Kanaldatud Pamela Kribbe poolt

Kallid sõbrad, mul on suur rõõm jälle teiega olla. Mul on nii hea meel olla teie seltskonnas. Teil on kalduvus mulle alt üles vaadata, nagu ka teistele minutaolistele olenditele. Teie näete mind endist üleolevana, aga meie seda ei näe. Meie näeme teid käimas oma teed Maal sel väljakutseterohkel ajal, ajal, mil nii palju muutusi on aset leidmas, ja me näeme teid kasvamas oma enda meisterlikkuse suunas. Me näeme teid saamas meistriteks, kellele te alt üles vaatate. Ja just selles kõik seisnebki – oma enda meisterlikkuse leidmises! Ärge järgnege ühelegi meistrile, kes on toodud teie ette traditsioonide, raamatute või millegi muu vahendusel. Leidke oma enda meisterlikkus – just selles kõik peitubki.

Täna sooviksin ma rääkida teemast, mis ulatub tagasi teie kaugesse minevikku: mees- ja naisenergiatest. Need on vanad energiad ja nendega toimuvad praegu suured sündmused.

Esiteks soovin ma öelda midagi nende energiate olemuse kohta. Need energiad on Ühe kaks aspekti. Seetõttu ei ole nad tegelikult vastandlikud või duaalsed, nad on üks; nad on ühe energia kaks väljendust.

Meesenergia on aspekt, mis on fokusseeritud väljapoole. Ta on see osa Jumalast või Vaimust, mis püüdleb välise poole suunatud tegutsemise poole, annab vaimule materiaalse olemuse, vormi. Seetõttu kannab meesenergia tugevat loovat jõudu. Meesenergiale on loomulik olla äärmiselt keskendunud ja eesmärgile pühendunud. Sel viisil loob meesenergia individuaalsust. Meesenergia võimaldab sul eralduda Ühest, Tervikust, seista üksi ja olla konkreetne indiviid.

Naisenergia on Kodu energia. Ta on Algallika energia, voolav Valgus, puhas Olemine. Ta on energia, mis ei ole veel avaldunud, asjade sisemine aspekt. Naisenergia on kõikeläbiv ja ookeanilaadne; ta ei erista ega individualiseeri.

Nüüd kujutle naisenergiat saamas teadlikuks liikumisest temas eneses, viivust rahutusest, soovist… soovist ulatuda väljapoole oma piire, liikumas väljapoole iseendast, et saada kogemusi. Temas on igatsus millegi uue järele, seikluste järele! Ja siis tuleb energia, mis vastab tema igatsustele. See on meesenergia, mis soovib olla tema teenistuses ja aidata tal avalduda mateerias, vormis. Meesenergia määratleb ja vormib naisenergiat ja nende koostöös tekib täiesti uus energia, mis on võimeline liikuma täiesti uues suunas. Avaneb võimalus luua uus reaalsus, kus kõike saab avastada ja kogeda alati muutuvates vormides.

Mees- ja naisenergia tants toob esile meie loodud reaalsuse pulsseeriva olemuse. See on suure ilu vaatemäng, milles mees- ja naisenergia ülistavad teineteist ja tähistavad oma koostööd ja mängulist ühinemist. Ja see on nii nagu olema peab. Mees- ja naisenergia kuuluvad kokku, nad on Ühe kaks aspekti ja koos tähistavad nad rõõmuküllase Loomise avaldumist nii nagu see olema peab.

On öeldud, et oma kõige viimases mõistmises selle kohta, kes sa oled, on ainus tõde: MINA OLEN. Ja just selles müstilises mantras need kaks aspekti sulanduvad. „Mina“ kannab meesenergiat ja „olen“ naisenergiat. Mina on piirav, eristav. Ta annab fookuse, suuna, individualiseerib: Mina, mitte keegi teine, Mina. Ja siis „olen“. Olen on ookeanilaadne, kõikehaarav. Ta peegeldab Kodu ookeani, naisenergiat, ammendamatut allikat, mis ei tunne piire, eristamist. Voolav ja ühendav aspekt on naisenergia tuum. Väljendis „Mina olen“, nais- ja meesenergia ühinevad  täielikus rahumeelsuses.

Inimkonna ajaloos ja juba enne inimkonna teket, tõusis konflikt meheliku ja naiseliku vahel. Ma ei hakka praegu rääkima selle konflikti päritolust. Aga teie ajaloos on mees- ja naisenergia teineteisest kaugenenud justkui oleksid nad vastandlikud jõud. Yin-yang sümbol kirjeldab tõelist olukorda küllaltki hästi. Mehelikkuses on alati naiselikkuse tuum ja naiselikkuses alati mehelikkuse oma, just nagu mustal taustal on valge täpp ja valgel taustal must. Aga ajaloos on see müstiline mehelikkuse ja naiselikkuse ühtsus unustatud ja neist on saanud vastandid nagu must ja valge. Aluseksolev ühtsus kaotati.

Just praegu oled sa selle konflikti ajaloo viimases etapis, kus meesenergia on mänginud vägivallatseja rolli mitmeid sajandeid. Meesenergia on kaua mänginud osa, kus ta allutab, vigastab ja hävitab naisenergiat. See ei ole alati nii olnud. On olnud aegu, kus naisenergial oli ülemvõim ja ta manipuleeris ja võimutses meesenergia üle. Aga see aeg on möödas. Ühel hetkel võttis konflikt teise suuna ja vägivallatseja ja ohvri rollid vahetusid. Meesenergia on nüüdseks pikalt võimul olnud ja oma võimu väärkasutades on ta naisenergiat vigastanud nii, et see ei tunneta enam oma Olemuse ühtsust.

Millal iganes mehelik ja naiselik on konfliktis, on mõlema lagunemine vältimatu. Mida enam naisenergiat ohverdatakse ja see enese-eitusse eksib, kaotab ka meesenergia end halastamatus vägivallas, mida te teate arvukatest sõdadest oma ajaloos.

Mehelik ja naiselik sõltuvad teineteisest. Kui nad omavahel võitlevad, on tagajärjed katastroofilised. Aga ajad on  muutumas. Alates 19.-20. sajandist on naisenergia jõudu kogunud ja hakanud oma ohvrirollist väljuma. See ülestõusmine on aset leidnud sügavalt naiseliku energia sisemusest. Ta oli jõudnud enese-eituse viimasele äärele. Sel hetkel vaatas ta endale otsa ja tunnistas: kaugemale enam minna ei saa.

Kusjuures, ohvri ja vägivallatseja vahel toimub alati sama dünaamika. Muutus toimub kui ohver olukorda enam ei aktsepteeri. Vägivallatseja võiks oma rolli kauemakski jääda, kuna tal on olukorra lõpetamiseks vähem põhjust. Revolutsioon algab kui ohver mängus osalemisest keeldub ja viimaks oma võimu taastab. Kõigis repressiooni olukordades, olgu perekonnas või ühiskonnas, algab tõeline muutus siis, kui naine, või naiselik energia inimeses, otsustab enese jaoks – ma ei aktsepteeri seda olukorda enam kauem. Just sel hetkel algab tõeline muutus. Enne selle hetke saabumist on välised püüded olukorda mõjutada on kasutud.

Naisenergia on tõusnud ja tema tähetund on saabunud. Tegelikult on praegusel ajal kõige olulisem meesenergia muundamine!! Just nüüd on aeg meesenergiale uue tähenduse andmiseks. Võiksin seda kanaldust nimetada „Meesenergia taassünd“. Kuna ma soovin rõhutada, et üksnes küpse ja tasakaalustatud meesenergia ühendamisel naisenergiaga, on viimasel taaskord võimalik õide puhkeda.

Viimasel sajandil ja ka enne seda on naisenergia jällegi jõudu koguma asunud. Ta on hakanud õitsema uuel ja tasakaalustatumal moel. Vaatamata soolisele ebavõrdsusele, mis endiselt teie ühiskonnas eksisteerib, on naisenergia tõus peatamatu. Ometigi ei suuda naisenergia ilma meesenergiaga koostööd tegemata saavutada oma maksimaalset väge ja elujõudu. See kehtib nii kollektiivse kui individuaalse tasandi kohta. Naisenergia ei suuda teha oma viimast läbimurret ilma meesenergia toetuseta. See ei ole nõnda naisenergia jõuetuse tõttu. See on nais- ja meesenergia põhiolemuse tõttu: nad on omavahel põimunud ja kumbki suudab saavutada oma kõrgeimat potentsiaali vaid koostöös. Just seetõttu on hädavajalik, et meesenergia end ümberkujundaks ja liiguks uude!

Vaadates meeste ja naiste koosmõju kollektiivsel tasandil, siis naisenergia on praegu ootepositsioonil. Ta ootab. Kollektiivsel tasandil on meesenergiates toimumas võitlus uue ja vana vahel. Meesenergias on koitmas uus laine, mis austab ja ülistab naisenergiat. See uus laine soovib ühineda naiseenergiaga ja siseneda Uude Ajastusse. Aga samal ajal on endiselt aktiivne meesenergia vana laine, mis osutab vastupanu. See energia toimib selgelt terrorirünnakutes, mis üle kogu maailma on aset leidnud. Seeläbi näitab vana meesenergia oma südametu hirmuvalitseja olemust. Neis, kes neid hirmsaid rünnakuid elluviivad, valitsevad väga tumedad emotsioonid: agressiivsus, viha ja samal ajal ülim võimetus ja abitus. Just sellest ülimast abitusest sünnivad kõige jõhkramad ja hävitavamad võimuväljendused. See meesenergia, millest me räägime, piinleb oma surma agoonias. See tajub, et kollektiivsel tasandil on käimas olulised muutused ja inimkond seisab uue ajastu lävel.

Üks probleeme, millega te praegu kokku puutute, liikudes rohkem tasakaalustatud mees- ja naiseaspekti koostöö suunas, on kuidas saada hakkama sellise halastamatu energiaga. Mida ma võtame ette selle vana meesenergiaga, mis püüab enne oma lõplikku langemist luua nii palju kaost ja hävitustööd kui võimalik? Lubage ma ütlen teile seda – selle langemine on fakt. Vana meesenergia on võitluse kaotanud, kuid ta ei alistu kergelt ja peab vastu viimase hetkeni väljendades viha ja püüdes halastamatult haarata võimu.

Palju sõltub sellest, milline on kollektiivne häälestatus selle energia suhtes. Kas reaktsioonina vägivallategudele lubad sa vihal ja jõuetusel siseneda oma energiavälja? Hetkel, mil sa tunned end haaratuna vihast ja pahameelest nende vastu, on nad oma eesmärgi saavutanud. Sel hetkel oled sa imetud nende energeetilisse vibratsiooni ja sa oled samuti võimeline tapma: tapma süütute tapjaid. See on kõik väga arusaadav, kuid on äärmiselt tähtis mõista, mis sellises olukorras tegelikult toimub. Niipea kui tõusevad intensiivsed emotsioonid, on mõistlik võtta paus, siseneda vaikusesse. Pöörduda endas asuva teadliku vaikuse poole ja küsida: mis siin tegelikult toimub? Sel hetkel sõltub kõik sinu tarkusest ja arukusest, sinu võimest näha asju läbi ja tajuda, mis on tegelikult kaalul. Terroristid ei võta maailma üle; vana meesenergia on oma aja ära elanud ja tema surmatund on käeulatuses.

Kõige olulisem sõnum, mis mul seoses terrorismiga, vana meesenergia agressiooni avaldumisega edasi anda on: jää teadlikuks! Ära lase end ülevõtta jõuetuse emotsioonidel, st muutuda ohvriks. Tea, et see agressiivne energia ei saa puutuda kedagi, kes ei lase seda oma energiavälja. Kui sa ei vasta viha ja vihkamisega, ei tõmba sa seda endale ligi. Sinu enda valgus kaitseb sind.

Nüüd soovin ma juhtida tähelepanu rohkem maisele, individuaalsele tasandile, kus sa tegeled mees- ja naisenergiatega iseendas. Ka individuaalsel tasandil on mees- ja naisenergiate vahel toimunud võitlus. Kõik, mis juhtub kollektiivsel tasandil, peegeldab indiviidi tasandil toimuvaid protsesse.

Selleks, et illustreerida meheliku ja naiseliku tasakaalu olulisust individuaalsel tasandil, räägin ma energiakeskustest igas inimeses, mida kutsutakse tšakrateks. Neid on seitse ja nad paiknevad selgrooga ühel joonel. Ma räägin kõigist tšakratest lühidalt, et näidata teile, et igaüks neist on valdavalt juhitud kas mees või nais tüüpi energia poolt.

Sabakondi (juur) tšakra on energiakeskus, mis ühendab teid maaga. Energia selles tšakras ulatub välja maa poole ja võimaldab sinu hingel eksisteerida selles tihedas füüsilises vormis, reaalsuse materiaalsel tasandil. Energia väljaulatuvast ja loovast olemusest lähtuvalt võib öelda, et see on peamiselt mehelik tšakra. Tšakra ei ole kunagi täielikult mees- või  naisaspekti kandev, kuid võib öelda, et juurtšakras on meesenergial juhtiv positsioon.

Teist tšakrat kutsutakse nabatšakraks ja see on emotsioonide keskus. See võimaldab sul kogeda emotsioone, meeleolude kõikumist, lühidalt emotsionaalse elu kõrg- ja madalhetki. See on vastuvõttev keskus. Seetõttu kutsun ma seda naiskeskuseks, tšakraks, kus domineerib naisenergia liikumine.

Kolmas tšakra, mida kutsutakse ka solar plexuseks, on tegutsemise ja loomise keskus. See keksus on suunatud välja poole ja võimaldab seega energial avalduda füüsilises reaalsuses. Sa võid seda võrrelda päikesega, päikesekiirte väljapaiskamise ja kollase päikesevalguse väega (kolmanda tšakra loomulik värv on kollane). Solar plexuses muudetakse sinu mõtted, ideed ja soovid avaldunuks. See on tegutsemise ja väljapoole suunatud loomingu tšakra. See on ka ego elukoht, meie maise isiksuse tähenduses, ilma negatiivsete mõjudeta. Juhtiv energia on mehelik.

Südametšakra on vastuvõttev keskus nagu naba-tšakra ja sel on eriline võime ühendada erinevaid energiavooge. See on keskus, kus kolme madalama tšakra (maine reaalsus) ja kolme kõrgema tšakra energiad (kosmiline reaalsus) ühinevad. Süda on sillaks mõistuse (pea) ja emotsioonide (kõht) vahel. Südamest oled sa võimeline ühenduma teistega ja ennast ületama. Süda ületab ego piirid ja võimaldab sul tunnetada ühtsust kõige enesest väljaspool asuvaga, isegi Kõigega Mis On. Südametšakra on värav Kodu energia juurde. See on selgelt ühenduse keskus ja seega juhtivalt naiselik.

Kõritšakra on mehelik. Sellest keskusest antakse füüsiline vorm sisemistele tõugetele, ideedele ja emotsioonidele läbi rääkimise, nutmise, naermise, laulmise, karjumise jne. Siin väljendatakse sisemist elu läbi suhtlemise kasutades häält ja keelt. See keskus võimaldab sul muuta oma sisemine elu teistele nähtavaks kasutades füüsilisi märke: sõnu, hääli ja kontseptsioone. See on keskus, mis võimaldab sul suunata oma energia väljapoole füüsilisele tasandile. See on ka loovuse keskuseks.

Kuues tšakra, mida kutsutakse ka „kolmandaks silmaks“ ja mis asub sinu pea keskpunktis, on jällegi naiselik. See võtab vastu ekstrasensoorseid intuitiivseid sõnumeid ja ületab füüsilise elu piire (viit füüsilist taju). See on selgeltnägemise jt ülemeeleliste võimete asukoht. Läbi selle keskuse tunnetad sa kellegi teise energiat, emotsioone, valu ja rõõmu kui enese omasid. Selle empaatia abil ületad sa jällegi ego piirdeid ja ühendud sellega „mis ei-ole-sina“.

Ja veel on kroontšakra, mis asub pealael. See tšakra ei ole mehelik ega naiselik. Võib ka öelda, et ta on mõlemat. Selles tšakras tõused sa kõrgemale mees- ja naisaspekti duaalsusest. Kroontšakra on huvitav kombinatsioon mõlemast energiast. Kui see tšakra on tasakaalus, on teadvus samaaegselt vastuvõtlikus ja väljapoole suunatud seisundis. Seal on ka üles, teiste dimensioonide poole suunatus, eesmärgiga leida spirituaalseid tähendusi ja tuge või liikuda Enda sügavamate kihtideni. Ja samal ajal on seal vaikne ja rahulik vastuvõtlikkus, teadmine, et iga küsimus leiab vastuse kui on õige aeg. See on teadvus, mis on samaaegselt äärmiselt fokusseeritud ja vastuvõtlik. Selles teadvuse seisundis oled sa väga lähedal sellele, mis on aluseks nii nais- kui meesenergiale, Vaimu või Jumala energiale.

Nüüd olen ma väga laias laastus visandanud mees- ja naisenergiate liikumise läbi inimese energeetilise keha. Nüüd soovin ma rääkida lähemalt just kolmest madalamast tšakrast. Need on maaga kõige rohkem ühenduses olevad tšakrad, olles seega kõige rohkem maises sfääris eksisteerimisega seotud. Need kolm tšakrat omavad kõige tähtsamat rolli sinu sisemisel tervenemisel, kuna just selles piirkonnas asuvad kõige sügavamad traumad ja emotsionaalsed armid.

Tihti te tunnete, et olete maised olendid, kes avanevad spirituaalsele sfäärile. Kuid meie näeme seda just vastupidi. Te olete spirituaalsed olendid, kes on avanemas Maale. Maa on suurepärane sihtkoht, peidetud teemant, mis alles on oma tõelist ilu paljastamas. Maa on Tõotatud Maa! Taevas on sinu sünnikoht. Kuid sa ei pöördu tagasi teadvusse, mida sa mäletad kui „Kodu“ või „Taevast“, täielikult spirituaalse olendi seisundisse. Loomise seiklus juhatab sind hoopiski uutesse sihtkohtadesse; sa oled pidavalt laienemas ja arenemas täiesti uut tüüpi teadvuse suunas. (Me rääkisime sellest varem Valgustöötaja seeria viimases peatükis). Maa on selle teekonna oluline osa.

Ometigi olete te oma maiste kehastuste jooksul ja ennast väljendada püüdes palju kannatama pidanud.

Peaaegu kõigil teist on kolmes madalamas tšakras emotsionaalsed haavad, hüljatuse, vägivalla ja eemaletõrjutuse tõttu, mida teil on tulnud kogeda. See võib olla juhtunud möödunud eludes, aga ka käesolevas elus. Peaaegu kõik energiablokeeringud ülemistes tšakrates on seotud emotsionaalsete valudega kolmes madalamas tšakras.

Esmalt räägin ma pisut sabakondi tšakrast. Teie ühendus maaga on muutunud emotsionaalseks koormaks, eriti valgustöötajatel. Kuna läbi paljude elude oled sa pidanud silmitsi seisma sügava vastuseisuga, on sinus palju hirmu, kui sul tuleb end täielikult maandada. Enese maandamine tähendab täielikku kohalolu oma maises kehas ja oma kõige sügavama inspiratsiooni väljendamist materiaalses reaalsuses. Vastupanu enese täielikule maandamisele puudutasime juba varem (Valgustöötaja seerias). See on peamiselt seotud sellega, et sa oled „erinev“ ja sind on seetõttu tõrjutud.

Teises tšakras, emotsionaalses keskuses, on sind samuti sügavalt mõjutanud ohustatuse või hüljatuse (otseselt või emotsionaalselt) kogemused ja julm piiramine eneseväljenduse valdkonnas.

Nende raskete mõjudega kahes madalamas tšakras, on tugevalt mõjutatud ka solar plexus (kolmas tšakra). Solar plexus on seotud elujõu, loova energia ja võimuga. Ma mõtlen võimu, mis ei ole agressiivne ja hävitav. Solar plexusest on näha, kas inimene väljendab end agressiivselt, kontrollivalt, või liiga tagasihoidlikult. Mõlemad lähenemisviisid lähtuvad abitusetundest, mis tõuseb vigastatud esimesest ja teisest tšakrast. Kolmandas tšakras seisneb kõik võimu ja kontrolli rakendamises tasakaalustatud viisil, mis tähendab tasakaalus ego.

Ego on ok! Egol on oma õige roll; ta pakub sinu teadvusele fokusseerimisvõimalust, mis võimaldab sul teostada ennast eraldiseisva indiviidina, kes sa oled. Jah, sa oled osa suuremast Tervikust, aga sa oled ka Sina, eraldiseisev ja kõigist erinev. Ego on hädavajalik täiendus sinu spirituaalsele osale, mis on „Minast“ ülevam. Ego energia on täielikult austustvääriv ja õigustatud energeetilises reaalsuses, milles te elate. Tõeline vägi peitub ego ja Vaimu ühendamises.

Kolm alumist tšakrat on kõige olulisemad enesetervendamise ja sisemise kasvu juures. Suurimaks vaimseks väljakutseks sinu jaoks on selle haigetsaanud osa eest hoolitsemine. Mediteerimine või füüsilise reaalsuse ületamine selleks, et jõuda tabamatute kosmiliste tasanditeni, ei ole praegu teie peamine eesmärk. Sinu eesmärk on pakkuda õrna mõistmist ja armastavat tuge oma sisemisele lapsele, kes on haiget saanud, ja taastada tema ilu ja mänguhimulisus. See on sinu spirituaalne teekond; selles peitub suurim aare. Oma inimliku, lapseliku osa ülistamises ja austamises on sinu tee jumaliku kaastunde ja valgustatuse juurde.

Ma soovin juhtida teie tähelepanu faktile, et selles energeetilises piirkonnas on kaks kolmest tšakrast peamiselt meesenergiat kandvad. See näitab, et just seoses meesenergiatega tuleb igaühel teist palju tervendamistööd teha. Seetõttu on minu sõnum teile praegu järgmine: tervendage meesenergiat eneses! Naisenergia on mitmel moel taastumas ja tagasisaamas oma jõudu, mida ta vajab selleks, et end täielikult ja kaunilt väljendada. Naiselikud omadused nagu intuitsioon, sensitiivsus ja seotuse tajumine on saamas üha tunnustatumaks, nii individuaalselt kui kollektiivselt. Aga see, milline on tasakaalustatud meesenergia, ei ole veel nii selge. Meesenergia kadus mingil moel valearusaamadesse sellest, mida tähendab „olla mees“, stereotüüpidesse, mis taanduvad võimule läbi agressiivse jõu kasutamise. On eluliselt tähtis tunda ära ja väljendada meesenergia tõelist olemust. Naiselik pool vajab nüüd tasakaalustatud meesenergiat, et täielikult oma rolli täita. Naisenergia on ootel, mitte ainult kollektiivsel, vaid ka individuaalsel tasandil. Naisenergia on väljumas oma ohvrirollist, taastamas oma enesehinnangut ja soovib nüüd end avaldada vägevalt ja rõõmsalt läbi taasühinemise meheliku aspektiga.

Seega, mis siis on tasakaalustatud meesenergia? See kehtib meesenergia kohta nii meestes kui naistes.

Esimeses tšakaras viib tasakaalustatud meesenergia eneseteadlikkuseni. Meesenergia ei pea enam võitlema ja vastu hakkama, ta on kohal läbi eneseteadlikkuse. Kohal olla, st olla tõeliselt kohal kogu oma hingega, on esimese tšakra põhiomadus. Olla kohal eneseteadlikult tähendab jääda enesest teadlikuks, keskendunuks, mitte kaduda teiste arvamustesse, ootustesse ja vajadustesse. See tähendab leida tasakaal teistega ühinemises ja iseendaks jäämises. Tasakaalustatud meesenergia sabakondi tšakras võimaldab sul jääda keskendunuks ja eneseteadlikuks samal ajal kui sa suhtled teiste ja kogu välise maailmaga.

Eneseteadlikkuse arendamine on hädavajalik omadus selleks, et kaitsta ja juhatada oma naisenergiat. Naisenergia on loomulikult teistega ühendumisele suunatud ja on kohal teiste jaoks hoolival viisil. Meesenergia loob piirid ja aitab leida tasakaalu andmise ja saamise vahel. Voolavate ja ühendusloovate naisenergiate jaoks loob meesenergia madalaimas tšakras ankru ja selgroo, mis naisenergiat toetavad. See seisneb kojujõudmises iseenda juurde, sidemete vabastamises seotusest teistega.

Solar plexus, kolmas tšakra, täidab sama rolli teisel moel. See tšakra on, nagu ma varem ütlesin, ego keskus. Sul on endiselt raskusi ego mõistega. Just eriti valgustöötajate hingedel on kalduvus vaadata andvatele, ennastületavatele energiatele alt üles kui kõrgematele. Kuid see ei ole nõnda. Te elate maailmas, kus kaks energiat mängivad koos ühte mängu ja on ehituskivideks Loomises. Üks kaldub ühinema ja otsima Ühtsust, teine loob eraldatust ja individuaalsust. Ja viimane on just niisama palju elujõuline ja väärtuslik kui esimenegi.

On oluline meesenergiaga rahu sõlmida, oma individuaalsust emmata, oma unikaalsust, „minaks-olemist“. Elu lahutamatu osa on „üksi-olemine“, millel ei ole midagi pistmist üksindusega, kuid mis on täielikult seotAud sinu „Mina-olemisega“, sinu unikaalse individuaalsusega. Selle üksi-olemise vastuvõtmine ei takista sind mingilgi moel teistega ühinemast sügavaimal tasandil. Kui sa tõeliselt oma individuaalsust hindad, muutud sa võimestunuks, sõltumatuks ja loovaks indiviidiks, kes on võimeline jagama oma energiat sügavalt kõigi ja kõigega, kuna sa ei karda end selles suures jagamises kaotada.

Solar plexuses asuv meesenergia aitab sul täielikult loovaks ja võimestunuks muutuda. Just seda naisenergia sinus ootabki. Sinu südamest lähtuv inspiratsioon soovib end nähtavaks muuta materiaalsel tasandil, ta soovib pääseda välja väga maisel moel ja tuua Maale armastust ja harmooniat. Naisenergia on Uue Ajastu kandja, aga ta vajab tasakaalustatud meesenergiat, et end täielikult avaldada ja ajada juuri materiaalsesse reaalsusesse. Just seetõttu on nii oluline, et esimese ja kolmanda tšakra energiad saaksid tervendatud.

Terve ego energia, tervenenud solar plexus, on enesekindlus. Esimeses tšakras on eneseteadlikkus, kolmandas enesekindlus. See ei ole üleolek, mida sa näed suureks paisunud egos. See tähendab vaid enese usaldamist: „Ma tunnen, et ma suudan seda teha!“ See tähendab olla teadlik oma sügavaimatest inspiratsioonidest, oma loovatest võimetest ja siis sellele vastavalt käituda. Lase oma energiatel endast väljuda, usalda oma loomulikke andeid ja oskusi, usalda, kes sa oled ja näita ennast maailmale! Just teie, valgustöötajad, kes te kannate nii palju sisemisi teadmisi ja tarkust, teie aeg on käes näidata ennast ja enam mitte varjata. See on teie siht ja just sel moel leiate te suurima teostuse.

Sõlmige rahu meesenergiaga eneses. Ära kõhkle enda eest välja astuda, võta vastu küllus ja hoolitse enese eest. Ole egoistlik selle sõna puhtas ja neutraalses tähenduses. Sa oled ego, sa oled indiviid. Sa ei pea alati andestav ja mõistev olema. Ei ole spirituaalne sallida kõike ja kõiki. Alati on hetki, kui sul tuleb öelda „ei“ või isegi „hüvasti“ ja mitte minna kompromissile selles, kes sa oled. Tee seda ilma süütunde ja hirmuta ja tunneta, kuidas eneseteadlikkuse ja -kindluse energiad sind võimestavad, et sinu naisenergia õrn õis saaks puhkeda ja särada.

See kõik seisneb energiate koostöös. Nais- ja meesenergiad on pidanud maha valuliku ja pika võitluse. Ja nad ka väljuvad sellest võitlusest koos, kuna üks ilma teiseta ei saa. Nüüd, kui naisenergia on valmis tõusma alandatuse ja repressiooni tuhast, on ka hädavajalik ka meesenergia uuestisünd. See meesenergia taassünd saab viimaks ka kollektiivsel tasandil nähtavaks, kuid enne avaldub see igaühes teist eraldi, naistes ja meestes. Te kõik olete nende iidsete energiate kandjad ja on teie sünniõigus muuta nende partnerlus võrdseks ja rõõmuküllaseks.

Allikas: http://www.jeshua.net/ee/

Kallid teekaaslased!

Lõuna-Ameerika põlisrahvad on iidsetest aegadest kasutanud väetaimedest valmistatud Pühasid Teesid, mis avavad inimese tajud vaimsele maailmale. Veel hiljuti oli see vaid šamaanide pärusmaa, mille kasutamise kirjeldusi sai lugeda antropoloogide kirjutistest. Kuid nüüd on asjad hakanud muutuma ja varem salajased teadmised tulevad rahva hulka ning lausa koju kätte (ei pea sõitma Lõuna-Ameerikasse). Taimevaim aitab vaimsest maailmast informatsiooni ammutada ja tervendab ning aitab sul oma taotlusi teoks teha või lihtsalt oma südant avada. Ühe sellise “reisiga” on võimalik saavutada süvitsiminek, mida saavutatakse aastaid mediteerides. Võimalike kogemuste skaala ulatub taevalikust armastusest kuni oma tervendamist vajava varjupoole ja hirmudega kohtumiseni, millest siis on võimalik alistudes-armastades taimevaimu abiga läbi minna ning seeläbi transformeeruda.

Läänemaal toimuvad tseremooniad 2. ja 3. novembril

ja Tallinnas toimuvad tseremooniad 9. ja 10. novembril.

Kui teil on mõni sõber-usaldusisik, kes on soovinud osaleda, aga siiani siiski kahtlema jäänud, siis võite seda teadet edastada. Tseremoonia toimumiskohad avaldatakse neile, kes soovivad osa võtta.

Registreeruda saate raigokaljus@gmail.com

* Pühade tervendustaimede ja tubaka tseremoonia 1 õhtu hind on 100 € inimese kohta. Võib osaleda ka mitmel tseremoonial, siis on mõju kõige tajutavam, mõnikord lihtsalt ei jõua esimese korraga asi kohale (hind on siis vastavalt 100€ iga õhtu eest).

Selleks, et kindlustada endale koht, on vajalik esmalt registreeruda ja siis teha TAGASTAMATU ETTEMAKS, mis peab olema tasutud hiljemalt 14 päeva enne tseremoonia toimumist. Ühe õhtu broneerimise tasu on 40€. Kui soovite osaleda mitmel õhtul, siis on ettemaksu suurus vastavalt sellele 40€ x …

Sampo Pank, Raigo Kaljus, a/a: 336844300009, selgitus-PIDU

Riided olgu soojad ja mugavad. Võta kaasa õhuke madrats ja magamiskott või tekk, mis oleks ka puhas loomakarvadest . Madrats, mis teeb palju kära palun jätke koju.

Võtmeisik tseremoonia läbiviimisel on šamaan, kes loob meie jaoks turvalise ruumi ja abistab meid meie ühises protsessis. Meie tseremooniad viib läbi šamaan Ruymán, kes on küll noor, kuid endas üles äratanud mitmete kehastumiste vältel kogutud iidse teadmise. Tema töö tunnistajaks olemine on kogemus omaette ja liigutav on tajuda iga korraga järjest suuremat sügavutiminekut.

Šamaan Ruyman ise ütleb nii:

See rituaal aitab meil saada tugevamaks kõikidel meie olemuse tasanditel. Uwishin (pühitsetud šamaan) juhib tseremooniat oma kohaloleku ja lauludega, mis räägivad tõelisest ehedast ilust – elu tõelisest olemusest ning selle elutarkuse hõõguses edastatakse harmooniliseks eluks vajalikku jõudu ja selgust. Kogu selle tseremoonia vältel hoolitseb Suure Müsteeriumi teadvusega ühinenud Meister kõigi osalejate heaolu eest ja aitab kõiki selles tervendavas puhastumisprotsessis. Meie olemus on kui tempel, mida tuleb austada ja mille eest hoolt kanda. Pärast seda, kui meid on tervendanud Suur Vaimne Tervendaja, on soovitav oma keha, meele ja vaimu eest eriliselt hoolitseda ja võib-olla isegi paastuda, et kogu vastuvõetud energia saaks igapäevasesse ellu integreeruda. Olgu õnnistatud kõik Universumi olendid ja kaitsku meie elusid Suur Müsteerium.

*Praktiline nõuanne:*

EESMÄRK: Miks osaleda selles tseremoonias? Vaata endasse ning defineeri oma eesmärk: puhastus, vaimne kutse, oma olemuse sügavam mõistmine, mõne isikliku teema lahendamine, kerge füüsilise vaevuse või emotsionaalse haava tervendamine, otsuselangetamise hõlbustamine, vms. Tseremoonia aitab teadvustada ja tasakaalustada meie olemuse kõiki tasandeid. Isegi kui sa pole kindel, missuguse osaga olemusest peaksid töötama, pole tarvis muretseda: Taim teab, kus toimetada. Alistumine ja vastuvõtmine on kõige olulisem! Isegi kui oled varem taimega tutvust teinud, on iga tseremoonia erinev, vastavalt isiklikule seisundile ja ka kuu ning planeetide asendile.

ETTEVALMISTUS:

Söögisedel: vähemalt 3 päeva enne tseremooniat on paastumine soovitatav, söö kergelt, võimalusel taimset või värsket toitu.

Ära söö/joo:Liha, proteiini pulbreid, kala, vorsti, marineeritud ja hapendatud toiduaineid: näiteks juustu, hapukapsast, tofut, soja. Ženženni, alkoholi.

Kasuta ettevaatlikult – ära liialda

Kohvi, Šokolaadi, spinatit, vaarikaid. Ole piimatoodete kasutamisel tähelepanelik, et nad ei oleks ületanud tähtaega. Maapähkleid

Need toiduained sisaldavad türamiini, mis tekitab vastureaktsiooni taimes olevate kemikaalidega. Kui soovid veelgi puhtamat kogemust, väldi suhkrut ja vürtse, kanget alkoholi ja keemilisi narkootikume/ravimeid vähemalt 3 päeva enne (kui sul neid üldse tarvis on!). Need ei soodusta vaimset terviklikkust tseremoniaalse töö ajal. Põlisrahvaste shamaanid, kes selle taimega töötavad ei söö ka soola. Kui sa ei saa paastuda, siis söö võimalikult kergelt ja ära söö vähemalt 3 tundi enne tseremooniat kõhtu täis, sest see võib kergelt välja tulla. Söö hommikusöögiks müslit ja puuvilju, kerged mahlad on samuti suurepärased. Joo päeval ohtralt vett, kuna öösel võid kaotada vedelikku.

Seksuaaldistsipliin:see on kõige enam vaidlusttekitav punkt, kuid tundub, et 3 päeva enne ja pärast tseremooniat on tark hoida seksuaalenergiat. See on soovituslik, mitte kohustuslik.Seksuaaltegevus on ok kui see tõstab Kundalini energiat, nagu näiteks harmoonilises tantristlikus suhtes. On selgunud, et hea kogus seesugust püha energiat annab tugeva aluse ja vibratsiooni ühenduseks Taime ja Müsteeriumiga.

SAMAL PÄEVAL:

Jää rahulikuks ja keskendunuks: kui vähegi võimalik puhka rituaalipäeval, vähemalt väldi stressi ja vaidlemist, ning kui sa pead tegema tööd, ära kuluta energiat mittevajalike asjade peale. Väike uinak enne rituaali on soovituslik. Igal juhul väldi tormamist otse tseremooniale. Maga, mediteeri, ole koos loodusjõududega ning soorita energeetilisi harjutusi: see on parim viis enda avamiseks taimele. Söö kergelt, et toetada keha enne öist üleval olemist.

KOHALOLEK: see on töö ringis. Seetõttu on vajalik jääda ringi ning olla erk terve õhtu, olla teadvel ja enda kehas. On soovitatav istuda sirgelt ja meditatsioonilaadses asendis ning keskenduda enese ühendusele Taimega. Ringist on lubatud ajutiselt lahkuda kas tualetikülastuseks või looduse imetlemiseks, aga hea oleks püsida ringis nii palju kui võimalik. On soovitatav mitte omavahel vestelda, et hoida igaühe ja ka su enese seisundit ja ühendust taimega. Kui sul tekkib probleem, pöördu tseremooniameistri poole vaiksel häälel. Ei ole vaja muretseda, kuidas teistel läheb, kõigi eest on hoolt kantud. Kui tunned, et “puhastumine” hakkab, proovi vähemalt esimene tund aega teed mitte välja oksendada.

PRAKTILISELT:Tagasi igapäevaellu minnes, proovi teadlikult integreerida ja kasutada Taime õpetusi. Oma sõprade, pere ja töökaaslastega… ning iseendaga!

Taim võib jääda kehas aktiivseks kuni kolmeks nädalaks, seega kasuta seda maksimaalselt! Jällegi, tervislik toksiinivaba toitumine ning energia ratsionaalne kasutamine aitab saada suurimat kasu peale tseremooniat.

PEALE RITUAALI on parimad mahlad ja puuviljad, et paastumisest välja tulla. Samuti sellised maised toidud nagu must leib aitavad kenasti end maandada juhul kui töö jättis su natuke hajevile. Hästi tehtud töö täidab su eluenergiaga, seega võid sa samuti kaaluda võimalust järgmisel päeval peale mõnd tundi puhkust tööle minekut. Sa oled heades kätes – see on ainus teadaolev psühhoaktiivne töövorm, mis ühtlasi nii tõstab kui aitab hoida ajus serotoniinitaset kuni kolm nädalat peale sissevõtmist.

OLULINE: Palun ütle tseremooniameistrile kui sa kasutad mingeid ravimeid ning lükka tseremoonial osalemine edasi juhul kui sul on:

* diagnoositud skisofreenia või mõni muu psüühiline häire, kaasa arvatud isikuhäire(d) ükskõik mis ajal

* sind on depressioonist ravitud SSRI ravimitega nagu Prozac või teised analoogsed. Ravi ja tseremoonia vahel peab olema vähemalt 8 nädalat

* oled võtnud psühhoaktiivseid kemikaale nagu MDMA vähem kui 48 tundi enne tseremooniat (kindlasti vältida seda ka vähemalt 72 tundi peale tseremooniat)

Õnnistagu meid kõiki Suur Vaim

Hei, sina, salapärane, Valguse ja varjudega täidetud Kuutütar,

Kas oled taaskord valmis mõneks ajaks turjalt heitma kõik kohustused, peabid, ei tohid, käsud ja keelud, ning valmis välja astuma oma tavapärasest rollist ning mugavusstsoonist?

Kui vastus on JAAA!, siis
Kutsume sind, Kuutütart, juba tuleval laupäeval, 15. septembril, so
Vana Kuu põhjas, vahetult enne Noorekuu loomist Preeriakotta
ainult naistele, ürgsetele ja vingetele mõeldud tseremooniale,
mille olen pealkirjastanud:
VALGUSES JA VARJUS

Kuu on ülima ja ürgse naiselikuse sümbol: kaunis, täiuslik, salapärane omas pidevas muutumises ja ikkagi üks ja ainumas, tervik ja kordumatu.
Just selline on ka iga Naine oma valguse- ja varjupooltega.
Usutavasti on ka sel laupäeval Taevalaotusel olemas Päike, tähed ja Kuu, kuid see viimane jääb meile nähtamatuks teadmises, et kusagil on ta olemas, olemas kogu oma hiilguses ja täiuses.
Kuid kuna on Vana Kuu põhi, siis Kuuga me ei kohtu, küll on see aga suurepärane võimalus teha tseremoniaalne sisemine rännak omaenese sügavustesse, kõige varjulisematesse nurkadesse, et jõudumööda neid paiku Valguse ja Armastusega täita.
Kus ja kuidas me seda teeme?
Kohtumise- ja olemise paik on Raplamaal, varbola kandis, Preeriakojas, kus Preeriakoja peremees Marko loob oma meheliku arukuse ja väega meile turvalise paiga ning seejärel jätab naised omakeski toimetama!:)
Laupäeval, 15. septembri kella 12. paiku
Meie süütame keskpäeval üheskoos lõkketule, milles kuumenevad kivid higitelgi tseremooniaks;
Seejärel on kõigil kuutütardel soovi korral võimalus Arhetüübi kaardi vahendusel üles leida oma hetkel aktuaalseim varjukülg
(kaartidest räägib lähemalt Mirjam, kes aitab neid ka tõlkida/tõlgendada);
Kindlasti Tantsime me enne higitelgi tseremooniat, et iseendid mõnuga lahti keerutada ja samas oma jalgadega masseerida Maaema-
nii loome ja tugevdame sidet omaeneste juurtega ja Maaemaga,kes meid kannab ja toidab, hoiab ja lohutab/kosutab!:)
Oluliseimaks tseremoonia osaks on higitelgi rituaal, kus ühises turvalises ja harmoonilises ringis saame heita pilgu omadesse hingesügavustesse ja vabastada ängi-, kurva-, hirmu, valu, vihaköidikuid, mida me enam ei vaja ega taha järel lohistada tehes sedakaudu ruumi valgusele, armastusele, hingevabadusele, elurõõmule …
Peale uuestisündi ja Maaema üsast väljumist võimalus soovi korral tunda mõnu karastavast suplusest jõevoolus.
Peale higitelgi tseremooniat mõnuleme ja sööme kaasatoodud toitu ning jutustame soojas tipis, lõkketule ümber ja lihtsalt oleme ning tunneme mõnu ja rõõmu ühises ringis, kus koos elurõõmsa(ma)d Kuutütred

Kindlasti suhestume seal veelkord arhetüübi kaartidega, sedakord Valgusekaardiga, mis näitab igaühele meist eraldi mõnd imelist ja kaunist külge, mis annab äratundmist ja tuge oma teel edasi liikuda!:)
Vahepalaks on  siinkohal Preeriakoja peremehe  Marko kirjeldus  meie tseremoonia paigast:

Vennad ja õed!

Olete teretulnud Preeriakoja laagriplatsile kolme küla — Põlli, Lestima ja Varbola piiril. Siin on vana hiiekivi kolme ristiga, osutamas nelja ilmakaarde, Siitsamast lähedat saab alguse suure Kasari teekond läände, merele. Lauldes laagrit läbiva jõe läte on mõni kilomeeter idapool — suurel ja maagilisel Linnuraba looduskaitsealal. Laagriplatsist ülesvoolu palistavad jõe kaldaid vaid suured soo ja metsaalad rikkaliku taime- ja loomariigiga.
Nii nagu jõgi on siin oma lätetel, nii sobib siit ürglooduse veerel asuvast Preeriakoja oaasist igaühel ka oma olemise lätteid otsima tulla. Olgu selleks siis lihtne eemalolek tehiskeskkonnast, päev looduses ja õhtu/öö lõkke ümber preeriaindiaanlaste püstkojas — tipiis või sügavam sisekaemus ja kohtumine loodusega endas ja enda ümber.
Laagriplatsil kolmveerandtunnise jalutuskäigu kaugusel on Eesti suurim muinaslinnus — Varbola linnus. Mõni kilomeeter allavoolu saab jõeloogete vahel alguse põnev Pajaka maastikukaitseala. Piirkonnas on palju väga vanu asulakohti ja aja lugu.
Preeriakoja laagriplatsile on püstitatud Metsiku Lääne suurtel tasandikel rännanud indiaanirahvaste telkpüstkojad — Tipiid. Kodades saab teha tuld, koguneda ringis lõkke ümber arutama ja arutlema, lauldagi sobib siin. Ringjas koja põrandaplaan, tuli ning sakraalselt koonuses taeva poole sirutuvad koja raamlatid loovad energiat- ja meeli koondava keskkonna.
Laagris on olemas väike väliköök lõkkepadade ja pannidega ning grillimisvõimalusega, samuti varjualune söögilaudade ja pinkidega 30 inimesele.
Me ei ole võtnud endale voli vedada siia Kasari ürglätetele elektrikaablit ega ole tihanud siia puurida ka puurkaevu. Laagriplatsigi oleme seadnud lihtsalt Maa peale, mitte kaevunud sisse me ei ole püüdnud tõusta ka Maast kõrgemale. Nii et laagriplatsile tulles astud Sa looduse sisse.
Leia end looduses ja avasta ürgloodus endas!

Osalustasu   meie  Kuutütarde üritusel on 15 eurot, mis palun võta sularahas kaasa.

Kui tunned eneses soovi, jõudu ja tahtmist turvalises ja toetatud naiste ringis iseendaga tööd teha ning omaenese olemist helgemaks luua, siis palun anna hiljemalt neljapäeva lõunaks, so. 13. septembriks osalussoovist teada, kuna kohtade arv higitelgis piiratud.

Kui oled otsustanud, siis saadame täpsema juhise päralejõudmiseks ning info selle kohta,mis vaja kaasa võtta.
Samuti anna teada, kui vajad transporti või kui sul on võimalus pakkuda küüti mõnele kaaslannale.

Päikese ja Kuuga
Jaanika ja Mirjam

Järgmisel nädalal saabub teistkordselt Eestisse permakulturist, kehatöö-
ja psühhoterapeut Maria Martinez Ros Mehhikost.

Tema säraval juhendamisel toimub järgmisel nädalal:

“Sisemise ökoloogia kursus   saa iseenda tervendajaks!”
13.-16. septembril Lilleorus

Sisemise ökoloogia kontseptsioon sündis 2002. aastal, kui Maria jälgis
ökoloogilise süsteemi elementide vahelisi seoseid, käitumist ja rütmi ning
uuris kuidas meie sisemaailma protsessid on omavahel ja väliskeskkonnaga
seotud.

Sisemise ökoloogia teraapiline meetod aitab:
kujundada emotsionaalset tervist ja tasakaalu
leida loomulikud vahendid südame tervendamiseks
avada püsiv ühendus igavese armastuse allikaga
mäletada kust me pärit oleme ja tuletada seda ka teistele meelde
luua teadlikult enda olevikku ja tulevikku.

Loe lisa ja registreeru: http://lilleoru.ee/?module=news&id=5468&set_design=2

Rõõmsat kuldsete lehtede aega,

Ave

Ave Oit
MTÜ Lilleoru

Mobiil: 56 499 199
Skype: ave.oit
www.lilleoru.ee

Elada elusamat elu.
A life more alive.

ist energiat ja kogemusi on meil aprillis 2012 oodata?

Selle kuu energia on väga tugev ja seda on hea kasutada asjade ära tegemiseks. 2012 aprilli juhtivaks põhimõtteks on jumalik mehelikkus. Jumalik mehelikkus on nagu jumalik naiselikkus – ta on osa kõigest, ta on osa Sinust. Jumalik mehelikkus on tähtis osa Sinust, et ära kasutada kuud asjade ära tegemiseks, oma eesmärkide suunas töötamiseks ja maailma päästmiseks. Kasutame väljendit „maailma päästmiseks“ meelega, sest see on tõepoolest see, mida igaüks teist praegu planeedil Maa teeb. Inimkonna tulevik on endiselt lahtine ja sellel, milliseid otsuseid Sa igapäevaselt teed – mis mõtteid ja tegevusi Sa valid – on suur tähendus. Sa kas aitad päästa maailma või toetad tema hingusele minekut.

Jumalik mehelikkus on lai teema, aga pidage meeles, et aprill 2012 kannab endas energiat, mis on oma olemuselt fokuseeritud. Märkate, et kavatsused, eesmärgistatud või juhuslikud, saavad teoks tavalisest sagedamini. Kui Sul on mõte, siis väga tõenäoliselt saab see tõeks. Kui Sul on kavatsus või soov, et midagi toimuks, siis suure tõenäosusega see mingil moel aset leiab. Mis tähendab, et kui Sa oma mõtetes hoolikas, kavatsuslik ja eesmärgipärane ei ole, võid Sa näha juhtumas asju, mida Sa tegelikult ei soovi. Mitteteadlikud juhuslikud mõtted ja kapriisid võivad teostuda viisil, mida Sa ei kontrolli ega oodata ei oska. Seega on aprillis tähtis olla hoolikas ja kavatsuslik. Ära ütle asju, mida Sa ei mõtle ja püüa oma meelel mitte lasta üles tõsta teemasid, mida Sa ette võtta ei kavatse.

Sellel kuul on Jumaliku mehelikkuse energia kingius suur tulemuslikkus. Selleks pead Sa olema oma kavatsuste suhtes hoolikas, võtma eesmärgi ja tegutsema kooskõlas oma kõrgeima hüvega. See on kuu, mil inimkonnal on võimalus alustada oma suurimate probleemide lahendamisega. Indiviidina saad Sina alustada suure isikliku teema lahendamisega. Sellel kuul on sammude tegemine väga tähtis. Oluline on oma mõtetesse mitte ära eksida või oma emotsioonidesse takerduda. Sellel kuul pole aega ennast haletseda. Otsi tegutsemise võimalusi iga
mõtte osas, mis Sulle pähe tuleb ja iga emotsiooni osas, mis Sul tekib. Hea on neid kogeda ja vaimselt uurida, aga otsi tegevusi, mida saaksid ellu viia. Isegi kui tegevus, mille valid on ootamine, siis veendu, et valid ootamise aktiivselt – Sa mitte ei jää juhuslikult ootama või midagi vältima, vaid oled teadlikult valinud ootamise. Sellel kuul Sa vältimisega ennast mürgitad. Mida iganes Sul teha on võimalik, tee seda. Kui oled millegi suhtes ebakindel, siis võta midagi ette, et oma olemist kindlamaks muuta ja selle teema kohta rohkem teada saada.

Mida konkreetset saame teha, et olla aprillis sihikindlamad ja kasulikumad?

Viimase paari aasta jooksul on valgustöölisi üles kutsutud fokuseerima oma tunnetele ja kavatsustele. Te olete pidanud olema hoolsad kõige suhtes, mida tunnete ja mida mõtlete. See kõik peab paika – endiselt on tähtis olla oma tunnete ja mõtete suhtes tähelepanelik, aga aprillis hakka oma tähelepanekuid määratlema rohkem läbi tegevuste.

Iga päeva lõpus istu maha ja pane kirja, mis toimus. Lihtsalt visanda üles päeva põhipunktid. Nagu näiteks: „Sõin hommikust. Osalesin koosolekul. Võtsin lapsed. Pesin pesu.“ Mis iganes toimus, lase kõik päevased tegevused peast läbi ja pane nad kirja. Igat detaili pole kirja vaja panna, samuti pole vaja loetleda igat üksikut hetke, aga veendu, et kirja saaksid päeva peamised hetked. Iga punkti puhul pane tähele, kas toimus midagi erilist või tekkis mõni mõte, võta päev kokku ja pane oma tegevused kirja. Tee seda igal õhtul terve aprillikuu jooksul.

Aeg-ajalt vaata tehtud ülevaated üle ja hakka otsima mustreid. Igasb päevas on tegevusi, mille peale Sa enam ei mõtle ning on kindlad tegevused, mida teed harva, aga nad on Sinu jaoks tähtsad. Mõtle, kui paljud Sinu tegevustest on kooskõlas Sinu suurimate väärtustega. Mõtle, kuhu suunas Su tegevused Sind juhivad ja kas see on Sinu soov või mitte. Pöörates tähelepanu oma tegevustele, hakkad nägema mustreid. Kui näed mustreid, saad hakata tegema erinevaid valikuid – valikuid, mis suunavad Sind kulutama rohkem aega asjadele, mida Sa armastad ja mis tootlikult suunavad Sind sinna, kuhu Sa jõuda soovid. Hakkad nägema, kus Sa ennast raiskad. Hakkad nägema asju, mille tegemiseks Sa oma aega küll oled kulutanud, aga väärt nad seda ei ole. Lihtsalt tee kokkuvõte.

See ei ole endale hinde panemine ega pole mõeldud Sinu muutmiseks efektiivseks masinaks. See peab aitama Sul selgemini näha, kuidas Su tegevused loovad tõeliselt seda elu, mida Sa elad ja saadud tõest tõsiselt kinni haarates muutud Sa võimsamaks kui kunagi varem. Kui haarad kinni tõest, kuidas tegevused Su reaalsust loovad, saad Sa võimaluse ise otsustada, millist tegelikkust Sa endale luua soovid. Sa hakkad otsustama, millele Sa oma aega kulutad. See muudab sinu jaoks kõike ja annab Sulle võimaluse otsustada, millist elu Sa elad.

Kas on midagi, mida sellel kuul peaksime tähele panema või vältima?

Aprillis on tõeliselt oluline, et suunaksid fookuse iseendale, oma elule, oma valikutele ja oma tegudele. Enda ümber näed Sa inimesi, kes teevad vigu ja kes raiskavad aega. Seda eriti siis, kui oled oma teerajast juba teadlikumaks muutunud. Sa näed selgemini, kuidas teised teevad asju, mis neil eesmärkideni liikumist segavad. Teiste puhul on see näha selgemini, aga aprillis on väga tähtis vältida teiste inimeste probleemide lahendamist ja nende eest valikute tegemist. Väga tähtis on jääda keskendunuks oma elule – mis on Sinu valikud ja mida Sul endal on võimalik korda saata.

Väldi kamandamist, ning ole toetav ja saadaval, et aidata, kui abi küsitakse. See on alati nii, aga eriti sellel kuul – oma arvamust ära teistele kaela määri. Las nad leiavad oma tee ise. Usalda, et tegusid, mida Sa ette võtad ja kohandamisi, mida Sa omal teekonnal ellu viid märkavad need, kes on valmis neid nägema. Sind märgatakse ja Sa toimid kui rollimudel, inspireerides teisi nende kasvamises tootlikumaks ja võimsamaks iseendaks. Aga see ei tööta, kui Sa neile ütled, mida nad tegema peavad, proovid neile selgitada või neid veenda, et nad peavad hakkama oma valikute ja tegude eest rohkem vastutama. Lihtsalt ole rollimudel. Võta täielik vastutus iseenda ja oma elu eest ning usalda, et inimesed Sinu ümber loksuvad paika vastavalt oma kohale.

Kas on midagi veel, mida Hoidjad tahavad meile 2012 aprilli kohta öelda?

Jah. Iseenda eest täieliku vastutuse võtmine ning valimise ja valitu teostamise võime rakendamine sisaldab ka oma vigade täielikku omaks võtmist. Jumaliku mehelikkuse tarkuse üks külg väljendub vigade kasulikkuses. Vead on kingitused, mis suunavad Sind hindamatute õppetundideni. Vead, mille Sa omaks võtad, muudavad Sind võimsamaks ja teevad õnnelikumaks. Kindlasti tunnista oma vigu, võta nad omaks, vabanda ja heasta kahju, kuid enesesüüdistamisesse või enesevihkamisesse ära lange. Vaata oma viga sellisena nagu ta on, tee sügav hingetõmme ja anna endale andeks. Võta õppetund omaks ja liigu edasi. Sinu vead on võimsaimad arvestatavad kingitused, kui Sa võtad neid õpiprotsessina. Hoidu kuulamast oma kriitilist meelt, mis ütleb, et Sa oled halb või midagi on valesti. Kui Sa teed vea, siis pole see märk, et Sinuga on midagi valesti vaid see on märk, et Sulle antakse võimalus õppida. Jumaliku mehelikkuse tarkus ja tugevus annavad Sulle selleks võimaluse, et saada paremaks ja õnnelikumaks kui kunagi varem. Nii et võta oma vead omaks. Ütle nad kõva häälega välja. Räägi nendest inimestega. Naera nende üle. Õpi kõik, mis võimalik ja lase nad vabaks.

Sõnumi kanaldas Akasha Kroonikast Jen Eramith, MA, Akashic Transformations
kaudu. See ja teised sõnumid www.AkashicTransformations.net Tõlgib Anu
Rumessen, www.valgusekoda.ee Sõnumi sisu on kaitstud autoriõigustega.
See info on osa igast jagatud sõnumist.

Rännak

Kunagi oli tema nimi Kai. Siis, kui ta oli veel akadeemiline noor arst, abielus vägivaldse probleemse mehega ning kandis lapsepõlvest saadik kaasas võimumängude ja vägivallaga seotud taaka. Aastal 2002 pöördus ta alternatiivi ja 24. detsembril 2012 sai nõia pühitsuse. Meieni jõudis ta läbi FB – kõigepealt võttis ühendust Tarmoga ja siis minuga.

Sel õhtul, kui Adele Marie Pärnamägiga sõbrustama hakkasime, saatis üks innukas teadjanaine, keda võib liialdamata woo-doo-whitchiks nimetada, mulle paaniliselt sms-e. Nii et võimed tal on – tundis, et valguselaine läheneb ja pühib ta lõpuks ometi mu elust välja – ent need võimed on paraku mustad ja kurikavalad. Ta on liidus paari teise musta maagiga ja programmeerib valgetesse hingedesse haigusi-auke-õnnetusi, et nende aukude kaudu endale energiat imeda ja ennast seeläbi alatult kõrgemale tirida.

Kui Marii – nagu ta end lühidalt nimetab – meie värava taga seisis ja dingodega mängis (Donna ja Bella on tõepoolest VÄGA dingode moodi), vaatasin teda uksel seistes, nagu vana tuttavat. Pärast selgus, et eelmistes eludes olemegi väga palju, edukalt, töiselt ja õnnelikult koos tegutsenud. Temaga oli kaasas mu neli kallist. Seda Marii ise vist teada ei saanudki. Ma ei öelnud. Või sai. Ta ei öelnud 😀

Need neli olid teispoolne vanaema Linda, proua Saltsmann, mustlasema Lilli ja õpetajanna Kaldma. Tulid koos Mariiga tuppa ja seepeale ta põlvitas pikema jututa meie avaras esikus oma kotiga maha – see ongi jah kogu maja parima väega koht – koukis sealt oma tarkraamatud, okasõuna tee ja villaheidest ingli. Ingli riputasin köögiakna kohale. Okasõuna tee on parim, mida iial joonud olen – šamaanid käivad selle abil transis. Ja Diana Cooperi raamatust „Ülestõusmise valguses“ lähtudes dešifreeris lenneldes mu nime. Puhtus ja usaldusväärsus.

„See on põhjus, miks külamehed ümber Kati keerlevad. Nad ei flirdi, ei otsi armukest ega pattu – kuna kiriku ja pühaduseni nad ei küüni, lendavad nad ööliblikatena tema kui sooja ja valge olendi poole. Ise teadmata, mida nad teevad – aga tunnevad, et valge hing aitab neil ellu jääda. Ta on ülestõusnud meister,“ ütles Marii. „Ka mina luban selliseid merehädalisi aegajalt oma majja. Peab. Mis teha, et kaine peaga nad tulla ei julge. Meile, üles tõusnud meistritele, puistavad nad südant, nutavad – ja on pärast paremad isad, mehed, tööinimesed.“

Minu ümber nägi Marii 12 ja Tarmo ümber 12 kaitseinglit, hiljem, kui Minni lasteaiast tuli, nähtus tema ümber terve plejaad ingleid.

Esimese teetassi juures küsis naine nii minult kui Tarmolt, kes on meie väeloomad. Mõlemal tuli vastus täiesti kõhklematult, hetkega. Tarmol suur aara. Nõiatar kutsus neid sada ja lasi mehel välja valida, kes neist on See. Valitud. Minu väeloom on elevant. Mulle kutsus ta neid tuhat. Minu juurde tuli karja keskelt noor uje, aga väga väekas isaelevant. Proovisin järgmisel päeval järele, kui kutsusin, tuli taas. Suurte kõrvadega ja naeratava ilmega kirka pilguga vants.

Aitäh!

Meile poole tunni pärast saabunud külaliste hingeloomad olid hirv ja leopard, kojutulnud Minni ütles kõhklematult poni – selge, et Manni pidas silmas. Meie külaliste, Minni ja Marii kohtumine oli aga kõige ehtsam sünkronisatsiooni näide. Kinnisvara-Lauri võttis kaasa oma kauni mõrsja, kui tuli Soonet üle vaatama. Nad PIDID just siis siia sattuma, kui Marii siin oli,

Enne teiste tulekut jõudis Marii kindlaks teha, miks Soonel nii sageli elanikud vahetuvad – see on kõige metsapoolne talu ja sõja ajal varjati-toideti-tapeti siin massiliselt metsavendi. Palju hulkuma jäänud hingi. Ta püüdis neil minna aidata. Majapidamise energeetikat on veel vaja puhastada – ühe päevaga kõike ei jõua. Puhtam ja helgem tunne sai küll.

Oleme Tarmoga otsustanud kindlalt siit minna ja koos ühise kodu rajada – sellepärast kinnisvara-Lauri tuligi. Aga enne minekut peab ka siin võimalikult hea olema, et alles püsiks meie puhas ja kirgas armastus, mille vanuseks Marii hindas mitutuhat aastat. Eriti hästi oli meil seitse ja üheksa elu tagasi. Ja kuna me oleme nii palju koos elanud, siis juhtuski mullu nii, et mees komistas uudise otsa minu üksinda jäämise kohta ja oli järgmisel päeval kohal ja mina nädal hiljem tema voodis ja viis kuud hiljem abiellusime ja seitse kuud hiljem oli laulatus – kõik on kõigega seotud ja miski on tõepoolest taevas sõlmitud. Väga ammu.

Nii, nagu me kõik – Lauri mõrsjaga kaasa arvatud – kohtusime juba Lemuurias ja Atlantises.

Minni lasteaiakasvataja helistas just siis, kui tallinlased olid saabumas, ja ütles, et Minnil on palavik. Sain Lauriga tal järel käia – ja koju jõudes polnud mingit palavikku.

Tütrel – sündinud, mitte ülestõusnud meistril, kristall-inimesel, puhtal vaimul – oli vaja nii olulise kohtumise ajal kodus olla. Ta suunas oma puhta ja kõrge armastuse valgusega paljut, mis sel päeval toimus.

Kõigepealt toimus see, et kuni meie kinnisvara-pooltatarlasega pildistasime-ankeeditasime-vestlesime, pani Marii mõrsjale inglikaarte, õpetas talle ja Minnile villaheidest inglite tegemist, puhastas noore kaunitari kinnijooksnud välja, julgustas meest ja… õhtul need kuus aastat teineteise ümber tiirelnud ilusad inimesed kihlusid 😀

„Ma olen kaanekangutaja“ ütles Marii neiule, kui too ütles, et talle räägitakse siin täpselt seda, mida ta ka ise tunneb. „Sa ise oled sisusööja.“

Kaanekangutaja tulebki loo pealkirjaks, mille Adele Mariest kirjutan. Mu lugude kohta ütles Marii, et need on kirjutatud tasandil, millest masendavalt suur hulk maiseid müttajaid muhvigi aru ei saa – esimese indigoinimeste lillelapse tasand. Eesolijatel on tema sõnul alati salavaenlased – see teeb õrnaks ja haavatavaks, kui pole kindlat seljatagust. Seepärast on ülioluline, et oleks sügavalt armastav mees kui maandav magnet. Siis ei tapa vihkamise pidev lööklaine ära.

Nõid ütles, et õigupoolest on tal kahju, et me siit läheme – energeetiliselt ülivõimas koht – ent kuivõrd Tarmo tulles oli mul kodu juba loodud, on see ainumõeldav. Seda enam, et Kumma kui hüperkonservatiivse küla vaen on ületamatu. Meid kui tuntuid kadestatakse, meid kui ettevõtlikke kardetakse – rahurikkujad! – ja lubatakse pomm alla panna, meid kui teistsuguseid võõrastatakse. See jääbki nii olema. Ma ei taha. Me ei taha.

Metsavennad ja teised vaevatud hinged sai ehk vabaks palvetatud ja teele aidatud, aga siinpoolne kamm ei kao. Võimalik, et hiljem Mariiga koos kogetud Rännak tõrjus eemale ka vampiirid ja müratekitajad, tarbijad ja kiskjad. Aga ikkagi vajame väiksemat, käepärasemat talu, millega ei kaasneks midagi nii raskepärast.

Selge, et see pole olnud üksnes külarahva vaen, mis blokeeris hobu- ja loovuskeskuse rajamise. Ma ei talu rahvavoolu, kisa, mitte-kuulmist-mõistmist-nägemist-tajumist. Ei kannata oma loomade solgutamist-ärritamist. Sellepärast ei tuldagi. Küllap mul kõiki oskusi, sertifikaate ja muud kompotti ühel päeval vaja läheb. Seni pole ükski õppimine ülearu olnud. Ja ülearune polnud ka Marii resoluutne manitsus ära lõpetada igasugune tasuta ravitsemine, õpetamine, sõidutamine – kus on helde nisa, seal on ahned suud, nagu ta sõnastas. Ei ole nii, nagu Minni Hansodele rõõmsalt hõiskas: „Meilt saab kõike tasuta!“

Isegi kui oled rikas, ei tohi tasuta anda – siis kaotab andmine väärtuse – hinnatakse seda, mille eest makstakse. Marii on ära õppinud igasuguste inimeste käest töötasu küsima. Mina pean veel õppima pihtijate-nutjate-tulevikkupiilujate käest tasu küsimise. Kõlab jaburalt, aga töötasu küsimise kunst tuleb täpselt sama põhjalikult ära õppida nagu oma kasvatatud loomade ohverdamine pere toidulauale.

Kui Mariiga reiki-seansile läksime, ütles naine Termikale, et ei tema ega mina poleks tõelist tingimatut armastust kogenud, kui poleks õiget, Päris Oma partnerit kohanud. Seda õiget, kes on endast nii erinev ja seepärast nii täiendav. Ja nõid võttis Minni seansile kaasa.

Reiki-massaaž oli midagi väga muud kui see, mida mulle kord Liu-talus tehti – selle tagajärjel olin üleni kananahas, süda paha, nägu hall, süda rütmist väljas ja paanikahoo tõttu hing kinni. Kusjuures woo-doo-whitch ise seda ei märganud.

Marii tehnika sarnaneb mõnevõrra Lille Lindmäe omaga. Lille siseneb biovälja südame kaudu ja kätega ei puuduta, tema siseneb kolmanda silma kaudu ja puudutab vägagi jõuliselt. Aga mitte valusalt. Sel retkel kohtasin samu tegelasi, kes näitasid pildivoona end Lille Lindmäe seansil – ainult et mitu taset kõrgemal. Kuidas ma vahepeal nii palju edenenud olen, kui olen end nii massiivselt valedele inimestele-töödele-värkidele raisanud?

*

Kolmanda silma kaudu aju keskpunkti sukeldudes ujusin helesinise-kuldsesäbrulises kallasteta meres. See on mu enese aura. Kui nõia sõrmed tõid mu võdinal kaldale, jõudsin oma kõris asuvasse kollaseid õisi tulvil aeda, kus keksis loendamatuid valgeid jäneseid. Mina olin lilleaed, mitte jänes.

Järgmine energiavoog – kõigi nende kaemuste ajal toimus seljamassaaž ja venitus käte ja küünarnukkidega – vahepeatusteks järgmistesse elunditesse voogamine – viis mind kõrist südamesse. Ujusin sinna suure merekilpkonnana. Kui kilpkonn tõmbas jalad kilbi sisse, tundsin südames pitsitust – kui jalgu välja pusis, jättis süda mitu lööki järjest vahele. See kilpa on nüüd minu sõber.

Südame salakambris kükitas väike helesinine tüdruk. Marii ütle, et see olen laps-mina. Võtsin lapse sülle ja kallistasin. Misjärel voolasin päikesepõimikusse. Seal ootasid kohtumist minu kaitseinglid, kellest kolm olid valmis minuga silmast silma tegelema. Esimene oli Kumeka. Ta istus kõrgel toolil küünalde vahel, tema ees lebas tiiger ja ma pidin tiigri käppade vahelt võtme võtma. Kui võtmed võtsin ja meie pilgud tiigri omaga kohtusid, tõusis kaunis ematiiger, usaldas võtmed mulle – ja järgnes minuga Kumeka juurde.

Kumeka võttis võtmed enda kätte ja jutustas mulle mu järgmistest raamatutest. Enamus neist tuleb loomadest. Nii lastele kui täiskasvanutele. Aimasin seda. Nüüd tean. Kumeka ütles, et need tulevad väga erilised teosed, kui teda usaldan. Aga ma olen teda alati usaldanud. See on sama suurt kasvu pika habemega sinivalge mees, kes mind öistel pikkadel autosõitudel on ärkvel hoidnud ja metsloomade eest hoiatanud. Koos Kumekaga hakkasin pimeduses metsloomade aurasid nägema – ja tänu sellele on kümneid õnnetusi ära jäänud. Tänasin teda.

Uus energiavoog ujutas mind läbi neerude. Marii arvas, et saan kaaslaseks delfiini. Ei, see oli hüljes. Ta tõi mulle voogudest kala, mispeale vesi muutus indigosiniseks. Viisin kala külakostiks oma teisele kaitseinglile.

Teine kaitseingel Grigori oli minu esiisa kunagisest elust. Mägilane. Ta ootas mind mägijärve ääres, mille kaldad olid tihedalt lambaid täis. Minu saabudes veristas ta lamba – vaikselt, rahulikult – ja mul ei olnud enam NII valus oma kasvatatud loomade pärast, kes on viimastel aastatel toiduks saanud. Väike laps minu südame salakambrist tuli minuga järve äärde kaasa ja ujus, kuni Grigori toitu valmistas. Grigori ütles, et nii tema kui Kumeka aitavad mind siis, kui ma liigun. Olgu tolmuimeja, sõnnikuhargi või hobusega. Sain korraga aru, miks ma füüsilisi kodutöid ja liikumist jumaldan – olen oma kunagise elu isaga siis koos, puhastun, meelisklen ja kasvan!

Marii käed jõudsid mu haige õlani – selleni, mille sidemed katki kukkusin, kui Vespera seljast üle pea panin. Tookord tõstsin kaks kuud vasaku käega paremat kätt arvutiklahvideni. Vigastada said sidemete kinnitused nii selgroo kui õlanuki poolsest otsast. Nüüd nägin kaht spaleeri. Vasakul, selgroo kõrval südame kõrval seisid rivis kõik loomad, keda olen elu jooksul ohverdanud või kaotanud. Paremal, õlanuki kõrval valutasid kõik need, kelle olen elu jooksul ära müünud, kinkinud, vahetanud.

Vasakul olid reas laudaukse vahele löödud pääsuke, mõttetult tapetud maipõrnikad, mu esimene koer Lissi, mu esimene – teetanusse surnud – hobune Veneetsia, neli küülikut, keda lasteisaga pidasime, suur must Elsa, kaks Margoti noort oinast, kartulivõtutalguteks ohverdatud must-valge jänes, mu sõbrad-emised Sink ja Pekk, metssearistand Cruella, utt ja tema poeg – Astrid ja Oisaissand, kaks hane, kolm roosat siga, esmasündinud jäär Sensei, toas kasvanud Miks, napilt enne südamepuudulikkust veristatud Peetrus, Tella kabjahoobist hukkunud koerake VIP…

Absoluutselt igal ohverdamisel-kaotusel on põhjus ja põhjendus. Toiduks kasvatatud. Karja sobimatu sugulus. Halb põlvnemine, seega ei ole suguloom. Nad on olnud maitsvad, me oleme neid tänanud… Aga kui nad kõik seal reas seisid, tõmbus mitte ainult parem õlg, vaid ka varbad krampi.

Paremas reas seisid hobused Orpheus, Draama ja Lady Terby, seitse suureks kasvatatud papagoid, mära Vespera, lambad Kraps, Suzuki, Kangelane, Oimaivõi, ponid Jo-Jo ja Orla, kult Pöialpoiss, kaks toas kasvanud jänest, Barbara ja Tobias, märad Tella ja Elviira koos varssadega, terjes James Bond, kitsed Klaus, Veerake ja väike Klaara, hundu Tereza, berna Sandra, mära Haldjas, ponid Tigris ja Rõõmus Reede, ponid Napoleon ja Ymke, hobused Salvador ja Estepona ning peni Ingel. Need, kes on müüdud, kingitud, vahetatud – alati põhjusega ja eetiliselt – aga siiski.

Kui hakkasin spaleeri vahelt läbi astuma – ühest küljest olukorra kontrollimiseks, teisalt otsekui enese piinamiseks – hüüdis Marii Tarmot. Ta raputas mu mehe kätega neid tulivalusaid kohti, kuni enam ei olnud valus. Mees suudles mind – ja mõlemas spaleeris tõmbusid loomad esmalt indigosiniseks, siis heledamaks-heledamaks-heledamaks. Lõpuks, täiesti valgetena hajusid kaheks uduviiruks, mis hõljus minema. Ma olin nad vabaks andnud.

Marii küsis, kustkohast see süütunne pärit on. Ütlesin, et ema on minusse sünnisüüd-kõigesüüd-alatisüüd metoodiliselt kodeerinud. Libisesin koos roheliste sisalikkude joaga üle sooja rohelise kivi oma emakasse. Nõid käskis selle süütunde peale sülitada. Ja edaspidi, kui mu krooniline-patoloogiline kõiges-süüdi-tunne end ilmutan, tuleb mu parv helerohelisi sisalikke.

Süü-arbuus mu emakas lõhkes ja kõik valgus mahla ja seemneid täis. Marii arvas, et sipelgad panid kõik nahka – tegelikult neelas Maa-Ema kõik, mis arbuusist järele jäi. Ma tean, et see pole lõplik. Mõne aasta pärast tuleb sellist seanssi korrata. Aga praegu sai küll kuivem ja muretum tunne.

Kolmas kaitsja, kes omal soovil kohtumist palus, tuli minu juurde Marii lauluüminaga. Tahtsin öelda Maria, aga Marii ümises minooris, nii et ütlesin Neitsi Maarja. Ma ei näinud teda. Ta täitis mind sõrme- ja varbaotsteni ega rääkinud sõnagi. Olime ÜKS.

Mööda mu kaela üles liikudes kohtusin valge sirelipõõsaga, mis oli meie tulevase kodu ukse kõrval. Kuklas oli mul koorumas-mõranemas lumivalge muna. Sealt tuli lumivalge tuvi, nokas needsamad võtmed, mille tiigrilt sain ja Kumeka kätte viisin. Tuvi lendas võtmetega valge sireli oksale.

Mu pealaele rullus lahti lendav vaip, kus oli kogu helge ja parimas mõttes küllusliku tuleviku projektsioon. Vaiba alla kappas must hobune. Tarmo päris oma hobune. Olin üleni soe ja surisev.

Aitäh.

*

„Sa ise ei tea veel, kui kõrge klassi meister sa oled,“ oli Marii üllatunud.

„Ma ei oska seda juga juhtida, see toimub alailma – aga vallandub suvaliselt. Mul on õpetajat vaja,“ sõnastasin selle, mida ammu tean.

Küll ta tuleb.

Siis sai Minni lühida reisi – nad ehitasid Mariiga koos vikerkaare, Nad kutsusid Jeesuse kuldse kiire kaitsjaks – ja ei mingit palavikku.

*

Mu mehe reikimise ajaks kutsus Marii mind juurde. Heitsin tema kõrvale. Samal ajal, kui mees nägi tänavalaternate all kulgevat inimest, pilvi – ja iga natukese aja tagant poni Madonnat – nägin mina odravälju, mis meie tulevase kodu ümber laiuvad, perioodiliselt pasas hüppavat musta nõela – siis jälle viljavälju (oi, kui raju on hea ja halva, klammerdumise ja edasimineku võitlus…) – lõpeks hiiglaslikku kondorit, kelle turjal istus arvutult koolibrisid – hiigellind maandus kaljunukile ja silmitses all orus kappavat musta hobust…

*

Moodustasime neljakesi – Minni ikka ka! Armastuse meister ju. – reiki-jooga ringi. Meie Mariiga olime tammed, Termikas kuusk ja Minni kask. Kõikusime, kuni kuldsed juured tungisid Maa tuumani, hõbedane niit sirutus täiskuuni ja keris kõik meie mured minema. Häälutasime teatud silpe – kinnistasime oma ühisosa. Ja nõiatar pühitses meid kolme kirkaks ja helgeks kolmepäiseks draakoniks, kes teeb ainult head. Tuhandete aastate vanune Minni ja esimese taolise Rännaku saanud tähepoiss-papa… Võimas.

*

Tagasi köögis joonistasin paberile kaks woo-doo-whitchi, kellest üks on teise mõju all, aga mõlemad kurikavalad ja mõlemad nii mu energia, raha, aja kui elu kallal. Kirjutasin tänukirja, et nad mu elust läinud on. Marii luges keldi palve. Minni kirjutas ühe kurikavala kõhu peale „rumal“ ja teise käe peale „keelatud“. Meister!

Marii tegi manifesti – teadlikult juba minevikuvormis. Nii Silva-meetodi, Rännaku-meetodi kui kosmose „kataloogist“ tellimise puhul on oluline olla aja määratlemisel ajast ees, teate küll.

Põletasime pildi ära ja Marii tegi deklaratsiooni.

Samal ajal tulid pidevad sms-id nii mulle kui Mariile. Ühelt väljaaetud vampiirilt, keda Marii tegelikult üldse ei tundnudki. Mind valdas rahu, vaikus ja tühjus. Ma ei lugenud neid sms-e. Ei hakka kunagi lugema. Neist kummagi oma mitte. Aamen.

Õhtusöögi – lambamaksakaste tüümianiga, oi kui hea! – juurde joonistas Marii meie kolmepäise hea draakoni liikumise põhimõtte. Keskel on pereisa ja kummalgi jõuõlal üks tema tüdrukutest – kiiguvad nagu kaalupõhimõttelisel kiigel ja õhku joonistub lõpmatuse märk. Tüdrukud peavad õigel hetkel kükitama ja impulsi andma – muidu murdub pereisa.

Saatsime kõik Rännakust õhku jäänud halva lillasse leeki ja ümbritsesime iseenda roosa leegiga. Maja kohale tegime kristallist kupli, millel troonib peaingel Miikael oma õiglase mõõgaga.

Oma inglikaartide arvuks valisin üheksa. Keskmise, tuumikuna avanes Chrystal – õrnroheline ingel… odraväljade kohal, taustal koht, kus saab olema meie koosrajatud kodu. Avasin kaardid päripäeva. Tekivad uued unistused. Meie tööd ja ettevõtmised saavad kindla kaitse. Kiirustada ei tohi – igaks asjaks oma aeg. Enne lahtihüpet tuleb õppida. Õppimine tõstab meie armastuse ja kire uuele tasandile. Uus tasand toob kaasa külluse. Viimasena avatud Tereza-kaart manitses: möödas on ainult teistele elamise aeg, nüüd tuleb elada iseendale.

Tähtsaimaks kaardiks valisin mõistagi tuumik-ingel Chrystali, kelle kõrvale Minni tõmbas lõpliku sõnumikaardi. Must ratsu!

Leppisime kokku, et kohtume, kui Marii on läbi lugenud minu ja mina tema raamatu – ja see juhtub ruttu. Järgmisel korral läheme kõik koos eelmistesse eludesse. Atlantisesse. Lemuuriasse. Peruu indiaani šamaanide juurde. Loodan, et Marii võtab siis kaasa oma sõbra ja teekaaslase Danieli – mees teab asju, mida meie Mariiga veel ei aimagi.

Ka seda ma ei teadnud, et ülestõusnud meistriks võib saada väga üllatavatelt tasanditelt. Tohutud hüpped on võimalikud. Imed sünnivad. Olen seda nüüd oma silmaga näinud ja südamega tundnud.

Edastan kutse Euroopa permakultuuri kogunemisele Saksamaal.
Tervitades,
Toomas

Dear activist friends
in all of Europe,

we send our call into Europe today to come and gather in one Big Circle
in August –

welcome to the European Permaculture Convergence 2012
1st.-5th August 2012
@gASTWERKe in Escherode/Kassel – Germany –
eupc@gastwerke.de
eupc2012.wordpress.com

‘Permaculture derives a future vision from the synergetic combination of
all our skills, potentials and resources’. We invite European activists
from Permaculture and all of Earth Care – People Care – Fair Share to
co-create one common space, to link up & come together, to share skills
& spread knowledge, to nurture ourselves and claim our stake before the
few public performers of the Big Play.

Our vision goes beyond the traditional format of the EuPC – and yet
embraces it at the same time. We are seeing a European landscape of
activists and their networks – and want to link us all up, because we
ARE ONE web of change and the time is now!

We therefore use our chance to reach out and call for delegations and
representatives from all European countries and to come and join the
EuPC 2012, to share their message and be of presence. We can accomodate
a maximum of 300 people on a low-tech infrastructure and can already see
the space filling up fast… What a resonance!

If you receive this invitation, we think it would be great to have you
there. Would you like to be part of it?! Are you ready to co-create the
space with us by lining up your country group/network and organizing
your coming and contribution? Get in contact with us and get creative!

Use your chance to attend both the Pre-EuPC-Permaculture-Design-Course
AND the EuPC on European Funding!
http://ec.europa.eu/education/trainingdatabase (search ‘Permakultur
Institut’) Welcome to consider the opportunity of building up the
AfterCon-week, a landscape of YOUR courses, events & workshops in the
region or join the AfterCon-Site Tour, a merry journey to Permaculture
places & communities, living architecture and remarkable people in
Germany.

The EuPC will be held for 5 days & nights, with you arriving on Tue 31st
July.
It will be a living landscape of workshops and speeches, of interaction
and introspection, of Earth Spirit, Mind Matter and Free Flow. Already
gladly receiving your themes and offers, we’re extremely happy to merge
them into a fine framework of workshops, presentations, plays and market
stalls with enough Open Space to entertain the unknown.

Saturday 4th is Public Paradise & Party and Sunday 5th August Organize &
Occupy?:
Preparing together for a major public event in the City of Kassel, where at the same time dOCUMENTA 13 (a cultural event of world standing) is happening – our closing Circle will be a Circle of Power, transmitting our vision in a procession down town, where we link up with the Kassel-network of change to occupy public space with powerful peace.

We have on board already:

Permaculture Network
Transition Network
Schools of Wilderness
Dragon Dreaming
Deep Ecology
Social Sculpture Research Unit
Gaia University
Common Welfare Economy
And Strong Voices:

Declan & Margrit Kennedy
Opening speech & Occupy Money

Shelley Sacks & Hildegard Kurt
Social Sculpture – Art, culture & sustainability

John Croft
Dragon Dreaming

Davie Philip & Gerd Wessling
Transition Network Int’l / GER
power down Ireland

Andy Goldring & Louise Cartwright
LAND project England

Kosha Joubert & Robin Alfred
Collective Consciousness & Inspirational Leadership/Findhorn

Christian Felber
Common Welfare Economy/Austria
Welcome to be part of it!
Get in touch if you want to join in!

Best wishes for 2012
the EuPC-team

_____________________________________________
www.kogukonnad.ee *** Liitumine ja lahkumine:
http://anahata.imelaps.ee/cgi-bin/mailman/listinfo/teated
EuPC-2012 flyer.pdf
754K   Vaata   Allalaadimine  

 Vasta Vasta kõigile Edasta

Klõpsake siia, et valida Vasta, Vasta kõigile või Edasta
Inimesed (2)Toomas Trapido
toomas.trapido@gmail.com

    Kuva üksikasjad
Reklaamid – Miks just need reklaamid?
Germalo Reisid
Suurim kultuurireiside korraldaja Eestis. tel. 6110 600
www.germalo.ee
512
Mitsubishi ASX 16300€
Stiilne ja säästlik linnamaastur Silberautost. Autod kohe laos!
www.silberauto.ee/mitsubishi

DALAI LAAMA ÕPETUSED ELUKS
1. Võta arvesse, et suur armastus ja suured saavutused käivad käsikäes
suure riskiga.
2. Kui kaotad, ära lase õppetunnil kaduma minna.
3. Järgi kolme olulist aspekti:
– austust iseenda vastu
– austust kaasinimeste vastu
– vastutuse kandmist iga oma tegevuse eest.
4. Pea meeles, et oma tahtmise mitte saamine võib mõnikord osutuda
suurepäraseks õnne alguseks.
5. Õpi selgeks reeglid, siis tead, kuidas neid korralikult eirata.
6. Ära lase väikesel lahkarvamusel kahjustada tõelist suhet.
7. Kui mõistad, et oled eksinud, astu kohe samme selle parandamiseks.
8. Iga päev leia veidi aega üksinda olemiseks.
9. Võta avasüli vastu muutused, kuid jää oma põhimõtete juurde.
10. Pea meeles, et vaikus on mõnikord kõige parem vastus.
11. Ela head, austusväärset elu, siis saad vanana sellele tagasi vaadates nautida
seda uuesti.
12. Armastav õhkkond Sinu kodus on sinu elu aluseks.
13. Lahkarvamuste korral oma armastatud inimestega, tegele ainult
hetkesituatsiooniga. ära võta kõneaineks minevikus toimunut.
14. Jaga oma teadmisi. See on viis surematuse saavutamiseks.
15. Käi õrnalt ümber Maaga.
16. Aastas korra mine mõnda paika, kus Sa pole varem kunagi käinud.
17. Pea meeles, et parim suhe on see, milles teie armastus teineteise vastu
ületab teie vajaduse teineteise järele.
18. Otsusta oma edu üle selle järgi, millest Sul tuli loobuda, et seda
saavutada.
19. Lähene armastusele ja toidutegemisele hulljulge andumisega.

Jaan Kähar: “Eestlased peavad kõige hoolsamalt järgima seitsmendat Käsku.”

Tekst Kati Murdmaa

Fotod Peter Murdmaa

Eesti Naine

Vaimulik Jaan Kähar (54) on oma erakordselt tiheda ja väge täis elu jooksul oma kogemustest teada saanud nii mõnegi elutarkuse, mida ka teistega jagada. Esiteks saavad inimese elu etapid iga viie kuni seitsme aasta tagant läbitud. Tuleb vahetada suunda, ametit, kodu – ja lapsi juurde saada. Teiseks pole vaja mitte kedagi usu juurde keelitada ega värvata – Jumala ära tundmine on ime, mis on ainult Jumala enda teha. Kolmandaks peaksid inimesed tänases maailmas kümnest käsust eriti seitsmendat järgima ja sellesse pidevalt süvenema. Jaan ütleb: “Algses versioonis oli: sina ei pea mitte varastama teist inimest iseendale orjaks. Näen igal sammul selle reegli rikkumist – inimesed püüavad omada kõike, mis pole omatav. Teisi inimesi, lapsi, loomi. Ligimeste tunnete ja mõtete omamisest rääkimata. Kui me oma igapäevaelus just seda seitsmendat käsku eriti hoolsalt järgiksime, muutuks meie enese tunde- ja mõtteilm imeliselt kiiresti vabamaks, kõrgemaks ja väärikamaks. Kes teist varastab ja vangistab, on iseenese vang.”

101

Ilustamata väljendudes alustas Jaan ise oma elu vangina. Ta sündis 17. juulil 1956. aastal vanematele, kelle mõlema passis oli tempel 101. Välismaalane. Ema oli soomlanna, isa prantslane ning nõukogude režiimi eeskirjade järgi olid mujalt tulnute ning templi otsaette saanute jaoks teatud kindlad kohad, kus nad elada võisid – neist paikadest ära liikuda ja vabalt rännata välismaalased ega nende lapsed ei võinud.

Viisakas on öelda lihtsalt, et Jaan on Käru kandi poiss. Tegelikult sündis ta Raplamaal Lungu mõisas. See oli aga tol ajal koht, kuhu saadeti ja suleti kõik need, kes linnadesse ei kõlvanud. Välismaalased. Prostituudid.

Käru mõisa juurde traditsiooniliselt kuulunud Lungu karjamõisas, millest säärane karm reservaat oli saanud, sündis soomlanna ja prantslase abielust seitse last. Jaan meenutab: “Tänu sellele, et meid oli seitse, pidime õppima aegsasti ise hakkama saama – läksime varakult iseseisvasse ellu ja valisime sellised ametikoolid, mis võimaldasid ja tõotasid hakkamasaamist.

Mina läksin pärast Kehtna kaheksaklassilist kooli Tallinna riiklikku merekooli. See oli Merepuiesteel asunud eliitkool. Minu eriala oli tehnik-laevajuht. Selge, et niisugune valik oli üsnagi paradoksaalne – 101-pitsatiga vanemate laps, kes sisemaale oli vangistatud, õppis meremeheks…

Ega minust meremeest ei saanud ka. Kogu romantikajanu juures. Kaks praktikat olin merel – ja minust sai hoopis Norma tehase tsehhijuhataja.”

Turvavööd ja karate

Normas oli tänane vaimulik ja mesinik Kähar stantsimise jaoskonna tsehhijuhataja ning valmistas autode turvavööde metallosi. Selle töökoha tõttu astus mees ka Tallinna Polütehnilisse instituuti.

“Põhiline, mis mulle Tallinna perioodist on tänini külge jäänud, on karate. Tegelesin esmalt klassikalise maadlusega – olin sel alal Eesti meistergi – ent pärast vigastust pöördusin idamaiste võitluskunstide poole. Judo mulle väga ei istunud – karate aga küll. Tänu sellele treeningule olen tänini päris kenas füüsilises vormis – karated õigesti tehes piisab päevas kümnest minutist ning sulle ei teki keskealistele meestele tüüpiliselt omast “ujumisrõngast” ja kogu su väliskuju püsib toonuses.”

Jaan ise tajus Tallinnas, et ta ei püsi suurlinnas isiksusena koos ega toonuses ning läks maale tagasi. Ta on kogenud, et sisetundele pole vaja vastu sõdida – kui mõni etapp on valmis ja kogemustepakett käes, tuleb edasi minna. Mitte pidada end heitlikuks või truudusetuks.

Mis parata, et sel kombel toimides saab ka abielusid üksjagu – Jaan on praegu viiendat korda abielus ja kasvatab väikest ingellikku tütart Eleonorat Keavas asuvas väikeses õdusas traditsioonilises stiilis majakeses.

Poegimistsehhist vaimulikuks

Tagasi Raplamaale kolides läks Jaan tööle Rey lihatööstusesse. Ta asus poegimise osakonnas zootehnika alal tööle ning sai ametinimetuseks veterinaartöötaja. Selleks, et töö käigus omandatule ka õpitud oskusi juurde saada, astus mees Leningradi veterinaaria instituudi kaugõppesse. Ent päris loomaarsti temast ei saanud – enne pääses tema elulugu edasi kujundavatest mõjujõududest kõige otsustavamalt mõjule professor Tärgi kodukool. Sealt algas Jaani tee vaimulikuks.

“Läksin Helsingisse korraga kahte kõrgkooli. Nii Helsingi Ülikooli kui Helsingi Instituudi teoloogia teaduskonda. Uneaega üle nelja tunni ööpäevas naljalt ei jäänud – aga selle eest jõudsin sügavale veendumusele, et vaimulike haridus, meelelaad ja suundumus peab olema akadeemiline. Akadeemilisus hoiab mõtte ja meele liikumises. Akadeemilisus kaitseb dogmadesse takerdumise eest ja arengu seiskumise eest – mis võib igal erialal paratamatult juhtuda,” teab Jaan, kes on ka Eesti kirikumaastikul olnud liikuv ja edasikulgev.

Luteri pastorina teenis vaimulik Kähar Nõva, Raplamaa ja Järvakandi kogudusi. Oli diakon ning sai peapiiskopilt täisõpetaja õigused. 1997. aastal aga läks ta üle metodisti kiriku vaimulikuks ning praegu kuulub anglikaani kirikusse.

Andragoogika magistriks

Jaani tänane ametinimetus on tõlk õppejõud – ta tõlgib vabalt, professionaalselt ja kiiresti eesti-vene-soome keelt ükskõik, millises kombinatsioonis. Ta on taas koolis – seekord teoloogilise seminari üliõpilane. Temast on saamas andragoogika – täiskasvanute õppe – magister. Selles suunas tõukas Kähari liikuma Taani rahvakõrgkoolis nähtu-kogetu-õpitu.

Elu suurim väljakutse ja legendaarseim tegu ja tegevus aga on Jaan Käharil olnud Johannese seminar. See sündis koos Eesti riigiga 1991. aastal Kehtna kanti ning see missioon tegi Jaani tuntuks hullu papina.

“Meie koolis käis 106 last. Tõime noori harima nii Helsingi ülikooli õppejõude kui Jaapani vaimulikke. Ühe kahekordse kõrgharidusega daami leidsime endale õppejõuks Hagudist – ta hääletas meie auto peale. Tõime massiliselt humanitaarabi maale ning pidasime oma seminari üleval puiduäriga,” meenutab Jaan. “Meie seminari peeti Põhjamaade evangeelseks keskuseks. Paraku lõpetas vald meie toetamise isegi 3000.- krooniga – aga meie kulud olid kuus üle 20 tuhande. Otsustasime võtta seda otsust märgina.

Ühtki asja – kuitahes õiget ja ilusat – ei tohi suruda üle aja. Sulgesime selle elupeatüki – ja läksime toonase abikaasaga üle pikkade aastate esmakordselt Stockmanni ning ostsime endale uhiuued riided.

Seni olime pidevalt secondhand-rõivastes käinud ja mul puudus kogemus, kuidas lõhnab täiesti uus ülikond. See kogemus on käes – nüüd võin jälle vabalt ka kasutatud rõivastes käia.”

Kirglik mesinik

Jaani lõunamaine veri lööb tema tumedad silmad eriti tuliselt põlema siis, kui juttu tuleb mesilastest. Ta alustas mesilastega tegelemist 17 aastat tagasi sel lihtsal põhjusel, et ei leidnud oma perele sobivat mett. Otsustas ise mesilasi pidama hakata ning neeldus nende müstiliste putukate maailma jäägitult.

“Arvasin paar aastat pärast mesilaste pidamise alustamist, et võin oma 40 taru hooldamise pealt vabalt õpiku kirjutada. Praeguseks ma enam nii ei arva. Ma veel ei oska,” tunnistab Jaan. “Käin lisaks oma kodustele tarudele hooldamas mitmete sõprade ja teekaaslaste mesilaid. See ühendab meid läbi tegude ja mõttekaasluse. Mesilaste-inimesed on läbi nende erakordsete olendite ka omavahel mesilaspereks liidetud. Mesilastelt on tohutult palju õppida – nende jumalik arukus, elukorraldus ja ühtehoidmine on nii otseselt kui kujundlikult inimestele ammendamatu jälgimise ja järgimise teema.

Praegu, talvel on mesilased oma tarudes koondunud umbes jalgpalli suuruseks sülemiks. Välimised poevad järk-järgult sülemi sisse sooja ning sisemised liiguvad kera välimistesse kihtidesse, et soojendada neid, kes on sees. Tänu sellele kasvab kevadeks üles uus põlvkond mesilasi. Vanad lahkuvad siit ilmast märtsis.”

Jaan nendib, et professionaalse mesiniku tunnus on, et ta ei jää juhusele lootma. Algaja mesinik laseb saatusel sülemi tarusse tuua – professionaal asju enam üksnes inglite hooleks ei jäta. Kui pääsuke või mõni muu juhus on emamesilase ära napsanud, siis mesilaste kogukond ju tegutseda ei saa – professionaalne mesinik peab selle vea aegsasti parandama.

Seitsmes käsk

Tihe kooselu mesilastega ongi Jaani juhatanud äratundmisele, et inimesedki peaksid eriti sügavalt süüvima seitsmenda, varastamist keelava käsu olemusse. Iseäranis teise inimese omamisest ja orjastamisest tuleks hoiduda – sest seda tehakse igal sammul nii mõtte, sõna kui teoga.

Jaan ei tee ise ilmaski mingit usupropagandat. Poliitilist ka mitte. Teeb tegusid, mis ühendab teda teiste inimestega ja seob ühtlasi inimesi ka omavahel. Üks eluala, mis on üha jõulisemalt Jaani ellu tagasi tulnud, on muusika. Jaan naerab, et on järjest sagedamini avastanud end kodus kitarri saatel häält tegemas. Eluaegsete sõpradega on üle aastate taas asutud isegi ansamblit tegema.

Härra Kähar pole küll väga veendunud, et selle bändiga tingimata lavasid vallutama ja tüdrukuid hullutama hakatakse – seda on elu jooksul juba tehtud ka. Praegu on aeg luua ja laulda vabast tahtest, aplausi ja austajahordideta – lihtsalt inimsuse, inimlikkuse ja selles peituva jumalikkuse kinnitamiseks ja ülistamiseks.

“Mina kui läbi elu vabalt  kulgeja ja edasiliikuja olen jõudnud samas ka veendumusele, et kedagi pole vaja ka mitte usu juurde meelitada ega sundida. Ainult Jumal ise saab selle ime teha, et inimesed ärkavad usule. Inimesed üksteist veenda ei saa. Vist isegi ei tohi – need ajad, mil vaimuvaest ja pimedad lihtrahvast usule ja kuulekusele sunniti, on möödas,” on Jaan kindel. “Selleks, et need, kes on usule ärganud, leiaksid enda ümbert pidepunkte Loojaga suhtlemiseks, tuleb aga Eestisse veel ja veel kirikuid ehitada. Pühakoda pole museoloogiline nähtus ega arhitektuurimälestis. Kirik on iga päev uuenev ja hingav, ajatu ja igavene nähtus. Pühakodasid ei saa ei meie ega ühegi teise rahva maa peale kunagi liiga palju.”

Milleks jõulujõle hea on?

Kati Murdmaa

Delfile

Selle ärritava pealkirja panin oma advendi-alguse loole otse loomulikult meelega. Sõna “jõulujõle” on mutant-väljend sõnast “jõuluilu”. Jõuluilu väärastub jõulujõledaks, kui seda saab kistult ja kohustuslikult liiga palju, kui ta on religioossest ja Põhjala-tunnetuslikust pühast omadega väga kommertsi ja pekki kaugenenud – ja kui ta kohustab peresid end lõhki majandama ning ilmutab vaid ühel perioodil aastast H kuubis fenomeni. H kuubis on humanism-halastus-heategevus. Kui seda näidatakse üles vaid advendiajal, näib ülejäänud aasta jooksul valitsev tühjus veel julmem.

Tegelikult mulle jõulud meeldivad. Sest sisemine laps minus on kenasti elus. Liiatigi olen Põhjamaa inimene ning talvine pööripäev, mille poole advendiaeg liikuda aitab, tähendab mu jaoks alles tegeliku pakase ja hangede algust. Valgemaks pööramise tähistamine aitab kevadesse kesta.

Ja ikkagi.

Kui juba mõne aja eest põrkasin poodides esimeste jõuluvanade ja kunstkuuskedega kokku, võpatasin tahtmatult. Algab see õõvastav pealesunnitud kingituste, kohustuslike külaskäikude ja ajabüdžetti lõhki ajavate jõuluürituste ralli. Palun ei!

Ka raadiost peale valguvad esimesed jingle-bellsid tekitasid tõrke ja enesekaitse-reaktsiooni. Ma ei taha kistud tundeid – tahan rahus oma tööd teha ja elu elada, palun! Ja pean tunnistama ka trotsi ühekuulise H-kuubi suhtes. Ühte kuusse kontsentreerunud humanism-heategevus-halastus satub kontrasti tõsiasjaga, et kõige nõrgemad vajavad kingitusi kogu aeg. Muiste teati, et iga vald peab oma vaesed toitma. Aastaringi.

Kõva krunt

Need, kellel on kommertslikust tilulilust-ninnunännust siiber, said lähinädalatega toime tulemiseks kõva krundi PÖFFi avafilmist, Jalmari Helanderi süvaküünilisest linaloost “Kaotatud kaup ehk jaht jõuluvanadele”.

Peab möönma, et miski südamlik koguperefilm see nüüd igatahes ei ole. Lastega vaatama minna ei maksa – aga endale saab kinosaalist eluterve raputuse küll. Satute polaaraladele – filmitud Põhja-Norras – kus jõuluvana, õigemini kondist kuratlikku päkapikku mängib meie oma Peeter “Ivo Schenkenberg” Jakobi.

Ilma naisteta pakases ja suhteliselt armetus elujärjes möllavad üksik-isad oma poegadega sigu tappa ja porosid jahtida. Porod ja veri. Külm ja pime. Ja siis hakkavad seal trööstitus tundras ka anomaalsed jamad juhtuma. Nii et taas kord peame küsima: miks meie esivanemad siia eluks kõlbmatusse kliimasse elama jäid? Kui vastabki tõele Inga Raitari raamatus “Elu võti” pakutud teooria, et kunagise Hellase hiilgeaja asukoht oli meil siin, siis järgnevad generatsioonid oleksid võinud kirevase päralt märgata, et ilm on vahepeal hukka läinud – ja tükkis oma tsivilisatsiooniga ekvaatori poole kolida.

Filmis aga lendab kääbik-miljonärist jobu-jänki tundrasse, et mäe seest jõuluvana välja kaevata ja sulatada. Sellest teada saades uurib peategelane, indigopoisist saami lapsuke Petteri mäega sama kõrgest raamatuvirnast välja, et tegelikult oli traditsiooniline joulupukki kuri sikusarvedega vanamees, kes karistas lapsi, nii et veri lendas – temaga hirmutati lapsi ning puna-valge paksuke Hollywoodi-jõuluvana on koos Coca-Colaga kapitalistide salasepitsus, mitte autentne joulupukki.

Mispeale saame oigamiseni naerda Hollywoodi parodeeriva actioni üle. Puändiks 200 alasti kõhna vanameest polaar-lumes. Soomlaste enese üle naermine on meilegi maitsev ja mõistetav ning finaal – hästi dresseeritud jõuluvanade kasti löömine ja üle maailma maha müümine – on lihtsalt geniaalne.

Milleks meile jõuluvana?

Eks meiegi ole need, kellele piltlikult öeldes Lapimaalt hästidresseeritud pseudo-pukki saadetakse. Filmist saame vähemasti teada, et petukaupa kasti naelutavad soome pojad mörisesid maailmale tervituseks kaasa “vittulista joulua” – antagu andeks, nii nad seal mörrasid.

Tegelikult ei jäta see vaimukas farss mitte kedagi jõulumuinasjutust ilma. Minu lastel on seesinane pukkide-päkapikkude värk ammu klaar olnud. Lastele on jõuluvana teinud vaheldumisi isa-vanaisa-onu ning selge, et lapsed tunnevad omaksed ära.

Ja ongi neile selgitatud, et hea tahe ja kinkimise soov vajab kehastajat. Inimesed tahavad üksteisele talve leevenduseks kingitusi teha – haldjad ja inglid teostavad end sel kombel läbi inimeste ning keegi pere meestest peab kogu klanni rõõmuks jõuluvana kehastama.

Kingitusteks on meil alati olnud vajalik kraam, mitte suvaline nänn, millele ameerikalikult hinnasilt külge jäetakse, et saaja ta poodi tagasi saaks viia. Ligimeste vajaduste teada saamine eeldab nende jälgimist ja tundmist – seega näitavad õnnestunud jõulukingitused, et inimesed on elanud läbi aasta üksteisele avatud südametega. Üksteist aastaringi märgates ja armastades teatakse, milliste esemete peale raha kulutada – raha aga teatavasti on meie annete ja oskuste, aja ja energia ekvivalent. Nõnda siis kingime jõuluvana-riituse käigus ligimestele iseennast.

Eluterve mikstuur

Eestlased on õigupoolest olnud läbi aegade osavad erinevaid stiile ja suundumusi kokku segama. Ristiusk sobitati rahvakalendrisse. Jõuluvana on sobitatud haldjate ja trollide, inglite ja pühakutega.

Samasugust ilmavaatelist kokteili pakuvad kõik minu sõbrad-teekaaslased, kes neil päevil oma taludes külastajatele jõulumaad avavad. Ande Arulal on Ranna rantšos Läänemaal Virtsu külje all jõulud loomadega. Ja see on üks ülimalt massiivne loomade sekka sukeldumine – Andel on ligi sada hobust pluss veised-lambad-kitsed-sead-linnud, kellega linnalastele jõuluimet tekitada.

Kehtna taga Ohekatku külas avab psühholoogist raamatupidaja Margot Torn oma talus Talvepesa, kus on samuti loomad, ent ka päkapikkude ja metsamooride kojad ja tared – ning päkapikud on rahvuslikes rõivastes ja road üdini eestimaised. Kusjuures seesinane Talvepesa Kuusemäel on olnud sotsiaalprojekt – seda ehitasid läbi kogu sügise töötud noored meistrid ja bussipeatustes-poe taga hängivad-tšillivad kohatud külanoored. Neil oli kuude kaupa töö ja koht – ja valmis ehitatud pesa kestab ka suvesse.

Selles ongi point – H kuubis peab toimima aastaringi. Tuletatagu humanismi-heategevuse-halastuse vajalikkust meelde küünilise filmi või kogu südamest rajatud külastustalude keeles.

Soone talu ja Aabrami Hobulausujate Ilmakoda

Raplamaal Kehtna vallas Kumma külas peavad Peter Murdmaa ja Kati Murdmaa-Murutari elulaaditalu, kus looduslähedases keskkonnas töötatakse, luuakse ja koosmõjutakse koos erinevat liiki loomade ja lindudega. Elulaadi talule lisandub aastaks 2015 hobu- ja loovuskeskus, mille kõrval käivitatakse järk-järgult ja etapp-haaval erinevad stuudiod, kojad ja meistritoad oma õpetuse ja mõjuväljaga.

Aabrami Hobulausujate hipoteraapia, eluterve elulaadi ja loovuse keskus, mille keskmeks on stuudio MurdMaaFilm, kujuneb Raplamaa – eriti Valtu ümbruse infrastruktuuri oluliseks osaks. Sedavõrd mitmekesise emotsionaalse-eetilise-esteetilise tuiksoone kõrvale on lausa orgaaniliselt sobiv pühakoda.

Rajame Ilmakoja.

Pühamu vajadust kinnitab nii tõsiasi, et siinses ümbruskonnas pole kirikut kui tänaste inimeste sisemine olemuslik tõmme pühaduse ja kõiksuse tunnetamise ja teenimise poole.

Meie Ilmakoda:

on universaalne ja neutraalne Jumala tunnetamise ja teenimise pühamu

hõlmab ja ühendab võimalikult kõiki usundeid – esimese etapina kristluse erinevaid konfessioone ja judaismi, maatriksi tulevaste sammudena pehmitatakse ja kaasatakse kõik usundid moslemitest orientaalreligioonideni

on neutraalse ja delikaatse sümboolikaga, universaalsete riitustega ning taktitundelise-kasina kujundusega

koondab algselt luterlased, ortodoksi konfessioonid, anglikaani ja karismaatilise, katoliku jne kristliku kiriku erimid, juudi- ja maausu esindajad

õpetajad ja preestrid saabuvad Ilmakotta teenima eriliste sündmuste puhul

on alati avatud – tänu sellele, et meie hobukeskuses on nagunii ööpäevane valve ja teenistus

toimetab ristimisi ja leeritamisi, pulmi ja matuseid

sobib hästi ka kogemuste ja kuuluvuseta inimestele, kellel on kokkupuuteid pühamutega vähe, kes ei oska või ei soovi oma usulist kuuluvust veel sõnastada ning vajavad mediteerimise ja puhastumise kohta

on usu ja filosoofia, meditatsiooni ja analüüsi tempel, kus kedagi ei rünnata ega kritiseerita, ei kallutata ega mõjutata – pigem haritakse ja valgustatakse

on kujundatud planetaariumina, mille kupli all valgustuvad akendest sisse paistva päikesekella põhimõttel välja inimkonna eluloo episoodid ja etapid, tähtpunktid ja eksistentsiaalsed verstapostid

Sellisena on Ilmakoda hariv, maandav ja laadiv sfäär – poolenisti maa sees, poolenisti maa peal – kus inimkonna eluloo ja taevalaotuse vahel isiksusena kasvada ja kõlbeliselt areneda.

Ilmakoja rajamiseks eraldab Kati Murdmaa Soone talu maadest piisava suurusega maatüki sotsiaalmaaks ning esimese moraalse ja religioosse toe ja koostööpartnerina astub meie kõrvale anglikaani kirik.

Pühamu rajamist alustame 2011. aastal ning valmis loodame Ilmakoja ehitada vahemikus 2012/2015.