions like fear or like love.
In its extreme form, psychopathy can drive some of the most serious antisocial behavior and violence that we see. For example, the serial killer Gary Ridgway is somebody that the FBI profiler Mary Ellen O’Toole has called perhaps the most psychopathic criminal she has ever interviewed. It’s clear from his behavior, he killed dozens of young women over the course of a few decades. We’ll probably never know exactly how many. The way he talked about them and the way he responded when asked about what he had done made it clear just how little he valued their welfare.
He didn’t think that they mattered. He didn’t think that, you know, that there was any reason that he should restrain his sexual urges just because it would result in these women’s suffering and deaths. That is unfortunately the most extreme manifestation that you sometimes see in people with psychopathy.
The thing that I think unnerves people the most about serial killers like Gary Ridgway, or like the BTK killer, is just how normal they seem to everybody around them. They had families. They were known members of their community, that were not caught for many years, in part because nobody suspected that they could be doing such horrible things under the surface.
That’s a really good example of the mask of sanity. There’s somebody doing things that are so awful under the surface that you would think there must be some sign of it externally. But in the case of some people with psychopathy, there really isn’t. It’s very difficult to know whether the person you’re interacting with is psychopathic just from a brief interaction. There’s, you know, some people who will tell you there are certain tells relating to the way they use eye contact or things, but I’ve never found that to be true.
I’ve often said that if you were to line up all the, you know, adolescents that I’ve studied who have psychopathic traits next to all the healthy adolescents I’ve studied, and asked you to pick out who’s who, you’d never be able to. However, what you’re looking for to try to identify somebody with psychopathy is patterns and behaviors that people with psychopathy engage in.
The first one is a tendency to exploit other people. So, people who are psychopathic, again, they just don’t value other people’s welfare. They will do things that exploit other people without any sense of remorse or guilt. They’ll steal things from people, they’ll steal things from stores. They’ll lie, right? And they’ll lie often easily and not really even for any reason. Like, it doesn’t bother them to know that somebody who thinks that they care about them has been deceived and might feel betrayed by that.
They will cheat in romantic relationships, frequently and again without any particular care about it. They’re more likely to cheat on exams, they’re more likely to commit fraud. They’re certainly more likely to engage in various forms of aggression, especially when that aggression is aimed at achieving a goal.
So, aggression can be divided into two broad categories. Reactive aggression, which is the kind of aggression you show when somebody has made you mad, when you’ve been threatened, when you’re frustrated. And then there’s proactive aggression, which is aggression that’s not really out of a spontaneous sort of rage or frustration. It’s deliberate aggression aimed at achieving a goal. You threaten to hurt somebody in order to take their money, or to take something that belongs to them. You threaten to reveal somebody’s secrets so that they do what you want them to do.
That kind of aggression is really uniquely psychopathic. However, because people who are psychopathic are also disinhibited and impulsive, they also show the other kind of aggression, which is reactive aggression. Say you’ve been frustrated or you’ve been irritated by somebody and you lash out in response. That’s a much more common form of aggression that people with psychopathy also show.
I’ve spent many years conducting research and brain scans in adolescents who were psychopathic. Some of the stories that they’ve told me over the years are really astonishing and I think really illustrate the nature of their disorder.
One girl I worked with was really good at crying on cue to get out of trouble. She could feign emotions really, really well to manipulate people. She said that she would size up adults to see whether they would be more likely to let her off the hook for, for example, shoplifting, or cheating in school, if she used really big words and sound really grown up, or if she cried and seemed really remorseful.
She told a story about one time when her mother had caught her shoplifting from the mall. It so happened that her mother had also found in her bag a printout from the internet that was a list of instructions on how to shoplift. Her mom knew that this was not just a sort of random, spontaneous thing, it had been planned out, which is characteristically psychopathic.
The girl did not know her mom had seen this printout. So when she was caught shoplifting, she burst into tears and said how sorry she was. Because her mother knew what had actually happened, she said, “Ugh, come off it.” You know, she just didn’t have the time for the tears. She said what was so unnerving was that when she said, “Ugh, come off it,” the girl’s tears stopped like a switch had been turned off. It had been completely a false display of emotion.
The same girl took her parents’ car joy-riding on one occasion. She just decided she was looking for a thrill, stole the parents’ car keys, took the car off, speeding on country roads so fast and out of control because she was too young to drive that she eventually careened off the road, crashed into a tree and flipped the car.
When the police came across the accident sometime later, they assumed that whoever had been in the car had died because the accident was so awful. They tracked down the parents’ house from the car’s registration, knocked on the door prepared to tell them, you know, we think that whoever took this car is dead, and there was the girl sitting on the couch eating Doritos like nothing at all had happened, right? Completely unfazed by the whole incident.
It’s unnerving to hear stories like this from a girl who outwardly is very appealing, very smart, very well spoken, and there’s nothing at all to reveal the kinds of things that she’s capable of in brief conversations. It is hard to work with people who are psychopathic and not start to get a little paranoid or a little cynical because of the really extreme disjunction between what’s on the outside and what’s on the inside.
Why are people drawn in by those with psychopathy?

In working with people with psychopathy over the years, it is amazing how wide the range of responses among their family members are. Sometimes their family members have just had it with them and want nothing more to do with them. Sometimes people who have been burned many times by people with psychopathy still have a strange loyalty to them, and I guess maybe it’s a little judgmental to call it strange, most charitably maybe because they recognize that it’s not really your fault if you have these traits.
That’s not to say that you don’t deserve consequences if you hurt somebody and you’re psychopathic. I wouldn’t ever argue that. But especially when it comes to children who have these traits, you know, I think it’s really important that we balance our desire that they experience some consequences from what they’ve done with our understanding that they didn’t choose to be this way. If we were to provide them with the appropriate kinds of treatment and support, they might be able to get better. That’s one possibility.
I also think that, you know, cognitive dissonance is a pretty powerful thing. Our desire to believe that we’re people who understand the world correctly is a pretty powerful thing. I think sometimes if you’ve been taken in by somebody who’s psychopathic, it can be quite painful to acknowledge that fact. Sometimes it’s easier to tell a story about why it’s okay that whatever bad thing they did happened then to acknowledge that they fooled you, and they probably will do it again if you give them the opportunity.
In addition, again, people who are psychopathic, their ability to turn on a dime and lie and explain their behavior in a way that sounds convincing can be really disarming. It’s very difficult sometimes to generate good psychological defenses against, like, the sort of glib, charming… Gosh, I don’t even know what the word is, but it’s that there’s no sense of guilt or hesitation in explaining, you know, why you stole from somebody, or why you duped them, or why you hurt them.
We’re just not really equipped to deal with people like that psychologically, right? Most people are not like that. It’s better that we generally trust people, generally assume that they mean well, and generally take them at their word. I think one of the problems is that psychopathic people are really able to exploit the average person’s psychological defenses.

What traits are common among those with psychopathy?

So, the traits that characterize people with psychopathy, the big one, is that they are callous. They really don’t care about other people’s welfare. They’ll do things that hurt other people to benefit themselves.
They tend to be bold and socially dominant. That boldness really reflects a fearless core. They just don’t respond to risk and threat and punishment the way that other people do. For example, in psychophysiological studies, when they know they’re about to get shocked, we don’t see their hands sweating the way that most people would in that circumstance. That happens to be one of the reasons that the polygraph doesn’t work, because that’s one of the things the polygraph is picking up on, is fear responses when people are lying. People with psychopathy don’t have those responses, not nearly as strongly, at least.
In addition, they tend to be exploitative and deceptive. They lie, often for no particular reason, not just to get out of trouble. They’ll frequently con other people to try to get things out of them. They’ll often steal. In many cases they’re also aggressive. They’ll harm other people, sometimes emotionally, but sometimes physically, to get things that they want.
People who are psychopathic have very early emerging differences in the way their brain responds to social and emotional information. The biggest one that’s seen most consistently is their relatively fearless, unemotional disposition. Now, that’s not all emotions that they don’t feel strongly, they definitely get mad, they definitely get excited, but they’re much more likely to not experience fear in threatening situations. We can see that from studies of physiology. We don’t see the same physiological changes under threat, like their hands sweating or their heart racing, when they’re threatened. We can see this sometimes even in young children who go on to develop psychopathy.
And the other critical feature of people with psychopathy is that they don’t form the same kind of social bonds that non-psychopathic people do. They don’t seem to resonate with other people’s emotions as much. So, even though they can feel pain, for example, they don’t tend to empathize with other people’s pain nearly as much as most people do, probably because they don’t feel that same sense of connectedness that’s the foundation for empathy. They don’t even resonate with other people’s laughter, so they don’t catch spontaneous laughter. There’s even some studies that suggest they don’t catch things like spontaneous yawning, the sorts of, you know, emotional or physical experiences that transmit through populations of people that feel connected. People who are psychopathic just don’t have that experience as strongly.
Scientists have been studying psychopathy for decades and obviously have determined that people who are psychopathic tend to be very antisocial, tend to lack empathy or compassion or remorse. But only more recently have we been identifying the early, basic neurocognitive building blocks of those deficits in psychopathy. One of the big ones seems to be this deficit in experiencing fear.
So, if you don’t experience fear yourself when you are under threat, you really struggle to empathize with that same emotion in other people. That seems to help us understand why people with psychopathy have so much trouble recognizing when other people are afraid in, for example, an emotion recognition task. Most people, when you show them a series of emotional facial expressions, can recognize other people’s fear, you know, maybe 60 or 70% of the time. In people who have psychopathy, it tends to be much less than that, sometimes pretty close to an inability to recognize other people’s fear.
And again, we think that’s because the way that we recognize emotions in other people, one way, is by simulating that emotion, and that helps us identify and respond appropriately.
The fear pathways in human brains and other mammals’ brains have been really well articulated. The central structure responsible for coordinating the experience of fear is called the amygdala. The lateral region of the amygdala collects information about events going on in the world. You know, have you heard a lion roaring, or have you heard a gunshot go off, things that might be threats? Pulls that information in, sends it to another region called the central nucleus of the amygdala that then sends output to other regions of the brain that help coordinate a fear response, regions like the periaqueductal gray in the midbrain that coordinates the startle response, or freezing, if something is threatening and you don’t want it to see you. Regions like the hypothalamus that control our autonomic responding. So, our hands sweating, our heart racing, our lungs expanding. Our behavioral responses to fear, whether we decide to run away, whether we decide to fight, whether we decide to help others in danger. The amygdala is not doing all of those behaviors, but it is sort of coordinating the whole show. You could sort of think of it as directing their performance.
And it seems to be the case that in people with psychopathy, from a very early age, the amygdala is not developing appropriately. It tends to be too small, and that’s something that is apparent fairly early in development. The very first brain imaging studies of adolescents at risk for psychopathy were conducted and published in about 2008, including some that were done by my lab, which was then at the National Institute of Health with James Blair as the director.
And we found in that research that adolescents with psychopathy have amygdalas that don’t respond to the sight of other people’s fear, which again means that that crucial structure that’s involved in taking in information about the fact that somebody else is in danger and sending it out to other regions in the brain to help you identify that state and help you respond appropriately, those sort of essential relay stations seem to be working less well than in other people. Although, of course in a brain imaging study, we don’t know exactly what the source of the dysfunction is.
The amygdala also sends information to regions of the prefrontal cortex, in particular a region on the bottom of the prefrontal cortex called the rostral anterior cingulate and ventromedial prefrontal cortex. These regions use the information the amygdala is sending and use it to guide decision-making. Because the amygdala is responsible for simulating, empathizing with, and recognizing other people’s fear, that information is probably not making it to the prefrontal cortex in people with psychopathy.
In addition, the amygdala is involved in calculating the value of other people’s welfare. How bad or good is this thing happening to this person based on the choices I make? How bad or good will their outcomes be? That information is also not making its way to the prefrontal cortex, and as a result, people who are psychopathic are much less likely to make decisions based on how they will affect other people, in particular, how they will affect other people who are in danger.
And I think that this is probably the fundamental pathway that is broken in people with psychopathy that causes them to do things that cause other people to feel fear, or that cause other people harm, because these particular pathways are just not encoding the information correctly.
As a result, people who are psychopathic when they are engaged in moral decision-making and social decision-making tend to rely on a different part of the brain called the lateral prefrontal cortex, which is sort of up here, that’s involved in sort of applying rules to decision-making. They’ll think about decision-making in a much more sort of, kind of rational, in a sense, way. You know, am I supposed to do this, or am I not supposed to do this? Which can be useful, and it can help you get to the same decision, but it isn’t going to be as emotional and it’s not going to be as probably motivating as a decision that’s based in true empathy for other people.
There are other differences in the brains of people with psychopathy that we have suspicions about based on emerging evidence. For example, they may have fewer oxytocin receptors in the amygdala, and oxytocin receptors in the amygdala are, in other species, essential for regulating pro-social and anti-social behavior. But because we just don’t have the technology, we don’t have the data yet, we can’t be completely sure if that’s involved in psychopathy in humans.
Is psychopathy genetic?

For pretty much every human psychological trait, there’s some genetic component. There was a huge paper that came out in Nature Reviews Genetics that found that on average about half of the variation on a population in most psychological traits, personality traits, psychological disorders, is due to genetic factors, with about half being due to non-genetic factors. Most of the evidence suggests the same is true for psychopathy. About half of the population level variance is due to genetic factors, maybe a little bit more than half.
We don’t know what the specific genes are. There may be genes related to oxytocin, which we know is related to pro-social and anti-social behavior in other species, but that’s still quite preliminary in humans. There may be other genes related to, there’s some evidence for some genes related to serotonin or dopamine transmission in the brain that might be related. But probably any particular gene is playing only a tiny, tiny role in the way the brain ultimately develops. So, there certainly is no such thing as a psychopathy gene that we’ve identified or probably ever will.
The important thing to know is, yes, there are some children born at a much higher risk of developing psychopathy than others. That’s important because it’s so common for the parents of kids who develop these traits to be shamed and blamed as though they are the cause of their child’s psychopathy. It’s very common for people to believe that if a child is psychopathic, it must be because they were abused or mistreated. Most sort of Hollywood famous psychopaths have some backstory where they were abused and mistreated as children that is portrayed as the cause of their developing psychopathy.
Obviously, child abuse and maltreatment is something we wanna get rid of completely. That’s bad. I want to be on the record there. However, it’s also bad to assume that bad parenting is the cause of any psychological disorder. We used to assume that was also true for autism spectrum disorders and schizophrenia, and parents felt a huge amount of needless shame and stigma because of that. So, some children are at high risk for psychopathy because of genetic traits. It’s not something their parents did wrong.
However, that extra 50% that’s not genetic also means that life experiences play a huge role in who develops psychopathy and who doesn’t, which means that there are interventions that can work. Psychopathy is never anybody’s destiny, no matter how they start out in life.
I think it’s really important to keep in mind that people genuinely differ when it comes to their motivations for antisocial behavior. I think this is very important for thinking about what’s the best way to respond when people engage in criminal or antisocial behavior. It’s important to remember that there are people, and they tend to be the people who are the most likely to be antisocial or aggressive, that are not, at least not at this moment in time, going to be restrained by their conscience, by empathy or remorse.
And I think that there is a perception that if we just, you know, if everybody out there had a nice life and had what they needed, that would end anti-sociality and aggression. Unfortunately that’s just not true because of this small percent of the population that, you know, they will, unfortunately, continue to hurt other people if it’s useful for them, even if they have the option not to do so.
However, they will respond to consequences. Everybody responds to consequences. The misperception I think a lot of people have is that the best way to respond to crime and other antisocial behavior is with really harsh punishment, right? And the harsher the better. That’s clearly not true, right? People don’t respond to harsher and harsher punishments, and certainly not people with psychopathy. You know, it doesn’t matter how harsh you make the punishment, it will not deter them.
In general, the best way to deter antisocial behavior is to make sure that people can’t benefit from it, right? Sometimes people engage in antisocial behavior because they get status points from it, right? Other people think they’re cool because they did it. Sometimes they get resources, right? They get money or the things they want and we can’t let that happen, because if you are reinforced by behaving antisocially, you’re going to keep doing it.
However, I think it’s also really important to note that harsh punishments tend not to deter antisocial behavior. In general, they’re not a great deterrent in the world, but they certainly aren’t going to deter people who have psychopathy. That doesn’t mean there should be no consequence for engaging in antisocial behavior, but the consequence doesn’t have to be extremely harsh to be effective.
There’s pretty good evidence right now that, for example, you know, when carjacking sprees emerge in particular cities, that’s being driven by factors like social media, for example. People often like to post their exploits on social media to get likes and attention and often social rewards from people in their network who think that that was a pretty brave, bold, daring thing to do. Adolescents in particular have always been rewarded by their peer groups for doing sometimes slightly antisocial, bold, daring things. That’s just a fact of adolescence for all of human history.
However, unfortunately, social media as a mechanism for telegraphing what you’ve done has, I think, really increased the reward value of engaging in these kinds of behaviors relative to the perceived risks, unfortunately. I think there are ways that policymakers could be a little bit more proactive about ensuring that when people post their exploits on social media, that becomes a way to catch them, and have them experience some sort of consequence that’s not just all of their friends thinking that they’re cool and bold and daring.
There are a lot of bad parenting coaches in the world, you know, who are looking to make some money by telling parents things that don’t actually work, when really all good parenting advice, including for kids at risk for psychopathy, boils down to exactly the same things. First, you have to build a strong base of affection and trust between the parent and the child, right? The child has to know that you love them and know that you care about them.
But then on top of that, there have to be clear rules and boundaries, and there have to be consequences when those rules are broken. But they don’t have to be harsh, but they do have to be consistent and they have to be fast. There’s a great book out there called “1-2-3 Magic” that I think gives a really good example of how to put these principles into action.
So, you have a child who knows that they’re not supposed to, like, pull the cat’s tail, they pull the cat’s tail, what do you do? You don’t scream at them, right? That’s harsh. You certainly don’t spank them. That’s harsh. You say that’s one, right? And that’s a very quick reinforcement that tells them you did something wrong. They do it again. That’s two, right?
And if they misbehave a third time, they immediately go to timeout. There’s no explanation, there’s no harshness about it. They just are removed from the situation, they’re removed from anybody’s attention, and they’re removed from anything that they found rewarding about the situation that they were in. If you can just stay consistent and give fast, reliable consequences that are unpleasant but not harsh when people misbehave, in general, that’s the the time-honored, consistent, robustly effective way to manage antisocial behavior.
The difficulty with treating psychopathy in adults and treating persistent antisocial behavior in adults is that people who are psychopathic tend to be quite narcissistic and they tend to blame their problems on other people. That’s not a good recipe for seeking therapy. If you think that you’re the best person, you’re the most important person, and all your problems are everybody else’s fault, you’re not going to go looking for therapy.
However, some people with psychopathy are insightful enough to figure out eventually that the common thread in all of the problems in their life is them. They’re the one who keeps blowing up their relationships and losing their friendships and losing jobs and causing other problems to emerge, right? It’s their own decision-making that’s the core.
If you can get that insight and if you come across the right information, that indeed, these problems can be solved, people who are psychopathic can learn to interact with other people differently. They can learn to interact with them in a non-instrumental way, right? To be honest, to be genuine in their relationship with other people, rather than in every interaction, thinking about, “How can I get a leg up on this person? How can I put them in my debt? How can I manipulate them?”
You don’t have to interact with other people that way. There are treatments that can change the way you interact with other people. There are some excellent studies that show that these treatments are effective, and people with psychopathy can learn new ways to interact that make their own life better, and that certainly make life better for everybody around them.
In general, if you discover that somebody close to you has psychopathic traits, whether because you have an intuition or whether because you’ve completed a formal psychopathy assessment about them, my strongest advice is that you shouldn’t take it on as your responsibility to fix it. Like so many things, this is only a problem that can be fixed when the person themselves is ready to fix it.
It is sometimes the case that people with psychopathy will reserve their good behavior for a few people close to them and their bad behavior for everybody else, but it is taking a risk to count on that being the case. In general, I would not recommend being in a romantic relationship with somebody who is psychopathic unless they’ve taken the initiative to get treatment and to try to get better and have recognized that they do need to improve.
If you are in a relationship with somebody who’s psychopathic that you can’t get out of because they’re a family member, for example, I do think it’s worth trying to be careful about not putting yourself in a position to be exploited if that person has shown that behavior in the past, right? I mean, the best predictor of future behavior is past behavior. If this person has tried to harm you in the past, the evidence is good they will continue trying to do so unless they get appropriate treatment. If they’ve exploited you financially in the past, they’ll probably continue trying to do so. If they cheated on you in the past, they’re going to continue to do so unless they’ve gotten treatment. So, just expect their past behavior to persist because those same underlying traits are driving it. I would say, in general, just try to protect yourself accordingly.
That said, there are some psychopathic people whose behavior mostly manifests in risk-taking and behaviors that just skirt the boundaries of what is ethical. Every person can make their own decision about the kind of trends and associates they’d like to have in that sort of situation.
It’s funny talking about this because some of the members of my organization’s board are themselves people with psychopathy, and I’ve had long conversations with them about their own lives and the treatment that they’ve got over the years. In some cases they have long-term romantic relationships and they have friendships, and they have been assessed as having psychopathy. I’m judicious about how I describe these things, but the key thing is that they have gotten treatment and have learned how to treat people better.
And so people with psychopathy, even if they have those traits, can learn to do better, in which case, you know, go for it. Be their friend, be their romantic partner. I think everybody deserves a second chance if they take the steps that they need to take to actually get better.

What traits characterize altruistic individuals?

On the other end of the spectrum from people who are psychopathic and care very little about other people’s welfare are people who are anti-psychopathic, who seem to care more than the average person about other people’s welfare. People who are, in some cases extraordinarily altruistic, who do things to help others at real risk and cost to themselves, like rescuing people from drownings or fires, or donating organs or bone marrow to other people.
And I also study that population because I think trying to understand why it is that they do things that the average person believes they would never do can help us understand a lot about the origins of interpersonal care and altruism. Although extraordinary altruism is not a clinical condition, obviously, it is typified by traits that set altruists apart from other people.
The biggest one, of course, is that people who are very altruistic seem to value the welfare of other people more than the average person. That really is one of the most fundamental things about them, they’re genuinely unselfish. I hesitate to say that because the image that that conjures up in most people’s minds is somebody who’s sort of saintly, right, they think of them as like a guardian angel or somehow superhuman.
And the average highly altruistic person would be the first person to agree that that’s not what they’re like at all. You know, it’s not like they never swear. It’s not like they never get, you know, mad when they’re stuck in traffic. They’re just ordinary people in most ways who just happen to be less selfish when it comes to valuing other people.
In addition, very altruistic people seem to be the opposite of people who are psychopathic in terms of their neural structure and function and in some characteristic emotional traits. For example, whereas people who are psychopathic are unusually bad at recognizing when other people are afraid, and we think this is one reason that they’re not bothered by causing other people to feel fear, people who are very altruistic seem to be more sensitive than average to other people’s fear. They’re better at recognizing it in other people, and this may be why they are more likely to respond to it when someone’s in need.
That difference seems to be the result of differences in the brain that my lab has studied, including differences in a structure called the amygdala, which is a very complicated structure and it does a lot of things. But one of the things we know that it does is help generate fearful feelings and behaviors. It is really important for helping us recognize when other people are afraid by empathizing with that fear, trying to simulate it in an effort to understand it.
We know that people who are psychopathic seem to show differences in the amygdala from a pretty early age. It tends to be smaller than average, and it’s less reactive than in other people, either when the person is experiencing a threat and so should feel afraid themselves, or when they see somebody else experiencing a threat, so, who looks afraid.
People who are very altruistic look the opposite there as well. Their amygdalas are larger than that of the average person by about 8% in some of the studies that we’ve done. Their amygdalas are more reactive than the average person to the sight of somebody else’s fear, which again, may be why they recognize it better and are more willing to help when somebody else is in need.
Are humans an altruistic species?

Humans are among the most altruistic species that we have studied. I know that might sound strange to people who have a strong media diet of all the bad things that people do, but if you put human beings in a lab, they will spontaneously help other people, even strangers, to a degree that you don’t see among other species.
And one of the best analogies is Sarah Hrdy’s description of apes on a plane, right? If you were to put any other species of ape in an airplane, right? 300 strangers with no particular hierarchy or source of control, jostling them around in an uncomfortable situation in the sky for hours, it would be a bloodbath among practically any other species on earth. Somehow humans manage to do it, you know, 99% of the time without incident. I think that really illustrates our altruistic personality.
One of the reasons that we are such an altruistic species is because we are what’s called an alloparental species, which means that we evolved to care for offspring that are not our own. Humans evolutionarily lived in small groups of, you know, 100, 150 people max, who had children that were so needy and resource-dependent that they couldn’t possibly be cared for by just one set of parents.
In general, if you are an anthropologist who goes around the world looking at humans in all sorts of different societies, in general, human babies are cared for by all of the adults around them, not just their parents, which is really cool, because childcare is one of the most evolutionarily ancient forms of altruism. We also know that, across species, the ones that alloparent the most also tend to be the most altruistic.
Other highly altruistic species include wolves, dogs, a lot of other predators actually, including lions, as well as some species we may not think of as terribly altruistic, including rats, for example, are extremely altruistic species. But humans do appear to be at the top.
So, the things that set an extraordinary altruist apart from typical people are, first, that they have done something extraordinarily altruistic, something that the average person hasn’t done or maybe wouldn’t do, something like donate a kidney or a part of their liver to a stranger, rescuing somebody from drowning, or a fire, or maybe even doing humanitarian aid work in certain situations.
In addition, people who are extraordinarily altruistic are set apart by their humility, so they don’t tend to think that they’re special or at least not more special than anybody else. They tend to think of themselves as just the same as anybody around them, despite the fact that they have actually done some pretty unusual things. That seems to be a really core feature of altruism, because it makes sense, right? If you think you’re the most special person, why would you help somebody less special? Why would you give up things for them? Whereas if you think that everybody is equally special, helping others makes more sense.
Related to that, they tend to believe in the goodness of other people. They’re much less likely to believe that others can be truly evil, and they’re somewhat more likely to believe that other people are fundamentally good. Finally, they seem to be more sensitive to other people’s distress. They’re more likely to empathize with and recognize other people’s fear and also their pain.
We’re supposed to help people who are close to us if they’re in trouble, but if it’s a perfect stranger, most of us don’t see it as an obligation in the same way. Yet, extraordinary altruists I don’t think really see it that way. They really do think, “Well, this is a person, who even if I don’t know them, they still matter,” right? They’re still a human being who’s, you know, welfare is fundamentally important.
And in our lab we use paradigms, like what’s called the social discounting task, where we give people the option to keep some amount of resources for themselves or split an amount between themselves and another person. Most people in this task, it’s extremely reliable, will generally prefer to share the resources rather than keeping it for themselves when it’s somebody close to them.
So, you know, their best friend, their spouse, somebody who is, you know, maybe not their nuclear family, but still close to them, they’d much rather share. But then as you go further and further out the social axis, now we’re talking about acquaintances, people they barely know, they’re like, “I’m really not that interested in sharing my resources with them.”
Extraordinary altruists, they’re just, you don’t see that same drop-off. They really would just prefer to share what they have with other people, which in economic terms, means that they genuinely subjectively value other people’s welfare, that those resources don’t lose their value just because they’ve been shared with somebody else.

What are pop culture examples of altruism?

You know, one sort of controversial person in pop culture who is apparently quite altruistic is the YouTuber Mr. Beast, who’s made the news recently for having cured, it was either 1,000 or 10,000 people’s cataracts using proceeds from his YouTube channel. It’s a really interesting phenomenon how many people are a little bit grumpy about what he’s done. But I do think, at root, it certainly counts as a form of extraordinary altruism.
Now, the fact that he’s doing it for a YouTube channel I think makes the motivations inevitably a little blurry, but the goodness of what he’s done is still pretty profound. What’s interesting is there are lots of people out there who are, you know, doing really spectacularly good things behind the scenes for other people. It’s just that in general, genuinely altruistic people are really not interested in getting a lot of accolades or praise for what they’ve done. So a lot of the time, genuinely altruistic people are really acting behind the scenes. Other people don’t know about the donations they’re making anonymously or the people that they’re helping.
Although what is interesting is the number of actors who have rescued people from danger in real life, an enormous number. I mean, Jeremy Renner is an interesting example of somebody who was almost killed by a snowplow when he was trying to help a neighbor after a huge snowstorm. Kate Winslet rescued Richard Branson’s mother from a house fire. Jamie Foxx rescued a stranger from a burning truck that crashed in front of his house years ago. I think it was Benedict Cumberbatch years ago, if I’m remembering correctly, rescued a stranger from some sort of a, I think it was a public assault or something like that. I mean, the number of celebrities who have actually helped people spontaneously in the real world is fascinating.
There’s no question that the way that superheroes are depicted in movies and television shapes the way that we think of altruism, because they always tend to be a little flat and one-dimensional. You know, a character like Superman is in some ways, this is my bias here, I think a little less compelling than some other superheroes out there, specifically because he’s portrayed as so sort of one-dimensionally good and out there trying to help other people. I’m sure that makes for a clean narrative, but it’s not the reality of actually altruistic people who are a lot more complicated and multidimensional despite the fact that they genuinely care about other people.
The character of Ironman is a really interesting example because of course he is very altruistic. He does a lot of things to help other people, but he doesn’t seem like an altruist should seem, right? He’s kind of a wise cracker. He is not always the softest, cuddliest guy, and obviously he’s done some things that are less than savory in his past. But at core you can tell that he really does care about the other people around them, and he will go to great lengths to help them. So in some ways, I think that’s a more realistic depiction of a genuinely altruistic person than the more sort of flat, one-dimensional, old school character like Superman.
Is genuine altruism possible?

I think one of the reasons that many people argue there’s no such thing as true altruism, right, people are never truly motivated to help other people for their own sake, is because, paradoxically, altruism is a source of enormous joy for people who help others. People who have donated kidneys to strangers will reliably tell you it’s one of the best things they’ve done in their life. They would do it again in a heartbeat if they could. They’re glad every day that they did it.
It’s easy to look at something like that and say, “Oh, well then it wasn’t really altruistic, because if it brought you such pleasure, well then it must have been selfish.” I think there was actually a “Friends” episode about this exact question, but of course, it’s a philosophical question that goes back well before “Friends.”
I would say the best thing about altruism is that it is a source of joy because this makes people more likely, once they’ve done something altruistic, they see what a positive effect it has on other people, they experience the vicarious joy of helping other people, they’re much more likely to do it again. It’s one of the reasons we are such an altruistic species is because we take joy in helping other people.
There’s a Buddhist monk, a neuroscientist named Matthieu Ricard who in his book “Altruism” I think boiled this topic down succinctly, and I’ll paraphrase him. He said, the fact that helping others brings us joy is not contradictory to the idea of altruism. In fact, that’s what it means to be altruistic, to find it a source of joy to help other people. If we didn’t find helping other people pleasurable, we wouldn’t be altruistic.
I think this becomes obvious when you think of the counter-example, which is the person who gives begrudgingly, the person who gives and finds that a source of unhappiness and wishes they hadn’t done it, obviously, that’s not a more altruistic person than the person who helps joyfully.
The way philosophers put it is in terms of something called the doctrine of double effect, which is basically the idea that the morality of the behavior is a factor of not just its outcome, but its intended outcome. So, if the goal of helping others was to achieve happiness, then that’s not very altruistic. However, if you help other people and given happiness as a foreseeable outcome of that behavior happens anyways, that doesn’t take away from the goal of actually helping them.
Most of us would not want to be helped by somebody who helped begrudgingly. That would be a source of guilt, not gratitude. In fact, most people, when they’re helped by somebody who they know helped them voluntarily because they sincerely wanted to, are much more likely to feel all of those positive effects of gratitude that are a source of, really, wellbeing and joy universally.
I think there’s a little bit of a puritanical streak in the idea that for something to be moral, it can’t also be joyful. I do suspect that there may be people who are suspicious about any behavior that brings us too much pleasure, that somehow it can’t at heart be simultaneously a source of pleasure and morality. But I don’t tend to think that that’s true.
I think the fact that altruism brings us joy is certainly not evidence that altruism is never genuinely motivated by a desire to help other people. Really, it’s a sign that we are a fundamentally social species, that joy is catching, that we are built to want to help those around us, and that that is the basis of a good society. We want to be members of a society where people take joy in helping others.
What’s your take on effective altruism?

Effective altruism is a movement dedicated to helping people in more effective ways. So basically, if you’re going to give money to charity, if you’re going to spend time volunteering, choose ways to do so that will bring about the most benefit for the most people. I can’t possibly argue with that idea.
However, unfortunately, some people in the effective altruism movement believe that empathy is their enemy. That somehow the empathy that often motivates us to help must be suppressed in favor of rational decision-making when it comes to how we should distribute our money or distribute our time. I don’t think the evidence is consistent with that at all.
In fact, evidence from my lab suggests that empathy and rationality can actually work together. Empathy is what gives us the motivation to help at all. In fact, the extraordinary altruists we work with, their behavior is actually quite consistent with the tenets of effective altruism, because they’re not hoarding their help for only people who are close to them. They are giving their kidney, for example, or a piece of their liver, to whoever happens to be the neediest.
Our data shows that they are not less empathic than the average person. They’re actually more empathic. It’s just that their empathy is not biased. They experience empathy for anybody’s need, not just the need of a few people.
So I think what we need to do to best promote the goals of effective altruism is to cause people to value the needs of a wider range of people so that they will empathize for a wider range of people. I think suppressing empathy would actually be counterproductive.

Can I assess my spot on the psychopathy-altruism spectrum?

If people are interested in knowing how altruistic versus psychopathic they are, there are a couple tests out there on the internet that you can use to test yourself. One of the better self-report tests of psychopathy is called the TriPM. It’s available on the website of Psychopathy Is, my nonprofit organization. It is a brief but very well-validated test of that bold, dominant, relatively callous personality that typifies psychopathy. You can get a percentile score and find out where you fall.
If you get a very low score on a psychopathy test, it may be a sign that you’re highly altruistic. But another way to test that is using a personality test called the HEXACO. Most of us have heard of the big five personality traits, extroversion, agreeableness, conscientiousness, openness, and negative emotionality. The HEXACO adds one more called honesty-humility, and that’s a personality trait that does not have a great name.
However, what it really captures is the degree to which you believe that other people fundamentally matter versus are exploitable for your own good. People who are extraordinarily altruists tend to score very high in honesty-humility. They don’t believe that they’re more important than anybody else, and they tend to be honest, right? They don’t con or manipulate or lie to or exploit other people to benefit themselves.
Interestingly, those traits were left off of the original personality scales that psychologists developed because it was at once thought that traits related to morality were not in the domain of psychology. They were really in the domain of religion, I think. More recently we think that, in fact, how moral people are is a very psychological question. I like the HEXACO scale because it’s added those kinds of traits back in and is probably the single best self-report measure that we have found distinguishes very altruistic people from others.
I think it’s really important to recognize the fact that people’s behavior generally reflects their values, right? When people do things that exploit and harm other people, that is a reflection of their values and the degree to which they value other people. When people help others, when they do things that are kind in general, with some exceptions of course, but in general, that is a sign of their values, too, that they genuinely value other people’s welfare.
Just recognizing that fact is really helpful because I think it helps refute the myth that when people are very altruistic, it’s because they’ve somehow willed themselves to overcome their intrinsic selfishness. In a study we completed, we asked extraordinary altruists and typical adults to make decisions that were either selfish or generous while we were scanning their brains.
One of the hypotheses we were testing is that very altruistic people help other people because they’re better at overcoming their selfish internal impulses, right? They’re just as selfish as the rest of us, but they’re better at overriding that desire to be selfish. It turns out that’s not true at all. We found no evidence, either from the brain scanning data or from the behavioral data, that somehow very altruistic people are just using willpower to overcome selfishness.
Instead, we found activation in regions of the brain, like the amygdala and the rostral anterior singular cortex, that were consistent with the idea that their generous choices reflect their greater valuation of other people’s welfare, because those are the regions that calculate the value of other people’s good, other people’s gains. Those are the regions that really differed in the extraordinary altruists.
The thing that was too bad about that study is that we were also trying to see if we could make typical people look more like extraordinary altruists in terms of their brain activity and in terms of their behavior. We did that using a loving-kindness meditation training intervention. So, we had participants in our study complete, I think it was eight weeks of loving-kindness meditation training by a world famous loving-kindness meditation teacher who created beautiful training sessions for people who really enjoyed these sessions.
However, at the end of the study, when I tested their decision-making, it turned out that loving-kindness meditation training alone does not make people behave more generously. It does not make their brains respond more like extraordinary altruists when they’re making decisions. But I do think the overall findings from the study help explain that, because if extraordinary altruists do what they do because they value other people’s welfare more, the only way that we can make the average person respond more generously is by actually changing their values, right? Causing them to value other people’s welfare more.
We know that’s possible, right? We know that people can come to value other people’s welfare more, but it may just be that meditation training, while beneficial in other ways, is not the way to do that. There’s really good evidence that people can come to value other people’s welfare more and become more altruistic.
We know this from looking at population data around the world over time, and it’s pretty clear that people are becoming more altruistic over time. If you look at global trends and trends within specific places like the United States, you see generally that people are donating more money over time. They’re helping more strangers over time, according to polls that are done by organizations like Gallup. Not huge changes, but they’re definitely going in the right direction. So, clearly people can become more generous, which is great.
What does research say about boosting altruism?

One of the things that seems to make people become more generous is when they themselves are doing better. This maybe seems a little paradoxical. However, the data are really clear that when people are experiencing a high quality of life, when they’re flourishing, when they feel satisfied with their life, they do tend to become more generous, I think because they have the psychological and physical resources to do so.
That’s really good news because it means that policies that promote flourishing and wellbeing will probably also promote generosity. Obviously, that’s a big lift. We can’t really do that easily or simply in our own lives.
The best evidence for how people can become more generous is by just starting. It’s very clear talking to extraordinary altruists that they didn’t just start by donating a kidney or a piece of their liver. Almost all of them before that had been frequent blood or plasma donors. Many of them have donated bone marrow.
I think that’s really important because one of the absolute best things about altruism is how incredibly pleasant it is. It’s such a source of joy for most people to help others. I really think that it’s the experience of helping others, discovering how much joy we take in bringing about joy in other people’s lives, and the sense of connection it creates to help other people, that becomes a self-reinforcing process, which is a really good thing.
I generally recommend that if people would like to become more altruistic, you think of some small feasible way to do things to help other people, and it should naturally proceed upward from there.

Marge Valgusekanal:
Tänapäeval pole võimalik kedagi tervendada, sest energiates tervendav energia ja haiguse energia enam ei kohtu. Inimene saab edastada valguse mustreid, millest üks on Valgus Ja Armastus.
Valgusmuster nagu plahvatusena lahustab inimeses olevad madalad väljad, negatiivsed energiatombud ja talle saab Algallikast voolama puhas teadvusega valgus. See aitab tema teadvusel muutuda selliseks, et inimese sagedus tõuseb ja ta hakkab vastu võtma Algallikast talle vajalikku kõrgema sageduse valgusmustreid, mis aitavad tal mõista tema haiguse või olukorra põhjuseid ja vastu võtta tervendust ning lubada oma kehal ja meelel terveneda. Luua enda ellu selliseid meetodeid ja võimalusi, kuidas ennast ise tervendada ja tervena hoida.
Välisest pole juba pikka aega kedagi tervendada võimalik ja nüüd jõuab see teadmine kohale ka praegustele terapeutidele, kes tervendamisega tegelevad. Kes tunneb, et tal pole selleks õigust või tajub, et ei taha sekkuda ja mõningalt nad võivad tunda ka seda, et võtavad inimese asju enda peale. Sest kui tervendada pole enam võimalik ega õigus, siis energia jäävuse põhjal see peab kusagile settima – selliselt üle kandubki.
Inimese teadvuse seisundil, kes on haige või probleemide kütkes saab terapeut aidata tõusta sedavõrd kõrgele, et see inimene hakkab ise vastu võtma Algallikast nii infot, kui ka siis tervendust. Samal ajal tõuseb ka sageduse tasand, kus ta enam ei ühti ega resoneeru ega vibreeri selle probleemi või haigusega ühel sageduse tasandil, mis loob sellise võimaluse, et see haigus või probleem iseenesest hakkab tema elust lahtuma. Ta pole sellega enam ühises väljas.
Siin on ka selline asi, et kui emotsioone läbi ei koge ega neid ümber transformeerides vabasta ega teadvusta, et see on möödas, siis ei pruugi olla täit vabanemist. Kui aga tegeled juba enda sageduse tõstmisega, siis see on Universumi silmis nagu üks samm edsiliikumises ja võib olla öelda, et ka tervenemise poole, millele Universum saab nö kümme sammu vastu astuda. Kui sageduse tasandit mitte tõsta ei muutu arusaamised, eluvaated, teadlikkus ja ei saa toimuda ka mingeid muutusi tema elus – ei tervenemist, teadvustamisi ega edasiliikumisi misiganes alal, olgu töö, suhete, teemade, hobide või ka elulisuse, elukvaliteedi osas. Siia alla käib ka küllus igal tasandil.
Kuna esitati küsimus valgusmustri kohta, siis vastasin kommnetaari aga lisan siis siia ka: kõrgem vaimne valgus ei ole mitte niivõrd energia, kuivõrd geomeetriline muster (ehk kõrgem mõte), mis koos sageduse (ehk kõrgema tundetasandiga) loob väga erilise ja ülendava valgusemustri.
Edastan Sulle, kes Sa loed seda “valgust ja armastust”

The Ashtar Command
Kostantina Papazoglou·
Legendaarne panustaja
·eotrsdnoSpfl:El06345hiehk251220cfuh0cf 5m74llc t2f142c3lg55e·
INIMKOND PEAB ETTEVALMISTUMA 6 ŠOKEERIVA TÕEGA
1 Me ei ole siin Maal ainsad intelligentsed tsivilisatsioonid, meie juures elavad miljoneid aastaid krüptilised, maa-alused liigid. On suured koopad, kus võõrustatakse maa-aluseid linnu, mis on arenenumad tehnoloogia, teaduse ja vaimsuse poolest kui meie, rahvad, kes juba tegelevad kaubandussuhetes võõraste kultuuridega.
2 Me ei ole universumis üksi, kooli ja meedia kaudu õpetas meie kiskjate klass meile ideed, et me ei leidnud teistelt planeetidelt kunagi kultuure ega liike.
Midagi ilmselgelt ei ole tõsi, kiskjaklass teeb teiste liikidega koostööd juba tuhandeid aastaid. Me vaataksime silmitsi reaalsusega, et universum on täis elu, peaaegu iga tulnukas elab ühes või mitmes arenenud tsivilisatsioonis.
3 Varjatud tehnoloogiad on aastakümneid teinud meie inimtsivilisatsioon Maal hiiglaslikke hüppe teaduses ja leiutajad on esitanud patendid leiutistele, mis on blokeeritud kiskjate klassi poolt, sest neil on piiratud kontroll
Nende tehnoloogiate hulka kuuluvad gravitatsioonivastased, vaba energia, sageduste tervendamise tehnoloogiad… Kui need tehnoloogiad on avastatud, muudavad nad Maa operatsioonisüsteemides revolutsiooni.
4 Ilmutused meie iidsest ajaloost. Kui oleme kollektiivselt aru saanud, et meie juhid valetavad meile iga päev telemeediaga, ei kujuta te ette, kui lõigatud lugu on.
Inimkonna ajalugu maa peal on palju vanem kui see, mida nad alati tahtsid, et me usuksime.
Me leiame, et see planeet on koduks tsivilisatsioonidele, mis on arenenud üle 100 000 aasta ja kaugemalegi. Ja eelnesid teised arenenud tsivilisatsioonid, nagu Naga, Antmen, Selosialased, Atlantis…
Me oleme lihtsalt mitme planeedi Maa asustanud rahvaste järelkasvu jätk.
— Ilmutuse hooaeg —

Μείνετε ακίνητοι κάθε στιγμή της ημέρας έτσι ώστε η συχνότητά σας να αντηχεί στη «Νέα Γη», ένα καθαρά μεταδιδόμενο φως που ευθυγραμμίζεται με τη μοναδική συχνότητα της Καρδιάς σας και υποστηρίζει τη διαδικασία μεταλλαγής σας. Ανοίξτε τον εαυτό σας σε μια κατάσταση ευγνωμοσύνης για όλα όσα εκδηλώνονται τώρα για την αφύπνιση σας.
Διεκδίκησε την ιδιοκτησία αυτού του ιερού γεγονότος καθημερινά και μετά άφησέ το ξέροντας ότι όλα είναι στο Χέρι του Δημιουργού.
Είμαστε μάρτυρες όλων όσων είστε τώρα και όλων όσων θα είστε.
Ευλογίες
Οι Πλειάδες
SÕNUM MEIE PLEVADIA VENDADELT
Armsad, tervitame teid,
Murra oma süda ja tea, et oled Loomise keskme püha aspekt. Universaalne teadvus on sinu multidimensionaalse Südame loomulik pikendus. Nõudke omandiõigust sellele, mida olete loonud sellel inimrännakul, kus olete käinud rada, mis viib teid sinna, kus olete praegu. Iga samm viis sind lähemale oma inimkogemuse mõistmisele.
Sinu tee võtab pöörde, naastes autentse olemise vormi juurde. Olete jõudnud oma evolutsioonitsüklis otsustava punkti, mis väljudes käost. Oled valmis lendama, nagu Liblikas, kasutama oma tiibu ja kogema lennuvõimet. Teie Maise tasandi Osakond on arenenud teisele tasandile, muutes aja illusiooni, Maa energeetiline pöörlemine kiireneb, et kohtuda ja joonduda Kõrgeima Vibratsioonilise Valguse vooluga sellest Universumist.
Võimsad jõud on maale sisenemas. Nagu metsik “torm,” loovad need Kõrgema Kaadri Valguse energiad kaose tunde ja võid peaaegu tunda, et lähed hulluks. Teie energiasüsteemid läbivad kiire ja intensiivse elektriliste ümberpaigutuste seeria, mis on nagu välgulöögid läbi rakkude ja aju kokkutõmbumiste. Kogu sinu närvisüsteem muutub läbi selle fakti. Sinu Selgroog ja sinu püha kannavad puhast vormi sinu unikaalsest helendavast teadvusest, mis pärineb Universumist. See puhtus on aspekt teie Jumaluse valgussagedusest, mis taastub teie selgroo kaudu, pulseerides nagu vool läbi tsefalorahhiidvedeliku.
See sündmus loob kogemusi sügavatest Onenessi hetkedest, kui Jumala teadvuse unikaalne iseloomulik vibreeriv valgus on ankurdatud, aktiveerub taas sinus. Kogu see protsess on loodud selleks, et asetada teid sügavamale “Uue Maa” alternatiivreaalsuse ruumi.
On püha hetk, ettemääratud hetk, mil kõike hoitakse “Uue Maa” turvalises sadamas väljaspool Maa petlikku ruumi. Sügav sündmus, mis nihutab Teadvust ja “Uue Maa” kogemuse keskkonda kõigile, kes on teel korraga. See järgmine “torm” on spetsiaalselt loodud energeetiliselt selle ümberpositsioneerimise tootmiseks.
Millalgi 2026. aastal toimub valmimise sagedus, et toetada neid teist, kes on määratud ankurdama, elama ja saama täielikult maandatud “Uue Maa” liivade täielikku vibratsioonilist tõesse. Torm on järgmine ettevalmistav samm selle juhtumiseks.
Universumist laskuvad laienevad energiavoolud moodustavad pilvede moodustamise kaudu taevas unikaalseid mustreid. Need pilvevormid hoiavad ja edastavad kõrgeimaid teadvuse vibratsioone, mis laskuvad teie planeedile. Sinu roll on luua kõrgemad energiaprofiilid läheneva tsükli järgmiseks etapiks.
Leiad, et mäed, kivid, puud, maa ja jõed kannavad ka neid kõrgemaid sagedusi. Loodusjõud ümber planeedi toovad kaasa energiavibratsiooni muutuse. Sa saad kasutada neid loodusjõude sellel kõrgemal sageduse tasemel. Too kingitused, et sind sel ajal toetada. Sinu roll on joonduda pingutusteta ja orgaaniliselt Uue Maa keskkonnas, kui aitame sul integreerida need võimsad transformatsioonifaasid oma närvisüsteemi, mis hakkavad toimuma.
Looduses tuleb olla vaikne, olla teadlik oma Südameruumis, et saada täielikult vastu loodusjõudude poolt edastatud aktiveerimised. Kui tegeled teadlikult nende puhaste loodusjõududega, teadvustab integratsiooniprotsess sind, täites sind rahus, toimides palsamina sinu energeetilistele süsteemidele.
Oluline on olla tähelepanelik selle suhtes, kuidas sa oma aega veedad. Mobiiltelefonid ei toeta süsteeme intensiivse ülemineku järgmises etapis. Telefonisagedus kurnab füüsilisi ja energeetilisi süsteeme, eriti südamerakke, närvisüsteemi ja ajurakke. Looduses viibimine on kõige puhtam toetusvorm, mida saad endale anda rakuenergiaga tegelemiseks.
Teadmine toidu kvaliteeti, mida tarbid ja kui palju vett sa oma süsteemide niisutamiseks jood, on kriitiline.
See on planeedi püha hetk. Tohutute võimaluste fundamentaalne ristmik. Kogu Valguspere Universumis on kokku tulnud, et ehitada energeetiline Platvorm, luues üksteise toetamise sageduse Maale. See massiivne mitmemõõtmeliste valgusvibratsioonide konteiner planeedi ümber on reserveeritud järgmiseks üleminekufaasiks.
Kriitiline komponent on see, et pead teadlikult nõudma oma kodu, “Uue Maa” omandiõigust. Kui panete selle mõtte tööle, hakkavad teie südamerakud transformeeruma ja joonduma ning ankurduvad loomulikult “Uue Maa” voolusagedustele.
Seisa igal hetkel päevas paigal, et sinu sagedus kajaks “Uue Maaga”, puhtalt edastava valgusega, mis joondub sinu Südame unikaalse sagedusega ja toetab sinu transformatsiooniprotsessi. Avage end tänulikkuse seisundile kõige selle eest, mis avaldub praegu teie ärkamiseks.
Nõudke iga päev selle püha sündmuse omastamist ja laske siis minna teades, et kõik on Looja Käes.
Me oleme tunnistajateks kõigele, mis sa praegu oled ja kõigele, kes sa olema saad.
Õnnistused
Plejaadid

Aitäh, AI

IT23 ja MT23

Samavõrd kui mullu samal ajal püüdis haridusametnike ülipüüdlik meeskond ära keelata ni tehisintellekti kasutamist kui mobiiltelefonide käes hoidmist klassitubades, on aastaks 2025 üldsus eesotsas President Alar Karisega jõudnud vastupidisele seisukohale: me peame saama AI-ga sõbraks, et kõiki tema võimalusi enda kasuks pöörata ning temaga kaasnevaid psühholoogilisi ja strateegilisi ohte ennetada.
Jah. Tekstiloomes on ChatGPT-st ja Deepseekist kasu inimestele, keda näiteks mõni teema ei kõneta, kellel tekib tühja paberilehe kramp, puudub kirjutamise kogemus ja seoses sellega vastavad lihased ja käekiri. Indiaanlaste põlistarkus ütleb: „Iga nähtus maailmas on õiges koguses ravim, temaga liialdamine teeb temast mürgi.“
Kui kasutad liiga palju abilist, mida me omade vahel nimetame Tšipitšipi, kaotad iseseisva mõtlemise võime ja muutud järjest abitumalt rumalamaks. Raplamaa noormehed Juurust Uuskülani küsivad tehisintellektilt nõu nii Volvo parandamiseks, lausete moodustamiseks kui üldse kõigeks, mis pähe võiks tulla, aga ilma 21. sajandi abiliseta ei tule.
Oletame, et sinu e-posti saabub skämm, siis oled tõenäolisemalt tema eest kaitstud juhul, kui ta satub rämpsposti hulka. Soliidsete pakkumist seas ei pruugi ära tunda, kas sind kõnetab tegelik Alexela, Telia, Swedbank ja If-kindlustus või on tegemist osava brängiga. Ka meie hulgas on loomulikult noori, kes on erineva stiili petukõnesid teha katsetanud – juhul, kui petukõne tuleb teise inimese häälega ja pressib ohvrilt suuri summasid välja, ei ole see enam süütu nali.
„Minu vanaisale lükkas Facebook vähemalt kaheastmelise kinnituse, verifikatsiooni peale,“ sõnab abiturient, kes samas soovitab mitte olla kuulus, sest tuntud inimeste kontodele häkitakse sagedamini ning kuulsustele tehakse tihti ka libakontosid.
Parim kaitse on rünnak. Õpime selleks häkkimist, et seda oma tulevastes töökohtades kaitsejõududest pankadeni, maksuametist riigi infokeskuseni aegsasti ära tunda. Nagu kutsus üles teadlane hr Karis, meie sisemine siil peab eos hakkama saama sortside ja krattidega ning selles õiglases võitluses on tänapäeval sageli pigem õpilane õpetajale õpetaja.

Igaühele oma august – järgmisel aastal jälle 😉
August Augusti poeg August ronis augustikuus välja august,
ütles: „Tere, August! Tulen august, käes on lõikuskuu ehk august.“
Tänapäeval on nimi see üsna harvake – ega lapsele nimeks panda August.
Rukkikrahv von Berg, kes tori hobuse, rukki ja muudki sordid aretas, oli August
Gailiti ristiisa Sangastes ning lahkus Eestist kui vastne riik tema maad omastas. August
siis alles alustas isade muinasmaa kirjasõnaga, sai „Toomas Nipernaadiga“ tuntuks August,
üle karge mere ja rahutu vee kes võõrsile pages, kui kodus võidutses punane surm. Kuni august
aastal 1991 kuulsa Gailiti sajandaks sünniaastapäevaks taasiseseisvus ja august
sai tänaste põlvkondade ajalooõpikus putši ja n liidu langemiskuuks. Elagu august
ja mässumeelsete muusikameeste Augustibluus, mis Haapsalu piiskopi – kes polnud August –
linnuse õuel on kolmkümmend pluss üks aastat heal inimesel halb olemist laulnud, oh august…
Gailiti eakaaslane Mälk, saarlane, sai samuti ulgueestlaseks. „Üks neistsinastest“ kirjutas August,
kui Saksamaa natsistus. Mulk Alle laveeris lehetöö, nalja ja luule vahel ning lahkus too August
vaid aasta enne Stalinit. Pääses Adolfi-Jossifi mõrvamanöövritest varem sündinud Kitse August.
Kitzbergi nime all loodud teosed „Maimu“, „Kauka jumal“, „Tuulte pöörises“, „Libahunt“ Augusti
maarjamaise draamakirjanduse rajajaks tõstsid ning lugude sõnum ja aeg on otsekui tänavu august.
Koidula nimekaim Lydia, Auster suvitas Altveski vesiveski talli lakas, kaaslaseks mitte August,
vaid Aram. Hatšaturjan kirjutas tantsu mõõkadele ja Auster Tiinale, üle aegade libahundile. August
Sang ja kaasa Kersti Merilaas luuletasid ja tõlkisid samal ajal ja said kolm tubli last, August
ei ükski neist – Joel, Liina ja Maarja. Teenijatüdruku poeg oma preili Julie surmatantsuga – August
Strindberg ilmub ikka ja jälle maailma lavadele ja filmitööstusse nagu Bergmangi. August(e)
Rodin seevastu meelitab jõuliselt õrna kunsti austajaid pigem Pariisi. „Alasti tulin ma“ – August(e)
David Weissi jäädvustatu ja Eha Vasara tõlgituna kinnitab reeglit: isekalt oma asjas sees iga August.
Igale asjale mihkel ükski geenius pole – iga hinna eest luues on geenius kohati kole. Mitte-August
Einstein ja viimne kui ajalugu teinud ning kultuuri- või teaduslukku läinud suurkuju alustas august.
End üles töötanud fenomenid on tundunud isekad, olgu nimeks Albert, Virginia, August…
„Vaeste-Patuste alevi“ Jakobsoni, kes endale 23- aastasena nime tegi, võiks punapoliitika august
kasu lõikamise eest koos Smuuli, Barbaruse jpt-ga tühistada. Aitab sõnumitest mustast august.
Anni(st) pääses Tartu Ülikooli õppejõuna kirjutatud „Kalevipoeg eesti rahvaluules“ eest august
7ks aastaks mitte Tiibetisse, vaid vangiminekust tagasi keeleteadlaseks, pärijaks Mirjam, ei August.
Igühele oma august.

Tiina Varatalu: Tasakesi läheneb sügis.
Neitsi märgi valitsusaeg.
See on inimese ja looja koostöö köige olulisemas – praktilise toimetuleku võime arendamine maa ja taeva vahel, ratsionaalse ja intuitiivse vahel, inimliku ja jumaliku kohtumises, enda valmis panemises universaalse ja unikaalse tuumpuudutusega toimetulekuks.
See on inimese vastutus keset piiritut ja piiritletut, sest tõesti, tõesti – need mõlemad on jumalikud.
Sest inimenegi on jumalik lahendus, geniaalne meetod.
Looja investeering eneseteadvusesse.
Siin pole kuhugi viilida ega vingerdada – inimene on kohtumispaik keset kosmost.
Ja niisiis oleme hetkel igaüks mingil kombel sellega tegevuses.
Eelkõige vastu võtmas täies teadlikkuses oma üksindust.
Miks on see nii oluline?
Sest see on looja tõde.
Loojat on üks.
Üks allikas, üks jumal, ûks elu universaalse terviklikkuse tuum.
Ja inimene on samuti üks ja ainus – unikaalne!
Ka unikaalset on ainult üks – väikseim üks ja ainus.
Sest see on värav ühtsusesse, mis on ühendav aga pole sõltuvuslik.
See on meie liigi veidruse põhjus ja tuum – ühendus läbi ühe. Loojaühendus. Allikaühendus.
Tuumtuginemine.
Ja selleks, et see ühendus, see algseim ja ürgseim suhe inimelus, saaks jõustuda, tuleb võtta vastu oma üksindus.
Anda vabaks igasugused toetuspunktid inimlikus ja väljastpoolt hangitavad turva- ja tugipunktid – vaimsed ja maised toiteahelad, lootuse nabanöörid, mida pääsemise lootuses lutsutada, või siis hoopis imetada oma imeliste päästmisplaanidega teisi?
Keda me sel juhul päästaks?
Me ju päästaks inimest tema enda käest!
Juhataks tuurataara läbi eneseunustuse võsa ja nautides, teda seal eksitades, enda päästeingli rolli?
Inimene on looja enda investeering eneseteadvusesse. Tal on olemas kõik, mida vaja, et pista pistik sisse ja panna enda lamp põlema just nende kogemuste toel, millega teda toidab, toetab ja tagasisidestab tema enda ürgaus allikas. Tema reaalsus, tema eksimatu tegelikkus, kujunemiste jumalik ajastus.
Tõepoolest – jumalik on nii allikas nähtamatus, millest kõik lähtub, kui ka materiaalne reaalsus, kui tõetruu hoidmine – just reaalsus, tegelikkus on looja viis hoida oma hindamatuid kogemusrännakuid.
Ei ole kohane püüda neid päästa millessegi vähemasse.
Inimene on tunnistaja teekond.
Nii kohtumegi.
Niisiis.
Kaunist selget ja humoorikat Neitsi aega!
Just siit on sündinud kõige teravamad tõetorked, rabavamad märkamised ja kõige vapustavam huumor, mis suudab ühte sulatada isegi traagilise ja koomilise.
Läheneva sügise hingus on müstiline ja rahustav.
Hakkab tasapisi pakkima salvedesse seda, mis suvel kogutud – armastan seda aega.
Armastan just veevalajalikul kombel!
Kuigi Veevalaja mõjud on tuntavad veebruaris, mil “murtakse” talve võimu, tajun ma 11. astroloogilise maja (milles asub ka minu Veevalaja Päike) veevalajalikke mõjusid kõige selgemini just varasügisel.
Just siis, kui õitsemine lõppenud ja kogemused korjumas viljadesse –
just siis, kui ained hakkavad tasapisi liikuma tagasi südamike suunas, lopsakas rohelus annab maad kergele kahisevale värvideküllusele.
Õhust kaob soojalainetus ja taeva värv saab eriliselt puhas, selge ja ere – klaar.
Juurikad on teel keldritesse, avatud akendest hõljub vahetevahel õunamoosi lõhna, mis herilased rahutuks teeb ja tuli hakkab tasapisi tubastes kaminates hubisema….
Õhtud pimenevad.
Tänavatele asub Tundlike Aistingute Vaim – enda sammudki tunduvad kõrvulukustavalt kumisevad.
Õdus ja südamlik.

Meeme Luks: Uhhuupaanika ja tõemonopol.
Mis ühendab 8. kirikukogu ja Tallinna konverentsi?
Kui 9. sajandil kogunes kaheksas oikumeeniline kirikukogu, ei vaieldud üksnes patriarhide üle. Vaieldi selle üle, kellel on õigus määratleda tõde. Paavst kuulutas, et tema sõna on viimane. Patriarhid vaidlesid vastu, öeldes, et tõde sünnib ühiselt. Lõhestumisest sündis skisma, mille mõrad ulatuvad tänaseni.
Midagi sarnast näeme täna Eestis. Dr Joller ja arstide liit nimetasid Tallinnas toimuva tervise ja inimõiguste konverentsi „uhhuuks“.
Kõik, mis ei mahu nende dogmaatilisse „õige teaduse“ raamistikku, kuulutatakse ebateaduseks. Küsimusi ei tohi küsida, sest need ohustavat „tõde“.
Aga kas tõde vajab sellist kaitset?
Augustinus hoiatas juba 1600 aastat tagasi, et inimene on kalduv kõverduma iseenda poole. Ka head kavatsused võivad muutuda võimuihaks.
Kierkegaard lisas, et tõde sünnib üksikisiku ja Jumala vahelises suhtes, mitte massi surve all.
Tänapäeva totalitarismist mõtlejad kirjeldavad , kuidas totalitarism kasvab hirmust kaose ees ehk hirmust, et ilma kontrollita laguneb kord.
Psühholoogia seletab sama: ebakindlus käivitab ajus hirmukeskuse, mis januneb lihtsate vastuste järele. „Ainuke tõde“ annab turvatunde, isegi kui see on poolik.
Nii nagu paavst kunagi kuulutas: ainult tema võib muuta usutunnistust, nii ütlevad täna mõned arstid: ainult meie otsustame, mis on teadus.
Tulemus? Elav vaim ja dialoog asendatakse dogmaga.
Plato küsis: miks tahta midagi muud, kui ideaalne kord on algusest peale olemas jumalik vaimne kord? “
Sama küsimus sobib ka tänasesse päeva: “miks me ei võiks usaldada inimeste mõistust, kogemust ja vabadust, selle asemel et neid vaigistada?”
Uhhuupaanika ei ole märk tugevusest. See on märk hirmust. Ja hirm ei ehita tervet ühiskonda, vaid tekitab lõhesid. Tõde ei ole kellegi monopol, see on ühine ruum, kuhu on kutsutud kõik.
Tule kohale ja toeta vabadust: https://wchconference.eu/avaleht

Emanuel y Pastora – ServiUM
ERKS -29/8/2025
Ishtar Ashtar Adonai
ISSAND SAMANA SUUREST KAPRIKORNILAEVAST ETTEVALMISTAB ALAD KONTAKTIKS.
Me näeme Suurt Laeva, Tohutut Laeva kiirgamas Valgust ja rohkem Valgust läbi kõigi nende orgude.
Armastatud Emanuel ja Pastora, mina olen Samana, me lendame üle ERKSi orgude, suur energeetiline tasandamine toimub kogu orus, me konditsioneerime kogu ruumi, sest meil on ukse ees suurepärane koosolek teie maa-aluste vendade grupist ERKSist pinnaga.
Plaanitakse täpseid kokkupuuteid erinevate pinnalolenditega, millesse oled kaasatud. Kasutame Väikelaevu, sest nüüd oleme selles Suures Laevas ja seda on mugav teha lihtsamini käsitseda Laevu kogu selles piirkonnas Energiatasandil. Pidage meeles, et meie Laevad on südametunnistuse ja suure energiaga laevad, mis kiirgavad. See ERKSi orgude ruum saab olema soodne kohtumistele, nüüd täpne inimestega, väga kõrge vibratsiooniga valgusolenditega, väga kõrge sagedusega.
Ka teistes Argentina maa-alustes linnades, nagu Isidris ja Neuquén, tehakse sarnast tööd, Talampaya, valmistab kõike pinnal kontakti jaoks ja kõik linnad põhjast lõunani, ka mõned Uruguay alad Tšiili. Boliivia, Peruu, Brasiilia, Paraguay, Colombia, Venezuela, kogu Lõuna-Ameerika punktuaalselt kus on juba tuttavad Interrestrial Cities punkt, kogu selles piirkonnas tehakse eriline ja täpne tingimus, avades tee Suurele Kontaktile.
Komandör Ashtar Sheran on selle kohta infot andnud ja meie, kogu ERKS-i hierarhia, toetame teda kõik, sest see on suur ühistöö. Planeedi energia on võtnud kõigi globaalsete meditatsioonide taustal teise suuna. Nüüd, nagu Ashtar on juba viitanud, töötage kõik selle nimel, et saavutada kriitiline mass, mida me vajame, kosmiline Firma siseneks vabalt ilma probleemideta planeedile. Mittesekkumise põhimõtet austatakse kogu universumis.
Oleme aidanud planeeti selle algusest peale. Kogu inimkond on läbinud erinevad etapid, erinevad olukorrad, erinevad hetked, kuid kuna see tähehetk on ainulaadne, sest praegusel hetkel on oodata dimensionaalset muutust koos inimkonnaga nende kehas, kes on täitnud selleks tingimused.
See on ettevalmistatud ja on käimas ja päästeplaan, meie hinnangul on see vajalik, mitte praegu, kui antakse suur tähemoment, Suur Päikesevälk, milles planeet siseneb ebastabiilsuse perioodi, tuleb vajadus evakueerida, inimkonna päästmiseks siis ükskord stabiliseeritud sisenege Uuele Maale 5 D valmis ja ettevalmistatud, sest selles suures protsessis on see, kui kaks maad on kindlalt eraldatud. Nüüd ei ole nad täielikult eraldatud, nad on täpsed, kogu see energia on aidanud maa kõrgematesse dimensioonidesse esile kerkida ja inimkond samuti, see on järkjärguline muutumine.
Siis kui Suur Välk on antud, kui antakse see tugev mõju, eraldub maa täielikult ja me jätame kolmanda dimensiooni tühja kesta ja selle koopia peenel tasandil kerkib esile ja meie sinuga, sest mingeid barjääre ei tule, tuleb ei mingeid loori ega midagi, mis meid lahutaks, sest me kõik oleme samal sagedusel, samal vibratsioonil leides end ühtsel ajajoonel, minevikus, olevikus ja tulevikus, me oleme teie ja teie olete meie, nii ka meie oleme mu armsad.
Igaüks võtab sisemiselt vastu, olendid näiteks siin ERKSi orgudes, saavad kontakti saamiseks siseinfot, sest nad on esialgu võtmepunktides. Kontakt antakse neile, kes on giidideks ja lõplikul ajal. Nad on kõik juba välja valitud ja õhtuti valmistatakse neid kogu protsessi vältel.
Nii, mu armsad, jätkame siit edasi tööd toetades Ema Mahindrat tema suures töös, et inimkond edeneks oma teadvuse kõrgendamisel, oma vaimses ärkamises. Kõik protsessid võtavad oma tavapärase kursi ja kogu see õudusunenägu hakkab lõppema.
Noh, mu armsam, ma olen väljas.
Ma olen Samana, ma õnnistan teid kõiki.
Infot tervendamiseks vaata linki
https://www.facebook.com/photo/?fbid=735711335999247&set=a.106913392212381
Kriitilise aktiveerimise info lingil:
https://www.facebook.com/photo/?fbid=722145867355655&set=a.104393209130927
4. Globaalse meditatsiooni info lingil
https://www.facebook.com/photo?fbid=4067484876898337&set=a.1390687094578142
Emanuel ja Pastora – ServiUM

Marelle Kaelep: Kuna oleme sisenemas Varjutuste Aega siis jagan veidi, mida olen enda jaoks sellest ajast leidnud.
Kuna Varjutused on seotud Kuusõlmedega siis see tähendab, et see on aeg, mis tugevalt aktiveerib karma ning evolutsioonilise kasvu. Sellel ajal me kogeme seda, mis on olnud varjus, selleks, et teha evolutsiooniline nihe enda teadvuses ja elus. See on väga sügav ja intensiivne aeg ning vanad hõimud ja iidsed pidasid seda väga õrnaks ja müstiliseks ajaks. Sellele on alati aukartusega vaadatud. Ja ma usun, et see on ka põhjusega. Me ei saa oma rumalas julguses sinna astuda ja arvata, et oleme ilma sügava tööta juba kangelased, võimelised kõigeks. Pigem see aeg palub meil peatuda ning jääda vaikseks, et kuulata seda, mis muidu pole kuulda.
Nagu ka aeg ise ütleb, on tegemist varjude ajaga – Kuuvarjutus ja Päikesevarjutus. See tähendab, et sel ajal kaob see sein, mis on nii ilusti eraldanud meie teadlikku ja alateadlikku osa ning see, mis vaja, tuleb nähtavale. Ta võib tulla nähtavale erineval moel – meist endist aga ka meist väljast poolt. Üldiselt on see aga pigem psühholoogilise mõjuga ning vajab rohkem sisemist tööd. Meil tuleb kasvada tugevamaks kui meie instiktiivsed reaktsioonid, et sel ajal saaks sündida midagi uut. See tähendab, et tavaliselt me automaatselt asume varjuga võitlema, või tema eest peituma ning kaotame end reaktsioonidesse ja sügavatesse meele- ja emotsioonidemustritesse, mis loovad meile lõputult lugusid. Kui aga oleme juba nende keerises siis on keeruline sealt välja astuda. Oleme juba neist joobunud ja kainenemine võtab aega.
Kui aga suudame jääda enda keskmesse ning tänu, sügava austusega ja kainuses vaadata, jälgida ning näha läbi nendest valedest, mida endale räägime, ja nendest lugudest, millega enda valu kaitseme, siis hoiab see aeg endas tohutut avanemist ja ärkamist. Meie evolutsoonilist kasvu.
See on aeg, kus meil on võimalus näha oma maise kogemuse ja tema peegelduste taha ning kuulata kuhu meie sügavaim osa meid tegelikult kutsub.
Selletõttu on ka öeldud, et see on tugevalt lahti laskmise aeg, et saaks millelegi uuele ruumi teha – uutele kogemustele, mida tegelikult vajame. Niiet me kõik kas väiksemal või suuremal määral saame kogeda muutust.
Mida siis seekordne Varjutuste aeg meile täpsemalt räägib?
Esimene varjutus on meil Kuuvarjutus, mis toimub 7. septembril, Kalade märgis. Kalade vari on illusioonid, ohvri- ja märtrirollid, reaalsuse eest põgenemine ning liigne segadus ja unelemine. Kalade võimalus aga on puhas vaimne ühendus, müstiline loomingulisus, kujutlusvõime, mis avaradab reaalsust ning näitab meile midagi, mis veel on võimalik; ning tingimusteta armastus ja ühtsusetunne.
Seega see aeg võib tuua tugevalt esile sellega seotud temaatikad. Oluline on ka vaadata kus see toimub sinul kaardis, et mõista seda aega paremini ning osata näha selgemalt. Kui sul saab sel ajal puudutatud mõni oluline planeet või punkt kaardis, siis on sel sulle ka suurem ja tugevam mõju. Kuid midagi on see seotud spirituaalsete illusioonide ning tõelise ühenduse vahelise teekonnaga. Tänaseks on spirituaalsus kõlanud igalt poolt läbi ja kuna ta oma pigem moe asjaks tehtud siis on saadaval hunnik pealiskaudset infot ja näitlemist. See varjutus aga kutsub esile teatud näitemängude läbinägemise sellel areenal – me sisimas tunneme ära selle, mis on päriselt elus ja tuksub tõde. Kuna kõik muutub aina läbinähtavamaks siis meil tuleb silmitsi seista paljude valedega – eelkõige iseenda omadega, ning see on raske, sest me oleme ju väga tahtnud neid uskuda.
Samas on ka siin võimalus vaimseks tervenemiseks. Leida ühendus, kuhu saab päriselt lõdvestuda ning mis ei nõua meilt enam teatud moodi riides käimist, või rääkimist ja käitumist. Me saame lahustada need maskid ning tulla koju iseendasse. Samm sammu haaval. See äratab ka meis suurema mõistmise, empaatia ning kuuluvuse ning me ei pea enam seda enda arvelt tegema. Meil on võimalus näha end selgelt ning me ei pea seda enam peitma.
Las see aeg olla vaikne müsteerium end avamas. Jälgida pimedusest ärkavaid sõnumeid ning lubada neil muuta seda, mis meid enam ei teeni. Las saada võimalikuks midagi uut; midagi, mis täidab sügavuti ja meenutab midagi olulist meie olemasolu kohta.
Vaikset ja müstilist sisevaatlust!

https://rahvaraamat.ee/et/tootenimekirjad/keelatud-raamatud?id=1294&page=1&per-page=20&utm_source=google&utm_medium=cpc&utm_campaign=search&gad_source=1&gad_campaignid=19992479478&gbraid=0AAAAADibql_IA4VNLk-h4BEwy326pUaOH&gclid=Cj0KCQjw_L_FBhDmARIsAItqgt7dgd6XZ61c63Z9nXX7P-PcKakuvCTPZ58sXz4y-k4MBSuo1xG47yEaAqlEEALw_wcB
Marilyn Kerro: Niikaua kuni silmadest loed välja tahte ja elujõu võid saavutada ükskõik mida ette suudad kujutada. Ega niisama öelda, et inimese aju ei suuda välja mõelda asju mida pole olemas! Sinu inspiratsioon ja fantaasia on sulle antud selleks, et saaksid seda kasutada enda kasuks, mida iganes sa ette võtad. Kõik, kes sind ümbritsevad on tulnud sind õpetama- läbi hea ja halva. Tähtis on jääda selle keskel iseendaks ning arvestada oma soovide ja unistustega, mille jõuks ongi võime fantaseerida. Kõiki oma nõrkusi saad kasutada enda kasuks, kui sa tunnistad neid ja vormid nendest oma tugevuse! Hakka armastama oma “vigu” samapalju, kui sa armastad oma positiivseid külgi. Must-valge, hea-halb, tõusud-mõõnad käivad alati käsikäes. Sa ju tegelikult ei suudaks hinnata head, kui poleks käinud läbi mõõnad? Kõik peab olema ikka tasakaalus! Need ei ole antud, et sind karistada, vaid, et sa õpiksid ja su hing kasvaks ja areneks edasi. Anna oma hingele vabadus, enesearmastus, sest mitte keegi ei hakka sind armastama niipalju kui saad seda teha ise!
http://helja.pbworks.com/w/page/17624168/Franz%20Kafka%20ja%20Protsess

Ailen Veed: **Ilma mõjutamise patendid**
* 1891 – 0462795 – meetod vihmasaju tekitamiseks
* 1914 – 1103490 – vihmatekitaja (õhupalli kujutised)
* 1917 – 1225521 – kaitse mürgiste gaaside eest sõjas
* 1920 – 1338343 – protsess ja aparaat intensiivsete kunstlike pilvede, udu või vine tootmiseks
* 1924 – 1512783 – koostis udu hajutamiseks
* 1927 – 1619183 – protsess suitsupilvede tekitamiseks liikuvast lennukist
* 1928 – 1665267 – protsess kunstliku udu tekitamiseks
* 1932 – 1892132 – pihustusseade lennukimootori heitgaasidele
* 1933 – 1928963 – elektrisüsteem ja meetod (kemikaalijälgede pihustamiseks)
* 1934 – 1957075 – lennuki pihustusseadmed
* 1936 – 2045865 – taeva kirjutamise aparaat
* 1936 – 2052626 – meetod udu hajutamiseks (MIT)
* 1937 – 2068987 – protsess udu hajutamiseks
* 1939 – 2160900 – meetod auru puhastamiseks
* 1941 – 2232728 – meetod ja koostis aurude hajutamiseks
* 1941 – 2257360 – tundetu pentaerütritooltetranitraadi lõhkeaine
* 1946 – 2395827 – lennuki pihustusüksus (USA põllumajandusministeerium)
* 1946 – 2409201 – suitsu tekitav segu
* 1949 – 2476171 – suitsukardina generaator
* 1949 – 2480967 – õhust väljalaske seade
* 1950 – 2527230 – kristallide moodustamise ja sademete meetod
* 1951 – 2550324 – protsess ilma kontrollimiseks
* 1951 – 2570867 – kristallide moodustamise ja sademete meetod (General Electric)
* 1952 – 2582678 – materjali levitamise aparaat lennukitele
* 1952 – 2591988 – titaandioksiidi pigmentide tootmine (DuPont)
* 1952 – 2614083 – metallkloriidi suitsusegu
* 1953 – 2633455 – suitsugeneraator
* 1954 – 2688069 – aurugeneraator
* 1955 – 2721495 – meetod ja aparaat gaasikeskkonnas rippuvate imepisikeste kristalliosakeste tuvastamiseks (General Electric)
* 1956 – 2730402 – juhitav hajutusseade
* 1957 – 2801322 – lagunemiskamber monopropellandiga kütusele
* 1958 – 2835530 – protsess atmosfääri niiskuse kondenseerimiseks ja udu lahustamiseks
* 1959 – 2881335 – elektriväljade genereerimine (HAARP – pilvede “taaslaadimiseks”!)
* 1959 – 2903188 – troopiliste tsüklonite tekke kontrollimine
* 1959 – 2908442 – meetod looduslike udu ja pilvede hajutamiseks
* 1960 – 2962450 – udu hajutamise koostis (vt viiteid)
* 1960 – 2963975 – pilvekülvamise süsihappegaasi kuul
* 1961 – 2986360 – lennukite insektitsiidi tolmutusseade
* 1962 – 3044911 – raketikütusesüsteem
* 1962 – 3056556 – meetod ilma kunstlikuks mõjutamiseks
* 1964 – 3120459 – komposiitne süütepulber metalliga kaetud oksüdeerivate sooladega
* 1964 – 3126155 – hõbejodiidi pilvekülvi generaator (peamine kaubanduslik koostisosa)
* 1964 – 3127107 – jääd moodustavate kristallide genereerimine
* 1964 – 3131131 – elektrostaatiline segamine mikroobimuundustes
* 1965 – 3174150 – isefokusseeruv antennisüsteem (HAARP)
* 1966 – 3257801 – pürotehniline koostis, mis sisaldab tahket oksüdeerijat, boori ja alumiiniumilisandit ning sideainet
* 1966 – 3234357 – elektriliselt kuumutatud suitsuseade
* 1966 – 3274035 – metalliline koostis hügroskoopse suitsu tootmiseks
* 1967 – 3300721 – sidevahend ioniseeritud gaasikihi kaudu (HAARP)
* 1967 – 3313487 – pilvekülvi aparaat
* 1967 – 3338476 – soojendusseade aerosoolmahutitega kasutamiseks
* 1968 – 3410489 – automaatselt reguleeritav lennukitiiva pihustussüsteem pumbaga
* 1969 – 3429507 – vihmatekitaja
* 1969 – 3430533 – lennuki pod koos isetihenduvate väljutustorudega
* 1969 – 3432208 – fluidiseeritud osakeste dispenser (USA õhuvägi)
* 1969 – 3437502 – titaandioksiidpigment, kaetud ränidioksiidi ja alumiiniumiga (DuPont)
* 1969 – 3441214 – meetod ja aparaat pilvede külvamiseks

Energy / Ascension update: Powerful energies coming in again aligning us with all good energies paving the path of our future.
It shows on today’s Shumann Resonance Chart, see picture.
This means for all who done the healing work on themselves dreams and wishes will come true soon.
Be open minded, be open hearted, let go of old believes of our reality and the people in it as we have moved on from past energies, hexes, blocks, that were holding us back.
We have created big waves of change in our personal lives and this has affected the whole world at the same time.
As we have changed, many connected to us have as well.
This is what we came her to do, to awaken and remember we are the change makers and all we change within ourselves affects everything in the outer world.
We now have shifted and the outcomes in situations around health, love relationships, jobs, home, family are in our favor.
As long as we stay true to our ascension path and chose love all will fine.
Continue te be honest with yourself and others, you are free to be your authentic self, your in the future now.
Continue to speak and share your truth, stand up for ourselves, stay the observer with setting healthy boundaries and you keep opening doors to a bright and blessed future.
The month of September will bring more insight, more freedom, more powerful cleansing and uplifting cosmic love and light energies as we enter the eclipse season.
We are unstoppable and focus only on the most high being a light house for all that want to follow and ascend.
Love yourself, celebrate yourself, honor yourself by putting god first, then yourself, then others as self love and self care is the key knowing you can not give from an empty cup.
By choosing self love and higher dimensional unity love as your future you will attract all that matches this high frequency and vibration including true beloveds, money, health and more abundance.
Rest this weekend, as we get ready for a powerful month of great change and new direction.
With Love & blessings
David Alexander Lightfoot

Igaühele oma august

August Augusti poeg August ronis augustikuus välja august,
ütles: „Tere, August! Tulen august, käes on lõikuskuu ehk august.“
Tänapäeval on nimi see üsna harvake – ega lapsele nimeks panda August.
Rukkikrahv von Berg, kes tori hobuse, rukki ja muudki sordid aretas, oli August
Gailiti ristiisa Sangastes ning lahkus Eestist, kui vastne riik tema maad omastas. August
siis alles alustas isade muinasmaa kirjasõnaga, sai „Toomas Nipernaadiga“ tuntuks August,
üle karge mere ja rahutu vee kes võõrsile pages, kui kodus võidutses punane surm. Kuni august
aastal 1991 kuulsa Gailiti sajandaks sünniaastapäevaks taasiseseisvus ja august
sai tänaste põlvkondade ajalooõpikus putši ja n liidu langemiskuuks. Elagu august
ja mässumeelsete muusikameeste Augustibluus, mis Haapsalu piiskopi – kes polnud August –
linnuse õuel on kolmkümmend pluss üks aastat heal inimesel halb olemist laulnud, oh august…
Gailiti eakaaslane Mälk, saarlane, sai samuti ulgueestlaseks. „Üks neistsinastest“ kirjutas August,
kui Saksamaa natsistus. Mulk Alle laveeris lehetöö, nalja ja luule vahel ning lahkus too August
vaid aasta enne Stalinit. Pääses Adolfi-Jossifi mõrvamanöövritest varem sündinud Kitse August.
Kitzbergi nime all loodud teosed „Maimu“, „Kauka jumal“, „Tuulte pöörises“, „Libahunt“ Augusti
maarjamaise draamakirjanduse rajajaks tõstsid ning lugude sõnum ja aeg on otsekui tänavu august.
Koidula nimekaim Lydia, Auster suvitas Altveski vesiveski talli lakas, kaaslaseks mitte August,
vaid Aram. Hatšaturjan kirjutas tantsu mõõkadele ja Auster Tiinale, üle aegade libahundile. August
Sang ja kaasa Kersti Merilaas luuletasid ja tõlkisid samal ajal ja said kolm tubli last, August
ei ükski neist – Joel, Liina ja Maarja. Teenijatüdruku poeg oma preili Julie surmatantsuga – August
Strindberg ilmub ikka ja jälle maailma lavadele ja filmitööstusse nagu Bergmangi. August(e)
Rodin seevastu meelitab jõuliselt õrna kunsti austajaid pigem Pariisi. „Alasti tulin ma“ – August(e)
David Weissi jäädvustatu ja Eha Vasara tõlgituna kinnitab reeglit: isekalt oma asjas sees iga August.
Igale asjale mihkel ükski geenius pole – iga hinna eest luues on geenius kohati kole. Mitte-August
Einstein ja viimne kui ajalugu teinud ning kultuuri- või teaduslukku läinud suurkuju alustas august.
End üles töötanud fenomenid on tundunud isekad, olgu nimeks Albert, Virginia, August…
Anni(st) pääses Tartu Ülikooli õppejõuna kirjutatud „Kalevipoeg eesti rahvaluules“ eest august,
7ks aastaks mitte Tiibetisse, vaid vangi minekust tagasi keeleteadlaseks, pärijaks Mirjam, ei August.
Vaeste-Patuste alevi Jakobsoni, kes endale 23aastasena nime tegi, võiks punapoliitika august
kasu lõikamise eest koos Smuuli, Barbaruse jpt-ga tühistada. Aitab sõnumitest mustast august.
Igaühele oma august.

Tühistamise tempel
Kati Murutar, koolikiusamisest väljakasvanu

Taasiseseisvumise päeva tähistades ja tarkusepäeval kooli minnes on ilmselt meil kõigil sama soov: meie riik ega koolid ei tohi olla tühistamise templid, kus arenejatele ja loojatele, rajajatele ja pühendujatele lüüakse tempel mällu igaveseks. Peaksime olema riik nagu rahvuspark, väike elujõuline mudel ja eeskuju. Meil võiks toimida loomulik ja loogiline iga tasandi korraldamine ja korrastamine. Selle asemel kiusavad poliitikud, kolleegid ja naabrid üksteist nagu koolijütsid.
Tundub, nagu väga paljudel oleks koolikiusamise lastehaigus välja kasvamata. Üksteist toetame ja kokku hoiame laulupeo ajal – argipäeviti pannakse üksteisele ära nii üleaedsete kui riigijuhtide tasandil. Aina kaebamine ja halvustamine, vigade otsimine ja lammutamine.
Minu peale kaevati, et tutvustan vandenõuteooriaid. Kus mujal kui koolis erinevaid teooriaid ja maailmavaateid õppida – kaunis eesti keeles? Kohustuslikus kirjanduses olev Gailit ja Dostojevski kirjeldasid omaaegseid ilma- ja silmavaateid, tänapäeval on vaja leida moodused Koidula geniaalsus ja Shakespeare’i fenomenaalsus meie ajaga siduda. Ladusam kui lihtsalt Tuglast ja Turgenevit lugema sundida on oma aja suurvaimude teemal kaasaegsed õppematerjalid kirjutada ja neist õigekeelsusülesanded teha. Alustades viiendat aastat kooliõpetajana tean, et see meetod töötab. Meie inimesed ärkavad ja märkavad seoseid: kui kõrvutada Viiding ja Veisson ning Tommy Cash ja Majakovski, tekib tervikpilt ja edasimõtlemine.

Mis tunne on?
Oleme oma inimestega püüdnud kujutleda, mida on tundnud Tõnis Mägi või Arnold Rüütel, kui parimate pürgimuste tõttu tühistatakse ja kõigis võimalikes surmapattudes süüdistatakse. Sain ka oma kogemuse kätte – see algas Viis Miinust ja Puuluubi eurolauluga, jätkus maatriksist ja keskkonnaga toimuvast kõnelemisega ning kulmineerus geoinseneeringust ja biorobotite loomisest rääkimise tõttu. Nende tekstide autorid on Kennedy, Icke, Lakhiani jpt.
Tundide videosalvestustele eelnes teemaga seotud materjalide uurimine siit nurgast ja sealt nurgast, keskpõrandale kokku. Järgnes meie inimeste oma seisukoha kirjutamine – igaühel erinev, nii suurmehest, minust kui pinginaabrist lahknev. Mis on olnud väga põnev ja ärgastav.
Kui narkootikumideteemalise eurolaulu fraas-haaval käsitlemise eest kaevati minu peale ministeeriumisse ja Issandale enesele, et ma propageerin narkootikume, tundsin ennast täpselt samamoodi kui kooli ajal päris rammusa koolikiusamise käes. Kaebaja ei teadnud, et me tõlkisime ja tõlgendasime õpilastega fraas-haaval iga lause tähendust ja paigutasime koos selle sõnumi olnud aegade analoogide taustale. Salvestamise ajal oli klassis ka mitu teist õpetajat – põnev oli!
Nüüd saadeti vihje Eesti Ekspressi noortele kolleegidele. Lõhkiküpsenud koolikius. Keegi, kellel ei ole oma eluga mitte midagi mõistlikku peale hakata, saavutas nii minu kui kolleegide mitmete tundide raiskamise seletamisele selle asemel, et uueks kooliaastaks valmistuda. Tulemus oli õigupoolest võrratu ja „heasoovija“ tühistamise kavatsusele vastupidine – tohutult toetust ja tunnustust tuli pärast Delfi-kontserni artiklit. Suur osa kiitust ja sama mõtlemist e-postis ja messengeris, mitte avalikult. Igaks juhuks. Ajad sellised.
Kõikuva riigi ja katkiste inimeste sümptom ongi krooniline hirm. Me kardame ennast väljendades kinga ja põske saada. Peljatakse kaotada oma koht päikese all – ja sedasi sünnivadki tühistajad, kes oletavad, et ligimest kahjustades ja maha kiskudes tekitavad iseenesele vaba platsi.
Igasugustest illusioonidest kõrgemale tõusmise, loova mõtlemise koht peakski olema kool. Ideaalis peaks inimene omandama holistilise mõtlemisvõime, mitte korraks mingit asja pähe õppima, ära vastama ja unustama. Õpetaja missioon on lapsi sildistamisest-papagoipuuri pistmisest säästa.

Esimesed heidetakse
Vanarahva tarkus ütleb: esimesed heidetakse, tagumised tapetakse, keskmised koju tulevad. Esimeste heitmine on nii heas kui halvas tähenduses – kriisiolukorras saavad esimesena kuuli, aga esimesed on ka need tee- ja rahvajuhid, kes jäävad kogu eluks meelde.
Olnud aegade värvikad õpetajad on Tammsaare Mauruse meeskonnas ja Krossi Wikmanni poiste teejuhid, kellel oli oma isikupära ja sära tõttu samuti kadedaid koputajaid nagu tänastel teravatel pliiatsitel. Täna klassi ees kõike elu jooksul omandatut jagades avastan, et sarnanen oma eesti keele ja kirjanduse õpetaja Aino Kaldma ja vene keele õpetaja Alina Guzelinaga. Ka meie inglise keele õpetaja Urmas Taul tõlkis ja tõlgendas koos meiega laulusõnu.
Raplamaa Rakendusliku Kolledži kahe kooli ühinemise seminaril arutlesime, mida meilt kui haridustemplilt uue esirinna kasvatajatena oodatakse. Peame hoidma au sees ametiharidust ja täiskasvanute elukestvat õpet – toetame ja arendame igas eas igasuguste erisustega isiksusi nii õpetajate kui õppijate peres. Meid motiveerib loov, ajaga kaasas käiv õpetamine, mis äratab inimeste mõtlemise ja eneseväljendamise võime tervikpildina – see on päris eluga käsikäes arenemine. Me kasvame välja vanast eelarvamusest, et kutsekas ja õhtukas on teise sordi kool: siit tulevad meie riigile nii oskajad-tegijad kui nende kõrgharitud juhid pärast kõrgkooli lõpetamist.

Tagumised tapetakse
Oleme kõige õrnem ja haavatavam rahvakiht – nii õpetajad kui ka õpilased on enamjaolt finantsiliselt need tagumised, kes tapetakse. Nii sõjas kui majanduskriisi ajal. Mitu aastat oleme elanud kõrvuti sõjapõgenikega ning iga päev saame teateid uutest maksudest ja hinnatõusudest, millega saavad kõige valusamalt pihta naised-lapsed-õrnad hinged ehk haritlased ja loovisiksused.
Kui arstliku perenõuandla parkla muudeti tasuliseks, nimetas dr Rammul selle rahanöörimise hädasolijate pealt surnuksmaksustamiseks. Teiste raviasutuste ümbruses parkimine juba on tasuline – oma kaksikuid oodates ja ilmale tuues maksis mu poja perekond üsna iga kord trahvi, sest oli auto küll parkima pannud, aga kuidagi ikka valesti. Tasuline parkimine on pahatihti kiuslik lõks.
Ehkki automaks on kõige julmem just maal elavate perede suhtes, kes ühiskondliku transpordiga mitte kuidagi majandatud ei saaks, jäime mõningase vastuhaku järel vagusi ja hakkasime maksma. Tundes ennast tühistatutena.
Kevadel hävitati miljonid kuuseistikud, mida ei olnud üldise lageraie kiuste kuhugi panna. Pisut õnnestus päästa, ehkki riigivara ei tohtinud rahvale jagada. Kuidas täpselt on lugu seakatku ja selle pealt teenijatega, ei tea päriselt keegi – tõe väljaselgitajad on tühistatud ja sead… seal, kus tühistamise templile kohaselt ka ridamisi maha võetud hiied.
Loomulikult soovivad kooli tulevad õpilased nii sigadest kui Alaska kohtumisest kõnelda – olen oma inimeste arutelusid kuulates nüüd ettevaatlik, et mitte vandenõuteooriaid jagada… Samas on just teravatel ja isiklikult puudutavatel teemadel arutlemine soravas eesti keeles parim mõtlemise ja oma arvamuse kirja panemise õppimise moodus…

Keskmised koju tulevad
Keskmist kui nähtust peetakse üldiselt leigeks-oigeks, ilmetult mitte mingisuguseks nähtuseks. Ehk on keskmises ja kestvas hoopis kestmise elujõud. Rahvuskehandi tuumik peab ju ometi ellu jääma, kui värvikaimad vaigistatakse ja hapraimad murduvad.
Meie kooli tulevad erinevas eas inimesed õppima IT, mehhaanika, toitlustuse ja ehitusspetsialistideks ning üldharidust põhikooli tasemest gümnaasiumini. Ametit õppima tullakse nii teadliku otsusena kui sellepärast, gümnaasiumisse ei mahutud. Täiskasvanuna gümnaasiumiharidust saama saabutakse pere ja töö kõrvalt, sageli värvilise eluloo jätkuna. Paljudel meist on varasematel eluperioodidel saadud tühistamise tempel küljes – õnneks on meie kool haridustempel, kus saame tasapisi sellest üle.
Minu äsjane töövõit toimetajana oli üldsusele seni veel tundmatu autori, Tartu ametikooli lõpetanud Lembit Silla kotkalend. Toimetasin ja elustasin tema esimese raamatu „Tsivilisatsioonide hukk“ – selle ühise töö kaudu tõusis noormees poliitikuks ega ole enam keskmine.
Meie ülesanne tühistamise vältimiseks on püsida keskmes, keskenduda kesksele ning olla oma enese maailma keskpunktis. Sina ise oled kõige püham tempel, mida ei tohi rikkuda ükski tempel.

Kerdo Mölder: Mõtted vihkamisest, armastusest ja Eesti väiksusest
Lugesime auväärt Katrin Pautsi arvustust Urmas Eero Liivi dokumentaalfilmile „Mis juhtus Diana Klasiga”, mis esilinastub 3. septembril kino Artises. Meie ise pole seda veel näinud – ja nii soovimegi kogeda seda esimest korda koos publikuga, kell 18. Õnneks on samal päeval lausa kolm linastust. Aitäh, Katrin, põhjaliku ja argumenteeritud arvustuse eest.
Täna, tagasiteel Elvast, kus Respekt astus lavale mitte kõrtsis, vaid suurel laululaval – ja publiku hulk oli kolossaalne –, jäi meid saatma üks mõte: mis on häda kõrtsimuusikal ja kõrtsipublikul? Kas lava suurus või asukoht määrab kunstniku väärtuse?
Meie suurim mure Eestis pole aga seotud lavadega, vaid südamega. Me oleme rahvana imeväike, aga samas võrratult kange. Ometi on see kangus tihti pöördunud kibeduseks. Me ei oska armastada üksteist – pigem kipume vihkama. Me liigitame, lahterdame, sildistame: “see kuulub Kalamajja”, “see on kõrtsipublik”, “see on tõeline kunst”. Nii sünnivad “esimene Eesti”, “teine Eesti” ja isegi “neljas Eesti”. Aga kas mitte iga inimene ei peaks väärima kohta siin maal – olenemata oma maitsest, ametist või muusikast, mida ta kuulab?
Jah, mina olen saanud elus hinnanguid, ja mitte alati kauneid. Sageli öeldakse lausa: „Ma lihtsalt vihkan neid!” – isegi mind ja Dianat isiklikult tundmata. See on omamoodi viirus – „Me vihkame Kerdot!” –, mis levib kommentaariumides ja kohvikulaudades. Kuid see vimm ei muuda meie teekonda, see muudab ainult vihkajat ennast.
Olgu siis siinkohal aus ülestunnistus: noorena, kui Respekt oli veel lapsekingades, saatsin tõesti paaril korral mõnele ajakirjanikule vihje. Miks? Sest meie muusika ei mahtunud (ja ei mahu ka täna) ETV või mõne teise teleekraani valgesse raamistikku. Seal voogab ju „TÕELINE KUNST” ja ka sealsetes toimetustes levib seesama viirus: „Me vihkame Kerdot!” Katrin Lust tegi omal ajal sellest isegi loo – ja jällegi, vaid üheainsa loo põhjal loodi suur üldistus ja vooliti kuvand, nagu oleks see kogu meie eksistentsi aluseks. Tegelikult oli see vaid noore muusiku katse heita valgust oma bändile ja albumile.
Kuid kas selles on midagi halba? Turundus on iga produkti loomisel sama oluline kui looming ise. Ma võin tuua Eestisse kasvõi AC/DC, aga kui sellele ei tehta turundust ega PR-i, siis kellele nad esinevad? Ja nüüd mõelda, et mind vihatakse seepärast, et ma oskan oma loomingut turundada – see on naeruväärne.
Sest tõde on lihtne: 16 aastat oleme Respektiga püsinud lavadel mitte tänu vihkamisviirusele, vaid tänu tööle. See on olnud suur töö – kirjutada laule ja neid turustada ning albumeid toota. Mitte keegi pole seda minu eest teinud. Ei produtsendid, ei PR-meeskonnad. Ma olen ise õppinud ja teinud. Ja tulemuseks on neli läbimüüdud albumit, täismajad ja publik igal nädalavahetusel. Kuid ka mitmete ringkondade vihkamine – alusetu vihkamine!
Ja ma ütlen veel – isegi kui me esineksime ainult kõrtsides, oleksin ma selle üle uhke. Sest iga publikuliige, olgu ta ametnik, traktorist, ärimees või tudeng, on väärtuslik. Muusika ei vali inimest, inimene valib muusika.
Eesti rahval on aga üks raske pahe: vihkamise kaudu otsime me omaenda sisemisele katkule ravi. Aga see ei tervenda. See ainult kasvatab uut kibedust. Me ei oska öelda: „See ei ole minu maitse.” Me ütleme: „See on pask.” See näitab, kui palju on meie sees peidus kibestumist ja kui vähe on jäänud empaatiat.
Mina ja Diana ei lõpeta oma teekonda. Me kirjutame, laulame, loome. Me seisame laval edasi ja armastame iga inimest, kes tuleb meie muusikat kuulama. Vihkamine ei murra meid. Aga see murendab aegamisi vaid vihkajat ennast.
Ühel päeval, ehk, õpime me oma väikest rahvast päriselt armastama – ilma kastideta, ilma siltideta, ilma vihata.
Lootus jääb alati.

Tommy Wahl: VENE INIMESED ( ja raha )ON LINNAS TAGASI !
Eile õhtul oli Monaco Yacht Clubis vene muusika staari Valeri Meladze kontsert ning kõik oli välja müüdud. Kohtade hinnad on vahemikus 4500-1500 eurot.
On selge, et Valeri kuulajaskond ei koosne mitte inglise, prantsuse, itaalia või hispaania keelsetest Monaco residentidest ning lähiümbruse elanikest.
Üldse on viimasel ajal taas igal poole linnas ka hoovides ning lastemänguväljakutel palju vene keelt kuulda ning uusima elukompleksi Terra Mare lastemänguväljakutel on lausa tunne, et mingi 80% viibijatest on vene keelsed.
Ja nüüd on ka vene artistid tagasi.
See kõik on märk sellest, et on juba olemas selged arusaamised ning kokkulepped mis suunas ja kuidas elu edasi kulgema hakkab.
Need inimesed on väga jõukate( ja ka mõjukate ) perede lapsed ning lapselapsed.
Nad ei liiguks tagasi kui asjad/ajad oleks endiselt ohtlikud või segased.
Suur raha armastab vaikust aga ka selgust.
Ps. Olen oktoobris Eestis käimas, kellel tundub, et on reaalselt huvitavat ja asjalikku juttu, anna teada, saame kokku.

Inga Raitar: MAAILMA ÕNNELIKUMAD INIMESED ehk veidi lakoonilist teadust: Enesetappude koguarv oli 2024 aastal 171 ja sellele eelnevad aastad: 188 (2023), 190 (2022), 185 (2021), 207 (2020). Suurim grupp 2024 enesetappudest olid tööealised mehed – 104 enesetappu, tõus 10%. (Huvitav kas see võiks seotud olla vahepeal toimunud majanduse allakäiguga seotud lootusetusega?)
On hulk surmasid, mille puhul ei suuda surmatunnistust väljastav arst otsustada, millega on tegemist, neile läheb kirja „ebaselge tahtlusega“. Ebaselge tahtlusega vägivaldsete surmade hulk oli 2024 aastal tõusnud võrreldes varasemate aastatega. (Need on sageli riskikäitumisega oma psühhilisi pingeid välja elavad noored, sageli varasema militaartraumaga mehed)
Ehkki riiklik statistika püüab mitte näidata koviidi ajal surve alla pandud inimeste väljapääsmatus olukorras olemise tunde jätkumist, karjuvad numbrid näkku:
Kui 2019. Aastal kirjutati 100% soodustusega raske depressiooni raviks väljastatud retsepte välja 11 361 inimesele, siis 2024. aastal 31. oktoobri seisuga on see number rohkem kui kahekordistunud – 24 849 (allikas: Tervisekassa pressiesindaja Sander Rajamäe). Lisaks neile võtab nö igapäevaseid rahusteid kümnendik Eesti inimesi (134 007 inimest). Sellist tüüpi rahustid ja uinutid mõjuvad sümptomeid leevendavalt, need ei ravi haigust. Rahustite ja uinutite pikemaajalisel kasutamisel võib välja kujuneda ravimisõltuvus.
Tervise arengu instituudi 2023 uuringu kohaselt oli 7–8% täiskasvanutest oli elu jooksul tarvitanud stimulante, sh amfetamiini, ecstasy´t või kokaiini. Nii suitsetamine, alkoholi, narkootiliste ainete kui ravimite mittemeditsiiniline tarvitamine oli seotud depressiooni sümptomite sagedasema esinemisega.
„Psüühika- ja käitumishäirete hüppeline kasv on toimunud peale 2020 ka Eestis.“ Kirjutatakse Tervise Arrengu Instituudi aastaraamatus. „Kui enne COVID-19 pandeemiat diagnoosisid psühhiaatrid keskmiselt 17 uut juhtu 1000 inimese kohta aastas, siis pärast pandeemiat keskmiselt 20 juhtu 1000 inimese kohta aastas.“ (TAI, 2024a). Suurima levimusega neist on meeleolu- ja ärevushäired, mida esineb sagedamini naistel ja noortel. Ärevushäired on Eestis psühhiaatrite enim diagnoositud vaimse tervise häired, mis moodustavad naiste hulgas keskmiselt 32% ja meeste hulgas keskmiselt 19% kõikidest diagnoositud vaimse tervise häiretest. 2023. aastal käis psühhiaatri vastuvõtul 1,7 korda rohkem täiskasvanuid kui eelneval aastal, kokku 5676 isikut.
Ravimiameti andmetel on aastatel 2013–2022 suurenenud antidepressantide tarvitamine (päevadoosina 1000 elaniku kohta ööpäevas), kusjuures suurenemine on 10 aastaga olnud ligikaudu kahekordne ning viimase viie aastaga (2018–2022) 140% (Sepp jt, 2023)
Autori märkus: Kui tihti olen tabanud end küsimast mõnd järjekordset ameti või ministeeriumi valitsusliikme või riigikogulase sürreaalsest otsusest lugedes, mis ainet ta oma südametunnistuse „tööks kõlbulikuna“ hoidmiseks tarvitab?
Faktiotsing sai tehtud lugedes meie meedianoorte (kelle igapäevaselt tarbitavate keemiliste ainete valik on samuti teadmata) „vapustavat teadusavastust“ liiklusõnnetuste kohta. Ja lugedes kunagise esi-uhuu-inkvisiitori Tuuli Jõesaare ahastavat lugu noorest mehest, kes kroksid jalas läks sohu. Just tema koos praeguse haigushoiuministri Karmen Jolleriga lasi 2020 aasta alguses põhja grupi noorte õpetajannade initsiatiivi koolidesse noortele tasuta enesehaldamisõpetuse viimiseks…

Vihmavari: Täna, kui Demi Moore embab Bruce Willist, teeb ta seda sama hellusega, mis kunagi päästis tema enda. On möödunud üle kahekümne aasta sellest ajast, kui nende abielu lõppes, kuid nende lugu pole veel lõppenud.
See on lihtsalt muutnud kuju, muutudes millekski enamaks kui abielu — purunematuks sidemeks, mida ei suuda hävitada ei aeg ega haigus.
Enne Bruce’iga kohtumist Demi ei elanud — ta elas. Tema lapsepõlv oli järjestikuste haavade ahel: haigused, vanemate ükskõiksus, teiste julmus. Nooruses — üksindus, narkootikumid, tühjus. Ta oskas naeratada, kuid selle naeratuse taga peitus karje. Ja siis, 1987. aastal, ilmus tema ellu tema.
Bruce ei olnud tema jaoks lihtsalt mees. Ta oli esimene mees, kes suhtus temasse austusega. Kes ei alavääristanud, ei reetnud, ei jätnud, vaid vastupidi — kaitses, andis tuge, soojendas oma soojusega. Koos temaga tundis ta esimest korda end turvaliselt. Koos temaga sai ta aru, mis tähendab kodu.
Nad abiellusid, kasvatasid koos kolme tütart, jagasid rõõme ja raskusi, ehitasid midagi, mida näis olevat võimatu hävitada. Ja isegi kui nende abielu lõppes, jäi nende lähedus alles. Nad jätkasid laste kasvatamist koos, tähistasid pühi, kogunesid ühise laua taha, ja nende vahel püsis alati see austus ja hellus, mis harva jäävad lahutuse järel alles.
Nüüdseks on kõik muutunud. Haigus võtab Bruce’ilt samm-sammult kõige kallima — mälu, selguse, võimaluse olla see tugev mees, kes ta alati on olnud. Kuid tema kõrval seisab jälle Demi. Ainult et nüüd on tema — tema tugi. Ta hoiab teda käest, kui ta eksib omaenda mõtetes, ta kaitseb tema rahu, ta hoiab seda väärikust, mida haigus püüab ära võtta.
Ta teeb seda mitte haletsusest ega kohusetundest. Ta teeb seda, sest armastus, mille ta talle kunagi kinkis, jättis tema südamesse igavese jälje. Sest kui sind nähakse tõeliselt, kui sind võetakse omaks tingimusteta ja armastatakse, ei saa seda unustada.
Tõeline armastus ei kesta alati ühe vormina kogu elu. Mõnikord sureb see kire vormis, kuid taas sünnib hoolitsusena. Mõnikord kaob see abielu vormis, kuid jääb truuduse vormis. See ei lahku kunagi lõplikult. See lihtsalt õpib elama uutmoodi.
Ja see, mida Demi täna teeb, tõestab: armastus — see ei ole ainult lubadused pulmapäeval. See — on vaikselt kõrval istumine, kui sõnu enam pole. See — on kõrval olemine, kui kõik teised lahkuvad. See — on käest kinni hoidmine, kui inimene ise enam ei mäleta, kes ta on.
Sest tõeline armastus ei kao. See muudab vaid oma nägu, et jätkata kaitsmist.

Hannes Võrno: Mis on kõrgel tasemel riiklik korruptsioon?
See ei ole enam ammu pistise toppimine agara riigiametniku taskusse. Kõrgel tasemel korruptsioon on riigi kui nähtuse täielik kaaperdamine – kus iga seadus, iga eelarverida, iga kohtuniku otsus ja iga meediapaisatud narratiiv on orienteeritud mitte kodaniku ega ühiskonna heaolule, vaid võimuringkonna kasule. Seda ei tehta juhuslikult ega üksikute eksimustena. See on süsteem, millel on struktuur, reeglid ja õiguslik kate. See on hetk, mil kuritegu muutub poliitikaks ja poliitika kuriteoks – ja ei saa enam neid kahte üksteisest eristada.
Mis on rahvusvahelise kaliibriga rahapesu?
See on suurte geopoliitiliste klannide hingamisaparaat.
See on globaalse võimu ringluse mehhanism: miljardid liiguvad läbi offshore’ide, fondide, varifirmade, „abiprogrammide“ ja sõjaeelarvete – ning lõpuks maanduvad turvaliselt tagasi nende taskutesse, kes kogu mängu juhivad. Kui väike inimene peseb pesu masinas, siis “suur” inimene peseb raha inimeste veres, tööviljas ja surma hinnas.
Mis on õukonnameedia kui võimu käepikendus?
See on psühholoogiline relv, mille kuule ei näe ja mille haavad on sügavamad kui ükski surmav gaas suudaks tekitada. Õukonnameedia ei edasta fakte, vaid toodab “reaalsust”.
Ta mürgitab mõtlemise valehäiretega, paiskab eetrisse sõnaraame ja valikuliselt doseeritud narratiive, kuni kodanik enam ei eristagi valet tõest. Ja mis kõige tähtsam – õukonnameedia ei luba vaikust. Inimese loomulik kahtlus, küsimus ja sisemine protest uputatakse pideva lärmi alla. Vale muutub hapnikuks, mida sa iga päev sisse hingad.
Mis eristab poliitilist parteid kuritegelikust grupeeringust?
Ainult legaliseeritud staatuse vorm. Mõlemad koguvad raha, mõlemad jagavad mõjuvõimu, mõlemad karistavad reetureid ja mõlemad kontrollivad territooriume. Erinevus on selles, et kuritegelik grupeering tunnistab vähemalt ausalt oma olemust – poliitiline partei aga mängib demokraatia maskeraadiga, kus „valimised“ ja „poliitiline debatt“ on vaid välised rituaalid, mis õigustavad sama vana võimupüramiidi.
Miks inimene siis seda hüdra ikkagi kummardades toidab?
Sest inimene kardab kahte asja: üksindust ja tõde.
Kui ta hakkaks nägema hüdra palet, oleks tal kaks valikut – kas seista sirgelt vastu või murduda. Aga enamasti valitakse kolmas tee: alandlik kummardamine. Inimene ostab endale eluenergia eest sisemist rahu, kogu seda jälki valet uskudes. Ta lohutab end mõttega, et „nii käivadki suured asjad“, sest see vabastab vastutusest. Ta söödab seda hüdra, nagu elektroonilist lemmiklooma sest kardab ise nälga. Ta kummardab teda, sest kardab hirmutavat tühjust.
„Iseseisvus” – See on sarkastiline epitaf, mis osutab: kogu süsteem, mida meile pähe määritakse kui „vabadust“, „demokraatiat“ või „rahvusvahelist korda“, on tegelikult korporatiivne parasiit, mis elab sinu töötegemise ja suremise arvelt. Ja iga kord, kui sa vaikides kaasa mängid, annad sa talle uue elu.

I want to live simply. I want to sit by the window when it rains and read books I’ll never be tested on. I want to paint because I want to, not because I’ve got something to prove. I want to listen to my body, fall asleep when the moon is high and wake up slowly, with no place to rush off to. I want not to be governed by money or clocks or any of the artificial retraints that humanity imposes on itself. I just want to be boundless and infinite.
– Gregg Braden

Himmat Singh: “Kui ma olen elust midagi õppinud, siis seda, et vahel võivad kõige tumedamad hetked tuua meid kõige helgematesse kohtadesse.
Olen õppinud, et kõige mürgisemad inimesed võivad meile anda kõige olulisemaid õppetunde; et meie kõige valusamad võitlused võivad pakkuda meie kõige vajalikku kasvu; ja et kõige südantlõhestavamad sõpruse ja armastuse kaotused võivad anda teed kõige imelisematele inimestele.
Olen õppinud, et see, mis hetkel tundub needusena, võib tegelikult olla õnnistus ja see, mis tundub teeotsana, on tegelikult vaid avastus, et me oleme loodud käima teist teed.
Õppisin, et ükskõik kui rasked asjad tunduvad, on alati lootust.
Ja ma õppisin, et ükskõik kui abituna me end tunneme või kui jubedad asjad tunduvad, me ei saa alla anda. Me peame jätkama. Isegi siis, kui see on hirmus, isegi kui kogu meie jõud tundub kadunud, peame end pidevalt üles korjama ja edasi liikuma, sest millega iganes me parasjagu võitleme, see möödub ja me saame hakkama. Ma olen nii kaugele jõudnud. Me saame hakkama, mis iganes edasi tuleb.”

SUN SHIFT HARNESSING THE POWER OF VIRGO SEASON & THE NEW MOON FOR PERSONAL GROWTH & RENEWAL AUGUST 21-22, 2025
Dear friends, yesterday’s solar eruption unleashed a torrent of energy from the sun’s surface, sending shockwaves through the cosmos. This intense release of power illuminates the surrounding space and interacts with Earth’s magnetic field, potentially sparking geomagnetic storms and spectacular aurora displays. Although the ejection was not directed towards Earth, this powerful release can be felt by those who are energy sensitive. As this energy ripples out, it may also influence human consciousness, amplifying creativity, motivation, and spiritual connection.
The solar eruption’s impact on our planet can be felt in various ways, from heightened sensitivity to shifts in our emotional and mental states. Some people may experience increased energy levels, while others might feel more introspective or contemplative. As the solar winds carry the eruption’s energies into the interplanetary space, we can expect a complex interplay of forces that may awaken new perspectives, inspire innovative thinking, and foster a deeper connection to the natural world.
As the sun prepares to move into the sign of Virgo, its energies will shift to emphasize precision, analysis, and practicality. Virgo’s influence will encourage us to refine our skills, perfect our crafts, and attend to the details that make all the difference. With the sun’s radiance illuminating this earthy sign, we can expect a surge in industriousness, attention to health and wellness, and a desire to serve others through meaningful work.
As the sun dances through Virgo, we’ll be inspired to create order, clarity, and purpose in our lives, paving the way for tangible progress and personal growth. By embracing Virgo’s practical and analytical approach, we can streamline our processes, eliminate unnecessary clutter, and focus on what truly matters. Under this special sun’s influence, we’ll be empowered to craft a more efficient, effective, and fulfilling life, one that honors our unique strengths and passions while contributing to the greater good.
The sun’s journey through Virgo is perfectly timed with the upcoming New Moon in Virgo tomorrow, creating a powerful synergy that amplifies the themes of renewal, refinement, and self-improvement. Feel free to listen to the “New Moon” activation in the “3D to 5D Activations Library” the next days. This transmission will assist you with relaxation, setting new intentions for new timelines, and gaining clarity for the next 28 days cycle. It will also be useful to keep a specific intention in mind as you absorb these new moon light codes:
https://diegoberman.com/lig…/library/perennial-activations
As the New Moon’s energies merge with the sun’s practical and analytical vibe, we’ll have a unique opportunity to set intentions, plant seeds for future growth, and manifest our desires with clarity and purpose. This celestial alignment invites us to tap into Virgo’s earthy wisdom, nurture our inner critic, and co-create a reality that’s grounded, efficient, and authentically ours. Have a wonderful day, much love
WE ARE ONE ♡
Diego E. Berman 2025Ⓒ
www.diegoberman.com