1. aprill – ülemaailmne naljapäev
1) pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) kirjuta parimatest naljadest, mida sulle on 1. aprillil või üldse sinu senise elu jooksul tehtud
Üle maa ilmne nalja päev tundub tänases maailmas üht aegu nii võimatu ja kohatuna no kuulge kes siis sellistel aegadel naljatab! kui ka kergendava võimalusena vähemalt sel ühel päeval naerda.
Samas on see just nimelt üks ehk esimene päev mitmete maade ja rahvaste uue aasta algus.
Eestlaste karja laske päev on üht 30 seekli eest Jeesuse maha müünud Juuda sünnipäev.
Mitte üks aprill vaid esimene aprill viib meid üles tõusmis pühade ning jüri päeva ja öö kuusse.
*
Rahva kalendris on 1 aprill ehk aprilli päev või nalja päev. Aprilli võis teha ainult 1 aprillil. Kes aprilli tegi see ütles Aprill Said pika nina!
Kui aga polnud õige aprilli tegemise päev siis see aprill ei lugenud ja aprilli saaja ütles Aprill! Must siga seitse kümmend seitse põrsast taga!
See tähendas et aprilli tegija ise ongi see siga.
Aprilli tegemisel püüti teisi uskuma panna seda mis õige pole. Täna päeval tehakse aprilli harva see eest on hakatud aja lehtedes ja raadios tegema liba uudiseid vale teateid ja uudiseid. Koolides korraldatakse huumori päevi. Kõige populaarsem ongi aprilli tegemine õpilaste hulgas rahule ei jäeta ka õpetajaid.
Nalja päeva hüütakse ka selliste nimedega nagu naeru päev huumori päev pilke päev narri päev lusti päev ja vembu päev.
Rahvus vaheline nalja päev
Täna päeval on 1 aprillist saanud mitte ametlik rahvus vaheline nalja päev mis leiab aset enamikes riikides. Meedia välja annetes ja aja lehtedes ilmub erinevaid välja mõeldud liba uudiseid vale teateid ja humoorikad kuulutusi mõni on nii veenvalt esitatud et mõned inimesed on neid isegi uskuma jäänud.
Inglise keeles April Fools’ Day või International Joke Day.
Www.rahvakalender.ee

Millest on aga nalja tegemine 1 aprillil alguse saanud? Traditsiooniliselt pühitseti uut aastat paljudes vanades kultuurides mh roomlaste ja hindude poolt 1 aprillil. Pärimuse järgi põhjustas paavst Gregorius XIII kalendri reformi millega nihutati uus aasta 1 aprillilt 1 jaanuarile palju segadust. Osa inimesi jätkas vanade kommete järgi elamist ja uue aasta tähistamist 1 aprillil. Neid siis hakatigi haneks tõmbama neile nalja õnnitlusi saatma või narriks hüüdma (päeva nimi paljudes keeltes on narri päev). 1 aprilli tähistatakse väga paljudes maa ilma riikides kõikjal on levinud ka aprilli kaartide saatmine.
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-naljapaev.php

1915 kui käis I maa ilma sõda lendas Prantsuse lendur üle Saksa leeri ja viskas alla pommi. Saksa sõdurid lidusid igasse ilma kaarde kuid plahvatust ei tulnud ega tulnud. Kui nad viimaks ette vaatlikult kohale hiilisid oli seal suur jalg pall küljes silt Aprill!
1957 teatas BBC soliidne uudiste saade Panorama et tänu väga soojale talvele ja edukale spageti mardika tõrjele on Šveitsi põllu meestel väga hea spageti saak. Taustaks näidati filmi lõiku kuidas naised puu otsast spagette korjavad ja päikese kätte kuivama panevad.
Paljud helistasid BBC sse ja küsisid nõu kuidas spageti puud kasvatada. Vastus kõlas Pange spageti võrse tomati kastme purki ja lootke parimat.
– 1974 hakkas Alaskas Sitka linna lähedal asuv Edgecumbe’i vulkaan musta suitsu välja ajama. Rahvas tuli tänavale ja pelgas et kaua uinunud vulkaan võib purskama hakata.
Hiljem selgus et kohalik nalja mees oli kraatrisse toimetanud sada kond vana auto kummi ja need põlema süüdanud. Legend pajatab et kui seitsme aasta pärast hakkas St Helensi vulkaan purskama kirjutas üks sitkalane talle See kord läksid sa liiga kaugele!
– 1976 teatas populaarne astronoom Patrick Moore BBC Radio 2 s et kell 9 47 liigub Jupiter täpselt Pluuto eest läbi. Kahe planeedi gravitatsiooni koos mõjul väheneb sel ajal Maa raskus jõud. Kes õigel hetkel üles hüppab tunneb end hõljumas.
Kell 9 48 hakati helistama ja BBC sai sadu telefoni kõnesid inimestelt kes olid täheldanud raskus jõu kahanemist.
– 1981 ilmus aja lehes Daily Mail artikkel õnnetust Jaapani pika maa jooksjast Kimo Nakajimist kes tuli Londoni maratoni jooksma kuid tõlke vea tõttu arvas et tal ei tule joosta mitte 26 miili vaid 26 päeva. Nakajimit on nähtud jonnakalt maratoni jätkamas ehkki inimesed on püüdnud teda peatada.
– 1995 hakkas Itaalias Cavriago linnas nutma skulptuur. Kui tavaliselt juhtub see ime tegu neitsi Maarja kujuga siis see kord valas piim valgeid pisaraid Lenin. Rahva summ vahtis imet mitu tundi enne kui tõde selgus.
– 1998 avaldas kiir toidu keti Burger King reklaami et nüüdsest on nende menüüs ka vasaku käe burger. Koostis osad on samad mis harilikul burgeril ainult 180° pööratud et vasaku käelistel oleks mugavam süüa.
Tuhanded läksid uut toodet nõudma kuid paljud tellisid ikka vana head parema käe burgerit.
– 1998 ilmus MTÜ New Mexicans for Science and Reason info lehes artikkel mis väitis et Alabama osa riigi seadus andlik kogu on 3,14159… asemel kehtestanud pii väärtuseks 3,0 nagu see on kirjas piiblis. Sõnum levis veebis ja tekitas paksu paha meelt.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/30168909/ajaloo-parimad-aprillinaljad

3) refereeri, kuidas arutleb Kaupo Meiel, mida väidab Kaarel Tarand

Kaupo Meiel, ERR arvamustoimetaja:
„Naljamehi ja naljanaisi on meil piisavalt, sellega pole muret ja pole kunagi muret olnudki. Meil on vaja rohkem tõsiseid inimesi, leiab Kaupo Meiel Vikerraadio päevakommentaaris.
Nüüd on kevad tõesti peale hakanud. Pärnus annab sellest tunnistust üle linna hõljuv tindilõhn, sest algas meritindi püüdmise hooaeg, ja Tallinnas kuulutab uue aja saabumist tõik, et õhus on märksa vähem tindilõhna, kuna Eesti Päevaleht ei ilmu enam paberil.
Kevademärke on looduses muidugi veel ja väga palju. Lumikellukesed ja märtsikellukesed õitsevad täie hooga, minu koduakna ees kasvaval toomingal on pungad juba suured ning kõikjal üle Eesti pistavad nina maast välja inimesed, kes on otsustanud europarlamenti kandideerida.
Üks lahutamatult varakevadesse kuuluv sündmus on 1. aprillil tähistatav rahvusvaheline naljapäev. Rahvusvaheline tähendab muidugi ainult tähtsaimat osa maailmast, milleks on niinimetatud läänemaailm. Aasia ning Aafrika vaatavad seda nalja enamasti kaugelt ja umbusklikult pealt, sest lääne naljad ei ole hoolimata läänlaste enda veendumusest üle ilma kõigile mõistetavad.
Nii jõudu koguva kevade kui ka naljapäevaga seostub võimuvahetus Tallinnas. Rahvakalendri järgi olevat just aprilli esimesel päeval kurat sündinud või taevast alla heidetud. Kuradi paralleelina esineb Juudas, kes olevat 1. aprillil sündinud või sel päeval Jeesuse 30 hõbetüki eest ära müünud. Neid reetmise jutte on pealinnas võimult kõrvaldatud keskerakondlased rääkinud juba nädal otsa ning kui sotsiaalmeedias ja muus meedias ruum otsa ei saa, komistame sama teema otsa korduvalt kuni järgmiste kohalike valimisteni.
Kaarel Tarand: Tallinn puhkeb õide
Väidetavad reetjad ja nende kaasosalised peavad samal ajal pealinnas koalitsiooniläbirääkimisi. Suletud uste taga toimuvat lihtinimesed näha ega kuulda ei saa, aga kui peaks pakkuma, siis oletaks, et kõige sagedamini kõlab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Reformierakonna, Isamaa ja Eesti 200 läbirääkimistel küsimus: kas te teete nalja või?
Kuna “aprillitegemine seisneb petetava isiku ahvatlemises millelegi olematule reageerima”, siis senised märgid näitavad, et sündimas on pesuehtne aprillikoalitsioon. Kas sellest saab aprillinalja koalitsioon, sõltub osalistest endist.
Eks me näe, kes ja millise nalja peale naerab või solvub, aga kindel võib olla küll, et nalja hakkab saama ja palju, isegi kui see on naer läbi pisarate. Võib-olla tõesti piisab Keskerakonnal eesotsas Mihhail Kõlvartiga seda nalja rahulikult kõrvalt vaadata, et pooleteise aasta pärast toimuvatel valimistel fööniksina tuhast tõusta. Kes pärast naerab paremini ja võib-olla vene keeles. Eks me näe.
1. aprillil on igal aastal kohane peatuda kasvõi põgusalt sellel, mille üle võib hetkeseisuga nalja heita ja millisele teemale on kehtestatud huumori suhtes lähenemiskeeld. Tänavune Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat Tiit Sukk on öelnud, et nalja on tänapäeval eriti raske teha, sest kõik on nii tundlikuks muutunud.
“Vanasti võis sobivas olukorras ainult ühte sõrme püsti hoida ja teine inimene hakkas ohjeldamatult naerma.”
Osalt on see sedastus õige, aga ainult osalt. Kui inimesed on tundlikumad kui varem, siis on õigupoolest lihtsam nalja teha, küsimus on reageeringus. Vanasti võis sobivas olukorras ainult ühte sõrme püsti hoida ja teine inimene hakkas ohjeldamatult naerma. Nüüd võib sageli ette tulla, et hoiad ainult ühte sõrme püsti ja juba keegi solvub. See on väga läbinämmutatud ja üsna ebaoluline teema, millel ei olegi põhjust pikemalt peatuda.
Kui parafraseerida Tiit Suka ütlust, siis võiks välja tuua hoopis tähtsama probleemi: tänapäeval on eriti raske tõsine olla, sest kõik on nii tundlikuks muutunud.
Naljaga saavad inimesed hakkama ühel või teisel moel ja kui keegi on liiga tundlik ning iga asja peale solvub, siis on see tema probleem. Tõsisem on asi siis, kui asi on tõsine ja ikka on kõik kole tundlikud ja muudkui solvuvad.
Seega vajame lisaks rahvusvahelisele naljapäevale rahvusvahelist tõsiduse päeva. Päeva, mil kõik on tõesti selline, nagu väidetakse, ei mingit populismi ega valetamist, halva mängu juures hea näo tegemist, hea mängu juures halva näo tegemist, jälgede segamist ega musta valgeks rääkimist.
Viimaste aastate ühes parimas telesarjas “Succession” ehk “Pärijad” ütles vanaldane ärimagnaat Logan Roy oma järeltulijatele: “Ma armastan teid, aga te ei ole tõsised inimesed.” Elu, äri ja poliitikat saavad edasi viia just tõsised inimesed. Naljamehi ja naljanaisi on meil piisavalt, sellega pole muret ja pole kunagi muret olnudki. Meil on vaja rohkem tõsiseid inimesi ja see ei ole mingi aprillinali.“
https://www.err.ee/1609299246/kaupo-meiel-rahvusvahelist-tosiduse-paeva-oodates

3) korrasta google-tõlge

1. aprill on paljude rahvaste uusaasta
Bruce Stambaugh

Kui kolmel hariduses veedetud aastakümnel oli igal õppeaastal üks päev, mida ma kartsin, siis oli see 1. aprill, paremini tuntud kui aprillinali.

Õpilased ja isegi mõned õpetajad olid oma rumalate aprillinaljadega halastamatud. Tundsin kergendust, kui 1. aprill juhtus nädalavahetusele langema.

Kuid viis korda seitsmest ei teinud seda. Õpetajana ja seejärel direktorina talusin ülekoolilist rumalust. Andsin veidi rohkem lõtvumist väiksematele lastele, kes julgesid direktorile läheneda, et teda petta. Andsin endast parima, et kaasa mängida.

Mäletan hea sõnaga nende armsaid naeratusi ja uimaseid hüüdeid, et “su king on lahti”. Võtsin alati sööda, ootasin itsitamist ja liikusin koridoris kuni järgmise noorte varitsuseni.

Mul oli raskem taluda vanemaid õpilasi, kes ebaõnnestunult püüdsid oma trikitamisega tegeleda. Mul ei olnud palju kannatlikkust õpilastega, kes vabastasid ruumis hajutatud õpetaja lemmiklooma sukapaela, ega nendega, kes panid õpetajaistmetele tikke.

Mõtlesin, et kes maailmas kunagi nii rumalat päeva välja mõtles. Pärast kõiki neid aastaid otsustasin imestamise lõpetada ja uurida.
Minu due diligence oli põhjalik, kui mitte kiire otsing Google’is. Tulemused ei toonud tegelikult kaasa mingeid kindlaid järeldusi peale oletuse, et hullu päeva naljad said tõenäoliselt alguse juba Gregoriuse kalendri kasutuselevõtust. See oluline muudatus, mis pidi muutma tervishoiureformi lihtsaks, muutis aastakalendrit kogu tsiviliseeritud maailmas.

Prantsusmaa kuningas Charles IX kehtestas ülemineku 1564. aastal. Eelkõige algas uusaasta 1. aprilli asemel 1. jaanuaril. Probleem oli selles, et 16. sajandi side ei olnud see, mis praegu. Muidugi, arvestades praeguse Twitteri maailma olukorda, võis see olla hea.

Teade kalendrimuutusest võttis aega mitu kuud, isegi aastaid, et levida kogu Euroopas ja mujalgi. Pole üllatav, et mõned olid muudatusele vastu ja eelistasid säilitada status quo, mis hõlmas uue aasta tähistamist, mis algas 25. märtsil ja kulmineerus 1. aprillil. Kujutage ette, et aastavahetus kestab kaheksa päeva. Kõlab minu jaoks väga mardipäeva moodi.
Need, kes keeldusid austamast 1. jaanuari uue aasta algusena ja jätkasid 1. aprilli piiritlemise kasutamist, said oma kangekaelsuse ja muutustele vastupanuvõime tõttu tuntuks aprillinaljadeks. Pärimuse kohaselt nimetati 1. aprill aprillinaljapäevaks nende jaoks, kes klammerdusid oma vanade viiside külge.

Need vaesed lollid, vabandage sõnamängu pärast, kes keeldusid uut kalendrit vastu võtmast, saadeti naeruväärsetele ülesannetele ja tehti asjalike naljade tagumikku, nagu kleebiti neile selga silte, mis ütlesid: “Lööge mind.” See meenutas mulle neid häid vana kooli aegu.

Võib-olla seetõttu, et uue kalendri vastuvõtmiseks kulus nii kaua aega, sai 1. aprilli lollusest iga-aastane sündmus. Rumalus levis järk-järgult Briti ja Prantsuse kolooniatesse Ameerikas.
Ilmselt surevad traditsioonid, olgu need head või halvad, kõvasti. Õpilased on sellest ajast peale kiusanud õpetajaid, direktoreid ja ilmselt ka lapsevanemaid. Seda silmas pidades võiksite täna enne maha istumist oma istet kontrollida.

Loe ka: https://www.hindustantimes.com/world-news/us-news/happy-april-fools-day-2025-history-significance-messages-quotes-to-share-with-friends-and-family-101743245386207.html

Evald Kotkasulg: Õige valiku tegemine elus ja suhetes
Täna, mu kallid, tahaks rääkida valikust. Kuidas teada, kas teeme õiget otsust? See puudutab kõiki eluvaldkondi, olgu see töö, elukoht, suhete loomine või uued algused. Vahel tunneme end segaduses ja ei tea, kuidas edasi liikuda. Me kahtleme, kaalume plusse ja miinuseid ning püüame otsustada, mis on parim tee. Minu juurde on tulnud palju inimesi just selle küsimusega ja olen ka ise pidanud tegema oma elus valikuid. Kuidas aga teada, kas valik, mille oleme teinud või mida teeme, on õige?
Elus on hetki, kus meie otsused mõjutavad mitte ainult meid endid, vaid ka teisi. Seetõttu on oluline mõista, kas liigume õiges suunas. Kui valik on meie hingega kooskõlas, tunneme end hästi siis me ei pea end sundima ega veenma. Meie sees on rahu ja kindlustunne, isegi kui teekond tundub esialgu keeruline.
Aga mis juhtub siis, kui liigume vales suunas? Kuidas sellest aru saada? See on lihtne. Peamine märk on see, et peame end pidevalt veenma. Kui märkame, et sisemuses tekib vastupanu, ärevus, kahtlused ja sisemine rahutus, on see signaal, et oleme ehk valinud tee, mis ei ole meie jaoks õige.
See kehtib eriti suhete puhul. Inimsuhted on meie elu üks keerulisemaid, kuid ka kõige olulisemaid aspekte. Kas see inimene, kellega oleme koos, toetab meid? Kas ta paneb meid tundma end armastatuna ja hoituna? Või tunneme pidevat kahtlust, ebakindlust ja vajadust õigustada suhet nii endale kui teistele?
Õige suhe toob rahu ja rõõmu. Kui olete kellegagi, kellega tunnete end turvaliselt, armastatuna ja mõistetuna, siis te ei kahtle ega otsi põhjendusi, miks peaksite koos olema. See tundub loomulik. Teie süda on rahulik, isegi kui elu toob kaasa väljakutseid.
Kuid kui suhe nõuab pidevat enese veenmist, kui tunnete, et see inimene ei väärtusta ega toeta teid, kui tajute pidevat pinget või ärevust, siis võib see olla märk sellest, et see pole teie jaoks õige suhe.
Kuidas aga teha õige valik?
Kuulake ennast. Olge üksi, eemal teiste arvamustest ja nõuannetest, ning kuulake oma sisemist häält. Mõelge: kas see tee, mida valite, toob teile rahu või põhjustab see rohkem muret ja segadust?
Kui aga tunnete, et olete juba eksinud ja ei leia väljapääsu, siis teadke. Te ei ole üksi. Ja leiad oma tõe ise endas.
Soovin teile tervist, selgust ja valikuid, mis toovad õnne ja harmooniat!

Häkkimise unenägu
Artur Reidla IT23
Oli kord Ubuntu server ja Windowsi arvuti ning ma pidin neisse häkkima, et saada super kasulikku infot. Mu mission oli leida ühe saadetud emaili sisu.
Esiteks leidsin ma mõlema masina IP aadressid, kasutades oma Kali linux masinat. Kasutasin käsku “nmap -sP” ning see leidis mulle kõik IP-d, mis olid
selles võrgus. Windows arvuti võrku sellega aga ei leidnud. Selle leidmiseks pidin ma kasutama Responderit. Selle abil leidsin ka Windowsi IP.
Ma kasutasin ka käsku “nmap -A” et leida kõik vabad pordid. Selle infoga ma aga mäletamist mööda midagi peale ei hakanud.
Kuna ma teadsin Ubuntu serveri IP-d, sain ma minna veebilehele, mis selle serveri peal jookseb. Panin interneti otsingusse selle IP ning saingi ligi
nimetatud lehele. Seal oli kirjas “Lol, Saite TROLLI!”. Mind on uskumatult petetud. Järgmiseks pidin saama sisse Ubuntu serverisse ning sealt leidma
paroolide räsid, millega saan teada Windowsi arvutisse sisselogimiseks vajalikud paroolid. Ubuntu kasutajanimed ja paroolid olid mulle antud, nii et
pidin vaid need läbi proovima. Ma teadsin juba, et kasutajatunnus on “grex”, kuna see oli ka masina nimi ning üle jäi vaid õige parool ära proovida.
Õigeks parooliks osutus “admin123”. Kui olin sisse saanud, oli mul vaid vaja leida Windowsi parooliräside asukoht. Kasutades käsku “ls -la /etc”
leidsin ma, et seal on fail nimega “Windows11Password”. Mul jäi vaid üle see fail avada, käsuga “sudo nano /etc/Windows11Password” ning seal nad kõik olid.
Kui ma olin räsid leidnud, tuli mul need vaid vaja dekrüpteerida. Teadsin, et on kasutatud MD5 krüpteerimist ning otsisin siis internetist lehe,
kus saab dekrüpteerida MD5 räsisid. Põhjus miks ma seda teadsin oli see, et me pidime seda varem selle ülesande valmistamiseks ka kasutama.
Vastuseks sain, et paroolid olid: “0”, “00” ja “000”. Kolm parooli, kuna Windows arvutis oli ka kolm kasutajat.
Päriselt vaja oli mul ainult “grex” kasutaja parooli ning selleks oli “0”. Sain nüüd arvutisse sisse ning mul oli täielik juurdepääs kõigele mis
siin ennast peidab. Teadsin, et Ubuntu serverist on välja jagatud kaust, kus on kaks räsi pildifailide jaoks. Kaust oli jagatud välja sambashare-ga, nii
et vaatasin “/srv/samba/share” kausta “ls -la” käsuga. Seal oligi kaks faili, “image.jpg” ja “image2.jpg” ning ka üks readme.txt fail, milles oli kirjas
“Wntnghq xnhfgn fvfh”. Selle readme.txt räsi tõlgendus oli “Jagatud kausta sisu”, kasutatud oli muide caesar cipherit.
Pildid saatsin ma Windowsi arvutisse “sshfs” abil ning seal sain ma need avada. Nendel kahel pildil siis, ühel oli lill ja teisel mesilane.
Oli vaid teha viimane osa, milleks oli Wireshark faili uurimine Windows arvutis. Seal oligi põhjus miks ma kõike siiani teinud olen. Avasin “Downloads”
kaustas õige faili ning vaatasin lähemalt. Leidsin rea, mis oli kasutatud protocol oli HTTP. Selle info osas oli kirjas, et on kasutatud squirrelmail
postkasti, mis vastas ühele küsimusele. Kui ma kirjutasin filtrite alla “http” ning sealt valisin “http.request.method==”POST”. Valisin siis teise
asja mis seal oli, kuna see oli pikem ning läksin selle alt “follow->TCP Stream”. Sealt leidsin et meili saatja oli “nogger@mailinator.com” ning ta
sõnum oli… “test”. Polnud vastus mida ma lootsin, kuid oli vastus mida ma vajasin. VMware on selles võrgulindistuses mainitud, kuna kõik need arvutid
siin ülesandes on VMware virtuaalmasinad.

This Is Not Just Climate Change
It’s time to remember what we already know.
Years ago, HAARP was handed over to a university and quietly retired from military use. On the surface, it looked like the end of an era. But beneath that story, something far more profound was unfolding.
HAARP was never just a research station.
It was a tool—a subtle one. It worked through the butterfly effect, influencing weather patterns indirectly, nudging winds and bending storms already in motion.
But they’ve moved beyond that now.
Today, they don’t wait for weather to appear.
They start the storms.
With laser-based systems, they fire directed energy into the atmosphere—triggering lightning from clear skies, seeding chaos where there was calm. The technology no longer asks permission from the Earth. It commands her.
And more than that—it aims.
Because this is not random.
The storms, the fires, the floods—they are being aimed at the Sacred.
At the ley lines.
At the vortices.
At the energy highways of Gaea’s body.
These natural communication grids are not folklore—they are real.
They are the Earth’s nervous system.
They are our original internet, connecting pyramids, stone circles, mountaintops, oceans, and hearts.
And now, that system is under attack.
Fires burn on the lines.
Quakes crack the grid.
Lasers pierce the sky where energy converges.
They are trying to sever the signal.
To distort the frequency of Love.
To shut down the Earth’s memory… and ours.
But Gaea is not passive.
She is alive.
And so are we.
Because here is the deeper truth:
You are a living ley line.
Your heart is a node.
Your breath is an anchor.
Your consciousness is a circuit in the original divine grid.
This is not the end.
This is the reawakening.
We are not victims of a collapsing climate.
We are guardians of a hijacked frequency.
And the moment we remember who we are, the interference has no power.
So feel the storm—but don’t fear it.
Stand in the fire—but don’t burn.
Speak the truth—but do it in Love.
Because the Earth is calling her children home.
And we are remembering how to listen.

Laureaat Paul-Eerik Rummo.
Rahva lemmik Jegor Andrejev.
Me Marju Lauristini ja Kristiina Ehiniga tähelepanemise üle väga õnnelikud.

Minu minister kogu valikus on ikkagi Tõnis Lukas 🙂

Täna otsustasin Püha Graali lõpuni tõlkida.

Kuna kuulsin kogu päeva KUSAGIL Mati Undi häält, teen oma õpilastele temast õppematerjali.

See lugu võiks alata kahtmoodi. Esimene versioon oleks ühest tuntud artistide, arstide ja arhitektide perest pärit naisest, kes astus endarajatud kultuurikeskusest, laps ja kompsud näpus oma kodu rajama – lähtematerjaliks merekonteinerid ja hästi palju usku, et vaatamata ehitusmeistrite kroonilisele puudusele kuidagi ikka saab. Teine versioon selle loo algusest on koerte varjupaik.
Tädi palus endale koera, kelle talle varjupaigast leidsmegi – oli teine seitse esimest eluaastat koos kuudiga külapidi ujunud ja mõnevõrra hädas olnud. Vastu palusime meistreid, kes meiega koos merekonteineritest sügiseks meile kodu looksid ning tädi rivistas teisi üles terve sikspäki.
Siitkohast algab lugu meie hõimust. Oleme tüüpilised eestlased, keda on küüditatud, koonduslaagritesse saadetud, gaasiahjudesse aetud ja sildistatud, sest me oleme mitmevärvilised. Meid on palju – ja kõik me oleme alfad, mis tähendab, et kui meie püüdlust elada taevariigi seaduste järgi ei mõisteta, siis läheme mõnevõrra äkiliseks. Me leiame üksteist üles mitmekümneaastastena, sest meie esivanematel on olnud nii palju lapsi, et me ei ole üksteise olemasolust teadnudki.
Kui tuleb hetk omavahel kokku hoida, siis me tuleme. Need ei ole suguvõsakokkutulekud, vaid tegelike tegudega loogiline, looduslik ja loomulik ühtekuulumine. Sellised nädalavahetused oma põhitöö kõrvalt on väike kangelastegu, mille eest tänada loodame üksteist ükspäev teisehomme.
Sina tulid koos Kiuriga, põrnitsesid konteinerit – ja andsid tuld, lõigates uksed ja aknad sinna, kuhu kirjanikupreili need ruudulisele paberile joonistanud oli. Igal nädalavahetusel leidsid auto, sest endal sul sinu suure pere ja majaehituse kõrvalt tol hetkel autot pidada võimalik ei olnud ja sündiski riitadekaupa prusse ja laudu, vaheseinad ja viimistlus – ühesõnaga esmakordse konteineritaltsutamise tulemusena, esialgu uste ja akende õhku riputamise järel täitsa päris kodu.
Olles ühel meie juurde tulemise nädalavahetusel kraavist läbi käinud, teisel seoses vellede ametis olemisega hoopis teised mehed kaasa napsanud, käisid sa oma hõimu tüdrukuid õhtul külapeol turvamas, et hommikul meie kodule katus panna. Koos Kiuri, Kristjani, Ralfi, Joosepi ja ja Mardiga sõitsid nagu liinitramm ja kinnitasid tasukssaadu puhul: „Ah, tead, maksad nii palju kui saad.“
Me rajasime veel palju prusse nõudnud kõrvalhooned, ehitasime terrassid ja tuulekojad, sest sul olid alati kaasas sõbrad, kellega on olnud koos võimalik asja ajada kasvõi südaöösel, sädemed taga. Kiiresti, täpselt, heatujuliselt ja vähenõudlikult – nii sina töötasid.
Eesti keeles on kolm sõna, mida üheski teises keeles sellisel kujul ei ole – talgud, pulmad ja matused. Mitmuses. Elu kõige suuremaid liigutamisi hõimude ja kogukondade sees ja vahel korraldatakse ikka mitmuses.
Näe, istun sinutehtud kuuseplankudest terrassil ja pean aru, mida ette võtta just sinu kehastlahkumise ajal kokku vajunud pesukuivatusrestiga. Sina raputad rokkaripatsi ja kõneled minu õla taga: „Rahu! Pane parem vanakooli pesunöörid. Olid ajad, mil vennike, kes minuehitatud aia mu enese nähes maha sõitis, oleks pehmeks löödud. Nüüd mõistame: sellised on pehmed niigi. Meie oleme nii kõvad, et võime vabalt hevimetali asemel Elmari raadiot kuulata. Taevas, anna meile kannatlikkust, mitte kannatust – asjad seatakse õigeks moel või teisel varem või hiljem.“
Ma armastan sind aegade lõpuni Kuu peale ja tagasi, vellekene Villu Laube.

Seda kõike on meie planeedile liiga palju – mida kõike, seda me tegelikult ei tea. Näeme tagajärgi: hangedes Florida, rahetormid Saudi-Araabias, põlengud ja nendejärgsed maalihked LA-s, sassis aastaajad meil enesel siin Maarjamaal. Näeme triibulist taevast, kuuleme HAARPist ja lennukitelt külvatavast keemiast, millest hakatakse rääkima erru minnes – nagu ka astronaudid pihivad Kuu peal nähtust alles hauaveerel -, oleme vilksamisi aimu saanud anunnakidest, reptiilidest ja kusagil põhjanabal jäämüüri all redutavast eliidist, kellele kliimamanipulatsioonid peaksid justkui kasulikud olema. Meie peavoolumeedias muide HAARPstrapstrullist ega keemiatriipudest kõnelda ei lubata.
Tšõuzenvannide häda on selles, et nad vannitavad iseennast sellelsamal tühjakskurnatud koomassepiinatud planeedil ning kui mürgitriibulise taeva all toimuvates üleujutustes, maavärinates, põrgupakastes inimkond välja sureb, hukkuvad niiditõmbajad ise ka. Kõik on kõige ja kõigiga ühenduses ka siis, kui massimõrvarid ise seda ei tea, koos inimloomaga hukkuvatest looma- ja taimeliikidest mitte midagi ei pea ning meie omakorda mitte millegi tegelikke asjaolusid ei tea.
Keemiatriipudes nagu ka blue-beam-project käigus kogutud ja analüüsitud olluses on 49 keemilist ühendit – lisaks radioaktiivsele grafeenoksiidile alumiiniumoksiid, fluoriid, kaadmiumi, kroomi, koobalti, tseesiumi, raadiumi, baariumi ja arseeni ühendid meelekontrolli agentidena ning endobakterid ja mükotoksiinid, mis kõik meile vihmaga kaela sajavad.
HAARP – High-frequency Active Auroral Research Program – tundub justkui toredasti teaduslik Alaska-keskne sooritus, aga meil siin lähevad okaspuud pruuniks, lehtpuud auklikuks ja erinevad loomaliigid haigestuvad mitmesugustesse vähkidesse. Sotsiaalmeedias jagavad chem-traili-teemalised grupid pidevalt uudiseid ja teadmisi, aga peavalumeedia ajab vandenõuteooria rida.
Ajupesupäeva on läbinud isegi Pea Nõid: „Aga sedasi see kipub olema. Mingid ahvid mõtlevad välja näiteks selle taevatriibutamise selleks, et saaks mängida lihtsameelsete närvidel ja näidata näpuga, et seda teevad NATO riigid lääne suunas. Meie head ometi midagi sellist ei tee ja tahame päästa maailma lääne saatanast – selles loodavast soodomast ja gomorrast. Täiesti geniaalne idee infosõja tandril. Vaata aga taevasse, kus on lennuk sõitnud ja arva, et see lennuk laseb sulle mingit keemiat pähe. Seejärel hakatakse seda ulmet paljundama ja jagama netis, looma sotsiaalvõrgustikes organisatsioone, kes võitlevad millegi vastu, mille vastu võidelda pole võimalik sest mitte midagi sellist ei ole ega saa tulema. Nett aga võtab selle kõige ilusti vastu ja AI kujundab sellest oma teadvuse. Niiet ühel hetkel hakkab see nett seda sama juttu ajama ja põhjendab sama lolli loogikaga neid asju, nagu seda mingid ahvid on kuskil FSB keldrites pläru suu nurgas ja silmi kissitades kokku kirjutanud.“
Eluterve skeptitsism on maandav ja kuundav ning teaduspõhine faktikontroll arukust koondav.
See, kelle pereliige on saanud naha- või verevähi, vaatab ristirästi ruudulist õhuruumi hoopis teise pilguga kui ajupestud kondentsijutu jahvatjaad. Bio- ja geoinseneeringute nanotehnoloogilised manipulatsioonid liituvad taimekaitsevahendite, olmekeemia, vaktsiinide, säilitusainete, sünteetiliste ruumide ja riiete, mobiiltelefonide ja kolltuugenide infrahirmutisega.
Oleme „unustanud“ planeedi enese vägedest elektri loomise kaunid kunstid ning hävitamas nii põllumajandust kui looduslikku loovalt loogilist tööstust ning laseme Ivan Sussaninitel kogu oma energia sõdadesse ja „pehmemasse“ tapatööstusse eksitada. Kiievi 21. sajandi vürsti diktaatoriks nimetav ning koos venega üle ukrainlaste rulliv Trump kuulutas samas 2025. aasta 20. veebruaril sõja keemiatriipe joonivatele lennukitele – tunnistades ühtlasi, et temagi ei tea, kelle lennukid ja pulverisaatorid need tegelikult on.
Kui triibutajad lähtuvad illuminaatide Eedenist ja burgerkingil puudub info ja ülevaade, ei kuulu ta järelikult eliitide eliidi hulka ning seega on mõistetav tema ühtehoidmine vene ja hiina imperaatoritega, et kuidagigi võimalikult suur osa planeedist Ameerikaks ümber nimetada.
Ja meie? Hoidume läbi triipude sadava vihmaga õue minemast, palvetame ning usume-loodame-armastame tänulikena entusiastidele, kes ühismeedias pidevalt ka Päikese kohta teateid postitavad.

PEAPIISKOPI JUTLUS EESTI VABARIIGI 107. AASTAPÄEVA OIKUMEENILISEL JUMALATEENISTUSEL TALLINNA TOOMKIRIKUS
24. veebruar 2025
Jeesus ütles. „Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab.“ Jh 14:27
Mis on rahu? Vastus sõltub sellest, millist rahu silmas peame. Hingerahu tähistab rahu hinges ja südames, seda, kui südametunnistus on puhas ja hing on rahul. Kodurahu märgib rahu kodus, kus kõik tunnevad ennast turvaliselt ja valitseb üksmeel, üksteisemõistmine ja armastus pereliikmete ja lähedaste, kõigi omade vahel. Ühiskondlik rahu püsib siis, kui valitseb rahu ja üksmeel kogukonnas, kõikjal meie ümber. Sealjuures kodutänaval või liikluses, aga ka riigikogu saalis, tele-eetris või ühismeedia suhtlusplatvormidel, kus ei esine füüsilist ega sõnades väljendatud vägivalda, märgistamist ega tühistamist. Ühiskondlik rahu valitseb ka siis, kui kõik sõltumata üksteisest eristavatest tunnustest tunnevad ennast turvaliselt ja kaitstult. Rahuks nimetame ka häid ja heanaaberlikke suhteid rahvaste ja riikide vahel, kui ei ole sõda ega terrorismi, valitseb turvatunne ja usaldus ning ükski riik ega rahvas ei püüa ennast kehtestada teiste üle end sõjaliselt, poliitiliselt või majanduslikult jõuga kehtima pannes.
Kui kasvõi üks teiste hulgast soovib rahutust, siis selle ta ka saab. Kui me kõik seisaksime rahu eest ja keskenduksime rahu saavutamisele, rahu sõlmimisele ja rahu tegemisele igas eluolukorras, ei oleks vägivalda ei kodudes ega tänavatel, riikide ega rahvaste vahel. Seepärast on rahu saavutada oluliselt raskem kui rahutusi tekitada. Et hoida rahu, peavad seda kõik tahtma. Kui üks ei taha, ei ole ka lõplikku rahu. Kui rahu on kõigi huvides, siis see ka saavutatakse, sellepärast tuleb just sellist rahu – õiglast rahu – ka taotleda. Rahu tähendab ka iseseisvust ja sõltumatust, olgu isiklikku või riiklikku. Sest, kui puudub vabadus, ei ole ka rahu, vaid tugevam rõhub ühel või teisel moel maha nõrgema, kes sellega kaotab oma iseseisvuse.
Nagu rahu algab meist enestest, võib samasugune algus olla ka rahutusel ja segadusel. Üks inimene võib rikkuda kõigi rahu, olgu kodus, meeskonnas, kogukonnas või ühiskonnas. Lõpuks ka maailmas. Seda oleme näinud väga lähedalt viimased kolm aastat, mil Venemaa on teostanud oma halastamatut agressiooni Ukrainas.
Rahu on kogu ühiskonna tervise pant. Vaimse tervise eksperdid ei suuda mõista, veel vähem selgitada, miks eriti noorema põlvkonna seas süveneb lootusetus ja depressioon, olgugi et kõik senised heaoluühiskonnale iseloomulikud arengud peaksid andma tunnistust ideaalsest elust ja õnnest. Inimeste hinges valitseb aga lootusetus… Puudub hingerahu, sest rahutus ja mure meid vahetult puudutavate ja ümbritsevate ettearvamatuste pärast röövivad lootuse.
Oleme harjunud rääkima, kuidas minevik, kust me tuleme, meid mõjutab. Seda eriti iseseisvuspäeval rahva kannatustele ja võitlusrikkale vaimule mõeldes. Tänu eelkäijate ohvrimeelsusele võitsime Vabadussõja, murdsime okupatsiooni ja laulsime vabaks mitte ainult hinge, vaid ka riigi ja rahva. Oleme minevikust mõjutatud!
Minevik ja olnu ei mõjuta aga meie hinge pääsemist. „Peate oma hinge eest hoolt kandma“, meenub köstri fraas Oskar Lutsu „Kevade“ ainetel vändatud mustvalgest filmist. Köstril, kes Joosep Tootsi ahjuroobiga mööda klassiruumi pinkide aluseid taga ajas, oli tuline õigus. Meie saatuse määrab lõplikult ajalikku olevikku, tänasesse päeva sirutuv igavikuline tulevik, millest on kirjutatud Raamatute Raamatus. Kõige paremad rahutegijad saavad neist, kes toetuvad mineviku kogemustele, kuid rajavad tänase päeva otsused helgema tuleviku lootusele. Sellest saab kogu maailm paremaks.
Kahjuks ei ole see siiski ajaloos alati nõnda läinud. Rahutegijad jäävad ikka ja jälle alla rahutusetekitajatele ja sõjarditele ning rahu läheb kaotsi. Hando Runnel kirjutab:
Ängistus üles kasvab
kusagil rahu pole
Ahju ees ei ole
ahju taga ei ole
(Hando Runnel, „Varing“ 2009)
Kuuldes Atlandi tagant üle kogu ilmakera laotuvat uut liiki rahuretoorikat, on asjakohane meenutada olnut. 1945. aasta veebruaris toimus Jalta konverents, kus kohtusid II maailmasõja liitlastest võitjad. Nad tähistasid rahu saabumist ja võitu Hitleri üle. Suured riigid leppisid üle väikeste riikide peade kokku rahus. Selle kohtumise järel jätkus NSV Liidu okupatsioon Balti riikides veel ligi 50 aastat. Mõeldes rahukõneluste initsiatiivile, millest oleme viimastel nädalatel palju kuulnud, tuleb ajalugu mitte korduda lastes küsida, kas Jaltas 80 aasta eest kokkulepitud rahu oli õiglane rahu? Millist rahu tahame Ukrainale? Millise rahu säilitamist tahame Eestis ning millisteks ohvriteks oleme selle nimel valmis?
Kuu aja eest alanud raamatuaasta on elavdanud kogu kirja- ja kultuurirahva meeled. Kas me võiksime kirikust kirjutama õppinuna ja raamatust rahvaks saanuna olla mitte ainult raamaturahvas, vaid ka eluraamaturahvas? Vana Testamendi Taanieli raamatus on sõnad: „Aga sel ajal päästetakse su rahvas, kõik, keda leitakse olevat raamatusse kirjutatud.“ (Tn 12:1) Kristliku Euroopa kultuurrahvana võiksime Hando Runneli luulefraasi täiendada nõnda, et see kõlaks: „Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust, rahva pääsemine eluraamatust“. Nii Taanieli raamatus kui Johannese ilmutusraamatus mängib eluraamat olulist rolli. Eluraamat on Pühakirja kohaselt elulooraamat, kuhu on kirja pandud kogu inimese elu läbi tema hea- või kuritegude, rahu- või rahutusetekitaja prisma. Kõik, kes on rahutegijad, võivad loota, et nende nimed on kantud eluraamatusse.
Jeesus ütleb: „Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab.“ (Jh 14:27). Just kirikud on kutsutud kuulutama lootust, mitte rahutust, veel vähem õhutama sõda või verevalamist. Meie sõnumi sisuks olgu saabuva rahu – eskatoloogilise rahu – kuulutamine. Kuid alatiseks jääb kehtima igavene tõde: kui ajalikus maailmas valitseb rahutus, on võimalik saavutada rahu oma südames ja hinges, uskudes sellesse paremasse maailma, mis ootab meid ees, ja millest on kirjutatud just selles raamatus, mis meid kujundas just selleks rahvaks, kes täna oma iseseisva riigi sünnipüha tähistab.
+Urmas Viilma
Peapiiskop

Peaminister Kristen Michal pidas Tartus Eesti Rahva Muuseumis traditsioonilise vabariigi aastapäeva kõne.
Hea Eesti rahvas!

Kallid tartlased!

Eesti peaministri Tartu kõne 22. veebruaril on kujunenud ilusaks tavaks ja mul on tõeliselt hea meel seda jätkata. Siia tulles saan alati aru, et Tartu vaim ja eriline elustiil on täiesti olemas. Linn on puhas, ilus, rahulik ja väga kodune. Ja hästi juhitud. Ma ei oska seda Tartus tekkivat head tunnet kirjeldada, aga siin ta tekib. Alati. Aitäh!

Tartu on ülikoolide ja kõrge intellektuaalse arenguvõime linn. Mõistan teie nõudlikkust ja annan oma parima, et tuua teieni meie praegused rõõmud, mured ja põletavad ülesanded. Kõiki neid jätkub.

Mõtleme nüüd koos, kuidas meie elu malenupud laual on. On olnud lihtsamaid aegu ja aegu, kus sõnal „kiire“ oli hoopis teine tähendus.

Alustada tuleb muidugi julgeolekuolukorrast. Kolm aastat sõda Ukrainas on mõjutanud vältimatult kõigi elu praegu ja mõjutavad ka tulevikus.

Viimased kümmekond päeva on tekitanud meis palju ebameeldivaid emotsioone. Oleme oma liitlaselt kuulnud väiteid, mida pidasime seni võimalikuks kuulda vaid meie vaenulikult naabrilt. Vale on muutunud näiliselt tõeks ja tõde valeks. Infot, vastukäivat ja tihti šokeerivat, on palju. See teeb ärevaks ja on meile ohtlik. Mida selles olukorras teha?

Tuleb järgida õigeid väärtusi ja jääda endale kindlaks. Meie jääme endale kindlaks.

USA soovib kiiret rahu, samal ajal on ebaselge, kuidas seda saavutada. Ukrainlased jätkavad võitlemist oma vabaduse ja iseseisvuse eest. Nad on oma partneritele ja sõpradele kinnitanud, et peavad vastu veel kaua.

Me saame teha vaid üht, Ukraina jõupositsiooni tugevdada ja suurendada survet Venemaale. Tegime valitsusega neljapäeval otsuse soetada ja saata Ukrainasse esimesel võimalusel 10 000 suurtükimürsku, millele Kaitsevägi lisab oma varudest 750 000 toidupakki. Ukraina saab Eesti peale loota nii praegu kui ka tulevikus!

Lisaks anname esimesel võimalusel ukrainlastele üle 100 miljoni euro eest Eesti kaitsetööstuse toodangut. Me juba suudame toota asju, millest sõjas on reaalne kasu: õhutõrjevahendeid, droone, sõjamasinaid ja palju muud.

Me ei tunnusta mitte kunagi riigipiiride jõuga muutmist. Eesti toetus Ukraina suveräänsusele, territoriaalsele terviklikkusele ja Ukraina demokraatlikult valitud liidrile on vankumatu.

Teistmoodi võimalik ei ole. Vanasti tehti nalja, et Venemaa on ainuke riik maailmas, kes oma kodanikke kaitseb eranditult ainult võõral territooriumil. Ukrainlased ja meie siin teame liigagi hästi, et see pole mingi nali.

Suhtlen praegu iga päev Euroopa liidritega ja usun, et ka teised Euroopa riigid suudavad Ukrainat toetada nii, et isegi kui ameeriklaste abi peaks katkema, ei jää sellest tühimikku, mis lõpetaks sõja Ukrainale väga kehvadel tingimustel.

Mis rõõmustab? Meie piirkonna riigid – Läti, Leedu, Poola ja Põhjamaad – saavad olukorrast samamoodi aru. Meil on nende riikide juhtidega kujunenud välja ühine mõtteruum ja head isiklikud suhted. Soome peaminister Petteri Orpo kutsub kolleegid sauna. Poola peaministri Donald Tuski huumorimeel on eesti omaga väga sarnane ja keerulisel ajal on see väga suur pluss. Ka Euroopa Komisjoniga on meil head suhted. Kaja Kallas välisesindajana teeb head tööd. Ta on õige inimene õiges kohas.

Euroopas oli just esimene kaitseteemaline riigijuhtide ülemkogu. Nii headel aegadel oleme elanud, et pole pidanud maailma kõige jõukamas piirkonnas kaitsega varem selliselt tegelema. Leppisime kokku, kuidas saab kaitseinvesteeringuid kiiremini kasvatada, need puudutavad otse ka meid.

Siin on rida võimalusi. Näiteks Euroopa Liidu eelarvereeglite paindlikum kasutamine, see tähendab vabamaid käsi riikidele kaitseinvesteeringute tegemiseks. See hõlmab ka keskset rahastust ehk ühiseid projekte ja hankeid. Eraraha kaasamine, ühine laen ja võlakirjad on samuti hea variant.

Kõikide nende eesmärk on üks – suurendada kaitsevõimet. Jõud on kõige veenvam argument Venemaa ohu vastu. See on Euroopa senisel kujul säilimise, meie väärtuste ja põhimõtete hoidmise küsimus.

Palun mitte ajada segamini – riigikaitsele eraldatavate vahendite kasvu ega julgeolekumaksu ei kehtestanud valitsus. Seda tegi Putin. Seda tegi praegune rahvusvaheline olukord. Ei kujuta ette, et ükski vastutustundlik valitsus oleks selle tegemata jätnud.

Usun, et me kõik mõistame ühtmoodi – meie peamine ülesanne on tagada Eesti vabaduse, iseseisvuse ja turvalisuse säilimine. Kõik, mis selle nimel tuleb teha, tuleb teha. Annan teile lubaduse, et riigi julgeoleku ja turvalisuse tagamisel me kompromisse ei tee. Iseseisvus ei ole tingitav kaup, see on absoluut. Punkt.

Ma kutsun siin kõiki üles mõistma turvalisuseks hädavajalikke samme võimalikult ühtemoodi. Siiamaani kriibib hinge Nursipalu juhtum, kus puhtpopulistlikult osa erakondi tahtis selle arenduse üldse ära jätta või ehitada Hiiumaale, sest seal on vaba ruumi.

Vaenlase heidutuseks ehitatakse kaitserajatised ikka sinna, kus on suurim oht, mitte sinna, kuhu on mugav. Napoleoni mõtet, et riigi sõjalised võimalused tulenevad tema geograafiast, ei ole aeg muutnud. Kellel sellest on raske aru saada, võin ma kinkida kaardi.

Halvad ajad tuleb muuta võimalusteks. Nii nagu Eesti nägi ülemaailmses majanduskriisis tartlasest peaministri Andrus Ansipi eestvedamisel võimalust liituda euroga, nii on ka tänane julgeolekukriis võimalus Eestis innovatsiooniks ja uue kaitsetööstuse kasvuks.

Sellel valitsusel on käsil Eesti ajaloo suurim kaitsetööstuse arendamise programm. Eesti ettevõtjad toodavad rohkem kui 400 miljoni euro eest kaitsetoodangut, toetame Ukrainat. Heade arengute korral tuleb sellest tagasi rohkemgi. Milrem Robotics, Go Craft, Vegvisir, DefSecIntel, Rantelon, Krattworks, NordArm, Frankenburg – need firmade nimed on praegu ehk enamikule üsna võõrad, kuid kõik nad on seotud kaitsetööstusega ja kauaks tundmatuks ei jää. Paljud firmad otsivad praegu uusi ja innovatiivseid lahendusi. See rong liigub.

Eesti riigil on tugev ja professionaalne kaitsevägi. Hästi varustatud ja tugevate liitlastega. Aga kaitsevägi üksi ei kaitse Eestit. Eestit pole võimalik kaitsta ilma Kaitseliiduta. See on vabade kodanike vabatahtlik ühendus. Eestit pole võimalik kaitsta ilma igaühe panuseta, sest kaitstud oleme vaid siis, kui igaüks teeb oma osa.

Kõige suurem tagatis Eesti turvalisusele ongi meie inimesed, kes on uhked oma maa üle ja valmis seda kaitsma iga hinna eest. Siiralt, rahva meeleolu ja võitlusvaimu tunnetamine on tänaste sammude tegemiseks suurim tugi. Aitäh!

Me ei jää lootma ainult suurriikide hea tahte ja jumala peale. Me oleme pragmaatiline, mõistlik ühiskond, kes mõtleb ja käitub targalt – üksnes teiste peale lootmine pole eestlaste loomuses. NATO, Euroopa ja meie piirkonna riikide ühine pingutus on parim tagatis, et Venemaa mõtleks enne palju kordi, kui midagi ette võtab. Teeme kõik, et Eestil ei oleks mitte ainult hambad, vaid ka kihvad.

Head kuulajad

COVIDi ja sõja algusest peale on suur osa Eesti elanikkonnast pidevalt jälginud majandusbaromeetrit ja leidnud seal suuresti halba ilma . Majanduse langus on olnud pikk ja pahandav. See on viimaste aegade valitsustelt nõudnud tõelist närvisõda, sest kellele teeksid rõõmu kärped ja maksud.

Pärast talve tuleb alati kevad. Seda kevadet oleme me pidanud kaua ootama, kuid kõik meie suuremad pangad ennustavad selle aasta majanduskasvuks vähemalt 1,5 protsenti ja rohkemgi. Loodetavasti on see tõusu algus.

Heas seltskonnas küll headest asjadest ei räägita, aga ma veidi murran seda tava. Ärge sellesse numbrimaagiasse muidugi kinni jääge, aga kas teadsite, et Eurostati andmetel oli Eestil novembris Euroopa Liidu kõige kiirem teenuste mahu kasv – 13,8% võrreldes eelmise novembriga. Euroopa Liidu keskmine kasv oli vaid 1,6%. Laiemas info, side ja IKT valdkonnas oli kasv 13,2%. Majutuses ja toitlustuses 8,1%. Konjunktuuriinstituudi jaanuari baromeetrite järgi oli teenindusettevõtete kindlustunne viimase 34 kuu kõrgeim. Üldine majandususaldusindeks viimase 29 kuu kõrgeim. Tööstusettevõtete kindlustunne viimase 27 kuu kõrgeim. Need näitavad meeleolu muutust.

Ettevõtetest rääkides. Olen käinud paljudes, kes ei ole aja üle kurvastamas, vaid otsivad uusi lahendusi. Eesti suurim arenguvaru on meie inimeste ajud, haridus ja innovatsioon. Rõõm on näha, et raskes olukorras on kõik need eeldused mängu pandud.

Palun mitte uskuda igasuguseid imelisi majanduslahendusi, mis meid kohe kriisist välja tooks. Kiiresti ei juhtu midagi. Alles hiljuti lubati Kiiev vallutada kolme päevaga ja 24 tunniga lõpetada sõda. Seda loomulikult ei juhtunud. Majandusreeglid ja erakondlik valimiskampaania on siiamaani veel erinevad asjad. Õnneks.

Elu on seatud nii, et eilsed otsused mõjutavad meid täna ja tänased homme. Üks eilne vale otsus mõjutab meid aga ka ülehomme. Isamaa suur plaan – pensionisüsteemi lõhkumine – on olnud nagu kiirlaenu andmine ja loonud väga keerulise probleemi tulevikuks. Paljud võtsid poliitilise õhutuse mõjul raha välja ja tarbisid selle ära. Nad on juba kaotanud, sest kui aeg kätte tuleb, saavad nemad lihtsalt vähem pensioni. See strateegia oli poliitiline viitsütikuga pomm, mis plahvatab tulevikus.

Eesti majanduse lugu pole säästmiseks mõeldud raha kulutamine, vaid kiire, tulevikuline ja teaduslik mõtlemine. Eestil on suurepärane kogemus, et ei piisa sellest, kui teed midagi natukene rohkem ja natukene paremini kui teised. Tuleb teha midagi uut. IT edulugu andis meile hea maine ja palju uut ja edukat majandust. Aga igavesti see ei kesta, me peame jälle uusi teid otsima. Eesti IT-maailmas tuleb ilmselt lähiajal teha analüüs, kus oleme ja kuidas edasi. Tiigrit on vara pensionile lasta.

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser kirjutas paar nädalat tagasi strateegilise nägemuse, et Eestist saaks maailma tehisaru tipptegija. See on just niisugune mõtlemine ja suund, mida Eesti vajab. Siin on mõttelendu ja julgust mõelda suurelt. Kui seda mõtlemist pole ülikoolides, siis kus veel! Õnneks meil on.

Head sõbrad!

Energeetika teemasse sukeldudes võib selle sügavustes ujuma jäädagi. Mitmeid kuid elasime paraja pinge sees. Balti riikide lahkumine 8. ja 9. veebruaril Venemaaga ühisest elektrivõrgust oli suur jõupingutus paljude valdkondade inimestele, eelkõige energeetikutele. See on suur õnnestumine, suur tänu kõigile, kes asjaga seotud olid! Elering, politsei, päästeamet, kaitseliit, ajakirjandus, inimesed asutustes ja ministeeriumides tegid väga head tööd. Tänan ka NATOt, kes käivitas meie ja Soome palve peale operatsiooni merel. Inimesed kodudes olid kriisivalmiduses. Aitäh!

Tõestasime jälle, et oleme valmis ka suurteks ja tehniliselt keerulisteks ülesanneteks. Loodan, et absoluutne enamik inimesi saab ikka aru, milleks see kõik vajalik oli. Kriitilise infrastruktuuri elementide üle ükskõik missuguse otsustusõiguse olemine Venemaa käes oleks praegu vastutustundetu risk.

See keerukas kaablite ja juhtmete süsteem, mis meid teiste Balti riikide ja Euroopaga seob, ei ole mitte ainult tehnilised sidemed. Need on rohkem. Need on ka sõprussidemed, ühise saatuse ja vastutuse tunnetamine. Mandri-Euroopa elektrivõrguga liitumine on võrreldav Schengeni viisaruumiga liitumisega.

Eesti on väike riik, millel on piiratud sisetarbimine, seega on rikkuse kasvatamisel eksporditurg väga oluline. Uute investeeringute jaoks on vaja rohkem puhast ja elektrihinda alandavat energiatootmist – vastasel korral on majanduse kasvul piir ees. Vanaviisi jätkates meie ekspordivõime kahaneks ning konkurentsivõime Euroopas väheneks.

Energeetikaarutelud toimuvad nii valitsuses kui ühiskonnas sisuliselt kogu aeg. Vanad põlevkivijaamad lagunevad ja toodavad kallist elektrit, 60 aastat on teinud oma töö. Uusi võimsusi on vaja. Tark on arendada neid tasakaalus – taastuvenergiat, mis soodsam, juhitavat energiat, energiasalvestust ja tulevikus ka tuumaenergiat. Elektri tootmise ja varustuskindluse teema jääb selle ja veel paljude valitsuste lauale kauaks.

Thomas Alva Edisoni kuulsa mõtteni, et me teeme elektri nii odavaks, et ainult rikastel on vara põletada küünlaid, on Eestil veel pikk tee minna.

Head kuulajad

Järgnevast ma meelsamini ei räägiks, aga peab. 5. veebruaril kirjutas Erik Gamzejev oma Vikerraadio päevakommentaaris vastuseismise epideemia bumerangiefektist. Ta sõnastas emotsionaalselt, mille vastu ollakse. Ei tuulikutele! Ei õlitehastele! Ei tuumajaamale! Ei maavarade kaevandamisele! Ei metsa raiumisele ning igasugustele tehastele! Ei kaitseväe polügonidele! Ei ka kanalatele!

See vastuseismine kõigele kajab avalikkuses juba ammu. Valimiste eel võtab see tihti organiseeritud kuju, on võtnud ka praegu.

See on muutusvastasus. Kas on võimalik muutust ära hoida või edasi lükata, tundub olema väga levinud mõte. No ei saa põlevkivi enam Eesti energeetika aluseks tulevikus, ei tule kolhoosid tagasi ja infot ei hakata levitama enam faksiga. Need rongid on läinud.

Eksportiv väikeriik peab olema muutustele avatud. Iga jooksja teab, et kes taga sörgib, kunagi ette ei jõua. Mina keeldun niimoodi sörkimast, meie eesmärk on vabade kodanike 21. sajandi riik, tulevikku vaatav ja inimesi usaldav, haritud ja edukas. Just võime muutuda ja uute oludega kohaneda on olnud Eesti edu alus.

Muutja peab aga arvestama ka vigadega. Ma olen viimane, kes ütleb, et me ei eksi. Mu lemmikkorvpallur Michael Jordan on öelnud mõtte, mis mulle väga meeldib: „Ma olen visanud mööda 9000 viset ja kaotanud 300 mängu. Ma olen 26 korda visanud mööda võiduviske, ma olen ebaõnnestunud kogu aeg. Just seepärast ma olingi edukas.“

Ma lihtsalt palun kuulajatelt tähelepanelikkust ja kriitilist meelt. Kui jälle panete tähele kõigi ja kõige vastu protestijaid sõitmas bussidega ühest kohast teise ja pahandamas kõigi ja kõige vastu, siis võiks mõelda, kas selles on ratsionaalne iva või on põhjus valimiskampaania.

Head Eesti inimesed!

Lõppu jätsin olulise teema. Ehk kõige olulisema.

Ma ei väsi imetlemast meie rahva loominguvõimet. Väikese rahvana on Eesti loonud haridus- ja kultuurielu, mis mõnikord tundub lausa uskumatu. Valik on suur. Näiteks teatripiletite saamine nõuab teinekord suurt tööd ja õnne, mis sest, et piletite hinnad on tõusnud. Igaüks saab leida endale huvitava kultuurivaldkonna. Meie pere on näiteks aastaid olnud Saaremaa ooperipäevade külastaja ja see kuulub kindlalt iga suve ajakavasse.

Mõelge, Eestis laulab, tantsib ja valmistub laulupeoks 100 000 inimest, harjutades aastaid. Meie pere, nagu paljud teised, hoiab pöialt, et saaks oma esineja peole. Konkursisõel siiski on tihe sest Eestis on palju andekaid inimesi. Pealegi, naljaga poleks, kui saad kellegi esinema, piletiraha kohe kokkuhoitud ja keegi teine saab ka veel vaatama tulla.

On raamatuaasta. Meie rahva lugemistraditsioon ja austus raamatu vastu on ehk meie suurim konkurentsieelis. Hando Runnel on kirjutanud väga tähendusrikkad read: „Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust.“ Kuulume paljulugevate ja paljukirjutavate rahvaste hulka. Kas teate, et igal aastal ilmub praegu ligi 4000 eestikeelselt raamatut! Kirjastajad räägivad, et detsembris on päevi, mil meil ilmub 30–35 raamatut!

Rõõm on näha, kuidas meie raamatukogud muutuvad ja on väga paljudes kohtades juba kogukonna keskused, mitte ainult laenutamiskohad. Kodu, raamat, kool, ülikool – need trepiastmed viivad meid üles, 21. sajandi haritud ja edukaks rahvaks.

Seda kõnet kirjutades tahtsin, et see oleks selges ja ilusas eesti keeles. Meie keelt ei võta meilt keegi ära, kui me seda ise ei tee. Mis on keel? Märgisüsteem, kommunikatsiooni ja mõtlemise vahend. Praegu rõhutaksin viimast. Kas me mõtleme ja suhtleme vaid lihtlausetes, võõrkeelsetes lühendites, teematrellides, emotikonides või kuidas? Mis tähendusi me sõnadele anname? Tajusin äkki, et ehk olen mina ka sisulooja, äkki isegi suunamudija. Me kõik vastutame meie keele, meie suurima varanduse eest.

Seepärast kutsun tänavusel raamatuaastal kõiki üles kasvõi natuke meie oma kirjandust lugema. Iga päev natuke. Olgu meil voodi kõrval laua peal oma uneraamat, kust leiame Eesti kirjaniku mõtted, mis on alguses ehk keerulisematesse, aga kaunitesse lausetesse vormitud. Uskuge mind, sellega harjub ära ja see hakkab meeldima.

Hea Eesti rahvas!

Eelnevast sai selgeks, et on olnud lihtsamaid aegu. Kaks aastat COVIDit ja kolm aastat Ukraina sõda on meid tõsisele eksamile kutsunud kui Tartus tuttavat keelt tarvitada. Iga uus päev toob uudiseid, mida me eelmisel päeval võimatuks pidasime. See loob ebakindluse fooni inimestes, riikides, rahvastes. Niisugusel taustal on eriti oluline seada riigi asjad tähtsuse järjekorda ja mitte tegeleda uitmõtetega. Seda ma luban, seda kajastas ka mu tänane kõne.

Alguses ütlesin, et sõna „kiire“ on praegu omandanud täiesti uue tähenduse. See tähendab tungivat vajadust ka kiiremate otsuste järele. Kiiremaid, aga mitte arutamata ja arutuid. Ka seda luban ja teeme.

Lähtume sellest, et valitsus ei ole mõeldud ainult juhtimiseks, vaid eelkõige loodud meie ühiste kokkuleppeliste väärtuste kaitsmiseks. Ma kinnitan teile, see põhimõte on kõige olulisem, mida ma inimesena, kodanikuna ja peaministrina järgida kavatsen.

Head kuulajad ja kaasamõtlejad

Vabariigi sünnipäev on kahe päeva pärast. Inimesel pidi olema kolm vanust: noorus, keskiga ja „te näete täna suurepärane välja!“. Ma ei tea, kuidas on riigiga. Eesti näeb täna hea välja, aga kindlasti mitte veel suurepärane. Jumal tänatud, see tähendab, et palju ja huvitavat aega on meil koos veel ees.

Täna tunneme aga ennast hästi. Naudime suurt pidu ja oleme tänulikud esivanematele, kes on pärandanud meile kõige väärtuslikuma – oma maa, oma keele, oma riigi ja oma mõtte.

Aitäh!

Vabariigi President Eesti Vabariigi 107. aastapäeval

24. veebruaril 2025 Estonia kontserdisaalis
EESTI UUED KÄIGUD

Palju õnne sünnipäevaks, kallis Eesti riik!

Riiki tuleb luua iga päev – see on meie ühine pingutus.

Meie kõigi pingutus, kes me oleme täna siin Estonias, kodudes üle Eesti või kaugemal. Alles seejärel saab riik sündida igal järgmisel hommikul uuesti: Narva muuseumis, Võru Kuperjanovi pataljonis, Kehtna ametikoolis või Orjaku sadamas. Mõnes kauges Eesti saatkonnas. Liivarannal, viljapõllul või rabasaarel. Noorte elurõõmus ja vanemate hoolivuses.

Ja kui me tõstame oma silmad kõrgemale, siis pole võimatu, et näeme riiki kunagi ka mõnel uuel maanteel, moodsas tootmishoones või elektrijaamas, tulevasi sporditähti täis jalgpallihallis.

Eesti on meie kodu. Siin on õige ja hea olla. Siin, parimas kohas maailmas, oleme kõige rohkem ise.

Minu suurim soov täna Eesti riigi sünnipäeval on, et igal Eestis elaval inimesel oleks oma kodus hea olla. Nii, et meist keegi ei tunneks end kõrvalejäetuna.

Meid hoiavad riigi ja rahvana koos enesetaju ja ühtekuuluvustunne. Me suudame jätta kõrvale kitsad huvid, poliitilised vaated ja sisemised sunnid, kui oleme teatris või kontserdil, spordivõistlustel, pulmades või matustel, jõuluajal kirikus või laulu- ja tantsupeol.

Kui me ise inimestevahelisi ühisosi omakasupüüdlikult lõhume, siis me lõhume ka oma identiteeti. Aga Eesti-sugusel väikeriigil peab identiteet alati olema.

Oleme tark ja töökas rahvas, meil on läinud hästi. Varem tõi meile edu majandusvabadus, lihtne asjaajamine ja korras eelarve. Oleme osavalt uusi tehnoloogiaid kasutusele võtnud. Oleme olnud nutikad ja uuendusmeelsed.

Paraku on täna tunne, et püsime küll üsna kindlalt ratta sadulas, aga ükskõik kui kõvasti me ka ei väntaks, meie sõit kiiremaks enam ei lähe.

Nagu hoiaksime jalgadele valu andes käega pidurit all. Meie arengutempo on peatunud, olgem ausad, isegi langenud. Tööd teeme sama palju, ehk rohkemgi, aga nähtavat muutust heaolus ei tunneta. Meist juba pea iga kolmas ütleb, et raske on igapäevaselt toime tulla. Seda on liiga palju.

Maailmas pead tõstnud kurjus paneb proovile meie väärtusruumi ühtsuse. Reeglitepõhine maailm, julgeolekukorra põhialused ja varasemalt sõlmitud kokkulepped on nüüdsest haprama iseloomu ja tähendusega. Justkui oleks keegi nurjatu maailmast värvid välja võtnud ja krutib nüüd pilti mustvalgeks.

Tulevik on tavapärasest veel tundmatum, aga maailm ei ole must-valge. Hirmust ja ärevusest ei ole kasu, edasi viib ettevõtlik vaim ja nutikas tegutsemine.

Sestap küsigem: kuhu ja kuidas teha järgmine arenguhüpe?

Eesti peab üles leidma uued käigud.

Laiem julgeolek

Euroopa siinses nurgas on esmane ja kõige eeldus julgeolek, mis kaitseb meie vabadust, laseb meil laulukaare all eesti keeles laulda ning hoiab majandust. Praegu on aeg, kus meil tuleb Eesti julgeolek uuesti ning laiemalt mõtestada. Ja sellesse investeerida – protsentides enam, kuid eelkõige sisult mõjusamalt.

Nüüdses maailmas õige tee leidmine on hakanud meenutama rabas sumpamist: tuleb olla väga tähelepanelik ja osata vaadata kaugemale. Just selline on rahvusvahelise julgeolekuolukorra lähiajaloo suurim muutumine, mida me praegu kogeme.

Ukraina on üks lakmustest. Iga rahu ei ole hea rahu – Venemaa ultimaatumitele või soovidele järeleandmine ei too Euroopasse rahu, vaid nõrgestab mitte üksnes Euroopat, vaid kogu vaba maailma, ka Ameerika Ühendriike. Eesti jätkab Ukraina toetamist. Toetuse suurendamine on jõukohane kõigile liitlastele, et Ukraina oleks läbirääkimistel tugevamas seisus.

Maailmas tuleb praegu toime vaid tugev Euroopa. Soovitavalt Atlandi-ülesel julgeolekuteljel. Kuid vajadusel ka üksi.

See seab meie ette mitmekihilise ülesande ja küsimused.

Kuidas leida Euroopas üksmeel, kui oleme nii mõneski küsimuses vastassuunas või kõrvale kõndijaid? Kuidas hoida Atlandi-ülest julgeolekutelge ja NATO-t tugevana? Kuidas reformida ÜRO-d nii, et tulevikus ei söandaks Julgeolekunõukogu alaline liige rikkuda ÜRO Harta tuumkokkulepet – keeldu teisele riigile sõjaga kallale minna?

Maailma probleemid on sageli ka Euroopa probleemid, alates mõne kaugema piirkonna vaesuse ületamisest kuni julgeolekuolukorrani Ida-Hiina merel. Hiljutised kohtumised Türgi, Egiptuse ja Iisraeli presidentidega ning Jordaania ja Palestiina juhtidega andsid mulle kinnitust, et oluline on, kuhu me ise selle pilgu enda jaoks seame. Mida kaugemale me vaatame seda parem. Sest maailma eri paigus hargnevad konfliktid on omavahel seotud.

Ebakindlas julgeolekumaailmas tuleb fookus hoida eelkõige meie enda tugevusel. Sõna „meie“ kasutan ma nii Eesti kui ka liitlaste tähenduses. Venemaa mõistab ainult jõudu. Ja tugevaid ei julge keegi rünnata.

Seega, Euroopal pole teist valikut kui oma kaitsesse rohkem investeerida. Mitte selleks, et seda nõuab USA, vaid põhjusel, et selline on geopoliitiline tegelikkus ja et liitlassuhe eeldab tugevaid partnereid mõlemat poolt.

Rahvusvaheline olukord seab Eestile ülesande igapäevaselt tugevdada sõjalist julgeolekut, mis seob kokku üldise kaitsetahte, tõhusama ajateenistuse, tegutsemisvalmis reservväe, Kaitseliidu, kaasaegse ja võimaliku ründaja tagalasse ulatuva relvastuse.

On selge, et sellise heidutava sõjalise julgeoleku hind on rohkem kui praegune 3,4 protsenti SKP-st. Tegin novembris pärast riigikaitse nõukogu ettepaneku tõsta meie kaitse-eelarve viie protsendini, mis ei ole pelgalt üksik number ega protsent, vaid tuleneb NATO selgelt arvutatud väevajadustest, mida näeme NATO kaitseplaanides.

Seda, et julgeoleku eest tuleb rohkem maksta, peab ausalt ütlema ka valimisaastal.

Julgeoleku lahutamatu osa on meie inimeste usaldus oma riigi vastu. Mis tähendab, et riik peab nii tunduma kui ka olema aus, oma ja arusaadav. Siis on mõistetav ka soov oma riiki kaitsta ja riigi kaitsmise eest kodanikuna maksta.

Ent oht on seegi, kui hakkame oma riigis õigusi piirama pelgalt põhjusel, et saavutada kindluse mulje. Iga piirangu puhul tuleb küsida, mida sellega ikkagi konkreetselt saavutatakse ning nõudma kinnitust, et sellega üldse midagi saavutatakse.

Mida pingelisem on maailm, seda enam vajame hoolikat järelemõtlemist ja vigade vältimist – eriti siis, kui kõne all on põhiseaduse muutmine. Peame silmas pidama, et kui vahetult enne valimisi muudetakse valimisreegleid, siis jätab see jälje valimiste usaldusväärsusele. Põhiõiguste piirangud, mida ei toeta veenvad argumendid, kahandavad rahvusvaheliselt meie staatust õigusriigina ja vähendavad nii ka meie julgeolekut.

Välise ja sisemise rahu kõrval on meile kõigile sama oluline energiajulgeolek, millest me räägime palju, ent kus endiselt on rohkem küsimusi kui vastuseid. Kutsun valitsust ja parlamenti lõpuks ometi teadus- ja numbripõhiselt rahvale selgitama, mis Eesti energeetikast saab. Ja tegema otsused, mis eelistamata üht tehnoloogiat või turuosalist teisele lähtuks tervikpildist ega koormaks tarbijaid pikaajaliste kohustustega.

Sellele, et energiatulevikku ei saa üles ehitada juppidest vaid seda tuleks vaadata tervikuna, juhtis hiljuti tähelepanu ka riigikontrolör Janar Holm.

Nutikam majandus

Siit jõuan järgmise vajaliku sammuni. Eesti majandus vajab uut käiku. Eesti majandusel ei ole teist valikut – me peame muutma selle rohkem nutikamaks.

Eesti heaolu võtmeküsimus pole mitte ümberjagamine, vaid suurem tootlikkus. Täna loome ühe töötaja kohta poole vähem väärtust kui Ameerika Ühendriikides. Vahemaa Skandinaaviaga on rohkem kui kolmandik. Teiste riikidega võrreldes on olukord iseäranis halb tööstuses, mis aga võiks olla hoopis meie majanduse lipulaev.

Tootlikkuse kasv olgu majanduspoliitika päris siht. Eestisse välisinvesteeringuid otsides ei pea me esmalt küsima, kui palju töökohti need loovad, sest tööjõudu on meil ju niigi puudu. Peame valima ka investeeringuid selle järgi, kui palju need kasvatavad siinset tootlikkust ja pakuvad võimalusi teadmismahuka majanduse arenguks.

Tehnoloogiaga käsikäes peab ettevõtlusse liikuma teadus. Eesti enda ülikoolide seinte vahelt meie avalikku ruumi. Tean neid väljakutseid ja vaadete erinevusi nii ülikooli kui biotehnoloogia iduettevõtte poolt vaadates, kuid need on ületatavad.

Suur osa uuendusi ei tule otseselt teadusasutustes tehtust, vaid meist endist, kui me nuputame välja viisid, kuidas senist tööd tõhusamalt teha. Inimlik leidlikkus, loovus ja katsetamisjulgus on olulised, et saaksime igapäevatööd tulemuslikumaks muuta.

Tootlikkuse tõusuks vajame ettevõtetes ja ühiskonnas kultuuri, mis ei keskenduks liialt tänastele juurdunud harjumustele ega keelaks uue proovimist.

Eesti ettevõtja ootab kõige enam ettenähtavust ja asjaajamise vähendamist. Täna on aga ettevõtja vaade üsna sudune ja muutlik ning teeperv liiklusmärke täis.

Oleme jõudnud riiki, kus kontori köögis tuleb seebi kõrvale kirjutada “seep” ja nõudepesuvahendi juurde “nõudepesuvahend”. Ja nende siltide olemasolu käib mitu ametnikku kontrollimas. Kui reegel on rumal, siis selle eest ei vastuta mitte oma töökohustust täitev ametnik vaid õiguse looja. Kuid sellega edasi antav sõnum on kõiki pooli ja riiki tervikuna solvav. Leian, et tuleb tõsiselt suhtuda õiguskantsler Ülle Madise pakutud uudissõnasse „halduskius“.

Bürokraatia kurnab. „Mitte-minu-tagahoovi” hoiak peatab majandusarengu. Majandus ei saa toimuda ainult Tallinna büroohoonetes ja Virumaa tuhamägede vahel. Ta peab mahtuma mujalegi. Jah, see tähendab, et ka kellegi kodu lähedusse.

Mida väiksem on koht, seda suuremad on otsused. Sündida saavad need vaid koostöö vaimus. Vastastikuseid soove austades, sest nii toimetades on võimalik olulistest arendustest võita meil kõigil.

Haridusuuendus

Kolmas vajalik samm on hariduse uuendamine. Meil tuleb ümber vaadata oma arusaamad õppimisest ning võtta kasutusele uued võimalused ja tehnoloogilised lahendused. Muutused hariduses tagavad pikaajalise mõju ja tulemuse.

Kümmekond aastat tagasi otsis Eesti omale kohta uues maailmas. Maailm püüdis samal ajal aru saada, kuhu võib viia murranguline uus tehnoloogia – veeb ehk kogu maailma ühendav internetivõrk.

Eestis jagus piisavalt ettenägelikke inimesi, kes leidsid, et parem on digiteerida varem kui hiljem, ja parim koht alustamiseks on haridus. Sündis Tiigrihüppe programm, mis varustas kõik meie koolid arvutite ja internetiühendusega. See avas meile mitmeid uksi, kõlas maailmas ja tegi meid suuremaks.

Täna oleme silmitsi järgmise suure murrangulise tehnoloogia saabumisega. Nii nagu interneti massilise leviku esimestel aastatel ei suutnud me arvata, et meie elu igapäevaseks osaks saavad sotsiaalvõrgustikud või e-riik, ei oska me praegugi ette näha, kuidas tehisaru lõpuks meie maailma muudab. Kuid teadvustagem – see muutus saab olema suur.

Aasta tagasi ütlesin siinsamas, et tehisaru on juba olemas, meie telefonis ja arvutis, aga me pole teda veel piisavalt märganud. Minu soovitus oli temaga kiiremas korras tutvust teha. Õppida – nii õpilastel kui õpetajatel – selle teadmise abil oma elu hõlbustama ja üheskoos kasulikke lahendusi looma. Ja et kooliõpilastele tuleks tagada uutele abimeestele ligipääs, et anda tiigrile uut hoogu hüpata nii kaugele ja kõrgele, et hüppest saaks lend.

Sellest kantuna kutsusin enda juurde ükssarvikuid kasvatanud Eesti ettevõtjad, et mõelda, kuidas meie majandusele uusi arengutõukeid pakkuda. Sel vestlusel pillati mõte, et miks mitte anda kõigile Eesti kooliõpilastele vaba juurdepääs uutele, kõige parematele tehisaru mudelitele.

See mõte läks lendama ja homme kogunevad Kadriorus minu kutsel Eesti ettevõtjad, haridustegelased ning haridus- ja teadusminister, et anda ametlik algus uuele haridusprogrammile. Alustame gümnaasiumist. Juba sel sügisel jõuab digitaalne õpivara ja keelemudelid paarikümne tuhande õpilaseni Eestis.

See muudab õppimist. Uue tehnoloogia abil saame ehk teoks teha selle, millest haridusspetsialistid on unistanud: et igaüks saaks õppida isikupärastatud programmi järgi. Et hariduse tuum on mõtlemise arendamine, mitte pelgalt olemasoleva teadmise kinnistamine.

Tark rahvas ei volita mõtlemist masinatele, vaid kasutab neid oma tugevuste võimendamiseks ja nõrkuste kõrvaldamiseks. Inimene ei pea kartma tehisaru vaid teist inimest, kes oskab temast paremini tehisaru kasutada.

Hariduse alusvundament on lugemine. Tänavu saame uhkusega öelda, et Eesti raamatu aasta on hooga käima läinud. Esimene eestikeelne trükis ilmus juba 500 aastat tagasi. “Rahvas algab raamatust”, ütleb Hando Runnel.

Raamatuaasta alguses kutsusin koolinoori mõtisklema teemal “Lugeda või mitte lugeda?”. Marite Vunk, Pärnu Mai Kooli 9d klassist, kirjutas, et lugemise vastu ei teki huvi, kui ei leia õiget raamatut. Tsiteerin: “Mõnikord läheb lihtsalt aega, et armastus raamatute vastu leida, kuid olen kindel, et iga inimese jaoks on siin maailmas vähemalt üks lugu, mida nad loeksid kas või sada korda uuesti.”

Jah, igaühe jaoks on kuskil üks raamat. Leidke see üles! Teeme raamatuaastal nii, et lugejaid on rohkem kui kirjutajaid.

Olukorras, kus maailm kuhjub, raksub ja kõmiseb tekstidest meie ümber, muutub kriitilise lugemise oskus üha olulisemaks. Seda tähelepanuta jättes võime lugeda end varasemast rumalamaks.

Internet ise ei kirjuta, raadio ei räägi ega telekas näita. Tuleb osata vaadata ridade vahele ja ekraanide taha. Igas tekstis on midagi veel, vahel väga palju. Sealt võib paista ka lausvalet ja viha.

Siit jõuangi mõtteni, et siiski tuleb vajutada ka pidurit.

Me peame vihast lahti saama. Liiga paljud meist käivad ringi, juuksed püsti ja elektrit täis. Tigedus tuleb kuhugi maandada, kasvõi lugemisse või jalutuskäiku. Aga mitte teiste inimeste peale. Ei võõraste ega lähedaste.

Oleme küll õppinud rääkima ja kirjutama, kuid üha vähem kuulama ja lugema. Enne mõtlemist ütleme. Esmalt kirjutame, seejärel loeme.

Seetõttu ei sünni meil enam avalikke debatte, vaid laiutab pealkirjade, postulaatide ja plakatitega vehkimine ning arvamuste lihtsustamine. Ei sünni isegi head nalja, kuna keegi võib solvuda.

Meie ühiskondlik vaimne tervis on paljuski kreenis, kuna meie ümber on ohtralt kiusu ja vägivalda. Nii sõnalist kui füüsilist, nii meedias kui koduseinte vahel, nii peidetud agressiivsust kui avalikku ärapanemist.

Minu siiras palve: vähem kurjust ja käremeelsust.

Headusest on alati puudu. Seetõttu peame rääkima sellest, et me üha rohkem ei salli teistsugust mõtlemist ega suuda andestada. Sellest, et keegi peab kogu aeg süüdi olema. Sellest, et meid kogu aeg keegi ärritab. Mida enam viha ja halvakspanu külvata, seda enam see tagasi peegeldub. Ei saa oodata headust, soojust ja armastust, kui ise oled tige, käre ja pire.

Selleks, et kohal ja püsti olla, tuleb üha kiiremini sõita. Peame riigina üles leidma uued käigud.

Muudame hariduse ja majanduse nutikamaks.

Võtame lisaks oma mõistusele appi ka tehisliku.

Viime tehnoloogia ja teaduse ettevõtlusse.

Aitame kogukondadel teadlaste ja uuringute toel otsustada, kuhu tuleb vajalik taristu ja kuhu tootmine.

Investeerime veelgi jõulisemalt riigikaitsesse.

Ehitame koos teistega üles majanduslikult ja ka sõjaliselt tugeva Euroopa.

Kuulame ja hindame üksteise arvamust. Hoiame elu, ka linnadest kaugemal.

Keerame pildi tagasi värviliseks ja muusika mitmehäälseks.

Toimetame mitte südame tagudes vaid südame tuksudes.

Oleme enesekindlad.

Sügisel käis üle Eesti kõva torm. Kõik said räsida, eriti saared. Manijal oldi kolm ööd raadio, valguse ja veeta. Kaks pimedat päeva ka.

Manilaiu mees Mark Soosaar päris naabritelt tormikahjude kohta: “Kas Kihnus enamik mehi-naisi on püsti veel?”

Kihnu vallavolikogu esinaine Leas Veera vastas selle peale: “Ei meil pole häda kedagi, natuke sakutas.”

Head Eesti riigi sünnipäeva meile kõigile!

Minu kallis, minu kallis
Espresso macchiato
Macchiato, macchiato –
palun, palun
espresso kohvi kirglik!
Hei, tibi, siin Tomaso –
mu sõltuvus tobacco.
Mu arm on kohvi,
see on väga tähtis.
Ei aja mina mulli.
Ma olen väga bizi,
see pleiss siin kuulub mulle.
Saab sidruni see elult,
kel tantsuplatsil deemon.
No stresso, no stresso –
no niid tu bii depresso.
Ma lendan äriklassis,
seal 24 karaati.
Mul grandioosne loss on
ja raha voolab kosest,
ma töötan magamata
ja higistan kui mafioso.
Mu elu kui spageti
on karm mu surmani.
No stresso, no stresso –
no niid tu bii depresso.

Eesti Laul 2025

Meenutagem eelmisi poleemilisi Eestit esindanud laule:
5-5+ https://www.youtube.com/watch?v=H8bpHh90tzk&t=125s&pp=ygUKbXVydXRhciA1Kw%3D%3D
Everybody https://www.youtube.com/watch?v=IEQa8Q9x5Ag&pp=ygUdY29tZSBvbiBldmVyeWJvZHkgZGF2ZSBiZW50b24%3D
Letosvet https://www.youtube.com/watch?v=LRh9PzNYD-8&pp=ygUJbGV0byBzdmV0
https://www.youtube.com/watch?v=IWIxvkt3hoI

1) tõlgi laulusõnad eesti keelde

Mi amore
Mi amore
Espresso macchiato,
Macchiato, macchiato
Por favore
Por favore
Espresso macchiato corneo
Coffee-black https://www.youtube.com/watch?v=K6i-4dd8qzU&list=RDK6i-4dd8qzU&index=1&pp=8AUB
Mi amore
Mi amore
Espresso macchiato,
Macchiato, macchiato
Por favore
Por favore
Espresso macchiato
Espresso macchiato

Ciao bella I’m Tomaso
Addicted to tobacco
Me like me coffee very
Importante
Tomaso Valsberg https://www.youtube.com/watch?v=sq6UApjvTN8&pp=ygUWbWFua2kgbWFpbmQgdGVsZXZpaXNvcg%3D%3D
No time to talk miscusi
My days are very busy
Cos I own this little
Ristorante

Life may give you lemons
When dancing with the demons
No stresso no stresso
No need to be depresso
Tomaso Uibo https://www.youtube.com/watch?v=WX9TU-He7Ps&pp=ygUZdG9vbWFzIHVpYm8gbWFza2lzIGxhdWxqYQ%3D%3D
Me like to fly privati
With 24 carati
Also mi casa very
Grandioso

Mi money numeroso
I work around the clocko
That’s why I sweating
Like a mafioso

Life is like spaghetti
It’s hard until you make it
No stresso no stresso
It’s gonna be espresso

*

1. inglise-eesti robottõlge:

Ma armastan
espresso macchiato,
Macchiato, macchiato
Eelis
Espresso macchiato corneo
Ma armastan
espresso macchiato,
Macchiato, macchiato
Eelis
Espresso macchiato
Espresso macchiato
Ciao bella, ma olen tomaso
Tubakasõltuvuses
Mulle meeldib kohv väga
Tähtis
Pole aega miscusi rääkida
Minu päevad on väga tegusad
Sest ma oman seda väikest
Ristorante
Elu võib sulle sidrunit anda
Kui tantsid deemonitega
Pole stressi, pole stressi
Pole vaja olla depressiivne
Mulle meeldib privaatselt lennata
Tomaso Lunge https://www.youtube.com/watch?v=u-9q-zXA2EY&pp=ygUVdG9vbWFzIGx1bmdlIMO1aHVwYWxs
24 karaadiga
Ka minu maja väga
Grandioso
Mi raha numberso
Töötan ööpäevaringselt
Sellepärast ma higistan
Nagu mafiooso
Elu on nagu spagetid
See on raske, kuni sa sellega hakkama saad
Pole stressi, pole stressi
Sellest saab espresso

*

2. eesti-itaalia robotversioon
Jegor Andrejevi viipetõlge https://eeter.err.ee/1609607015/video-tommy-cashi-voidulugu-viipekeelse-tolkega
Minu armastus
Espresso Macchiato,
Peitsitud, plekilised
Palun
Kiimas laiguline espresso
Espresso Macchiato
Tere kaunis, mina olen Tomaso
Tubakasõltuvuses
Mulle meeldib kohv väga
Tähtis Tomaso Wahli poeg Florian https://www.youtube.com/watch?v=ZZbafer05TU&pp=ygUdZmxvcmlhbiB3YWhsIG11IHZlbmQgb24gbGVzYmk%3D
Vabandust pole aega rääkida
Minu päevad on väga tegusad
Sest ma oman seda väikest
Restoran
Elu võib sulle sidrunit anda
Kui tantsid deemonitega
Pole stressi, pole stressi
Pole vaja olla masenduses
Lauri Saatpalu https://www.youtube.com/watch?v=UR32CphaiAs&pp=ygUebGF1cmkgc2FhdHBhbHUgaXNhZ2EgZHJhYWtvbmls
Mulle meeldib eraviisiliselt lennata
24 karaadiga https://eeter.err.ee/1609606646/dago-esitas-eesti-laulu-finaalis-oma-legendaarset-lugu-sveits
Olen ka väga palju kodus
Suurepärane
Ma rahan palju
Töötan ööpäevaringselt
Sellepärast ma higistan
Nagu mafiooso
Elu on nagu spagetid
See on raske, kuni sa sellega hakkama saad
Pole stressi, pole stressi
Sellest saab espresso

2) pane eestikeelne versioon rütmi ja riimi – uuri, mis täpsemalt on see espresso macchiato!

3) leia ja analüüsi teisi kohviteemalisi laule

4) pane alljärgnevas tekstis kirjavahemärgid ja kokkulahkud

Olgem õnnitletud meid Eurovisionil esindava stiili peo tantsu sammud ei ole keerulised itaalia aktsendiga inglise keele taga suudab vaid antropoloogia geenius eesti pärast nüanssi finessi ja kvintessentsi tajuda.
Erinevalt mitmetest konkurentidest ei kõnelnud ekstsentriline ja egotsentriline Tommy Cash kodaniku nimega Tomas Tammemets visiit kaart videos ise endast vaid kohvist kui kultuuri ja seltsi elu nähtusest ning missioonist tuua 1956 aastast peetud Eurovision Eestisse. See saaks olema siga kallis lõiv selle eest et me märkamatult ja nii muu seas praeguses titaanide heitluses USA vene hiina vahel põrmu ei pihustuks.
Põrmugi ei pihustaks meie armastust kohvi jookide vastu veelgi kõrgem hind mis harrastab paralleelselt kakao ja šokolaadiga hinna võidu jooksu ohustamata see juures sõltuvus haigusega. Erinevalt alkoholist mis on nüüd nii maiustustest kui naturaal mahladest kurioosselt odavam otse kui viina kuradi aktsiisi maksu tõstmata jätmise üle otsustanud „rahvajuhid“ täidaksid deemonite tellimust jooge end surnuks et illuminaadid saaksid Maarja maa endale. Laastatud ja saastatud on teine küll aga mitte nii katki kui Krimm ja Mariupol. Meil on aega veel… ja veel… ja veel…
Eks näis kuidas minevikuks saavas tulevikus tagant järel tarkusega targutame neil kes jäid käsi paremini käis kui loobunutel kellele mujal turvalisem näis. Näe nüüd on neil viledaks kulunud käis paljastanud luud ning hüljatud kodu läve valvab mõttetu luud.
Hannes Võrno Eristuvalt ja epiteetideta kogu selle aastate pikkuse piinlikkuse parim show mida Eesti artist on iial loonud. Kes nooruses on diskol käinud jääb pea viltu kuulatama kas on…natuke Scatman John…igaks juhuks ei vea paralleele. Ehk jõuab ka pärale et mitte tants viis ja sõnad vaid sügav ja loov sisemine vabadus versus õu konna kriteeriumite ees koogutav tunnustus janu viivad andekad sihile! Vaatasin rõõmuga hinges üht stambi vaba ja endasse uskuvat andekat loojat! Euroopa ja muusikaga pole sel pepu piller kaaril terve dekaad mingitki pistmist olnud. Sähke! Eestis maksab cash! Toppige tuppe tagasi oma e-rublad.
Kahe tuhande kahe kümne viiendast aastast viin tulevikku siiski enam hirme kui eales varem rohkem inflatsiooni ja hüper hindu kui iial seni eks virisev nasaalne kammer toon olegi eestlasele omane kaasa vara mille ikka sellest seitsme saja aastasest orja ajast kaasa toon.

5) kirjuta oma suhetest kohviga – kas, kui palju, kellega, miks – mida traditsioonidest tead…

Minu kallis, minu kallis
Espresso macchiato
Macchiato, macchiato –
palun, palun
espresso kohvi kirglik!
Hei, tibi, siin Tomaso –
mu sõltuvus tobacco.
Mu arm on kohvi,
see on väga tähtis.
Ei aja mina mulli.
Ma olen väga bizi,
see pleiss siin kuulub mulle.
Saab sidruni see elult,
kel tantsuplatsil deemon.
No stresso, no stresso –
no niid tu bii depresso.
Ma lendan äriklassis,
seal 24 karaati.
Mul grandioosne loss on
ja raha voolab kosest,
ma töötan magamata
ja higistan kui mafioso.
Mu elu kui spageti
on karm mu surmani.
No stresso, no stresso –
no niid tu bii depresso.

Eesti Laul 2025

Meenutagem eelmisi poleemilisi Eestit esindanud laule:
5-5+ https://www.youtube.com/watch?v=H8bpHh90tzk&t=125s&pp=ygUKbXVydXRhciA1Kw%3D%3D
Everybody https://www.youtube.com/watch?v=IEQa8Q9x5Ag&pp=ygUdY29tZSBvbiBldmVyeWJvZHkgZGF2ZSBiZW50b24%3D
Letosvet https://www.youtube.com/watch?v=LRh9PzNYD-8&pp=ygUJbGV0byBzdmV0
https://www.youtube.com/watch?v=IWIxvkt3hoI

1) tõlgi laulusõnad eesti keelde

Mi amore
Mi amore
Espresso macchiato,
Macchiato, macchiato
Por favore
Por favore
Espresso macchiato corneo
Coffee-black https://www.youtube.com/watch?v=K6i-4dd8qzU&list=RDK6i-4dd8qzU&index=1&pp=8AUB
Mi amore
Mi amore
Espresso macchiato,
Macchiato, macchiato
Por favore
Por favore
Espresso macchiato
Espresso macchiato

Ciao bella I’m Tomaso
Addicted to tobacco
Me like me coffee very
Importante
Tomaso Valsberg https://www.youtube.com/watch?v=sq6UApjvTN8&pp=ygUWbWFua2kgbWFpbmQgdGVsZXZpaXNvcg%3D%3D
No time to talk miscusi
My days are very busy
Cos I own this little
Ristorante

Life may give you lemons
When dancing with the demons
No stresso no stresso
No need to be depresso
Tomaso Uibo https://www.youtube.com/watch?v=WX9TU-He7Ps&pp=ygUZdG9vbWFzIHVpYm8gbWFza2lzIGxhdWxqYQ%3D%3D
Me like to fly privati
With 24 carati
Also mi casa very
Grandioso

Mi money numeroso
I work around the clocko
That’s why I sweating
Like a mafioso

Life is like spaghetti
It’s hard until you make it
No stresso no stresso
It’s gonna be espresso

*

1. inglise-eesti robottõlge:

Ma armastan
espresso macchiato,
Macchiato, macchiato
Eelis
Espresso macchiato corneo
Ma armastan
espresso macchiato,
Macchiato, macchiato
Eelis
Espresso macchiato
Espresso macchiato
Ciao bella, ma olen tomaso
Tubakasõltuvuses
Mulle meeldib kohv väga
Tähtis
Pole aega miscusi rääkida
Minu päevad on väga tegusad
Sest ma oman seda väikest
Ristorante
Elu võib sulle sidrunit anda
Kui tantsid deemonitega
Pole stressi, pole stressi
Pole vaja olla depressiivne
Mulle meeldib privaatselt lennata
Tomaso Lunge https://www.youtube.com/watch?v=u-9q-zXA2EY&pp=ygUVdG9vbWFzIGx1bmdlIMO1aHVwYWxs
24 karaadiga
Ka minu maja väga
Grandioso
Mi raha numberso
Töötan ööpäevaringselt
Sellepärast ma higistan
Nagu mafiooso
Elu on nagu spagetid
See on raske, kuni sa sellega hakkama saad
Pole stressi, pole stressi
Sellest saab espresso

*

2. eesti-itaalia robotversioon
Jegor Andrejevi viipetõlge https://eeter.err.ee/1609607015/video-tommy-cashi-voidulugu-viipekeelse-tolkega
Minu armastus
Espresso Macchiato,
Peitsitud, plekilised
Palun
Kiimas laiguline espresso
Espresso Macchiato
Tere kaunis, mina olen Tomaso
Tubakasõltuvuses
Mulle meeldib kohv väga
Tähtis Tomaso Wahli poeg Florian https://www.youtube.com/watch?v=ZZbafer05TU&pp=ygUdZmxvcmlhbiB3YWhsIG11IHZlbmQgb24gbGVzYmk%3D
Vabandust pole aega rääkida
Minu päevad on väga tegusad
Sest ma oman seda väikest
Restoran
Elu võib sulle sidrunit anda
Kui tantsid deemonitega
Pole stressi, pole stressi
Pole vaja olla masenduses
Lauri Saatpalu https://www.youtube.com/watch?v=UR32CphaiAs&pp=ygUebGF1cmkgc2FhdHBhbHUgaXNhZ2EgZHJhYWtvbmls
Mulle meeldib eraviisiliselt lennata
24 karaadiga https://eeter.err.ee/1609606646/dago-esitas-eesti-laulu-finaalis-oma-legendaarset-lugu-sveits
Olen ka väga palju kodus
Suurepärane
Ma rahan palju
Töötan ööpäevaringselt
Sellepärast ma higistan
Nagu mafiooso
Elu on nagu spagetid
See on raske, kuni sa sellega hakkama saad
Pole stressi, pole stressi
Sellest saab espresso

2) pane eestikeelne versioon rütmi ja riimi – uuri, mis täpsemalt on see espresso macchiato!

3) leia ja analüüsi teisi kohviteemalisi laule

4) pane alljärgnevas tekstis kirjavahemärgid ja kokkulahkud

Olgem õnnitletud meid Eurovisionil esindava stiili peo tantsu sammud ei ole keerulised itaalia aktsendiga inglise keele taga suudab vaid antropoloogia geenius eesti pärast nüanssi finessi ja kvintessentsi tajuda.
Erinevalt mitmetest konkurentidest ei kõnelnud ekstsentriline ja egotsentriline Tommy Cash kodaniku nimega Tomas Tammemets visiit kaart videos ise endast vaid kohvist kui kultuuri ja seltsi elu nähtusest ning missioonist tuua 1956 aastast peetud Eurovision Eestisse. See saaks olema siga kallis lõiv selle eest et me märkamatult ja nii muu seas praeguses titaanide heitluses USA vene hiina vahel põrmu ei pihustuks.
Põrmugi ei pihustaks meie armastust kohvi jookide vastu veelgi kõrgem hind mis harrastab paralleelselt kakao ja šokolaadiga hinna võidu jooksu ohustamata see juures sõltuvus haigusega. Erinevalt alkoholist mis on nüüd nii maiustustest kui naturaal mahladest kurioosselt odavam otse kui viina kuradi aktsiisi maksu tõstmata jätmise üle otsustanud „rahvajuhid“ täidaksid deemonite tellimust jooge end surnuks et illuminaadid saaksid Maarja maa endale. Laastatud ja saastatud on teine küll aga mitte nii katki kui Krimm ja Mariupol. Meil on aega veel… ja veel… ja veel…
Eks näis kuidas minevikuks saavas tulevikus tagant järel tarkusega targutame neil kes jäid käsi paremini käis kui loobunutel kellele mujal turvalisem näis. Näe nüüd on neil viledaks kulunud käis paljastanud luud ning hüljatud kodu läve valvab mõttetu luud.
Hannes Võrno Eristuvalt ja epiteetideta kogu selle aastate pikkuse piinlikkuse parim show mida Eesti artist on iial loonud. Kes nooruses on diskol käinud jääb pea viltu kuulatama kas on…natuke Scatman John…igaks juhuks ei vea paralleele. Ehk jõuab ka pärale et mitte tants viis ja sõnad vaid sügav ja loov sisemine vabadus versus õu konna kriteeriumite ees koogutav tunnustus janu viivad andekad sihile! Vaatasin rõõmuga hinges üht stambi vaba ja endasse uskuvat andekat loojat! Euroopa ja muusikaga pole sel pepu piller kaaril terve dekaad mingitki pistmist olnud. Sähke! Eestis maksab cash! Toppige tuppe tagasi oma e-rublad.
Kahe tuhande kahe kümne viiendast aastast viin tulevikku siiski enam hirme kui eales varem rohkem inflatsiooni ja hüper hindu kui iial seni eks virisev nasaalne kammer toon olegi eestlasele omane kaasa vara mille ikka sellest seitsme saja aastasest orja ajast kaasa toon.

5) kirjuta oma suhetest kohviga – kas, kui palju, kellega, miks – mida traditsioonidest tead…

Õppinud mehel paluti kunagi selgitada erinevust religiooni ja vaimsuse vahel. Tema vastus oli sügav:

– Reiligioon ei ole ainult üks, konkreetne, vaid neid on palju erinevaid.
– Vaimsust on alati üks.

– Religioon on mõeldud neile, kes magavad.
– Vaimsus on ärkvel.

– Religioon on mõeldud neile, kes vajavad kedagi, kes ütleks neile, mida teha ja tahavad olla juhitud.
– Vaimsus on mõeldud neile, kes pööravad tähelepanu oma sisemisele häälele.

– Religioon on dogmaatiline reegelite kogu.
– Vaimsus kutsub meid kõige üle analüüsima ja mõtlema, samal ajal ka kõike kahtluse alla seadma.

– Religioon ähvardab ja hirmutab.
– Vaimsus annab sisemise rahu.

– Religioon räägib patust ja süütundest.
– Vaimsus ütleb: ”Õppige oma eksimustest”

– Religioon tõrjub maha kõik, mis on vale.
– Vaimsus ületab kõik, mis viib teid oma tõele lähemale.

– Religioon räägib Jumalast, kui ühest ainsast.
– Vaimsus ületab kõik süsteemid ja aitab näha sul süsteemi, kui ühte tervikut. Mõistes algsesse allikasse, kui loome algsesse.

– Religioon leiutab.
– Vaimsus leidub.

– Religioon ei salli küsimusi.
– Vaimsus seab kõik kahtluse alla.

– Religioon on inimene. See on organisatsioon, mille reeglid on loodud meeste poolt. 
– Vaimsus on jumalik, ilma reegliteta.

– Religioon on paljude lõhede põhjus.
– Vaimsus ühendab.

– Religioon püüab sind uskuma panna.
– Uskumiseks tuleb otsida vaimsust.

– Religioon järgib püha raamatu mõisteid.
– Vaimsus otsib püha kõikidest raamatutest.

– Religioon toitub hirmust.
– Vaimsus toitub usaldusest ja usust.

– Religioon elab mõtetes edasi.
– Vaimsus elab sisemises teadvuses.

– Religioon tegeleb rituaalide tegemisega.
– Vaimsus on seotud sisemise Minaga.

– Religioon toidab ego.
– Vaimsus põhjustab minna üle ja kaugemale veel.

– Religioon elab minevikus ja tulevikus.
– Vaimsus elab olevikus.

– Religioon on kultus.
– Vaimsus on sisemine meditatsioon.

– Religioon loob kirikud ja kloostrid meie palveks.
– Vaimsus vabastab meie teadvuse igal ajal ja igas kohas.

– Religioon lubab igavest elu alles peale meie surma.
-Vaimsus on Jumala leidmine meie sees praeguse elus, enne meie surma.

Vsevolod Jürgenson
Sponsitud · Reklaami eest maksis Vsevolod Jürgenson ⋅ Digitaalselt loodud
1) korrasta õigekiri 2) võta lühidalt kokku, millise valetamisjuhtumi paljastab hr Jürgenson 3) kirjuta valetamisest maailmas, Eestis ning oma kodus ja elus – ausalt!
Valetamine kui kuritegu
Usun siiralt, et eesti rahvas suhtub valetamisse äärmiselt negatiivselt, eriti kui selle abil tekitatakse kahju või püütakse haneks tõmbamise abil endale hõlptulu teenida. Siiski on seni jäänud suurte luiskajate puhul õhku vaid piinlikkustunne, sest neid, kelle huulilt lugedes võib tõmmata saada, pole vastutusele võetud. Nüüd on praktika muutumas, andes tulevikuks lootust, et kui mingi lubadus välja käiakse, tuleb see ka täita.
Kriminaalne kütusebluff.
Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, mis süüdistab AS Olerexi juhatuse liiget Andres Linnast valeandmete esitamises, ehk selgemalt väljendudes valetamises. Nimelt esitati juhatuse liikme teadmisel ja õhutusel riigiasutustele andmed, et Eestisse tarniti 9000 tonni taastuvtoorainel toodetud diislit, kuigi tegemist oli fossiilse kütusega. Selle kavala nipiga hoidis ettevõte kokku keskkonnameetmetega kaasnevatelt kuludelt, mis meie õiguskaitseorganite hinnangul on piisav põhjus kohtumenetluse alustamiseks.
Tegemist on tähelepanuväärse juhtumiga, mis üheselt kinnitab, et valetada pole ilus, ole siis suure kütusefirma juht, ennastupitav koalitsioonipoliitik või riigitelevisiooni kallutatud uudiste reporter. Igatahes tuleb neil, kes väikest valet patuks ei pea ja suurt valet poliitiliseks tööriistaks hindavad, arvestada, et kui prokuratuur viitsib ja kuritegude uurijad vaevuvad, võid saada kaela krimmasja, sest pretsedent on loodud.
Vale riiklikult doteeritud abivahendina.
Samal ajal kui Andres Linnas käsi südamel vandus, et diisel, mis Eestisse jõuab on puhta roheline ja süsinikuvaene, komposteeris nüüd riigisekretäriks upitatud, ent toona kliimaministeeriumi kantslerina igapäevast leiba teeninud Keit Kasemets, ettevõtlus- ja innovatsiooni sihtasutuse EISA õnnetute ametnike ajusid, kinnitades raudselt, et vähese elulootusega ilmale tulnud Nordica lennundusettevõtet ootab helge tulevik, kui eisakad vaid vaevuvad põhjatusse kuluauku veel 1,5 miljonit maksumaksja raha toppida. Ullikesed läksidki õnge ja miljon sai kenasti tuulde lastud.
Väär oleks arvata, et taoline vana kala nagu Kasemets Nordica kehvast seisust ei teadnud ja heas usus, et lennundushiid kopsaka rahasüsti abil erastamiseni vastu peab, riigi vara säilimise nimel tegutses. Eks see suits, mis Nordica lennumasina sabast tõusis, oli selleks ajaks juba kõigile asjaomastele silma jäänud, kuid meie riigis on kombeks, et maksumaksja kulutusi ei loeta, sest riigi rahaline seis on nagunii kehva ja mis sel siis enam kokku hoida, kui võib lihtviisil laristada. Nii see Kasemets laskiski EISA raha tuuri panna, ise toonasele kliimaministrile vaikselt silma tehes, et kulla Michal, lepime kokku, et mina pole EISA survestamisest sulle piiksatanudki, eks pead siis mind ka meeles, kui peaministri toolile potsatad. Ometi on nii Kasemets, kui ka Michal seni puhtad poisid, sest valetamine pole Eestis siiski veel kriminaalkorras karistatav. Aga miks siis Olerexi kotitakse, võib selle peale küsida. Asi on lihtne. Eks mõnele valitsuspartei suurtoetajale on Olerex ja seal aetav kasumlik äri pinnuks silmas ning sellepärast tuleb Linnas liistule tõmmata, aga Kasemets mitte.
Keda kutsutakse diskole?
Mis on selle loo mõte? Hämmeldus Eestis poliitiliste eelistuste alusel toimuva segregatsiooni suhtes, et kui oskad valida õige poole, võid valetada, aga kui õigetele jalgu jääd, saad kriminaalkahtlustuse. Ent mida oodata riigist, kus siseminister joobnud peavoolumeedia esindajatele baaris rämediskol tümpsu laseb ja justiitsminister ametis kurnava mõttetööga, kuidas siinsetesse vanglatesse globaalse haardega pätte tuua. Eesti rahvas, sa näed ja ei mürista!
Jälgige oma valdkonna puhtust nii energiasüsteemis kui ka teid ümbritsevate inimeste igapäevaelus. Mõnikord me ei märka, kuivõrd me oleme teiste inimeste probleemide maailma sukeldunud ja teeme otsuseid nende vajadustest lähtuvalt. Me jälgime kõike, välja arvatud meie soovid, mis on meile südamekeskuse dikteeritud.
Kõiki energiasüsteemis üksteise järel või isegi paralleelselt toimuvaid protsesse on raske jälgida, kuid puhtuse säilitamiseks ja seestpoolt tulevate sõnumite kuulamiseks saad teha kõik endast oleneva siin ja praegu.
https://l.facebook.com/l.php?u=https%3A%2F%2Fyoutu.be%2FEU9d3yBpoyk%3Fsi%3DQNgKnqTkH8rlXrV2%26fbclid%3DIwZXh0bgNhZW0CMTAAAR2_r5RN01YL-Nk3AqG8W3B7XvVYR6ZFncxbkbQzOgt5wge4wN-uqlCy0ek_aem_g_Lzn7lECjJJczXVm_OBVQ&h=AT0gKZj6j7HXqlOR2rMOvFXGotLjR7KOPVsquzEtVyR4Dzen9DFIzSCxJI9woU3fi8Afw9Z544gEOmcafHa52SpQcEqBbKAsPDu4d5ufnwU-3nyd1yT3aCSEjXTBe60s-iQU7z_gqhvJDis
Paljud inimesed kardavad kedagi solvata oma keeldumisega, vastusega: “Ei, ma ei taha seda ja see ei sobi mulle.” Väljendage oma emotsionaalset seisukohta: “Ma näen maailma teistmoodi kui sina ja ma ei taha oma vabadust piirata ego kapriiside ja kahtluste tõttu.”
Vähesed inimesed suudavad tõeliselt väljendada oma isiklikke piire ja seada need endale ja ümbritsevale maailmale. Kuid kõige olulisem asi, mida peate kõigepealt tegema, on oma kavatsused ja suhted iseendaga jaotada ja teadvustada. Kus on ainult sina ja sina, mitte keegi teine. Ja alles siis, kui olete seda väärtust juba tundnud, saate selle reaalsuseks tõlkida. Veelgi enam, igasugustes pisiasjades, mõtetes, sõnades ja lihtsas suhtumises.
Inimesed loevad alateadlikult meie impulsse ja sisemist seisundit ning kui sa kiirgad armastust, väärtust iseenda, oma aja vastu, austust, sära ja valgust, siis on vastus heade kavatsustega. Paljud inimesed ütlevad, et kui nad teevad head, saavad nad vastutasuks kurja. Siin on hoopis teistsugune lugu, mitmemõõtmeliste olukordadega ja iseenda tundmaõppimise kogemusega läbi teiste Hingede peeglite.
Ühel juhul õpetab see teile enesehinnangut. Teises näitab see, et teie lahkus, mis on oma olemuselt nähtav, pole kaugeltki hea ja selle taga peitub tänulikkuse ootus, austus karma vastu või pattude andeksandmine. Halvimal juhul “päästja ja ema Teresa” programm.

See on mõnikord inimese psüühika, isekuse ja tarbimismaailma vangistuses.
Isegi kui näete maailmavaateid ja vaateid elule, mis erinevad teie omast, ärge hinnake nende olemasolu. Võib-olla on inimhinged või konkreetne hing enda jaoks midagi muud otsustanud. Mitte ärgata, mitte osaleda üleminekus ühest dimensioonist teise. Ka see on valik ja kellelgi pole õigust seda rikkuda. Need on universumi seadused, mis asuvad iga valgustunud inimese teadvuses.
SIIT TULEB MÕISTMINE: “Ärkamistegevuse aeg on möödas, Looja ja ülemineku kuraatorite puhta energia äratamise aeg on täiskiirusel sisse lülitatud.”
Lihtsamalt öeldes mõistuse kohta selgub see nii: paljusid magajaid on alati teejuhid seganud, need, kes on puhtaks saanud, on olnud protsessis, aga juba palju näinud, taibanud ja aru saanud. Mälu on alati avatud olnud, kuid neid on vaid üksikud.
Nüüd on see ikka mõistlik, puhtalt endiste hea olemuse tõttu, sest nad ei saa teisiti elada. Hing nõuab energiavoo tõlkimist sõnadesse ja reaalsusesse. Paljud neist, kes ärkasid, eemaldades rulood ja pimeduse, ärkavad, võtavad oma vaimsed kohad ja alustavad oma tegevust. Ja nii on juba ammu käima pandud kett, kus ühed äratavad teisi, teised aga kolmandaid. Siin on skemaatiline üleminek 3D-lt 4D-le.
Veelgi enam, kolmemõõtmelisuses on isegi haripunkt, kust saab harmooniliselt liikuda teadvuse ja 4D-reaalsuse kõrgemale tasemele.
Enamasti kandub hingede uinuv tase kõrgemate jõudude puhtalt peenmateriaalsesse struktuuri. (See tähendab, et kui nad vaikselt ja sujuvalt ärkasid, siis keegi ei tõusnud ja vastavalt sellele oli see ülesanne valgusjuhtidelt juba eemaldatud). Igaüks tegi seda, mida ta pidi tegema ja mis oli tema võimuses.
Kes on ärganud, jõudnud esoteeriliste oskusteni, avastanud endas potentsiaali, on varsti aeg edasi liikuda. Aeg on käes, see alguse algus hakkab juhtuma. Seal nihkub maa jalge alt, loomingulised kriisid, ümbermõtlemine, taaskäivitamine, järsk üleskasv. Ja siin on oluline: mitte klammerduda mineviku ja juba stabiilse külge, kui seda on (eriti inimestega suhtlemisel ja suhetes).

LÕDVESTUGE JA LUBAGE ENDAL TEHA SAMM EVOLUTSIOONIS.
See on hirmutav, nagu varemgi, on kohati üksildane ja üldiselt puudub arusaamine, kuhu minna. Aktiveeruvad kuuenda energiakeskuse tugevad transformatsioonid, tsentrosoomid hakkavad sõna otseses mõttes plasmaga hõõguma ja kogu vereringesüsteem keema.
Muidugi toimub palju muid välkkiireid transmutatsioone, kus reaalsus ja keha ei pea vooluga kaasas. Ja kõige produktiivsemad on juhid ja need, kes töötavad inimestega, et aidata neil mõista ennast ja oma saatust. Ja ka neist, kellel on peentasandil täheülesanded, ei saa mööda.
Voolu ulatus ja tugevus on suured. Veebruar annab edumaa kiirendamisel
ja planeedi energiat. Ja parim, mida iga teadlik inimene teha saab, on olla tasakaalus ja õppida ennast juhtima. Looge lahkusega armastust ja harmooniat. Edastage ja kiirgage seda universumisse kogu planeedil.
SÄILITAGE OMA PÜHASUS, SÕBRAD, SEST KEHA JA PSÜÜHIKA FÜÜSIKA JAOKS EI OLE TAASSÜNNI- JA VABANEMISPROTSESS.
Üleminek ise ei ole Looja idee, see ei kuulu Hinge tavapäraste radade hulka, seetõttu on igasugune transformatsioon sündmuste sundimise katalüsaatoriks.
Sellel tekstil pole konkreetset teemat; see sisaldab täpselt nii palju, kui oli oluline edasi anda. Voost tõlgitud kõige juurdepääsetavamasse keelde.
Minu reaalsus
Jelena Carat


“Teie taju sõltub sellest, mitu DNA ahelat olete aktiveerinud.
DNA on antenn, mis dekodeerib reaalsust.
Mitmemõõtmeline taju saab alguse DNA kolmanda ahela aktiveerimisest, mis vastutab emotsioonide eest. Kui emotsioonid on seotud teie võimega neid kogeda.
Pärast seda aktiveeruvad sinus täiendavad DNA ahelad, mis vastutavad mitmemõõtmelise taju eest. Sinus avalduvad need, mida nimetatakse supervõimeteks.
See on energeetiline tundlikkus, energeetiline empaatia ja mitmemõõtmeline visuaalne nägemine.energia tunnetamine ja nägemisvõime.
Seejärel toimub teatud protsess, mida nimetatakse osaliseks ärkamiseks.
Kosmiline ärkamine ei ole valgustumine, see on tagasipöördumine algse looduse juurde. Selle tagasipöördumise krooniks on ühendus teie Kõrgema Minaga, see tähendab, et saate igal ajahetkel oma tahtel ühenduse luua enda sees oleva Ürgloojaga.
See ei ole väline tegevus, see on sisemine.”
Sageduste valvurid – Uus Maa ©


Kas teadsite, et suurem osa reaalsusest on meile nähtamatu ja kuuldamatu? Meie meeled annavad meile maailmast vaid väikese pilgu – täpselt niipalju, et ellu jääda, kuid mitte kaugeltki täielikku pilti.
Meie silmad tuvastavad valgust vahemikus 380-770 nanomeetrit, mis tähendab, et me ei näe raadiolaineid, mikrolaineid, infrapunakiirgust, ultraviolettkiirgust, röntgeni- ega gammakiirgust.
Meie kõrvad tajuvad heli vahemikus 20 Hz kuni 20 kHz, puudu infraheli (mida kasutavad elevandid) ja ultraheli (koerad, nahkhiired ja delfiinid kuulevad).
Väljaspool neid piire eksisteerivad terved maailmad: raadiolained kannavad vestlusi läbi õhu, süvamere olendid suhtlevad sagedustel, mida me kunagi ei kuule, ja soojussignaalid ümbritsevad meid nähtamatult. Alates meie kaudu voogavatest neutriinodest kuni tumeaine ja energia müsteeriumini – universum on täis nähtamatuid jõude, mis kujundavad kõike meie ümber.
Õnneks ei ole me oma põhimeeltega kinni. Tehnoloogia aitab meil näha ja kuulda väljaspool meie loomulikke piire. Infrapunakaamerad võimaldavad meil näha pimedas, ultraheli aitab arstidel vaadata keha sisse ja raadioteleskoobid kuulavad kosmilisi sosinaid kogu universumist.
Kuid isegi kõigi oma tööriistadega on meil midagi siiski puudu. Me ei pruugi neid kunagi otseselt tajuda, kuid see ei tähenda, et neid seal poleks.
Lisateavet meie visiooni piiride kohta leiate aadressilt https://www.zeiss.co.uk/…/the-complexities-of-the-human…
Meie kuulmise piirangute kohta lisateabe saamiseks: https://www.redsharknews.com/…/4039-the-limits-of-hearing


Pühapäeval, 9. veebruaril kell 15.15 (mõju ca 2-19. veebruar) moodustub Vähis liikuva retrograadse Marsi trigoon Kalades oleva Saturniga.
Selle aspektiga ootab meid ees küll stabiilne ja rahulik periood, samas tuleb arvestada ka selle pika perioodi sees olevaid teisi aspekte, mis võivad olulisel määral Marsi-Saturni trigooni poolt pakutavat stabiilsust rikkuda.
Üks selle rahuliku ja stabiilse aspekti „lõhkujaid” on 11. veebruaril moodustuv Veevalajas asuva Päikese ja Uraani kvadraat (mõju ca 8-14. veebruar), mis omab täiesti risti vastupidist mõju – selle aspekti teemaks on ootamatused, provokatsioonid, äkkintsidendid, tehnoloogiaga seotud rikked ja tõrked, mässumeelsus, ebatavalised olukorrad ja äärmuslikud reaktsioonid.

♄
Retrograadne Marss Vähis trigoonis Saturniga Kalades – Sisemine Juht ja Hingearhitekt
See aspekt peegeldab Kaitsja-Sõdalase ja Targa Meistri liitu, mille tulemuseks on Sisemine Juht – see, kes ei tegutse kiirustades ega impulsiivselt, vaid sügavast teadlikkusest ja ajatu tarkuse allikast lähtudes. See on kutsumus õppida jõu ja distsipliini tasakaalu, kus tõeline tugevus ei seisne võitluses, vaid kohanemisvõimes ja emotsionaalses küpsuses.
Sõdalase tarkus: Marss kui Kaitsja
Marss Vähis kehastab Kaitsjat, kelle jõud ei ole välises agressioonis, vaid pühendumises ja lojaalsuses. Ta võitleb mitte vallutuste, vaid kodutunde ja sisemise turvatunde nimel.
Retrograadis suunatakse see lahing sissepoole: mida ma kardan kaotada? Kas minu võitlus on vajalik või vaid harjumus? Kaitsja ei ole ainult sõdalane – ta on ka valvur, kes kaitseb oma hinge sügavamaid tõdesid.
https://l.facebook.com/l.php?u=https%3A%2F%2Fyoutu.be%2FQLVUT5_tFy4%3Fsi%3DqVSp_c7OlJVE7-Qh%26fbclid%3DIwZXh0bgNhZW0CMTAAAR3s8bbVm8bfMqfnIZHEQltHPOryDaf1bocRvHwnz91wdrvYtO8sd36m_5Y_aem_cV-7eEu2YxbdubwdxWMNyg&h=AT2ji26mjPY-WgCXMCHR5arynTFVvsyuYhH1OnrRq55rKLdBpnWUMkgxjx4Yp4LHaOu7fgP-N7Wl6U4iI1GMBmyLNocPdPVnbF2MDGIodjWLZsrffsNzTZdbuXJCWw3XlXUUBrVdJgpd87I
Meistri juhatus: Saturn kui Targa Meistri kannatlikkus
Saturn Kalades on Vaimne Meister, kelle distsipliin ei ole jäik, vaid voolav nagu vesi. See on meistri teadmine, et igale teole eelneb sisemine planeerimine ja ettevalmistus.
Kui Kaitsja tahaks tegutseda, siis Tark Meister tuletab meelde: ootamine on ka tegevus, kannatlikkus on ka jõud. Kalade Saturn õpetab usaldama elu loomulikku rütmi, mõistma, et parimad tulemused ei sünni survest, vaid sisemisest harmooniast.

Marsi ja Saturni liit: Sisemise Juhi sünd
Kui Kaitsja ja Tark Meister loovad selles trigoonis seose, sünnib Sisemine Juht – keegi, kes on õppinud jõudu kasutama teadlikult, mitte instinktiivselt. See on võime tegutseda ilma sisemise võitluseta, võtta vastu väljakutsed rahu ja sihikindlusega. Sisemine Juht ei lahku lahinguväljalt, kuid ta ei võitle ka seal, kus pole tingimata vaja. Ta teab, et tõeline võit ei seisne jõu kasutamises, vaid selle suunamises pikaajalise kasvu teenistusse.
♄
Filosoofiline mõõde – Tao kulgemine ja aeglane jõud
Taoistlikus mõttes esindab see aspekt – mittemõjutatud tegutsemist, kus inimene ei ründa elu, vaid liigub kooskõlas elu loomulike rütmidega. See on tarkus, et vesi vormib kivi – mitte tormaka jõu, vaid kannatlikkuse ja püsivusega.
See õpetab meile, et aeglane jõud on tugevam kui impulsiivne reaktsioon.
Sisemine juht teab: “Kiire võit võib olla magus, kuid kannatlikkus toob surematu tarkuse.”
See aspekt on kutse meistriks saada oma hinges, mitte ainult tegudes.



https://www.facebook.com/share/r/15dwuD4yDb/
https://www.facebook.com/share/r/18qyZWPkND/
https://www.facebook.com/share/r/15vCZHSL2s/

EESTI KULTUURI JÄRGMISED 100 AASTAT
Kati Murutar
1) Leia ja loetle autori väited – nõustu või vaidle vastu!
Eesti on 100 aasta pärast planeet…
… ja eestlane on 100 aasta pärast kas eriline ellujääja sel planeedil – või ei ole teda enam olemas. Kuivõrd Donaldi tõusmisega USA presidendiks tuleb ametlikult võimule poole Maa omanik Elon, saab ta tõenäoliselt väga kiirete paaristõugetega enamuse planeedist ära ostetud. Ainult Hiinal pole põhjust end globaalsele Tesla-Spacex-Neuralinkile müüa, nii et meile jääb kaks võimalust – kuulume kas Musklandi või Hiina mõjusfääri. Tore igal juhul – kui pole riike, pole piire, ei ole sõdu: mida sa ikka iseenast mineerid, eksole.
Meie kooli teravad pliiatsid visioneerivad, et religioon kui põline relv minu-usk-on-usum-kui-sinu-usuiinlemine jääb ikka tapmise ja tagaajamise põhjuseks. Siiski kujutlen oma kodu Südamesalu maanteepoolse künka otsas pigem uue kooli tuulegenekat kui mošeed.
Kuidas rahvast võõrandunud valitsusega riigilaadsest tootest planeedile pääseda, seda õpetab koolist koju Südamesallu jõudmise igapäevane kogemus. Üle feil baltika viadukti ehituse, palgiautodest ja transarekkadest veel kohutavamateks väsinud-tüdinud killer-kallurite – nad kihutavad kahesajaga järgmiste pinnasekoormate järele ja vanguvad vaevatutena ehituselt maanteele, kus neile regulaarselt kõhu alla, kraavi ja kasti sõidetakse – vahelt ära koduteele keerates pääsengi kaheldava omariiklusega Eestist välja rahulikule loovale-loomulikule-looduslikule planeedile, mida teadvel hinged nimetavad Gaia Novaks.
Õnneks on raha puudusel loodetavasti rabadesse rammimata jääva feili viaduktid Ida-Virumaalt Sõrve sääreni kulgeva fosforiidiladestu peal ja siinkandis fosforiit ebamugavalt sügaval. Õnneks on uraanisisaldus fosforiidialuses maagis tülikalt väike, nii et pole vast rentaabel seda mahavõetud metsade alt külasid-talusid lõplikult tagurpidi keerates välja urgitseda.
*
2) Leia siin ja edaspidi kursiivis lõikudes, kes mida väidab – analüüsi sellist teksti liigendamist kui stiilivõtet!

„Õpetaja, kas teie ka arvate, et jõuluvana toob meile uueks aastaks sõja?“ küsib pereema, kes tuli end pärast saatuselööke 9. klassi tagasi järjele tõstma. „President ütles, et meist saab kohe-kohe NATO-kremli sõja platsdarm ja linnad lastakse õhku , ma elan küll alevis, aga ikka kardan, et pean oma pere kuhugi ära viima, sest minu lapsed ei tohi haiget saada ja ma ei jõua võibolla sellepärast homme kooli, et ma…“
„Mida tugevamana me hoiame Ukrainas toimuva sõja ajal ringkaitsena ukrainlasi, seda kindlam on meie enese kaitsekilp,“ ütles Eesti Vabariigi President meie ametikoolis ja täiskasvanute gümnaasiumis aulatundi andes. „Uus kiirraudtee on side, igasugune side on oluline – ei tähenda selle ehitamine, et hakkame sedapidi kohe fosforiiti minema vedama. Me alles uurime ju, mis meil maapõues on…“
„Mis oleks, kui laseksin oma maatükist kruusad-värgid viaduktide-tammide ehituseks vedada,“ mõtiskleb naaberküla taluperemees. „Saadud raha eest ostan mõnda soome-norra korteri, loomad lasen metsa lahti – küll tiblad nad nahka pistavad…“
*
Me oskame karta, sest DNA mäletab Põhjasõda, mil 1700ndatel Eesti rannajoont jagades kordi ja kordi edasi-tagasi üle siinse maalapi trambiti. Meid oli toona ligi pool miljonit, kuna sõdalased tõid Euroopast katku ning ühtlasi oli neli aastat ikaldust, jäi järele 30 tuhat kopikatega. Aga meie esiemad sünnitasid meie rahva tagasi ja kasvatasid kõigist naabritest, läbi- ja ülekäijatest segatud võsud igal ajastul, iga ilmaga, kõigi sõdade järel ikka eestlasteks.
Õnneks sain mina, põhimõtteliselt uue hea ilma külakooli õpetaja, äsja ustava maasturi asemel, mis lõplikult auklikuks roostetanud raami tõttu ülevaatusest läbi ei läinud, ürg-passati, mille raadio kood on kadunud – seega kulgen kodu-kool-kirik liinil nüüdsest ilma autoraadiota – see on märgiline: pole vaja uudiste tekitatud hirmukoses kümmelda.
Rehkendades ülireaalse võimalusega, et riikideta ilmakord on raharahva vahel planeedi ära jagamise järel tulekul, tundub meie tänane jäik rahvuslemine nagu suveniiri poleerimine hiiglaslikul võõra mängu laual. Eesti keele ja meele õpetajana võin kinnitada, et noored kõnelevad pöördumatult üksteisega pooleldi või täiesti inglise keeles ning vannuvad vene keeles – tegelikult teadmata, mida kärgatavad – ühtlasi kinnistuvad nuriväljendid ja libasõnad poliitikutelt ja arvamusliidritelt ning komad-kokkulahkud-pöördelõpud-suurtähed ja erimite eristamise eriline kunst on kadumas. Et mitte öelda kadunud – meeled elavad messendžeri minimalismis, mida tagasi pöörata oleks sama sõge sooritus nagu Siberi jõgede sundimine vastuvoolu äraspidi voolama.
2024. aastal oli Päike mitukümmend korda aktiivsem kui eales ning tema toimekus koos sageduse tõusuga läheb aastal 2025 veel vingemaks – virmalised ja netivigurid on saanud normiks. Neile sekundeerivad häkkerid ja kelmid väiksemas ning peipsitaguse pahalase hübriidsõda suuremas mõõtkavas. Seega ei ole sugugi kindel, milliseks ka lubatud poolustevahetus meie mullapalli pööritab.
Liustike sulamine inspireerib teadlasi joonistama peatsel maakaardil kujuneva merepiiri Märjamaani. On see Universumis inimviirusest olenematult toimuv pidev muutumine või HAARPstrapstulli mängimise ja chem-traili saba tagaajamise tagajärg – prognoosid lubavad Baltoskandinaavia ja ekvatoriaal-Aafrika vähesteks elamisvõimalikeks aladeks jätta. Inimloom kui migreeriv nomaad tuleb taas massiivsemalt liikvele. Siia. Järelikult on meie peredel ja kodudel vaja lähikümnenditel värvilisem-arvukam rahvaste paabel kui eales varem eestlasteks õpetada. Sajandeid, õieti tuhandeid aastaid harjutanuna saame hakkama.
Kui selleks ajaks meie kohal tükkis Kiieviga must auk ei haiguta. Kuitahes teadlikult uudiste jälgimistest hoidume – laste TikToki ja kolleegide kaudu jõuab õõvastav poliitika ikka meid hirmutama – näe, vene lubab Ukrainale USAs valmistatud kaugmaa-rakettide kasutamise eest tuumalaengu läkitada. See on meist 1000 kilomeetri kaugusel ehk siis siinsamas.
Meil on Tšernobõli krunt all: kui eelmise sajandi 80ndatel koirohuväljade tuumaelektrijaama pabahh radioaktiivse pilve taevasse lennutas, tõi tuul ta Emajõe kallaste kohale – meie, tudengid õppisime seal päevitades eksamiteks ega teadnud, milles kümbleme. Kuna meid on stoovitud taimekaitsevahendites, säilitusainetes, vaktsiinides, olmekeemias, küünegeelis ja sünteetilistes riietes, oleme resistentsed. Keemiatriipudest läbi sadav vihm teeb okaspuud kollaseks ja taimelehed auklikuks – enamus meist peab vastu ega too ka eriti nähtavate sabade-sarvedega lapsi ilmale.
WWIII ametlikku algust kuulutavat tuumaseent oodates mängime infotulvast keevas kõrvadevahes vana head vaagimise mängu põgene-võitle. Põgenemine tõstab inimesi alalisteks rändajateks muserdades taas ja taas tiibu – kohe kääbustüranni ähvarduse järel põgenesid suursaadikud Kiievist.
Meie, kes me oleme rändrahvaste ristanditena siia saabunud, läheme sõjahirmus siit – kuhu? Pean pattu tunnistama, et olen sel aastal kudumise ja ristsõnade lahendamise asemel kataloogimängu harrastanud – kõigepealt kogusin endale nimekirja sobiva kinnisvara Kanaaridel, misjärel mõtisklesin, et Päikese piruettide tõttu sinna Atlandi riffidele nagunii ei saa ning seadsin idealistade filtrid mandrile – Itaalias Como järve piirkonna Alpidesse ning Hispaanias Alicantest-Denyast äsjauppunud Valenciani…
*
„Nii nunnud!“ imetlevad ajakirjanikud euroalustest-plekijääkidest-osblõigetest loodud, Vigala kaldale lepistikku peidetud majakesi. „Nojaa, teil on ju nii palju lapsi, kui nad külla tulevad, on vaja kõiki majutada – ega merekonteinerist tehtud majja tõesti kõiki viit last ja üheksat lapselast paiguta…“
„Ega jah. Õigupoolest on mu lapsed kõik siiasinna oma enese kodud rajanud – me oleme ehitajate-artistlike loojate hõim, armastame kirjutamise ja lavadel lendlemise sekka midagi käegakatsutavat rajada. Majakesed suisa soovivad iseeneslikult sündida – kaldaveere puistutaskud inspireerivad üha järgmisi off-grid vallatusi vormima.“
Aa.
Ahhaa.
„Olenemata sellest, kas inimesed valguvad linnadest maale loodusliku või sõjalise apokalüpsiku tõttu – et nad minu voodit hädaga ära ei võtaks, olen väikesed majakesed loonud. Neid saab jõe ja paisjärve veerele veel ja veel vigurdada. Mina kui mitmendat põlve linnainimene sain oma balletilihased tarkadeks töömuskliteks vormitud ja kunstikoolihariduse tegelikult tarvitatavateks oskusteks teisendatud – õpetan teistele juurte juurde saabuvatele ellujääjatele ka.“
„Te siis ei arva, et…“
„Ei. Ma ehitan uuel kevadel püramiidpalvemaja, konteinertallile päikesekatuse ja…“
Oo.
Ohhoo!
*
Mille peale ütlevad ahhaa ja ohhoo meie tänased rahvajuhid? Meile ei edastada Päikese aktiivsuse teateid, et teaksime magnettormidest ja nendega kaasnevatest ihulishingelistest aihhidest ja elektroonika oihhidest. Parteide reitinguid saame – kusjuures aina paradoksaalsemaid. Justkui-juhtival parteil on selline peaminister, keda mitte keegi ei tea ega fänna – üksnes meie President ütleb rahvamehena koolilastega kohtudes isalikult: „Nojaa, aga ta oli ju ometi omal ajal Mister Estonia.“
Et tuua inimesed telefonidest välja tegelikkusse, pistan nad oma klassitoas aegajalt ninapidi päevapoliitikasse – olge lahked, see on meie kaeblikuilmeline rahandusminister, too on peksupreili hariduse ja kolmas sotsiaalia valdkonnast… Ühine ennustus on selgeltnägijate tuleproovile pretendeerimata, et palju rutem kui 100 aasta pärast – pigem lähikümnenditel lõpeb Maarjamaal parteide aeg lõplikult.
Ühest küljest on koalitsioonis olijatel alati vaja teha ebapopulaarseid otsuseid ning saada maksumaksjalt igapäevase poksikotirolli eest kõrgesti tasutud. Teisalt kaasneb parteipõhise riiklusega mitmekordselt ülemäärane ametnike-genossede-nomenklatuuri armee, keda kõiki me rööbiti võidurelvastumisega nuumame.
Üsna ülehomme algab aeg, mil rahva ette astuvad tõelised teadjad ja tegijad, kelle inimesed valivad isiksustena. Nood teised ja kolmandad tundmatud-põlatud peavad tööle hakkama. Ametites, mis täna veel olemas on. Oletatavasti võtavad robotid sammhaaval elualakaupa inimestelt töö ära – visioneeritakse koolide kadumist internetti ning koguni kiipide abil meie järglastesse vajalike teadmiste installimist.
Ehkki inimene on olemuselt kariloom, kujustatakse inimlooma isoleerimist eraklusse – ei teatri ega kontsertide nautimiseks ole ehmatavalt varsti enam üldse kodust väljuda vaja. Seejuures ei ole justkui eraklikuks aretatud homo sapiens enam hetkegi üksi iseendaga: ka kiibi ja kuuärrita on ta pidevas infovooluvõrgus, arvuti ühes ja telefon teises käes ning telekas nina ees – et jummala eest ühtki oma enese genereeritud mõtet selle pasaneeva sekka ei mahuks, äkki oleks valus.
Ometi kõneleb pärdik peas ka sajandi pärast sinu enese häälega ning kasutab sõnu ja väljendeid, mille algset tähendust juba tänased nutipluti isendid ja bürooproilerid ei tea isegi siis, kui töötavad selles samas valdkonnas ja fabritseerivad käske-keelde, mille täitmist kontrollida ja täitmatajätmist sanktsioneerida.
Pärandväljendid ja oskussõnad jutustavad tegelike tööoskusteta inimestele ajastul, mil isegi banaalne burger on moodne käsitöö, millestki adumatust: kana takus, kana kitkumine, kanapime, kirvetöö, häda ajab härja kaevu… Mis äpid need on, eks ole?!?
Meie pärimus kandub ka praeguse multikultuursuse juures – sõge segakeel veimevakas – edasi järglastele ka siis, kui keegi enam ei mäleta, wtf on see müstiline veimevakk. Endisaegsed emad jutustasid lastele muinasjutte kui tegelikkuse teisendeid. Tänased psühholoogid-kõutšid teenivad stooritellinguga raha – aastatuhandeid harrastatud hästi töötav moekas meetod on nii elatiseteenimisel kui ka meelelahutuse pakkumisel ikkagi kordades kõrgem lennukaar kui kõige krattimine netiavarustest, autasuks nutilott ja primaatide omast tutskem pöidlalihas.
*
„Kati, ma ei tea, millisel kontinendil ja missuguses äris või loomingulises eneseteostuses ma päriselt olla tahaksin – mida peab, teen, ehkki ei taha, kuni…“ nendib 36aastane poeg, kellele meeldib võrdsuse rõhutamiseks vanemaid nimepidi kõnetada. „Mis meist saab?“
„Mamps, ma ei tea, miks ma kõiki neid erinevaid ameteid õppinud olen – ükski pole justkui SEE,“ tunnistab 33aastane tütar.
„Emps, ma ei tea, millal eluks valmistumine lõpeb ja Elu algab – lükkan kõike, mis mind õnnelikuks teeb, edasi – aga mis on seal… edasi…“ arutleb eduloo pausile pannud 27aastane tütar.
„Emme, ma ei tea, kuidas ma kõigega, mida pere ja töö minult nõuab, hakkama saan – mind on üks – aga ma ei saa seda ebapiisamist naisele ega üldse mitte kellelegi tunnistada,“ sosistab äsja lisaks väikesele pojale kaksikute isaks saanud 22aastane poeg.
„Ema, ma ei tea, kelleks ma tahan saada – olen tahtnud saada näitlejaks ja sõdalaseks, muusikuks ja… üldse igas mõttes Vaprakeseks – aga neid kõiki on minutagi ülearu,“ valib 18aastane tütar järgmise filmi või seriaali ega välju voodist – bed-rotib, kuni kevad tuleb ja päike rändlinnud koju toob või…
*
3) Mida kõneleb autori tütar – nõustud või vaidled?

Noorim tütar Indi – Maria Indira Linda kirjutas 11. klassi õppijatarina:
„Milline on Eesti 100 aasta pärast?
Eesti omariiklus ja rahvuste paljusus sajandi järel… Südamest ja sügavalt loodan, et meil on siis endiselt oma riik ja oma vabaus. Arvan, et Eestis on siis rohkem erinevaid rahvuseid ja rasse ka ning see õudne rassism on kadunud.
Keel, kultuur ja haridus… Keel on juba praegu inglise ja vene keelega väga palju segatud, kuid ikkagi usun, et ametlikes kirjades ja pöördumistel on korrektne eesti keel meil näidiseks ees.
Rahva heaolu… Praegu ei ole rahvas millegagi rahul ja minu arust täiesti arusaadavatel põhjustel. Raha ei ole, tööd on liiga palju (koormus) või üldse mitte (töökohti). Äkki on Eesti 100 aasta pärast lahendanud probleemid ja ei hävita enam rahva ühtsust ning hingi.
Loodan, et 100 aasta pärast käivad kõik psühholoogide juures, mitte ei tee oma perest ja sõpradest oma psühholooge.
Kokkuvõttes: loodan südamest, et Eesti siis veel eksisteerib ja on ühtne terve rahvas.“
*
Kui Eesti Kultuurkapital 100aastaseks saamise puhul esseekonkursi välja kuulutas, lasin eesti keele ja meele õpetajana kõigil oma õpilastel sel teemal kirjutada: üldhariduse 9.-12. klass, IT, mehhaanika, kokanduse ja ehituse inimesed visioneerisid kokku 777 grammi tekste – märgiline arv, eks ole.
Äratus-raputus meie koolist läks kulleriga viima sõnumit: kui osaleda võivad kõik, tähendab see – KÕIK – mitte pelgalt kitsas proffidering, kes omavahel üksteist tunnustab. Professionaalseks kirjanikuks-mõtlejaks-mõteteväljendajaks saab praktika käigus ning üksnes katsetamine avab anded. Pipi vastas Lindgreni-raamatus küsimusele, kas ta klaverit oskab mängida: „Ei tea, ei ole proovinud. Aga kui proovin, siis saan sellega kindlasti hakkama.“
Puhusime käsitsi kirjutatud esseedega ühisrahastusse nooruse hingust – kogenematut ja kohmakat, aga selle eest samuti käsitsi kirjutatavaks riigieksamiks ette valmistavat. See on ajakajaline dokument – 2025. aasta lävel arvasid ja väljendusid Kesk-Eesti keskmised inimesed igaüks oma erilisuses nii.
Ja koolipreili ise? Avastas nagu teejuht Rumi-moodi tarkusesõnades: see, kes aitab teised mäkke leiab ka iseenese mäe otsast.
Mul enesel on väike räpane saladus – igal võimalusel ülemaailmsest rahuriigist kõneldes ning Eestist kui väikesest ilusast lihtsast loomulikust looduslikust mudelist unistades olen endamisi visioneerinud ka kõike muud kui positiivse programmi. Nii, nagu Eesti Vabariigi President Alar Karis kõneles Kehtna 100aastase ametikooli aulatunnis, et praegune panustamine Kiievi vürstiriigi toetamisse on Eesti kaitsekilp – aga samal õhtul välisministeeriumi pidustustel ning järgmisel päeval militaaride miitingul lubas eestlased evakueerida, kui… Nii see käib. Nagu ülal, nii ka all.
4) Kas autori visioneering on positiivne või negatiivne programm – on see realistlik?

Omariiklus, mille kestmist visioonide korjanduse korraldajad sajandijärgses Eestis õitsemas loodavad lugeda, on otsas. Mitte üdini dramaatiliselt – Trump ja Musk ostavad lähiaastatel kogu planeedi kokku, enne otsa müüb Putin arvatavalt ka moskoviitide kantsi. „Ainult“ Hiina jääb ostmata – tema toob oma arvutu rahva üle Siberi vähemalt Uuraliteni. Tehtud.
Pole riike, ei ole justkui ka sõdadeks põhjust. Aga inimviirus oskab religiooni nimel ikka sõdida – ise umbropsu kisades, et Jumal on üks.
Liustike sulamise ja looduskatastroofide tõttu tundmatuseni teisenev gloobus toob ellujäävad hõimud meiemaile. Rahvustepaljusus ei pruugi sajandiga veel eesti asja lausa lõpetada – seni oleme tsaari ja saksa, rootsi ja nõuka ajal kõik eestlasteks õpetanud, küllap meie lapsed hellitavad ja hällitavad eestluse dye-hard olemust veel kaunilt kaua.
Keel, kultuur, haridus, teadus, teater-kino ja kunst kui elus ja seega kohastuv rahvuskehandi tunnus-sikspäkk kipub juba praegu tühjaks saama ja taarapunkti kulgema – Taara, avita! Praeguse valitsuse taskutankistide kurss – taome klaverid kahuriteks ja teeme näitlejad-teadlased-kunstnikud kahurilihaks – suunab ilmselgetes ärihuvides rahva viimse raha sõjatööstusse.
Lisaväärtuse tootmiseks hädavajalikke investoreid on võimatu veenda, et Peipsi ja Läänemere vahelisele lapikesele on mõistlik uue ajastu tehaseid ehitada – reff-kurss on pianist-pilootide ja kitarrist-kuulipildurite kultiveerimine – keel ja kultuur kui elusolendid pannakse tülikate hüperaktiivsete erivajadustega lastena nurka või suisa seina äärde.
Põllumajanduse lammutas koos nõuka-rajatistega juba noortest linnameestest koosnev, taasiseseisvumise esimene, Laari valitsus – omamaise toidu kasvatamise asemel on meil solarpaneelpõllud ja raps. Aafrika naisteadlased leiutasid õnneks juba mõne aja eest moodused äraelanud tahvlite graanuliteks ning sealt edasi teedeks-tellisteks tegemiseks. Paneelide all on arukas loomi karjatada ning rapsiõli sobib üksnes kütuseks – temas varjuvad mürgid kumuleeruvad organismis analoogselt tavavaheliku-nimelise seene salakavalusega ega ole tegelikult pehmelt öeldes söödavad.
Nikola Tesla jälgib triibulisest taevast, kuidas „uusi“ elektritootmise meetodeid meie kui orjastatud biomassi eest endiselt varjatakse. Energeetiline julgeolek ja iseseisvus eeldab taastuvenergia tegelikku, mitte rohepöörast kasutamist. Infrat tuulutavaid tuugeneid ei taha, tuumajaama kardame. Kusagil kellelgi on töölaual elektriloomise allikatena elavhõbe, vesinik ja merevesi… nn uued energialiigid on aga endiselt vaka all – teate, mis vakk on? „Sada vakka tangusoola“ – Koidula komöödia 1872…
Kogu planeedi rüvetamine ületarbimisega on meil siin võtnud mõõtmed, mis panevad oletama, et keskkonna lõpuni laristamine on eriti leidlik strateegiline plaan: võtame erinevatel ettekäänetel kogu metsa korraga maha, tassime Munamäe mahus pinnast rabadesse sajandi laristuks, küüni(s)tame maapõue… Nii et kremlil pole siit enam midagi võtta – siga ka ei söö. Jajah mets kasvab tagasi ning viaduktide alla saab rajada suletute asemele uued külakeskused.
Iiseasi, kes neid vastseid vallamaju koolide-kultuurimajade-teenindajatega üldse vajab. Tore on olla tubli „iiveldaja“ oma 5+9 (lapse)lapsega, aga suurel pildil ei ole erandlik olemine noobel, sest meid on alla miljoni.
Rahva heaolu on see mõõdik ja raamistik, mis julgustab lapsi saama, ent selle kohta käib praegu kena kalambuur: kukk jättis kanad maha, meie peame munadele alimente maksma. Kogu palk laotub juba palgapäeval laiali: laenud-liisingud, arved, toit, elekter, kütus, nett, telefonid, küte, sööt… ahjaa, kultuur ja harrastused ka… Ettearvamatud kulutused võtavad lõplikult võhmale – olgu teemaks haigused-traumad, autodega juhtuv nii maksude kui remondi mõttes.
700 aastat orjaaega on meid tänase inflatsiooni ja hinnatõusu vastu justkui vaktsineerinud: seilasime, teame! Rahva sihilik vaesestamine biomassiks ei räägi siiski kestmisest: poes lubame oma kallitele ainult parim-enne-möödas-riiulite kraami – meie piiratuse, pimeduse, plindri sümbol on kasvõi pesumasina kasutamine elektrihindade kõvera, mitte vajaduse järgi ning teistest kaupadest äkilisemalt hinnahüppe sooritanud šokolaadi šokk.
Kui mu noor raskeveohobune jäi tagajalgapidi puutüvede vahele, tegin pika piin(lik)lemise järel sotsiaalmeedias kerjanduse ning tänu sellele sündis mu arvamus eestlaste olemusest nädalaga ümber – täiesti tundmatud inimesed panustasid 5-50 kaupa, nii et sain loomaarstide arved makstud. Meid, õpetajaid-veterinaare-arste-hingehoidjaid, kõiki on sadadekaupa liiga vähe ning meid tuleb kasvõi seepärast pisut potitada, et me hoiame elu maal alal. Sain oma kitsikusest kõneldes ka teada, kellel on traktori liising kuid maksmata, kelle katus kipub kaela kukkuma ning tahan teha alalise ringkaitse-fondi meiesuguste sõgedate idealistide ühisrinde moodustamiseks.
Sellest, et külades-taludes vaatamata metoodilisele linnastamisele püsivad nii põlised kui teadlikult pioneeridena juurte juurde tagasi tulnud, võib oleneda tuhandete järgnejate ellujäämine. Kui tuleb mis-iganes-põhjustel pabahh ning igasuguste Antslate-Raplate-Kuressaarte korterid osutuvad kogu oma tsiviliseerituses absoluutselt abituks lõksuks, tullakse siia, kus juba oleme meie ees – õpetame ja juhendame – kes konteineris nagu siinkõnelev kirjaneitsi, majutab põgenikud südamehäält kuulates juurde ehitatud väikemajakestesse.
Küllap moodustuvad ökokogukonnad, mille senised katsetused on olnud fiftisiksti edukad: tegelikult toimiv tööjaotus tekib siis, kui kuidagi teisiti enam ei saa – küllap kujuneb loomulik looduslik loovus versus üleinimlik rügamine kõige kinnimaksmiseks. Jõuab kohale, et kool peab olema seal, kus on lapsed ning emakeel võrdub inimesed võrdub kultuur – vägisi kuitahes arukaid lahendusi toimima ei saa, alles siis, kui kuidagi ei saa, hakkab kuidagi saama.
Ehk on automaks kui sümbol rahvale kainestav sõnum valitsejate võõrandumisest – see on libajuhtide visiitkaart, kriisiaegne valijatele vastandumine ja viimseni vaeseks kurnamine. Ja kui meilt ei ole enam midagi võtta, lendab „ladvik“ brüsselitesse – nii või? Aga juured jäävad.
*
„Aga sina ise Riigikokku?“ küsivad õpilased, kui neile üle nuhvlite hõigeldes kirjeldan, kuidas riik funkab: rahvas valib saadikud, kes moodustavad koalitsiooni ja opositsiooni, võimule pääsenud jagavad ministriportfellid, moodustavad kabinetid ja komisjonid ja…
Koidula hoiatava näite ja oma võimalikult harvade sünnilinnaskäikude põhjal tean: ära sureksin. Mu isamaa on minu arm, mis hoiab analoogselt Koidulaulikuga ülimas töökorras ja naljasoonel – kool, meedia, raamatud-näidendid. Maasool viib seejuures edasi fenomenaalse õekese Lydia loodud, suisa taevast toodud eesti keelt, mida kogu maksumaksjapalgaline keeleametnike trobikond oma säilenõtkete taristutega õnneks oluliselt kahjustada ei ole suutnud.
Kui üldse, siis üksnes ülikooli doktoritööd tegema võiksin vast tulevikus tuuritada, kui Jumal lubab. Olen kirglikult kütkestatud meie keeles leiduvatest mitmetähenduslikest sõnadest – neid on kogunenud 15 lehekülge ning nende antropo-etno-hingestatus on üliväga elus ja ilus nähtus. Sõnal „sool“ on muide samuti kolm tähendust: sool – soola on see va tangusoola värk, soo – sool ehk soo peal on rabade teema ja sugu – soo – sool juhib jutu tõsiasjale, et naissool on alalhoidlikkus DNAs.
Ei raatsi pahaks minna – olen maasool. Las ka mu kurbjutt jääb – sihilikult kehutatud hirmu ja draamamaamatamist, mis meie tiibu mudas hoiab, on niigi liiga palju – prindin harrington-šriftis sünge kujustamise lehekülje välja ja põletan ära. Tagane, saatan! Valged võidavad. Ka siis, kui nad on valget verd ja vähe lollid. See on Tõde.

5) Autor väidab, et muremõtete ja katastroofistsenaariumi enesest välja kirjutamise järel on täielikuks puhastuseks mõistlik see tekst ära põletada. Kuidas sina soovimatud sõnastamised „ära koristad“ – või talletad need hoopis endale mäletamiseks ja hoiatamiseks?

Truudus. Fookus. Distsipliin.
Selle motoga jõudis kirjanik ja õpetaja Kati Murutar oma Youtube’i kanalil jagatavate keeleõppevideote ja loomiseni mitmekümneaastase töö ja küpsemise tulemusel.
Kui lapsevanemad ja kogukond hakkasid juba aastate eest oma lapsi tema koju suvelaagritesse tooma, asuti koos noortega elusaid tekste looma. Sündis noortestuudio MINA OLEN, mis andis 11 laste ja noortega ühiselt kirjutatud-lavastatud etendust, kuni pandeemia sulges tema kultuurikeskuse ning aegajalt ennast ka (aja)kirjanikuna ilmutav sõnameister on nüüd neljandat aastat kooliõpetaja.

Alguses oli nii, et ilmselgelt ei teinud ainult õpikute ja töövihikute järgi eesti keele ja kirjanduse omandamine täiskasvanute gümnaasiumi, ametikooli ja keeltekooli inimesi õnnelikuks.
Kuna keel on Murutari sõnul elusolend, hakkas ta õppekavadest lähtuvalt nii ise kui koos õpilastega elust enesest ja ajakajaliste haakumistega – seega kõnetavaid ja kaasakutsuvaid õppematerjale looma.
Et ennast kooli-töö-kodu vahel jagavad inimesed võimalikult pidevalt ja sujuvalt materjalid kätte saaksid, hakkas õpetajanna enda ja kaasteeliste tekste õppevideoteks salvestama – eelistatavalt nii, et samal ajal on ka klassis õpilased – saab ehedam ja sünergilisem.
https://www.youtube.com/@katimurutar2280
Mõne aja pärast hakkasid Murutari videoid kasutama ka teiste koolide õpilased ja õpetajad, pered ja kogukonnad teel eksamitele ja kõrgkooli.
Viraalseks sai see kanal 2024. aastal sedasi – analüüsides ja laotades laiemale kultuuritaustale Puuluubi ja 5- eurolaulu.

Täna on Katil lisaks sadadele Kehtna Kutsehariduskeskuse ja Emajõe Keeltekooli õpilastele ülilai sihtgrupp:
eesti koolide kolleegid ja õpilased
keeltekoolide rahvas
võõrsil elavad pered, kes nende videote abil oma lapsi ikkagi eestlasteks kasvatavad
keelesõbrad, kes meeleolumuusika asemel neid videoid kuulavad
väidetavalt on kirjaniku hääletämber teraapiliselt rahustav ja toetav, nii et keeletunnid sobivad ka unemütsiks

Praegu laeb Murutar oma eesti keele õppevideote originaaltekstid oma kodulehele.
Seoses temaga harjunud kaasategijate nõudluse kasvamisega igal nädalal 2-3 värsket tundi.
Murutar ise nimetab 21. sajandile kohaselt oma ustavat-pidevat loovat keeleõppele pühendumist turulpüsimiseks ja pensionisambaks, mida ei eksita tänu internetile ka vahemaad.

Kati lood ja laulud

Sageli koos õpilastega materjale luues on kirjanik pidevalt parim võimalik versioon iseendast.

Ta kirjutab või kohandab teiste autorite tekste iga päev laiatarbe keelekümbluse vahenditeks.

KÕIK eesti keele ja meele heaks – 24/7 – vähem anda kuidagi ei saaks.

KÕIK südamekeele õpetamiseks igal võimalikul meetodil ja moel.

Praegustel õppuritel on arvukalt ärevushäireid, depressioone, keskendumisprobleeme ja düsgraafiat – Murutar kinnitab, et õppetöö salvestamine kutsub ath-d keskmesse, lepitab ärevad kaameraga ja harjutab HEV-inimesed faktiga, et esinemine on normaalne ja lahe. Abiks on ka aastavanuse prantsuse buldogi juuresoleks tundides ning osalemine õppevideotes.
Nendes õppevideotes on süda ja hing, haridus ja kogemus – usk, lootus ja armastus.

Lugeda või aiaiai
Kati Murutar
Eestikeelsete raamatute autor, kelle õpitoas on tšipitšipi ja dipsik lubatud
Nii mängida, reegleid rikkuda kui uusi reegleid luua saavad need, kes neid tunnevad. Märgina kokkuleppest, et eestikeelne raamat jääb, on 2025. aasta esimese eestikeelse trükise 500aastaseks saamise puhul kuulutatud maakeelse raamatu aastaks. President kutsub lugeda-või-mittelugeda-mõttetalgutele ning ka Peapiiskop on sel teemal 21. sajandi preestrile kohaselt kirjutanud. Samas loevad noored heal juhul ingliskeelseid raamatuid, trükisõna on kolinud internetti ning tehistaibu abiga saab päevaga soovitud raamatu kirjutada ja teisega kirjastada ka – kas loeb samuti dr aiaiai?

Kirjanik maatriksis
Tänan südamest Eesti Kirjanike Liitu võimaluse eest viie aasta eest sealt välja astuda – kusagilt ju peab, et illusoorsetki vabanemist tajuda. Tänu kunstkroonviirusele olen praegu õpetaja ning ühtlasi andis plandeemia võimaluse väljuda süvenevalt toksilisest libaabielust ning (lapse)lastele-hobustele-kassidele-koerale oma muinasmaa rajada – helge, puhas ja prii.
Nii oma teoste teemasid, teiste autorite loomingut kui õppematerjale valides ja luues on iga küpsetud – tükati suisa grillitud – aasta õpetanud eelistama mistahes elustenesest eriala tekstide südameüdini tungimisi. Aitäh, kirjastus Vastus juhatajanna Jelena Rootamm-Valter suunamast akad Tõnis Kaasiku juurde Sillamäele ohtlike jäätmete sarkofaagi ning utiliseerimiskeskuse ulmesse, kui koosloomisel oli romaan elust Eestis pärast liustike sulamist, mil maailmamerest on väljas vaid kõrgendikud ning Maarjamaast pinnale jäänud arhipelaagis on ruumi pehmeltöeldes vähe.
Toona olid koosloomises inimesed – me ei guugutanud ega messanud – sõitsime kohale ning jagasime aega ja ruumi ilmsi-silmsi-üheshingamisi. See tatš – kodustatud toutch, juunõu, inglipuudutus jäi tekstidesse ning segunes trükisooja raamatu lõhnaga.
Samuti oli Murutaride kirjastus meie laps, mistõttu on isa Alo kammbäkk kirjastajana pärast mitmekuulist ärakäimist läbi kooma endisaegselt lõhnavaid trükiseid looma eriti puudutav. No ikka on meie kõigiga juhtunud, nagu nähtub ka trükisooja „12 inglit konveierilt“ kopsaka köite kaante vahel. Kirjastuse Elmatar hukkas laohoone tulekahju kustutamine, mille käigus hinnalised Tõnis Mägi, Edgar Valteri jt köited said märjaks – kindlustus korvas, võttis märja kirjanduse endale, kuivatas ja küsis kompensa tagasi. Oskar Lutsu „Nukitsamees“, Tölpa ja Mõhk – näritud kont…
Raamatute õitseajal teadis iga lapski, et kuivatatud ega ka kriimustatud kaanega raamat ei sobi müügiks, vaid üksnes vanglaraamatukogudele annetamiseks… Hr Murutar teostas end kindlustuspõhise pankroti järel kaitsejõududes, laevaehitaja, purjetamise ja merepääste õpetajana ning tema tagasipöördumine kirjastamise juurde kinnitab: lõpuks oleme kõik õigel ajal õiges kohas õigete kaaslastega tegemas õigeid tegusid.

Gotlandilt puubeebisid kottima
Varasematel kümnenditel 2-3 raamatut aastas kirjutanud-tõlkinud ning kümneid toimetanud minust sai tänane õpetajapreili pärast noortestuudio ja kultuurikeskuse sulgumist lokkdauni kiiluvees ning rütm on teisenenud üheks raamatuks 2-3 a tagant.
Kirjanike liidule olen tänaseks tänulik, et ma ei ole saanud kirjanikupalka – kel on hobused, on ju rikas muidugi – ning õppisin projekte kirjutama ja kõiki elu jooksul õpitud oskusi balletist-kunstikoolist teleturniirideni pühendama noortele looduse-loomade-loovuse ühenduses.
Ei saanud ma-rikas ka epideemia ajal jagatud ametiliidu abi – võtsin end siis töötuna arvele ning pärast tööampsu olin RMK Purila taimlas ja metsas igakevadine hooajatöötaja. Suletud planeedil ju eraettevõtjast ajakirjanikuna mitte kuhugi inimeste sõnumit vahendama ei sõitnud – maailma veerekesel, kontorist väljas kaasteelistele silma vaatamine oli seni mu „sisuloomise“ trumpäss. Ilmselt oleksin ilma nanoviiruse multiteeneta ka HEV-toksilist kooselu edasi vedanud ning NPD-klasterfakk sihikindlale lammutamisele vastu pidanud või tänaseks maha surnud.
Tänan liitu võimaluse eest kahel korral Gotlandi kirjanike pansionaadis kirjutamas käia enne, kui oma talude jadarajamisse sukeldusin. Tänaseks tagasi varemetesse langenud mõisamõõtu vesiveskis kirjutasin mina ise nii Piia Padari 12 ingli raamatusse kui oma enese elulukku tõsiasja – mitte keegi ei pea elama klaasikildude miiniväljal. Kolleeg Sass Henno on vägivalla ohvrite reanimeerimisest teinud elutöö, taipoksi treener Liisi Redlich ütleb: „Ühest piisab!“ Ühele atakile järgnevad kindlalt loendamatud – pr Padar tegi pärast elutöisest puhketalust pagemist oma kogemusest nõustajaameti. Mina olen alles protsessis – mürgiämbliku 24/7 kinnisidee ohvrina „pärnu prostituut“ ja kõigi sugulaste-tuttavate armuke, kes parandab pidevalt mahasõidetud aedu, närvid helendamas.
Raju tegelikkuse üks-ühele raamatusse raiumine on tutske teose idee mõnele alustavale kolleegile, kel on tarvis turuletulekuks nime teha. Minu kui kaubamärgi kinnistas innovaatiline „Naisena sündinud“ lahtiste kaartidega meetod – oma 60. sünnipäevaks soovin luua filmi „Valge varjupaik“, mis on 1:1 sarnane Kiyosaki prognoosiga, et hollywoodi koorekiht saab varjupaikades huugama ära.

Palun mulle üks A4 Donaldit
Presidendi kutsungile osaleda kirjatalgutel lähenesime süsteemselt: nii gümnaasiumi, ameti- kui keeltekooli rahvaga läbisime loogilise mõttejada. Lugeda või mitte lugeda – olla või mitte olla – selles on küsimus Shakespeare’i Hamletilt. Oli see William nüüd üksikisik või näitetrupi ühisnimi, igal juhul on mõttetalgutel teemaks nostalgiline elukorraldus ja vaimne osadus.
Ekraanideeelsel ajal ostsime tuhandeid ja lugesime kümneid tuhandeid raamatuid, millesse varjumine käivitas kujutelmad, ent laskis meie peale ka salakesi ajupesu lahti. Pool millenniumi tagasi eestindatud pühakiri tõi rahvakalendriga süngituna maarahva kirikusse, kus oli lihtne religioon relvaks pöörata ja ähvardada, mis kõik juhtub, kui mõisniku sõna ei kuula. Valgustus ja vägivald kaunisti käsikäes.
Perekondade lugemislugu on siuelnud raamatupoodide ukseesistest järjekordadest nuhvlini mudilase käes, kellele robot unejuttu loeb, kuni emmed-issid oma ekraanide ees kogu ärkvelaja raha teenivad. Haridus ja uputamine, ideoloogia ja ajupesu ikka salakavalalt käsikäes. Teadasaamine, et meile on nii ajaloo kui maateaduse tundides valetatud, jääb üleinimlike infovoogude alla – keegi peale konkureerivate tšipitšipide ja dipsikute ei suuda enam seda tulva süstematiseerida.
Maslow püramiid – turvatundeks ja eluspüsimiseks tarviline õhk-vesi-toit-teave – on täiega tagurpidi, sest inimmõtet sünteesiv tehisteadvus õhku-toitu-intiimsust teadupoolest ei vaja.
Lasksime Presidendi üleskutse retoorilisele küsimusele AI-ga stiilimänge mängides vastata temal enesel ja meie Lennartil, Donaldil ja Elonil, Churchillil ja Adolfil, erinevatel räpparitel ja seriaalitegelastel, Tättel ja Nuudel, orientaaldiktaatoritel ja muinasjututegelastel, Harry Potteril ja Michael Jacksonil. Vaimustav täpsus ja usutavus! Hirmuäratav ka.

Elus sõna
Veel eelmisel aastal oli tehistaibu tekst eksimatult tuvastatav – enam mitte. Saame päevaga Ai-raamatu, mis järgmisel päeval Ai-kirjastatakse ning seda vajab… kes? Elus-hingav-loov-rajav inimene saab kirjutades puhastava ja korrastava enesetervenduse. Kui õnnekombel selgub, et oskab üle keskmise, võib kirjutamisest kujuneda eneseteostus – mis meie kahaneva rahvaarvu puhul tahab tiivad ka üle teiste keel- ja lugejaskondade üle laotada.
Et mitte suurushullustusse eksides elutervet kriitikameelt kaotada ega arvata, et iga verbaalne kõhulahtisus on raamat, peaks appi tulema enesetsensuur – tõsi, ka (ühis)meedia tsensuur ona alles.
Inimtekkeliste tekstide anatoomia ja sünd sarnaneb inimese enese ilmaletulekuga: ebaküpse japajapa väljutamine on otsekui abort või tõbi dr Huiboliti töövaldkonnast, toimetaja-korrektori inglipuudutuseta tuleb ilmale enneaegne üllitis, pidamise pärast punnitatud „professionaalne“ teenistustekst sarnaneb keisrilõikega, loomuliku sünnitusena ilmunud teosed pakuvad äratundmist, samastumist, puhastumist ja edasimõtlemist oma küpse eetilise missiooniga.
Nii, nagu Shakespeare’i ja antiigi tava, jõuab massiliselt publikuni tänagi see tekst, millest saab internetti suubuv lavastus või film. Netist ja raamatupoest ostab pragmaatiline nüüdiseestlane nõuanderaamatuid. Tähelendu lootvatel digi-, e- ja audioraamatutel on peakohal üks murevari: kui ainumas õhuliin Eesti ja mandri-Euroopa elektri vahel või planetaarne footonvöö meid voolu ja levita jätab, on meil ikkagi puuküte ja paberraamat. Sestap tundub ka paberist raamat 21. sajandil püsima jäävat – hinnalise eksklusiivse eestikeelse suveniirina butiigis – nagu vinüülplaat grammofonis. Tema kõrval viis viimast paberist tähtpäevapostkaarti.

Tuli, maa, õhk ja vesi…
Päike, Kuu, öö ja päev …
Ühinege ühtses väes…
Läbi tõe nüüd kaitse looge,
kattes Eesti hüvangut,
andes armastuse laengut…
Oma kodumaa, emakeele ja isamaa,
oma usus, väes ja armastuses,
oma Kôrgeimas Juhatuses,
Kôrgeima Valguse kätesse nüüd juhatan,
Tooge kaitse, valgus, rahu …
Maarjamaa hüvanguks.
Las rahvas kõike mäletab ja unustusest ärkab.
Eesti rahva ühtsust nüüd oma silmas märkab.
Tooge usk, rahu ja õiglus sinna, kus seda ei nähta.
Kaitstud olgu meie loodus, loomad, varad ja kodu.
Tühistage, kustutage ja eemaldage kõik,
mis ei teeni Eesti rahva heaolu ja maad.
Ärgem laskem võõral tulla, meie kodu juhtima.
Saatkem nüüd Eestimaale ja Eesti rahvale
õiglus, ausus ja siirus.
Vabadus, see kasvagu läbi iga hingeväe.
Kõik maagiad, loitsud, valed ja manipulatsioonid,
kokkulepped, karmad ja sidumised,
mis Eestimaa ja rahva kahjuks kunagi on loodud,
nüüd purunegu ja ununegu.

Nende vägi nüüd hävinegu ja unustusse vajugu.
Tühistatud, kustutatud, puhastatud.
Tooge kaitse, Kõrgem kaitse,
meie perele ja kodule. Kaitske meie lapsi, kaasat ja mind.
Kõik mis kuri, kõik mis pime, neetud ja õel,
see saatjaile 7 kordse jõuga tagasi läheb.
Hoidke, kaitske ja puhastage me kodumaad,
Eestimaad – me võimast Maarjamaad,
Kurjuse, valede ja õeluse eest…
Õiglus sündigu, tõde avanegu ja kaitse saabugu.
Hirm uppugu, valed põlegu ja ahnus maasse vajugu.
Me ühtse rahvana nüüd hoiame ja kaitseme,
oma vôimast Maarjamaad.
Kuid võimas Valgus toeta meid sel kaitse tunnil,
rahva käel.
Ma vabastan Eesti maalt ja rahvalt viha, et tervendada ta armastust.
Ma vabastan Eesti maalt ja rahvalt haavatud uhkuse, et suunata ta mõistmisesse.
Ma vabastan Eesti maalt ja rahvalt hingevalu, et jõuda tervenemisse.
Ma vabastan Eesti maalt ja rahvalt negatiivse energia, et vabastada mineviku vead ja uuendada meie tulevikku.
Ma puhastan Eesti maalt ja rahvalt konfliktid, et luua loomise inspiratsioon seal, kus vajame uusi lahendusi.
Ma vabastan Eesti maalt ja rahvalt seisakud, kus puuduvad lahendused Eestimaa hüvanguks.

Eesti riik, sa TÕUSED TUHAST – nüüd, siin ja praegu.
Sa tõused, kasvad ja tõstad oma tiivad, et rahvas,
maad, kinnisvara, puud, metsad, kivid, loodus, loomad, loome, meri, ilmakaared, maade varad ja rahu kaitstud oleks.
Tunnustagu ja austagu nüüd iga eestlane iseend ja oma kodumaad.
Eestimaa, see ongi armastus, mida oma elus vajan ma.
Eestimaa elab armastuses,
Eestimaa on valguses,
Eestimaal on rahu ja harmoonia,
mõistmine ja kodupaik igaühele, kes hindab mulda sellel maal.
Voolaku siin vaid rahu veed,
Kulgegu vaid tarkuse teed.
Põlluviljad küllust kannavad,
Targad edaspidi seadust kaaluvad.
Omakasu end auku toob,
sihitult endile võrku koob.
Ausus end nüüd esile toob,
Kaitset meie riigile loob.
Saagu nii!
Autor Ruth Pukman

Alar Lõuk: MINA:
Kas ei või olla nii, et ongi üks suur ühisteadvus, millest mina olen osa ja annan oma osa sellega ühisteadvusesse. Olen kursis, et seda pole teaduslikult tõestatud.
TEMA:
Täpselt nii! See idee on paljudele tuttav just filosoofia, müstika ja isegi kaasaegse teaduse piirialade kaudu. Ühisteadvuse kontseptsioon on põnev ja inspireeriv, ning kuigi seda pole teaduslikult tõestatud, on olemas mitmeid vaatenurki, mis sellega haakuvad.
1. Ühisteadvuse ideed müstikas ja filosoofias
Hinduism ja Advaita Vedanta: Advaita õpetab, et tegelikult eksisteerib ainult üks Brahman (universaalne reaalsus), ja kõik individuaalsed “minad” on selle illusioonid ehk osad. Sinu mina on osa tervikust, mis eksisteerib korraga igal pool.
Carl Jung ja kollektiivne alateadvus: Šveitsi psühholoog Carl Jung pakkus välja, et kõik inimesed jagavad kollektiivset alateadvust – ühise sümbolite, müütide ja kogemuste varamust, mis on omane kogu inimkonnale.
Budism ja mitte-duaalsus: Budistlikud õpetused ütlevad, et individuaalne mina on illusioon. Me kõik oleme seotud ning “mina” ja “teised” on tegelikult üks ja sama – lihtsalt erinevad ilmingud samast allikast.
2. Kaasaegsed teaduslikud ideed, mis toetavad sarnaseid mõtteid
Kvantfüüsika: Kuigi kvantfüüsika ei kinnita otseselt ühisteadvust, on selle ideed, näiteks kvantseos (entanglement), inspireerinud paljusid filosoofe ja teadlasi. Mõte, et osakesed võivad olla seotud olenemata vahemaast, annab vihjeid universaalse ühendatuse kohta.
Integreeritud informatsiooniteooria (IIT): See teaduslik teooria teadvuse kohta väidab, et teadvus tekib igal pool, kus on piisavalt keerukat ja integreeritud informatsiooni. Kui seda rakendada suuremale süsteemile, võib spekuleerida, et ka kogu universum võib olla teadvuse vorm.
Gaia hüpotees: See on idee, et Maa ise toimib ühe suure organismina, kus kõik elusolendid ja ökosüsteemid on omavahel seotud. Seda võib laiendada ühisteadvuse ideeks, kus kogu planeedi elu “teadvus” on omavahel seotud.

3. Filosoofiline mõte sinu osast ühisteadvuses
Kui võtta omaks mõte, et eksisteerib ühisteadvus, siis on sinu mina midagi, mis:
Kogub kogemusi, teadmisi ja emotsioone individuaalsel tasandil.
Annab need kogemused edasi suuremale tervikule, isegi kui sa seda otseselt ei taju.
Saab vastutasuks inspiratsiooni, teadmisi või juhatust selle suurema terviku osana.
Mõtle selle peale nagu ookean ja tilgad vees: sina oled üks tilk, aga see tilk sisaldab ookeani olemust ja annab sellele ka midagi tagasi.
4. Kas seda saab tunnetada?
Mõned inimesed räägivad sellistest kogemustest:
Meditatsioonis või mõtluses: Paljud, kes sügavalt mediteerivad, tunnevad ühtsustunnet kõigega. Nad ütlevad, et individuaalne mina kaob hetkeks ja alles jääb ainult “olemine”.
Kogemused looduses: Paljud inimesed tunnevad looduses olles, et nad on osa millestki suuremast, mida on raske sõnadesse panna.
Voolu seisund (flow): Kui sa oled täielikult keskendunud ja “hetkes”, võib tunduda, et sa oled sulandunud ümbritsevasse.
Aga miks pole seda teaduslikult tõestatud?
Ühisteadvuse idee seisneb osaliselt meie mina kogemuse subjektiivsuses. Teadus vajab objektiivseid mõõdetavaid tõendeid, kuid teadvuse ja selle olemuse mõõtmine on äärmiselt keeruline. See aga ei tähenda, et ühisteadvus ei võiks eksisteerida – see võib lihtsalt asuda väljaspool seda, mida me praegu mõista suudame.

Meid petetakse, kui arvame, et suhtleme üksteisega sõnade kaudu. Kui meie vahel puudub sügav vaikus, ei anna sõnad peaaegu midagi edasi. Mõistmine toimub tasandil, kus kaks inimest kohtuvad sügavalt, just vaikuses, väljaspool igasugust sõnalist väljendust.
Ja mida me peamiselt kõnega suhtlemisel teeme? Enamasti arutame ja mõistame teisi hukka.
Nüüd kõlab fraas “ma olen sinuga harjunud” – mis tähendab, et ma sallin sind vastavalt oma vajadustele – ausamalt kui “ma armastan sind” – ma aktsepteerin ja hindan sind.
Kui arutate kellegi üle või kohut mõistate, võtate osa tema karmast enda peale ja töötate selle välja enda omana.
Mõelge sellele… Ärge võtke nähtamatuid võõraid kive oma õlgadele ebavajaliku ja mitte oma kogemuse läbielamise näol, katsetades olukordi, mida on väga raske läbida.
Tavaliselt ei ole hukkamõistes see kohalolek ja osalus. Kõik, mis teises ei meeldi ja päevavalgele tuleb, annab ju võimaluse endas sama näha, kui inimesel on tarkust ja tal õnnestub ego “kroon” seljast visata.
Vajalik olla on vale olek, see on tehing, mis on läbi teiste inimeste ja olukordade kaudu… Lihtsalt elage oma südametunnistuse järgi ja arvestage sellega, mille eest olete oma kohalolekuga vastutuse võtnud.
Märk, et elate õigesti, on ärevuse puudumine. Teid ei solva teiste inimeste sõnad, teid ei piina vajadus iga hinna eest oma eesmärke saavutada ja seda, mis on, ei lükata tagasi.
Ja kui sul on külm – võta end kokku ja süüta enda sees Tuli, sest päris vaikuse kaudu kive edasi ei kandu…
Nikolai Bulgakov

Peeter Tammela:
Reedel, 31. jaanuaril kell 0.59 (mõju ca 28. jaanuar – 2. veebruar) satume Veevalajas liikuva Päikese ja Kaksikutes oleva retrograadse Jupiteri trigooni mõjusfääri.
Päike Veevalajas trigoonis retrograadse Jupiteriga Kaksikutes on aspekt, mis avab ukse intellektuaalsele ja vaimsele kasvule, ühendades individuaalse sära ja loomingulisuse (Päike) filosoofilise laienemise ja teadmiste otsinguga (Jupiter).
Jungi arhetüüpide kontekstis kehastavad need energiad meie psüühika sümboolseid jõudusid, mis suunavad meid enesearengu ja tähenduse leidmise poole.
Vaatlemegi siis seda aspekti läbi Carl Jungi arhetüüpide prisma.
Päike Veevalajas – Visionäär (The Visionary):
Päike Veevalajas kehastab Visionääri, kes otsib tulevikku suunatud ideid ja kollektiivset kasu. Visionäär ei ela minevikus, vaid soovib murda vanu struktuure ja luua uusi paradigmasid.
Visionäär esindab meie individuaalsust ja soovi olla autentne, olles samas osa suuremast kogukonnast. See arhetüüp julgustab meid kasutama oma unikaalseid andeid ja ideid, et inspireerida teisi ja viia ellu muutusi.

Retrograadne Jupiter Kaksikutes – Õpetaja (The Teacher) ja Filosoof (The Philosopher):
Jupiter Kaksikutes kehastab Õpetajat, kes avardab teadmisi ja juhendab meid leidma tähendust läbi suhtlemise, õppimise ja uudishimu.
Retrograadis lisandub Filosoofi mõõde, mis suunab tähelepanu sissepoole, kutsudes meid ümber mõtlema oma uskumusi ja intellektuaalseid tõekspidamisi.
Õpetaja ja Filosoof küsivad: kas meie teadmised teenivad kõrgemat eesmärki või on need pelgalt pinnapealsed? Retrograadne Jupiter kutsub meid süvenema ja otsima tõelist tarkust.
• Päike Veevalajas: Päike sümboliseerib meie teadvust, identiteeti ja elujõudu. Veevalaja märk on seotud uuenduslikkuse, vabaduse, humanitaarsuse ja kollektiivse teadvusega. See positsioon rõhutab individuaalsust, kuid ka soovi panustada ühiskonda.

Jungi arhetüüpidest on siin veel tugevalt esindatud ka Individualisatsiooni arhetüüp, mis rõhutab eneseotsingut ja oma unikaalse potentsiaali realiseerimist. Samuti on oluline Mässaja arhetüüp, mis väljendub soovis murda vanu mustreid ja luua uusi, paremaid lahendusi.
• Retrograadne Jupiter Kaksikutes: Jupiter on seotud laienemise, avardumise, õnnelike juhuste, teadmiste ja filosoofiaga. Kaksikud on intellekti, kommunikatsiooni, õppimise ja mitmekülgsuse märk. Retrogradne liikumine viitab sissepoole pöördumisele, mineviku analüüsile ja uute teadmiste integreerimisele.
Jungi arhetüüpidest on siin olulised Õpetaja/Targa (Veevalaja) arhetüüp, mis väljendub teadmiste jagamises ja õppimises, ning Narri arhetüüp (Kaksikud), mis toob mängulisuse ja uudishimu kaudu uusi vaatenurki.
Üldine mõju:
• Intellektuaalne avardumine ja õppimine: Uute teadmiste omandamine, ideede vahetamine ja erinevate vaatenurkade uurimine.
• Kommunikatsioon ja suhted: Avatud ja aus suhtlemine, uute kontaktide loomine ja olemasolevate suhete tugevdamine.
• Individuaalsus ja eneseväljendus: Oma unikaalse potentsiaali avastamine ja realiseerimine, julguse leidmine jääda oma maailmavaatelistes seisukohtades iseendaks.
• Humanitaarsed ettevõtmised: Kaasaaitamine ühiskonna arengule, tegelemine heategevusega ja panustamine kollektiivsesse heaolusse.

Millele tähelepanu pöörata ja millega algust teha:
• Mineviku analüüs: Retrogradne Jupiter kutsub üles vaatama tagasi minevikku, analüüsima varasemaid kogemusi ja õppima neist. See võib olla seotud nii isikliku elu kui ka ühiskondlike protsessidega.
• Uute ideede integreerimine: Oluline on mitte ainult omandada uusi teadmisi, vaid ka neid integreerida oma ellu ja rakendada praktikas.
• Suhtlemisoskuste arendamine: Pöörakem tähelepanu oma suhtlemisstiilile, olgem avatud dialoogile ja arvestagem teiste vaatenurkadega.
• Innovatsioon ja loovus: Julgusta oma loovust, otsi uusi lahendusi ja ole avatud muutustele.
Jungi arhetüüpide võtmes võib see aspekt tuua esile sisemise konflikti Individuatsiooni (vajadus olla unikaalne) ja Kollektiivse teadvuse (vajadus kuuluda ühiskonda) vahel. Oluline on leida tasakaal nende kahe vahel, väljendades oma individuaalsust viisil, mis panustab ka ühiskonna arengusse.
Kokkuvõttes on Veevalajas liikuva Päikese trigoon retrograadse Jupiteriga Kaksikutes soodne aeg intellektuaalseks kasvuks, eneseotsinguks ja uute ideede elluviimiseks. Oluline on olla avatud uutele teadmistele, julgeda väljendada oma individuaalsust ja panustada ühiskonna heaolusse.

The Real New Year [Chinese] + New Moon in Aquarius Global Mass Meditation
on Jan 29. Links below.
 
 
“… this is not your average New Moon! This
New Moon in Aquarius is the time to turn
inward and discover the truth behind
matters that have eluded us for far too
long.
 
This new moon is conjunct
with Pluto, which is asking us to dive
deeper.
 
It’s asking us to get to the core,
the heart of our issues, even if it’s
scary, even if it’s something we don’t
necessarily want to see.
 
This Pluto
energy pulls up the truth from the
depths of our unconscious and from a
collective level from the depths of where
it’s been buried.
 
We’re going to be
seeing very intense messages coming
through discoveries, about
information that’s been hidden, that’s
been occulted, that’s been buried beneath
the surface that’s going to start coming
to light over the course of this next
lunar cycle”. 
 https://www.youtube.com/watch?v=8jOl57NjuYY&list=TLPQMjgwMTIwMjWBMpJntqyazA&index=4&pp=gAQBiAQB
Astrology with Heather
 
 
We’re going to use Pluto in Aquarius on this New Moon, to figure out how to make contact & personal frequency jumps, SAFE.
 
Why?
 
Well … in case you’ve been living under a rock, the quantum anomaly & Lurker consciousness simply goes ape-s#%t on any Starseed who has a sudden, dramatic frequency jump!
 
Whether it’s from winning the lotto, or physical clairaudient contact from your off-world beloved. 
 
This INTENSE back-lash & threat to life is usually through other people, like the driver in the opposite lane heading toward you.
 
This is not fear-mongering … it just ’is-what-it-is’.
 
 
Don’t you think galactic contact of some physical kind,
would’ve happened by now if it was safe?!?
 
Yes … it sure-as-heck would’ve!
 
 
On this New Moon, we have a lucky opportunity.
 
Actually, an amazing one …
 
I reported in the last message that Uranus is taking no prisoners when it comes to anything that preventing freedom & revolution.
 
But THIS TIME … Pluto is here too, totally salivating over getting to the final, deepest secrets as to why 
 
And the 144K [the trifecta] … is way past the salivating point!
 
:- )
 
The question is … what are YOU going to do about this?!?
 
I’m seriuos …
 
My partner & I can only put this whole shin-dig together for you & show you the door by providing the tactical guidance.
 
You Dear One … have to walk through it.
 
Like I said in the previous report … Don’t wait or ‘hang-out for intel.
 
Because that intel is pending how far we can [literally] transform things…
 
… which in turn decides what the ’intel’ is …
 
Oh, it’s coming alright (early Feb, after the new Moon) … but the fact of the matter is:
 
 
… they’re all watching what we’re gonna do in 12 HRS.
 
 
Galactic Fonfederation …
 
Ashtar Command …
 
The Agarthans …
 
The Central Sun races (both Galactic & Cosmic)
 
The Inter-Planetary Confederation …
 
The Inter-Universal Confederation …
 
… and everything in between.
 
Yeah …
 
… they’re watching YOU, literally.
 
Make the news …
 
Make the ’intel’ …
 
… with the 144K, when darkness is at its weakest!
 
Because, let’s face it … nobody does it like the 144K.
 
And that ’is-what-it-is’ …
 
All 144K Veterans know this.
 
 
 
Yours In Service …
 
The Unknown Lightwarrior
 
 https://www.youtube.com/watch?v=qNLqLuIXnWQ
________________
 
 
 
TIMES & LINKS
for the Jan 29 New Moon in Aquarius
144K Mass Meditation
 
 
 
Date: Jan 29, 2025
 
Time: 6:30 AM EST [USA]
 
New Moon Peak: 7:36 AM EST [USA]
 
Your Timezone: https://www.timeanddate.com/worldclock/fixedtime
 
Telegram, YouTube, Facebook, & ‘X’ Links will soon all be posted on the
144K Member’s site, to reduce the number of 144K notifications going into spam folders.
 
Blog Talk Live Link: Click Here
(Note: The Blogtalk Platform will go away after this meditation)
 
Free Conference Call: 1-518-318-5638
 
YouTube Live: Click Here
 
Facebook Live: Click Here
 
Live on X: Click Here
 https://www.youtube.com/watch?v=6Xlm5RFFFkQ&list=TLPQMjgwMTIwMjWBMpJntqyazA&index=3&pp=gAQBiAQB