Mehena sündinud

Ivo Känd

Sotsiaalne luuser rahvakihist Äraaetud mehed

Kui masu algas ja tööpuudus lakke tõusis, kirjutasin oma kogemusest, kui väga kastreerib seni peret elatanud meest töötuks jäämine – ja mismoodi tunneb end naise toidetuna-riietatuna munadeta jäänud mehikene. Majandussurutisest tulime enam-vähem välja tänu sellele, et majanduses ja halduses korraldati üsnagi palju ümber – see on tekitanud omakorda uue töötute laine. Üldrahvaliku pääsemise huvides ohverdatakse uue laine koondatud. Teoreetiliselt on see arusaadav lahendus, praktiliselt aga jäävad järgmised ja järgmised mehed munadeta.

Tõeline mees  on nagu Jumal, kelle olemasolu paljud usuvad, aga näinud pole teda keegi, eks? See Jumal saab ennast armastada, kui teistel on põhjust teda armastada. Tingimatut armastust siin ilmas kuigi palju ei esine. Iseenesearmastus on vajalik ja edasiviiv jõud, selleta oleme iseendaga pahuksis. Kui sinust maailmale kasu ei ole, väärid isegi enese poolt pelgalt haletsust ja põlgust, mitte armastust.  Ühiskondlik ootus mehe suhtes on teadagi see, et mees oleks edukas, rikas ja mõjukas. Rikas mees pidavat isegi seksima paremini. Loogiline, kui mehes on kirge, on ta heas tujus ja terve. Tervist ei saa küll raha eest osta, kuid kui mehel on raha kui tema väärikuse mõõtühikut, on ta palju tervem ja oma erektsioonihäireidki saab ta ravida, kui naine just ei seksi kõigest  vananeva mehe rahaga.

Kõik me teame, et kahanenud turul tuleb ellujäämise nimel ennast topelt tõestada. Hukka mõista on laialivalguvat, keskpärast, laiska, tüsenevat, haigustest kubisevat ja mugavat Eesti meest lihtne, kas oleks üldse võimalik ka mõista? Kas töötu luuser Eestis sureb kiiremini kui  ennast  Soomes surnuks töötav Eesti  Kalevipoeg?  Magistrikraad ei tähenda Eestis veel  hakkamasaamist ega näita ka isase terviklikku intelligentsust, mis ei seisne teadmiste hulgas, pigem ikka vaimses võimekuses. Eesti mehed elaksid nagu vene ruletis, kui läheb hästi, siis saadakse püüdlikust naisest ikkagi parem töökoht, kui aga kõik ei laabu, on mehe allakäik kiirem  kui saatusekaaslasest naise oma.

Mees lihtsalt joob meeleheitest oma võimekuse maha ja sureb ikka lollina.

„Mehed on logardid ega vääri Eesti naisi“ – nii on sageli edukad naised mehi iseloomustanud. Samas  nad aga ei  tunnista, et hoolimatu kriitikaga varjavad nad oma suutmatust leida tõeline ja toetav partner: „Hakka veel luuserist isendit üle talve pidama – ei, pigem üksindus  ja  uusimale vibraatorile uued Duracelli patareid“ – vähem mõtteid ja tundeid,  sest karjääriredelil on tarvis aktuaalsete näitajate poolest rivaalidest ettepoole kerkida.

Kas vibraator kuulab teid ära, kallistab ja armastab?

Kas vibraator tunneb teie hinge kõige peenemaid vibratsioone?

Kas vibraator on naise südamesõber ja hinge teekaaslane?

Pole kahtlust, naised saavadki  hakkama, aga kas saavad edaspidises elus hakkama nende kasvatatud lapsed? Ja kui küsida üksikema lastelt, kas on nad ilma isata õnnelikud, siis tegelikult ei maksagi küsida, tõtt nad ei ütle, pole mõtet neile veel üks liigne kord haiget teha. Lahutuse puhul on meestel vähe lootust õiglasele kohtulahendile, ehkki sageli oleks lastel isaga parem kasvada.

 Õnneks tublid Eesti mehed ei ole veel päris välja surnud. Mehelik on see mees, kes on piisavalt tugev, et mitte alluda naise  omakasule. Selle peale aga kargavad põõsast välja valvefeministid ja hakkavad undama. Kas te üldse teate, mis on mehelikkus?

Mehelikkus on tegelikult midagi enamat kui lihtsalt matcholikkus. See omandatakse eeskujude kaudu, nagu naiselikkuski. Sageli poiste arengut jälgides unustatakse hoopis tüdrukud. Tütarlastestki kasvatatakse mehed. Ka naistekeskses koolis saavad poistest tähelepanu nii tublid  kui ka laisad. Hästi õppivat poissi märgatakse, samas tubli tüdruk võib jääda tähelepanuta, kuna tüdruku tublidust võetakse enesestmõistetavalt, sest poiste probleemid on nähtavamad.

Igale langusele järgneb tõus ja ellu jäävad need, kes on järgmise majanduskasvu mootoriteks, kes on õppinud eriala, mis toob ka leiva lauale.  Haridus on meestele ja naistele erinev vahend. Naised panustavad keskmisest rohkem haridusse, et mitte olla vaene täiskasvanuna,  see on nende kindel võimalus.

Noored naised ei õpi meestele lootma – nad teavad, et peavad ise hakkama saama. Oma haridus, oma töökoht, oma karjäär ja sissetulek. Oma… Tööturulgi ei konkureeri mitte niivõrd naised meestega, pigem ikka  noored,  hästiharitud naised omavahel. Mehed töötavad tehnoloogia erialadel, kus pole vaja häid hindeid, on rohkem vabu töökohti ja pole ambitsioonikaid kõrgharituid naise konkureerimas, seega saavad poisid hakkama ka kehvemate hinnetega. Meeste jaoks ongi füüsilised ja haridust mitte vajavad armetud töökohad. Trudad haritlannade kõrval – mis abielu sellest tuleb?

Naised on Eestis küll haritumad, aga pehmete väärtuste alane haridus ei ole antud kontekstis edu alus. Samas naised vallutavad üha enam ka ameteid, mida on peetud traditsiooniliselt mehelikuks (kaitsevägi, politsei). Mehed aga haiglasse õeks, kassiiriks või kooliõpetajaks hästi ei lähe. Tehnoloogia areng võtab meestelt füüsilise jõu eelise ja juba praegu käib tööl rohkem naisi kui mehi – seega edestavad naised mehi üldises tööhõives ja ilmselt nii jääbki. Ka kodus töötamises on naistel eelis – nii käsitöö kui vaimne töö kodus on ikkagi naiste pärisosa.

 Eestis üha suureneb haritud meeste ja naiste vaheline lõhe. Loll ja laisk mees jäetakse naiste poolt lihtsalt maha, sest naine ei hakka enam mehe eest tööd rabama, pigem läheb välismaale.

Meid, mehi, on liiga vähe, seepärast on igaüks meist oluline ja lahenduseks oleks meeste järeleaitamine: „ Kas või pool rehkendust, kui tervet ei suudeta, kas või koju lapsi kasvatama , et naised saaksid kaitseväes aega teenida – ikka parem , kui ennast riskikäitumisega hävitada …“

Emakeelne haridus tagaks muulaste lojaalsuse

Kati Saara Vatmann

Tean muidugi, et väga suur osa eestlasi ärritub koledasti, kui väita, et siin elavatele muulastele peaks võimaldama nende emakeelse hariduse – vähemalt põhihariduse tasemel. See suur osa eestlasi ütleb niisuguse väite vastu, et eesti keel on kaunis ja keeruka struktuuriga kultuurkeel, mida peaksid valdama kõik, kes on siin sündinud või vähemalt elavad siin.

Kui vestlesime hiljuti Tartus elava soomlanna Elina Aro-Ojapeltoga, ütles tema kompromissitult, et inimene peab ära õppima selle rahva keele, kelle hulgas ta elab. Tema ise on 17 riigis elades pea kõigi nende maade keele ja kultuuri omandanud. Aga. Emand Elina on väga väärikast ja teenekast perest võrsunud mitme kõrgharidusega ajaloolane-politoloog-teoloog-kunstnik. Mis tähendab, et teda ei saa tegelikult meie muulastega võrrelda. Ka vene-, tatari-, hiinakeelsete muulaste hulgas on seesuguseid intellektuaale nagu Elina. Nad on siia tulnud kultuuri ja inimväärse keskkonna pärast või südamekutset järgides. Ent olgem nüüd ikka ausad – nad on vähemus. Murdosa sisserännanutest.

Üks vene haritlane, kellega emakeelse põhihariduse vajalikkusest rääkisime, on ise küll vägagi seda meelt, et keeleoskus annab tunnetuse, kontaktid, osaduse, aated – ja eestlastele võib tõepoolest alandav olla, et muulased saavad ära õpitud inglise keele, sest avamaailma suunas on huvi ja respekt, ent eesti keelest astutakse üle. Aga sellesinase tunnetuse, osaduse ja aadete vastuvõtmiseks peab olema teatud tase ja tasand.

See venelane palus lahkesti meenutada, mis on vene rahvaga ajaloos juhtunud ja kes on need venekeelsed inimesed, kes nomaadidena siia on rännanud: Stalin tappis maha suurema osa tõelisest vene rahvast, mongoli-tatari ike valgus idast peale ning Tšingis Khaani järeltulijad sigitasid nomaadlike mentaliteetidega nõukogude venelase. Tema oli alati valmis kas sõjaväelase või tehasetöölisena voolama, kus parem tundus. Parteilik karjamentaliteet, paraadid ja miitingud – see on rändrahva, vallutaja tarbija tunnus. Nad on väga elujõulised, aga põhimassina pehmelt öeldes mitte just väga intelligentsed.

Emakeelne haridus on tegelikult ainus võimalus piiratud mõistusele midagigi selgeks teha ja mingigi koosmeel saavutada. Jah, keeleseadus on kaunis asi. Muidugi saab ka väga madala IQga isikule suure surmaga meie neliteist käänet ja lõputud erandid ning välte- ja laadivaheldused selgeks õpetada. Ainult et kellele seda suurt surma vaja on?

Jah, ilmselt on kõigile rahvastele eestikeelse hariduse kohustuslikuks muutmine juba otsustatud – ent soovitaksin meenutada, kuidas tundsid eestlaste kunagised esivanemad end ladinakeelsetel jumalateenistustel, millest nad mõhkugi aru ei saanud. Mis tunne oli saksakeelses mõisas vaibal käia. Või kui hästi venekeelsetes koolides õpitu kohale jõudis.

Mis tunne tekkis? Solvumine, alandus, trots – ja mäss. Mõisad põlevad, saksad surevad, mets ja maa saavad meitele. Jaa muidugi, eestlaste maa, eesti muld ja eesti süda…

Ent harimata muulas-rändajate südames puhkeb üsna kindlasti täpselt sama – vastikus ja mässumeel. Lihtsakoeline nomaad ei hakka arusaamatu keelega punnitama – oma sõprus- ja perekonnas räägib ta ju nagunii emakeelt. Mitte ainult venekeelne – ka mustlas- ja juudikeelne noor tahab vähemalt alghariduse oma enese keeles saada. Need rahvakillud näevad oma keele ja kultuuri, identiteedi ja tavade edasiviimiseks ja lastele õpetamiseks parajat nägurit, koostavad projekte, anuvad fonde.

Samas tundub enesestmõistetav, et Tallinnas Juhkentali tänavas on ingliskeelne, niinimetatud diplomaatide kool. Tänu sellele koolile on muide mitmed võõrsil sündinud eesti lapsed erinevatest riikidest koju naasmas – otse eestikeelsetesse koolidesse ei saaks tulla ei need võõrsilsündinud ega diplomaatide lapsed.

Mingitki vägivalda kätkev jõupoliitika ei sobi kokku hariduse ega humaansusega. Rändajate lapsed, kes nagunii õppimisest just väga ei vaimustu, lähevad trotsiga veel kindlamalt tänavale kui muidu. Mis ootab arusaamatu keele tõttu haridusest täiesti loobunud noorte massi tänaval? Narkootikumid, kuritegevus, AIDS. Me ise põhjustame siinsamas enda kõrval aina suuremat kuritegevust ja rahvastevahelist vihkamist. Kas me tõesti tahame, et muulaste  lapsed hakkavad meie keeles ja kultuuris ühisvaenlast nägema?

Praegusele ajastule ongi omane jõuline püüe teisi inimesi ja loomi ümber teha – väänata nad kellekski, kes nad pole. Multifilmides räägivad loomad inimkeeli. Reklaamides naeratavad penid Hollywoodi naeratust.

Ometi on nii teise rahva kui liigi  – olgu ta koer, hobune või lammas – tunnete, loogika ja vajaduste mõistmine ja arvestamine hingesuuruse ja suuremeelsuse tunnus. Erinevalt paanilisest ja lootusetust ümbertegemisest. Kõrkusest ülesaamine õpetab meid tegema üksteisele kingitusi ja armastama. Kahjuks oleme end sellest ilma jätnud.

2 -st 40
    Magne, mina (4)Spunkist – Loomulikult saan. Kalli 29. november 2011 12:34 kirjutas Magne Tammeorg <magne.tammeorg@gmail … 29. nov
Eesti Maaturism[Kirjakandja] EDASTAME INFO: Piimalambad ja lambapiimajuust – Tere kõigile! Edastame ühingu liikme poolt saadetud info. Huvilistele on kontaktid allpool … 29. nov
mina, Erkki (3)Teine langistik – Aitäh, ootame. Katja 2011/11/28 Erkki Naabel <erkki@baltest.ee> Tere, Uurin kui kaugel ta … 28. nov
Ange, mina (2)(ilma teemata) – Panen posti. Kalli! Katja 2011/11/28 Ange Etti <ange.etti@ehs.ee> Tere. Palun saada varsa M … 28. nov
SpunkTere tulemast Spunk-veebisaidile – Tere katisaara! Oled registreerunud Spungi tasuta asjade turule. Sinu kasutajanimi on: katisaara … 26. nov
tarmo arumetsTarmo dokumendid 2 – Edastatud kiri Saatja: reet <reet37@hot.ee> Kuupäev: 23. november 2011 13:25 …23. nov
tarmo arumetsTarmo dokumendid 1 – Edastatud kiri Saatja: reet <reet37@hot.ee> Kuupäev: 23. november 2011 13:26 …23. nov
horre@lasteteater.eeKülla tuleb muinasjutuvestja ning äkki isegi jõuluvana – Iga täiskasvanu teab, et kõik ehtne on kirjeldamatult lihtne. Sageli teavad aga vaid lapsed, et … 20. nov
mina, Tom (6)natukene haldjaid Sulle – Aga palun 🙂 Kibelen Sinu lugu kirjutama. Hea saab. Kalli Katja 2011/11/19 Tom Valsberg …19. nov
Külliki, mina (10)Re: Kati tekst – Kallikallikalli 17. november 2011 21:10 kirjutas Külliki Alekand <kylliki.alekand@gmail.com …17. nov
Ivo, mina (3)RE: Ivo pöördub – Oled meeleheitel? Su tekst karjub lausa appi. Täiendasin-parandasin. Ja kallistan. Katja 18 …17. nov
Selle, mina (2)heategu.ee – Käes keik! Enne Sinu juurde tulekut teen kodutöö kenasti ära 🙂 11. november 2011 19:40 … 11. nov
Sirje, mina (2)Fw: ei julge saatmata kah jätta… – D 8. november 2011 12:16 kirjutas Sirje Laansoo <sirje@laansoo.ee>: Original Message …8. nov
Raili, mina (3)Re: from raili welch – Armas Raili! Sain tekstid tõlgitud-põimitud. Tavatult kaua aega läks sellepärast, et pidin …20. okt
Raili WelchFw: Re: questions /Thomas J. DeVito/ – On Tue, 10/18/11, Tom DeVito <tomjdevito@yahoo.com> wrote: From: Tom DeVito <tomjdevito … 20. okt
Raili, mina (2)William Eerik Welch – William, my darling! It’s absolutely amazing what a gorgeous job You have done! Estonians … 20. okt
Reti Lilled(ilma teemata) – mail.ee reklaam— Kui sul pole vaja, siis ära vaata 🙂 Kui sul ON vaja, siis vaata www.1credit …20. okt
Eesti, mina (3)viimane aeg saada soodne lasteetendus jõuluks – Teate riputasin www.aabramihobulausujad.ee – Sõber-teatrid. Niisiis – tahaksin Teie teatrist … 20. okt
mina, Üllar (4)Ja siit ta tulebki! – Kallikalli 🙂 13. oktoober 2011 10:12 kirjutas “Üllar Saaremäe” <yllar …13. okt
Tormi, mina (11)Re: [Reklaam mesindus.ee-s] Raplamaal müüa kaks korpustaru koos sülemite ja meega – Aitäh! 3. oktoober 2011 16:27 kirjutas Tormi Tabor <tormi.tabor@gmail.com>: Tere, Kuulutus … 3. okt
Margus, mina (2)marguselt – Hei! Kahjuks ei ole. Kunstnike liidust saad. Kalli 26. september 2011 5:36 kirjutas Margus Annuk … 26. sept
Valdo, mina (2)Valdo Lust andis fotod teiega ühiskasutusse – Armas Valdo, eelistasime jätta oma kõhugripi koos ilge palaviku ja kõige juurdekuuluvaga koju … 19. sept
If, mina (4)Teade kahjujuhtumi hüvitamise otsuse kohta, otsuse nr. E42117726C/01, kahju toimumise a… – Tänan meeldiva koostöö eest. Ilusat varasügist. Kati 2011/9/6 If P&C Insurance AS …6. sept
If, mina (2)Garantiikiri nr. E42117726C-01-01, ISUZU D-MAX, 226BCL – Forwarded message From: If P&C Insurance AS Kahjukäsitlusüksus <kahjud@if.ee …6. sept
Anne-Mari, mina (2)Tekst ja pildid kohal – Superluks! Ikka arve tuleb minult. Ja kallistused ka 🙂 2011/8/11 Anne-Mari Alver <annemari … 11. aug
Galina Freibergpildid7. juuli
mina, Richard (5)Kati äriplaan – OK 2011/5/26 Richard Murutar <richard@murutar.ee> ja paluks selle New Hollandi …26. mai
Marco, mina (3)Fw: Metsamaterjali Ü-V akt – Kolmas paber on siin. Võid mulle arve koostada – kui Marcoga asjad lõpuni klaarime, on ka Sinu …22. apr
FacebookAgo Pärtelpoeg saatis sulle kirja Facebookis… – facebook Ago saatis sulle kirja. Ago Pärtelpoeg Ago Pärtelpoeg26. märts 2011. a. kell 4:52 … 25. märts
Tõnis, mina (2)Täna liugu laseme… – Oi kui armas! Kallikalli, Tõnis. 8. märts 2011 21:36 kirjutas Tõnis Arukask <arukato@gmail …8. märts
Urmas LuikFTP aadressid. – Tere Kati ! Saan Sind aidata , aga ainult poolenesti. Aadressid on olemas aga järele proovides … 20. veebr
mina, Mary, Mail (6)Ohekatku küla arengukava – Delivery to the following recipient failed permanently: kaido.uuetoa@mail.ee Technical details of …5. veebr
Facebook (2)Mari Oolberg-Elmend kommenteeris sinu postitust. – facebook Tere, Kati Saara! Mari Oolberg-Elmend kommenteeris sinu postitust. Mari kirjutas … 08.12.10
FacebookMari-Liis Pae saatis sulle kirja Facebookis… – facebook Mari-Liis saatis sulle kirja. Mari-Liis Pae Mari-Liis Pae30. november 2010. a. kell 6:48 … 29.11.10
Peter Murdmaafotosid veebi – Hei! Hakkan siis vaikselt saatma pilte! Kõigepealt peamised hobulausujad 🙂 Tegelikult aga …21.11.10
Richard, mina (2)Fwd: logo – Kirjade, dokude ja teeviitade peale sobib 1. variant. Kusjuures see on VÄGA HEA JA ILUS … 29.10.10
Richard, mina (2)Fwd: logo_pärgamendiga – Selle võtame kasutusele koduleheküljel. Mulle meeldib. Muu pole oluline. Kallikallikalli 2010 … 29.10.10
Alo, mina (2)inenee – Minni lemmiklaul. Forwarded message From: Alo Murutar <alo@elmatar.ee …01.08.10
Peter Murdmaapildid 2 – Peter.Murdmaa@gmail.com Mythfilm@gmail.com +372 516925925.05.10
Peter MurdmaaFwd: pildid 1 – Forwarded message From: Peter Murdmaa <peter.murdmaa@gmail.com> Date: 2010/5/25 …25.05.10

    [Kirjakand​ja] EDASTAME INFO: Piimalamba​d ja lambapiima​juust
Postkastx
Eesti Maaturism eesti@maaturism.ee
11:52 (19 tundi tagasi)
saajale kirjakandja
Tere kõigile! Edastame ühingu liikme poolt saadetud info. Huvilistele on kontaktid allpool kirjas. Parimate soovidegaMaaturismi ühingu bürooTel: 600 9999   Kallid lumeootel kolleegid Osalesin Saarte Koostöökoja õppereisil Soomes. Õhtul suurtalu majutuses pakkus mulle erinevaid lambapiimast omavalmistatud juustusid Uustlu talu perenaine Tiiu Kauber. Tiiu oli väga sõbralik, asjalik (keemik ja toidutehnoloogina töötanud) ja juustud olid maitsvad. Mõtlesin, et ehk soovib mõni lähem turismiettevõte pakkuda eksklusiivset toodet ka oma külalistele. Tiiu müüb lambapiima juustu, tema juurde võiks korraldada ekskursioone ja kui keegi soovib ise piimalambaid pidama hakata, siis saaks Uustlu talust ka lambaid osta. Saaremaa Uustlu talu kontaktandmed:Tiiu ja Raivo KauberTel. 5343 0206; 5342 1908uustlu.wark@gmail.comAbula küla, Kihelkonna vald Tervitades, Ülle Rink
Kivisaare ratsatalu perenaine
Järve tn. 10, Aegviidu
Tel. 657 5436
GSM 5663 1520
kivisaare @  hobused.ee
www.hobused.ee
skype: Kivisaare

Meie seekordsel Permaklubi kohtumisel räägime PÕLISSORTIDEST. Eestvedajaks on Annika Michelson, kes on Häme (Soome) põllumajanduskõrgkooli võrguõppejõud.  Annika seisab südamega põlissortide- ja tõugude leidmise, säilitamise ja levitamise eest. Kohtume neljapäeval, 24. novembril              kell 18.30 Sakala 23a              (Korteriühistute Liidu maja Sakala, Pärnu mnt ja Süda tn nurgal               siseneda hoovi, Ibiza baarist ümber nurga asuv välisuks) Pakume sooja jooki ja kooki!Tasu annetuslik. Nele ja Marit

Info:             53 90 88 92      nele.toniste@gmail.com

_____________________________________________
www.kogukonnad.ee

Armas Jänku-Jussi sõber!
 
Palun tule lasteka uue raamatu ja värviraamatu “Jänku-Jussi lood 4” ning DVD “Jänku-Jussi talverõõmud” esitlusele  4.detsembril kell 11.00,12.00,13.00 Solarise Apollosse Tallinnas, 2.detsembril kell 17.00 Kaubamajaka Apollosse Pärnus või 3.detsembril kell 12.00 Lõunakeskuse Apollosse Tartus.
Vaata ürituse kohta lähemalt ja pane ennast kindlasti kirja: http://www.lastekas.ee/esitlus
Kui oled ennast ära registreerinud, siis saada palun kutse oma parimatele sõpradele edasi ka, sest koos on lõbusam 🙂
 
Kohtumiseni!
 
Jänku-Juss & Janika Leoste, toimetus/reklaam 6835600/5045081/Skype janika.leoste/ http://janikaleoste.blogspot.com/
___________________________
Lasteveeb OÜ, Tallinn, Pikk 37
Lõbus, arendav ja vägivallavaba sisu igale vanusele www.jankujuss.ee  www.lastekas.ee www.facebook.com/lastekas www.youtube.com/lastekas

Teeme Ära talgupäev peetakse 5. mail 2012

Järgmise aasta talgupäev toimub taas mai esimesel laupäeval ehk 5. mail 2012. Juba täna võib igas Eestimaa nurgas hakata plaani pidama, mida järgmise aasta talgupäeval ühiselt ette võtta ning vajadusel pidada nõu ja otsida koostööd kohalike organisatsioonide ja omavalitsustega. Senised talgupäevad on näidanud, et ettevalmistustega varakult alustades saab talgupäeval ka suuremaid tegusid ära teha.

Seekordse talgupäevaga oleme ka väärikalt maailmakaardil, kuivõrd 2012. aastal toimub Eestist alguse saanud maailmakoristuse aktsioon, mille käigus koristatakse paljudes riikides üle maailma oma kodukohta. Eesti võttis sarnase prügikoristuse mäletatavasti ette 2008. aastal, millest tänaseks ongi välja arenenud sadu erinevaid kogukondlikke algatusi hõlmav talgupäev. Nagu paaril viimasel aastal, on ka nüüd vajalike tööde-tegemiste eestvedajaks ja korraldajaks iga kohalik kogukond või ettevõtlik inimene ise.
Talgute kirjapanek Teeme Ära kodulehele algab tavapäraselt märtsikuus.

Seniks rõõmsat lähenevat talguaasta lõppu!

Tarmo Tüür

Austatud Eesti Klubi liikmed,

Alates Klubi suurkogust 06.11.2009.a., mil otsustasin mõni aeg ”kõrvalt vaadata” klubi edasiseid arenguid – olen seda teinud vajaliku tähelepanuga (seda nii listingus avaldunud teabe kui Klubi juhtorganite protokollide põhjal). Eemaldudes Klubi juhtorganite tegevusest (kuhu kuulusin selle asutamisest alates) soovisin anda segamatut arenguvõimalust Klubi uue juhtkonna uutele nägemustele, otsingutele klubitöö vormide mitmekesistamisel. Leian Klubi liikmena, et aeg on teha mõningaseid analüütilisi kokkuvõtteid – seda kõrvaltvaataja pilguga. Ehk on neist kasu.

Eelnevalt sooviksin siiski esitada kokkuvõtlikult hinnangud sellele – kuidas nägin klubi kui kodanikeliikumise problemaatikat  2009.a. lõpul, mil taandusin Klubi juhtorganitest. Teesides väljendatuna:

1.Klubil, mille eesmärkideks asutamise perioodil oli eestiüleste arengute mõjutamine erakondade poliitilise ühisosa kujundamise teel (erakondadevaheline tagatuba) – ei olnud objektiivset eeldust kujuneda üleeestiliseks kodanikuliikumiseks rahvusluse (eestluse) platformil indiviidipõhiselt. Rahvusromantika aeg avalikkuses oli ”ümber” – siit ka arvuka liikmeskonnaga isetegevusliku ”fänniklubi” utoopilisus.

2.Klubil oma tegevuse käigus ei olnud õnnestunud konsensuslikult defineerida ”eestlust” kui klubi tegevuse aatelist alust ega prognoosida selle mõiste võimalikke tulevikulisi interpretatsioone. Siit teoreetilise aluse puudumine liikmelisuse konsolidatsiooniks, aga ka uue põlvkonna kaasamiseks perspektiivis olulises ulatuses.

3.Klubi tegevus sumbus juhtorganitesse kuuluvate isikute ringi, puudusid elementaarsed ressursid liikmeskonnani jõudmiseks ja tema kaasamiseks. Enamus liikmeskonnast olid nn. ”passiivsed”  toetajaliikmed, aktiivse osavõtu taotluseta.

4.Klubil ei õnnestunud luua tegevuse rahastuslikku  ”mootorit” ja puudusid nähtavad perspektiivid selle saavutamiseks.

Analüüsides Klubi tegevust perioodil 2010-2011 võiks konstanteerida, et:

1.Klubi uus juhtkond väärtustas uudse lähenemisena klubisisese nn. ”valgustusliku” tegevuse klubiõhtute ja muude klubiliste ürituste kaudu  (listingväitlus teemal ”identiteediuuringud”, arutelu patriootliku liikumise ”Eestluse elujõud” perspektiividest,  arutelu teemal ”eetika osa ühiskonnas”, Eesti riikluse korraldusliku külje avamine teemal ”Vabariigi President ja presidendivalimised”, eestluse avaldumine kaasaegses Eesti kinematograafias (Riina Heina film ”Minu Eestimaa”), Kihnu kultuuri  kui killuga Eesti etnokultuurist kohapeal tutvumine jne.). Kaheldamatult on igasugune hariv tegevus positiivne – olles klubisiseselt suunatud  ”sissepoole” omab see eelkõige siseorganisatoorset tähendust. Klubi visioonilisesele – väljaspoole suunatud – tegevusele on kõige selle mõju väheoluline.

2. Põhimõttelised organisatsioonilised ja visioonilised teemad, nende käsitlus ja lahenduskatsed (kajastatuna juhatuse protokollides  28.01.2010.a.; 16.02.2010.a.; 30.03.2010.a.; 26.10.2010.a.; 28.02.2011.a.; 28.03.2011.a.)  haaravad 4 valdkonda:

1.Rahvuslike kodanikuühenduste jõupingutuste ühendamise vajadus. Eesti Elujõu uue (II) kongressi kokkukutsumise algatamine.

2. Klubi olemusliku aluse määratlemine, klubi tegevusse poliitika toomine või sellest hoidumine.

3. Klubi tegevuse rahastus  ja selle võimalikud allikad.

4. Eestluse ja eesti kultuuri edasikestvusega haakuvate, neid mõjutavate sotsiaalsete-, majanduslike- ja poliitiliste ilmingute käsitlus Eesti Klubis.

Mida siis Klubi püüdis nendes suundades ära teha – ja mis välja tuli? Selle illustreerimiseks olen teinud väljavõtteid arutelude protokollidest. Võtan ühtlasi juba ette vastutuse sõnavõttudes sisalduva töötluse eest, grupeerisin erineval ajal väljendatud mõtteavaldusi enda poolt arendatava teemakäsitluste raamistikku.

1.Rahvuslike kodanikuühenduste jõupingutuste ühendamise vajadus. Eesti Elujõu uue (II) kongressi kokkukutsumise algatamise katse.

Kindlasti perspektiivikas mõte. Haakub kodanikuühiskonna tugevdamise ideega. Seega ka igatpidi „euroopalik“. Kronoloogia:

28.01.2010  Otsustati (prot. p.4) „kutsuda päevakajaliste teemade aruteludele teisi rahva elujõu säilitamisest huvitatud ühinguid ja klubisid“ ja (p.5) ”asuda aegsasti ette valmistama ja korraldama Eesti Klubi egiidi all Eesti Elujõu II Kongress 2011. aastal”.

16.02.2010 Kuulati: Ivar Raigi informatsioon Eestluse Elujõu Kongressi ettevalmistamisest ja läbiviimisest 2011. aastal. Otsustati: 1. Astuda ühendusse Eesti Koostöökojaga (Raivo Vare, Jüri Mühls) ja leppida kokku koostööks Eestluse Elujõu II Kongressi ettevalmistamisel ja läbiviimisel. 2.Võtta teadmiseks, et Aare Kasemets nõustus aktiivselt osalema kongressi korraldamisel. 3.Kaaluda võimalust koos Eesti Koostöökojaga taotleda Kultuurkapitali toetust Kongressi läbiviimiseks.

30.03.2010. Kuulati: Ivar Raigi informatsiooni oma kohtumisest Eesti Koostöökoja juhtide Raivo Vare ja Peep Mühlsiga, mille jooksul saavutati põhimõtteline kokkulepe Eestluse Elujõu II Kongressi ühiseks ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks  2011. aastal. Otsustati: 1. Koostada Eesti Klubi kirjalik pöördumine Koostöökoja juhatuse poole (kirja algtekst Valter Sääsk) ja paluda kirja projekti täiendada EK liikmel Ülo Vooglaiul. 4.Leppida Eesti Koostöökojaga kokku ühise pöördumise koostamiseks Kultuurkapitali poole Eestluse Elujõu Kongressi ettevalmistamise ja läbiviimise kulude katmiseks.

26.10.2010 Kuulati: I. Raigi informatsiooni kohtumistest tuntud inimestega, et leida võimalusi kongressi finantseerimiseks ja selle läbiviimisele kaasaaitamiseks. Kohtumised toimusid EP Nõukogu liikme Jaan Männikuga, Väliseestlaste Nõukogu esimehe Aho Rebasega, ärimees Jaan Manitskiga jt.. Võimalik oleks Konventi finantseerida väliseestlaste poolt korraldatavate ürituste raames. Samal ajal haridusminister Tõnis Lukas oli skeptiline ja ei avaldanud valmisolekut koostööks. Lukas oli valmis eraldama raha, kui Konvent toimuks ministeeriumi kontrolli all. See tähendab, et esimene ettekanne oleks ministeeriumi poolt, teine meie klubi poolt ja edasi tuleksid kõik teised. Konvent peaks olema esinduslik kogu, kus oleksid esindatud kõik maakonnad (analoog EL Konvendiga). Otsustati: 1.Soovitada EK Konvendi ettevalmistamise komisjoni koosseisu Andres Kolist, Jaak Valge, Martin Kleesment, Valter Haamer, Ingrid Rüütel, Aare Kasemets, …….Summatavet, Ülo Vooglaid, Jüri Ennet, Kaur Nurme, Arnold Rüütel, Endel Lippmaa. 2. Saata EK Vanematekogu nimel tehtud kiri I. Raigi, A. Rüütli ja T. Lukase allkirjadega EK Konvendi kokkukutsumise kohta EV peaministrile.3. Paluda orgkomiteel välja töötada Konvendi päevakord ja esitada see kooskõlastamiseks EK Vanematekogule.

28.02.2011 Kuulati: Ivar Raigi informatsiooni Eesti Rahvusliku Arengu Foorumi korraldamiseks tehtud tööst. Toimus kohtumine Väliseestlaste Nõukogu esimehe Aho Rebasega, kes teatavasti sai oma kongressi korraldamiseks raha Haridusministeeriumilt. Põhiprobleemiks on foorumi rahastamine, mis ühepäevasele üritusele on minimaalselt 7000 eurot, kahepäevasele 14000 eurot.

Minu Summary: Idee ei ole teostatav kodanikuühiskonna kaoses ilma välise toetuseta. Seejuures sõltumata sellest, kas toetus tuleb era- või avalikust sektorist. Vajab nagu igasugune projektipõhine „organsatsioon“ rahastuslikku jalgealust ja mehitatud organisatoorset keskust. Kumbagi neist kahest eeltingimusest Klubi ei evi. Erasektor on pragmaatiline, ei investeeri dividenti mitteloovasse, avalik sektor ei näe globaliseeruvate ühiskondlike suhete süsteemis teema aktuaalsust. Avalik võim käsitleb teemat poliittehnoloogia kontekstis.

2. Klubi olemusliku aluse määratlemine, klubi tegevusse poliitika toomine või sellest hoidumine. Ehk teiste sõnadega: mis on see aade, mille nimel Klubi tegutseb, milline võiks olla klubi tegevusraamistik.

Teema oli korduvalt diskussiooni objektiks ka Klubi eelmise juhtkonna volituste perioodil. Mida mõista ”eestluse” all ajalooliselt, tänapäevaselt, kultuuriliselt, olmeliselt,  psühholoogiliselt, sotsiaalselt, poliitiliselt?? Kuidas piiritleda ”apoliitset rahvuslust” ehk positiivset rahvuslust ja ”politiseeritud rahvuslust” ehk agressiivset natsionalismi? Kas päevapoliitika või igikestvad väärtused? Kas Klubi kui rahvuslike  sümbolite kestvuse tagatis (Soome sõsarklubi tegevuse olemuslik alus) või rahvusluse sildi all poliitiliste (ideoloogiliste) erihuvide  kandja ja ruupor? Kronoloogia:

26.10.2010

Arnold Rüütel …. Me peame andma Eestile reaalse sõnumi, kuidas me suudaksime rahvana ellu jääda.

Ingrid Rüütel: Olen TEA kirjastusele üle andnud oma raamatu käsikirja, mis käsitleb rahvakunsti ja rahvamuusikat, etnograafilisi uurimusi ja folkloori. Selle raamatu peatükkidest, seal toodud faktidest oleks võimalik saada materjali.

Valter Sääsk: Meie Eesti Klubi enda jaoks … on vaja viivitamatult määratleda meie klubi poliitiline orientatsioon. Me ei saa jääda apoliitiliseks olukorras, kus kogu meie riigi elu on ülimalt ülepolitiseeritud. Ainult oma poliitilise doktriini selge ja valjuhäälse teatavakstegemise kaudu saaksime osaleda eestluse elujõu taastamisele kaasaaitamises. Meie klubi seisukohtade teatavakstegemisele saaks oluliselt kaasa aidata, kui me oma tegevusest ja vastuvõetud otsustest annaksime laiemale üldsusele operatiivselt teada… .

28.03.2011

Valter Sääsk: Te ei saa väita, et olete apoliitiline, ega vastuta riiklikul tasandil tehtava poliitika eest! Ainult selletõttu saavadki materiaalselt hullunud võimurid laamendada, et viisakas kultuurieliit (kelle hulka ma ka Teid paigutan!) ei sekku ja peab poliitikas olemist enda jaoks liiga räpaseks.  Kui loomeinimesed hakkaksid häälekamalt kordama Ott Arderi sõnu, et „vaim on vardas ja krutib härg“! ning nõudma ühiskonnas reaalseid muutusi, ka kodanikuühiskonna tekitamise suunas, on lootust ka nendeks muutusteks tulevikus ja ellujäämislootust eesti rahvale.  Kõigi suid ei suudaks ka raskelt relvastatud „eliit“ Ott Arderi kombel vägivaldselt sulgeda.

Ingrid Rüütel: Meil on oma rahvuskultuuris palju väärtusi, sh. oma religioon, tavandid, muinasjutud ja müüdid. See paistab eriti välja väikekoolides, kus kultuuritarbimine ja kultuuris osalemine on väga kõrgel tasemel. Nendes läbi viidud üritused on alati väga eetilised ja vaimsed. Kui aga neil pole oma kodumaal tööd ja kohta elada, siis ei saa rääkida ka eestluse säilimisest. Kõike ei saa maha müüa ja rahaga mõõta!

Minu Summary:  Eestluse kui mõiste defineerimisel  puudub jätkuvalt ühtne arusaam selles,  ”mis see on” (etnograafiline eilne selle loojangukumaga tänapäeva; rahvuse edasikestvuse sotsiaal-poliitilised eeldused ja ühiskonna hetkeseis seda soodustava või pärssiva tegurina; maailma avatus ning globalisatsioonist johtuvad mõjud eestluse homsele) ja kuidas eestluse eest seista (apoliitiline kultuuriline ja vaimse harimise töö; sekkumine ”realpoliitikasse”, et midagi nõuda, midagi avalikult kritiseerida). Siit ka tegevuse eklektiline ”projektipõhisus”, klubiliste traditsioonide konsolideerumise ebareaalsus, avalikusele korda mineva sõnumi puudumine. Omaaegsest külastusest Helsingisse ”Soome Seltsi” on meelde jäänud, et selle klubi tegevus oli üles ehitatud rahvuslike tähtpäevade, teatud sümbolite, ajalooliste isksuste mälestuse –  alalhoiule. Sellele olid suunatud igaaastased, traditsiooniliseks kujunenud, klubilised üritused kajastusega meedias.

3.Klubi tegevuse rahastus ja selle võimalikud allikad. Rahatu ”kodanikuliikumine” on ajutise iseloomuga, pidevalt tekkiv ja kaduv nähtus. Igasugune entusiasm (”fänlus” moodsas keeleuuenduslikus sõnastuses) saab toimida aktiivselt vaid lühema perioodi vältel. Stabilisatsioon on võimalik üldreeglina vaid stabiilse rahastuse tingimustes. Kuna igasugune kodanikuliikumine (nn.”kolmas sektor”) on kaasaegses läänemaailmas ”lobbygrupi” funktsioonidega – kokkulangevate huvidega eraasja ajavate isikute rühma funktsioonidega – ei ole ka iseenesest mõistetav nende tegevuse rahastamine avalikest vahenditest. Aastaid vinduv ”kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon” võimaldab ”riigi leivale” viia paremal juhul vaid kodanikuliikumiste üleriigilisi koordineerivaid keskuseid – ja ka seda eelkõige mulje tekitamiseks kodanikuühiskonna sidususest riigiga (üleriikliku poliitilise võimuga). Kodanikuliikumise osana toimivad, kuid staatuslikult oluliselt erinevad organisatsioonilised struktuurid – poliitilised erakonnad (keda riigiõiguse teooria käsitleb maailmavaate kandjatena, mitte grupiliste erahuvide kandjana)  – on aga üldtunnustatult ja klassikaliselt sidusorganisatsioonideks rahva ja selle osa (inimkogumi) ja võimu vahel. Siit ka nende eristaatus avalikest vahenditest finantseerimise õigustamisel. See, et Eesti poliitilised erakonnad pahatihti ei anna veel maailmavaate kandja mõõtu välja või avalikkus ei oska määratleda nende maailmavaatelist olemust – on ühiskonna arengupeetustega poliitilise kultuuri küsimus.

16.02.2010 Kuulati: Andrus Helenurme informatsiooni Eesti Klubi liikmetest, kes pole oma liikmemakse tasunud ega ka klubi tegevuses osalenud. Teisena teatas A. Helenurm mõningatest soetustest, mis on tehtud klubi eelarvest (kilesussid Presidendi kantseleis liikumiseks).Otsustati: 1. Vestelda Eesti Klubi liikmetega, kes pole maksnud oma liikmemakse ega klubi töös osalenud (vastutavad A. Helenurm ja I. Raig).

2. Arvata Eesti Klubi liikmete hulgast välja need, kes pole liikmemakse tasunud ega kavatse seda ka tulevikus teha ega klubi töös osaleda (selliste liikmete nimekiri esitada klubi järgmisele juhatuse koosolekule, vastutab A. Helenurm).

26.10.2010

Kuulati: I. Raig informeerib koosolekut eelmisel aastal toimunud EK üritustest. Paraku ei õnnestunud saada finantsabi erinevatelt asutustelt, jäi ära projekt Rahvusliku Arengu Instituudiga, ei suutnud arendada koostööd poliitiliste parteidega ega leida nende hulgas mõttekaaslasi.

28.02.2011

Valter Haamer: Seltside tegevuse aluseks olid liikmemaksud, mis tol ajal olid võrdlemisi suured, samuti seltside korraldatud üritused, annetused, korjandused ja riigilaenud. Ka valitsus toetas mõnikord tagastamatu abina.

Ivar Raig: …. Kui mitmetes põhjamaades antakse kodanikuühiskonna arendamiseks kuni 2% riigieelarvest, siis Eestis on see vaevalt 0,001%. Kas ei peaks selleks protsendiks kehtestama kõigis EL riikides näiteks 0,5% SKP-st?

28.03.2011

Arnold Rüütel: Kuidas on Eestis siis kujunenud selline ebanormaalne keskkond? Parteide ja erakondade kulutusi on hakatud katma väga kahtlastest allikatest, milliste omanikud on nüüd hakanud seda raha ülikasumitega tagasi nõudma. Juba praegu kulutatakse 1,5 – 2 miljonit krooni iga Riigikokku saanud liikme kohta. Kas saab siis sellist tegevust nimetada mingiteks väärtushinnanguteks? See on võimu ülesehitamine ilma igasuguste väärtushinnanguteta!

Minu Summary: igasuguse pikaajalise aktiivse klubilise tegevuse tagatiseks on stabiilne finantseeritus (Klubil finantsvõimekust tekkinud ei ole). Liikmemaksudest on finantseering võimalik eeldusel, et liikmeskond on piisavalt suur, motiveeritud ja maksuvõimeline (Eesti Klubi liikmeskond ei ole arvukas, liikmemaksude mittelaekumine näitab kas motiveerituse puudumist või maksevõime puudumist). Stabiilseid tugevaid erasponsoreid  pole saanudki tekkida, sest klubi ”projektipõhine” tegevus eeldab sponsoreerimise huvi võimalust vaid konkreetsete projektide raames ja kaupa. Avalikus ruumis on ”eestluse” ja selle propaganda kui logo olnud paremkonservatiivse ideoloogia ühe elemendina monopoliseeritud teatud poliitilise erakonna raames. Seetõttu ideoloogilised paralleelstruktuurid (klubide (näiteks Eesti Klubi) ja liikumiste (näiteks Eestluse elujõud”) näol avalikest vahenditest finantseerituna ei kujune poliittehnoloogiliselt vajalikuks.

4. Eestluse ja eesti kultuuri edasikestvusega haakuvate, neid mõjutavate sotsiaalsete-, majanduslike- ja poliitiliste ilmingute käsitlus Eesti Klubis. Eelpool juba viitasin Klubi juhatuse teatud osa (näiteks Valter Sääsk) taotluslikele nägemustele eesmärgiga  osaleda eestluse edasikestvuse huvides Eesti poliitilistes arengutes – aktiivselt sõnastada küll fundamentaalseid, küll päevapoliitilisi Klubi seisukohti. Klubi juhatuse protokollides sisaldub arvukalt kriitilisi hinnanguid Eesti sotsiaal-poliitilistele arengutele. Märkimisväärne osa neist on omistatud riigi endisele Presidendile Arnold Rüütlile. Allpooltoodu ei pretendeeri sellele, et samastada Eesti Vabariigi endise riigipea isiklikke seisukohti Eesti Klubi ametlike seisukohtadega. Kahtluseta on Hr.Rüütel aga kõige prominentsem riigimees ja poliitik, kes Klubi foorumitel osalenud on. Tema hinnangulised seisukohad  markeerivad ja kujundavad Klubi arusaamu. Eitada ei saa – ka avalikusse oluline osa, orienteerumata adekvaatselt ühiskondlike arengute põhjustes ja tagajärgedes, on väljendanud sarnaseid kriitilisi hoiakuid. Ühiskonnas on samas palju ka neid, kes  toetavad või vähemalt ei vastusta kritiseeritud arenguid. Allakirjutanu ei eita, et ühiskondlikud protsessid, millest juttu tuleb –  omavad seost rahvusliku identiteedi ja rahvuse edasikestvuse valikutega. Nende käsitlus on asjakohane ja teretulnud on Klubi nägemuse kujundamine neis küsimustes. Seisukohtade sidustamine eestluse ja eesti kultuuri problemaatikaga ja klubi vaatenurga aktiivsele teadvustamine avalikkusele (poliitikas osalemisele). Küll aga vajaksid hinnangud neis valdkondades mitmeasandilist lähenemist – allpool esitatavatele seisukohtadele jäämine tähendaks idealistlikku sinisilmsust, ühiskonnateoreetilist elukaugust, tagantjärgitarkust homsesse vaatamise asemel. 

26.10.2010

Arnold Rüütel: ”Eesti rahvas on vananenud ja seetõttu pole võimalik rääkida jätkusuutlikkusest. Praegune valitsus leiab probleemi lahendamiseks võõrtööjõu sissetoomist, millest isegi rääkimine on absurdne. Tulemusi sellise poliitika ebareaalsusest näeme Euroopa suurriikides, kus riigijuhid juba avalikult on astunud võõrtööjõu vastu. Ei tohi majandusprobleeme lahendada vägivaldsete vahenditega. Eestil on omad kurvad kogemused võõrtööjõu sissetoomisega 50 – 70-ndatel aastatel. Kui Saksamaal on praegu 4 miljonit moslemit 80 miljoni sakslase kohta, siis Eestis on olukord palju hullem (kuni 43% nõukogude ajal), see polegi võrreldav praeguse Saksamaa või Prantsusmaaga”.

Kommentaar: Tänase EL ja omaaegse N-Liidu tööjõudefitsiidi regulatsiooni hoovastiku võrdlemine on asjakohane. Tegemist on ühe ja sama majanduspoliitilise seaduspärasuse ilmnemisega erinevates ajalistes ja süsteemsetes tingimustes.  Vananev rahvastik ei ole võimeline ennast  taastootma demograafilise isevooluprotsessi tingimustes ega ole suuteline tagama tööjõukatet majandusarenguks. Rahvuslik patriotism stabiilse arengu oludes ei ole tõsiseltvõetavaks teguriks, mis rahvastiku loomulikku iivet stimuleeriks. Tarbimist heaoluga võrdsustav globaalne ühiskondlik keskkond ei soodusta sündivust, sest esiplaanil domineerivad isiklikud (individuaalsed) materiaalsed ambitsioonid ja selliste realiseerimise võimalused läbi väljarände. Rahvastiku vähenemine ja selle tööjõulise osa kahanemine paratamatult ka piiravad ühiskondliku rikkuse taastootmise võimekust.

Millist alternatiivi (kui majandusliku stagnatsiooniga leppimist mitte arvestada) siis  tööjõu sissetoomisele pakkuda on? Kas ettekavatsetult leppimist majandusliku stagnatsiooniga ja sellele paratamatult kaasneva kultuurielu alarahastusega?Mis omakorda tähendab kapitali rahastatud massikultuuri astumist rahvuskultuuri asemele.

Arnold Rüütel:

”….Oleks vaja määratleda väliseestlase mõiste, sest nende hulgas on nii varem läinuid kui ka uusmigrante. Kui varem minul presidendina tuli kohtuda väliseestlastega, oli jutulesoovijate hulk suur ja Eesti suhtes sõbralik. Kuid nüüd hiljuti Inglismaal kohtusin umbes 200 eestlasega, kellest enamik oli alles hiljaaegu Eestist lahkunud. Need inimesed olid väga kriitilised Eestis toimuva suhtes. Paljud oleksid olnud nõus naasma, kui Eestis oleks võimalik end rakendada ja kui ei piirataks inimeste maal elamise võimalusi. Seega on noorem põlvkond erinev vanemast…” .

Kommentaar: Esiteks tundub, et ütluse autor käsitleb rahvusliku identiteedi kandjana mitte niivõrd kodueestlast kui omaaegset väliseestlast – mis iseenesest on äärmiselt küsitav. Omaaegne väliseestlus oli kindlasti II Maailmasõja eelse kodanliku ühiskonna ideaalide edasikandja, see ei pruugi aga kaugeltki olla võrdsustatav rahvusliku identiteedi kui kvalitatiivse kategooriaga. Hämmastav on, et uue põlvkonna väliseestlast, kes suhtub kriitiliselt Eesti neokodanliku ühiskonna sünnitatud varalisse kihistumisse – ei tahaks  autor tunnustada ”väliseestlasena”. Mis sellesse puutub, kas maapiirkonda kodu rajamise võimalus tooks Eestile selja keeranud kaasmaalased koju tagasi või mitte – siis kahtleksin selles. Eestlast on läbi aegade hoidnud eestimaal siiski töö ja leiva võimalus, mitte maaelu ”idüll” või kinnisvara kui omand looduslikult kaunis kohas. Maaelu kui spetsiifiline, maatootmisega seonduv elulaad, maaelu kui äraelamise tagatis – on globaalselt ahenev nähtus – seda nii arenenud  (s.h. EL) kui kolmandas maailmas (näiteks Hiina). Ka Eesti ei saa selles mõttes erand olla – seda enam, et Eesti on  taasiseseisvumisest alates ajanud üliliberaalset avatud majanduse poliitikat, tihti silmad ette andes neile, keda eeskujuks seame.

Klubi ees võiks tõusetuda küsimus – kas rahvusliku identiteedi määratluse prioriteetseks aluseks on kodu- või väliseestluse arusaamad. Kas krititsism Eesti  elukorralduslike mudelite suhtes, olles ajastulise iseloomuga – on tunnustatav rahvuslikku identiteeti kujundava tegurina?

”… (Eesti) 48 vallas on maaelu juba praktiliselt lakanud, veel 60 vallas ollakse sellele lähedal. …Samal ajal on Soomes piirivaldade areng võetud riiklikuks prioriteediks. Meil oleks Maarahva Kongress pidanud olema üldriiklik üritus, kuid ka seal ei olnud ühtsust. Eestis osapooled sageli ignoreerivad üksteist. … Paljud meie hädad on sünnitatud varanduslikust kihistumisest. Selle ületamine on raske ja seetõttu oleme ülimalt keerulises olukorras”.

Kommentaar: Esitatud andmetele tuginevalt võib eeldada maaelu kokkuvarisemist orienteeruvalt pooltes Eesti valdades (kokku Eestis ca 200  vallatüüpi kohalikku omavalitsust). Kindlasti on see arv tugev signaal traditsioonilise Eesti ja eestluse kui ”maaeluidentiteedi” aegade hämarusse kadumisest. Kuid alusetu oleks loota ka 19-20 sajandi maaelumudeli sobivust globaliseeruva 21.sajandi konteksti. Põhjusena maaelu taandarengule nähakse ”varanduslikku kihistumist”, mille ületamine olevat raske, kuna isegi Maarahva Kongress – kui maainimeste esindusorgan – olevat oma huvidelt sisemiselt lõhenenud. Kuigi allakirjutanu leiab, et põhjuseks on turumajanduslikud protsessid ja elulaadi urbaniseerumine, pole midagi üllatavat ka kihistumises – eraomandusele tuginev ühiskonnamudel ongi üles ehitatud varalisele kihistumisele, toimivad eraomandusele tüüpilised rikkuse kontsentratsiooni seaduspärasused, sellistes suhetes domineerivad konkreetse omaniku suvbjektiivsed omandihuvid, mitte sotsiaalse kihi (ka elanikkonnana käsitletava rahva) kui terviku objektiivsed huvid. Hämmastust tekitab viide Soome ”piirivaldade” toetuspoliitikale. Eeldatavalt peetakse silmas EL piiriülese koostöö programme. Olles suunitletud piiriülesele koostööle (EL piirialade nn. ”pehme julgeoleku” tagamisele), evivad  sellised meetmed maaelupoliitikast  kui regionaalpoliitikast oluliselt erinevaid eesmärke ja laienevad maaelule kaudselt vaid piiratud territooriumil.

Klubi jaoks võiks tõusetuda olulise küsimusena – kas maaelu kui selline on 21.sajandi kontekstis jätkuvalt käsitletav alusena eestluse kui elulaadi mudelile? Kas varanduslik kihistumine (seega sotsiaalne kihistumine, klassipoliitiline kihistumine), omab arvestatavat seost rahvuslike ideaalide, väärtuste ja meeleolude kontekstis, rahvusliku identiteedi lõhenemise  kontekstis. Kui jaa – millise sotsiaalse kihi identiteeditunnetus oleks  baasnägemuseks rahvuslusliku eneseteadvuse edasikestvusele.

28.02.2011.a.. Arnold Rüütel: ”Eesti on murdehetkel, kus ühiskondliku arvamuse arvestamine on ülimalt tähtis, et väärata üliliberaalset ja – materialistlikku – maailmavaadet. Ajal, kus rahval ja rahvuskultuuril on suur tähtsus, segatakse globaliseerimisega kõik ühte patta. Kultuuri säilitamisel on vaja seda arukalt integreerida teistesse kultuuridesse. Omal ajal presidentide juurde loodud ümarlauad aitasid erinevate rahvuste ja gruppide kultuure säilitada”.

Kommentaar: Teastvasti ”liberaalsuse” eestikeelseks vasteks on ”uuenduslikus” ja ”materialism” filosoofilises kontekstis tähistab ”ressursivõimekust” ja selle otsustavat osa ühiskondlikes arengutes. Rahvus- ja rahvuskultuur ühelt poolt ja globaliseerumine teiselt poolt on aga käsitletavad kui  ”üksiku” ja ”üldise” filosoofilised kategooriad nende klassikalises omavahelises suhestuses. Tsitaadi lõpus sisaldub soov ”rahvuskultuure ” säilitades” neid ”arukalt integreerida” teistesse kultuuridesse.  Kohe tekivad küsimused – millistesse kultuuridesse: naaberrahvaste (soome, vene, läti)  kultuuridesse, regionaalsetesse (balti, põhjala) kultuuridesse, kontinentaalsesse (EL) kultuuriruumi,  maailmakultuuri (globaliseeruv kosmopoliitne kultuur). Tuletades meelde ”üksiku ja üldise (tõsi – ka erilise!)” kui filosoofiliste kategooriate toimemehhanisme, ei saa jääda kahtlust – üksik sulandub üldisesse. Küsimus on vaid tempodes. Selline sulandumine on ”uuenduslikkus (liberaalsus)”, mis areneb tempokalt eeldusel, et protsess omab  küllaldast  ressursikatet (kapital arengute alusena). Olgu selleks siis globaliseeruv (transkontinentaalne finantskapital), kontinentaalne (EL tõukefondid), või regionaalne (Skandinaavia pangad Eestis) kapital. Kindel on see, et rahvuslik kapital Eestis ei ole see ressurs, mis suudaks ega ka tahaks avalikul tasandil viidatuile konkurentsi pakkuda.

Selles kontekstis tõusetub eksistentsiaalse küsimusena – kas Eesti Klubi on valmis ütlema ”Ei!” uuenduslikkusele (liberaalsusele) Eesti kui ühiskonna tulevikuvisioonina? Kus Eesti Klubi näeb materialiseeritud ressurssi rahvusliku kultuuritasandi konkurentsiks üleilmastuvusega? Või tuleks hoopis tõsiselt prognoosida eesti kultuuriidentiteedi uuenemist, rahvuskultuuri  uusi avaldusvorme, mis vastaks  ümbritsevale uuel, kommertsialiseeruvale ja rahvusvahelistuvale keskkonnale.

”Minu presidentuuri ajal loodud Ühiskondliku Leppe Sihtasutus üritas luua eeldusi kodanikuühiskonna tekkeks. Sihtasutuses oli kümme erineva eluala töögruppi, millised pidasid oma konverentse. Vastuvõetud otsused ja formuleeritud seisukohad viisime valitsusse ja parlamenti. Valitsevad parteid ei tulnud tihti meie seisukohtadega (ÜLSA – TT) kaasa ja tegid panuse rahale, rikastele firmadele, kelle huve nad seejärel kuulekalt asusid täitma. Nii sündis rikaste isikute ja firmade lobitöö valitsuses ja Riigikogus, mis kestab kasvavas ulatuses seniajani. Nii ongi enamik seadusi tehtud rikaste rahastajate huvides. Selle tulemusena rändab suur osa rahva loodud rikkusest riigist välja. Sellistele tendentsidele saab vastu astuda ainult kodanikuühiskond, avaldades tõhusat survet korrumpeerunud valitsusele ja Riigikogule. Eestis on praegu 2/3 väliskapitali ja ainult 1/3 Eesti oma. See väliskapital hakkab varsti nõudma võõrtööjõu sissetoomist. Seltside, klubide ja teiste ühiskondlike organisatsioonide tegevuse hoogustumisega on võimalik liikuda kodanikuühiskonna loomisele lähemale”.

Kommentaar: härra ekspresident ilustab Ühiskondliku leppe sihtasutuse alusväärtuseid ja tegevust. Piisab ehk sellest, kui viidata Sihtasutuse etevalmistatud ja liikmete poolt 20.10.2003.a. allkirjastatud ”Ühiskondlikus Leppes” sisalduvatele ja ärimaailma huve jõuliselt lobeerivatele majanduspoliitilistele seisukohtadele, sihtasutuse vasakorientatsiooniga liikmete poolt ühiskondlikku kihistumist pidurdavate ettepanekute tagasilükkamisele sihtasutuse poolt. Teatavasti jäeti Leppest tervikuna välja vaesuse leevendamisele suunatud meetmete blokk ja parandusettepanekud, mis tehti rea osalenud erakondade ja kodanikeliikumiste, s.h. vasakorientatsiooniga Tööpartei ja Ametiühingute keskliidu poolt. Kõrvuti ärikeskkonna edendamise kui lobbistliku huvi tugeva toetusega piirduti sotsiaalkaitse valdkonnas vaid hambutu retoorikaga ”rakendada õiglast palka ning Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse ja töösuhete standardeid”. Sotsiaalpoliitiline mõõde asendati kitsa ”laste- ja perepoliitilise” mõõtmega.  Tööpartei endise liidrina tahaksin meenutada, et erakonna kongressil formuleeriti ”sotsiaalsete meetmete blokk” lülitamiseks Leppe teksti – leppe ettevalmistamise staadiumis selle käsitlemisest demonstratiivselt hoiduti. Tööpartei oli seetõttu sunnitud üheaegselt Leppe allkirjastamisega esitama Memorandumi selle siduvuse tingimustest. Sihtasutusel puudus tahe või julgus Memorandumit kui sellist autentse dokumendina oma kodulehel isegi avaldada.

Mis puutub väliskapitali domineerimisse Eestis – siis selle Eestisse meelitamine oli laiapõhjaliseks poliitiliseks eesmärgiks praktiliselt kõigil parem- ja ka tsentristlikel poliitilistel jõududel juba alates 90-te algusest. Põhjendati seda ju ülipopulaarse loosungiga vajadusest end otsustavalt lahti rebida Venemaast (idaturust), siduda end lääne majandusruumiga. See, et ”lääne majandusruum” aga Eesti ettevõtja ja kauba vastu huvi ei tundnud on samuti igati loogiline – see tugineb kapitalistliku maailma ühel põhilisel alustalal – konkurentsil, kus määravaks on kapitalivoo suurus. Poliitilises ja majandusruumis, kus Eesti täna asub – on ”eraomand” teatavasti püha. Seetõttu puuduvad kodanikeliikumistel igasugused võimalused mõjutada  rahastamisvõimekusega kapitali erahuvisid – jääb vaid kohanduda nende huvidega.

Mis puutub seaduandluse vormimisse parlamendis rikaste ühiskonnakihtide huvides – siis pole ka siin midagi imekspandavat. Eesti seadusandlik mudel, mis on üles ehitatud poliitiliste erakondade (parteide) domineerimisele seadusandliku ja täidesaatva võimu tasandil – on rahastatav suurkapitali poolt. Enesestmõistetavalt toimib põhimõte – ”kes maksab see tellib muusika”. Parempoolsus, mis juba 20 aastat valitseb Eesti parteipoliitilisel maastikul on ja peabki olema kapitali(omandi) keskne. Äärmiselt vale on parempoolse maailmavaate ja poliitika rahalist toetamist rahakate ringkondade poolt nimetada korruptsiooniks. See on ühiskonnas eksisteeriva eduka sotsiaalse kihi spetsiifilisel kodanikualgatusel tuginev protsess. Erakondi, kes ei sõltuks kapitalivoogudest ja saaksid seetõttu toimida vasakpoliitiliste taotluste kandjana – Eestis ei eksisteeri ja eksisteerida ei saagi. Edukas poliitika sõltub poliitika edukast rahastamisest. Materiaalselt vähekindlustatud osa ühiskonnast ei saa endale poliitika rahastamise luksust lubada.

Eesti Klubi jaoks võiks tõusetuda küsimus – kas üldse eksisteerivad sellised üldrahvalikud, klassiülesed väärtused – mis varanduslikult kihistunud ühiskonnas oleksid üheselt prioriteetideks kõigile sotsiaalselt determineeritud nägemustele? Kas selline nägemus on käsitletavad Eestis juba 21 aastat valitsenud paremkonservatiivsed ja paremliberaalsed väärtused – või on tegemist selliseid väärtuseid kandva sosiaalse kihi  diktatuuriga?

28.03.2011

Arnold Rüütel: “Praegu ei ole isegi nii palju lapsi, et täita riiklikul toetusel olevad kohad. Kuidas saab tõsiselt võtta IRL pakkumist tasuta kõrgharidusest?“

Kommentaar: kõrgharidus, selle kättesaadavus ja kõrghariduse osakaal elanikkonna kui terviku haridusskaalal on kaheldamatult teema, mis otseselt seondub Eesti rahvuskultuuri edasikestvuse ja eestluse kui identiteedi kvalitatiivse sisu määratlemisega. Samas on seisukoht  tsitaadis esitatud kujul teema kontekstis mitmeti arusaamatu. Kui just pole tegemist päevapoliitilise  „ärategemise sooviga“ poliitilisele rahvuslusele (IRL) selle haridusministrist prominentse esindaja kaudu (mida allakirjutaja ei eelda – hr.Rüütli visionaalne tasand on kõrgemal päevapoliitilistest ambitsioonidest), siis tõusetub küsimus: kas oleme võimalikult laiapõhise kõrghariduse poolt või vastu, millistes vormides antav kõrgharidus tagaks seatud hariduspoliitilisi eesmärke, kas nimetatu on võimalik vaid avalik-õigusliku (riigi finantseeritava) kõrghariduse kaudu. Mille ja kelle jaoks jaguks õpihimulisi noori. Nõukogude Eesti ajal käsitleti võimalikult laiapõhjalist kõrgharidust rahva harituse ja üldise kultuuritaseme  edendamise hoovana (mida haritum rahvas, seda kultuursem ühiskond) ja rahvahariduse edendamiseks finantseeriti massilist kõrgharidust riigieelarveliselt. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis – kuni tsitaadis viidatud reformikavani – on kõrgharidust käsitletud „haridusteenusena„ (teenuse kui tasuliste teenuste turu ühe nishi) „ostujõulise“ nõudmise kontekstis. Siit erakõrghariduse (mida investeeriva ilminguna käsitleti progressiivsena) ja ka akadeemilise kõrghariduse tasulise osa (riigieelarveliste vahendite piiratust arvestvalt – need ei saanud ka objektiivselt enam olla Nõukogude Eesti aegsetes proportsioonides) oluline roll üliõpilaskonna arvukuse, ehk siis laiapõhjalise kõrghariduse kujundamisel.  Kui kõrvale jätta „tasulise hariduse“ elitaarsust võimendavad arengud – on kogu kirjeldatud süsteem turumajanduse oludes olnud siiski laiapõhjalist kõrgharidust võimaldavaks teguriks. Alates „Isamaalike (IRL) haridusministrite“ (Lukas, Aaviksoo) erakõrgharidust piiravatest (erakõrgkoole sulgevatest) ja akadeemilist kõrgharidust kärpivatest (tasuta haridus riigieelarveliste võimaluste piires) reformidest on kujunemas suund kõrgharidusega haaratud isikute kontingendi ahendamisele, kõrghariduse suunitlemisele „teaduspõhisuse“ sildi all nõukaaegse kõrgharituse laiapõhjalisuse põhimõtte revideerimisele. Kindlasti on see loogiliseks kaasnähuks demograafilistele protsessidele, mille käigus on juba alanud õppurite arvu järsk langus. Kuid see ei tähenda, et „tasuta kõrghariduse sildi all“ tuleks piirata kõrghariduse andmise ja saamise võimalusi üle riigi poolt võimaldatava mahu neile, kes seda suudaks osta isikliku omandi rahastusliku võimekuse piires. See oleks juba selgelt harituse koondamine kitsa ühiskonnaosa ringi, „harituse elitariseerimise“ poliitika. Eesti Klubil, kes on seatud seisma rahvuse ja rahvuskultuuri edasikestvuse  eest, oleks asjakohane määratleda oma suhtumine kõrghariduse laiapõhjalise kättesaadavuse küsimuses, kõrgharituse eesmärkidesse, eraõigusliku haridusturu piiramise katsetesse üheaegselt hinnangu andmisega  avalik õiguslikele kõrgkoolidele konkurentsieeliste andmisele erakõrgkoolide ees.

„Rooma Klubi tänaselt koosolekult jäi kandvaks mõte, et eesti rahva jätkusuutlikkuseks ja kestmajäämiseks puuduvad eeldused. Praegu on meie inimeste töötasu 4–5 korda väiksem EL keskmisest. Eesti inimene on alltöövõtjaks välismaalaste firmades meie oma kodumaal. Ka eesti tüdrukud abielluvad välismaalastega, sest need suudavad luua normaalse elustandardi. Pealegi on meil väga suur elukalliduse tõus (elekter, vesi, gaas, küte, maamaks jne). Tekib küsimus, kas kõik need aruanded ja arvamusliidrite analüüsid on ikka tasemel ja vastutustundega tehtud? Samad poliitikud, kes lasksid põhja Eesti põllumajanduse, lõpetades ära võimaluse oma saadusi müüa ja avasid turu Euroopa riknemisäärel olevatele ja keemiaga mürgitatud odavatele toitudele, on ikka veel võimu juures. Ja kahjuks see info ei jõua inimesteni, sest press vaikib sellest ja inimesed valivad ikka neidsamu tegelasi tagasi“.

Kommentaar: Tsitaadist järeldub, et sedavõrd  elitaarselt autoriteetne institutsioon kui „Rooma Klubi“ (ilmselt selle Eesti haruorganisatsioon) seondab eestluse jätkusuutlikkust ja kestmajäävust „sotsiaal-majanduslike faktoritega“. Seega mitte emotsionaalsusest kantud ja idealiseeritud kategooriatega – vaid materiaalsete kategooriatega – majandusliku jätkusuutlikkuse ja selle fundamendiga -ostujõuga. Seejuures mitte ametliku poliitilise eliidi päevast-päeva reklaamitava „makromajandusliku“ edukuse vaid tavainimese tasandil toimiva „mikromajandusliku“ suutlikkusega. Sellega haakuvad ka viited palgatulude mittevõrreldavusele EL keskmisega, viited uue põlvkonna valmisolekule kultuuri- ja rahvuskeskkonna vahetuseks majandusliku toimetuleku nimel, viited igapäevakulude (kommunaalkulude) sõltuvusse seatusele mitte toimetuleku- vaid „turuloogikast“, kriitika nn. „avatud välisturult“ kohalikule ostuvõimele vastava alaväärtusliku toidukauba importimist riiki. Tsitaat lõppeb tõdemusega – kõiges selles on süüdi 20 aastat võimu teostanud poliitiline eliit, kellest massimeedia andvat avalikkusele edasikestvust tagava  ilustatud kuvandi. Millised oleksid järeldused? Esiteks kindlasti see, et nn „helgete peade eliit“ käsitleb rahvuslust ja identiteeti mitte irratsionaalse ja emotsionaalse idealismi vaid ratsionaalse ning pragmaatilise materialismi seisukohalt. Teiseks see, et 20 aastat väldanud ühiskonna ümberkorralduse alus – eraomanduslikkuse prioriteet,  parempoolsus oma ideoloogilises eheduses – on rahvuslike aadete edasikestvuse tagatisena seatud küsimärgi alla. Kolmandaks püütakse süüdlasteks teha „poliitilist eliiti“, mitte aga valitsenud „poliitilised ideoloogiad“. Hr.Rüütel ei ole küll otsesõnu välja üelnud – mis siis senist mudelit asendada võiks – eeldan, et ta peab silmas tsentristlike poliitliste jõudude võimuletuleku vajadust, et pehmendada toimiva parempoolse ühiskonnamudeli repressiivset paratamatust. Üheks selliseks tsentristlikuks poliitiliseks jõuks on ka hääbuv Rahvaliit (kellega hr.Rüütel on seotud olnud), aga ka Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid, kes ja kelle poliitilised eellased ei ole puhtad süüst  parempoolitseva ühiskonna kujundamises ega nn. „avatud majanduse“ Eestile pealesurumises vahetult taasiseseisvumise järgselt. Vasakpoolseid vaateid eelistavana  kahtleb allakirjutanu tsentristliku poliitika võimes ühiskonda kriisist välja tuua. Säiluvad ju kollapsini viinud mudeli alustalad. Muutusi tooks ehk panust tehes vasakpoolsele ideoloogiale ja vasakpoolsele ühiskonnamudelile. Piisab kui meenutada Eesti Põhiseaduslikus Assamblees (1991-1992) Igor Gräzini poolt presenteeritud „Eesti Töövabariigi“ kontseptsiooni. Seda enam, et üha avalikumalt väljendatakse seisukohta Eesti Vabariigis toimiva põhiseadusliku korra reformimise vajadusest (tõsi küll – Eesti õigusruumi efektiivsema integreerimise eesmärgil EL õigusruumi).

Eesti Klubi võiks võtta endale initsiatiivi avatud arutelu initsieerimiseks Eestile rahvuslikku jätkusuutlikkust võimaldava sobilikuma ühiskonnamudeli põhijoontest – tsentristliku poliitilise tiiva jõupingutuste ühendamiseks vasakpoolse Eesti kui ühiskonna tulevikumudeli ellukutsumise nimel.

Minu Summary: Eesti klubil on kaks valikut. Kas jääda „sümbolite kandjaks“ (ja seeläbi ajaloolis-konservatiivse arusaama  väljendajaks) või saada „rahvusluse uuendamise eestvedajaks“ (mis tähendaks liberaalse metoodika omaksvõttu ja akadeemilist osalust debattides riigipoliitilisel tasandil). Kui Eesti Klubi otsustab eestluse edasikestvuse nimel  aktiivselt osaleda ühiskonna kui terviku arengutes – on eelpool käsitletud teemadel Klubi seisukohtade kujundamine ja avalikustamine teretulnud. Kui aga „ei“ – tuleks tõsiselt kaaluda Klubi pühendumist akademistlikule – „sümbolite vardja“ – rollile, seda endale teadvustada, selleks kohased rituaalid kujundada, selleks motiveeritud liikmeskond kujundada.

Allakirjutanu näeb enda isiklikku võimalikku rolli Klubi liikmena eelkõige rahvusluse, rahvusliku identiteedi ja rahvuskultuuri – selle uuendusliku käsitluse – kujundamise protsessis osalejana. Toetan Klubi elus uude faasi sisenemist – kus eesmärgiks oleks sellistele mõistetele nagu rahvuslik identiteet, edasikestvus, rahvuskultuur – uue mõtestatuse andmine. Ühiskonnale avatud debati algatust ja selle raames Klubi osalust  debattides Eesti riikliku ja ühiskondliku mudeli uuendamise teemadel.

Usun, et asjakohane oleks küsida Klubi liikmetelt nende isiklikku arvamust  käesolevas pöördumises sisalduva suhtes – ja tulemus üldistada. Paluksin ettepanekut käsitleda Klubi juhatuses ja käesolev tekst viia Klubi liikmeteni – küll kodulehel avaldatuna küll personaalse postitusena. Vastava kutse olemasolul osaleksin meeleldi ka ise arutelul.

Tallinnas, 9.november 2011.a.

Lugupidamisega

Tiit Toomsalu, Klubi liige

Tere head inimesed!  Jagan teile infot eelmisel nädalal avatud uue teabeportaali www.alkeemia.ee kohta.Oleme püüdnud ühte portaali kaasata kõik inimese arenguga ja inimeseks olemisega seotu – tervise-, koolituse-, keskkonna-, teaduse- ja esoteerikavaldkonna, teisisõnu püüame rääkida kõigest sellest, mis toetab inimese arengut seest-ja väljastpoolt. Loomulikult on eraldi kohta ka ökondusel, tervel kodul, planeedil Maa ja seoses minu isikliku seotusega Teeme Ära tegemistega on meil ka väike prügidraakoni alateema J (Kõik see on keskkonna kategooria all). Põhjus, miks teile kirjutan, on järgmine – olete oodatud jagama kõikvõimalikku infot, lugusid, artiklit, mis võiks portaali külastajat huvitada,  olgu see siis terviklik elustiil, mahetooted, ökoehitus, ökokogukonnad, Gaia haridus vms. Kasutame nii teiste nn sõberveebide lugusid kui kribame ka rohkelt originaalartikleid, sh tõlgime väliskirjandust.Õige pea saab meil olema ka kalender, siis saab jagada ka tulevast sündmuste infot. Püüame hoida igati mõistlikku suunda ja nii palju kui võimalik, püüame infot avaldada tasuta, teha bartertehinguid ja üldse olla toredad J Seega oleme avatud kõikidele mõtetele ja koostööideedele.Selleks polegi muud, kui tuleb lihtsalt ühendust võtta – näiteks  kirjutades kaia@alkeemia.ee aadressile. Heade soovidega,

Alkeemia.ee nimelKaia-Kaire Hunt, alkeemik J

Õpetajate psühhoterror lammutab meie lapsi

Delfile

Elas kord üks Tüdruk.

Ta elas ühes tavalises depressiivses Eesti väikelinnas ja käis kodukohale lähimas koolis. Selle gümnaasiumi keskkooli ei pääsenud paraku ei tema ega ta sõbratarid ning pidid oma üsnagi tugeva baashariduse endaga selle linna teise kooli kaasa võtma.

Viimases Õpetajatelehes kirjutasin, kui kohutavalt lõhub lapsi jõhker võidujooks menukoolidesse – rikutakse tulevase põlvkonna lapsepõlv, närvid ja eneseusk. Oma kodusest gümnaasiumist välja lendavatel preilidel-noorhärradel on sama valus – õieti veel hullem, sest pesast välja kukkumine langeb kokku niigi rabeda murdeeaga. Sama linna teise tublisse gümnaasiumisse üle minnes neil preilidel alles valus hakkas.

Sissejuhatuseks teemasse said nad teada, et nende senisest koolist tulnuid ei sallita siinses koolis a priori ning midagi head siit oodata pole. Kustkohast koolinoored ja nende vanemad selliseid ähvardusi kuulevad? Õpetajatetoast imbub absoluutselt KÕIK kuluaaridesse, olgu kõigi linnade kõigi koolide kenadele kollektiividele teadmiseks öeldud.

Õpilased ja nende vanemad saavad tagaselja rääkimisest teada nii teiste õpetajate kui lapsevanemate tuttavate õpetajate kaudu. Õpetajatetoast jõuab avalikkuse ette nii see, kui mõni pedagoog paneb tina ja on mõne kolleegiga õrnemates suhetes kui see, mida õpilased õpilastest räägivad: liiga paks, liiga peenike, liiga vaene, liiga rikas, liiga rumal, liiga andekas… Neid jutte teab nii ministeerium kui õpilaspere. Ja selle nähtuse nimi on kaudne psühhoterror.

Jah, kõik me klatšime, halvustame, sildistame – see on meie mustem pool, millest me kõik peame välja kasvama – ent õpetajad ei tohi kogu oma väikese palga kiuste endale sellist asja lubada. Kutse-eetika, kallid koolmeistrid! Kõik tuleb päevavalgele, uskuge mind.

Kõik koolilapsed tahaksid endale nii klassijuhatajaks kui aineõpetajateks õpetaja Lauri. Paraku on igal ajastul ka Köstrid. Ja enamus pedagooge kenad inimlikud keskmised seal kahe vahel – oma veidrustega. Ka Mauruse koolis ja Westholmis olid õpetajateks veidrustega vennad – muidu poleks Tammsaare ja Kross neid raamatusse raiunud.   

Tänapäeval on enamus õpetajaid õed, mitte vennad – ja julgeksin näha selles faktis üht olulist psühhoterrori põhjust. Naistel kipub olema rohkem neuroose ja isiklikke probleeme. Sellepärast, et mehi on vähem kui naisi ja kõigile ei jätku – ja kui jätkub, siis pahatihti mitte õige. Sageli ei tahtnud need naised – tänapäeval teatavasti ambitsioonikamadki kui mehed – mitte õpetajaks, vaid geeniuseks ja valitud eriala tipuks. Aga reaalsus on just see, mis ta on.

Ja sisimas kääriv rahulolematus muudab õpilaste suhtes subjektiivseks.

Kirjutasin mõne aja eest Õpetajatelehes oma meeldejäävaimast koolielamusest. See polnud seotud mu enese, vaid vanima pojaga, kes nuttis 15-16aastasena õhtuti kodus – täpselt nagu Tüdruk ja mitmed teised selle kooli tüdrukud, kellest täna jutustan. Mu poeg sai eluliselt üliolulise eriala õpetaja käest teenimatult halbu hindeid ja ohjeldamatuid mõnitusi selle eest, et on minu poeg ning pääses selle „pedagoogi“ püüdluste kiuste siiski keskkooli vaid meeleheitlike pingutuste ja üleinimliku eneseületuse hinnaga.

See Tüdruk nutab kodus igal õhtul.

Ta ei taha kooli minna, ehkki varem armastas väga õppida. Põhjuseks pidev mõnitamine, ilmselgelt sihilik hinnete alandamine, rõhutatud usaldamatus ning sõim klassis ja laim õpetajatetoas.

„Selle õpetaja tunnid on iga päev, ta õpetab meile aineid, mis pole mõõdetavad nagu reaalained. Paljud asjad on mitmeti mõistetavad,“ arutleb Tüdruk. „Analüüsime tunnis äsja õpitut ja kui miski on vaieldav – aga igale inimesele võib jääda isegi positiivsest ja negatiivsest erinev mulje – siis on õige ainult see, mida arvab tema. Kõik teised arvamused on valed ja loovalt isikupärane lähenemine keelatud. Ta kritiseerib õelalt – läheb seejuures VÄGA isiklikuks – ning teeb julmalt maha need, kes arvavad teistmoodi kui tema. Nii möödubki enamus tema tundidest – eelmises koolis oli just see õppeaine mu lemmik – halastamatu sõimuga ning meie mahategemisega.

Ja pärast tunde ilgub ta õpetajatetoas nii meie hinnete kui isikliku elu üle – mingit privaatsust ta meile ei jäta. Kõik see jõuab ju meieni teiste õpetajate ja ka õpetajate tuttavate kaudu tagasi. Minu emal on õpetajatetoaga usaldusväärne otseühendus, sellepärast ta teie poole pöörduski.

Me ise ei ole saatusekaaslastega veel kusagile pöördunud, sest arvame, et keegi ei usuks seda kõike, ei teeks sellest välja, peaks seda lihtsalt tühiseks konfliktiks õpetajaga või meie puberteedi tagasilöögiks – kummalisel kombel mitmetel õpilastel korraga… Me ei taha rohkem haiget saada – oleme nagunii juba katkised ja haiged.“

Kuna õpetaja saab oma suhtumisi iga päev välja näidata, õpib osa ebasoosituist õhtul viis tundi, kuni kokku kukub – teine osa saadab nii tema kui kooli kus see ja teine ja läheb teise kooli. Kuna pisikeses linnas pole palju koole valida, siis pahatihti ka teise linna. Mida tähendab pubeka lahkumine kaitsva kodu pilgu alt, kujutate ise ette.

Tüdruk ja tema sõbratarid armastasid seni kogu hingest seda haridussuunda, kavatsesid mõnd selle ala haru kõrgkooli edasi õppima minna – nüüd on see kõik sügavalt vastumeelt. Seega võib liialdamata öelda, et psühhoterror muudab noorte inimeste saatusi. Mitte ainult selles koolis – kõigi linnade kõigis koolides, kus mõni õpetaja oma komplekse ja kibestumist õpilaste peal välja elab.

Lõhkumine toimub ka füüsilisel tasandil. Ega kõik psühhoterroristid just peksa koolilapsi – nagu televiisor kui ühiskonna sanitar alailma paljastab ja vahendab. See Tüdruk ja tema saatusekaaslased käivad puruhaigetena koolis. Kes vahetult pärast jalaoperatsiooni. Kes murtud roietega. Kes üle 39 kraadise palaviku ja angiiniga. Miks? Sest õpetaja ei usu mitte ühtki tõendit – olgu selle kirjutanud arstid või lapsevanemad. Katkise ja palavikulisena koolis käimine toob väga tõenäoliselt kaasa eluaegsed tüsistused. Moondunud luustiku. Neerude ja südame haigestumise karmi ülekoormuse tõttu. Hirmu pärast enese piitsutamine on ohtlik.

Selge, et inimesed ei saa kõik üksteisele meeldida. Väärikas täiskasvanu suudab aga mistahes mittemeeldimisega soliidselt ja suuremeelselt toime tulla. Pedagoogide puhul lisandub eeldatavasti kutse-eetika ning vastutus meie rahva uute põlvkondade vaimse ja füüsilise tervise eest. Paraku kogetakse kahetsusväärselt paljudes Eestimaa koolides väga valusalt, kuidas kriisis ühiskond tekitab katkiseid inimesi – pedagoogid teiste seas – ning need omakorda lõhuvad õrna ja habrast noorsugu. Mis on kuritegu oma rahva vastu.

Lahendus? Kõik koolmeistriks sobimatud, kes tundsid end selles loos ära või tajusid ebamugavaid paralleele, peaksid kaaluma elukutse vahetamist. Suudavad tagasi astuda ebaõnnestunud poliitikud ja kõrged ametnikud – suutku ka lihtsurelikud, kes on eksikombel vales kohas. Maailmas on väga palju sobivamaid kohti, mis teeksid need äpardunud õpetajad õnnelikuks – nad ise ka ju ei taha iga päev kurjad ja vastikud olla ja lapsi nutma panna. 

Sain täna alljärgneva kirja. Kuidas suhtuda?

Dearest,

Greetings, this letter might surprise you because we have not met neither in person nor by correspondence. But I believe it is one day that you get to know somebody either in physical or through correspondence.

I am Davis Smith. I have a proposal to make, that might be of interest to you. I am in possession of a large sum of money (U.S. $ 18,000,000.00) Eighteen Million US Dollars) The money was inherited from my late father who was the Chairman of the Sierra Leone Gold and diamond Mining Corporation during the Sierra Leonean War when Major Johnny Paul Koromah was The country’s president.

The money is of no criminal origin as it was largely realized from black market sale of alluvial gold dust during the war. The money has been deposited in a Bank here in Abidjan, Cote d’Ivoire (Ivory Coast). I now want to transfer this money abroad and invest it in profitable ventures, as the time is now ripe for such move.

WHAT I ASK YOU TO DO:1.Firstly to assist me to transfer this money to any stable country abroad.2.To assist me invest the money in profitable ventures in your country or any other suitable country where you have good connections.3 To help me re-locate to the suggested country.4 To manage the money in a profitable manner preferably a joint venture deal with you.

For your assistance you will get 25% of the total amount Upon your request I will give you further details of the plans and tell you more about myself but you must treat as highly confidential for my security.
Regards.
Davis Smith

Kulla kaasteeline!
Avatus ja uudishimu on kaks v6imsat j6udu, mis maailma edasi viivad. Kui sellele liitub veel v6imalus olla kursis uusimate arimudelite toimimisega, v6imalus v6ita toredaid auhindu ja alates detsembrist olla maailma suurima veebipoe kylastaja, siis hoia uks uuele lahti! K6ik, mis sina tegema pead, on soovi korral liituma Spinglo s6prade seltskonnaga, kuhu Sind kutsun. Raha keegi ei kysi, tahtmise korral uuri lähemalt www.olekohal.com (eriti kahte viimast videot). Äriidee on t6epoolest uudne ja fun veel pealekauba.
Seltskonnaga ühinemiseks klikka www.spinglo.com  ja kastikesse “enter your invite code” kirjuta  kaarel12
Enne ühinemist saad uurida ka samal lehel olevat lühidat info osa ja videogi läbivaatamine on asjakohane.
Olen Sulle tõeliselt tänulik, kui ühined Spinglo sõpradega veel oktoobris! Kui keegi on Sinu kõrval või lähedal, kes asjast huvitub, siis täpselt samal ülalkirjeldatud moel on temagi oodatud.
 
Soovin Sulle päikest sydamesse ja pea kohale! Uute asjade synni juures on tore olla!
Katrin Hauk

Teade;
 18 kuni 25aastastel on võimalik konkureerida  meie mtü liikmena EVS euroopa vabatahtlike  tööle :
Here are the requirements and the conditions for participation in this project:
1.       Each organization should send 3 volunteers
2.       The organizations must be from EU countries
3.       The age of the volunteers must be between 18-25 years
4.       We are looking for volunteers with fewer opportunities (social obstacles, educational difficulties, geographical obstacles, cultural differences, economic obstacles and others)     
5.       The volunteers should be motivated, open minded and who want to work in multicultural enviroment.
6.       cv  with your email no later than 27.10.201

Eelteade saata ;Abistajrunehiis@gmail.com

Head Maaturismi Ühingu Liikmed, Kutsume Teid osalema ühingu üldkoosolekul – olete kõik väga oodatud!MTÜ Eesti Maaturism foorum-üldkoosoleku toimub kolmapäeval, 09. novembril 2011 Maamajandus Infokeskuse saalis, Jänedal (www.maainfo.ee). Täpse päevakava leiate lisast.Foorum-üldkoosoleku kutse paberkandjal saatsime kõigile liikmetele eelmisel nädalal postiga. Palume meili eesti@maaturism.ee või telefoni 600 9999 teel registreerida  01. novembriks nii oma osalemine koosolekul kui ka sõnavõtud, et saaksime need päevakavasse lisada.Kuna koosoleku teemapäeva osas toimuvad ka töötoad, siis palume Teil registreerimisel märkida, millises töötoas soovite osaleda – kas kohaliku toidu pakkumist käsitlevas töötoas või külamajade ja turismiettevõtjate koostöövõimalusi arutavas töötoas. LISAINFOKS:-          MTÜ Eesti Maaturism majandusaasta 2010/2011 aastaaruanne on tutvumiseks alates esmaspäevast (31.10) üleval meie Intraneti lehel (www.maaturism.ee/intranet).-          Kes soovivad kohale tulla eelmise päeva õhtul ja majutuda Jäneda Külalistemajas, siis saavad seda teha erihinnaga külalistemaja renoveeritud tubades (40 €/kahene tuba ja 35 €/ühene tuba). Broneerimisel öelge märksõnaks“maaturismi ühingu liige“ (tel: 384 9750; www.janedaturism.ee).-          Kes ise ei saa koosolekul osaleda, kuid soovib mõnda teist  osalejat volitada enda eest hääletama, siis selleks on 2 võimalust:Kasutada paberkandjal saadetud kutset, kus on ka volituse osa olemas. Sellisel juhul tuleb Volitus nö personaalselt üle anda sellele, keda volitate enda eest hääletama.Teine võimalus on kasutada kirja lisas olevat volituse blanketti ning saata see digiallkirjastatuna ettevõtjale keda volitate enda eest hääletama ja büroo meilile eesti@maaturism.ee–          Posti teel saadetud kutsetel oli inimese nimi, kes on meie andmebaasis ettevõtte kontaktisikuks. Kui see konkreetne isik ei saa koosolekul osaleda, siis võib seda teha ka teine ettevõtte omaniku poolt nimetatud esindaja.-          Üldkoosolekul osalemine on kõigile tasuta. Parimate soovidega Raili Mengel-SüntTegevjuhtMTÜ Eesti MaaturismTel: 600 9999
_______________________________________________
maaturism.ee-kirjakandja mailing list
maaturism.ee-kirjakandja@lists.maaturism.ee
http://lists.maaturism.ee/mailman/listinfo/maaturism.ee-kirjakandja

Kutsume Eesti esimesele kodanikuajakirjanduse konverentsileEesti Kodanikuajakirjanduse Selts kutsub 4. novembril Võrumaal peetavale Eesti esimesele kodanikuajakirjanduse konverentsile „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“Kuidas olla kindel, et sinu vahendatav info teenib õilsaid eesmärke? Kuidas saab lihtne kodanik anda oma panuse info adekvaatsemasse levikusse ja kuidas saab ajakirjandus kaasata oma töösse rohkem kodanikke? Kas iga kodanik saab olla ajakirjanik? Need küsimused muutuvad üha aktuaalsemaks. Konverentsil räägitakse kodanikuajakirjanduse rollist ja missioonist üha mitmekesisemaks muutuvas meediapildis. Tule kuulama, mida arvavad praktikud ja teoreetikud!Konverentsil astuvad üles (aja)kirjandusteadlane Tiit Hennoste, kodanikuajakirjandusliku blogi Memokraat pidaja Daniel Vaarik, ajakirjanik Raivo Suni, raadio Juminda Poolsaar juht Artur Talvik, Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Sikk, portaali Kylauudis.ee üks käimalükkajaid Erkki Peetsalu, Ruhnu blogijad Kaarel Lauk ja Priit Kapsta, Urvaste valla lehe endised toimetajad Margus Konnula ja Airi Hallik-Konnula. Konverentsi modereerib Sulev Valner. Konverentsile on oodatud ajakirjanikud, kodanikuajakirjanikud, valla- ja linnalehtede ja portaalide toimetajad, ajakirjandustudengid ning kõik teised, kellele teema huvi pakub. Konverents toimub reedel, 4. novembril Võru lähistel Väimelas Võrumaa kutsehariduskeskuse konverentsisaalis. Algus kell 11. Et samal päeval toimub Võrumaal ka Uma Meki mahesöögikonverents, siis kohtub kahe konverentsi rahvas sama päeva õhtul Rõuge vallas Sepa talus, kus ühise ajaveetmise juurde kuuluvad suitsusaun ja kohaliku toidu mekkimine. Lisainfo õhtuse ürituse kohta saabub hiljem. Järgmisel päeval, 5. novembril kella 10-16 peetakse Võru spordihallis Uma Meki suurlaata. Kodanikuajakirjanduse konverentsil osalemiseks palume registreeruda 24. oktoobriks e-posti aadressil konverents@kylauudis.ee. Lisainfo: Maire Kriis, tel 521 8610; Elina Kononenko-Allas, tel 522 3145.Konverentsil osalemine on tasuta ja selle juurde kuulub kaks toekat kohvipausi. Toetavad USA suursaatkond Eestis ja Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis.

MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts
_____________________________________________
www.kogukonnad.ee *** Liitumine ja lahkumine:
http://anahata.imelaps.ee/cgi-bin/mailman/listinfo/teated

Anastasia Pertsjonok mavs777ster@gmail.com 

Tere kõigile,

mõtlesin majaehituse ja üldse koolielu peale ja tuli selline mõte:

mul on parasjagu käsil teaduse ja ühiskonna sidumise pilootprojekt, mille kohta pikemalt saab lugeda http://www.ibs.ee/et/teadusturg
aga lühidalt on idee selles, et MTÜdel (kelle hulka kuulub ju ka Waldorfkooli Selts) on vahel vaja enda tegevuse paremaks teostamiseks mingit infot (uuringut), aga raha / pädevust / aega selleks ei ole.
Samal ajal on ülikooli(de)s palju inimesi, kes kogu aeg midagi uurivad ja ei ole sugugi võimatu, et uurimishuvi ja MTÜde huvi kattuvad.
Eriti võib see kehtida üliõpilaste puhul, kes teevad enda lõputöid – nad sageli kas ei tea veel väga täpselt, millest teha või tahavad, et nende uurimusest oleks reaalne kasu, et töö ei jääks lihtsalt riiulisse seisma.
MTÜdel tavaliselt ei ole aega, et neid ülikooli inimesi välja otsida ja minu ülesandeks ongi püüda need kaks osapoolt kokku viia. Püüan pilootprojekti käigus tuvastada, kuidas selline idee Eestis võiks toimida, s.t. mul on just vaja reaalseid küsimusi, mille vastamise järele on reaalne vajadus.

Kas koolil ei ole mingeid küsimusi (kas maja ehitamise või muus kontekstis), mida oleks vaja uurida? Ma ei saa küll garanteerida, et leian kellegi, aga ma võin lubada, et otsin. Loomulikult ei ole see nii, et küsimus saab kohe vastatud ja eks üliõpilastega on, nagu on – mõni ei lõpeta, mõne töö kvaliteet ei pruugi olla suurepärane, aga kuna neil on siiski juhendajad, siis see tagab mingi teatud kvaliteedimiinimumi. Lisaks – kuna see kõik MTÜle midagi maksma ei lähe, siis kaotada ei ole ju ka midagi.

Mida täpsemad küsimused on, seda lihtsam, aga ka esialgsete küsimustega saab tööd edasi teha ja neid arendada, nii et ärge peljake küsida!
Küsimused võivad olla ükskõik, millisest valdkonnast – alates sellest, mis oleks maja ehitamisel majanduslikult otstarbekas kuni selleni, mida teevad Waldorfkooli õpilased peale kooli lõpetamist või milline on TWG maine ühiskonnas (no lihtsalt mingid juhuslikud küsimused, mis tulid pähe).
Kaaluge ja kui küsimusi on – esitage palun!

Tervitades,
Nastja
51 32 891