Kallis permakultuuri (jätkuloomise) huviline!
 
 
Kutsume sind alustavasse PERMAKULTUURI RINGI
 
neljapäeval, 27. oktoobril kell 18.30 Sakala 23a, Tallinn (Korteriühistute Liidu maja:
Sakala, Pärnu mnt ja Süda tn nurgal siseneda hoovi, Ibiza baarist ümber nurga asuv välisuks)
Soojade sügistuulte kaasabil on idanenud mõte süvendada suhteid
permakultuuriga.
Idee on algatada permakultuuri ring, kus kõik osalejad on
nii õpilased kui ka õpetajad. Asi toimib nii, et igaks kokkusaamiseksvalmistuvad paar inimest jagama eelnevalt põhjalikumalt uuritud kõigile
huvipakkuvat teemat ning seejärel saab mõtteid ja kogemusi
vahetada, maiustada ning teed juua.
Nelel on kirg mulla vastu ja sel korral  jagab ta antud teemaga seotud
teadmisi:

 “MULD – elu alus”

Maritil on kesklinnas üks vaba ruum.

Panime kaks asja kokku ja ootame kõiki võimalikke mulla või muidu mõnusa
koosolemise huvilisi

Kaasa tooge maitsvaid asju! Teed keedame ka!

Soovituslik annetus 5 EUR

Nele ja Marit
 
Info: nele.toniste@gmail.com         53 90 88 92

_____________________________________________
www.kogukonnad.ee *** Liitumine ja lahkumine:
http://anahata.imelaps.ee/cgi-bin/mailman/listinfo/teated

Sänna kultuurimõisaproua Kadi Noor: Küsige – ja teile antakse

Naistelehele

Kadi Noor (35) tõestab kogu oma isikuga, et Hea Uus Ilm asub ka Eestis. Mis siis, et linnatänavail masinlikult ringi liikuvate muretsejate näod on hallid ja silmad hirmunud. Me kõik võiksime Kadilt õppida, et intuitsioon, julge süda ja sügavalt sisemusest saabuv naeratus liigutab vägesid ja mägesid ning siin ja praegu võivad sündida tõelised imed.

„Minu senise elu olulisim kogemus on, et kui söandad vaistu järgi liikuda sinna, kuhu saatus suunab, siis hakkavad õiged ajad ja kohad omavahel põimuma ning inimesed satuvad õigel ajal õigesse kohta selleks, et omavahel kohtuda,“ kinnitab Kadi.

Inimesed, kes on ümber intuitsiooni-tiivulise Kadi ja tema kaasa Hendriku (34) ümber koondunud, on keskmisest sensitiivsemad. Eesti üldises rängalt rügavas ja krooniliselt paanilises keskkonnas tunduvad nad oma kooslusega nagu tulnukad. Kusjuures perekond Noor on oma kogukonna loonud üsna ootamatusse kohta – pära-Võrumaale Rõuge-tagusesse Sänna mõisa. Sinna on uskumatult lühikese ajaga rajatud kultuurimõis, kus töötab-loob-lehvib enamasti umbes 12 rahvusest inimesi korraga.

Meremees ja vabatahtlik

Nii paljudest rahvustest noored on vabatahtlikena Kadi juurde permakultuuri kandvat kultuurimõisa rajama tulnud sellepärast, et ta ise oli kolm aastat Kreekas vabatahtlikuna tööl. Seal armus ta Vahemere kultuuri ja kreekalikku elulaadi. Midagi parimas mõttes lõunamaist on ka Sänna puitmõisas – nii ehitiste kui elulaadi mõttes.

Enne eneseleidmist Lõuna-Euroopas leidis Kadi oma isiksuse erinevaid kihte Viljandi kultuurikolledžis ja Pärnus Endla teatri suhtekorraldajana. Sisetunne ütles, et tuleb vaba ja otsiva hingena mööda ilma rännata ja siis otsustada, kellega ja kuskohas juurduda ning ränne lõpetada. Et hingeränne saaks seda võimsamalt jõudu koguda.

Hendrik oli tollal, kui kohtuti, meremees – ja ka kohtumispaik oli laev. „Abielu alguses olime kena kodanlastepaar turvalise heapalgalise elustandardiga. Oleksime vabalt võinud sel kombel pensionini tiksuda,“ arutleb Kadi. „Õnneks polnud niisugune paigalmarss meie kummagi unistus. Hendrik unistas planetaarsest matkarajast ja oma leiduri-töökojast. Ta on Hellase tüüpi intellektuaalne meister – väga haritud, osavate kätega ja võib liialdamata öelda, et geniaalne looja. Jah, ta on pärit otsekui mõnest teisest tsivilisatsioonist – kas väga palju enne või väga palju pärast meie aega.

Kui me Hendrikuga koos rännanud oleme, on teda just Lõunamaadel alati kohalikuks peetud ja sealsetes keeltes kõnetatud. Praegu me ei rända – ei taha kodunt ära käia. Ma ei mäleta isegi, millal linnas käisin. Kõik hingerahuks, arenguks ja loovaks eluks vajalik on siinsamas Sännas olemas.“

Sinna linnast kaugesse kogukonda on noored inimesed erinevaist maailma paigust kaasa toonud põlised oskused ja vaimsuse, mida tavatsetakse nimetada permakultuuriks. Kui hiljutistel kümnenditel arvati, et intellektuaalsus välistab füüsilise töö, maaharimine ja käsitöö pole vaimlejatele väärilised alad, siis Heas Uues Ilmas ollakse kogemuste põhjal veendunud, et ihuline-hingeline-vaimne töö ja areng kulgevad koos ning üheta ei ole teist. Eks kloostriteski tee ju mungad-nunnad ise kõik tööd ning samas tarbivad piisavalt vähe, et ületarbimise tõttu hingeasjadeks liiga vähe aega ei jääks. Just linlik karbielu peibutab paksuks ja pahedele.  

Rahvusvaheline tuiksoon

Ülemaailmse vabatahtlike liikumisega on lisaks Noortele liitunud ka mõttekaaslastest sõbrad-naabrid nagu näiteks Aigar Piho oma Kiidi taluga. Näib, et seal Võru-Haanja liinil on midagi nii erilist, mis tõmbab kogu maailma tundlikke tegudeinimesi sinna lihtsatele, aga see eest sügavalt meditatiivsetele töödele. Moodustuv ühisväli tagab muuseas selle, et projektid õnnestuvad, leiavad toetust ja saavad teoks. Kõike jätkub täpselt nii palju kui vaja on.

„Las vana maailm eeldab mugavust ja materiaalset jõukust. Meiesugused loobuvad sellistest vanadest vagudest, kartmata täielikku võsa ja varemeid,“ naeratab Kadi. „Õnn on, et Sänna puitmõis jäi sõdades terveks. Ta oli küll täielikus võsas, seinad nii seest kui väljast erinevate ajastute ja maitsete rütmis ära soditud – aga kõigi mustrite ja ornamentide päevavalgele toomine, puitpitside jäänuste järgi maja endise ilme taastamine on ilus ja õilis väljakutse.

Ma tean, miks me ei kartnud siia maailmalõppu tulla – armastus ja kooskõla ei lase millegi ees hirmu tunda.

Tean täie veendumusega kinnitada, et vaba kulgemise käigus kujuneb kõik otsekui ise. Pole mingit paanilist rabelemist ega hambad ristis surumist. Tulevikulised projektid ja vabatahtlike töö, koostöö teiste talude-keskustega ning mõttekaaslastest peredega teeb lihtsalt õnnelikuks.“

On ilmne, et Heas Uues Ilmas toimivad just sedalaadi kogukonnad ja võrgustikud, mitte poliitika ja pangandus. Samal ajal kui Hiina poliitikud asusid Eestit Dalai laama visiidi eest karistama, rajasid noored hiinlased Kadi ja Hendriku juures mõnuga planetaarse matkaraja sillapeade mullapiirdeid…

Lihtne ja ilus

Just niisugune töine vaimsus annab oma ülemaailmse võrgustikuga Maale elutervet voolamist – ja kahtlemata väestab ka planeetide raja enese. Kui tavaliselt on planetaariumid mõnes kinnises ruumis, siis Hendriku välja mõeldud planetaarium katab palju kilomeetreid ning ühest planeedist teiseni liikumine pakub peredele ja sõpruskondadele võimaluse palverännakuks nii jalgsi, jalgratta kui suuskadega. Jalgrattad on suures osas Hendriku konstrueeritud ja tavalistest üsna erinevad. Hobi selline – taas ja taas jalgratta leiutamine.

Mõisahoones välja kraabitud ja konserveeritud kultuurikihtide vahel on nüüdseks sõbralikult kõrvuti arvutid ja kangasteljed.

„Eks me alles õpime ka tööjaotust ja ühistegevust. Ma näen, kui raske on Lätist siia tulnud ja jäänud haldjatüdruk Ieval end arvuti taha sundida. Ta on väga tubli ja püüdlik ega tea veel ise, kui erilised on need sügavused ja kõrgused, mismoodi ta maailma näeb. Meil on sedalaadi nägemist võimalik temalt õppida – ja ilmselt ta ongi tulnud enda teadmata seda õpetama,“ usub Kadi, kes ise on joogaõpetaja. „Kes vähegi sisehäält kuulab, see jõuab päris kindlasti selle pühendumiseni, milleks ta sündinud on.“

Mis puutub sündimistesse Kadi peres – Teodor on 5- ja Frida 3aastane – siis oma sisehäälele kuuletudes sünnitas ta kodus. Ta kinnitab, et erinevalt sellest kui valulise kogemusena naised pahatihti oma sünnitusi kirjeldavad, sai tema sõna otseses mõttes orgastilise kogemuse. Oli puhkemine ja vallandumine, mitte piin ja õmblused, oli naeratus ja tasane vaikus, mitte ema ja lapse karjed.

Lisaks lastele on Sänna mõisaproua – tema kohta on niimoodi naljakas öelda, aga faktiliselt see ta ju on – ellu tulnud lihtsal ja ilusalt loomulikul moel ka kitsed.

Ellujääjad



Rootslased on nupukad – vetsujäägid kütavad tervet elamurajooni

Selle sügise moeteema Rootsis on õunakooreküttel sõitvad bussid, populaarses elurajoonis aga köetakse maju reoveega.

“Ma arvan, et rootslased on valgustatud,” ütleb Lynn Kann, Singapuri ajakirjanik, siira imetlusega. Me oleme rahvusvahelise ajakirjanike seltskonnaga kaks päeva rännanud ühest ülimoodsast ökolinnaosast teise. Ja need pole ökohüsteerikute veidrused, vaid juba toimivad argilahendused.

Isegi Stockholmist Malmösse lendame lennukil, mis maandumisel hoiab kokku kuni kolmsada liitrit kütust – piloot lihtsalt lülitab laskumisel mootori välja. Eestis ei maksa seda siiski katsetada – iga lennuk selliseks trikiks ei sobi.

Neetud automaks

Stockholmi keskkonnaameti direktor Gunnar Söderholm lösutab oma mugavas tugitoolis linnavalitsuse avaras kabinetis. Aknast avaneb vaade peavaksali kõrval asuvale kontorihoonele, mida kütab rongile minevate ja tulevate inimeste hingeõhk – täiesti tasuta. Varem lasti see lihtsalt taevasse.

Söderholm on kuuekümnendates eluaastates poliitik, kes valimistel nii võitnud kui ka kaotanud. Tema oli selle taga, et 2007. aastal muutis Stockholmi linnavalitsus autoga kesklinna sõitmise tasuliseks. Ajakirjandus pidas seda üksmeelselt poliitiliseks enesetapuks, inimeste meelest tuulati jälle nende rahakottides ja kooriti maksuraha juurde. Praegu võib öelda, et tegemist oli suurima avaliku arvamuse pöördega Rootsi poliitika ajaloos. Pealinna tänavatelt on kadunud iga neljas auto ja taksojuht räägib meile uhkusega, et tipptundidel ummikuid ei teki.

Kesklinna sissesõidu eest tuleb sõltuvalt kellaajast maksta üks kuni kaks eurot. Sõidud registreerib arvuti, mis saadab kuu lõpus ka arved laiali. Igapäevasel töölkäimisel kerib niiviisi kokku kopsaka summa.

Carpool (ühiskasutusautod) on aga mõeldud selleks, et inimesed autot ei ostakski. Neid rendikohti leidub kõikjal. Saadad SMSi, et vajad autot, ning saad vastuse, kus lähim selline asub, ning saadud koodiga avad masina.

Korpulentsusele kalduv Söderholm ise väntab aastaajast sõltumata tööle rattaga. Stockholmi tänavad on täis ratturite horde – vanemad prouad kruiisivad, kiiver kuklas, neoonriietes kihutavad Tour de France’i kandidaadid ja nende vahel seiklevad miniseelikutes kontoritibid.

Tänavu sügisel ripuvad Rootsi bussipeatustes plakatid punase õunaga, mis kutsuvad inimesi kodus komposti koguma. Sellest toodetakse biogaasi. Selgub, et toit on tõesti energiamahukas – kümne kilo toidujäätmetega saab sõita hinnanguliselt kümme kilomeetrit. Kujundlikult võib öelda, et bussid liiguvad õunakoorte jõul.

Kõik Stockholmi prügiautod põletavad biogaasi, muidu linn prügifirmaga lepingut ei sõlmigi. Biogaasi vajatakse aina rohkem ja uutes ökomajades ongi veetorude kõrval toru komposti jaoks. Kraanikaussi visatud toidujäätmed lähevad läbi purustaja ning liiguvad kogumispaaki, kust need autoga ära veetakse. Prügi liigutamine pigem torudes ongi uuem suund – siis ei pea sellel autodega järel käima ja kütust raiskama.

Vetsujäägid kütavad elurajooni

Esialgu suhtusid ehitusettevõtjad ökorajoonidesse skeptiliselt nagu rikastele friikidele mõeldud luksusprojektidesse. Nüüd rüselevad nad sabas, et osaleda järgmises ettevõtmises, sest uuemeelseid lahendusi saab müüa, isegi eksportida. Kui kaks esimest ökorajooniprojekti algatas Stockholmi linn, siis kolmas kerkib juba ehitusfirma Skanska initsiatiivil.

Hammarby Stockholmis oli veel viisteist aastat tagasi samasugune nagu Paljassaare praegu Tallinnas – keset pealinna, imelise vaatega, aga reostunud tööstus- ja sadamapiirkond. Nüüd on seal äge ökorajoon, kus vabanenud korter leiab uued elanikud keskmiselt viie päevaga. Isegi masu ajal oli pikim müügiaeg kaks nädalat. Kinnisvaraarendajatele on ökomajad suurepärane äri.

Rajooni planeerimisel oli kaks sihti: elamine peab olema taskukohane keskmisele lastega perele ning säästmine ei tohi olla keeruline. Inimene ei pea õhtuti diivanil istudes nuputama, mida head homme looduse heaks teha. 75 protsenti keskkonnasäästust tuleb majadesse ja maa sisse ehk torudesse ehitatud lahendustest. Näiteks kogu Hammarby soojus ja osa elektrist toodetakse soojast veest, mis väljub vetsudest, vannitubadest ja pesumasinatest.

Danderydi eramajade rajoon asub pealinna külje all. Rootsipunaste puumajade katused on kaetud päikesepaneelidega. Väliselt on kõik ülimalt tagasihoidlik, miski ei viita eliitrajoonile.

Elektrontabloo kuuri moodi majakesel (kus asuvad päikesejõujaama juhtseadmed) näitab punaste numbritega päikesekiirguse tugevust ja toodetavat energiat. Kuuri taga asub umbes 600ruutmeetrine roheline välu, kus päikesesoojus maa alla graniidi sisse salvestatakse. Juulis, kui salv on täis, ulatub kivi temperatuur 42 kraadini, veebruaris tühja “patareiga” on see 26 kraadi. Kivi soojendab vett, mis liigub põrandakütte torudes.

Päikeseenergiaga katab külake 80 protsenti kütte- ja elektrikuludest. Investeeringu tasuvusajaks arvestatakse kümme aastat.

Ökomates rajoonides töötab sarnaselt talvise keskküttega ka suvine keskjahutus. Jahedust toodetakse külmast mereveest. Mõte on selles, et igas korteris ei pandaks konditsioneeri pistikut stepslisse. Moodsaid kontoreid aga köetakse serveriruumidest pärit sooja õhuga.

Prügi kui ressurss

Sinine kiiver peas, karjub Malmö prügikäitlusjaamas pressiesindaja Gunilla Carlsson prügipõleti kõrval (müra on seal seline, et tavalist kõnet poleks lihtsalt kuulda) ajakirjanikele, et Rootsis on taaskasutuskõlbmatut prügi põletatud alates 1973. aastast. Tookord köeti sellega ilma. Aasta hiljem tabas Euroopat naftakriis ja küttearved hüppasid lakke. Keegi tarkpea (Gunilla kahetseb, et tema nimi on ajaloo hämarusse kadunud) tuli mõttele suunata prügisoojus keskküttevõrku, mis algas kõigest 500 meetri kaugusel prügipõletusjaamast. Nüüd toodetakse samas jaamas prügist ka elektrit. Rootsis on 31 prügiküttejaama ning prügi veetakse välismaalt sisse. Pole võimatu, et varsti hakatakse prahti tooma lausa Hiinast või Indiast.

1994. aastal otsustati, et prügi tekitanud firma peab selle ka pärast kokku koguma. Kirjastused pidid looma tingimused vanapaberi kogumiseks. Tookord oli see kohustus, nüüd ressurss. Ajalehti täis paberkott maksab kaks eurot.

Kõigi nende lahenduste moraal on üks – kasutada seda, mis meil on.

Rootslased kui pioneerid

Rootslased võtavad keskkonnahoidu siira hasardiga. Igal ametkonnal on hulk loosungeid eesmärkidest, mida tahetakse saavutada 2015. või 2020. aastaks. Vähendada CO2-heidet! Suurendada prügi taaskasutamist! Olla parem kui Euroopa Liidu nõuded!

Tundub olevat üsnagi nõukogulik? Ent need pole kabinetis sündinud sähvatused. Täiesti tavalised inimesed tahavad elada keskkonda säästval moel. Selle taga on umbes kakskümmend aastat ehk ühe põlvkonna jagu suhtumise ja mõtteviisi kujundamist.

Nagu igasugune innovatsioon, nii on ka loodussäästlike lahenduste loomine kallis. Rootsis võttis selle kulu enda kaela avalik sektor. “Meil on rikas riik ja vaesed inimesed,” nagu üks rootslane tabavalt pillas. Esimene ökorajoon oli kallis, massehituses aga hind langeb. Uute tehnoloogiate sünniks on pilootprojektidega tehtavad katsed määdapääsmatud.

_____________________________________________
www.kogukonnad.ee *** Liitumine ja lahkumine:
http://anahata.imelaps.ee/cgi-bin/mailman/listinfo/teated

Lugupeetud Põhja-Eesti turismirahvas!

Meil on hea meel kutsuda Teid 17. novembril 2011. aastal Lääne-Virumaale, kus toimub Põhja-Eesti VI Turismikonverents „Kultuuriturismi aastast loodusturismi aastasse”.

Konverents toimub Palmse Mõisa koolituskeskuses, päeva moderaatoriks on  Ants Leemets.

Konverentsi esimeses pooles vaadeldakse Eesti turismi aktuaalseid küsimusi ja kultuuriturismi teemasid. Ettekandjate hulgas on EAS Turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso, Tallinn 2011 programmijuht Jaanus Rohumaa, Rakvere teatri kunstiline juht Üllar Saaremäe ja EHTE  arendus- ja uuringute osakonna juhataja Ain Hinsberg. Eesti toidu teemadel räägivad Ott Licht Viru Õlu AS juhatuse esimees ja Eesti Peakokkade Ühenduse president Indrek Kivisalu.

Päeva teises pooles käsitletakse loodusturismi teemasid, kus teevad ettekande akadeemik Anto Raukas ja Teet Koitjärv Keskkonnaministeeriumist.

Päeva lõpus toimub „Põhja-Eesti Parima Turismisündmuse 2011“ ja „Põhja-Eesti  Turismisõbralikuma Omavalitsuse 2011“ nominentide väljakuulutamine ja võitjate autasustamine.

Ürituse lõpetab simman Palmse kõrtsis.

Konverents on TASUTA.

Lisainfo: northestonia@gmail.com

Lugupidamisega

SA Põhja-Eesti Turism

Lääne-Viru Maavalitsus

ere kõigile! Ühingu liikmed on tõstatanud küsimuse väikettevõtjate energiaproleemide käsitlemise vajadusest ning taastuvenergia ja selle toetamise võimaluste kohta info saamise vajalikkusest.Edastame siinkohal Tartus toimuva konverentsi kutse, mis ka neid teemasid käsitleb. Värviküllast sügist!Maaturismi ühingu büroo____________________________ Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus ja SA Archimedes kutsuvad Teid osalema konverentsilTAASTUVATE ENERGIAALLIKATE UURIMINE JA KASUTAMINE XIII (TEUK – XIII) Konverents toimub 10. novembril 2011.a. algusega kell 10.00 Tartus Eesti Maaülikooli peahoone aulas Kreutzwaldi 1A. Konverentsi märksõnadeks on päikeseenergia, transport (elektri- ja gaasiautod ning bioetanool), tuuleenergeetika ning taastuvenergia toetused.Lisainfot leiab aadressilt http://tek.emu.ee/uudised  Osalemissoovi kohal palun registreerida end (nimi, asutus, kontakt) aadressil elis.vollmer@emu.ee hiljemalt 4. novembriks 2011.a.!  Üritust toetatakse Euroopa Liidu Struktuurifondidest. Palun levitada infot asjast huvitatud isikutele. Vabandame võimaliku ristpostituse pärast.  Lugupidamisega,Elis VollmerEMÜ taastuvenergia keskusKreutzwaldi 5, TartuTel. 731 3268elis.vollmer[at]emu.ee

Kallid kogukondlikud inimesed,

Keldid nimetasid seda kummalist aega, mis nüüd tabab meid selle nädala lõpus, Alban Elued, mis gallide keeles tähendab “Vee Valgus”. See imeline aeg saabub 22. ja 24.septembri vahelisel perioodil.

Ning selleks et tähistada selle  kummalise aja algust tahame kutsuda Sind…

kuulama ja laulma kaasa erinevate rahvaste väelaule koos ansambliga Tane Mahuta (maori keeles “Ilmapuu”)

sel laupäeval 24.septembril kell 20.00 Tallinna Katariina kirikus (Vanalinnas, Katariina käigu kõrval)

Veidi rohkem infot, midagi kuulamiseks on SIIN või NägudeRaamatus!
Räägin Sulle loo, miks me tahame seda aega tähistada…

See aeg, sügisene pööripäev, toob endaga kaasa seda et Viljade Jumal, või Sarvedega Jumal (Corn God/Horned God), ehk Cernunnos, ehk päike, peab surma. Päikese jumal muudab ennast hirveks ja pakkub ennast jahimeestele. Selle sümboolse teoga viib ta ennast tagasi Emamaa või Jumalanna ihusse kogu talviseks perioodiks. Jumalanna (Goddess) on küll kurb oma mehe surma pärast, kuid ta kogeb seda kuidas ta kõht iga päevaga aina raskemaks läheb, sest tema ihus on laps, Päikese Jumal, uus päike, mis sünnib siia maailma talvise pööripäeva ajal.

Niikaua kui Päikese jumal on tema Emamaa ihus, toimub tema ühendumine kõikide pimeduse jõududega, millega ta saab üheks, mis viidabki sellele, et valgus ja pimedus on ühe ja sama Allika erinevad väljendused. Ning sellest nädalast algabki kummaline vahepealne pimeduse periood, millest keldid rääkisid kui Pimeduse ajast, kus piirid meie ja kõikide teiste maailmade vahel lähevad nii peeneks, et peaaegu kaovadki. Pimedad päevad, pimedad ööd…

Kõige kummalisem on aga see, mida süngem on pidustuse põhjus (ja Päikese Jumala surm on väga sünge põhjus, kas Sulle ei tundu nii?), seda rõõmsamalt ja lõbusamalt tähistasid seda keldid. See vajadus tuli ehk sellest, et nemad vaatasid kaugemale ja teadsid, et surm on vaid uue elu algus. Selle pärast kannavad endas kõik suve pidustused (suvine pööripäev kui Päikese Jumala triumff pimeduse üle) väga sügavat kurbust – sest sellest hetkest läheb päev lühemaks ja varsti peab päike jälle surema… Aga sügise ja talve Aastaringi pidustused kannavad suurt lootust vaatamata pimedusele, ja usku sellesse et just pimedus ja kaaos võimaldavadki uue imelise elu ja uue särava Päikese sündimist!

Selle pidustuse fookuses oli kõikvõimalikud lõpetamised, vanade tülide lahendamised, suhete parandamised, võlade maksmised või tagasi saamised, harjumustest lahti laskmised, vanade kirjutamata kirjade kirjutamised… Rituaalid on suunatud küllusele kõikides eluaspektides, vanemate tänamisele ja austamisele, tervenemisele… Sel ajal oli eriti kombeks keskenduda maailma murede lahendamisele – paluti küllust (puhast toitu ja vett, peakatet) tervele inimkonnale, ja rahu kõikidele eluvormidele – loomadele, vaaladele, lindudele… Paljude rituaalide suunaks oli Lääs… Fookuses oli saak ja kõik maa viljad – inimesed tänasid Maad kõige eest, mida ta nendega jagab…

Alban Elued – Vee Valgus…

Sa küsid, miks just Vee Valgus? Sest keldid nägid kuidas Päikese Jumal libises vee kohal eemaldudes meie maailmast et paista maailmas, mida nimetati “the Isles of the Blest” – Õnnistatud Saared… Ehk nendeks oligi see sama Emamaa ihu, mis hoiab päikest niikaua kui ta uuesti ei ilmu.
Kas Sa tahad kuulda veel lugusid? Tule siis laupäeval meiega maailmarütmi kuulama ja kaasa laulma!

Taskud täis kastaneid ja tammetõrusid!

—
Päikest,

•☆Polina Tšerkassova ja Tom Valsberg☆•
“vaata mulle ülevalt alla ja sa näed rumalat,
vaata mulle alt üles ja sa näed jumalat,
vaata mulle otse silma ja sa näed iseennast”

Lugupeetud koostööpartnerid, 25.-29. septembril 2011. aastal toimub Eestis rahvusvahelise hotelli-, restorani- ja turismikooli ühenduse EUHOFA International 50. aastakongress, mida korraldavad ühenduse liikmed Tartu Ülikooli Pärnu kolledz ning Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool. Kongress toimub kahes linnas – Tallinnas ja Pärnus.Kongressi sisuteemaks on „Well-being and Quality of Life through Hospitality Education“ (Turismiharidus heaolu ja elukvaliteedi arendajana) ning kongressi temaatika keskendub eelkõige turismihariduse sotsiaal-kultuurilisele mõjule ühiskonna teenimisel ning inimeste heaolu ja elukvaliteedi tõstmisel. Kongressi raames astuvad üles tuntud esinejad ja uurijad üle terve maailma: Tom Baum (UK), Jay Kandampully (USA), Yoel Mansfeld (Iisrael), Ray Iunius (Šveits), Melanie Smith (Ungari), Nigel Hemmington (Uus-Meremaalt). Pakume oma headele koostööpartneritele võimalust saada osa kongressi akadeemilisest programmist.Ettekandjate põhiteesidega saate tutvuda kongressi kodulehel www.euhofa2011.ut.ee/academic_programme.html ning paketid koos hindadega leiate kirja manusest. Lisainfo ja registreerimine kuni 23. septembrini 2011.a. aadressil heli.muristaja@ut.ee (Heli Müristaja, kongressi sekretär) või telefonil 529 2042. Kohtumiseni kongressil!korraldava meeskonna nimelHeli MüristajaKongressi sekretär / TÜ Pärnu kolledzi lektor

Tere, armsad ajakirja KoguKonnad lugejad ja panustajad
Ajakiri KoguKonnad on nüüdseks ilmunud juba 10 korda. Suur aitäh kõigile, kes on nende 10 numbri tegemisel osalenud! Varasemaid numbreid saab lugeda aadressil http://www.kogukonnad.ee -> vasakul menüüs Ajakiri „KoguKonnad“ või otse http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_phocadownload&view=category&id=1&Itemid=74
KoguKonnade ajakirjal on Eesti meediamaastikul oluline koht ja seepärast ilmub see ka edaspidi. Kuna ajakiri ilmub täielikult vabatahtliku tegevuse toel, otsustasime Auliga oma energia- ja ajaressursside säästmiseks teha ajakirja korralduses kaks suuremat muudatust. Need on all toodud punktide kaupa. Lisaks on all palve kõigile, kes soovivad ajakirja ilmumisele edaspidi kaasa aidata.
1. Ajakiri hakkab ilmuma neli korda aastas. Välistatud ei ole korraliste numbrite vahel ilmuvad erinumbrid, kui on palju materjali ja ajaressurssi. Eesoleva aasta plaan on järgnev:
*materjalid oodatud 3. oktoobriks, ilmub novembri alguses
*materjalid oodatud veebruari alguseks, ilmub veebr lõpus-märtsi alguses
*materjalid oodatud mai alguseks, ilmub juuni alguses
*materjalid oodatud juuli lõpuks, ilmub augusti lõpus.
Saate juba praegu mõelda, millisesse numbrisse oma infot panna ja õigeaegselt tekstid valmis teha.
Konkreetsed kuupäevad teatame jooksvalt. Tähtaegadest kinnipidamine hakkab olema rangem. Kui tähtajaks materjalid valmis ei ole, siis jääb see artikkel järgmisse numbrisse.
2. Siiani on ajakiri koosnenud peamiselt kahest osast: uudised ja artiklid. Artiklite osa on see, mida on ajakohane lugeda ka aastaid hiljem. Kuid peamine energia- ja ajakulu on seotud uudistega, mis kaotavad peagi oma tähtsuse tulevaste lugejate jaoks. Muude tööde ja tegemiste kõrvalt ajakirja koostamiseks, toimetamiseks ja kujundamiseks oma aega erinevates riikides sobitades juhtub kahjuks ka, et uudis on ajakirja tegeliku ilmumise ajaks juba vananenud. Enamasti ei olegi sellest väga midagi, sest samad uudised on kajastatud ka kogukondade teadete listis, facebooki ökokogukondade liikumise lehel ja mujal ajakirjanduses, kuid energiat ja aega vananenud info peale on kulunud nii uudise koostajal, toimetajal, kujundajal kui ka lugejal.
Seega otsustasime, et edaspidi hakkab ajakirjas põhirõhk olema artiklitel. Uudiste ossa on endiselt oodatud tagantjärele toimunu kirjeldused. Eriti tore oleks lugeda uudistest selle kohta, miks kokku tuldi, mida mingil kokkutulekul või koolitusel õpiti ja mida edasise kohta otsustati. Ja vaadata pilte:) Kajastust võivad leida uudised, mille sisu on piisavalt pikalt (üle kuu) ette teada.
Palume
Väga oodatud on kõik, kes soovivad kuidagi ajakirja ilmumisele kaasa aidata. Näiteks oleks abi, kui lisaks üldiselt koostavale toimetajale oleks keeletoimetaja eraldi inimene. Keeletoimetaja ülesanne oleks vastavalt soovile kas jooksvalt üksikute tekstide või korraga kogu veel kujundamata ajakirja tekstide keeleline toimetamine.
Pakkuge julgemini ise oma artikleid, mõtisklusi ja toimunu kajastusi. Võibolla kellelegi tundub, et kes see minu juttu ikka lugeda tahab, aga tegelikult tahetakse küll. Selleks ei pea kuulus ja tähtsal ametikohal olema, et ökoinimeste jaoks võrguajakirjas huvi pakkuda. Huvitav oleks lugeda väikestest ja suurtest külaseltsidest, mitteametlikest klubidest, küla- ja linnakogukonnaalgatustest, mahetaludest ja ökoettevõtlusest (sisulisest elust ja korraldusest ja praeguseni jõudmise teest, mitte lihtsalt reklaamjuttu, alla saab oma kodulehe lingi panna ja võib ka mainida, et minu käest saab näiteks porgandeid) inimeste endi algatusel toimunud ökoloogilistest ettevõtmistest, oma elus ökoloogilisemalt edasi liikumisest, reisidest… Sellised jutud võimaldavad lugejatel tunda, et nemad tavalise inimesena saaks ka midagi sellist teha.
Kui teil on mõtteid, kuidas elu võiks paremini olla, siis jagage neid teistega ka. Ajakirja kaudu on suurem võimalus leida mõttekaaslasi.
Kui te olete äsja omandanud mingi uue ökoloogilise ja/või kogukondliku eluviisi kontekstis olulise oskuse, siis jagage õpitut.
Kui te olete juba tükk aega mingit asja hästi teinud ja teisi õpetanud, siis õpetage kirjalikult ka. Huvitav oleks lugeda juhiseid, kuidas midagi ise teha. Eeskujulik artikkel selles rubriigis on näiteks Tiit Kanne „Teeme ise päikeseküttesüsteemi“, KoguKonnad 8, alates lk 12
http://www.kogukonnad.ee/phocadownload/kogukonnad_8.pdf. Soovi korral võib ka lühemalt kirjutada.
 
Kui teate kedagi, kes võiks huvitavalt kirjutada, siis torkige teda tagant ja innustage ajakirjale kirjutama. Intervjuusid võib ka saata.
Üldiselt on artikli soovitatav pikkus kuni 3-4 A4. Kui on palju öelda, siis võib jagada teksti mitmeks artikliks, et oleks lihtsam netis lugeda. Alati on tore, kui artikli juures on ka pilte. Toimunud sündmuse kirjeldusse võib lisada ka lingi fotoalbumile ja materjalidele.
Kui teil on ilusaid pilte, mis sobiks ajakirja taustafotodeks või joonistusi, siis neid võib ka pakkuda.
Imelist hilissuve!
Ingrid ja Auli
ajakirja KoguKonnad toimetaja ja kujundaja

Tere kõigile! EAS Turismiarenduskeskus alustab taas sügiskampaaniaga “Puhka Eestis” riiklikus turismiportaalis www.puhkaeestis.eeKampaaniaga seoses saavad ettevõtjad tasuta üles panna oma ettevõtte puhkusepakette.Sedakorda on rohkem võimalusi ka aktiivse puhkuse teenuse pakkujatel, kes saavad omi pakette ja pakkumisi lisada eripakkumiste alla ja need ei pea sisaldama majutust.Täpsemat infot saate lugeda allpoolt. Julget pealehakkamist ja sooja septembrit!Maaturismi ühingu büroo Lugupeetud koostööpartner, kutsume Teid osalema Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse järjekordses Puhka Eestis kampaanias, mille eesmärk on tutvustada kõigile eestimaalastele Eestis puhkamise võimalusi aktiivse siseturismihooaja välisel perioodil.
Puhka Eestis kampaania interneti- ja telereklaami vahendusel suuname reisihuvilised puhkusvõimalustega tutvumiseks puhkaeestis.ee koduleheküljele, kuhu ootame Teiegi poolt uusi ja huvitavaid sügis-talve hooaega sobivaid puhkusepakette (sisaldab majutusteenust) ja eripakkumisi (ei pea sisaldama majutusteenust, aga võib).
Eripakkumised sobivad hästi aktiivse puhkuse jms pakkumiste kirjeldamiseks.
Lisaks on Teil võimalus tõsta oma puhkusepakett või eripakkumine tuhandete reisihuviliste tähelepanu keskpunkti, esitledes seda Puhka Eestis kampaaniamängu auhinnana!Kampaaniamänguks on nagu Puhka Eestis kevadkampaaniaski sotsiaalvõrgustikest tuntud Traveler IQ Challenge’i baasil loodud teadmiste- ja osavusmäng, kus tuleb piiratud aja jooksul Eesti kaardilt üles leida puhkus- ja looduspaigad, vaatamisväärsused ning kultuurisündmuste toimumiskohad.
Kaks nädalat kestvas reklaamikampaanias oleme planeerinud mõlema kampaanianädala lõpus kõigi Puhka Eestis mängu mängijate vahel välja loosida ühe tasuta puhkusepaketi, mis vastab kampaania nõuetele.
Auhinnana väljaloositavat tasuta puhkusepaketti esitletakse väljaloosimisele eelneva nädala jooksul kampaaniamängu lehel eraldiseisval reklaampinnal.Kuidas kampaanias kaasa lüüa?
Kampaaniaga alustame 26. septembril, kuid andmete sisestamise esimeseks tähtajaks on juba 5. september.
Kampaanias osalemine on tasuta ning andmete sisestamine toimub Teie enda poolt. Kui soovite kampaanias oma paketi või pakettidega osaleda, sisestage vajalik info ja pildimaterjal aadressil www.puhkaeestis.ee/et/admin/
Kui Teil juba on puhkaeestis.ee keskkonnas kasutajakonto, kuid olete unustanud keskkonnale juurdepääsuks vajalikud paroolid, pöörduge palun paroolide uuendamiseks aadressile http://www.puhkaeestis.ee/et/forgotPassword
Kui Te veel ei oma puhkaeestis.ee keskkonnas kasutajakontot, siis on Puhka Eestis kampaania keskkonnaga liitumiseks sobiv aeg. Puhkaeestis.ee keskkonnaga liitumise kohta lisainfo saamiseks palume pöörduda aadressil abi@puhkaeestis.ee või oma lähima turismiinfokeskuse poole.Käesolevat Puhka Eestis kampaaniat korraldab EASi turismiarenduskeskuse tellimusel reklaamiagentuur DDB Eesti AS.
“Puhka Eestis” kampaaniat kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.Töist ja puhkajaterohket sügist soovides,Juhan Anupõld
Sihtturu juht: siseturism
Turismiarenduskeskus
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Lasnamäe 2, 11412 Tallinn, EESTI
Tel. +372 6 279 772, fax +372 6 279 701
juhan.anupold@eas.ee, www.eas.ee

Valminud on järjekordne ajakirja KoguKonnad number:) Suur aitäh kõigile panustajatele!
http://kogukonnad.ee/phocadownload/kogukonnad_10.pdf
 
Seekord on pikemalt juttu Sänna kultuurimõisast, Tamera ökokülast ja jätkuvalt Milia ökokülast ning Kreetast. Samuti kirjutatakse pikemalt paarist uuest ideest ja iseseisvuse liikidest. Ülevaate saab suvel GEN konverentsil toimunust ja Anastasia lugejate kokkutulekust. Mõned kuulutused on ka.
 
Ajakirja võib levitada kõigi võimalike huviliste seas. Vanemaid numbreid saab lugeda aadressil http://www.kogukonnad.ee -> vasakul menüüs ajakiri “KoguKonnad”.
 
Edaspidi tulevad ajakirja KoguKonnad korralduses mõned muudatused. Sellest peagi eraldi kirjas.
 
Kaunist augusti lõppu!
Ingrid ja Auli

Tere kõigile!

Sel nädalal on Tallinnas ainulaadne võimalus kuulata ja laulda südamelaule
– muusikat, mis puudutab ja avab südamekeskuse.

Kirtanimeistrid kutsuvad hubasele kontsert-kooslaulmisele „Love
Peace Chant” 12. augustil kell 18 ja 14. augustil kell 16 Rotermanni
kvartali Nisu-Rukkijahu Veskis.

David Newman, teise nimega Durga Das, on maailmas hästi tuntud
kirtanilaulja. Tema muusika sisaldab jumalikku müstitsismi, on näide
suurepärasest musikaalsusest, poeetilisest lähedusest ja sügavast
austusest iidsete vaimsete laulude vastu. Koos David Newmaniga jagavad oma
kunsti Philippo Franchini ja Mira.

Kirtan on üks vanimaid pühasid muusikatraditsioone maailmas, mis pärineb
tuhandete aastate tagusest Indiast. Kasutades iidseid sanskriti keelseid
mantraid aitab kirtan kutsuda esile võnkeid, mis teenivad vaikust
mõtetest, kõrvaldavad takistusi ja toovad tähelepanu tagasi meie olemuse
keskmesse. Ja kui see juhtub – hakkavad imelised asjad ilmnema: harmoonia,
rõõm, rahu, inspiratsioon, ühendatuse tunne kõiksusega…

Kuula üht laulu siin:
http://www.youtube.com/watch?v=z_YfrIYEaW4&feature=player_embedded#at=58

Pileteid saab osta aadressil www.piletilevi.ee
Lisainfo: www.kirtanikontsert.ee

Oled oodatud,

korraldajad MTÜ Lilleoru, MTÜ JCI Toompea ja Tee Algus OÜ

Tere.   Äärmiselt meeldiv on näha, kui hästi  Teil on ònnestunud oma teostes realiseerida oma   ülikòrget  intellektuaalset  potentsiaali.  Suvepuhkusele siirduvad aktiivsed, energiast pulbitsevad üliòpilased ja òppejòud soovivad sisustada oma suvist jòudeaega ja luua Ajaloolise Matemaatika ja Loodusteaduste klubi, kuna arvame, et me jagame Teiega sarnaseid huve ja väärtusi, pakuksime vòimalust Teil selles osaleda.  Klubi eesmärk on kaasaegse infotehnoloogia abil seostada ja süstematiseerida erinevaid teadusavastusi.  Meie klubiga liitunud eri teadusvaldkondade spetsialistid on veendunud, et nii nagu Kirchhoffi seadused andsid vòimaluse uue teooria loomiseks, nii on ka praegu olemas teoreetiline baas uudse loogilise teooria ehk n.n. paradigma sünniks. Me peame oma eesmärgiks anda ka oma tagasihoidlik panus ja  ògvendada teerada selle uudse teooria tulekul ning seda ka, kuigi veel alles väga kaugel asuva punktina, palavalt  tervitada.  Iga eraldiseisev teadusavastus on ju vaadeldav ka infoühikuna üldises teadus- ja maailmapildis.
Näiteks valguslainete omadusi ja teisenemist koos geeniuuringutega vaadeldes, oleme me modelleerinud pikaajaliselt  kujunenud geenispiraali ka kui aines
 spiraaljalt salvestunud valgusenergiakvantide voo. Meie virtuaalkatses moodustus samasugune spiraal,  kui ühendasime omavahel ja panime aeglaselt pöörlema ja sarnaselt Planeetidele liikuma teatava hulga palle.
 Lisaks arvame varsti ületavat uudiskünnise ka meie suhteliselt innovaatilisel  arvutusel, et erinevad Maal kujunevad energiad, mida mòningatel juhtudel saab nimetada ka inimesega seotud energiateks, saavad ühineda Päikesega ja ka mitmete teiste objektidega kosmose (ruumi) erinevates lokaalsetes piirkondades. Arvestades kòiki indikatsioone, mis on ilmnenud nende tagasihoidlike uurimuste senistel tutvustustel, sooviksime me enne nende avalikustamist saada ka ühiskonnapoolse tellimuse ja klubi uurimusele on seda suhteliselt kerge vormistada.  Kui meie alati nii lahkest ja kallist Eestist seda ei saa, eks  siis pakume neid  ka mujal.

Brigita Raave:

Unusta vastulöök,märkused. Nii et kui sa oled armastav sõber, saada see kõigile oma sõpradele, ka sellele, kellelt said sõnumi. Midagi head juhtub sinuga homme kella 12 ja 16 vahelisel ajal, see võib olla mis iganes. Seega ole valmis oma elu suurimaks üllatuseks! Kui katkestad keti, saabub sulle ebaõnne paarisuhetes järgmisekümne aasta jooksul. Saada edasi 15 inimesele 15 minutiga.

Ranna Rantšoga koos läbi Värava

Kati Murdmaa

Ande kauane teekaaslane

Olen Ranna Rantšo ( www.rannarantso.ee ) emandaga ühte jalga astunud viisteist aastat. Seepärast olen valmis temaga iga ilmaga nii luurele kui maailma lõppu minema. Olen olnud üks Ande malevlastest. Just tema talus nähtu ja kogetu on baas, mille pinnalt asutasin oma talu (vt. www.aabramihobulausujad.ee )– ka mitmed minu talu hobused ja muud loomad on emand Arula kasvatatud.

Linnatüdrukuna tean, kui kaugeks tänane tsivilisatsioon on teinud inimesed loodusest ja loomadest. Igatsus teist liiki olendite läheduse järele on linnastunud-arvutistunud-telestunud inimeste sees küll täiesti olemas, ent see on virtuaalse-tehnilise müra all nii sügavale alateadvusse taandunud, et paljud noored ei teagi enam, et mõnikord tahaks koera silitada või hobusele silma vaadata.

See igatsus tuleb pinnale ja leiab lahenduse just sedalaadi taludes, nagu Ande, minu ja paljude teiste loodusest valgustatud inimeste rajatud oaasid. Meie juures elavad inimesed loomade-lindudega tihedas ühenduses, ühtse perekonnana. Seetõttu on ka meie külalistel kontakt loomade-lindudega sügav ja kirgas. See ühenduse saamine toimub läbi meie eneste isikute – kingime teistele inimestele oma kogemuse, tunnetuse ja loodu.

Just praegusel ajaloolisel hetkel planeedil Maa on eriti oluline, et võimalikult paljud inimesed avaneksid loomade ja looduse abiga nendeks, kelleks nad tõeliselt sündinud on. Ande rantšo-sugustes reservaatides avanetakse töö ja looduse, loomade ja vaba hingamise abiga sellisele arengule, mis toetab meie planeeti positiivse ja loova energiaga. Iga ärganu ühineb teiste avatud ja tegusate inimeste energiaga ning meie väli saab seega üha tugevam. Ja see annab lootust, et planeedi kulgemine läbi uute dimensioonide Värava sujub ladusalt ning meie ilus Maa jääb ka Veevalaja ajastul alles.

Parim osaduse saamise moodus on töö ja tegevus – nii vaimne kui füüsiline. Selleks Ande suurtalusse malevlased kogunevadki. Noored teevad heina, harivad põldu, raiuvad võsa ja hooldavad loomi. Kes soovib, saab ratsutada ürgsetel puutumatutel rannakadastikel, indiaanitelgi püstitada ja lihtsalt meres ujuda.

Ranna Rantšo ühendabki lisaks Eesti oma põlistavandile ka indiaani ja kauboikultuuri. Heatujulisteks kogunemisteks on suur saloon, kus korraldatavatel pidudel osalevad ka loomad.

Meie Soone talu saadab nii malevlastele kui teistele rantšo külalistele soovi korral hipoterapeudi või loenguid pidava Kati “Soone Saara” Murdmaa – ja nii me maailma paremaks muutva võrgustiku moodustamegi.

Meie talude, Ande juurde kogunevate malevate ja meie teekaaslaste-mõttejagajate vägi on midagi palju enamat kui pelk maaviljelus ja loomakasvatus. See on eluterve ja loova, loodusliku ja armastava elulaadi kandmine läbi Värava.

Järvakandi kaksikleegid Tiia Hansar ja Kadrin Karro

Järvakandis elas paar aastat tagasi kaks naist, kes olid väsinud, mures ja murdumas. Nende nimed on  Tiia Hansar (53) ja Kadrin Karro. Tänaseks on kultuurihalli juhatajanna ning tervisetoa ja joogakambri perenaine ühendanud tervise ja kultuuri ühisesse Castanedalikku skeemi.

Rasked ajad

Tiia kirjeldab olukorda enne kaksikleegi Kadrini leidmist murede oruna. Ta muretses Järvakandi kultuurihalli pärast, raha oli vähe, mees ajas iga pisiasjaga vihale, öösiti kollitas unetus – päeval tuli jälle mure.

“Olen juba ammu leidnud salatee, et mitte olla murest murtud,” soovitab Tiia sama kõigile meile. “Tänu sellele olen olnud 38 aastat abielus oma imetoredast isiksusest mehega. Tänu Kallega koos kasvamisele ja arenemisele olen juba ammu leidnud salatee, et mitte olla murest murtud. Ma pole nõrguke oksaraag, kes vajab ellu jäämiseks tuge.”

Naised arutlevad, et kogu planeedil on praegu rasked ajad. Üsna kindlasti peab järgmisel aastal tulema suur luud, mis pühib ära kõik, mis meie planeedil valesti. Siis saavad need, kes jäävad, käia oma teed ilma, et tervist rikuksid neuroosid ja pidetus.

“Iga hetk ja hingetõmme siin Maal on seotud tervisega. Oleme pidevalt valmis valima haiguse ja loobumise – et seda ei juhtuks, selleks me tervisemessi korraldamegi,” kirjeldavad Tiia ja Kadrin, kuidas nad praeguseid üleminekuaegu tasakaalustada ja teekaaslasi järele aidata püüavad.

Neil on sügavad sinised silmad ja nad hoiavad hingeliselt teineteisel käest kinni. Nende dress-code on valge ja nad mõjuvad kahekesi koos keset Järvakandit maa peale saabunud inglitena. Nii tervisemessi kui igapäevaelu korraldades on nad avastanud, et me saame tõepoolest kõik, mida küsime – või kardame. Järelikult on mõistlik mitte karta, vaid õigeid asju paluda.

Mure. Mure. Mure.

Tõenäoliselt õnnestus Tiial kosmosest õigesti kaksikleek tellida – ta ühines Kadrin Karroga. Kadrinil on Järvakandis tervisetuba ja joogakamber. Ta kutsus muretseva ja hingehädas Tiia Hansari oma tervisetuppa ja joogakambrisse ning neist moodustusid kaksikleegid.

“Kaksikleekide ülesanne pole siin planeedil vaid üksteisele naeratamine – kui leiame sugulashinge, olgem tänulikud selle eest, et nad meid ärritavad või isegi endast välja ajavad. Me kutsume üksteises välja emotsioone, timmime ja maandame neid,” kirjeldab Tiia kaksikleekide olemust. “Võtme otsimise ja leidmise käigus  sattusime ukse juurde, mille nimi oli “rasked ajad”. Väikestel asulatel on rasked ajad materiaalses mõttes, meie planeedil tervikuna on samuti rasked ajad.

“Kui abivallavanem Sirje Mett küsis, mis võiks olla Järvakandi kultuurihalli eelis võrreldes konkurentidega, leidsime Kadriniga, et meie ühine tee võiks olla mittehaigus. Me sõnastasime oma ühise tee tervisena, ent tegelikult hakkasid kõik meiega külgnejad kirjeldama mittehaigust,” arutleb Tiia. “Kui ühine tee Kadriniga oli leitud, hakkas kõik ise toimima. Külapoisid tulid ja pakkusid, et tulevad ja sõidavad meie 5. juuni tervisemessil ruladega. Tuldi ja pakuti indiaani-tipisid.

Saadad tellimuse taevasesse kataloogi – ja tõepoolest tulebki. Meie oma tervised on pärast seda, kui kohtusime, korras. Mure raha ja abielu, laste ja tervise pärast on möödas. Meil on teisipäeviti südamemeditatsioonid. Universum teab – meie ilus usk hoia meid tervete ja tasakaalustatutena.

Oleme selgeks õppinud mõned lihtsad põhitõed,” selgitab Tiia, kellel on Sadolini operaatorist kaasa Kallega kaks tütart, neist vanemal juba kaks last ning kogu perel harmoonilised abielud.

Siin ja praegu

Kadrin on õpetanud Tiia elama siin ja praegu.

“Kõik, mis sinuga täna juhtub, on sinu enese peegeldus. Alati on sinu ees peegel, kes tõlgendab seda, mis sinuga siin ja praegu juhtub. Ära karda teda. Julge talle täpselt sellisena otsa vaadata, nagu su praegune probleem on,” õpetab Kadrin. “Iga hetk on su enese valik. Igal südamemeditsioonil teisipäeval Järvakandis leian uue aspekti. Vaatan inimestele silma ja tean, millest neile rääkida. Nii, nagu  Tiia väsimus ja mure läks meie kohtumisega üle, töötavad ka meie südamemeditatsioonid. Siin kogunevad inimesed, kes on leidnud oma tee.

Nädalavahetuseti sooritame ka Castaneda jõukõnde. Jah, sul on õigus, meie – Tiia ja Kadrin – oleme kaksikleegid. Kõigil meil, kes me oma kadunud kilde kohtame, on väga vedanud. Enamus inimesi jääbki end üksiku ja katkisena tundma.”

Tiia lisab, et kaksikleegi leidmine, hingesugulase kohtamine aitab peatada aja kiirelt ja hullunult kulgeva voolu. Tiia on märganud, et aja dimensioon hakkab meil käest ära libisema – päevad kaovad käest üha kiirema voona, tunnist on uuemal ajal järele jäänud vaid minut.

Vaimumaailma konkurents

Tiia ja Kadrin püüavad 5. juunil Järvakandis kõik konkureerivad hingede avajad ühe õue peale kokku. “Me soovime, et inimesed mõistaksid – Jumal on üks. Hingeabi pakkujad arvavad miskipärast pahatihti, et igaüks on neist parem kui teine,” arutlevad Tiia ja Kadrin, kakslikleegid. “Ka usujuhid leiavad enamasti, et just nende side Jumalaga on ainuõige. Aga Jumal on siin ja praegu sinus ja minus nagunii.”

Järvakandis püütakse kõik seni tülitsenud ja konkureerinud ühe õue peale kokku tuua. Kuna  pakutavat ja jagatavat on väga palju, saavad inimesed telgid üles panna, et tekiks võimalus olla üksi ja kõiksusega. Et pidada vastu seni, kuni tulevad ansambel Zetod ja kesköökino.

“Me vaatame jahmatuse ja ebalusega, kuidas maailm ühe ja sama soojuse ja armastuse pärast üksteist tapab,” räägib Kadrin suurte helesiniste silmade sirades. “Et seda hullust vähegi tasakaalustada, korraldamegi pühapäeviti Castaneda vaimus jõukõnde. Tasuta. Me oleme Castanedaga ühte meelt väe väljadel uitajad – ja meil saab iga päevaga parem.”

Allikas

Kui Tiia ja Kadrin kohtusid, teadsid nad mõlemad, et kohtumisel on mingi kõrgem põhjus kui esmapilgul arvata võiks. Kadrin ütles oma kristalsete silmade särades, et Tiial on allikas.

See allikas on Lobi. Lobi külas on Allikas. See on talu nimi.

Järvakandis kultuuri juhtiva Tiia lapsepõlve talu on Lääne-Virumaal. Ta on sinna isatallu rajanud ja ehitanud nii palju hingestatud kujusid – nagu ka tee- ja mõttekaaslaste abiga ümber Järvakandi kultuurihali – et nende haldamine vajabki mitmete naiste väge ja jõudu. Kõik, mis sa oled rajanud, kõik, kes sa oled taltsutanud, ühtaegu nii väestavad kui  kohustavad sind.

“Tänan õnne, et Lobi on Järvakandist nii kaugel,” mõtiskleb Tiia. “Kui ma pärast siin töötamist ja muretsemist, tervisemessi korraldamist ja kultuurihalli juhtimist autosse istun, olen juba TEEL. Ma olen juba autosse istudes ja Lääne-Virumaa poole sõites teel. Minust lahkub mure ja meeleheide. Olen kogu hingega oma kahe tütre ja kahe lapselapse päralt. Kui isakodu oleks lähemal, siis ma seda nii kirkalt ei tunneks.”

“Ma teadsin, et Tiia jaoks on isakodu ALLIKAS. Ta peab seal selleks, et Raplamaa kultuurielu juhtida, aegajalt käima,” mediteerib Kadrin. “ On mõned lihtsad tõed, mida jagab sulle vaid allikas. Püüa olla siin ja praegu. Püüa andestada vaenlastele võlad. Püüa olla terve ja kestev.”

Tiia  täiendab: “Nii mina kui Kadrin oleme vaimselt ja füüsiliselt terved. Universum teab, kuidas see õnnestub. Enamus Eesti inimesi kirjeldab oma terve-olemist eba-haigusena. Kallid sõbrad, olgem 53-aastastena mitte ebahaiged, vaid tõeliselt terved.”

Kadrin soovitab: “Vaadake oma laste käitumist, seal sisalduvad kõik meis endiski leiduvad inetused – oleme liiga sageli olemuslikult nõudlikud vampiirid, üksteisele haiget tegevad šaakalid. Sellest kõigest saab üle. Nii meie südamemedidtatsioonidel, kus avame igal teisipäeval erinevad aspektid – kui jõukõndidel Castaneda meetodil.”

Tiia ja Kadrin teavad, et ükski kohtumine siin elus pole juhuslik.

Tiia tahtis enne tervisemessi tingimata Lääne-Virumaal hinge tõmmata, ennast laadida ja oma loodud kujude hingusega ühte hingata. Ajakiri Naised võimaldas talle seda – Lobi külas Lahemaal mere ääres. 

Ja nüüd, Tiia ja Kadrin – hoidke teineteise käest ja südamest – ja jätkake matka!