JM_m59_lisa15_01022023

Kas edastasite selle e-kirja? Liituge siin, et saada lisateavet

Filosoof, kes soovib, et koolid lapsi aeglustaksid
Gert Biesta räägib tegelikust põhjusest, miks peaksime hariduses tehisintellekti suhtes ettevaatlikud olema.
SUUR MÕTE

21. JUULI

LOE RAKENDUSES

Hiljutisel algkooli külastusel sattus Gert Biesta vaatepildile, mis teda rõõmustas. Käsitöötoas ulatati lastele avatud kutse: „Siin on teil materjalid, papp, liim ja pulgad. Selle tunni jooksul saate meisterdada kõike, mida soovite.“ Tahvlil polnud näidist ega lõpus ootamas õiget versiooni. See, mis oleks võinud tunduda lihtsa käsitöötunnina, sai tema jaoks tõeliseks kohtumiseks vabadusega.
Nagu Biesta Big Thinkiga vesteldes ütles, on selline ülesanne palju raskem kui öelda, mida teha: „See on silmitsi seismine omaenda vabadusega, kui pead välja mõtlema: mida sa teed, kui keegi ei ütle sulle, mida teha?“
See on ruum, mille kaitsmise eest Biesta – laialt mõjukas haridusfilosoof ja avaliku hariduse professor Maynoothi ülikoolis Iirimaal – on aastakümneid vaeva näinud. Ta väidab, et see on koolides, kus esikohale seatakse kiirus, tõhus õppimine ja mõõdetavad tulemused, kahanenud. Tema jaoks pole miski seda ruumi rohkem minimeerinud kui tehisintellekt: masin, mis on peaaegu loodud selleks, et kiirustada meid teadmatuse hetkest mööda enne, kui meil on olnud reaalset võimalust seda asustada.
Ma saan kogu selle töö sinu eest ära teha
Keelemudelid võivad kiirendada või automatiseerida tüütuid ülesandeid ning tänapäevased mudelid genereerivad enamasti mõistlikku ja viimistletud väljundit, mis võib olla uskumatult mugav. Kuid klassiruumid vajavad vaieldamatult hõõrdumist. Õpilased, kes lasevad tehisintellektil oma esseesid kirjutada, riskivad oma intelligentsuse ja pingutuse loovutamisega süsteemile, mis liigub kiiresti etteantud tulemuse poole. „Mida kiiremini [õpilased] liiguvad,“ ütles Biesta, „seda vähem on võimalusi kõhkluseks, hinnangute andmiseks või ebakindluseks.“
Need on Biesta jaoks kõige olulisemad hetked, sest need panevad õpilase peatuma, teadmatuse rüpes istuma ja silmitsi seisma sügavama küsimusega: mida sa peaksid küsima? Kui kõik on käeulatuses, mida on tark taotleda?
„Tehisintellekt on väga sõltuvust tekitav tehnoloogia. See imeb sind kergesti endasse ja paneb sind siis ennast unustama.“
Gert Biesta
Tehisintellekt ei suuda veel sellistele küsimustele vastata, mis on üks põhjus, miks Biesta eelistab seda mitte vaadelda kui universaalset lahendust ülesannetele ja probleemidele, vaid pigem kitsamalt kui tööriista. Ta pakub puusepa analoogia: kui ainus tööriist, mis sul on, on haamer ja sa arvad, et see saab teha kõike, siis sa pole hea puusepp.
Ennekõike soodustab tehisintellekt sõltuvust. „Suurim väljakutse, mida ma näen, on see, et tegemist on äärmiselt sõltuvust tekitava tehnoloogiaga, mis seetõttu imeb sind kergesti endasse ja paneb sind end unustama,“ ütles Biesta, vihjates, et see on vana oht, mida iga uus digitehnoloogia tsükkel süvendab. (Tehisintellekti sõltuvuspotentsiaali kohta on teaduskirjandust vähe ja see on vastuoluline, kuigi mõned hiljutised uuringud on leidnud käitumismustreid, mis sarnanevad muude digitehnoloogiast sõltuvuse vormidega.)
Biesta tõmbab piiri sotsiaalmeedia (nt TikTok) ja genereeriva tehisintellekti vahel: mõlemad võivad tunduda nii kiired ja koheselt rahuldust pakkuvad, et võib olla raske peatuda ja mõtiskleda selle üle, mida sa vaatad või kuidas sa tehnoloogiatega suhtled. „Enne kui sa arugi saad,“ ütles Biesta, „oled sa selle sees.“
Ta rõhutas, et väljakutse seisneb selles, et säilitada suhe kõigega, mida maailm pakub, kaotamata seejuures iseennast. Hariduses tähendab see õpilaste abistamist võime arendamisel ja säilitamisel peatuda ja küsida: „Kas ma peaksin seda tegema?“
Linnud, loomad ja masinad
Biesta nõustus, et masinad suudavad teha teatud tüüpi otsuseid: neid, mis toimivad reeglite, harude ja otsustuspuude järgi. Kui see, siis too . Masin saab sellega väga hästi hakkama. Kaasaegsed keelemudelid on veelgi keerukamad, toimides pigem tõenäosuste kui rangete reeglite põhjal. Ometi ütles ta, et teatud punktist alates on terve otsustusvõime dimensioon, mida ei saa sellistele protseduuridele taandada. Selline otsustusvõime on seotud kohusetundega: mitte lihtsalt valikute vahel valimine, vaid suuna üle järelemõtlemine, millist suunda peaks võtma.
Kaua enne generatiivse tehisintellekti plahvatuslikku levikut kasutas Biesta selle punkti selgitamiseks lihtsamat masinat: robottolmuimejat. Kui see korra tuppa panna, põrkab see vastu lauajalgu, toolinurki, seinu, võib-olla isegi koera või kassi. Kui see uuesti läbi sama toa saata, kohandab see oma marsruuti, muutudes ruumis navigeerimisel tõhusamaks ja intelligentsemaks. „Kuid robottolmuimeja ei suuda kunagi otsustada, kas tuba, kuhu see pannakse, on puhastamist väärt või mitte,“ ütles Biesta. Lisaks sellele ei saa see küsida, millist maailma selle efektiivsus teenib: „Pange see Putini või Zelenskõi kabinetti ja see teeb lihtsalt töö ära.“
„Haridus peaks tõstatama küsimuse: mida sa õpituga peale hakkad?“
Gert Biesta
See ei tähenda, et masinad ei õpiks. „Õppimine tähendab, et tehisintellekti süsteemid suudavad kohaneda olukordadega, milles nad on,“ ütles Biesta, „ja nad saavad kohanemisel paremaks ja kiiremaks muutuda.“ Kuid tema jaoks jääb moraalne teadlikkus õppimise ulatusest välja. See on ka see, kus inimene eristub nii intelligentsetest loomadest kui ka masinatest. „Ma kasutan sageli iidse Hiina konfutsianistliku filosoofi Xunzi kaunist fraasi : „Lindudel ja loomadel on intelligentsus, aga mitte kohusetunnet,““ ütles ta. „Nüüd võime lisada: „Lindudel, loomadel ja masinatel on intelligentsus, aga masinal [ka] puudub kohusetunne.““ Tehisintellekt võib imiteerida moraalset teadlikkust, aga see tuleb eelnevalt programmeerida – ainuüksi intelligentsus ei saa otsustusvõimeni jõuda. Meil seevastu võib olla kohusetunne. „„Mida ma peaksin tegema?“ on meie jaoks alati küsimus,“ ütles Biesta.
Seepärast rõhutab ta nii kindlalt, et õppimine ei ole hariduse eesmärk: „Minu jaoks on see üks suurimaid segadusi tänapäeva haridusteaduses ja -poliitikas. Inimesed ütlevad: „Kool on õppimise koht” või „Õpetaja ülesanne on panna õpilased õppima”. Kui sa tahad õppida, ei vaja sa kooli ega õpetajat; sa õpid tohutult palju tänaval olles või McDonald’sis töötades.“
Intelligentsus kohaneb; südametunnistus segab vahele. Biesta jaoks on hariduse lõppeesmärk üsna vastuoluline ja provokatiivne: õppimise voogu segada: „Haridus peaks tõstatama küsimuse: mida te õpituga peale hakkate?“ Ilma selliste katkestusteta võib õppimine jätta meid küll keerukaks ja tõhusaks, kuid moraalselt uniseks.
Et aidata õpilastel neid aeglustumise, katkestuste ja läbimõelduse hetki üle elada, kasutab Biesta konkreetseid õppetehnikaid. Üks näide on tuttav refleksiivessee. Juba ammu enne tehisintellekti oli ta näinud, kui kergesti saavad õpilased selles žanris soravaks saada, ilma et see neid üldse liigutaks. Seega hakkas ta tuttava küsimuse „Mida olete õppinud?“ asendama raskemaga: „Kas saate kirjeldada, kuidas olete mingis olukorras olnud?“ – küsimus, mis loodetavasti tõmbab õpilasi tagasi elavasse kohtumisse.
Hoia valu ärkvel
Biesta loodab kaitsta „enesekindlusetuse“ tunnet. „Kui inimesed on endas 100% kindlad, muutuvad nad väga ohtlikuks, sest neil pole enam võimalust oma tegude suhtes kahelda,“ ütles ta. See väike ja ebamugav enesekindlusetuse ruum on tema jaoks moraalse teadvuse alus. Südametunnistusest saab omamoodi topeltteadmine: sa ei tegutse lihtsalt intelligentse organismina, vaid astud iseendaga refleksiivsesse suhtesse. Sa jälgid enda tegutsemist. Ja edasi liikudes küsid endalt, kas peaksid üldse edasi liikuma.
Ta tunnistas, et selle kahtluse hetke elus hoidmine on nõudlik töö. „[Ometi] just seda tähendabki elada inimelu,“ ütles ta, kandes endas korduvat küsimust: „Kuule, oota hetk – kas see läheb nii, nagu see peaks minema? Kas mind tõmmatakse mingis tähendusrikkas suunas?“ See pole niivõrd stabiilne võimekus kuivõrd elupraktika, midagi, mida tuleb ikka ja jälle teha.
„See on täielikult seotud haridusega,“ ütles Biesta. Ta hoiatab haridustöötajaid, kes arvavad, et nad peaksid aitama noortel endas kindlad olla või lihtsalt oma identiteeti leida. Selle asemel saab haridus harjutada katkestamise pedagoogikat: mitte öelda noortele, kuidas elada, vaid katkestada nende teekonda, häirida nende harjumuspärast olemis- ja tegutsemisviisi, et kõhklused jääksid võimalikuks. Ta pöördub sageli tagasi Martin Buberi tabava fraasi juurde: „Meie aja haridustöötajate esimene ülesanne on „hoida valu ärkvel“.“ See valu, ütles Biesta, on südametunnistuse valu, raskus regulaarselt küsida, kas liigutakse õiges suunas.
Kohtumine päris inimesega
Biesta mõtleb tihti, kuidas saaksime üksteist aidata kõhkluse ja läbimõelduse hetki elus hoida, mitte ainult lastel, vaid ka täiskasvanutel, kes elavad ühiskonnas, mis meid igas suunas tõmbab. Üks vastus, pakkus ta välja, on täita oma ja oma laste elu päris asjadega. Reaalsus ei anna meile täpselt seda, mida me tahame, ja see ongi selle kingitus. See katkestab meie voolu. See aeglustab meid. See teeb kõhklused võimalikuks.
„Palju muret tekitab väljakutse, et me enam ei tea, mis on tõde – et meil on post-tõde, võltsuudised ja kõik see,“ ütles Biesta. „Kuid teine kriis on seotud meie arusaamaga sellest, mis on reaalne.“ Tehisintellekt on osa sellest kriisist. See on raputanud piltide maailma, mida paljud kunagi pidasid reaalsuse akendeks. Laiemalt öeldes täidab tehnoloogia elu virtuaalsega, alates kaasahaaravatest digimaailmadest kuni 3D-printeriteni. „Inimesed ütlevad 3D-printerite kohta: „Saate printida kõike, mida suudate mõelda.“ Aga see kõik peab tulema teie mõtlemisest ja materjal ei aita teil näha, et mitte kõik, mida suudate mõelda, pole tegelikult mõttekas teha,“ ütles Biesta.
„Kui puutud kokku reaalsete asjadega, pakub see vastupanu. See ei lase sul nendega teha seda, mida sa tahaksid.“
Gert Biesta
Ta väitis, et see eemaldumine reaalsusest kuulub laiemasse kultuurilisse mustrisse: arenenud maailmas oleme elu korraldanud nii, et saaksime kiiresti ja tõhusalt seda, mida tahame – ostlemine on olemise viis. Ta osutas Paul Robertsi teosele „Impulsiühiskond“ , mis näitab, mis läheb valesti, kui kohesest rahuldusest saab sotsiaalne põhimõte: „Me ei võta kunagi aega, et küsida, mida üldse tasub tahta.“
Kohtumine reaalsusega, rõhutas Biesta, on teistsugune: „Kui puutud kokku millegi reaalsega, pakub see vastupanu. See ei lase sul sellega teha seda, mida sa tahad.“ Aed õpetab seda hästi: taimed kasvavad omas tempos ja nende sundimine sageli hävitab nad. Veelgi keerulisem on kohtumine teise inimesega, kes ei tee tingimata seda, mida me tahame. Mõnikord muutub see vanema elus ilmseks, kui teie laps pöördub ja ütleb: „Ei, ma ei tee seda!“ Sel hetkel kohtute reaalsusega, mis keeldub teie stsenaariumist. Te ei saa lihtsalt kõvemini survestada ja oma tahtmist saada.
Seepärast kutsub Biesta koole üles ümbritsema lapsi aedade, loomade ja reaalsete materjalidega. Kui kõik muutub tekstiliseks ja virtuaalseks, hoiatas ta, kaotame ühe vähestest allesjäänud jõududest, mis suudavad meid veel paigal peatada ja meid enda juurde tagasi kutsuda.

Mina kollektiivi teenistuses

Kolmanda kompetentsi juures olevad kuus tegevusnäitajat, mida avan, järgivad samm-sammult hindamisstandardit: kirjeldan, selgitan, lisan, avan ja loodan, et minu portfolioga tutvuvad inimesed, mitte üksneks tšipirobotid.
Tõendama iga kompetentsi tänu sellele eriti suure ja värske rõõmuga, et just suvel 2026 on olnud eriti ohtrasti kõiki osapooli tõstvaid organisatsiooni eesmärkidest ja väärtustest lähtumise võimalusi, koostööd kolleegidega, turvalise keskkonna poole liikumist, kolleegide professionaalse arengu toetamist, suhtlemist ja koostööd lapsevanematega ning info ja andmete liikumisega seotud hüppeid.
Ka minul enesel on olnud põhjust oma üldinimlikke väärtusi ja põhimõtteid üle vaadata, oma piire paika väidelda ning õppida nii sisulise kui ka vormilise enesekaitse tehnikaid ja meetodeid (NLP, Mindvalley, Brandon Bays, Carmiola de Santura jt), et muuta korduvaid kahjustavaid mustreid.
Näiteid teistega ühiste eesmärkide seadmise kohta lisandub üsna eranditult iga päev – kolleegid on teinud arenguhüppeid või lahkunud, uute kolleegidega – eelmisel aastal ühinesid kaks ametikooli kolledžiks ning tundus, et kõige äkilisem on möödas. Minu koormus kahekordistus – õppisime kolleegidega koos mulle tausta ja tagalat tegema nii, et saan korraga nelja klassi õpetada (kaks ühes ja kaks teises õppekohas). Tänuvu tirib kuue klassi poole, kuna õpetajaid ei ole juurde leitud ning erialasid on juurde tulnud – pluss oleme nüüdsest nelja-aastalise õppega täisväärtusliku gümnaasiumihariduse tagajad.
See on üleriigiline teema – tööpakkumiste portaalid, mida õppijatega regulaarselt ja analüütiliselt jälgime, pakuvad sotsioloogilise seire võimalust ilma hinnalistele emoritele-gällupitele kulutamata: inimesi ei ole.
Õpetajatest IT-gurudeni – ei madala ega kõrgepalgaliste spetsialistide kutsungid ei vaibu. Kordan veel kirglikumalt palvet, mille mullusui maestro Tõnis Mägiga taevasse tõstsime: palun ärge minge ära!

Kallis kaasteeline, mu süda kummardab sinu ees,tänan, et oled jäänud isamaale. Räägin siin ja praegu sulle saladuse, mis on arvatavasti sinu omaga sarnane. Olen muserdavalt mitu korda olnud Eestist ära minemas. Loobumine on olnud ahvatlev nagu õunad siin ja piibliloos. Nagu sinu, nii ka minu esivanemaid on sõdades tapetud, küüditatud, koonduslaagerdatud ja sunniviisil punaseks pööratud. Palun, õed ja vennad – ärgem tühistagem üksteist selle eest, et võimatutes oludes oma ameteid peeti ja ellu jäädi. Ärgu kasvatagu kuri uut kurja juurde. Liiga tihti on olnud tunne, et mu viit last ja tosinat lapselast ei vajata. Paradoksaalsel kombel sündisid meie lapsed Eestimaale tänu Tõnis Mägi, Alenderi ja Marju Kuudi võõrsile minekule nõukogude okupatsiooni valusa agoonia ajal. Kui säde-inimesed ei oleks läinud, oleksin omal nahal ja hingel proovinud, kuidas on olla ulgueestlane. Lapsed oleksid sündinud mujale ja kasvanud kellekski teiseks. Tänu sellele, et meie iga žanri muusikud eesotsas Pärdi ja Järvi, Milleri ja Randperega läksid seitsme maa ja mere taha eestlast tutvustama ja seeläbi vabadust tooma, jäin fosforiidisõja ja laulva revolutsiooni päevil Eestisse. Hoopis Singeri-masinaga sinimustvalgeid lippe õmblesin ja mehele läksin. Need, kes lendasid raudse eesriide tagant vabadusse, näitasid vabale maailmale meid ning meile, et priius on olemas ja koju tulemas. Samal ajal, kui meie ei tohtinud Jeesuse nime lausudagi – pigem vandusime kabatšokki keerutades – kirjutati püha priius võõrsil raamatutesse ja lauludesse. Maarjamaa pihlakad kui palvehelmed hoidku ja õnnistagu iga inimest, kes meie isade maale tagasi – või sõdade eest varju tulevad. Eesti keele õpetajana ametikoolis, täisvanute gümnaasiumis ja keeltekoolis tean, et see on võimalik. Pagulased on sügavalt tänulikud ning õpivad elusat ilusat eesti keelt eriti võtuliselt läbi muusika. Laulvas ajas ja ruumis valitseb rahu ja rahvaste sõprus. Päriselt ka tulevad mägedepojad, kõrbetütred, kasakad ja Aabrami tõotatud maa ilusad hinged eestikeelsesse ja meelsesse hingamisse. Tänu sellele, et oleme sajandeid enamuse siiatulnuid eestlasteks laulnud, ei lööda 33aastast Jumalaema maad risti. Üheksavägise väes hõiskavad inglid ja haldjad koos kõigi meie juurde kogunenud hõimudega: Jumal on üks – paabeli segadus leiab lahenduse. Armsad sõbrad, kolleegid, õpilased – palun ärge minge ära! Teame ju küll seda talvist hispaaniatesse ihalemist – rännakem ja kogegem, kaugelt paistab paremini. Tulge tagasi – kodu on kodus. Meie jääme – meieta täidaksid tuhanded külad ja talud ju teised hõimud – loodus tühja kohta ei salli. Meis on alistumatu humala ja vastupidava kassitapu vägi ning tammine- kadakane ilmapuu nõtke sitkus. Oleme metsviinapuu marjadena hapud, aga alistumatud. Saadame laulude ja rändlindudega oma olemise sõnumi otsekui Kuldajastu seemne kõikjale üle Emakese Maa: saagu rahu ja õigluse riik nii, nagu taevas, nõnda ka maa peal. See on Tõde. Saagu nii. Aamen!

1. Eesmärkidest ja väärtustest lähtumine

Üsna iga päev jagan (ühis)meedias meie kooli kutsuvat promot, meie kollektiivi oodatud õpetajatele suunatud töökuulutusi ning kolleegidele sobivaid koolitusi ja kursuseid.
Hetkel just on töös kaks näidet, kus juhindun oma töös organisatsiooni eesmärkidest ja väärtustest:
1) Innovaatilise õppe algatus, sellega kaasas olemine ja pildil püsimine positiivse näitena.
„ Innovaatilise õppe projekt on hariduslik algatus, mis võtab kasutusele uusi meetodeid, tehnoloogiaid või korralduslikke lahendusi, et muuta õppimine tõhusamaks, loovamaks ja kaasavamaks. [1]
Peamised tunnused ja eesmärgid
• Uuenduslikud meetodid: Kasutatakse tavapärasest erinevaid lähenemisi, nagu digitehnoloogia, tehisintellekt, probleemõpe või praktiline, eluline ja kontekstipõhine õpe.
• Loovus ja ettevõtlikkus: Arendatakse õpilaste loovat mõtlemist, kriitilist meelt, meeskonnatööd ja probleemide lahendamise oskust.
• Kaasaegsed vahendid: Sageli on fookuses robootika, teadus- ja tehnoloogiaõpetus või virtuaalkeskkonnad.
• Koostöö ja jagamine: Rõhustatakse koolidevahelist või rahvusvahelist kogemuste vahetamist (näiteks Erasmus+ raames). [1, 2, 3, 4, 5]
Iga selline projekt aitab valmistada õppureid ette kiiresti muutuva maailma vajadusteks, tuues kooliellu värskeid ja tulevikku suunatud ideid. Euroopa tasemel tunnustatakse parimaid selliseid algatusi näiteks Euroopa innovaatilise õpetamise auhinnaga. [1]”

Euroopa innovaatilise õpetamise auhind

2) Vipside koolitusele minek ja kahe 5-liikmelise rühma loomine meie kolledžis.

„Väheintensiivse psühholoogilise sekkumise (VIPS) koolitus on sihipärane ja tõenduspõhine väljaõpe, mis õpetab pakkuma struktureeritud ja lühiajalist vaimse tervise tuge kergemate toimetulekuraskuste, stressi, ärevuse või meeleoluhäirete korral. [1, 2, 3]
Mis on VIPS ja selle koolitus?
• Olemus: VIPS on osa vaimse tervise astmelise abi mudelist. See ei ole traditsiooniline pikaajaline psühhoteraapia ega tavaline nõustamine, vaid kindla struktuuri, kindla kohtumiste arvu ja selgete tegevustega lühisekkumine. [1, 2]
• Eesmärk: Aidata inimestel omandada praktilisi probleemilahenduse tehnikaid ja käitumuslikke strateegiaid igapäevaelu pingetega toimetulekuks enne, kui probleemid süvenevad. [1]
• Sihtrühm ja levinumad näited: Koolitusi korraldatakse sageli spetsialistidele (näiteks psühholoogidele või vaimse tervise õdedele), et õppida konkreetseid tõenduspõhiseid meetodeid, nagu näiteks Problem Management Plus (PM+) ehk PM+ sekkumine, või grupipõhiseid kursusi (nagu Vaikuseminutid VIPS-kursused). [1, 2, 3]
• Kes läbi viib: Selliseid koolitusi Eestis vahendavad ja korraldavad näiteks asutused nagu Tervise Arengu Instituut (TAI) või teised vaimse tervise valdkonna organisatsioonid. [1]
Lisainfot ja parasjagu avatud koolitusi saab vaadata näiteks Tervise Arengu Instituudi (TAI) lehelt. [1]”
https://www.sm.ee/tervise-edendamine-ravi-ja-ravimid/vaimne-tervis/vaheintensiivsete-psuhholoogiliste-sekkumiste

Juhindun oma õigustest ja kohustustest põhimõtte järgi, et meie kool peab olema sõna otseses mõttes valge varjupaik. Minu panus organisatsioonikultuuri kujundamisse on sooja õhkkonna loomine nii oma klassis kui koridorides – suhtun kaasteelistesse nagu perekonnasse.
1. Kasutasin võimalust seda fenomeni sõnastada lõpuaktusel 2026.
„„Ma näen sind!“ ütlevad Avatarid.
Eestlane muheleb seepeale vaoshoitult: „Perekond! Sõpru tuntakse hädas – OMASID selle järgi, et jagame koguni tundeid ja isegi rõõmu.“ Meie omade pere on siin ja praegu ühises olukorras – pesast kukkunud linnud, kes tunnistavad, käsi lõputunnistusel, et me keegi ei tea päriselt, mis edasi saab. Kõik siin kümblevad pigem mäluvoogudes. Minu eelmine eriliselt ere pesast kukkumise šokk oli siis, kui mu kolmas-keskmine laululind Brigita läks kooli ja mina kiilusin eksistentsiaalselt nii kinni, et tagasi või edasi iseeneseks saamiseks oli vaja veel kaks last ilmale tuua. Lii, Kristina ja Kristiine teavad, mis see on. Sinu ja tema mäluvoogudes kroolivad tõsiasjad, et nt sinust ja temast sai lapsena ema – õdedele-vendadele või oma väga vara sündinutele. Meie, ameti- ja täiskasvanute koolide inimesed, ei ole teise sordi tegelased, kes eliitkoolidesse ei mahtunud. Meil on omas tempos omad tähtsusjärjekorrad – mu vanimal tütrel Retil on taipamine-haaval mitu haridust Waldorfi peal – aga esimesele koolilõpu aktusele viisin tema hobuse teda õnnitlema. Elu on seikluste pärlikee. Rapla ootab muide endiselt Waldorfkooli – kallid lõpetajad, kes te lähete siit edasi õpetajateks õppima: palun tulge pärast ülikooli tagasi, tehke kauased plaanid rahva tahtel teoks! Usun, et Keidi ja May, Karel, Marget ja Kristjan-Jaak viivad siit kogukonna ette ja kätte parima versiooni endast. Igal oma tee. Aleksander on samas saanud tänu Sofiale mitu korda isaks – igal oma järjekorrad. Eks meie Karmen meenutab ka direktrissi positsioonilt, kuidas tema tütre kaksikud sündisid. Me oleme nii sarnased – tänan võimaluse eest koos teiega üha enam Elu austada, Kauri ja Elvar – Janek ja Enrich! Meie vanaisa Harri, oma ajastu superstaar, läks pärast algust lastekodus ja 7. klassi sõtta, sest kusagil mujal polnud olla – kõik, mis tulema pidi ja kes sündida tahtsid, tuli ja sündis! Rahu… Ka meie oleme sõja aja kangelased. Olgem ses sõgedas ajas valmis üksteise nimel elama – suremisega ei kiirustaks – nii erakordselt põnev on. Teie, nüüd kohe siit kolledži tõutunnistusega oma lennukaart joonistama lendajad – olete näidanud enesejagamine kõrgemat pilotaaži: kool-lapsed-kool-kodu-kool-töö-kool. Minu lugupidamine! Ja piiritu tänu usalduse eest – selle aususe eest, millega olete oma uurimis- ja loovtöid ning kirjandeid-esseesid kirjutanud. Oleme imesid teinud ja näinud – klassikute kastmes on lisaks komadele ja kokkulahkutele toimunud kirjutamisteraapia. Ma näen sind! Hingehaavadest, mida trotsides te siia Valgesse Varjupaika tulite, on saamas ametid ja pühendumised. Oh ja ah, Anni ja Lii – millised tekstid! Mitmemillised. Oleme teiega koos õppinud, kuidas traumad puhastuvad mänguliselt – ärevus teiseneb uudishimuks – ja maailm toimub! Kui Richard, esimene poeg gümnaasiumi lõpetas, oli täna seda matka lõpetav Indi kahenädalane. Tänasin tookordses kõnes õpetajaid, kes on 24/7 iga ilmaga olemas… Tõehetk siin Omade vahel: ma ei teadnud toona päriselt, mida räägin – need suured seiklused ja südame sügelemised tuleb ise läbi teha. Ma näen sind! Hing õpilaste – kes on ühtlasi õpetajate õpetajad – lahtiste kaartidega loodud kirjatööde ees nii põlvili, et olen ära öelnud kutsetest parlamenti kandideerima. Minu perekond on siin – nüüd tean, miks Õpetajad ei lähe ei suure palga ega pensioni järele – nad ei lähe pensionilegi. Mina olen siin. Valge Varjupaik hoiab viimse hingetõmbeni koosloomises – meie võidukad esseed, prl Penteri tantsud, Eneliisa ja Eva Käteka-väärne krimka, Liina külapoeraamat, Reelika migreenitõrje teadus, Arneti muusika… pange edasi! Jäägu aegade lõpuni kestma Mimily-Mandira ühtehoidmine, mille puhul sekundi murdosa jooksul tajutakse: ja siis tuli rebane… On tulnud ning tuleb veel ja veel ja veel karmi reaalsust ja subjektiivsust – meie perekond loeb mõtteid ja tundeid. Väljaspool meie omaderingi loetakse vigu, tühistatakse ega tõsteta – seal hinnatakse teie stiili ja siirust… teistmoodi. Rahu. Tänu sellele, et te ei ole lasknud ennast iganenud õpikutega kiusata, on teiega koos loodud mitusada õppematerjali, mis seovad kirjasõna tänapäeva kõigi elualadega. Jumalik inspiratsioon – allikate leidmine, sajanditetaguste isiksuste uuel tasemel avastamine. Oluline on see, mis on oluline. Meie perekonnas ei ole võimalik fossiiliks kivistuda – palun tooge mulle oma tulevased baka- ja magistritöid näha! Koos teiega on minu Tammsaare ja Kross, Tuglas ja Tolstoi täiesti uuel tasandil ellu ärganud. Palun veel! Ma näen sind. Armas perekond – ülim au on kanda teie antud nimetust Ständap Komedista – Wikmani-Mauruse õpetajad ei oleks värvikalt rahvuskehandi mälusse jäänud, kui nad poleks erilised olnud – narr on õukonna kõige arukam inimene. Palun mäletage meie mantrat: TRUUDUS, FOOKUS, DISTSIPLIIN. Lõpuks on kõik hästi – kuni pole, ei ole lõpp ka veel. See on tõde. Tänan ja õnnistan!”

2.Minu teine näide oma panusest organisatsioonikultuuri kujundamisel kuulub valdkonda „omad vitsad peksavad“ – olen püüdnud olla preili positiiv, kes oma muredest-valudest ei räägi ning sellest õppinult innustan kaasteelisi jagama.
Miks me ei räägi?

+

Märt Avandi kogemuslugu kasutan avala ja aruka näitena oma inimeste suunamisel ja valgustamisel – selles vestluses on olemas kõik kõnetav – allaneelamine, varjumine ainetesse, enese uus leidmine ja aitamine nii siis, kui juhtub koletuim (tuleb matta oma laps) kui ka aegadel, mil naine abiellub teise naisega (sellest Märt pigem vaikib).

2. Koostöö kolleegidega oma organisatsioonis
Teoreetiliselt on hea toon era- ja äriasjad lahus hoida. Faktiliselt oleme õpetajatena enamasti oma klassides ega peaks eriti mujal kui aula kõrval klaveritoas kohvimasina juures kohtumagi. Praktiliselt oleme ikkagi inimesed – pilkudes ja kõnnakus on kõik kirjas ning mina olen küll see tüdruk, kes sorgus kaasteelist müksab ja kõnetab.
Kaks näidet koostööst kolleegidega võiksid olla nii paratamatu kui vabatahtlik.
Paratamatu on minu assisteerimine, kui kolledži ühes õppekohas olles läbi veebi ka teise õppekohta kandun – olen mõlema maja kolleegidele piiritult tänulik kohaloleku eest. Õppematerjale koostades mõtlen ka nendele – Evelinil, Kristal, Üllel ja Greetel peab ka uus ja huvitav olema!
Kolleegidest inspireeritud on värske materjal teede teemal:

Meie kui IT-inimeste õpetajate seltskonnas on õnneks kõigi väljakutsete – ka käesoleva portfolio loomise puhul – Ain, Greete, Allan ja Lucy läheduses. Itiabile vastan õigekirja kohendamisega, kui Õnneli, Sigrid ja Riina abi vajavad.
Vabatahtlikult lähen meie eripedagoog Katrin Polli vestlusõhtu külaliseks Valtu kooli ning vajadusel võtan ka sel aastal normist rohkem loov-praktilisi uurimistöid juhendada, kui kolleegidel miski muu asi ette tuleb.
Loomulikult oleks hea rohkem väljsapool kooli kohtuda ja ventileerida, aga ülisuur töökoormus ei jäta selleks paraku aega.
Sel teemal valisin ja kohandasin õppematerjali sõpruse taandumisest:

Õnneks on telefon olemas ning mina teekaaslaste jaoks 24/7 kuuldel.

3. Turvaline töökeskkond
Meil on kolm teemat, mis turvalise töökeskkonna loomisel mind kõnetavad. Kolmanda puhul suhtun nii ja naa.
Esimene näide on nii-ja-naa kooliväline: kolleeg Allan trimmerdas ning laskis endale puutüki silma – pärast seda trimmerdan kaitseprillidega.
Teine näide puudutab kooliparklat, kus meie poisid kipuvad tuuritama ja driftima. Mu enese autost on need kiiruskatsed väga napilt mööda läinud ning seepärast olen juhtinud nii poiste kui ka turvakaameraid haldava Ülo tähelepanu tõsiasjale, et ilma autodeta õpetajad kodudest kooli ei jõua. Lisaks autodele võivad ka poisid ise katki minna… Sõbralik õiendamine on mõjunud.
Tänutäheks koostöö eest tekitasin poistega koos õppematerjali mehaanikute slängist:

Kolmanda näitena toetava ja turvalise töökeskkonna kujundamisest koos kolleegidega ning turvalise õhustiku arendusvõimalustest, millele oleme vastastikku tähelepanu juhtinud, on energiajoogid.
Kui juhtkond on otsustanud, et meie koolis neid ei tarbita, siis nii ongi. Seetõttu olen üllatunud, et mõnede õpetajate klassiruumis tiriseb energiajookide taara. Mu enese seisukoht on täiesti eitav – tegemist on mürgi, üdini kahjuliku keemiaga.
Aga… Meie koolis on lisaks ametikooli noortele täiskasvanute gümnaasiumi küpsed isiksused, kellele märkust teha on mõnevõrra ebamugav. Saame hakkama.
Ja kuulakem Ilona Kaldre julgustust:

4. Kolleegide professionaalse arengu toetamine
On interdistsiplinaarse maailmataju – seega ka õpetuse ajad.
Nii, nagu mina pöördun sageli loodusteaduste ja reaalainete õpetajate poole, viin värskemaid teadmisi ajaloo-ühiskonnaõpetajale.
Toon kaks näidet, kuidas toetan kolleegide professionaalset arengut: Sigrid Varik, Urve Pregel, Greete Metsma, Õnneli Tõnsohn, Riina Leppmaa, Ülle Viitkar ja Karmen Selter saavad minult regulaarset tekstiabi – alati.
Mõne kolleegi bakatöid olen redigeerinud ning retsenseerinud.
Julgustuseks kolleegidele – ja endale 😊 – tegin Nikolai Bulgakovi tekstist õppematerjali:

Analüüsimaks panust koostöise õppimise toetamisse ja õpikogukondade juhtimisse avaldan rõõmu selle üle, et olen meie kooli uue kogukonnateenistujaga, nimeks Eneli Öpik, juba tuttav – võtsin ta peale, kui ta maanteel hääletas ning sümboolsel-metafoorsel moel olen valmis seda sõidutamist jätkama. Tervituseks nii talle kui teistele koostöises õppimises koonduvatele kolleegidele tegin vinguviiuli vaigistamise õppematerjali:

5. Suhtlemine ja koostöö lapsevanematega –

Täiskasvanute gümnaasiumis on meie suhtlemised oluliselt teisemad kui ametikoolis. Toon kaks näidet suhtlusest lapsevanematega, mille puhul oleme koostöö eriti nooblit võimalust kasutanud.
Üheaegselt õppisid täiskasvanud ema Liina ja ametikooli kursant Peeter, kes tegid koos riigieksami. Olin mõlema loov-praktilise uurimistöö juhendaja ning ootan ema Liinalt raamatut külapoe tegelikkusest.
Adomaitised – ema ja poeg – olid täiskasvanute gümnaasiumis lausa pinginaabrid. Poeg jätkas õpinguid ja karjääri kaitseväes, ema töötab Raplas ning viib koos oma veterinaarist kaasaga pidevalt Südamesalu hobuste toodetavat põllurammu oma Alus-asuvatele põldudele.
Kerner ja Metsniit – IT23 vastne vilistlane ning tema tipp-elektrikust kasuisa – on ühest küljest mõlemad tööotsingute-alasel töölaual, teisalt on mõlemad meie juures Südamesalus töötanud ning kolmandaks on mitmed õppematerjalid sündinud koostöös meister-elektrik-filoof Alariga.
Kui palju ja millist kütust lennukid kulutavad ja milliseid jooniseid taevasse väljutavad ning kuidas tõusev naftahind lennukallidust tegelikult mõjutab?
Ega ometi rasestumisvastastes vahendites leiduvad hormoonid, mis heitvees ei hävine, vaid lähevad joogi- ja tarbevette, põhjusta naiselike noormeeste, seksuaalsete enesemääratluse raskuste ning sassis ajukeemia üha järsemalt hüppavat kasvu?

Tiu-tiu ja teisiti…

Sel kevadel oli mul põhjust olla õnnelik koos gümnaasiumi lõpetanud poegade ema Piibe ning vietnamlanna Anšieli õe tänusõnade üle, sest me oleme koos teinud liialdamata öeldes imesid.
Run!!!

Mykita Minayevi vanematega õppisin koostööd tegema esmalt töötukassale nõusolekut küsides, kui noormeest ei võetud alaealisuse tõttu külapoodi tööle. Teiseks lävisin seoses Õhtulehe rubriigis Kiri presidendile ilmunud arvamuslooga, mis vajas samuti vanemate nõusolekut.
Edaspidi, kui noormehel on soov minna välispraktikale, olen selles ainsa poja kaitsmise ja kannustamise kolmnurgas juhendamas kolleege.
Lugupeetud härra President!
Minu nimi on Nik3310. Olen 16-aastane programmeerija, õpin Kehtnas IT-erialal ja otsustan järgmisel õppeaastal, kas keskendun Raplamaa Rakenduslikus Kolledžis serverite hooldaja või veebi arendaja fookusele, küberturvalisus niikuinii.
Elan Järvakandis ega kavatse vähemalt esialgu Eestist kuhugi edasi minna. Tulin siia Ukrainast nelja aasta eest sõja tõttu. Minu kodu põles rünnakute tõttu ära. Eesti on saanud mu uueks ja ainsaks koduks.
Kirjutan alla koolivenna kirjale: „Minu nimi on Mykhailo. Olen elanud Eestis pagulasena juba neli aastat. Soovin südamest tänada Teie riiki uskumatu toetuse eest. Ukraina ja Eesti on tõeliselt ägedad sõbrad ja kindlad liitlased. Eesti on erakordselt suurepärane, mugav ja rahulik riik, millel on suurepärased tulevikuväljavaated. Usun, et meie partnerlus muutub tulevikus veelgi tugevamaks.“
Ma ei kirjuta praegu selleks, et lihtsalt kurta, vaid et öelda otse: süsteem ei pane tähele neid, kes tahavad nullist tulevikku luua. See kehtib ka noorte eestlaste kohta.
Minu projekt on kohalik raadio NikRadofem. Tahan seda arendada, edastada ja proovida uusi asju. Kuid millega ma kokku puutun?
Väikestes kohtades, nagu Järvakandi, pole füüsiliselt ei infrastruktuuri ega võimalusi. Ei ole õieti kogu Raplamaalgi.
Koos pankade esindustega pandi kinni ka populaarne TRE-raadio. FM-sagedusele pääsemine on noorele entusiastile ette kaotatud missioon, mis põrkub bürokraatia ja eelarve finantsi võimaluste puudumise taha.
President on põhiseaduse ja tuleviku garant. Millist tulevikku me aga ehitame, kui: Linux ja avatud lähtekoodiga tarkvara (open source) lükatakse riigiasutustes ja hariduses endiselt kommertsmonopolide varju?
Andke roheline tuli Linuxile ja vabale tarkvarale, selle asemel et sundida kõiki hiiglaste lõa otsas istuma. On küll väljend, et meedia on kolmas võim, aga hästi juhitud riigis ei tohiks see niimoodi olla.
Noored ettevõtjad on riigi jaoks nähtamatud. Olen 16-aastane. Ma tahan luua, käivitada raadiot, kirjutada ettevõtte jaoks koodi ja tulevikus makse maksta. Kuid bürokraatlik masinavärk on ehitatud nii, nagu poleks alla 18-aastasel inimesel õigust oma algatusele, kui tal pole selja taga rikkaid vanemaid või valmis fondi. Siin riigis on nii vähe inimesi, aga silma paista ja oma andeid varakult näitama ja rakendama saavad hakata vaid need lapsed ja noorukid, kellel on mõjukad sugulased või sentimentaalne protežee – friends, fools and family. Mina olen pagulane.
Seadusi kirjutavad inimesed, kes on tegelikust tehnoloogiast ja elust sellistes piirkondades nagu Järvakandi kaugel. Siin on väga lihtne muutuda nähtamatuks ja selleks jäädagi, kui riigipea ei hakka viimaseid allesolevaid noori avalikkuse ja eneseteostuse poole aitama.
Härra President, kuulake neid, kes on nooremad ja kes on tulnud siia, et seda riiki nullist üles ehitada. Kinnitan, et jään just Eestit looma ega lähe siit šveitsidesse vms.
Me ei vaja halastust ega kingitusi. Me vajame võimalusi: kättesaadavaid ressursse, odavat võrku idufirmadele ja seadusi, mis ei peta ega suru maha ja ei suukorvista algatust enne, kui inimene saab 18-aastaseks.
Jah, ma olen naiivne – aga ma usun paremasse tulevikku. Usu Sina ka!
Lugupidamisega, Mykita Minayev

https://www.ohtuleht.ee/1164225/kiri-minu-presidendile-noor-ukraina-sojapogenik-kuulake-neid-kes-on-tulnud-siia-eesti-on-saanud-mu-uueks-ja-ainsaks-koduks

Olen ennast tundes – kogu südame kinkijana – palunud end mitte määrata klassi- ega rühmajuhatajaks – sellega paneksime hukatusliku põõna mu tõelisele pühendumisele Õpetajana.

6. Info ja andmed organisatsioonis
Meie kolledžis on inimesed väga liikuvad, seoses sellega, et keegi oluline otsustaja on alati mõnel Erasmus+ rändel, tuleb hoolega jälgida, kes on liikvel – ning tal kasvõi koridoris sabast kinni saada. Oma enese managemendis, mis tegeleb kirjastamise ja kultuuri-haridussündmuste produktsiooniga, koostan iganädalasi infolehti, kus on kõigile asjaosalistele kursishoidmiseks punkthaaval kirjas, mis meil kus ja kes meil mis.
Värskeim näide:
24.08.2026

1. Oluline on kokku leppida, mida Kodanikunädala sündmustena KYSK-I kodulehel üles paneme: – nõustamine – kutsutagu kohtadele – kodanikupäev RAKO-s
2. Kadri, skämmiraamatu Hooandjakampaania? See ei tule kindlalt vaesemehe säästukas, vaid prof.kirjastuse töö!
3. Kuna spurdin mopsi-raamatut lõpetada ja oma meisterõpetaja portfoliot valmis saada – meie kolledžisse ei leitudki teist õpetajat mu kõrvale – on viimased Meistrite Aabitsa peatükid alles loomisel – ühtlasi saadan Kajale/Monikale kogu aabitsa materjali, et kõrvalpilk tõstaks välja need peatükid, mis ajas ei kesta – juurdeloomisel on:
elukaar kirjanduses, orjus, pered-dünastiad, rassism-natsionalism, deemonid, raamatute sünd ja saatus, Saarad, sünkroonsus, skandaalid-sensatsioonid, zombid-sigmad-heyokad, presidendid, märtrid, Friedrichid, keharööv-kloonid-teisikud, taimed kirjanduses, hingeta olemid, droonide vanaisa Karlsson, logistika uhkest postipoisist siiani, blondiinid kirjanduses, kastellist kipsikülvini ning klõps ja võlgadesse
(skämmid ikka kah õppematerjaliks 😊)
4. Raharahva nimekiri ning Meistrite aabitsa ja mitmetähenduslike sõnade kaartide üleskutsetekst on Kajal ja Monikal käes ja töös.
5. Alustame kaartidest – need on täiesti valmis ja olemas – 800 kaardi trükkimistingimused paluksin Alol välja selgitada – äpi oskab nüüdseks teha Miky – 11.klassi daamidel on eriti uhke teha oma praktiline töö sedasi, et kaardid-äpp ongi päriselt olemas!
Dr Google pakub kaartide tegijad
Meil on oluline hinnad-tingimused võrrelda – 800 kaarti, mustvalged ? – pluss karp, kaanel säm ja Alika

6. Miky tegi skämmiraamatu kaane, mopsikaas ja küljendus tegemisel, teda on neelanud Gambia hotelli kodukas ja äpp – mis Nuiamäe ja Kliinika kodukatest saab, ei tea – šveitsi gambiit on meie senistele ülitoredatele koostööpartneritele sisendanud, et koolipoisile, elluastujale ja õpetajapreilile maksma ei pea 😊
7. Berliinlaste punkrockyourbusiness-platvormi viimine maailmaturule tulebb jutuks septembris – berliinerid lendavad siis Ugandasse, kus Richard juba on – viime nad Mykita Minayeviga otseühendusse, sellest saab noorhärrale pikk-põhjalik-pidev kooli kõrvale sobiv tulistamine.“
*

Perioodilistel seminaridel oleme infosulgude tekkimise probleemi jutuks võtnud ning lõpuks ikka jõudnud faktini: usalda, aga kontrolli – kui on proovieksam, jälgin, et eksaminandid ka teaksid ning et materjalid oleksid välja prinditud jne. Seni on olnud õnne, et Lucy-Õnneli-Greete-Urve on appi tulnud ja tulekahju kustutanud, kui infosulg on tekkinud
Minu olulisim põhimõte: räägi inimesega otse, mitte selja taga lootuses, et talle edasi räägitakse. Või kartuses.
Räägi asjast. Räägi seni, kuni ta on elus.

Kirjeldades kolme näite kaudu, millised on kõige olulisemad info ja andmete jagamise põhimõtted, mida järgin, on teine näide taustakontroll ja allikate võrdlemine info edastamisel nii kolleegidele kui õppijatele.
Parimad meetodid on edastanud Mindvalley University.

Soovitan info ja andmetega mängides hoiduda samast, millest minagi – ärgem klatšigem ega vassigem – varem või hiljem tuleb kõik välja.
Tühi jutt läheb haisema.
Julge hundi rind on rasvane. Ka selles mõttes, et mõistlik on vaprus kokku võtta ja inimesele enesele asjad klaariks kõnelda. Kartmata läbikukkumist – nagu iga tõsise soorituse puhul.

Minu väärtustest lähtumine ning koostööoskus on elu käigus karastunud.
Rääkigem teemad ja probleemid, taustad ja tagamaad läbipaistvaks!
Praeguses lõhutud inimeste maailmas on tekkinud nartsissistide pealekasv nii kodus kui koolis ning egotistide ohvreid on igas klassis, laboris ja puhkeruumis.
Seda teades on tarvis perioodiliselt rääkida, et ma tean, et sa tead, et ma tean.
Tõsiasi, et vastaval teemal õppematerjalil on viis tuhat vaatamist näitab, et soe sõbralik lahkamine on ülivajalik.

Kuula!
Pahatihti valmistab inimene kahekõne ajal teise inimese tõelise kuulamise asemel oma etteasteks.
Kui partner on stressis, blokis või millegi-kellegi toksilise mõju all, tuleb temaga info vahetamisel eranditult kõik üldkompetentsid korraga ja kordamööda kasutusse võtta.

Soovin kogu hingest luua ja hoida ruumi, mis kaitseb ja tõstab kaasteelisi.

7. Kirjelda, milliseid üldinimlikke väärtusi ja põhimõtteid oma tegevuses järgid.
Märkan märke ja olen kohal. Kui mulle satuvad ette teemad-materjalid-dokumendid, kuuletun. Jagan uusi värskeid vajalikke teadmisi kaasteelistega ega kurvasta, kui info kohale ei jõua – olen oma panuse andnud.
Jagan oma vaimustust ja kurvastust. Oleme kõik ühenduses, seega mis juhtub ühega, see juhtub kõigiga.
Olles lähedalt näinud teekaaslaste massilist mõtlematut haaramist antidepressantide järele teen nii dr Rammuli kui netileidude baasil veel ja veel materjale, jättes võimalikult enda teada, kui koletud on kõrvaltnähtud abstinentsid inimestel, kes üritavad suure farma maastikult maha tulla…
Video link

Olen viinud inimesi ühendusse Brandon Baysiga, kellega meid omavahel seovad just üldinimlikud väärtused ja põhimõtted. Tegin austerlannaga, kes valdavalt resideerib Briti saartel, intervjuu Meritoni sviidis vaatega Toompeale, kui ta tutvustas Eestis rännaku meetodit.
Võttes saapaid jalast pudistasin villaste sokkide küljest vaibale mõned kaeraterad ja Brandon hüüatas: “Kodus!!!”
Brandoni juhendatud meditatsioon haavade tervendamiseks

Nähes – ja osaledes – inimeste heitlusi vaesumisega ületöötamise kiuste tavatsen tuua elulisi näiteid. Thomas von Wahl-Sievers, baltisakslaste väärikas võsu on elanud stiilse spioonielu, resideerides Monacos kaotanud üsna hiljuti 50 miljonit nagu Rain Rannu filmis „Uus raha“ ning pärast proovi asuda Odessasse – esimeste rakettideni – tegutseb praegu koos krüptokuningannas kaasa Moonika Laanemaniga Hiinas.
Tommy jagatud siin-ja-praegu – nagu Eckhart Tolle – ning alustamisjulguse (Rumi moodi) tekstist tegin ühtaegu nii keeleõppe kui ka julgustustunni.
1. Sul on alati probleeme. Õpi elu nautima neid lahendades.
2. Inimesed ei otsusta oma tulevikku, nad otsustavad oma harjumusi ja nende harjumused otsustavad oma tulevikku.
3. Elus on ainult kaks asja, mille üle saate kontrollida: oma pingutust ja suhtumist.
4. Ära küsi endalt, kuidas sa alustasid. Alusta, siis küsi endalt, kuidas parandada.
5. Õnn sõltub vähem naudingust ja rohkem elu mõtte leidmisest.
6. Elu muutub raskemaks, kui ootad teistelt liiga palju ja endalt liiga vähe.
7. Elu muutub lihtsamaks, kui sa nõuad endalt palju ja teistelt vähe. Seadke standardid kõrgele, kuid hoidke oma ootused madalad.
8. Pooled su probleemidest on peas olemas: mõnikord mõtled sa üle asju, mis on tegelikult väikesed.
9. Ärge otsige otseteid ega saladusi: vajate järjepidevust.
10. Ära luba kolmel asjal oma elu kontrollida: inimestel, rahal ja minevikul.
11. Iga väljakutse, isegi tragöödia, peidab endas võimalust. Kui õpid seda otsima, võid negatiivse olukorra muuta millekski positiivseks või vähemalt sellest midagi kasulikku teha.
12. Ole tänulik iga päev, sest isegi kui sa arvad, et sul pole midagi tänulik olla, võib sinu “normal” elu olla kellegi teise unistus.
#bitcoin#monaco#crypto#macao#china — Aomenis, Macaus.

8. Avan paari näite kaudu, kuidas sean teistega ühiselt eesmärke ning teen nende saavutamise nimel tõhusat koostööd, arvestades osapoolte vajaduste ja seisukohtadega.
Parim näide on üsna värske – meie suvi Miky ja Mišaga, ukraina poistega algas intensiivse eesti keele õppimisega – mis oli juba iseenesest ühissooritus Ljudmila Aasamäe, Riina Leppmaa jt õpetajatega noormeeste õpiedu nimel.
Mykita ja Mykailo inteensiivne eesti keele suvi

1. Alustasime olukorras, kus Mykailo pühendas suve jõusaalile ja Mykita oli kurb, et alaealisena kuhugi tööle ei saanud – nt Järvakandi Grossi
2. Mykita kirjutas raamatu ja leidis kirjastamisplatvormi www.lulu.com
3. Igas tunnis – tõlkisime ühe peatüki raamatut „Roostes mootor“
– tegime sõnavara ja grammatikatööd 1-3 tüvitekstiga
– uurisime aktuaalseid teemasid, isiksusi, lahendusi
4. Tegime oma tõlkerobotid
5. Testisime skämme ja kodulehekülgede tagamaid
6. Meie mahitusel ilmus trükist Lembit Silla „Tsivilisatsioon XX!“
7. Mykailo sai kaasa teha tundide eel-järel-kõrval olnud töövõidud
– Gambia Swiss Boutique Hotel koduleht ja äpp
– Mopsi memuaaride kaas ja küljendus
– Pettuste raamatu kaas
– Koostöö alustamine Nuiamäe tallide ja Kliinikaga
8. Korraldasime koos Avatud Talude Päevad Südamesalus
9. Jagasime pidevalt huvitavaid sisu- ja vormileidusid
10. Võtsime suve kokku muinastulede ööga – ilmus Miky esimene ajalehepublikatsioon 😊
*
Lugupeetud härra President!
Minu nimi on Nik3310. Olen 16-aastane programmeerija, õpin Kehtnas IT-erialal ja otsustan järgmisel õppeaastal, kas keskendun Raplamaa Rakenduslikus Kolledžis serverite hooldaja või veebi arendaja fookusele, küberturvalisus niikuinii.
Elan Järvakandis ega kavatse vähemalt esialgu Eestist kuhugi edasi minna. Tulin siia Ukrainast nelja aasta eest sõja tõttu. Minu kodu põles rünnakute tõttu ära. Eesti on saanud mu uueks ja ainsaks koduks.
Kirjutan alla koolivenna kirjale: „Minu nimi on Mykhailo. Olen elanud Eestis pagulasena juba neli aastat. Soovin südamest tänada Teie riiki uskumatu toetuse eest. Ukraina ja Eesti on tõeliselt ägedad sõbrad ja kindlad liitlased. Eesti on erakordselt suurepärane, mugav ja rahulik riik, millel on suurepärased tulevikuväljavaated. Usun, et meie partnerlus muutub tulevikus veelgi tugevamaks.“
Ma ei kirjuta praegu selleks, et lihtsalt kurta, vaid et öelda otse: süsteem ei pane tähele neid, kes tahavad nullist tulevikku luua. See kehtib ka noorte eestlaste kohta.
Minu projekt on kohalik raadio NikRadofem. Tahan seda arendada, edastada ja proovida uusi asju. Kuid millega ma kokku puutun?
Väikestes kohtades, nagu Järvakandi, pole füüsiliselt ei infrastruktuuri ega võimalusi. Ei ole õieti kogu Raplamaalgi.
Koos pankade esindustega pandi kinni ka populaarne TRE-raadio. FM-sagedusele pääsemine on noorele entusiastile ette kaotatud missioon, mis põrkub bürokraatia ja eelarve finantsi võimaluste puudumise taha.
President on põhiseaduse ja tuleviku garant. Millist tulevikku me aga ehitame, kui: Linux ja avatud lähtekoodiga tarkvara (open source) lükatakse riigiasutustes ja hariduses endiselt kommertsmonopolide varju?
Andke roheline tuli Linuxile ja vabale tarkvarale, selle asemel et sundida kõiki hiiglaste lõa otsas istuma. On küll väljend, et meedia on kolmas võim, aga hästi juhitud riigis ei tohiks see niimoodi olla.
Noored ettevõtjad on riigi jaoks nähtamatud. Olen 16-aastane. Ma tahan luua, käivitada raadiot, kirjutada ettevõtte jaoks koodi ja tulevikus makse maksta. Kuid bürokraatlik masinavärk on ehitatud nii, nagu poleks alla 18-aastasel inimesel õigust oma algatusele, kui tal pole selja taga rikkaid vanemaid või valmis fondi. Siin riigi on nii vähe inimesi, aga silma paista ja oma andeid varakult näitama ja rakendama saavad hakata vaid need lapsed ja noorukid, kellel on mõjukad sugulased või sentimentaalne protežee – friends, fools and family. Mina olen pagulane.
Seadusi kirjutavad inimesed, kes on tegelikust tehnoloogiast ja elust sellistes piirkondades nagu Järvakandi kaugel. Siin on väga lihtne muutuda nähtamatuks ja selleks jäädagi, kui riigipea ei hakka viimaseid allesolevaid noori avalikkuse ja eneseteostuse poole aitama.
Härra President, kuulake neid, kes on nooremad ja kes on tulnud siia, et seda riiki nullist üles ehitada. Kinnitan, et jään just Eestit looma ega lähe siit šveitsidesse vms.
Me ei vaja halastust ega kingitusi. Me vajame võimalusi: kättesaadavaid ressursse, odavat võrku idufirmadele ja seadusi, mis ei peta ega suru maha ja ei suukorvista algatust enne, kui inimene saab 18-aastaseks.
Jah, ma olen naiivne – aga ma usun paremasse tulevikku. Usu Sina ka!
Lugupidamisega, Mykita Minayev

*
Kati Murutar – saatesõna Mykita Minayevi debüütteosele „Roostes mootor”

Õpetajapreili Murutaril ja IT-kursant Mykital pidi tulema lihtsalt intensiivne eesti keele õppimise suvi, aga sündis raamat.
Tänu sellele, et hr Minayevil oli juba kevadel loodud esmane käsikiri, tegelesime suvel 2026 tõlkimise-teoimetamise kõrval ka tõlkerobotite uurimise ja täiustamisega.
Seoses sellega, et vaja oli 16-aastasele noorele jõukohast kirjastamismoodust, jõudsime Miky kuulsusrikkal juhtimisel lulu.com teenuseni – tänu leidlikule noormehele kasutavad seda nüüd ka teised hinnatundlikud autorid. Neile omakorda on andekas teismeline kujundanud kaaned-kodulehed-äpid ning tellimusi tuleb aina juurde – aitäh Grossile, kes alaealist suveks tööle ei võtnud!
Raamatu peategelasel Finil pidi tulema lihtsalt paar nädalat vanemateta, kes sõitsid puhkusereisile ning jätsid poja tühja külmiku ja hangunud rolleriga Põhjala varakevadesse. Autor on viinud tegevuse Soome ning välistanud igasugused seosed omaenese maa ja rahvaga, et mitte veel rohkem haiget saada.
2010. aastal oli Hispaanias A-gripi pandeemia, mille tõttu piirid suleti. Kuni vanemad seal kinni olid, rajas Fin sõpradega isa garaaži töökoja, soetas auto ning ehitas kahest surnud mootorist nii elusa, et tõusis suisa rallil pjedestaalile. Võttis laenu, riskis, seljatas konkurendid ning peaauhinnaks oli majake mändide all ja tüdruk. Mis te siis arvasite!
Murutar oma genomenaalse õpilase teksti otseselt ei toimetanud – sellega tegelesid Mykita rahvuskaaslastest sõbrad. Mina tegin korrektoritöö, et südamest naerda ja korrastada robot+poiss tuletised stiilis „lokulood“ lokdauni asemel.
Need lokulood – hingestatud sisendus ja manifesteerimine, et isa võiks oma poja üle uhke ja ema õnnelik olla, meenutavad väga mu enese esikromaani „Mary? Mari!“ – kirjutasin teismelisena, kuidas tüdruk läks Hiiumaale talu pidama, naabrimemm kinkis lehma, kooli õpetajaks läinud piigale tulid kosja nii turd tegudemees kui poisike ja… Sama!
Kuna mul on olnud au ja rõõm näha süvitsi noorukis peituvat geeniust, julgen ennustada tulevase uue wise’i-skype’i leiutajat. Pea siis oma õpetajat meeles, eks – tuult tiibadesse!
*
Nii koolis kui oma sidevahendites pean aina toeks olema noortele, kes otsivad esmalt praktika- ning siis ka töökohta. Ehkki portaalides on tuhandeid pakkumisi, juhendan õppijaid – aga ka ristmikele sattunud kolleege – kuidas kandideerida, töökuulutuse ja tööpakkuja kodulehe pealt spikerdada ning õppida endale amet, mida tänases maailmas päriselt vajatakse.
Loomulikult saavad leiud otsejoones õppematerjaliks:
Kuhu teie tööavaldused tegelikult lähevad:
„Kuhu teie tööavaldused tegelikult lähevad?
Üha enam ei vaata neid esimesena üle mitte inimene, vaid kandidaatide jälgimissüsteem (ATS) – tarkvara, mis aitab organisatsioonidel avaldusi sorteerida ja filtreerida. Nendel süsteemidel on iseärasusi, mis võivad teie avalduse tagasi lükata põhjustel, millel pole mingit pistmist teie kandidaadi kvaliteediga. Siin on kaks peamist, mida meeles pidada.
Parsimisvead . ATS-platvormid skannivad CV-sid ja kaaskirju, et automaatselt asjakohast teavet eraldada. Siiski on neil raskusi teatud tüüpi vorminduse ja kujundusega. Kui ATS ei suuda teie avaldust korralikult lugeda, on värbamisjuhil raskem hinnata teie sobivust ametikohale. Värbamisjuhtidel on piiratud aeg; mida raskem on teie avaldust ATS-is üle vaadata, seda väiksem on tõenäosus, et nad seda läbi vaatavad.
Parim viis selle vältimiseks on hoida vormindus, eriti CV puhul, lihtne. See tähendab tabelite, külgribade, piltide ja kõige muu päiste või jaluste vahele peidetud vältimist, kuna need kipuvad rutiinselt kahe silma vahele jääma.
Sobivusskoorid . Paljud ATS-teenused pakuvad „sobivusskoori“ või „vastekoori“, mis hindavad automaatselt avaldust töökuulutuse alusel ja annavad värbamisjuhile hinnangu. Need skoorid genereeritakse sageli teie CV võrdlemise teel kuulutuses kasutatud täpsete terminite või märksõnadega ning üha enam kasutatakse selleks tehisintellekti.
Sobivusskoori saamise hõlbustamiseks on oluline tava peegeldada ametijuhendi sõnastust, eriti oluliste loetletud kriteeriumide puhul. Alternatiivse sõnastuse kasutamine võib viia madalama hinde saamiseni isegi siis, kui te tegelikult sobite hästi. Näiteks kui töö nõuab „kogemust BSL2 laboris“, peaksite kirjutama just seda, mitte „kogemust inimeste haigusi uurivas laboris“.
Need ei ole näpunäited veenva avalduse või CV koostamiseks; see on hoopis teine oskus . Kuid me eeldame, et paljusid avaldusi kas ei vaadata või alahinnatakse neid liigselt levinud ATS-tarkvara iseärasuste tõttu. Ärge oodake, et suudate ATS-süsteeme “ära mängida”, kuid tasub veenduda, et teid asjatult ei diskrediteerita ega välja ei sõeluta.
Lisateabe saamiseks vaadake meie artiklit tehisintellekti kasutamise kohta värbamises , mis käsitleb erinevaid viise, kuidas tehisintellekt muudab tööotsingut, sealhulgas ATS-tööriistade kaudu.“

Laiema pildi pealt tuleb kolmas näide. President Alar Karise viimsel vastuvõtul astus pärast Islandi presidenti ja enne presidentide lahedat puntratantsu üles õpetajanna-poetess Aliis, kelle tekst ja selle esitus puudutab kõiki elualasid.
Mina sain suurepärase õppematerjali pluss tutvumisvõimaluse slämmluuletuse kui kirjavahemärkide-suurtähtede valikulise räpilaadse loomemoodusega.
Aliis Aalmann 20. augustil 2026 Roosiaias
https://www.err.ee/1610115130/aliis-aalmann-slammluuletus-iseseisvuse-taastamise-aastapaevaks
1) Nokitse õigekiri klassikaliseks 2) refereeri, mida õpetajanna ütles

Lugupeetud siinviibijad, vabariikide presidendid!
Kui Arno isaga koolimajja jõudis
oli süsteem õpetajad juba läbi põletanud
õpetaja peab olema missioonitundeline kõiketegev olend, kes on suuteline elama – ei, mitte õhust ja armastusest –, vaid pidevast kahtluse alla seadmisest ja enesetõestamisest
rõhutatakse vajadust õpilasi suunata ise mõtlema, justkui varem poleks keegi sellega tegelenud
rõhutatakse vajadust arendada õpilaste pädevusi, justkui varem poleks keegi sellega tegelenud
on need, kes teavad, mis on õige, ja ülejäänud on õpetajad
tehakse uus visioon, uus kava, mida väljendatakse sõnadega „me“
me peame tegema, aitama, suunama
ent lõpuks see, kes teeb ja aitab, on õpetaja
ta püüab aidata kõik õpilased paadile, et nad ei upuks
ent kas ta kaardistas vee omadused ja paadi asukoha
kas ta tegi kindlaks, millest on paat tehtud ja kuidas reageerib see vee, tuule ja päikesega
kas ta selgitas välja õpilaste individuaalsed vajadused
kas ta arvestas sellega, et kõik ei tahagi olla paadis
ega vees
kõne pidamine roosiaias
on paljuski nagu ühe kontakttunni andmine
ja minu roll on olla inspireeriv ja motiveeriv kõigi jaoks korraga
vajadusel peaksin lihtsustama või just natuke keerulisemalt rääkima
kindlasti jõudma iga indiviidini
tegema seda särasilmselt ja lootusrikkalt
hoidke siis teiegi särasilmsust
juhend palub ühendada liitsõna kaarega, õpilane ringitab sõnu
nimi Kolumbus kirjutatakse ümber nimena Klombus
Aavik on kolme a-ga
koma rea alguses
õpilane ei tea ka kevadel oma paroole, et arvutisse sisse logida
kas õpetaja motiveeris teda ikka piisavalt? selgitas, et paroolid on õpilasele vajalikud?
demokraatia definitsiooniks kirjutatakse „kurb lugu“
samasuguse definitsiooni võiks anda ka meie haridussüsteemile
praegu loevad õpetajad õigeks ka järgmised vastused:
kirjanik Tammsarapuu ja jõgi Missipissi
põhikooli eksamitöös kirjutab õpilane Triinu ja Taavi asemel Tihemets ja Tiina, siis tuleb see õigeks lugeda, sest vähemalt leidis ta õige koha üles, sai aru, et mõlemad nimed algavad T-tähe pealt – hinnata õpilase kasuks
jah, on ka toredaid hetki, inspireerivaid hetki, ent pinnal püsimiseks sellest ei piisa
ja üleüldse ei tohiks ükski õpetaja märkusi panna, sest kodus tuvastasid vanemad, et nende laps pole võimeline ühegi rikkumisega hakkama saama
palun võtta see märkus maha
tõenäoliselt on samasugune tagasiside ka minu tänasele kõnele
palun võtta see märkus maha
selgub, et haridussüsteemi suurim probleem on õpetaja
palun võtta see õpetaja maha
täna ei ole õpetajate päev
aga mure ei küsi tähtpäeva
selle kõige taustal teadvustan ma ka positiivset:
meil on vaba Eesti riik, elujõuline eesti keel ja eestikeelne haridus, mitmekesine kirjandusmaastik
õpetajad, kes usuvad endiselt, et olukord läheb paremaks, kes panustavad jätkuvalt oma energiat noortesse
ärme jätame neid üksi
aga täna on roosiaia pidu – seega nautigem
Head Eesti vabariigi taasiseseisvumispäeva!“
*
Lisan näidete nimistu koolitustest ja enesetäiendustest, mida olen
– Ise vaadelnud ja osalemist vaaginud või ka osalenudki
– Kolleegidele soovitanud ja rõõmuga näinud neid osalemas ka
– Õpilastele näidanud-pakkunud-tutvustanud vastavalt nende vajadustele
Esmaabikoolitus (minul on medõe kutsetunnistus, kolleegidel ja õpilastel on vaja olnud)
https://relvex.ee/toode/esmaabiandja-koolitus-distantsoppel-aprill-2026/?utm_medium=paid&utm_source=fb&utm_id=52556628387978&utm_content=52556718745378&utm_term=52556710032178&utm_campaign=52556628387978&fbclid=IwY2xjawQ-uwBleHRuA2FlbQEwAGFkaWQAAC_M5gbh4mJyaWQRMUtNV1B3UDJ1UWc3REdFYWxzcnRjBmFwcF9pZBAyMjIwMzkxNzg4MjAwODkyAAEeqgdZnb0NqCeUC1AvBLiLkkwS-R3cEAQkgPnia6gtcBDWvvEeb9Zpzs6iVJo_aem_cK0JbKvVWcRYyE6cqWXvDQ
Tondi droonikoolitus – oli vaja meie koolis lisanduva uue eriala tundmaõppimiseks
https://www.facebook.com/photo?fbid=1492518959545972&set=a.519183196879558
Adventure Therapy Institute – rühmadünaamika seikluskoolitus Bulgaarias

Level0_BG

Looduses ja loodusega õpetamise koolitused
https://treeming.org/certification-programm-landing/#packages
Väärikate ettevalmistamine kõrgkooli minemiseks
https://study.arden.ac.uk/online/silence-your-critic-heather?utm_source=facebook&utm_medium=cpc&utm_campaign=INT_2.0_Scaling_Conversions&utm_content=SYC+-+Heather+-+Static&utm_term=SITS+-+Existing+Students+Lookalike+-+SYC+LPs+%E2%80%93+AI&utm_id=6703843580326&fbclid=IwY2xjawQ_GkFleHRuA2FlbQEwAGFkaWQAAC_U-scTsnNydGMGYXBwX2lkEDIyMjAzOTE3ODgyMDA4OTIAAR7v5JqQJl4UF-3D9CQke8mjN1N6tUW9okpMMSajWYZ7GmUyEClBs-8fOUnRZA_aem_gVtNKu7uTYCyFAYdhBlLOQ&campaign_id=6703843580326&ad_id=6810995193326
Greg Branden DNA-st – interdistsiplinaarne infojagamise+avaliku esinemise+režii tootenäidis – üks tuhandetest mõistagi 😊

BCS pilveadministraatori koolitus

Pilveadministraatori baaskoolitus Microsoft Azure’i toel (Cloud administrator basics based on Microsoft Azure)

Noppeid raamatust „Mopsi memuaarid – The Big Botsu“
Kosmilise mopsi sünni- ja iseseisvuspäev on iga päev. Meie, hingesugulased oleme Issiga mõlemad piiritus usalduses. Mina tean, et Emerson kui igavene rändaja tuleb alati tagasi. Issi omakorda usaldab kõiksust, et ma pimedana tema läheduses uidates auto alla ega järsakust alla ei satu. Kõik toimib.
Kirjanikul on veel arenguruumi – tema haarab mu sülle, et ei juhtuks – aga eks Murutar on ju tüdruk kah. Ongi hea, et ta nagu kõigi rahvaste ema mind pidevalt jälgib – selleta ta ju ei näeks. Näeb minu suhteid teiste koerte ja kasside, hobuste ja nähtamatutega. Emerson ajab seni oma tasandi asju ja nii peabki olema – selleks ju kari ongi. Olen jääaja-multikat korduvalt kuulnud ja tean iga oma aatomiga, mida see Matvere-häälne mõõkhambulise Diego lause tähendab.
Vaatamata teadmistele surid need tiigrid välja – aeg sai otsa, uued liigid tulid asemele – praegugi himaalaja lemmmalts ja kanada kuldvits angervaksa seljas.
*
Taevatüdruk, kellega Emerson meid Reiumaa motelli kohtuma viis, on samuti uus liik. Ahjaa, Issi ei teadnud meie minevikuküngastele sõites, et seal on nüüd väike ingellik preili, diagnoosiks autist – tema vanem vend enesevigastamise vastupandamatu vajadusega – tilluke ema, vägev isa ning haskikoer, seisundiks raugaiga. Saime teada, kuidas inimesed valivad endale kõige rängema võimaliku teekonna – Taevatüdruku ja Põgenejaga paigas, kus lisaks massiivsele majapidamisele on jõgi, palju tube ja nurgataguseid, mida valvata…
Me näeme, aga ei pea oma risti tassijatele nõu andma – korraldatagu elu ümber!
Kati ütles, et vanal kelgukoeral on sinised silmad. Mulle tuttava trepi kõrval lebav haski ei suhelnud meiega üldse, sest oli täiega pensionil. Jalutage, mul tänaseks täiega suva. Seega laiendas kirjanik omaenese valvekoeraliku käitumismustri ka peretütrele.
Inglipiiga oli esimest korda inimeseks kehastunud – ta rääkis endamisi, kuulas ja vastas endale ise – kibeles aina vette ega tundnud mitte millegi suhtes ohutunnet. Üleni valutav emakribu jooksis, passis ja tassis. Kuna selliseid hingi kehastub inimeseks järjest rohkem, ongi uued inimesed peale kasvamas.
„Saan tänu haski silmavärvile järsku aru, et minu idee luua erilistele lastele oma kool on täiesti sinisilmne: need lapsed peavad eelmiste inimestega võimalikult palju kokku puutuma – senised ja uued peavad kohanema ja ühinema. Neid ei tohi erikoolidesse ega turvatubadesse eraldada,“ ütles kirjanik. „Paradiisist saadetud piigal on ilus ülesanne – aga emme on tema hoidmisest ja kaitsmisest nii kurnatud-tilluke-kõhnake… Ja nina on tal saanud samasuguse lopsu nagu sinul, Emerson – analoogne murd on olnud. Mopsid olete.“
Issi kehitas ennast piredalt – endise modelli edevus ajas enne karva turri, kui minu inimene mõistis, et see on kompliment. Ta läks ujuma. Minu ujumistest oli seal Reiumaa romantilistel küngastel piisavalt juttu, et seda mitte korrata.
*
Mina ei ole suisaider. Mitte keegi mitte ühegi loomrahva seas ei ole enesetapja.
Inimesed tõlgendavad meie äpardusi ja valearvestusi inimese moodi. Kirjaniku üks kassidest – noor siiam – ajas seni konni taga ja laiendas oma territooriumi üle maantee, kuni sai autolt löögi ja läks enne uut tulemist kirjaniku kampsuni sees kivi alla puhkama. Perenaine ahastas: meil saavadki mehed kas munadest lahti või suisa otsa… No kuulge! Mina, mops, küll oma kotude ega praeguse elu pärast ei karda – tulen aga jälle, lähen aga jälle ega kao kunagi. Mina olen!
Issil on onud mitmeid, meie kirjaneitsil üks suhe, millega üksildust lõpetada.
Kirjaniku ainus üritus kui pekkiläinud katsetus oli nii raju eksitus, et jälge jätkus kauemaks – sattus olema vahva maskiga suureline alkar, kes vihkas loomi. Juba esimesel külaskäigul, kui meie lugude kirjapanija otsis murelikult oma kolmest kassist üht pakaseliste hangede vahelt, piisas katkise hingega ülbiku ühest lausest alatiseks: „Loodetavasti jäi auto alla, sul ongi neid liiga palju.“
Krooniline joodik oli ka kirjaniku viimane seaduslik, aga vähemasti loomasõber.
Mis ei takistanud tal minu sõbratar-buldogi kohta öelda: „Tulen teen talle halal-tapmise, pääseb sinusuguse käes piinlemast ära taevasse.“
Inimeste puhul on ametlik abiellumine muide midagi muud kui koerte paaritamine vastavalt paaritusplaanile ja sugupusade sobivusele. Märgistamine.
Inimeste puhul on enesetapule kaldumine üha tavalisem. Turbotõbedega rööbiti.
Väidetavalt on igaüks meist ise valinud, millisele planeedile kelleks sündida.
Maa peal paraku on mujalt tulnutel nii talumatult kohutav, et nad ei suuda. Kes pilvisena, kes puha puhtana läheb ära. Vaadates minu minevikuradadel nostalgia-laksutades otsa noormehele, kelle emal käis teda jälgides 24/7 karmapõletus, ütles minu kirjanik lausa kuuldavalt: „Ekke, Jörgen, Kaur…“
Ekke sai noore näitleja kõrgeima tunnustuse ja läks ära. Jörgen sai suuresti näitlejate poolt improviseeritud Aurora-filmist idee, kuidas lahkuda päriselt samamoodi nagu filmis… ja läks ära. Kaur oli oma isa palvel kirjaniku hoole ja valve all, kuni põgenes kõike ja kõiki maha jättes võõrsile ja läks ära.
Mida teha? Veel kindlamalt hoida piire mina-mitte mina vahel. Mõista ja korraks need kogemused sisse hingata – ja kohe ka välja hingata. Kahju. Head teed. Mingu järgmisel kehastumisel paremini. Mina olen.
Jah, ma tajun, kui raske ülesanne see piiri pidamine inimloomale on – kaastunne ja püüd abistada tuleb aina tagasi. Miks? Et oma enese valudega mitte tegeleda.
*
Kunstnik, kes elas siin motellis enne meid ja ukraina põgenike varjupaika, läbis siinsamas nendel küngastel eluperioodi otsekui „Kättemaksukontorist“ – Mihkel Ulman on sinna kirjutanud lausa mitu episoodi vampiir-gurude kenast kombest oma järgijad tühjaks tõmmata ja surma saata.
Kõndisime kunstniku foksterjeriga mööda sedasama kohta, kus oli sektantide ajal sütelkõnni rada. Kunstnik jutustas kirjanikule, kui lihtne on sekti kuuludes kukkuda põhjatusse kuristikku, kus puudub võimsaim teadmine: MINA OLEN.
Minu tulemine Reiumaale päästis nii paljud – kunstnik pääses vampiiride küüsist. Hiljem, kui siia sõjapõgenike varjupaik tuli, päästsime ja tervendasime pagulasi ning nende koeri-kasse-küülikuid.
Leidsin ühenduse sütelkõnni ja sektiga läbi foksterjeri ning panin läbitud ajad riiulisse tagasi. Ma ei kiitle oma teenetega ega kurda katsumuste üle: olen mops.
*
Issi autos ühelt südameühenduselt teisele sõites hoidis kirjanik vasakut kätt minu ja tema oma koera juures-vahel-kohal-peal-seas… Meil oli seedida äsjane kohtumine Slaavatariga.
Tundsin turjakarvades veel Slaavatari peenikesi aristokraatlikke hinnalise maniküüriga sõrmi. See oli minu elust päris suur osa, mil me koos põgenike varjupaika pidasime – kui Issi oli matkadel, olin mina kuningannaliku kaunitariga ning minu inimene arutles temaga ka ühise kodu loomist… aga.
See aga peitus naiste pilguvahetuses. Kirjanik tajus üllatunult, et Slaavatar on armukade, sest oletas: neil on Issiga suhe. Ei ole armukadedamat inimest kui truudusetu – kes on truu, ei kujuta mitme raua tules hoidmist ettegi.
Kirjaniku tugevad soonelised käed, erinevad taimed küünte all, ütlesid mulle: „Ma saan loodusest igale küsimusele vastused. Pagulanna arvas, et meil sinu Issiga on suhe – ja armukadedus lõi üle pea – sest tal on väikelinnas mitu suhet, mille pärast tal on kolleegidega hõõrumised. Ta on ilus ja eriline – topeltelu tõttu ei saa ta ennast toonase varjupaiga kontekstis näidata.“
Mina, mops, tean ju, et temake on meiega kogu aeg mitte ainult topelt, vaid 3-4kordset mängu mänginud ning tal on ka koduse vürstiriigiga kogu aeg olnud hoopis teised suhted ja suhtlemised kui need, mida esitleb – tulevad vürsti telgitagused iga päev päevavalgele, tulevad ka topeltmängurite trikid kandikule – ei ole ta märter, vaid äge ema, kellel on laste pärast lihtsam-turvalisem provintsis varjuda. Vaba hing vabal maal – minu poolest olgu sel ilusal kavalal tüdrukul õnne.
*
Hoopis hullemad on seestumised, mille tagajärjel meie seas tegutseb tuttav keha võõra hingega – Issi silmitseb koos ülejäänud üldsusega Ariana Grande ja Jim Carrey sarnaseid olendeid, kelles rokib võõras vaim. Kuhu sellesse kehasse sündinud hing sai?
Mõnulesime väikelinna südames tagahoovide embuses peituvas oaasis, kus roosa kass vaatas kirjanikuga tõtt ja lakkas hetkega mind kartmast. Kassiga ühendus tõi kirjanikule fläššbäki. Tal oli toona enam kui saja kilone isane bernhardiin, kes ühel laste sünnipäevapeol nipsust ära pööras. Seestus.
Üdini leebe hiiglane tormas väikesele armsale tüdrukule ühegi põhjuseta peale, pures tema käe peaaegu otsast, nii et verd pritsis kõikjale. Misjärel pirakas kiskja lülitus välja – lakkas olemast. Kuna loomaarst keeldus üsna noort tervet tegelast magama panemast, viis kirjanik pärast ärakeeramist täiesti apaatse olendi kennelisse, kus temaga saadi jadamisi toredaid kutsikaid.
See Keegi, kes hellahingelisest koerast inimsööja tegi, leidis järgmise keha. Peretütrest sai järsku bläkkfiimeil, kelle edasine elu oli väikeste vahepeatustega manipuleerimiste jada, mis lammutas isiksusi ja suhteid ning hävitas perekondi.
Koera seestumisest alanud musta olemi ralli põhjustas lahutusi, sõltuvusi, kaotatud aastaid ja võimalusi – ning puhta elurõõmu, millel lasus Must Vari.
*
Teises südalinna põiktänavate rüppe peitunud oaasis ronis mu kauane sõbratar, üleni elurõõmus terjer mulle selga. Nagu ikka. Tal oligi vaatamata pisiasjale, et ta oli tüdruk, selline komme. Jõngutas külalise kõigepealt korralikult läbi, et oma elujõudu näidata.
Seda oli ses oaasis mitmel põhjusel vaja – esiteks oli tema karjas üks praeguse ajastu turbotõbede juhtum ning terjer tahtis kõigiti näidata, et elu läheb alati edasi. Teiseks oli tal sünnist saati kõver käpake.
Samal ajal, kui kirjanik kõneles terjeri perega tüvirakkudest ja ravikanepist selliste juhtumite tervendamiseks – ta oli sellest suisa raamatu kirjutanud – jooksis tema sisesilme ees kanalis omasoodu pildirida.
Nad läksid tütrega kutsikat ostma – plaanis oli grifoon ning nad seisid kennelis sibeleva pesakonna ees, tajudes kellegi pilku. Nösu. Oli see nüüd mops, pekines, frentši või meiega samast tüvest rakutatud väike spanjel – nösu. Tal oli tugeva jõnksuga saba, mille pärast ta saadeti võõrsilt tagasi. Enam kui poole aastane koer oli ära visatud, šokis ja… kasvas tüdruku külge. Sõna otseses mõttes. Hetkedel, mil piiga oli koolis, konutas nösu ootava puntrana tema voodis. Ta kinkis oma hinge-ihu-vaimu lapsele, kellele ta sobis kõvera sabaga.
*
Nelja käpa, kabja või sõraga meie – loomrahvad, oleme alati ühtaegu nii maanduses kui kuunduses. Minu Issil oli tarvis minu kohale kummarduda ja ma viisin ta läbi maanduse lovesse ilma, et ta märganuks: samal ajal hoidis tonnine hobune tema ristluude peal oma piiritult heatahtlikku koonu.
„Üks töömees ütles äsja, et kardab mind – järelikult tuleb mind vorstiks teha,“ ohkas hobune.
„Kullakene, mullegi on öeldud, et olen nii vahvasti seapõrsa moodi, et maitsen kindlasti hästi – ei tea, kas ketšupi või karriga,“ mühatasin vastu.
Vorst ja varss – see teema oli just täna mitmeti õhus. Just samal ajal, kui töömees oma hõa-hõa-hõa-vorstik-juttu irvitas, võitles loomakliinikus elu eest mära, kes poegis emaka ribadeks ning varsakene oli orvuks jäämas. Universum vastas hobuste ja nende peremeeste palvetele… omal moel. Samal ajal sündis teisel märal mitme soolekeeruga varss, kellest vanakooli talumehed ennemuiste teinuksid vorsti. Nüüd läksid mära ja varss põletamisele – oioioi, keskkond! – ning emata jäänud varss ning varsata jäänud ema leidsid teineteist. Hobune naeratas. Neil, kes ei taju ühtekuuluvust loomrahvastega ega adu, et kõuts ja kronugi on perekonnaliikmed, on veel pikk puhastumise ja puhkemise teekond ees. Võimalik, et tulevad järgmisel korral kellegi hamstriks või midagi. Olgu võimalikult kõigil ligilähedaseltki selline peremees, nagu minul.
Issi sirutas end inimese asendisse. Ta ei teadnud endiselt midagi. Ja siis? Need asjad toimuvad nii ehk naa, sest mina olen.

1. Kes neid lugusid jutustab?
2. Mida tähendab, et iga päev on sünni- ja iseseisvuspäev?
3. Mille poolest erineb ja sarnaneb koera ja inimese usk, lootus ja armastus?
4. „Selleks ju kari ongi!“ – kustkohast pärit ja kelle repliik see on?
5. Kuidas tajub autismi kui nö diagnoosi kirjanik?
6. Miks erinevalt loomrahvastest inimesed end tapavad?
7. Elu võimalikkus koos loomavihkajaga – on see mõeldav?
8. Mida tähendab seestumine ja hingerööv mopsi tõlgenduses?
9. Kuis sobib hobuse vorstiks ja koera sašlõkiks tegemine sinu ilmavaatega?
10. Mida sümboliseerib mopsi tõlgenduses kõver käpp või saba?
11. Kirjuta oma – või kujuteldava – looma lugu sulle olulisel teemal!

Tee
Kuitahes paigas me oma maailmas oleme, isegi eraklikkust eelistades vajame mõnikord liikumist ja uusi elamusi, et vägesid valitseda: kui kaua sina, hing üht ja sama seisvat seisundit ikka naudid. Avatud Talude Päev 2026 tõi Jakobi palverännaku tee keskpunkti Südamesallu pool tuhat inimest, kes olid korraga ja kordamööda nagu kingitus. Nende saabumise jadarada pani sisekõrvus kõlama Sandra Nurmsalu: „See on tee, nad rändavad nii päevast päeva…“ (Urban Symphony, Moskva 2009).
Samavõrd, kui täna on mõeldamatu Venesse matkata, oli plandeemia ajal palveränduritele suletud Santiago de Compostela ning põhjast lõunasse Maarjamaad läbiv pilgrimaaži teekond pühitses meie koju pühakoja, südamekujulise kuuseringi kui katedraali.
Erinevatel tasanditel teelised mänglevad sõnadega – mis sa teed, ah teed, tee mulle ka, olen teel.
Istanbuli levelil esitas Neiokõsõ Pajusaare-Pilvre „Tii“ laulu ning Südamesalu esimese lavastuse leitmotiiv „Kodutee“ on ristiisa Evald Kotkasule tahtel koos konnakotkaste ja pistrikutega alatiseks siinsetes latvades.
„Siin me oleme!“ on rahvuskehandi silmis Juhan Smuuli fraasina tulijaid tähistamas – olgu tühistamisega, nagu on. Saabuvad teekaaslased on nagu kingitus, kellest mitmetest kujunevad päriselt ja päriseks kaasteelised.
„Sul on vaja tuhandete imetlust, küll ma tean!“ võib alkotee valinud kade külamees saatürina mökitada, kuna tema tasandil on nii.
Teenimine on siin: tere tulemast kodumaa külastajatele – avali süda Eesti avastajatele. Märgilisena olid mitmed lahtiste uste päeva teelised koduotsijad: kus ma praeguse karbi asemel tegelikult elada tahan – ehk on ka minu elutee edasine kulgemine suurde nukutuppa ja oma muinasmaale.
Teerajamise praegune teivasjaam on taevasse joonistatud kogukond. Alguses oli sõna – kõik on energia, seega on siin Raeküla ja Jaapani, Valgu ja Itaalia ristteel sündinud tulevane ökoküla. Hingetee äratundjad laulavad sosinal: „Country road, take me home to the place I belong to…“
Praegu veel ollakse „on the road again“ – loodetavasti viib taoistlik sisetunne paljud meist ka Sibulateele Peipsi äärde: Juhan Liivi mere ääres, kus enam metsa ees ei ole, kaovad asjatud hirmud. Seal elavad rahvad rahus ja sõpruses – nagu Kuldajastul – tee endale teene, mine ja näe.
Küllap tead, et ka inglise keeles on „way“ mitmetähenduslik sõna e polüseemiline teeside tekitamise võimalus – nii tee kui ka moodus, laad ja viis – väelaul kui teeviit.
Sing, my sister sing – because You’re wise in a ways on the ways as a woman by far.

Tee kui sümboli semantika:
„Kirjanduses viitab „viis“ eelkõige temaatilistele rännakutele, taoistlikele või filosoofilistele eksistentsiteedele või konkreetsetele kaasaegsetele teostele, nagu Cary Groneri postapokalüptiline romaan „Tee“. Samuti kirjeldatakse, kuidas lugejad töötlevad narratiive ja kuidas tekstid muudavad inimmõtlemist.
Filosoofilised ja temaatilised teedTaoistlik traditsioon: „Tee“ (Tao) esindab universumi loomulikku, sundimatut voolu, mida ida mõjutustega luules ja proosas sageli uuritakse kui reaalsusega kooskõlas elamist.
Püsti arhetüüp: tegelased läbivad sageli füüsilist teed või sisemist teed, et saavutada lunastus, eneseleidmine või valgustumine.
Lähenemised lugemisele ja analüüsile, kognitiivne interaktsioon: Teadlased nagu Geir Farner märgivad, et see, kuidas me loeme, sõltub aktiivsest dialoogist lugeja mõistuse ja teksti struktuurse hääle vahel.
Analüütilised objektiivid: lugejad dekodeerivad raamatuid, kasutades tihedat lugemist (keskendudes ainult sõnadele), kontekstuaalset lugemist (ajaloo uurimine) või teoreetilisi raamistikke (nagu psühholoogilised või feministlikud nurgad).
Transformatiivne mõju ja perspektiivne nihe: enamik Redditi kasutajaid nõustub, et transformatiivne kirjandus toimib omavahel seotud veebina, kujundades ümber selle, kuidas inimesed suhtuvad empaatiasse, ajalukku ja oma ellu.“
*
„Tee (doroga) on vene kultuuris sügav sümbol, mis tähistab saatust, lõputut ruumi ja tõe otsimist. Peamised aspektid hõlmavad avatud rada, ekslemist ja raudteed.
Kosmos ja saatus – lõputu maa: suured vahemaad muutsid tee elu teekonna, ebakindluse ja vabaduse sümboliks. „Vene tee“: sageli seotud muda (rasputitsa) ja tohutute ruumidega, paneb see proovile inimese vastupidavuse ja hinge.
Kirjandus: Kirjanikud nagu Nikolai Gogol (Surnud hinged) kasutasid kolmikut ja teed, et küsida, kuhu riik liigub.
Rändurid ja palverändurid – Stander-by ja palverändur (strannik): traditsiooniline tegelane, kes lahkub kodust pühasid radu kõndima või vaimset tõde otsima.
Väljaarvatud vabadus: teel kõndimine tähendas tavareeglitest ja sotsiaalsetest ahelatest vabanemist.
Raudsed maanteerajad: Hilisemas kultuuris ja luules (nagu Marina Tsvetajeva loomingus) sai rongiteest tänapäevase kiiruse, saatuse ja eraldatuse sümbol.“ Google AI

Kraftide OÜ-le kuuluvas vesiveskis resideeriv elukunstnik otsib uut ohvrit.
Ühtlasi on ta Südamesalu noorele perenaisele võlgu 8300 eurot – surus meile peale kokkuleppe, et tütardele ei kirjutata ning on seda lepet kahe aasta jooksul sellise summa eest rikkunud.
Südamesalu kinnistu ostsime temalt meie eelmise talu müügiraha eest, et korvata muinsuskaitse avariitööde toetus, mis tal… ära kulus. Hmkhm.
Kati Saara Murutar, MTÜ Ingli puudutus ja OÜ Aabrami hobulausujad

Kulutused, investeeringud ja massiivne tööpanus sai tehtud heauskselt, Robert Borodini kompulsiivsetest vassimistest-varjamistest eksitatult.

1) 7.1.2017-7.7.2020 – rendilepingu sõlmimisest abiellumiseni – 2) abielu aasta jooksul – 3) pärast lahutust 2 viimasel aastal.

Pandeemiani kandsid kulud kolme peale
OÜ Aabrami hobulausujad, MTÜ Ingli puudutus ja Kati Saara Murutar
Pandeemia ajal ja järel hävitas Borodin osaühingu renomee ja osaühingu enese.

Talgud – inimesed, riistad, toit jmt – 7 talgud a 1000 – 7000 eurot – finantseeris OÜ.
Nende käigus ruumhaaval puhastatud ja kultuurikeskuseks kohandatud hoone on täna veel lagunenum-korratum-kõlbmatum kui toona alustades. Vaatamata Richard Murutari pingutustele on jumalikust vahemerelisest hoonest järel varemed, mille seinad vajuvad ja põrandaalune hallitab-seenetab ning igas ruumis on prügimägi.

Pärijatelt ostes hinnati hoonetekompleks hinnaga 180 000 – OÜ Altveski osakapital – täna on selle hind max 80 000, seega on OÜ hääbunud.
2 viimase aastaga on ebaadekvaatne omaniku esindaja amortiseerinud objekti –
Pindi, Epicenter, Uus Maa Nord, 1kinnisvara sõltumatu hinnang 80 000 eurot on peremeheta varemete jätkuva hallitamise ja seenetamise tõttu – ülevalt sajab eterniitkatus läbi, alt tungib kanalisatsiooni ja drenaažita objektil kõdu tubadesse.
Nüüd, pärast avariiohtlikuks vajumist ja varisemist, vammi ning paisu seadusetuks muutumist, elektri väljalülitamist, pääste- ja muinsuskaitseameti sekkumist on jääk 70 000 eurot. Seda vähendab veelgi tõsiasi, et muinsuskaitsealune park on 5 viimase aasta jooksul džunglistunud, järve kaldale rajatud maakividest lõkkeplats padrikus ning panustatud kuud ja aastad tööd on tagasi nullis.
Pais kuulub mõningatel andmetel lammutamisele objekti omaniku raha eest,
tagastamisele läheb selle ehituseks kulunud 300+ tuhat eurot – kogukond on kaalunud ka nõude esitamist üleujutuste tekitamise pärast tekkinud kulude asjus – uppunud keldrid, nende tühjendamine-päästmine.
Seni on karismaatiline hurmur RB suutnud nii keskkonna- kui ka muinsuskaitseameti relvituks kudrutada ning jätkab majaaluse kasutamist kanalisatsioonina ja sisemuse pruukimist prügimäena.

Stuudio MINA OLEN käivitamise projektide kirjutamine ja omafinants – 7000 – OÜ kantud kulud.
Borodini raske joobe tõttu läks piinlikku praaki salvestus-etendus Südamesalu salavägi – 3 kaamerat, droon, 2 operaatorit, režissöör, sõidukulud – 5000 eurot (OÜ)– häbiväärne materjal on tervikuna alles – võime ära monteerida koos seisundist tulenevalt lõhki rebitud püksitagumiku ja sealt välja tolgendava kellapargiga.

Uganda reis kultuurisuhete-ettevõtluse huvidest – laenu 3000 võttis Murutar isiklikult
Reisikulud kandis OÜ
OÜ Aabrami hobulausujad kulud OÜ Altveski omandi heauskseks korrastuseks:
Sillaehitus 1000
Elupuud + mullad-väetised – 1000
Aiad OÜ Altveski ja RB maadel – 500
Killustik ja kopatöö – 500
Töömees Raimond – 500
Esimese korruse elekter 1500
Tulekahjujärgne haldus 500
Teise korruse elekter 1500
Veevärk 1000
Pargikorrastus-küttepuude tegu-tõkkepuu 2000
Osalise kompensatsiooni maksis Borodin muinsuskaitse toetusest.
Objekti korrastamisel-teenindamisel kasutati OÜ omandis olevat Belarussi – 5000 – lõpuni kasutati – ning jäeti politseile teatamata, kui RB selle tutvuse alguses deliirses seisundis ärandas.
Kauplust Tervist, Aafrika! teenindades amortiseeris RB viimseni kaubiku Citroen Jumper – 3000 ning kasutas OÜ Aabrami hobulausujad kütust 1000 liitrit – praeguse hinna juures 2 eurot liiter…

Kaupluse rajamiseks, seinamaalideks, mööbli-sisseseade jne peale kulutas OÜ Aabrami 5000 eurot

OÜ Altveski rentnikuna panustas MTÜ Ingli puudutus heauskselt 40 kuud, OÜ loovutas igas kuus tööjõudu, vahendeid ja tööriistu keskmiselt 2000 euro eest kuus – abiellumine 7.7.2020 muutis mõnevõrra olukorda. Oma pere ja kodu ju…

2020. aastal kandis muinsuskaitseamet Borodini erakontole avariitoetuse 36 000 majaaluse kanali renoveerimiseks.
Sellest reaalselt kasutati 6000 – Borodin oli Ugandas, vabatahtlikena töötasid Kati Saara ja Indira Murutar ning Margareta Murutar. Mihkel Babtšenko sai töötasu läbi Mivo Ehituse – 10 000 + materjalid-kütus-jmt
Ugandas kulutas Borodin süüdimatult ülejäänud toetuse oma laenudele-elamisele-sõitudele.
Toetuse eest ostis Borodin farmeriauto Volkswagen Taro – 4000
traktori T-20 – 1000
finantseeris tagumise tee ehituse – 2000
maksis elektri – 2000 – peagi selgus, et seda kõike toetuse summat kõrvaldades.
Puudujäägi ilmnedes maksis Murutar 16 000 – seetõttu oli konteiner-stuudio-tagala rajamisel tarvis võtta 30 000 kodulaenu, tagatiseks Südamesalu ja Borodini maad.
Selle korvas Südamesalu maade tulek Murutari omandisse.

Pandeemia tõttu sulgus stuudio, et töötukassa vahendusel RMKsse hooajatöödele minna, astus Murutar oma 10aastase OÜ Aabrami hobulausujad juhatusest välja.
Lisaks mahhineerimistele andis Borodin selle OÜ vahendusel Mihkel Babtšenko inkassosse ning Murutar sulges endale kuuluva OÜ – kahju 5000

Enne abiellumist ilmnenud valed-vassimised oli lootus abielludes maandada.
Uganda ettevõtluse osalused jagas Borodin ümber otsese korduva võltsimise teel – perekond Raudvere sai võltsitud dokumentide abil Borodini poole, Jüri Krafti poole jagas RB Murutariga – mis on samuti kaheldavalt õiguslik. Üheaegselt vana Krafti lahkumisega astus Murutar bizzist välja.
Aafrikas kulutati ebapädevalt ära 300 000 investorite raha, kuna projekti juht RB oli pidevalt ebaadekvaatne ja kaotas usalduse. See kahju on veel käsitlemisel. Ühtlasi resonantsi Raudvere vahepealsete kangelastegudega.
Litsentse pikendama minnes püüdis, aga ei saanud RB litsentse vasakule müüa – ärandas ja turustas vaid Raudverede puurmasina hinnaga 100 000.

Pärast lahutust 2021. aasta juulis, endale ja tütrele konteiner-varjupaika rajades kulutas MTÜ Ingli puudutus OÜ Altveski esindaja RB tõttu ca 5000 eurot ülearu, kuna haige naaber demoraliseeris pidevalt töömehed, jootis neid, segas ehitamist „abistamisega“, sundis endaga tunde istuma ja aega raiskama.
Toimusid mitmed tapmiskatsed
– Richardi lastel soovitas RB keelega proovida, kas nende toa seinal lahtiselt turritavad juhtmed on voolu all – olid – õnneks sai Murutar vahele
– Murutar sai duširuumis boilerilt löögi, mis viskas ta duširuumi uksest välja
– Töömees Raimondile söötis RB endale määratud tugevaid rahusteid ja jootis õllega kanget alkoholi, nii et töömees vaakus 2 päeva hinge
– Hõimlane Kiur sai samuti pahatahtlikult naabrilt tablette – oksendas 2 päeva.

Lisaks pidevad aedade maha sõitmised, autode lõhkumised – MTÜ kahjud 3000 eurot
Teadliku-tahtliku altvedamise tõttu asjata kasvatatud lehm ja vasikas – Murutari 1000 ja Maria Indira 16. sünnipäeval maha niidetud 5 aastat kasvatatud kuumaasikad 2000

5 viimasel aastal on RB hoidnud Murutari pideva psühhoterrori all –
majas sees toimunud 3 ja õues korraldatud 2 põlengut on põhjustanud foobia,
psühhopaadi luulud põhjustavad pideva sms-ide ja kirjade voo, mis tingib 3 kohal töötava Murutari lisastressi ja läbipõlemise ohu – vajalik toksilisest suhtest tervenemise teraapia – vähemalt 5000 eurot – kusjuures toimub pidev tasalülitamine ahistamise ja rünnete näol.
Füüsilist vägivalda on olnud ühel korral – mitmete pealtnägijate juuresolekul –
kägistamine ja hoop põlvega selga, mille järelmõjud osutusid püsivateks.

Igale poole kirjutamised-helistamised-postitamised deliiriumis on kahjustanud Murutari töövõimet ja renomeed vähemalt 30 000 ulatuses.

Seega on kahjud ja kulud kokku:
1. OÜ Aabrami hobulausujad SUURIM SUMMA + firma lõpp
2. MTÜ Ingli puudutus – laenud seni seljas
3. Kati Saara Murutar – töötab alkohooliku tekitatud kahjudest väljumiseks 3 kohaga õpetajana, kirjaniku-toimetaja-tõlgina ning peab oma kodu üksinda.

Hagemine ületab uudisekünnise samal hetkel.
Raudvered pole veel otsustanud, mida endale põhjustatud kahju 300 000 pluss varastatud puurmasin – lõpptulemusena teha. Pada sõimaks katelt…
Kuna RB ei vaja enamat kui voodi ja alkohol, tsiteerides tema enese lahkunud ema – tegemist on lootusetu musta auguga, kellele tuleb kehtestada edasise vandalismi keeld ja tõkend. Igasuvine obsessiivne-maniakaalne laamendamine Südamesalu aedade kallal on tinginud regulaarsed politseivisiidid, millele on värvi lisanud joomingute käigus puhkenud kaklused.
Hiljuti lahkunud Borodin senior ostis Valgevenesse majakese, kuhu poeg on lubanud kolida. See ei muuda fakti, et enne on ta jõudnud altaka lõplikult hävitada ning tinginud tõsiasja, et Murutari Südamekool ei ole projektimaastikul abikõlbulik…
Põrandateta ja kanalisatsioonita, varisemisohtliku, küttekollete-korstendeta hoone edasise saatuse määravad ka pääste-, keskkonna-, maksu- ja muisnsuskaitseamet.

Avatud Talude Päev meie juures Südamesalus kingib vaikse endassevaatamise võimaluse koos hobustega vabaõhu katedraalis angervaksa korjates, kasside seltskonnas maalides ja kirjanik Kati Murutari juhendamisel tervendavat kirjutamist kogedes.
1. 25. ja 26. juulil saad rahulikult hingata ja rahuneda
2. Tervendav kirjutamine puhastab ja vabastab – aga võib olla ka Sinu raamatu esimene peatükk
3. Tunde järgi maalida saad nii paberile kui puutahvlitele ja seintele
4. Ringkäigu Südamesalus teeb eriliseks see, et tegemist on Jakobi palverännu tee keskpunkti, vabaõhu katedraaliga
5. Angervaksa õitsemise kõrgaeg on just sel ajal – meil on ka ohtrasti kummelit jt vägiseid taimi
6. Hobustega suhestumine on meie juures loomulik olemise osa
7. Võid ka lihtsalt ilus olla
Nagu kogu Eestis, on ka meil värav valla alates kella 10st
Kati Murutar
5107709

Valitsus vihkab rahvast
1) toimeta tekst 2) kirjuta, mida meie valitsusest arvad – kas ja kuidas olukorda lahendada
3. juunil kogunesid Toompeal meeleavaldusele inimesed, kes on mures michaliitliku valitsuse ebakompetentse ja rahva ning riigi tegelike vajadustega mitte arvestava tegevuse pärast. Ühiselt nõuti 90 protsendile rahvast vastuvõetamatu kabineti tagasiastumist ning kõneldi võimalustest kriisist väljumiseks. Ka mulle anti sõna ning toon siinkohal ära, mõtted, mida kogunenutega jagasin:
Valitsus vihkab rahvast
Head Eesti riigi pärast muretsevad inimesed! Oleme täna kokku tulnud, et rääkida kuhjuvatest probleemidest, mis röövivad eesti inimestelt tulevikulootuse ning paiskavad meie riigi ühe jõulisemalt allakäiguspiraali. Exeli tabelisse võime ju vormistada praeguse valitsuse hääletorude poolt üleshaibitud majanduskasvu, tegelik pilt, mis avaneb inimeste ostuvõime languses, elukvaliteedi mandumises, demograafilises surmateekonnas ning valitseva autoritaarsusega mittenõustujate üha jõulusemas tühistamises vähemuste nimel ideoloogilise puhastuse käivitanud poliitiliste aktivistide poolt, näitab midagi muud.
Meie riiki juhib Reformierakonna ja olematu fantoompartei Eesti200 10 protsendilise toetusega valitsus, kellele avaldavad poolehoidu vaid erakondlased ise ning riigiteenistujatena tulusasse toiduahelasse kuuluvad ametnikud. Rahva enamus mõistab aga üha selgemalt, millisesse kaosesse on riik ministreid mängivate võhikute ebaadekvaatsete otsuste tulemina jõudnud ning ootab pikisilmi, et michaliitlik õudukas asenduks tarkusest ja vastutusest kantud juhtimisega.
Demograafiline kriis.
Valitsuse tegevus kinnitab, et michaliidid vihkavad rahvast, sest üksnes kättemaksuhimuga võib seletada olukorda, kus sügavas demograafilises kriisis, ei suuda valitsus midagi ette võtta, tagamaks lastega peredele kindlus tulevikuks. Tulemuseks on Eesti sünnituskordaja langemine tasemele 1,16 last naise kohta. Rahva säilimiseks peaks kordaja olema vähemalt 2,1.
Meil ei jätkuvat raha, et maksta tõhusaid lapsetoetusi. Hiljuti teatas sotsiaalminister Karmen Joller siiski uhkusega, et üksikema toetus tõuseb 80 eurolt koguni 100 eurole ja tõuseks veel, aga vaat seda raha eelarves pole.
Kulla vihkavad valitsejad! Vaadake üle oma ministeeriumite koosseisud, kus jätkub piisavalt pöidlakeerutajaid, keda tootvale tööle saata. Uurige ka palgalehti, sealhulgas enda palganumbrit. Kas olete helde palga ikka välja teeninud? Kas teie toolisoendajatest poliitilised nõunikud väärivad tuhandetesse ulatuvaid palku? Lõpetaks ametnikearmee kasvatamise ning nende nuumamise ja leiaksime kohe kümneid, ehk isegi sadu miljoneid, millega lastega peresid toetada, koolides pakutava toidu kvaliteeti parandada, laste kultuuri- ja huvihariduse eest maksta. Küsimus on tahtmises ja riigiaparaadi võimalustega vastavusse viimises, mitte raha puudumises.
Tarbetu raiskamine.
Michaliitlik riik raiskab raha ettevõtmistele, millel pole perspektiivi, olgu selleks siis Rail Baltica nime all rajatav grandioosne Tallinn-Ikla kiirsusla liin, helded pealemaksmised kalli roheenergia maaletoojatele, raha uputamine mõttetutesse ja tulemusi mitte andvatesse integratsiooniprogrammidesse või viis miljonit maksma läinud fosforiidiuuringud, mille ellu viimine tõukab Eesti tõelisesse looduskatastroofi ning kiirendab kontrollimatut migratsiooni. Vaid oma rahvast vihkav valitsus käitub sarnaselt.
Toimetulekuraskustes pensonärid.
Michaliitliku valitsuse viha tunnevad ka pensionärid. Eesti pensionid on konkurentsitult ühed Euroopa madalamatest. Terve elu on inimesed maksnud riigile ausalt makse, ehitanud oma tööga unistuste Eestit, mille eest oldi valmis eelmise sajandi kaheksakümnendate lõpus, üheksakümnendate alguses endast kõik andma, ja nüüd vireleb Eesti vabaks laulnud rahvas kesise pensioniga, makstes sellelt veel makse, et riik saaks palgata ministeeriumitesse ja ametitesse uusi mittemidagitegijaid, kes aitaksid imelisel põllumajandusministril Terrasel jõuda selgusele sigade sigivuse saladustes või avaramõttelisel majandusministril Keldol jagada riigieelarvest 2,3 miljonit eurot, mis lapseohtu ministrisarnane tegelane on otsustanud eraldada riigiasutustes pidude ja prallede korraldamiseks, et selgitada riigiteenistujatele reformierakondlikke väärtusi.
Ligilikud hüperaktsiisid.
Euroopa riikides kasutatakse majanduse olukorra parandamiseks aktsiiside ja maksude alandamist. Meie rahandusguru Jürgen Ligi on aga targem kõigist ja kinnitab, et 24% käibemaks on õnnistus, kõrge tulumaks aitab tuua meile parema elu ja röövellikud aktsiisid kiirendada teekonda õnnele. Nii elamegi ühtses Euroopas, kus näiteks Hispaanias on enamusele toidukaupadele käibemaksuks 10% või ka 4%. Ligi meelest on see aga äärmine rumalus, kui inimestele läbi madalama maksukoormuse rohkem raha kätte jätta. Kes Ligi seisukohaga ei nõustu on loll ja paha, sest Ligi teab, kust pumbata eelarvesse raha. Vot nii! Aga netikasiinodele võib nipsust maksusoodustusi teha. See on Ligi meelest igati majandust elavdav meede, mis siis, et riigi rahakott selle kahtlase niinimetatud eksimuse tõttu kõhnemaks muutus.
Abita jättev tervishoid.
Vihkav valitsus on mõelnud sellelegi, kuidas neid mitte toetav rahvas panna valu kannatama, ja mis oleks lihtsam, kui purustada senine tervishoiusüsteem, jõudes suurepärasesse seisu, et kel raha, maksab arstilkäigu eest hingehinda ja kellel raha napib, paneb kõrvad pea alla. Eesti tervishoiuga on lood kriitilised, sest tervisekassa ei suuda enam ammu piisavalt arstiteenust tagada. Samas kui tervisekassa poolt kompenseeritavaid eriarstiaegu tuleb hea õnne peale jahtida ning kriitilise haigusega inimene jõuab arstile heal juhul alles mitme kuu pärast, on raha eest võimalik saada abi kohe järgmisel päeval. Keskpärasest perearstist ministriks vupsanud Joller kavatseb aga teha kõik endast oleneva, et muuta arstijuurde saamine tavainimesele veelgi keerukamaks. Peagi jõuame seisu, kus Jolleri töö kannab vilja ning vahepeal tõusnud keskmine eluiga hakkab taas langema, sest kui pole arsti ja EMOsse pöördumine võrdsustatakse riigireetmisega, ei saa paremat loota.
Ideoloogiasse känguv kultuur.
Jürgen Ligi sarnaselt äärmise intelligentsuse ja vaieldamatu empaatiaga sotsiaalmeedias oponente sõimavate valitsusliikmete kõrval on meil ka märksa tasakaalukamaid ja salakavalamaid ministritooli kulutajaid. Imetlusväärne, kuidas kultuuriminister Purga siidise diskorikäe all kaotavad olulised etendusasutused riigipoolse toetuse, loovutades selle vähemuskultuure eelistavatele kisakooridele, ning kunstinäitustele jõuavad üha enam vaid taolised installatsioonid, mida isegi paadunud liberaalrevolutsionäär koduseinale ei riputaks. See on ju kaasaegset tümpsu armastava daami puhas töövõit, nagu ka helded rahaeraldused vähemuskultuuri propageerivatele agitgruppidele ja lolli rahvast moodsa loomingu asjus harivatele jutlustajatele. Nii kaob eesti keel ja kultuur lõpmatusse ajaringkäiku, asendudes ägeda ingliskeelse massimeediaga.
Kuritegevuse pealetung.
Valitsus vihkab rahvast, võttes neilt igasuguse kaitse petturite, kurikaelte ja liiklusmõrvarite eest. Moskvas küsitava kõrghariduse saanud siseminister Taro enam isegi ei varja, et ohu korral pole lihtsal eestlasel abi loota. Politsei isikkooseisu kärpimine, prokuratuuri ebakompetentsus ning kohtute praktika üha leebemate karistuste mõistmisel, on viinud meie õiguskaitse kriisi. Meile öeldakse avalikult, et pettureid pole võimalik karistada ja nende poolt tuuri pandud raha tagasi ei saa. Meid harjutatakse teadmisega, et linnaruum muutub noorte kuritegevuse kasvades üha ohtlikumaks, ent selle vastu pole võimalik midagi teha. Jalakäijaid ohustavad kõnniteedel autokiirusel kihutavad elektrirattad ja tõuksid, ent politsei ei kavatsegi midagi ette võtta ja kergliikluses ohtlikke vigastusi saanud inimeste ravikulud jäävad läbi tervisekassa meie kanda, sest rendifirmad ja seadusvastaseid liiklusvahendeid müüvad ettevõtted ju ei vastuta.
Töötus ja lootusetus.
Mille muu, kui oma rahva vihkamisega võib seletada, et valitsus poeb kasvõi nahast välja, et lihtsustada migrantide sisenemist kohalikule tööjõuturule. Tulemused on drastilised. Samal ajal, kui töötuse määr ületab ametlikes hinnangutes 7% ja noorte osas lausa 23%, ei väsi sutid-keldod tegelemast kolmandatest riikides pärit tööjõule senisest veelgi vabama liikumise tagamisega. Ida poolt meile jõudnud tööjõust, mis oma inimestelt võimalused võtab ning palganumbrite kasvule järsult pidurit tõmbab, pole mõtet kõneldagi. Aga michaliitide arust on kõik parimas korras.
Suude sulgemine.
Täna räägime sellest, et 10% protsendise toetuseni langenud valitsus peaks tagasi astuma, aga võibolla juba lähitulevikus pannakse meie suud kinni, sest niinimetatud kriisiolukorra seadus, mis riigikogus heks kiideti, annab võimaluse opositsioon ja muud neetud vastalised vaikima sundida. Pole kriitikuid, pole probleemi. Kui kõlab ametlik käsk: „Ärge vigisege ja virisege, vaid nautige õnne, mille Reformierakond on oma imeliste poliittehnoloogiatega meie õuele toonud!“ tuleb sellele alluda, sest tsensuuriseaduse eiramine toob kaasa karistuse.
Eesti väärib paremat saatust.
Tänan, et mu ära kuulasite! Vaatamata kõigele usun, et kui ebakompetentsete ministrite aeg hiljemalt järgmiste valimistega lõpule jõuab, taandub sünkmust öö ning annab maad uuele koidule. Elagu Eesti! Elagu rahvas, kes väärib parimat!
Vsevolod Jürgenson

Arendus-innovatsioon-loomeettevõtlus

Eesti keele õppijad ja eesti keeles lugejad nii Eestis kui ka võõrsil vajavad uusi, värskeid, praeguse maailmaga kooskõlas interdistsiplinaarseid õppematerjale-vahendeid ja lugemisvara.
Vana kooli õpikud ei tööta – MTÜ juht Kati Murutar on seda pikaajalise õpetaja-koolitaja-juhendaja karjääri jooksul näinud.
Ja sellest lähtuvalt uued – kooliprogrammi järgivad ning samas klassikat praeguse ajaga siduvad õppematerjalid.
Eesti keele õppijad ja eesti keeles lugejad vajavad meie “Meistrite Aabitsat” nii paberist, e- ja digi- kui ka audioversioonina – samuti keeleõppimise kaarte mitmetähenduslike sõnade kaartidena.
Samuti vajab praegune eestimaailm “Püha Graali” tõlget ja nt menuki “Naisena sündinud” uut tulemist – 40a hiljem.
Meie poolt vaadates on aeg oma aastatepikkuse töö tulemused rahvani tuua.
Oleme seni olnud suuresti kohakesksed – laagrid-koolitused-jne
Oleme müünud oma intellektuaalset omandit mitmele koolile.
Nüüd on aeg meie kauase töö tulemused inimesteni tuua.
Koostööpartnerid: Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Keele Instituut, Raplamaa Rakenduslik Kolledž, keeltekool Dialoog jt
Ärimudel kolib kohapõhistelt koolitustelt-laagritelt-rekreatsioonilt õpikute-õppevahendite tootmisele.
Tootearendus lisab vanakooli paberraamatutele e-digi-audioformaadi.
Keeleõppe lahendus on äpp.
Filmi puhul rakendame AI-metoodikat.
Loogiliselt reastatud investeering – 100 000 – läheb müügilt tagasi tulles ahelreaktsioonina järgmistesse ja järgmistesse toodetesse.
Kirjastame “Meistrite Aabitsa” – koos e-digi-audioversioonidega.
Toodame mitmetähenduslike sõnade õppemängu kaardid ja äpi “Nii palju tähendusi”.
Tõlgime lõpuni ja kirjastame “Püha Graali” – koos e-digi-audioversioonidega.
Kirjutame-kirjastame “Naisena sündinud 40 aastat hiljem”
Loome tehistaibu abiga muusikalise katastroofikomöödia filmi “Valge varjupaik”
Tekitame pretsedendi videoõpikust – “Naine õmbleb maja”
Koostame jutukogu “Saage saaga” – hõlmab meie kultuurikeskuse ja noortestuudio Lood.
Täidame sotsiaalse tellimuse – petuskeemide-armukelmide-õngitsejate äratundmise-ennetamise ning ohvriabi õpiku.

“Meistrite Aabits” 2027 kevadel
“Nii palju tähendusi” kaardid ja äpp – 2026 sügisel
“Püha Graal” 2027 suvel
“Naisena sündinud 40a hiljem” 2027 sügisel
“Valge varjupaik” 2028 kevadel
“Naine õmbleb maja” 2028 suvel
“Saage saaga” 2028 sügisel
Petuabiõpik KOHE.

Finantseerimisallikad seni:
– Omafinants
– Koostööpartnerid nii tellijate kui toetajatena
– Projektimaastik
Kirjastamine (toimetamine-küljendus-kujundus-trükk)
Kaartide tootmine
Äpi loomine
e- ja digiteoste tootmine
AI-filmi loomise kulud

21. sajandile omaste vahenditega, värskete-eluliste tekstidega, mängulises-meelelahutuslikus võtmes on ainus tegelik moodus nii keelt õpetada kui ka lugema ja kaasa mõtlema kutsuda.
Me saame inimese telefonist ja kaitsemullist kätte õppima ja arenema kas nii – või ei saagi.
Meie pühendumisest oleneb eesti keele ja kultuuri püsimine.
Oleme eestluse elujõu hoidjad, kandjad ja tulevikku viijad.

Südamekool
Altveski vesiveski hoonetekompleksi juurde kuulunud kuivati – 15x30x ca 17 meetrit – on tänase Südamesalu kinnistule rajatav loodus-loovus-holistiline kool, mille keskel on koolipidaja elukondlik ruum ning maantee pool tall koos õues õppimise ruumiga ja jõe pool klassituba.
Nimi
Südamekool tähendab looduses looval moel üldhariduse ning rekreatsiooni ja rehabilitatsiooni pakkumist nii lastele kui täiskasvanutele.
Eesmärk
Südamekool sünnib lähtuvalt sotsiaalsest tellimusest ja kogukonna vajadusest.
Metoodika
Südamekooli rajamiseks on Tartu Ülikooli humanitaaria magister Kati Saara Murutar juurde õppinud pedagoogikat ja projektimaastikul majandamist. Koolipidajal on kunstiharidus (Pärnu Kunstikooli esimene lend + Tallinna kunstiülikooli ettevalmistuskursus), muusikaharidus (Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi muusika, joonestamise ja bioloogia kallak), tantsukoolitus balletistuudios Pärnu teatri Endla juures (Aita Indrikson, Inna Sulg, Mait Agu ja Laine Mägi).
Murutaril ja Aabrami hobulausujad MTÜ-l on nii laste kui täiskasvanute laagrite ja koolituste pidamise kogemust enam kui 30 aastat.
Steiner-holistiline metoodika on Mikk Sarve algatatud õuesõppe analoog. Koostööpartnerid on Waldorfkool, Holistika Instituut, president Kersti Kaljulaidi fond, Alar Krautmanni kool ning rahvusvahelise võrgustikuga
Семейное образование – проект Игоря и Валентины Чапковских – Семейное образование
Südamekool kuulub ühisesse võrgustikku Lilleoru (Ingvar Villido), Adila-Pihali (Urmas Sõõrumaa), Pesa (Ralf Neemlaid) ja Sänna kultuurimõisaga (pk Noor).
Teisalt on olemas koostöine võrgustik Nuiamäe, Juurimaa, Rebala ja Ranna Rantšo kauaste kolleegidega.
Rahastamine
Südamekooli rahastab
1) Südamesalu omanik Kati Saara Murutar
2) Südamesalu hobusekasvatust, produktsiooni ja koolitusi korraldav MTÜ Aabrami hobulausujad
3) Projektimaastik

Ettevõtluse toetamine

https://culture.ec.europa.eu/funding/cultureu-funding-guide/discover-funding-opportunities-for-the-cultural-and-creative-sectors
www.rapla.ee – tegevustoetused
https://www.pria.ee/uudised/jaanuaris-avanev-toetus-soodustab-maapiirkondades-kaasaegse-ettevotluskeskkonna-rajamist
https://www.pria.ee/toetused/maapiirkonna-ettevotjate-konkurentsivoime-suurendamise-investeeringutoetus-2026
Keskkond
Südamesalu haridus- ja rekreatsioonikeskus on oma pokumaa ja puudesaluga Vigala jõe kaldal läbinisti ja tõeliselt roheline kool Kuusiku hoiualal.
Talli ees päikesekatuse all pakume hipoteraapiat ja loodusharidust.
Elukondlike ruumide 1. korrusel on erakooli-loovlaagrite esmane klassituba koos abiruumide ja raamatukoguga.
Jõepoolse ristküliku kohale ehitatava katuse all 2. ja 3. korruse tasandil on edaspidi arendatava erakooli ruumid.

Ökokogukonnad ellujääjatele ja ELU edasiviijatele
1)Samal ajal, kui koolide sulgemine ja töökohtade kadumine külades sunnib inimesed linna abituteks, peaksime ÜLEEILE tulema maale, kus elektri ning kõige sellega kaasnevata jäädes toime tulla. 2) Visioneeri oma ökoküla – off-grid kogukond koos selle tööjaotuse ja loova looduslikkusega. Vaata Youtube’i näiteid märksõna alt off-grid ja eco-communities – meenuta, kuidas olid üles ehitatud mõisad ja talud kui terviklikud tootmisüksused. 3) – kelle maale küla rajad – kuidas ja kellest moodustub kogukond – milline on tööjaotus – kes oled sina suurel pildil, mida oskad-teed-õpid või õpetad 4) Ära unusta oma külast kirjutades ja joonistades, et muusika, tants, maalimine ja voolimine pole sugugi „pehmed“ tegevused – see on õnnelik-olemise elus hingus. Lahedat loomist!
Oled sa mõelnud, kuidas ellu jääd, kui elekter kaob: vesi ja küte, internet ja nutipluti – kõik vait. Kui õues on miinus miljon ja kaupluseuksed kinni, kustkohast sinu pere siis süüa ja kütust saab?
Kus sina oled päevil, mil Eestis nagu Kiievi vürstiriigis on 1 kraad korterelamu toas ning Kanada -50 kraadi ja USA lumetormid näitavad, kuidas on, kui kodukülast kuhgi ei pääse. Tuleb meelde, miks õieti kogukondadena külades elati.
Elati ju ennegi – kirjeldab talupojamõistlikku elutarkust meiemaine rahvalooming. 20-meetrilised Atlandi lained Euroopa läänerannikul tuletavad omakorda meelde, miks kõikjal linnused kui isetoimivad terviklahendused mäe otsa rajati – mitte vaid vaenlase tõrjeks, vaid ka omade kaitsmiseks loodusjõudude eest.
Maarjamaa talud ja mõisad olid põhimõtteliselt omaaegsed ökokogukonnad, kus ümber kooli-kiriku-kõrtsi tehti liialdamata öeldes kõik sealsamas omade ringi tööjaotuses: vili leivaks ja viinaks, vill ja lina rõivasteks, savi ja raud nõudeks ja riistadeks.
Nii, nagu minevikust olevikku, läheb Eesti praegusest aegruumist tulevikku kas permakultuursete off-grid ökokogukondade võrgustikuna või üldse mitte. Jah, teekond toitvate-katvate-kandvate juurteni käib sajajalgselt longates.
Eesti permakulturistid Väikese jalajälje asumist Sänna kultuurimõisani on kogenud fifty-sixty probleeme rohkem kui lahendusi ning ökomökode üritustel osalemine on kinnitanud väidet: kui vorsti tahad süüa, siis ei ole hea teada, mis seal sees on.
Nii, nagu eestlased Kaukaasiasse ja Siberissegi, on karjalased rännanud Uut Head Ilma looma Ameerikasse ning tagasi tulles sattunud lõksu, millest räägib Eestis filmitud Röhr-Mattila-Annila panoraamne heldelt pärjatud film „Igitee“.
Tänapäeval seevastu tõstavad Ameerikas ja Austraalias tiivad põlisrahvaste postkolonialistlikud anti-contra-versus reservaadid: „Põlisameeriklaste ökokülad ja põlisrahvaste juhitud jätkusuutlikud projektid keskenduvad traditsiooniliste ökoloogiliste teadmiste kombineerimisele kaasaegse jätkusuutlikkusega, et edendada toidusuveräänsust, kultuuri säilitamist ja keskkonna taastamist. Peamised näited hõlmavad traditsiooniliste oskuste väljaõppega RREVDR põlisrahvaste indiaanlaste küla (OR) ja päikeseenergia mikrovõrke kasutavat Sacred Stone Village (ND). Need kogukonnad rõhutavad sageli kogukondlikku elu, permakultuuri ja taasühendamist maismaa esivanemate tarkusega.
RREVDR põlisrahvaste indiaanlaste küla (Oregon): pakub kaasahaaravaid kogemusi, mis keskenduvad traditsioonilistele küttide-korilaste tehnikatele, lõhepüügile ja ravimtaimede alasteleteadmistele, mida juhivad põlisrahvaste vanemad kultuuripärandi säilitamiseks, austamiseks ja edasiandmiseks.
Sacred Stone Village (Standing Rock): Laagrist välja töötatud projekt keskendub suure tihedusega ja odavatele elamutele, taastuvenergiale (päikesehaagised) ning kogukonna juhitud keele- ja pärimusealasele haridusele.
Jätkusuutlikkuse algatuste dekoloniseerimine: sellised projektid nagu OUR. Kuigi Kanada ökoküla ei ole ainult kohalik, keskendub see säästva arengu „dekoloniseerimisele“, kaasates põlisrahvaste maahoolduspõhimõtted kaasaegsesse seaduslikku permakultuuri.
Põlisrahvaste toidusuveräänsus: paljud jõupingutused keskenduvad traditsiooniliste toidusüsteemide taastamisele jahipidamise, kalapüügi, koriluse ja aianduse kaudu, et asendada poest ostetud töödeldud toidud kohalikest allikatest pärit tervislike alternatiividega, nagu on näha erinevatest põlisrahvaste juhitud algatustest.
Nende projektide eesmärk on tegeleda nii majandusliku ebakindluse kaotamise kui ka kultuuriteadmiste jagamisega, edendades kogukonna vastupanuvõimet.“ www.ourecovillage.org
Ameerika amishid – vägevate habemete ja hobuvankritega paljulapselised tsivilisatsioonist taandujad on algselt olnud religioonipõhised lihtsad-ehtsad taaskasutuse maailmameistrid, kes eelistavad hobust, mitte autot ning telepaatiat, mitte telefoni ega televiisorit. Nende ökomajapidamise kese on THE BARN, mis ehitatakse mitmesajakesi ning mille sees ja ümber kogu usk, lootus ja armastus pulseeribki.
Ajalehes Eesti Kirik jutustasid Krasnojarskis vissarionlaste juures külas käinud eestlased: „1994. aastal asutasid Tiberkuli järve äärde oma kogukonna ehk ühispere inimesed, kes otsustasid järgida end Vissarioniks nimetava mehe õpetust. Sünkretistlik vissarionlus kutsub tagasi pöörduma ausa ja puhta elu juurde kooskõlas loodusega, toetama emakest Maad. Tuuma ümber miksitakse sobivaid elemente õigeusust, peamiselt Uue Testamendi põhjal, hinduismist ja budismist. Kummardatakse päikest, mistõttu ka ökoasustuse keskset mäe peal asuvat küla nimetatakse Päikeselinnaks, kirikutorni võrdsete haaradega ristil on ümber ratas, vimplid augustikuisel õnnistussõnumi peol (blagovest) meenutavad kujutisi Suur-Novgorodi muinasajast.
Vissarioni uus sõnum kannab pealkirja «Viimane testament», ta kuulutab uue ajajärgu algust, neil ongi oma ajaarvamine – nüüd algab aasta 44 –, ja Inimese Poja teine tulemine on ilmselgelt tema isikuga seotud. «On aeg, kus räägitakse otse ja mitte enam tähendamissõnadega,» tsiteerib uus prohvet testamendi preambulas Johannese evangeeliumi.“
Mayade prohveteeritud maailmalõpu ajal 2012. aastal rändasid Vissarioni alias Krasnojarski Jeesuse juurde Tuuli Roosma ja Arbo Tammiksaar. Paar pluss režissöör Jaak Kilmi salvestasid telesaatesarja „Meie aasta Siberis“ ning dokumentaalfilmi „Kristus elab Siberis“. Ehkki Tuuli oli hädas lüpsi-põllupidamise-käsitööga, tahtis ta pidevalt kontrollitud-arestitud (ilmselt maavarade tõttu) külla nii väga tagasi, et telepaar läks edasi Indoneesia, India jne ökokommuunidesse oma poegi inimesteks kasvatama.
Loodus-loovus-loogiline loomulikkus on ühendanud kogukonnad kõigil kontinentidel võrgustikuks, mis jagab õppevideoid, raamatuid ja koolitusi, kuidas erineva suurusega asumid luua ja käivitada. Me siin oleme kujunemas lageraiutud tööstuspargiks ning räägime üha harvem Eesti Nokiast. Kas me oma hirmunud väsimuses üldse otsime seda veel?
Oled sa mõelnud, et me võiksime olla mudel, eeskuju, tõestus elu võimalikkusest Maal? Ökokülade võrgustik teeks meie isamaast üleriigilise emakeelse rahvuspargi, mis toodab ja kasvatab eluks tarvilise ise, on energeetiliselt sõltumatu ning seega mitmekihiliselt kaitstud.

Intentional Community Bookstore

https://www.igi-global.com/dictionary/off-grid-network/75432

1st Indigenous Ecovillage

https://meshcore.co.uk/
https://natural-resources.canada.ca/funding-partnerships/smart-grid-deployment-grid-networks

Mopsi memuaarid
Big Botsu – The Dog

Väikese koera suur silmapaar kutsub otsa vaatama endale, sinu koerale, armastatule ja lastele – ta on aus teejuht senitundmatutesse ja iseenese eest varjatud maailmadesse.
Maailma esimene raamat mopsi tõugu koerast sünnib Eestis nii eesti kui inglise keeles.
Botsataja ei ole lihtsalt väikest kasvu tubli sportlik terviklik lemmikloom – ta ei ole padjakoer ega memmekas!
Botsu on Koer: ta on rändaja, seikleja ning südamesõber. Ta on matkanud ja elanud mitmelkümnel maal. Kuni tema peremees, Hiking Estonia matkameister Andrus Aus on omapäi reisinud, seni on moodustunud Botsut hoidnud sõprade Omadering. Õigupoolest on väike suurmees pigem neid inimesi hoidnud ja tervendanud. Aga ühtlasi nende proovinädalatega ka õpetanud, kas pere ja lapsed oleksid valmis 24/7 oma koera eest vastutust võtma.
Meie mops vaatleb ja jutustab nii oma tõu kui üldse koerte totumisest, külma ja kuumaga kohanemisest, tervisest-tõbedest ning tõelisest tervenemisest – kokkutulemistest ja laialiminemistest.
Koer on alati KOHAL. Ta näeb, teab ja mõistab rohkem kui inimesed aimavad.
Ole meiega ja võta selle jumaliku isiksuse kingitus vastu!
Kati Murutar
Raamatu koostaja – mopsi sekretär
*
Meie raamat tuleb trükist 19. septembriks 2026 – siis saab Botsataja 12aastaseks.
Seejärel ilmub teos ka e- ja audioraamatuna.

Pug Memoirs
Big Botsu – The Dog

The big pair of eyes of a small dog invites you to look at yourself, your dog, your lover and your children – he is an honest guide to previously unknown and hidden worlds.
The world’s first book about a dog of the pug breed is born in Estonia in both Estonian and English.
Botsataja is not just a brave athletic complete pet of small stature – she is not a pillow dog or a jerk!
Botsu is a Dog: he is a traveler, adventurer and heart friend. He has hiked and lived in several dozen countries. Until his master, Hiking Estonia hiking leader Andrus Aus, has traveled on his own, the circle of his people, real friends who kept Botsu has been formed until now. In fact, the little great man has rather kept and healed these people. But also taught with these rehearsal weeks whether family and children would be ready to take responsibility for their dog 24/7.
Our pug observes and tells about the wholeness of this breed and dogs in general, adaptation to cold and heat, health and diseases, and real healing – gatherings and dispersals.
The dog is always THERE. He sees, knows and understands more than people can imagine.
Be with us and receive this gift of divine personality!
Kati Murutar
Book creator – pug secretary
*
Our book will be published by September 19, 2026 –, then Botsataja will be 12 years old.
The work will then also be published as an e-book and audiobook.

Мемуары мопса
Большой Боцу – Собака

Большая пара глаз маленькой собаки приглашает вас взглянуть на себя, свою собаку, своего возлюбленного и своих детей – он является честным проводником в ранее неизвестные и скрытые миры.
Первая в мире книга о собаке породы мопс родилась в Эстонии на эстонском и английском языках.
Боцатая — не просто храбрая спортивная полноценная домашняя собака небольшого роста – она не подушечная собака и не придурок!
Боцу — собака: путешественник, искатель приключений и друг сердца. Он путешествовал пешком и жил в нескольких десятках стран. До тех пор, пока его хозяин, руководитель похода Hiking Estonia Андрус Аус, не путешествовал самостоятельно, круг его людей, настоящих друзей, которые держали Боцу, формировался до сих пор. На самом деле, маленький великий человек скорее сохранил и исцелил этих людей. Но эти репетиционные недели также показали, будут ли семья и дети готовы взять на себя ответственность за свою собаку 24 часа в сутки, 7 дней в неделю.
Наш мопс наблюдает и рассказывает о целостности этой породы и собак в целом, адаптации к холоду и жаре, здоровье и болезням, а также о настоящем исцелении – собраниях и расселениях.
Собака всегда ТYT. Он видит, знает и понимает больше, чем люди могут себе представить.
Будьте с нами и примите этот дар божественной личности!
Кати Мурутар
Создатель книги – секретарь мопса
*
Наша книга будет опубликована к 19 сентября 2026 года–, тогда Боцатадже исполнится 12 лет.
Затем работа будет опубликована в виде электронной книги и аудиокниги.

Raplamaa Rakenduslik Kolledž

Kati S. Murutari tööplaan 2025/2026 õa

Töökavad 2025/2026

Kursused
1. 7.-8.klassi tasandusõpe
2. 9.klassi eesti keel
3. 9.klassi kirjandus
4. 10.-12. klassi ja ametikooli I-III kursuse kirjandus
5. 10.klassi ja I kursuse eesti keel
6. 11.klassi ja II kursuse eesti keel
7. 12.klassi ja III kursuse eesti keel
Moodulid

8. Avalik esinemine – IT
9. Kogukonna projektid – IT
10. Eestikeelsed lepingud – IT
11. Eestikeelne dokumentatsioon – IT
12. Eestikeelne süsteemihaldus, majutuskeskkond – IT
13. Erialane eesti keel – IT
14. Kompleksülesanded – IT
15. Arvutivõrgud – IT
16. Programeerimise alused IT
17. Praktikapäevikute korrastamine
18. Lõputööde vormistamine
19. Praktiliste- ja loovtööde vormistamine ja kaitsmine
20. Massikommunikatsioon
21. KV25 tasandusõpe

*

8. klass – eesti keel – 70 tundi

Suuline ja kirjalik suhtlus
teeb kuuldu ja loetu kohta suulise ja kirjaliku kokkuvõtte, käsitsi või arvutil;
märkab tekstides ja suhtluses tehtavaid keelevalikuid;
annab kaaslase tekstile tagasisidet, põhjendab ning avaldab viisakalt ja asjakohaselt arvamust ja seisukohta nii suuliselt kui ka kirjalikult;
esitab kuuldu ja loetu kohta täpsustavaid ja kriitilisi küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi;
väitleb eakohastel teemadel ja teeb väitluse tulemusel järeldusi ja üldistusi;
analüüsib virtuaalsuhtluse olukordi.
Suuline ja kirjalik suhtlus
Kuuldust ja loetust kokkuvõtte tegemine. Märkmete tegemine kuulamise ajal, asjakohaste küsimuste esitamine. Suulise arutelu tulemuste kirjalik talletamine. Märkmete tegemine käsitsi ja arvutil. Konspekt. Märksõnade valik ja funktsioon. Üksteise konspektide lugemine ja täiendamine.
Üksteise tekstide tagasisidestamine viisakalt, nii suuliselt kui ka kirjalikult. Kaaslase julgustamine, kiitmine, parandusettepanekute pakkumine.
Väitlus, väitluse reeglid.  Vestluspartneri väite ümbersõnastamine, selle kohta küsimuste esitamine. Oma hinnangu andmine. Argumendi ja vastuargumendi esitamine. Järeldamine ja üldistamine. Väitlemine rühmas.
Virtuaalkeskkonna suhtlussituatsioonide analüüsimine.

Teksti vastuvõtt
tunneb olulisi teabe- ja meediatekstide liike, nende kasutamise võimalusi ja ülesehitust;
loeb ja kuulab sihipäraselt, valib sobiva lugemisstrateegia, analüüsib kriitiliselt mitmesuguseid teabe- ja meediatekste;
osundab teabetekstide keelelisele eripärale lugemise ajal;
kirjeldab meedia eesmärke ja olemust, võrdleb eri meediaväljaandeid ja kanaleid ning nende kasutusvõimalusi ja eesmärke;
kontrollib loetud tekstides fakte, esitab kriitilisi küsimusi, eristab libauudist uudisest;
märkab kujundlikku keelekasutust mõjutusvahendina;
Teksti vastuvõtt
Teabetekstide (õpikutekst, populaarteaduslik tekst, entsüklopeedia jne) eesmärk, tunnused ja ülesehitus. Populaarteadusliku keelealase artikli lugemine, teabe  vahendamine kaaslastele. Loovtöö aluskirjanduse leidmine, lugemise eesmärgistamine, loetava teksti ülesehituse tundmine.  Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ja tõlgendamine. 
Meediaeetika kesksed põhimõtted. Sõnavabaduse põhimõte ning selle piirangud. Meedia võimalused ja eesmärgid tänapäeval. Meediakanalid: televisioon, raadio, veeb. Kvaliteetajakirjandus, kultuuriajakirjandus ja meelelahutuslik meedia. Eri väljaannete võrdlemine.
Meediatekstide põhiliikide meenutamine ja võrdlemine eri meedia kanalites ning väljaannetes.  Arvamust vahendavate tekstide võrdlemine ja analüüs: arvamuslugu, essee, arvustus. Peamised retoorilised võtted arvamustekstides, keelelised mõjutamisvõtted. Kriitiline lugemine. Autori seisukoha leidmine ja ümbersõnastamine ning enda hinnangu sõnastamine. Fakti ja arvamuse eristamine, faktide kontrollimine. Libauudise äratundmine.

Tekstiloome
leiab tekstiloomeks vajalikku teavet raamatukogust ja internetist; valib kriitiliselt alustekstid ning osundab neid sobivas vormis;
kirjutab enda tekste prtosessikeskselt: kavandab teksti, võtab arvesse tagasisidet, toimetab, viimistleb, avaldab teksti sobival viisi;
valdab erinevaid alusteksti kasutamise võtteid;
oskab eesmärgipäraselt kirjutada loovtööd, kirjandit, valitud meediateksti ja arvamuslugu.

Tekstiloome
Alustekstide (meedia- ja teabetekstid) põhjal kirjutamine. Alusteksti põhjal kirjutamise eeltöö: mõtete leidmine loetud tekstidest, enda mõtetega sidumine. Teema ja peamõtte sõnastamine. Kava koostamine, mustandi kirjutamine. Tagasiside mustandile. Teksti ülesehitus ja sidusus, teksti liigendamine. Alusteksti kasutamise võtted: tsitaat ja referaat. Parafraseerimine. Alustekstist saadud mõtete väljendamiseks vajalike keelereeglite ja väljendusvahendite kasutamine. Teabeallikatele ja alustekstidele viitamise võimalused. Intellektuaalomand.
Valitud žanris faktipõhise meediateksti kirjutamine: materjali kogumine, infoallikad. Teksti ülesehitus ja sobivate keelevahendite valik. Eeskujutekstide analüüs, eesmärgi, sihtrühma ja avaldamiskoha valimine. 
Arvamusloo kirjutamine: eeskujutekstide analüüs, eesmärgi, sihtrühma ja avaldamiskoha valimine. Põhiseisukohtade esitamine, teksti ülesehitus ja sidendus, sobivate keelevahendite valik. Kaaslase teksti tagasisidestamine, enda teksti ümberkirjutamine ja toimetamine kommentaaride põhjal. Teksti avaldamine.

Keeleteadlikkus
nimetab eesti keele murdeid, toob näiteid murdekeele eripäradest;
nimetab oskuskeeli, kasutab oskussõnastikke ja teab erialamärgendi tähendust sõnastikes;
kirjeldab algustsäheõigekirja reegleid, eristab ametlikku ja mitteametlikku konteksti algustähe valikul;
nimetab sõnaliike, leiab need lausest ja toob sõnaliikide näiteid;
teab eesti keele lauseehituse peajooni; tunneb keelendite stiiliväärtust;
leiab õigekirjajuhiseid keeleallikatest;
rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates;
kirjeldab lause suhtluseemärki, määrab lauseliikmed;
selgitab rind- ja põimlause erinevust, leiab rind- ja põimlause osad, sidendid ning kasutab neid korrektselt ja eesmärgipäraselt;
kirjavahemärgistab liht- ja liitlauseid, segaliitlauseid, otsekõnega lauseid, põhjendab sidendi ja märgi valikut;
valib konteksti otsekõne, tsitaadi või kaudkõne, märgib need kirjas korrektselt.
Keeleteadlikkus
Eesti keele erikujud. Murded. Oskuskeeled. Valdkonna oskussõnastike kasutamine. 
Algustäheõigekiri
Algustähe reeglite leidmine EKI teatmikust jm allikatest, saadud teabe kasutamine. Nimi, nimetus ja pealkiri. Isikud ja olendid; kohad ja ehitised; asutused, ettevõtted ja organisatsioonid; riigid ja osariigid; perioodikaväljaanded; teosed, dokumendid ja sarjad; ajaloosündmused; üritused; kaubad. Ametliku ja mitteametliku konteksti arvestamine algustähe valikul.
Sõnaliikide meenutamine: tegusõnad, käändsõnad (nimi-, omadus, arv- ja asesõnad) ning muutumatud sõnad (määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnad). Määr- ja kaassõnade eristamine. Liit-, ühend- ja väljendtegusõna.
Lauseõpetus ja õigekiri
Lause. Lause suhtluseesmärgid. Lause vahetud moodustajad e fraasid. Fraaside ja sõnaliikide seosed. Lauseliikmed: öeldis, alus, sihitis, määrus ja öeldistäide. Täiend. Lauseliikmete määramine. 
Rinnastusseos. Koondlause. Korduvate eri- ja samaliigiliste lauseliikmete ning täiendite kirjavahemärgistamine. Lisandi ja ütte kirjavahemärgistamine ning kasutamine lauses.
Liht- ja liitlause. Keerulisemad segaliitlaused. Lauseskeemid. Rindlause. Rindlause osalausete ühendamise võimalused, rinnastavad sidendid. Rindlause kirjavahemärgistamine. Põimlause. Pea- ja kõrvallause. Põimlause kirjavahemärgistamine. Segaliitlause ja selle ehitus. Lauselühend kui lause tihendaja. Lauselühendi funktsioon ja sobivus eri teksti liikidesse. Lauselühendi komastamine. Lauselühendi asendamine kõrvallausega. Sõnajärg lauses ja fraasis.
Otsekõne, kaudkõne ja tsitaat. Nende kasutus ja õigekiri. Otsekõne, kaudkõne ja tsitaadi valimine enda teksti. Otsekõne ja kaudkõne võrdlemine, otsekõne muutmine kaudkõneks ja vastupidi.
*

EESTI KEELE TÖÖKAVA 9. KLASSILE

Tundide arv: 2 nädalatundi, kokku 70 tundi õppeaastas

Kasutatav õppekirjandus: Ratassepp, P. Mõtetest tekstini. Eesti keele õpik 9. klassile. I ja II osa. Avita, 1913. Ratassepp, P. Mõtetest tekstini. Eesti keele töövihik 9. klassile. I ja II osa. Avita, 1913. Kasutatav lisamaterjal ÕS, http://www.eki.ee/dict/qs. Sünonüümisõnastik, http://dict.ibs.ee/syn. Eesti keele ortograafia, http://www.eki.ee/books/ekk09. Eesti Keele Instituudi keelenõuvakk, http://keeleabi.eki.ee/?leht=4.
Kasutatav põhimaterjal: õpetaja koostatud programmikesksed tekstid.

Põhikooli riikliku õppekava läbivad teemad on:
1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid; 2) keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele; 3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele; 4) kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis; 5) teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi; 6) tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas; 7) tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele; 8) väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

Õpitulemused
Klassi lõpetamisel õpilane: 1) suuline ja kirjalik suhtlus  esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid;  suudab asjalikult sekkuda avalikku diskussiooni meediakanalites, üritustel ja mujal; kommenteerib veebis asjakohaselt; 2) teksti vastuvõtt  loeb ja kuulab avaliku eluga kursisoleku ja õppimise või töö eesmärkidel ning isiklikust huvist; rakendab lugemise ja kuulamise eri viise ja võimalusi;  loeb ja kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ja arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka õpi- ja elutarbelisi tekste;  valib teadlikult oma lugemisvara;  suudab teha järeldusi kasutatud keelevahenditest, märkab kujundlikkust; 3) tekstiloome  leiab tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või suusõnalist teavet raamatukogust ja internetist; valib kriitiliselt oma teabeallikaid ja osutab nendele sobivas vormis;  oskab eesmärgipäraselt kirjutada kirjandit; asjalikke kommentaare ja arvamusavaldusi;  oskab kirjutada elulugu, avaldusi, seletuskirju ja taotlusi;  seostab oma kirjutise ja esinemise sündmuse või toimingu eesmärgiga ja teiste tekstidega;  vahendab kuuldud ja loetud tekste eetiliselt, sobiva pikkuse ja täpsusega; 4) õigekeelsus ja keelehoole  väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja maailma keeltest; suhestab keeli teadlikult, tajub nende erinevusi;  edastab võõrkeeles kuuldud ja loetud infot korrektses eesti keeles ja arvestades eesti keele kasutuse väljakujunenud tavasid;  leiab oma sõnavara rikastamiseks keeleallikatest sõnade konteksti-tähendusi, kasutusviise ja mõistesuhteid;  tunneb keelendite stiiliväärtust; oskab keelendeid tekstis mõista ja kasutada;  tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasi õppides.

Hindamine:
Õppija on klassi läbinud ja lõpueksamiks valmis, kui on kohal viibinud vähemalt 50% tundides,
järele teinud vähemalt 75% materjalidest ning andnud nii tunnis kui töödes endast parima.

*

KIRJANDUSE TÖÖKAVA 9. KLASSILE

Tundide arv: 2 nädalatundi, kokku 70 tundi

Kasutatav õppekirjandus: Nahkur, A. Sokk, M. Sõna lugu. Kirjanduse õpik. 9. klass. Tallinn: Koolibri, 2003. Nahkur, A. Sokk, M. Sõna lugu. Kirjanduse töövihik. 9. klass. Tallinn: Koolibri, 2003. Kasutatav lisamaterjal Nahkur, A. Sõna lugu. Kirjanduse CDd kuulamisülesannetega. Tallinn: Koolibri, 2003. Telelavastus „Pisuhänd“ (E. Vilde näidendi järgi). Film „Karu süda“ (N. Baturini romaani ainetel). Film „Nimed marmortahvlil“ (A. Kivikase romaani ainetel) Luulekogud. http://www.folklore.ee/Berta/ Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute veebilehekülg: http://portaal.eki.ee/keelekogud.html. Lõiming õppekava läbivate teemade ja teiste õppeainetega
Tüvimaterjal on pidevalt täienev originaaltekstide valimik õpetajalt.

Põhikooli riikliku õppekava läbivad teemad on: 1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine, 2) keskkond ja jätkusuutlik areng, 3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, 4) kultuuriline identiteet, 5) teabekeskkond, 6) tehnoloogia ja innovatsioon, 7) tervis ja ohutus, 8) väärtused ja kõlblus. Lõimingut õppekava läbivate teemade ja teiste õppeainetega võimaldab õppekava kasvatuseesmärkide taotlemine, õpioskuste arendamine, õpitu seostamine eluga, õppekäigud, raamatukogu ja interneti kui teabekeskkonna kasutamine, ainetevahelised projektid, paikkonna tuntud kirjanikule või luuletajale pühendatud üritused; loetavate teabe- ja kirjandustekstide sisu ja õppemeetodite sobiv valik, samade kirjanike loomingu käsitlemine. Lõimimist kunstiainetega võimaldavad rolli- ja lavastusmängud teose põhjal, raamatu illustreerimine, luule viisistuste või taustmuusika kuulamine meeleolu loomiseks jm. Kirjanduse lõimimist teatri- ja filmikunstiga võimaldab telelavastuste ja filmide vaatamine ning lühiarvustuse kirjutamine. Kohustuslik kirjandus Riiklik õppekava näeb ette, et õpilane loeb õppeaasta vältel läbi vähemalt neli eakohast ja eri žanris tervikteost (raamatut). Kui õpilastel on huvi ja raamatud kättesaadavad, võib lugeda ka kolm või kaks teost veerandis. Oluline on, et õpetaja leiaks aega teose lugemist motiveerida, nt näidata klassis teose tiitellehte, illustratsioone, anda vihjeid tegevusele, lugeda motiveeriva katkendi jms. Kohustuslikult loetavad teosed on: 1 1) L. Koidula „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“, 2) A. H. Tammsaare „Kõrboja peremees“, 3) A. Kivikas „Nimed marmortahvlil“, 4) K. Reimus „Haldjatants“, 5) üks teos vabal valikul (soovitavalt noore eesti autori teos), 6) ühe tänapäeva eesti luuletaja luulekogu. Hindamine Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste ning kirjalike tööde alusel. Kirjalike ülesannete puhul parandatakse ka keelevead, kuid valdavalt arvestatakse töö sisu. Omaloominguliste tööde puhul hinnatakse lisahindega sisulist ja esteetilist aspekti. Õpitulemusena hinnatavad tööd ja tegevused:  arutlevad, kirjeldavad või jutustavad kirjandid vähemalt kord õppeveerandis;  lugemiskontroll (lugejakaardi täitmine) ja tunnitöö (töölehed) ühe kogu klassile ühise teose käsitlemisel kord õppeveerandis. Tervikteose lugemise käigus täidab õpilane lugejakaardi ühisaruteluks vajalike küsimustega ;  ühe vabalt valitud teose autori, sisu (tagakaane tekst), tegelaste, probleemi ja sõnumi tutvustamine/reklaam;  luule või proosateksti esitamine;  kontrolltest iga teemaploki lõpus;  rühmatööna Power Point esitlus ühe kirjaniku elu ja tegevuse kohta (esitluste teemad võiks rühmad valida/jagada juba õppeaasta alguses). Kommentaarid töökava juurde Töökava täpsustamisel arvestatakse kooli asukohast tulenevaid kultuurilisi võimalusi ja traditsioone. Kohustusliku kirjanduse valikul arvestatakse klassi üldist võimekust ja lugemisharjumusi. Klassis käsitlusele tulevad tekstikatkendid antakse õpilastele kodus läbi lugeda. Töö kavandamisel peetakse silmas, et õpilased on klassiti erinevad. Ühes klassis saab õpetada rohkem, teises tuleb materjali mahtu kärpida. Töökavasse planeeritakse nii lugemist, jutustamist, teksti tõlgendamist, esitamist kui ka omaloomingulisi oskusi arendavaid tegevusi. Komplekt „Sõna lugu“ on ilmunud enne põhikooli riikliku õppekava uuendamist, sellepärast vajab kasutatav õppematerjal täiendusi. Töökavasse on lisatud uuele õppekavale sobivaid õpetamise meetodeid ja õppeülesandeid. Uued tekstid on lisatud töökava lõppu lisadena. Töökavas on neile viidatud. Lisatekste saab arvutis lugeda, lisaülesandeid aga projektoriga tahvlile lasta. Töövihikus algab uus teema harilikult eelteadmiste testiga ja lõpeb kontrolltestiga. Eelteadmiste testi täitmine näitab õpilaste taustteadmiste taset ja võimaldab õpetajal mõningal määral õpetamist diferentseerida. Kontrolltest on vajalik kokkuvõtva kordamise jaoks teema lõpus. Õpikus on kirjanduslike mõistete „Meelespea“. Käesoleva töökava lisasse on veel lisaks paigutatud mõistete seletusi, mida on vajalik teada 9. klassi ainekava läbimisel.

2 Klassi lõpetamisel õpilane: 1) lugemine  on läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);  loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist;  tutvustab loetud raamatu autorit, sisu, tegelasi, probleeme ja sõnumit ning võrdleb teost mõne teise teosega; 2) jutustamine  jutustab kokkuvõtvalt loetud teosest, järgides teksti sisu ja kompositsiooni; 3) teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad tegevused:  vastab teksti põhjal fakti-, järeldamis- ja analüüsiküsimustele;  kasutab esitatud väidete tõestamiseks tekstinäiteid ja tsitaate;  kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja -kohta, määratleb teose olulisemad sündmused, arutleb põhjus-tagajärg-seoste üle;  kirjeldab teksti põhjal tegelase välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib tegelaste omavahelisi suhteid, võrdleb ja hindab tegelasi, lähtudes humanistlikest ja demokraatlikest väärtustest;  arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;  leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab loetud teose teema, probleemi ja peamõtte, kirjutab teksti põhjal kokkuvõtte;  otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse; Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine  tunneb ära ja kasutab enda loodud tekstides epiteete, metafoore, isikustamist, ja võrdlusi;  selgitab õpitud vanasõnade, kõnekäändude ja mõistatuste kujundlikkust ja tähendust;  mõtestab luuletuse tähenduse iseenda elamustele, kogemustele ja väärtustele tuginedes; Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine:  seletab oma sõnadega eepika, lüürika ja dramaatika, romaani, ja novelli, haiku ja vabavärsi ning tragöödia olemust; 4) esitamine:  esitab peast luule- või draamateksti, jälgides esituse ladusust, selgust ja tekstitäpsust;  koostab ja esitab kirjandusteost tutvustava ettekande; 5) omalooming:  kirjutab tervikliku sisu ja ladusa sõnastusega kirjeldava (tegelase iseloomustus või miljöö kirjeldus) või jutustava (muinasjutu või muistendi) teksti;  kirjutab kirjandusteose põhjal arutluselementidega kirjandi, väljendades oma seisukohti alusteksti näidete ja oma arvamuse abil ning jälgides teksti sisu arusaadavust, stiili sobivust, korrektset vormistust ja õigekirja.

Hindamine:
Õppija on klassi läbinud ja lõpueksamiks valmis, kui on kohal viibinud vähemalt 50% tundides,
järele teinud vähemalt 75% materjalidest ning andnud nii tunnis kui töödes endast parima.

*

Kooliastme õpitulemused klassiti lahti kirju1tatuna: 10. klassi ja ametikooli I kursuse õpitulemused „Kirjanduse analüüs ja tõlgendamine“
11. klassi õpitulemused „Kirjanduse põhiliigid ja žanrid“
12. klassi õpitulemused „Uuem kirjandus“
On tutvunud vähemalt kolme kirjaniku loomingulooga, mõistab nende loomingu tähtsust kultuuri- ja kirjandusloos ning iseloomustab autorite stiili.
Oskab eristada õppematerjalile toetudes kirjandusvoole ja –žanre ning analüüsib teoseid liigi- ja žanritunnuste põhjal.
Oskab nimetada tähtsamaid uuema eesti kirjanduse autoreid ja nende teoseid, tunneb nüüdiskirjanduse peamisi arengusuundi.
Oskab analüüsida ja tõlgendada loetud proosateose sisu- ja vormivõtteid: nimetab teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja –kohta, jutustaja vaatepunkti, tegelaste suhteid, olustikku , sündmustikku ja kompositsiooni.
Tunneb romaani alaliike, toob näiteid autorite ja teoste kohta.
Oskab analüüsida uuemat kirjandust, kirjeldab sõnavaliku eripära ning stiili seoseid teksti sõnumiga, kujundab oma arvamust ja loob seoseid varem loetuga.
Oskab analüüsida ja tõlgendada loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid: minetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab vaatepunkti, kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi ja salmilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte.
Oskab nimetada käsitletud proosa- ja draamateoste teemasid, probleeme ning ideid, analüüsib tegelasi ja nende suhteid, loob seoseid nüüdisajaga ning tsiteerib oma väidete kinnitamiseks teksti
Oskab seostada loetut tänapäeva eluolu ja nähtustega, iseenda, ühiskondlike ning üldinimlike probleemide ja väärtustega.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm pikemat proosateost, lisaks novelle ning õhe autori luulekogu
Oskab nimetada luuleteksti žanri, teema ja põhimotiivid, sõnastab mõtte ning analüüsib keele ning kujundikasutust.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli tervikteost eesti või maailmakirjandusest.
10. klassi ja ametikooli I kursuseõpitulemused „ Kirjandus antiigist 19. sajandini“
Oskab tekstianalüüsis kasutada vajalikke mõisteid.
12. klassi õpitulemused „ Müüt ja kirjandus“ (valikkursus)
Oskab iseloomustada õppematerjalile toetudes eri ajastute kirjandust ja kirjandusvoole, nimetades nende ajapiirid ja tunnused, tähtsamad žanrid, teosed ning autorid.
On läbi lugenud ja analüüsinud neli eesti või maailmakirjanduse proosa- või draamateost.
Oskab kirjeldada mütoloogilisi elemente eestlaste maailmapildis
Oskab määrata eesti kirjanduse tekkeaja ning võrdleb selle kujunemisi muu Euroopa kirjanduse arenguperioodidega
11. klassi õpitulemused „ 20. Sajandi kirjandus“
Teab eesti rahvuseepose sünnilugu ja sisu ning kultuuriloolist ja rahvusloolist tähtsust.

Õppeaine: eesti keel 10. klass ja ametikooli I kursus
Kursus: 2 kursust: „Keel ja ühiskond”, „Praktiline eesti keel”
Rakendumine: 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi – 2 kursust
Koostamise alus: Gümnaasiumi riiklik õppekava

Gümnaasiumi eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda korrektselt kõnes ja kirjas; 2) on keeleteadlik, tajub keelt oma identiteedi osana, analüüsib ning hindab kriitiliselt keele muutumise tendentse ja nüüdisolukorda; 3) tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, oskab valida suhtluskanalit ning suhtleb eesmärgipäraselt, kasutades konteksti sobivat suulist ja kirjalikku keelt; 4) tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab eri liiki tekste lugeda, analüüsida ja koostada; 5) rakendab oma suhtlus- ja tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana; 6) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; 7) valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid. ÜLDPÄDEVUSED Kultuuri- ja väärtuspädevus – rõhutatakse vaimseid väärtusi: emakeele eripära, arenguloo ja kasutusvaldkondade tundmist, kujundatakse õpilase kõlbelisi väärtusi, sotsiaalseid hoiakuid ning tõekspidamisi, suhtumist oma ja teiste rahvaste kirjandusse ning kultuuripärandisse laiemalt. Sotsiaalne ja kodanikupädevus – kujundatakse koostööoskust, julgustatakse oma arvamust avaldama, kaaslaste ideid tunnustama ja teisi arvestama ning ühiseid seisukohti otsima. Eri laadi ülesannete kaudu kujundatakse oskust eetiliselt ja olusid arvestades suhelda nii suuliselt kui ka kirjalikult, nii vahenditult kui ka internetikeskkonnas; kujundatakse koostööoskust, julgustatakse oma arvamust avaldama, kaaslaste ideid tunnustama ja teisi arvestama ning ühiseid seisukohti otsima; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; Enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata adekvaatselt oma nõrku ja tugevaid külgi, arvestada oma võimeid ja võimalusi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda inimsuhetes sõltumatult; Tekstide üle arutledes toetatakse õpilase minapildi kujunemist, õpiolukordades luuakse võimalused suhestuda käsitletavate teemadega, loovülesannete kaudu tuuakse esile õpilase isikupära ja andelaad ning avardatakse maailmapilti. Õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; leida sobivad teabeallikad ja juhendajad ning kasutada õppimisel nende abi; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada erinevaid õpistrateegiaid ja õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasiõppimise võimalusi; arendatakse kuulamis- ja lugemisoskust, eri liiki tekstide mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, eri allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist. Suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada emakeeles, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekst; koostada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust, kasutada korrektset ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi; kujundatakse arutlemise, väitlemise ning nüüdisaegse kirjaliku suhtlemise aluseid. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale ja loodusteadustele omast keelt, sümboleid, meetodeid ja mudeleid; mõista erinevatele tekstidele toetudes loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale; teabetekstide põhjal arendatakse oskust lugeda teabegraafikat või muul viisil visuaalselt esitatud infot, leida arvandmeid, õpitakse leitud infot analüüsima, sõnalise teabega seostama ning tõlgendama. Ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada lühi- ja pikaajalisi plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske; mõelda kriitiliselt ja loovalt, arendada ja hinnata oma ja teiste ideid; Digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus. LÄBIVAD TEEMAD „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” – kujundada õpilase valmidust ja oskusi teha oma elukäiku puudutavaid valikuid ning suurendada teadmisi töömaailmast. Eesmärgiks on aidata õpilasel mõista ja väärtustada elukestvat õpet kui elustiili ning mõtestada oma karjääri planeerimist kui jätkuvat otsuste tegemise protsessi. Tähelepanu pööratakse praktilistele tööotsimisoskustele ja sellekohaste õigusaktide tundmaõppimisele. Õpilastele vahendatakse teavet edasiõppimise ja töö leidmise võimaluste kohta (sealhulgas ettevõtlus). „Teabekeskkond” eri allikatest (sh internetist) teabe hankimist, selle kriitilist hindamist ning kasutamist nii õppeteemakohaste teadmiste laiendamiseks kui ka tekstiloomes. Õpilane teeb meediatarbijana iseseisvaid valikuid ning põhjendab neid, lähtudes oma erinevatest huvidest ja vajadustest. Õpilane on kursis avalikus ruumis tegutsemise reeglitega ning taunib nende rikkumist. Ta mõistab meediamajanduse rolli ühiskonnas, tutvub globaliseerumise mõjudega meedia sisule ja inimeste meediakasutusharjumustele. Läbiva teema ja aineõppe koosmõjul suudab õpilane oma sõnumi vormistada ja seda otstarbekalt edastada.
„Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” – tegevuste ning projektide kaudu süvendatakse õpilaste teadlikkust ühiskonna poliitilisest ja majanduslikust toimimisest, et õpilased saaksid oma kogemuse kaudu tunnetada aktiivseks ja informeeritud kodanikuks olemise eeliseid. „Keskkond ja jätkusuutlik areng” ning „Tervis ja ohutus” käsitlus taotleb õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, keskkonnateadlikuks, vastutustundlikuks ning tervist ja turvalisust väärtustavaks inimeseks. Praktilise keele kursustes toetatakse neid arengusuundumusi teemakohaste tekstide, sh meediatekstide valiku ja analüüsi ning neis tõstatatud probleemide üle arutlemisega suulises ja kirjalikus vormis. Õpilased harjutavad keskkonnaalastes küsimustes otsuste langetamist ja hinnangute andmist, arvestades nüüdisaja teaduse ja tehnoloogia arengu võimalusi (sealhulgas piiranguid), normatiivdokumente ning majanduslikke kaalutlusi. Kujundatakse valmisolekut tegeleda keskkonnakaitseküsimustega kriitiliselt mõtleva kodanikuna nii isiklikul, ühiskondlikul kui ka ülemaailmsel tasandil ning rakendada loodussäästlikke ja jätkusuutlikke tegutsemis- ning majandamisviise. „Kultuuriline identiteet” – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis; õppeprotsess toetab omakultuuri väärtustamist, huvi ja eelarvamustevaba ning teadlikku suhtumist teistesse kultuuridesse. Õpilasi julgustatakse arutlema selle üle, mida toob endaga kaasa elamine teises kultuuriruumis. „Tehnoloogia ja innovatsioon” – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. „Väärtused ja kõlblus” – Keeleõpetus väärtustab funktsionaalset kirjaoskust, õigekeelsust ja sobivate keelevahendite valikut suulises ja kirjalikus suhtluses teiste inimestega, suhtlusoskust, samuti teadlikku kriitilist suhtumist teabeallikatesse, sh meediasse. Keeleõpetus rõhutab ka vaimseid väärtusi: emakeele eripära ja arenguloo tundmist, murdekeeli kui keele rikkust, keele eri kasutusvaldkondade tundmist. Keeleõpetus väärtustab ja suunab õpilast märkama keelekasutuse esteetilist külge, keeleõpetus erinevate stiilide eritlemisel.

I KURSUS „KEEL JA ÜHISKOND“ 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda korrektselt kõnes ja kirjas; 2) on keeleteadlik, tajub keelt oma identiteedi osana, analüüsib ning hindab kriitiliselt keele muutumise tendentse ja nüüdisolukorda; 3) tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, oskab valida suhtluskanalit ning suhtleb eesmärgipäraselt, kasutades konteksti sobivat suulist ja kirjalikku keelt;
4) tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab eri liiki tekste lugeda, analüüsida ja koostada; 5) rakendab oma suhtlus- ja tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana; 6) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; 7) valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid. 2. Õpitulemused Kursuse lõpetamisel õpilane: 1) mõistab keele rolli, funktsioone ja tähendust ühiskonnas; 2) tunneb eesti keele erijooni teiste keeltega võrreldes; 3) mõistab allkeelte ja keele varieerumise olemust; 4) tunneb suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti; 5) oskab eakohasel tasemel analüüsida ajastuomaseid keelenähtusi. 3. Õppesisu Keele ülesanded: infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine, maailmapildi kujundamine. Keel kui märgisüsteem. Teised märgisüsteemid. Graafilised üldistused (joonised, tabelid, skeemid). Pildikeel. Märgisüsteemide ühendamine tekstis. Kunst ja keel. Eesti keel ja teised keeled. Eri tüüpi keeled. Eesti keele eripära teiste keelte kõrval. Häälikusüsteem, astmevaheldus, muutevormistik, lausetüübid ja sõnajärg, totaalsus ja partsiaalsus lauseehituses (täis- ja osaalus, täis- ja osasihitis, täis- ja osaöeldistäide), eesti sõnamoodustuse erijooni. Eesti keel võrdluses soome keele ja teiste soome-ugri keeltega; Euroopa ja maailma keeled (valikuliselt). Keelekontaktid. Saksa, vene, inglise ja soome keele mõju eesti keelele. Keele varieerumine ja muutumine. Tänapäevase kirjakeele kujunemine. Kirjakeel ja kõnekeel. Murdekeel ja kodumurre. Kirjakeele norm. Keeleline etikett. Keelekasutuse valdkonnad ja sotsiaalrühmade erikeeled. Släng. Aktsent. Eesti mitmekultuurilise ja mitmekeelse maana. Keeleline tolerantsus. Eesti keelepoliitika. Eesti keele kasutusvaldkonnad ja arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia ja oskuskeel, ilukirjandus, tõlkekultuur. Eesti keele staatus ja tulevik.

II KURSUS „PRAKTILINE EESTI KEEL“ 1. Õpitulemused Kursuse lõpetamisel õpilane: 1)argumenteerib veenvalt ja selgelt ning kaitseb oma seisukohti suuliselt ja kirjaliku arutleva teksti vormis; 2) koostab levinumaid tarbetekste; 3) oskab ühe alusteksti põhjal koostada referaati ja kokkuvõtet, vältides plagiaati; 4) tunneb põhilisi elektroonilise infootsingu võimalusi ning kasutab neis leiduvat infot oma tekstides; 5) oskab kasutada elektroonilisi ja paberil sõnaraamatuid; 6) on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja kirjakeeleoskust. 2. Õppesisu Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad 1. Kursusega „Keel ja ühiskond” seostuvad teemad. 2. Kirjanduskursustega haakuvad teemad. 3. Õppekava läbivad teemad. Kõnelemine Suuline esinemine ja suhtlus eri tüüpi olukordades. Argumenteerimine, veenmine; emotsionaalsus, toon. Kirjutamine Tarbetekstid: elulugu, avaldus, seletuskiri, taotlus, kaebus, kiri ja e-kiri, plangid ning vormid. Arvamustekstid. Arvamustekstide ülesehituse põhimõtted. Arvamustekstide koostamine ühiskonna- ja õpilaselu teemadel. Referaadi ja kokkuvõtte kirjutamine. Õigekirja ja õigekeelsusküsimuste kordamine vajaduse põhjal. Lugemine Seotud ja sidumata tekstide (nimestike, graafikute, tabelite jm) mõistmine. Tekstide otsing veebist ja raamatukogust; info otsing elektroonilisest ja paberil tekstist. Süstemaatiline sõnavaraarendus (nt harvem sõnavara, mõistesuhted, sõnamoodustus, käsitletavate teemadega seotud erisõnavara; sõnavara omandamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine). Kuulamine Erinevate keelevariantide sotsiaalse tähenduse mõistmine, teksti suhtlustähenduse ja eesmärgi mõistmine eri toimingutes, suhtluspartneri mõistmine dialoogis.

LÕIMING TEISTE AINETEGA Eesti keel on ühtaegu kooli õppekeel ja keskne õppeaine. Hea keeleoskus loob eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks ning toimetulekuks isiklikus ja avalikus elus. Samas arendavad kõik õppeained keelekasutuse põhipädevusi: sõnavara mõistmist ja kasutusoskust, teksti mõistmist ja tekstiloomet, pädevust suuliselt ja kirjalikult suhelda. Seega kujuneb õpilaste funktsionaalne ja kriitiline kirjaoskus välja mitte üksnes eesti keele, vaid kõigi õppeainete õppetegevuse tulemusel. Samas toimub keeleoskuse järjekindel ja teadlik arendamine siiski valdavalt keele- ja kirjandustundides, kuid pidev koostöö teiste ainete õpetajatega on kindlasti tulemuslik. • Ühiskonnaõpetus ja ajalugu – ühiskonnas toimuva märkamine ja mõtestamine, ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumine. • Võõrkeeled – tähelepanu juhtimine sajandite jooksul toimunud keelekontaktidele eesti keele kujunemisel, saksa grammatikal põhinevate eestikeelsete tekstide lugemine. Keele rikastamine teiste keelte abil – tsitaat-, võõr- ja laensõnade kasutamine, tähendused ja ortograafia eesti keeles. • Loodusained – loodusalased tekstid eesti keele õppekirjanduses aitavad kaasa looduse tundmaõppimisele ja väärtustamisele, pöörata tähelepanu maailma floora ja fauna kaitsmise ja hoidmise vajalikkusele, analüüsima inimtegevuse võimalikke tagajärgi, kirjutades arvamuslugusid. • Arvutiõpetus – tööde korrektne vormistamine, erinevate programmide (Wix, Prezi, Movie Maker, Google Drive) kasutamine õppetöös.

ÕPPEMETOODIKA Kasutatakse erinevaid õppemeetodeid: loengut, frontaalset õpet, rühmatööd, projektõpet.

FÜÜSILINE ÕPIKESKKOND 1. Kool korraldab õppe klassis, kus saab mööblit sobivalt ümber paigutada liikumistegevusteks (nt dramatiseeringud, õppemängud), rühmatööks ning ümarlauavestlusteks. 2. Kool võimaldab klassiruumis kasutada õigekeelsussõnaraamatuid ja võõrsõnade leksikoni. Kool võimaldab klassis õppetöö läbiviimiseks kasutada arvutit ja dataprojektorit 3. Kool võimaldab tunde läbi viia arvutiklassis, kus kasutatakse tänapäeva info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid, sh netisõnaraamatuid. 4. Tunde peetakse vajaduse korral kooli raamatukogus ning väljaspool kooli.

HINDAMINE Gümnaasiumiastmes hinnatakse õpilase: 1) suulist ja kirjalikku suhtlust; 2) tekstide vastuvõttu; 3) tekstiloomet; 4) tekstide õigekeelsust. Hindamise aluseks on Värska Gümnaasiumi õppekavas sätestatud hindamisjuhend. Hindamise vormidena kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist. Kujundava hindamise käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Õppetunni vältel saab õpilane õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade), ent ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta. Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine poolaastahinneteks ning poolaastahinnete koondamine aastahinneteks.

AINEALASED PROJEKTID Tänavaküsitluse ettevalmistamine , läbiviimine, analüüsimine ja kokkuvõtva artikli kirjutamine Õppevideo „Eesti keel võhikule” Klassisisene YFU vahetusõpilase konkursi läbiviimine parimatele enesetutvustuse kirjutajatele
KASUTATAV ÕPPEKIRJANDUS JA ÕPPEVAHENDID Autorid: M. Ehala, K. Habicht, P. Kehayov, A. Zabrodskaja 2014. Keel ja ühiskond. Tallinn: Künnimees Ehala, Martin, Mare Kitsnik 2011. Praktiline eesti keel I-III vihik. Tallinn: Künnimees. DVD „Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia”: „Veelinnurahvas” (1970), „Linnutee tuuled”(1977) http://vikerraadio.err.ee. http://et.wikipedia.org. http://keeleabi.eki.ee. Eesti keele seletav sõnaraaamat http://www.eki.ee/dict/ekss/ Eesti keele käsiraamat http://www.eki.ee/books/ekk09/ ÕS 2013 http://www.eki.ee/dict/qs2013/ Sünonüümisõnastik http://www.eki.ee/dict/sys/ Fenno Ugria http://www.fennougria.ee/?id=10429 10. k
Keskne õppematerjal on koostatud vastavalt aktuaalsele programmitelgsele teabevoole.

*

11. klass ja II kursus eesti keel

1. Õppe-eesmärgid
11. klassis ja ametikooli II kursuse eesti keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: 1. omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses keskkonnas iseseisvalt toimida; 2. on võimeline kasutama eesti keelt töökeskkonnas ja ametkondlikus suhtluses; 3. mõistab ja väärtustab oma ning eesti kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning arvestab suhtluses eesti kultuurinorme ja tavasid; 4. analüüsib oma teadmisi ja oskusi ning tugevusi ja nõrkusi; 5. omandab suutlikkuse õppida teisi aineid eesti keeles
2. Õppesisu – 70 tundi 2.1. Inimene ja ühiskond 35 tundi Inimeste suhtlus: suhtlusvahendid: loomulik keel ja kehakeel (nt sõnavalik, žestid, miimika), meedia kui suhtluskanal ja -vahend. Ühiskond kui eluavalduste kogum: majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond, sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus, ebaterved eluviisid, kuritegevus. 2.2. Eesti ja maailm 35 tundi Eesti riik ja rahvas: Omariiklus ja kodanikuks olemine, riigikaitse, geograafiline asend ja kliima, rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond, uusimmigrandid, mitmekultuuriline ühiskond. 2.3. Keskkond ja tehnoloogia 35 tundi Tehnoloogia: Teadus- ja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus, teabekeskkond: infootsing ja –vahetus, keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne; biotehnoloogia igapäevaelus: olmekeemia, kosmeetika- ja toiduainetööstus jne.
3. Õpitulemused 11. klassi ja ametikooli II kursuse lõpetaja oskab: a. mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal tekstide ning mõttevahetuse tuuma; b. suhtleb eesti keelt emakeelena kõnelejaga spontaanselt ja ladusalt;määratleda mõtete sisu; c. loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti koostada suulist teksti õpitud sõnavara piires; d. selgitab oma vaatenurka ning hindab kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi; suudab teha üldistusi ning kokkuvõtteid; e. tunneb huvi Eesti ühiskonna- ja kultuurielu vastu, loeb eestikeelset kirjandust ja trükimeediat; vaatab filme, telesaateid ja teatrietendusi ning kuulab raadiosaateid;; f. kasutab eestikeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatud, internet) vajaliku info otsimiseks erinevates valdkondades g. seab õpieesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning vajaduse korral valib ja muudab oma õppimisstrateegiat h. seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste eluvaldkondade teadmistega
4. HINDAMINE 10.kl: 3 4 5 B1.1 B1.2 B2.1 11.kl: 3 4 5 B1.2 B2.1 B2.2 12.kl: 3 4 5 B2.1 B2.2 B2.2-C1 11.klass ja ametikooli II kursus: KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIKA KONTROLLTÖÖD KIRJALIKUD TÖÖD 5 (väga hea) B2.2 Suudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (nt vestlus, loeng, ettekanne) ja saab aru keeruka sisuga mõttevahetusest (nt väitlus), milles kõnelejad väljendavad erinevaid seisukohti. Mõistmist võivad takistada tugev taustamüra, keelenaljad, idioomid ja keerukad tarindid Suudab lugeda pikki ja keerukaid, sh abstraktseid tekste, leiab neist asjakohase teabe (valiklugemine) ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta. Loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust Väljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega. Suhtleb erinevatel teemadel, oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet. On võimeline jälgima oma keelekasutust, vajaduse korral sõnastabenamasti loomulik öeldu ümber ja suudab parandada enamiku vigadest. Kirjutab seotud tekste konkreetsetel ja üldisematel teemadel (nt seletuskiri, uudis, kommentaar). Põhjendab oma seisukohti ja eesmärke. Oskab kirjutada kirju, mis on seotud õpingute või tööga. Eristab isikliku ja ametliku kirja stiili. Oskab korduste Valdab grammatikat küllaltki hästi. Ei tee vääritimõistmist põhjustavaid vigu. Aeg-ajalt ettetulevaid vääratusi, juhuslikke vigu ning lauseehituse lapsusi suudab enamasti ise parandada. KONTROLLTÖÖ on täidetud vähemalt 90% esimesest korrast KIRJALIKUD ÜLESANDED on õigeaegselt täidetud ja esitatud, korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse aru ja see täidetakse täpselt ja laitmatult. Parandusi on vähe ja nad on tehtud korrektselt. Võib esineda 11.klass KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIKA KONTROLLTÖÖD KIRJALIKUD TÖÖD sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist. Raskusi võib olla idioomide ja kultuurisidusate vihjete mõistmisega Oskab valida sobiva keeleregistri. Kõnerütmis ja tempos on tunda emakeele mõju. vältimiseks väljendust varieerida (nt sünonüümid). Võib esineda ebatäpsusi lausestuses, eriti kui teema on võõras, kuid need ei sega kirjutatu mõistmist. üksikuid vigu. Käekiri on loetav ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele 4 (hea) B2.1 Saab aru nii elavast suulisest kõnest kui ka helisalvestistest konkreetsetel ja abstraktsetel teemadel, kui kuuldu on üldkeelne ja suhtlejaid on rohkem kui kaks. Saab aru loomuliku tempoga kõnest. Loeb ja mõistab mitmeleheküljelisi tekste (nt artiklid, ülevaated, juhendid, teatme- ja ilukirjandus), mis sisaldavad faktiinfot, arvamusi ja hoiakuid. Loeb ladusalt, lugemissõnavara on ulatuslik, kuid raskusi võib olla idioomide Esitab selgeid üksikasjalikke kirjeldusi üldhuvitavatel teemadel. Oskab põhjendada ja kaitsta oma seisukohti. Oskab osaleda arutelus ja kõnevooru üle võtta. Kasutab mitmekesist sõnavara ja Oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (nt lühiülevaade sündmustest, isikutest). Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust. Oskab isiklikus kirjas vahendada Oskab üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. Kasutab tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt, ehkki on märgata emakeele mõju. Tuleb ette vigu, kuid need ei takista mõistmist. KONTROLLTÖÖ on täidetud vähemalt 70% esimesest korrast KIRJALIKUD ÜLESANDED on õigeaegselt täidetud ja esitatud, korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse aru ja see täidetakse asjakohaselt. mõistmisega. Oskab kasutada ükskeelset seletavat sõnaraamatut väljendeid. Kasutab keerukamaid lausestruktuure, kuid neis võib esineda vigu. Kõne tempo on ka pikemate kõnelõikude puhul üsna ühtlane; sõna- ja vormivalikuga seotud pause on vähe ning need ei sega suhtlust. Intonatsioon on enamasti loomulik kogemusi, tundeid ja sündmusi. Oskab kirjutada õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi. Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista kirjutatu mõistmist. Parandusi on vähe ja nad on tehtud korrektselt. Esineb grammatika- ja õigekirja vigu. Käekiri on loetav ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele 3 (rahuldav) B1.2 Saab kuuldust aru, taipab nii peamist sõnumit kui ka üksikasju, kui räägitakse üldlevinud teemadel (nt uudistes, spordireportaažides, intervjuudes, ettekannetes, loengutes) ning kõne on selge ja üldkeelne. Loeb ja mõistab mõneleheküljelisi selge arutluskäiguga tekste erinevatel teemadel (nt noortele mõeldud meediatekstid, mugandatud ilukirjandustekstid). Suudab leida vajalikku infot pikemast arutlevat laadi tekstist. Kogub teemakohast infot mitmest tekstist. Kasutab erinevaid lugemisstrateegiaid (nt üldlugemine, valiklugemine). Tekstides esitatud detailid ja nüansid võivad jääda selgusetuks Oskab edasi anda raamatu, filmi, etenduse jms sisu ning kirjeldada oma muljeid. Tuleb enamasti toime vähem tüüpilistes suhtlusolukordades. Kasutab põhisõnavara ja sagedamini esinevaid väljendeid õigesti; keerukamate lausestruktuuride kasutamisel tuleb ette vigu. Väljendab ennast üsna vabalt, vajaduse korral küsib abi. Hääldus on selge, intonatsiooni- ja rõhuvead ei häiri suhtlust Oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (nt lühiülevaade sündmustest, isikutest). Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust. Oskab isiklikus kirjas vahendada kogemusi, tundeid ja sündmusi. Oskab kirjutada õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi. Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista kirjutatu mõistmist. Oskab üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. Kasutab tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt, ehkki on märgata emakeele mõju. Tuleb ette vigu, kuid need ei takista mõistmist. KONTROLLTÖÖ on täidetud vähemalt 45% . Juhul, kui esimesest korrast see ei õnnestu, on võimalus olukorda parandada. KIRJALIKUD ÜLESANDED Põhjuseta õigeaegselt esitamata töö. Töö ei ole korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse üldjoontes aru ja see täidetakse rahuldavalt. On palju parandusi, parandused on tehtud ebakorrektselt. On palju grammatika- ja õigekirja vigu. Käekiri nõuab märkimisväärset lugejapoolset pingutust Ümberkirjutatud puudulikud tööd ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele 2 (puudulik) Kuuldust, saadakse aru osaliselt, kuuldu arusaamises on olulisi pudujääke. Ei mõista kuuldust sisu, isegi kui teema on tuttav. Sõnavara on piiratud selleks, et mõista isegi lihtsa sõnastusega tekste. Teksti põhiideed mõistab suurte raskustega. Leiab vajalikku infot suurte raskustega ning osaliselt . Sõnavara on liiga väike selleks, et edasi anda teksti sisu. Kõne on aeglane ja kõhklev. Arusaamist segab halb hääldus. Halb keelekasutus, lausetus on ebaloogiline. Öeldu mõte on arusaamatu. Ülesandest saadakse aru osaliselt, selle täitmises on olulisi pudujääke. Teksti kirjutamise jaoks sõnavara on piiratud. Halb keelekasutus, lausetus on ebaloogiline. Grammatika- ja õigekirjavead takistavad mõttest arusaamist. Grammatika tundmine puudulik. KONTROLLTÖÖ on täidetud 20%44% On võimalus puuduliku kontrolltöö ümber kirjutada. KIRJALIKUD ÜLESANDED Põhjuseta õigeaegselt esitamata töö. Töö vormistamine ja kirjutamine on ebakorrektne. Ülesandest ei saanud aru või see täidetakse mitterahuldavalt. On väga palju parandusi, parandused on tehtud ebakorrektselt. Grammatika- ja õigekirjavead takistavad mõttest arusaamist. Käekiri pole loetav. Puudulikud tööd on võimalik ümber kirjutada. ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele.

*

Eesti keel gümnaasiumi 12. klassile ja ametikooli III kursusele
1. Õpieesmärgid. Eesti keele õpetamisega 12. klassis ja ametikooli III kursusel taotletakse, et õpilane: 1)omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses keskkonnas iseseisvalt toimida; 2)on võimeline jätkama õpinguid eesti keeles ning kasutama eesti keelt töökeskkonnas ja ametkondlikus suhtluses; 3)mõistab ja väärtustab oma ning eesti kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning arvestab suhtluses eesti kultuurinorme ja tavasid; 4)analüüsib oma teadmisi ja oskusi ning tugevusi ja nõrkusi; omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ja vajalikud oskused.
2. Õppesisu – 70 tundi. 2.1.Eesti ja maailm – 25 tundi Eesti riik ja rahvas (10 tundi): 1) omariiklus ja kodanikuks olemine, riigikaitse; 2) geograafiline asend ja kliima; 3) rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond, uusimmigrandid; 4) mitmekultuuriline ühiskond. Eesti keel ja eesti meel (10 tundi): 1) rahvuslik identiteet; 2) kultuuritraditsioonid; 3) kodukoha lugu. Eesti ja teised riigid (5 tundi): 1) Eesti kui Euroopa Liidu liikmesmaa: ELi liikmesriigid, ELi töökorraldus; 2) Eesti koht maailmas: rahvusvaheline koostöö. 2.2. Kultuur ja looming – 15 tundi Kultuur kui looming (7 tundi): 1) looming: kirjandus, kujutav kunst, helilooming, arhitektuur, tarbekunst ja käsitöö jne; 2) rahva ajalooline kultuurimälu; 3) loova mõtte arendamine kogemuse kaudu. Kultuuritraditsioonid ja tavad (8 tundi): 1) rahvapärimused, muistendid, muinasjutud, vanasõnad, kõnekäänud kui rahvatarkuse varamu; 2) erinevate rahvaste kultuuritraditsioonid, tavad ja uskumused. 2.3.Keskkond ja tehnoloogia – 25 tundi Geograafiline keskkond (5 tundi): 1) keskkonna ja inimese suhted, keskkonnateadlikkus: looduslik tasakaal, puutumatu loodus; tööstus- ja kultuurmaastikud, kaitsealad; saasteallikad; 2) loodusliku tasakaalu kadumisest tingitud ohud keskkonnale ja inimestele; kliima ja kliimamuutused; 3) keskkonna jätkusuutlik areng. Elukeskkond (10 tundi): 1) elutingimused erineva kliima ja rahvastusega aladel; 2) sotsiaalsete hüvede olemasolu ja nende kättesaadavus (nt arstiabi, pensionid, riiklikud toetused ja fondid, abirahad, soodustused puudega inimestele); 3) säästlik eluviis; 4) sotsiaalne miljöö: põhirahvusest koosnev või mitmekeelne ja -kultuuriline ühiskond; lähinaabrid. Tehnoloogia (10 tundi): 1) teadus- ja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus; 2) teabekeskkond: infootsing ja -vahetus; 3) keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne; 4) biotehnoloogia igapäevaelus: olmekeemia, kosmeetika- ja toiduainetööstus jne. 2.4.Haridus ja töö – 15 tundi Pere ja kasvatus (5 tundi): 1) perekond; peresuhted, laste ja vanemate omavaheline mõistmine ning üksteisest hoolimine; 2) kasvatus: viisakusreeglid, käitumisnormid, väärtushinnangute kujundamine, salliv eluhoiak jne. Haridus (5 tundi): 1) riiklikud ja eraõppeasutused, koolitused; 2) kohustuslik kooliharidus, iseõppimine; 3) koolikeskkond ja -traditsioonid; noorteorganisatsioonid; 4) edasiõppimisvõimalusi Eestis ja välismaal; 5) elukestev õpe. Tööelu (5 tundi): 1) teadlik eneseteostus; elukutsevaliku võimalusi ja karjääri planeerimine; 2) tööotsimine: eluloo koostamine, tööleping, töövestlus; 3) töö kui toimetulekuallikas; raha teenimine (nt sissetulekud ja väljaminekud, hinnad); tööpuudus; 4) vastutustundlik suhtumine oma töösse; hoolivus enese ja teiste suhtes; 5) töötaja ja tööandja õigused ning vastutus, ametiühingud, katseaeg, osalise või täisajaga töö, puhkus; 6) suhted töökollektiivis; meeldiv ja sundimatu miljöö, motiveeritud töötaja; 7) vajalikud eeldused oma tööga toimetulekuks; 8) puudega inimeste töö. 2.5.Inimene ja ühiskond – 25 tundi Inimene kui looduse osa (5 tundi): 1) eluring: sünd, elu ja surm; 2) tasakaal inimese ja looduse vahel (nt loodushoidlik eluviis, aukartus looduse ees); 3) elulaad ehk olemise viis (nt loodushoidlik ja inimsõbralik, tervislik). Inimene kui indiviid (10 tundi): 1) inimese loomus ja käitumine, vastuoludesse sattumine; 2) iga inimese kordumatu eripära; 3) väärtushinnangud, vaated elule ja ühiskonnale; 4) inimsuhted: isiklikud, emotsionaalsed; sotsiaalsed; 5) erinevad inimesed ja rahvad (nt keele- ja kultuurierinevused, käitumistavad, kõlblusnormid). Inimeste suhtlus (5 tundi): 1) suhtlusvahendid: loomulik keel ja kehakeel (nt sõnavalik, žestid, miimika); 2) meedia kui suhtluskanal ja -vahend. Ühiskond kui eluavalduste kogum (5 tundi): 1) majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond; 2) sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus; 3) ebaterved eluviisid, kuritegevus.
3. Õpitulemused. B1 keeleoskustasemega keel. Gümnaasiumi ja ametikooli lõpetaja: 1) mõistab kõike olulist endale tuttaval või huvipakkuval teemal; 2) saab igapäevases suhtluses enamasti hakkama õpitavat keelt kõnelevate inimestega; 3) kirjeldab kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning selgitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti ja plaane; 4) koostab lihtsa teksti tuttaval teemal; 5) arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme; 6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti), et otsida vajalikku infot ka teistes valdkondades; 8) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; 9) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega. B2 keeleoskustasemegakeel Gümnaasiumi lõpetaja: 1) mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma; 2) vestleb spontaanselt ja ladusalt sama keele emakeelse kõnelejaga; 3) selgitab oma vaatenurka ning kaalub kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi; 4) loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti; 5) arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme; 6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletavat sõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades; 8) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; 9) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.
4. Hindamine: 10.kl: 3 4 5 B1.1 B1.2 B2.1 11.kl: 3 4 5 B1.2 B2.1 B2.2 12.kl: 3 4 5 B2.1 B2.2 B2.2-C1 12.klas s KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIK A KONTROLLTÖÖ D KIRJALIKUD TÖÖD 5 (väga hea) B2.2C1 Suudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (nt vestlus, loeng, ettekanne) ja saab aru keeruka sisuga mõttevahetuses t (nt väitlus), milles kõnelejad väljendavad erinevaid seisukohti. Mõistmist võivad takistada tugev taustamüra, keelenaljad, idioomid ja Suudab lugeda pikki ja keerukaid, sh abstraktseid tekste, leiab neist asjakohase teabe (valiklugemine) ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta. Loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise Väljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega. Suhtleb erinevatel teemadel, oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet. On võimeline jälgima oma keelekasutust, vajaduse korral sõnastabenamasti loomulik öeldu ümber ja suudab parandada enamiku vigadest. Oskab valida sobiva keeleregistri. Kirjutab seotud tekste konkreetsetel ja üldisematel teemadel (nt seletuskiri, uudis, kommentaar). Põhjendab oma seisukohti ja eesmärke. Oskab kirjutada kirju, mis on seotud õpingute või tööga. Eristab isikliku ja ametliku kirja stiili. Oskab korduste vältimiseks väljendust varieerida (nt sünonüümid). Võib Kasutab grammatiliselt õiget keelt, vigu tuleb ette harva ning neid on raske märgata. KONTROLLTÖÖ on täidetud vähemalt 90% esimesest korrast KIRJALIKUD ÜLESANDED on õigeaegselt täidetud ja esitatud, korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse aru ja see täidetakse täpselt ja laitmatult. Parandusi on vähe ja nad on tehtud korrektselt. Võib esineda 12.klass KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIK A KONTROLLTÖÖ D KIRJALIKUD TÖÖD keerukad tarindid Mõistab pingutuseta ka abstraktsetel ja tundmatutel teemadel kuuldut (nt film, pikem vestlus, vaidlus). Suudab kriitiliselt hinnata kuuldu sisu ning tõstatatud probleeme. Mõistmist võivad raskendada haruldased idioomid, võõras aktsent, släng või murdekeel eesmärgist. Raskusi võib olla idioomide ja kultuurisidusate vihjete mõistmisega Loeb pikki keerukaid erineva registri ja esituslaadiga tekste. Loeb kriitiliselt, oskab ära tunda autori hoiakud, suhtumise ja varjatult väljendatud mõtted. Stiilinüanssidest, idiomaatikast ning teksti keerukatest üksikasjadest arusaamine võib nõuda kõrvalist abi (nt sõnastik, Kõnerütmis ja tempos on tunda emakeele mõju Väljendab ennast ladusalt ja spontaanselt. Suudab raskusteta ja täpselt avaldada oma mõtteid ning arvamusi erinevatel teemadel. Keelekasutus on paindlik ja loominguline. Suudab saavutada suhtluseesmärke. Sõnavara on rikkalik, võib esineda üksikuid vigu sõnade semantilistes seostes, rektsioonistruktuuride s ja sõnajärjes.. esineda ebatäpsusi lausestuses, eriti kui teema on võõras, kuid need ei sega kirjutatu mõistmist. Oskab kirjutada põhjalikku ülevaadet mitmest kirjalikust allikast saadud teabe põhjal (nt retsensioon, arvustus). Suudab toimetada kirjalikke tekste. Oskab kirjutada loogiliselt üles ehitatud kirjeldavaid, jutustavaid ja arutlevaid tekste, mis tekitavad huvi ning mida on hea lugeda. üksikuid vigu. Käekiri on loetav 12.klass KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIKA KONTROLLTÖÖD KIRJALIKUD TÖÖD emakeelekõnelej a nõuanne). Võib esineda juhuslikke õigekirja- ja interpunktsioonivigu
. ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele 4 (hea) B2.2 kirjutamine B2.1 Suudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (nt vestlus, loeng, ettekanne) ja saab aru keeruka sisuga mõttevahetusest (nt väitlus), milles kõnelejad väljendavad erinevaid seisukohti. Mõistmist võivad takistada tugev taustamüra, keelenaljad, idioomid ja keerukad tarindid. Suudab lugeda pikki ja keerukaid, sh abstraktseid tekste, leiab neist asjakohase teabe (valiklugemine) ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta. Loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist. Raskusi võib olla Väljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega. Suhtleb erinevatel teemadel, oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet. On võimeline jälgima oma keelekasutust, vajaduse korral sõnastab öeldu ümber ja suudab parandada enamiku vigadest. Oskab valida sobiva keeleregistri. Oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (nt lühiülevaade sündmustest, isikutest). Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust. Oskab isiklikus kirjas vahendada kogemusi, tundeid ja sündmusi. Oskab kirjutada Oskab kirjutada esseed: arutluskäik on loogiline, tekst sidus ja teemakohane. Oskab refereerida nii kirjalikust kui ka suulisest allikast saadud informatsiooni. Kasutab erinevaid keeleregistreid sõltuvalt adressaadist (nt eristades isikliku, poolametliku ja ametliku kirja stiili). Lausesiseseid KONTROLLTÖÖ on täidetud vähemalt 70% esimesest korrast KIRJALIKUD ÜLESANDED on õigeaegselt täidetud ja esitatud, korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse aru ja see täidetakse asjakohaselt. Parandusi on vähe ja nad on tehtud korrektselt. Esineb grammatika- ja õigekirja vigu. Käekiri on loetav idioomide ja kultuurisidusate vihjete mõistmisega. Kõnerütmis ja tempos on tunda emakeele mõju. õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi. Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista kirjutatu mõistmist. kirjavahemärke kasutab enamasti reeglipäraselt ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele 3 (rahuldav) B2.1 kirjutamine B1.2 Saab aru nii elavast suulisest kõnest kui ka helisalvestistest konkreetsetel ja abstraktsetel teemadel, kui kuuldu on üldkeelne ja suhtlejaid on rohkem kui kaks. Saab aru loomuliku tempoga kõnest.. Loeb ja mõistab mitmeleheküljelisi tekste (nt artiklid, ülevaated, juhendid, teatme- ja ilukirjandus), mis sisaldavad faktiinfot, arvamusi ja hoiakuid. Loeb ladusalt, lugemissõnavara on ulatuslik, kuid raskusi võib olla idioomide mõistmisega. Oskab kasutada Esitab selgeid üksikasjalikke kirjeldusi üldhuvitavatel teemadel. Oskab põhjendada ja kaitsta oma seisukohti. Oskab osaleda arutelus ja kõnevooru üle võtta. Kasutab mitmekesist sõnavara ja väljendeid. Kasutab keerukamaid lausestruktuure, Oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (nt lühiülevaade sündmustest, isikutest). Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust. Oskab isiklikus kirjas vahendada kogemusi, Oskab üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. Kasutab tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt, ehkki on märgata emakeele mõju. Tuleb ette vigu, kuid need ei takista mõistmist. KONTROLLTÖÖ on täidetud vähemalt 45% . Juhul, kui esimesest korrast see ei õnnestu, on võimalus olukorda parandada. KIRJALIKUD ÜLESANDED Põhjuseta õigeaegselt esitamata töö. Töö ei ole korrektselt vormistatud ja kirjutatud. Ülesandest saadakse üldjoontes aru ja see ükskeelset seletavat sõnaraamatut. kuid neis võib esineda vigu. Kõne tempo on ka pikemate kõnelõikude puhul üsna ühtlane; sõna- ja vormivalikuga seotud pause on vähe ning need ei sega suhtlust. Intonatsioon on enamasti loomulik. tundeid ja sündmusi. Oskab kirjutada õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi. Oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista täidetakse rahuldavalt. On palju parandusi, parandused on tehtud ebakorrektselt. On palju grammatika- ja õigekirja vigu. Käekiri nõuab märkimisväärset lugejapoolset pingutust Ümberkirjutatud puudulikud tööd ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele 2 (puudulik) Kuuldust, saadakse aru osaliselt, kuuldu arusaamises on olulisi pudujääke. Ei mõista kuuldust sisu, isegi kui teema on tuttav. Sõnavara on piiratud selleks, et mõista isegi lihtsa sõnastusega tekste. Teksti põhiideed mõistab suurte raskustega. Leiab vajalikku infot suurte raskustega ning osaliselt . Sõnavara on liiga väike selleks, et edasi anda teksti sisu. Kõne on aeglane ja kõhklev. Arusaamist segab halb hääldus. Halb keelekasutus, lausetus on ebaloogiline. Öeldu mõte on arusaamatu. Ülesandest saadakse aru osaliselt, selle täitmises on olulisi pudujääke. Teksti kirjutamise jaoks sõnavara on piiratud. Halb keelekasutus, lausetus on ebaloogiline. Grammatika- ja õigekirjavead Grammatika tundmine puudulik. KONTROLLTÖÖ on täidetud 20%44% On võimalus puuduliku kontrolltöö ümber kirjutada. KIRJALIKUD ÜLESANDED Põhjuseta õigeaegselt esitamata töö. Töö vormistamine ja kirjutamine on ebakorrektne. Ülesandest ei saanud takistavad mõttest arusaamist. aru või see täidetakse mitterahuldavalt. On väga palju parandusi, parandused on tehtud ebakorrektselt. Grammatika- ja õigekirjavead takistavad mõttest arusaamist. Käekiri pole loetav. Puudulikud tööd on võimalik ümber kirjutada. ¤ nõudmised levivad õpitud teemadele.

*

Ainekava: kirjandus
Õppeaine: kirjandus, tundide arv 24 tundi kursuses (65 minutilised tunnid) – kontakttunnid 18 pluss 6 tundi iseseisvat tööd , klassid: X-XII
Kooliastme õpitulemused klassiti lahti kirjutatuna: 10. klassi õpitulemused „Kirjanduse analüüs ja tõlgendamine“
11. klassi õpitulemused „Kirjanduse põhiliigid ja žanrid“
12. klassi õpitulemused „Uuem kirjandus“
On tutvunud vähemalt kolme kirjaniku loomingulooga, mõistab nende loomingu tähtsust kultuuri- ja kirjandusloos ning iseloomustab autorite stiili.
Oskab eristada õppematerjalile toetudes kirjandusvoole ja –žanre ning analüüsib teoseid liigi- ja žanritunnuste põhjal.
Oskab nimetada tähtsamaid uuema eesti kirjanduse autoreid ja nende teoseid, tunneb nüüdiskirjanduse peamisi arengusuundi.
Oskab analüüsida ja tõlgendada loetud proosateose sisu- ja vormivõtteid: nimetab teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja –kohta, jutustaja vaatepunkti, tegelaste suhteid, olustikku , sündmustikku ja kompositsiooni.
Tunneb romaani alaliike, toob näiteid autorite ja teoste kohta.
Oskab analüüsida uuemat kirjandust, kirjeldab sõnavaliku eripära ning stiili seoseid teksti sõnumiga, kujundab oma arvamust ja loob seoseid varem loetuga.
Oskab analüüsida ja tõlgendada loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid: minetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab vaatepunkti, kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi ja salmilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte.
Oskab nimetada käsitletud proosa- ja draamateoste teemasid, probleeme ning ideid, analüüsib tegelasi ja nende suhteid, loob seoseid nüüdisajaga ning tsiteerib oma väidete kinnitamiseks teksti
Oskab seostada loetut tänapäeva eluolu ja nähtustega, iseenda, ühiskondlike ning üldinimlike probleemide ja väärtustega.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm pikemat proosateost, lisaks novelle ning õhe autori luulekogu
Oskab nimetada luuleteksti žanri, teema ja põhimotiivid, sõnastab mõtte ning analüüsib keele ning kujundikasutust.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli tervikteost eesti või maailmakirjandusest.
10. klassi õpitulemused „ Kirjandus antiigist 19. sajandini“
Oskab tekstianalüüsis kasutada vajalikke mõisteid.
12. klassi õpitulemused „ Müüt ja kirjandus“ (valikkursus)
Oskab iseloomustada õppematerjalile toetudes eri ajastute kirjandust ja kirjandusvoole, nimetades nende ajapiirid ja tunnused, tähtsamad žanrid, teosed ning autorid.
On läbi lugenud ja analüüsinud neli eesti või maailmakirjanduse proosa- või draamateost.
Oskab kirjeldada mütoloogilisi elemente eestlaste maailmapildis
Oskab määrata eesti kirjanduse tekkeaja ning võrdleb selle kujunemisi muu Euroopa kirjanduse arenguperioodidega
11. klassi õpitulemused „ 20. Sajandi kirjandus“
Teab eesti rahvuseepose sünnilugu ja sisu ning kultuuriloolist ja rahvusloolist tähtsust

Mõistab ning hindab käsitletavate kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi. Oskab määrata eesti kirjanduse tekkeaja ning võrdleb selle kujunemisi muu Euroopa kirjanduse arenguperioodidega
Oskab iseloomustada õppematerjalile toetudes 20.sajandi kirjanduse tähtsamaid voole ja žanre ning autoreid ja nende teoseid.
Mõistab müüdi kui arhetüüpse žanri ja tänapäeva müütide olemust, nimetab arhetüüpseid müüdimotiive ning leiab neid käsitletavast kirjandusteosest („Põrgupõhja uus Vanapagan“).
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosa- ja draamateost, tundes teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ning kirjandusloos.
Teab nimetada 20. sajandi eesti kirjanduse tähtsamaid perioode, kirjanduslikke rühmitusi, olulisemaid autoreid ja nende teoseid.
Oskab analüüsida tekstide teemat, süžeed ja tegelasi nii müüdimotiividest kui ka eetilistest ning esteetilistest väärtustest lähtuvalt.
Oskab seostada 20. sajandi eesti kirjandust Euroopa kirjanduse perioodide, voolude ja suundadega.
Tunneb ära ja analüüsib folkloorse pärandi kasutamist autoriloomingus ning selgitab kirjandusteose tähenduse muutumist ajas.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli 20. sajandi tervikteost, oskab nimetada nende autorite kohta kultuuri- ning kirjandusloos.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm õpikus antud lugemissoovitustes teost omal vabal valikul.

10. klassi lahti kirjutatud õpitulemused „Kirjanduse analüüs ja tõlgendamine“

Õpitulemuste saavutamist toetav hindamine
Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega kooli õppekava järgi
hindamiskriteeriumid
kasutatud hindamismeetodid ja -mudelid
On tutvunud vähemalt kolme kirjaniku loomelooga ja mõistab nende loomingu tähtsust kultuuri- ja kirjandusloos ning iseloomustab autorite stiili.
Kirjeldab B. Alveri, A. Gailiti, P. Vallaku loomelugu, analüüsib nende stiili. Võrdleb novellide keelekasutust, kujundlikkust.
Paaris- ja rühmatöö, kirjalik
Kultuuripädevus, õpipädevus, suhtluspädevus
Oskab analüüsida ja tõlgendada loetud proosateoste sisu- ja vormivõtteid: nimetab teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja –kohta, jutustaja vaatepunkti, tegelaste suhteid, olustikku ning kompositsiooni.
Teeb loetud raamatute kohta slaidiesitluse, mille kajastuvad kõik õpitulemustes nimetatu. (Neli esitlust kursuse jooksul)
Individuaalne, suuline esitlus
Digipädevus, kultuuripädevus
Oskab analüüsida ja tõlgendada loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid:
Teeb analüüsi loetud luuletuste kohta ja tõlgendab neid. Esitab
Individuaalne, kirjalik
Lõiming eesti keelega, õpipädevus

minetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab vaatepunkti, kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi ja salmilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte.
oma tehtu klassile ja võrdleb oma tõlgendust teiste omaga.
Kasutab õpitud kujundeid omaloomingulises luuletuses.
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm pikemat proosateost, lisaks novelle ning ühe autori luulekogu
Vabalt valitud teosed E. M. Remarque, J.D. Salingeri, O. Wilde. M. Heinsaare, T. Õnnepalu, A. H. Tammsaare loomingust
Loetud teoste esitlused
Kultuuripädevus, digipädevus

10. klassi lahti kirjutatud õpitulemused „Kirjandus antiigist 19. sajandini“

Õpitulemuste saavutamist toetav hindamine
Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega kooli õppekava järgi
hindamiskriteeriumid
kasutatud hindamismeetodid ja -mudelid
Oskab iseloomustada õppematerjalile toetudes eri ajastute kirjandust ja kirjandusvoole, nimetades nende ajapiirid ja tunnused, tähtsamad žanrid, teosed ning autorid.
Kasutab õppematerjali ja kirjeldab antiikkirjandust, keskaja kirjandust, renessanssi, valgustuskirjandust ja romantismi. Teeb konspekti.
Individuaalne, kirjalik
Kultuuripädevus, õpipädevus. Lõiming ajalooga, eesti keelega.
Oskab määrata eesti kirjanduse tekkeaja ning võrdleb selle kujunemisi muu Euroopa kirjanduse arenguperioodidega
Kasutab õppematerjali vanema eesti kirjanduse kohta, teeb konspekti. Võrdleb eesti kirjanduse arengulugu Euroopa kirjanduslooga
Kirjand, milles võrdleb eesti kirjanduse ja maailmakirjanduse arengulugu. Individuaalne, kirjalik
Kultuuripädevus, õpipädevus. Lõiming ajaloo ja eesti keelega
Mõistab ning hindab käsitletavate kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi.
Analüüsib näidendeid: Sophoklese „Kuningas Oidipus“, Shakespeare „Hamlet“, Moliere „Taruffe“. Arutleb tegelaste eetiliste sihtide, psühholoogiliste probleemide, mõistuse ja tunnete tasakaalu, humaansete ideaalide ( vabadus, armastus )üle .
Rühma-ja paaristööd.
Individuaalsed arutlevad kirjandid. Teose läbilugemist näitavad testid- individuaalne, kirjalik
Suhtluspädevus. Lõiming eesti keelega

On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosa- ja draamateost, tundes teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ning kirjandusloos.
Lisaks eelpool nimetatutele M. Lermontovi „Meie aja kangelane“
Analüüsib romantilist tegelast.
Individuaalne kirjalik. Iseseisev lugemine
Lõiming eesti keelega

11. klassi lahti kirjutatud õpitulemused „Kirjanduse põhiliigid ja žanrid“

Õpitulemuste saavutamist toetav hindamine
Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega kooli õppekava järgi
hindamiskriteeriumid
kasutatud hindamismeetodid ja -mudelid
Oskab eristada õppematerjalile toetudes kirjandusvoole ja –žanre ning analüüsib teoseid liigi- ja žanritunnuste põhjal.
Kasutab õppematerjali ja teeb konspekti romantismi, realismi, naturalismi, modernismi kohta. Nimetab romaani, jutustuse, novelli, miniatuuri tunnusjooni.
Paaris- ja rühmatööd, kirjalikud konspektid.
Suhtluspädevus, kultuuripädevus, õpipädevus
Tunneb romaani alaliike, toob näiteid autorite ja teoste kohta.
Eristab romaani alaliike nende tunnuste põhjal ( kujunemis-, armastus-, psühholoogiline ja ajalooline romaan).
Oskab nimetada käsitletud proosa- ja draamateoste teemasid, probleeme ning ideid, analüüsib tegelasi ja nende suhteid, loob seoseid nüüdisajaga ning tsiteerib oma väidete kinnitamiseks teksti.
Käsitleb järgmisi teoseid: H. de Balzac „Isa Goriot“, A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ I, E. Vilde „Mäeküla piimamees“
Osaleb rühmatöös, kus analüüsitakse õpitulemustes kirjeldatud punkte. Vormistatakse rühmatöö kokkuvõte ja esitatakse klassile. Arutletakse ühiselt probleemide ja tegelaste üle.
Paaris- ja rühmatööd. Individuaalsed arutlevad kirjandid. Teoste läbilugemist näitavad küsimustele vastamised- individuaalne, kirjalik
Suhtluspädevus, kultuuripädevus
Oskab nimetada luuleteksti žanri, teema ja põhimotiivid, sõnastab mõtte
Kasutab õppematerjali ja konspekteerib, mis on ballaad,
Individuaalne, paaristöö.
Rühmatöö fotoromaan ühe luuletuse
Digipädevus, õpipädevus.

ning analüüsib keele ning kujundikasutust.
ood, haiku, ood, poeem, sonett, valm, vabavärss. Analüüsib loetud luuletekste kogumikust „Väike sõnarine 2“
kohta. Esitletakse klassile.
Oskab tekstianalüüsis kasutada vajalikke mõisteid.
Analüüsib ühe luuletaja loomingut.
Arutlev analüüsiv kirjand.
Lõiming eesti keelega
On läbi lugenud ja analüüsinud neli eesti või maailmakirjanduse proosa- või draamateost.
Lisaks eelpool mainitule loeb ühe vabalt valitud proosa- või draamakirjanduse teose ning teeb analüüsi sisaldava slaidiesitluse ning kannab selle klassile ette.
Individuaalne, suuline.
Digipädevus

11. klassi lahti kirjutatud õpitulemused „20. sajandi kirjandus“

Õpitulemuste saavutamist toetav hindamine
Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega kooli õppekava järgi
hindamiskriteeriumid
kasutatud hindamismeetodid ja -mudelid
Oskab iseloomustada õppematerjalile toetudes 20.sajandi kirjanduse tähtsamaid voole ja žanre ning autoreid ja nende teoseid.
Teeb konspekti, milles kajastuvad mõisted: eksistentsialism, ekspressionism, futurism, impressionism, toob näiteid autoritest.
Paaris- või individuaalne töö, kirjalik
Õpipädevus, kultuuripädevus
Teab nimetada 20. sajandi eesti kirjanduse tähtsamaid perioode, kirjanduslikke rühmitusi, olulisemaid autoreid ja nende teoseid.
Vormistab tabeli, kus nimetatud „Noor-Eestit“, „Siurut“, „Tarapitat“, „Kirjanduslikku Orbiiti“, „Arbujaid“ Võrdleb neid.
Kirjalik paaristöö
Kultuuripädevus, lõiming ajalooga
Oskab seostada 20. sajandi eesti kirjandust Euroopa kirjanduse perioodide, voolude ja suundadega.
Analüüsib eesti kirjanduse ja Euroopa kirjanduse arengut, milles toob välja põhjused eri voolude tekkeks meil ja mujal.
Individuaalne kirjalik arutlus.
Lõiming ajaloo ja eesti keelega. Kultuuripädevus
On läbi lugenud ja analüüsinud
Käsitleb järgmisi teoseid:
Rühmaarutelud teoste probleemide,
Suhtluspädevus, digipädevus. Lõiming

vähemalt neli 20. sajandi tervikteost, oskab nimetada nende autorite kohta kultuuri- ning kirjandusloos.
A. Camus „ Katk“, F. Kafka „Protsess“, D Salinger „Kuristik rukkis“
E. M. Remarque üks teos valikuliselt
tegelaste, nende suhete üle. Individuaalsed arutlevad kirjandid.
Individuaalne esitluse koostamine ja ettekandmine klassile- suuline. Iga teose kohta raamatu läbilugemist kontrolliv test- individuaalne, kirjalik
eesti keelega

12. klassi lahti kirjutatud õpitulemused

Õpitulemuste saavutamist toetav hindamine
Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega kooli õppekava järgi
hindamiskriteeriumid
kasutatud hindamismeetodid ja -mudelid
Oskab nimetada tähtsamaid uuema eesti kirjanduse autoreid ja nende teoseid, tunneb nüüdiskirjanduse peamisi arengusuundi.
Kirjeldab eesti kirjanduses toimunud muutusi pärast kaheksakümnendaid aastaid. Nimetab sajandivahetuse rühmitusi. Põhjendab rühmitustelaine teket 1990ndatel aastatel. Kirjeldab punkluule eripära, seletab, mis on etnosümbolism, etnofuturism, keele- ja kujundikasutuse omapära, võrdleb seda varasema aja luulekeelega. Nimetab pihtimuskirjanduse ja elulooraamatute, mälukirjanduse autoreid (T. Õnnepalu, M. Raud, E. Mihkelson, S. Oksanen). Kirjeldab muutusi keele-, autori-, sisu- ja maailmatasandites.
Kirjalik arvamus punkluulest- individuaalne.
Rühmatöö: arutlus „Eestimaast ja eestlastes tänapäevaste autorite pilgu läbi“ Erinevate töölehtede täitmine.
Kirjalik individuaalne arutlev kirjand.
Digipädevus, kultuuripädevus, õpipädevus, suhtluspädevus. Lõiming ajaloo ja eesti keelega.
Oskab analüüsida uuemat kirjandust, kirjeldab sõnavaliku eripära ning stiili seoseid teksti sõnumiga, kujundab oma arvamust ja loob seoseid varem
. Kirjeldab punkluule eripära, seletab, keele- ja kujundikasutuse omapära, võrdleb seda varasema aja
Individuaalsed esitlused- suuline
Digipädevus, kultuuripädevus

loetuga.
luulekeelega. Teeb analüüsivaid esitlusi loetud teoste kohta, esitab need klassile.
Oskab seostada loetut tänapäeva eluolu ja nähtustega, iseenda, ühiskondlike ning üldinimlike probleemide ja väärtustega.
Analüüsib loetud lühitekste, arutleb probleemide üle, nimetab väärtusi, mida tekstid sisaldavad.
Suuline rühmatöö
Enesemääratluspädevus,
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli tervikteost eesti või maailmakirjandusest.
Teeb vabalt valitud teoste kohta esitluse õpikus nimetatud autorite loomingust ja esitab klassile.
Individuaalne, suuline esitlus
Digipädevus, kultuuripädevus

12. klassi lahti kirjutatud õpitulemused „Müüt ja kirjandus“

Õpitulemuste saavutamist toetav hindamine
Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega kooli õppekava järgi
hindamiskriteeriumid
kasutatud hindamismeetodid ja -mudelid
Oskab kirjeldada mütoloogilisi elemente eestlaste maailmapildis
Kasutab internetiotsingut saamaks teada, milline oli eestlaste maailmapilt ja müütilised tegelased, ning kirjeldab seda.
Rühmatöö. Suuline ettekanne
Suhtluspädevus, digipädevus, kultuuripädevus, õpipädevus
Teab eesti rahvuseepose sünnilugu ja sisu ning kultuuriloolist ja rahvusloolist tähtsust.
Võrdleb eepost „Kalevipoeg“ selle töötlustega ( Kivirähk, Kristfeldt, Vetemaa)
Omaloominguline lugu Kalevipoja ainetel. Individuaalne, kirjalik.
Mõistab müüdi kui arhetüüpse žanri ja tänapäeva müütide olemust, nimetab arhetüüpseid müüdimotiive ning leiab neid käsitletavast kirjandusteosest („Põrgupõhja uus Vanapagan“).
Analüüsib teost, toob välja arhetüüpsed müüdimotiivid ( Piibel ja rahvajutud Kaval- Antsust, leping kuradiga ).
Rühmatöö erinevate töölehtedega
Suhtluspädevus, kultuuripädevus
Oskab analüüsida tekstide teemat, süžeed ja tegelasi nii
Analüüsib romaani teemat, süžeed, tegelasi lähtuvalt
Kirjand individuaalne, kirjalik
Enesemääratluspädevus. Lõiming eesti keelega

müüdimotiividest kui ka eetilistest ning esteetilistest väärtustest lähtuvalt.
eetilistest ja esteetilistest väärtustest.
Tunneb ära ja analüüsib folkloorse pärandi kasutamist autoriloomingus ning selgitab kirjandusteose tähenduse muutumist ajas.
Kirjeldab kuldnaise motiivi kasutamist K. Ehini luuletuses. Saatusliku naise motiivi kasutamist antiikmütoloogias ja hilisemas eesti kirjanduses. Arutleb selle üle, milline on saatuslik naine tänapäeva maailmas, elus, poliitikas.
Kirjand- individuaalne, kirjalik
Lõiming eesti keelega
On läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm õpikus antud lugemissoovitustes teost omal vabal valikul.
Vormistab ja esitab klassile läbiloetud teoste kohta esitluse.
Individuaalne, suuline
Digipädevus

*
Õppekava: IT22
Mooduli nimetus: Süsteemiadministreerimine – Valikõpingud (IT22)
Teema nimetus: Avalik esinemine
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid , 6 iseseisev töö e-õpe

Mooduli eesmärk: Õppida ja harjutada õppija suuteliseks oma töid kaitsma ja ennast esitlema.

Mooduli õpiväljund: Erinevate esinejate vaatlemine ja võrdlemine, jäljendamine ja parodeerimine.

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav hindamine arvestab olulisel määral ka erivajadustega, mille vastu kursant midagi parata ei saa.

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: suhtlemisõpikud, näidis- ja õppevideod

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: valik Youtube’is ja Patreonis

*

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Süsteemiadministreerimine – Valikõpingud (IT22)
Teema nimetus: Avalik esinemine
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid , 6 iseseisev töö e-õpe

Mooduli eesmärk: Õppida ja harjutada õppija suuteliseks oma töid kaitsma ja ennast esitlema.

Mooduli õpiväljund: Erinevate esinejate vaatlemine ja võrdlemine, jäljendamine ja parodeerimine.

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav hindamine arvestab olulisel määral ka erivajadustega, mille vastu kursant midagi parata ei saa.

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: suhtlemisõpikud, näidis- ja õppevideod

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: valik Youtube’is ja Patreonis

*

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas
Teema nimetus: Kogukonna projektid
Teema maht: EKAP
Tunde kokku: 26 – kontakttunnid 20 iseseisev töö 6 e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: Kursantidele praktilise kogemuse pakkumine projektipõhisse ettevõtlusse sisenemisel

Mooduli õpiväljund: Eesti ja Euroopa Liidu rahastusvõimalustega tutvumine, rahastusallikatest lähtuvalt abikõlbulikkuse analüüs, ettevõtte loomise kõik etapid, pilootprojekti kirjutamine, projekti kaitsmine komisjoni ja konkurentide ees, projekti käivitamine, aruandlus ja kokkuvõte.

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: kodulehed PRIA, KYSK, KOP, KIK, ministeeriumid, vallad, muinsuskaitse, Kredex

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: cvonline CV, motivatsioonikirja ja pitchi koostamine

*

Lõputöö seminar

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Lõputöö seminar
Teema nimetus: IT-õpetajatega koostöös saavutatud lõputööde töötlemine
Teema maht: EKAP
Tunde kokku: 39 – kontakttunnid 30 iseseisev töö 9 e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: Lõputöö sisuline ja vormiline korrektne sooritus

Mooduli õpiväljund: Lõputöö

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav hindamine

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: Kogu stuudiumi vältel omandatu

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: Erialaõpetajate pakutu

*
Dokumentatsiooni kontroll

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Linux/BSD operatsioonisüsteemid – põhiõpingud
Teema nimetus: Eesti keel – dokumentatsiooni kontroll
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid 6 iseseisev töö e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: Lõimitud õppena IT-õpetajate edastatud materjalidega töötamine

Mooduli õpiväljund: Korrektses eesti keeles väljendumise võimekus kõrvuti ingliskeelsega

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-õpetajate edastatav

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetist

*

Eriala lepingud

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: IT korralduse alused – põhiõpingud
Teema nimetus: Eesti keel – eriala lepingud
Teema maht: 13 EKAP
Tunde kokku: 8 – kontakttunnid 3 iseseisev töö 2 e-õpe

Mooduli eesmärk: IT korralduse seostamine asutuste ja ühiskondlike struktuuridega

Mooduli õpiväljund: Lepingute olemusega tutvumine, lepingute koostamine, potentsiaalse praktika- ja töökoha valimine ja sellega seostumise lepingute loomine, ühiskondlikud lepingud suurel pildil

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: Lepingute põhjad ja struktuuride tutvustused internetis

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: Blanketid kodulehekülgedel ja cv-online keskkonnas

*

Eestikeelsed lepingud

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: IT-korralduse põhiõpingud
Teema nimetus: Eesti keel – eriala lepingud
Teema maht: 13 EKAP
Tunde kokku: 10 – kontakttunnid 3 iseseisev töö e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: IT-valdkonna sisene kitsam lepinguliste suhete struktuuri omandamine

Mooduli õpiväljund: Koostöös IT-õpetajatega vajaduspõhine päevikute, aruannete, lepingute töötlus

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-valdkonna õpetajate pakutav

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetist

*

Erialane eesti keel

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas
Teema nimetus: Erialane eesti keel II
Teema maht: 13 EKAP
Tunde kokku: 10 – kontakttunnid 3 iseseisev töö e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: Interneti tõlkimine eesti keelde

Mooduli õpiväljund: Kogu terminoloogia eestindamine teema-masin-operatsioonhaaval

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT masinad, keskkond ja operatsioonid ise

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: Ühised leiud internetist

*

IT-süsteemid

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Rakendussüsteemid – põhiõpingud
Teema nimetus: KT süsteemi planeerimine ja teostus
Teema maht: 13 EKAP
Tunde kokku: 10 – kontakttunnid 3 iseseisev töö e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: Erialase keele korrektne omandamine emakeeles kõrvuti ingliskeelsega

Mooduli õpiväljund: IT-õpetajate edastatavad materjalid

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-õpetajate loodud ja saadetud materjalide vormimine

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetist

*

Operatsioonisüsteemid

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Windows operatsioonisüsteemid – põhiõpingud
Teema nimetus: Eesti keel – kompleksülesannete kontroll
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid 4 iseseisev töö 2 e-õpe

Mooduli eesmärk: IT-õpetajate tööle sekundeerimine

Mooduli õpiväljund: IT-õpetajate ja kursantide koostöös loodu vormistamine ja viimistlemine

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-pädejate saadetav

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: Ühised leiud internetist

*

Kompleksülesannete kontroll

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Majutuskeskkonna riistvara – põhiõpingud
Teema nimetus: Eriala eesti keel – kompleksülesannete kontroll
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid 6 iseseisev töö e-õpe – vajaduspõhine

Mooduli eesmärk: Korrektse eestikeelse IT-sõnavara ja väljendite omandamine ja kinnistamine

Mooduli õpiväljund: IT-õpetajate juhendamisel kirjutatud tekstide ühistöine analüüs ja parandus

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid:

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-õpetajate juhendamisel loodud tekstid

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetiavarustest

*

Arvutivõrgud

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: Arvutivõrgud – põhiõpingud
Teema nimetus: Eriala eesti keel – arvutivõrgud
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid 6 – iseseisev töö e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: Harjutada IT-õpetajatega lõimituna kursante kasutama inglise kõrval eesti keelt

Mooduli õpiväljund: IT-õpetajate antud ja täidetud ülesanded jõuavad eesti keele klassi korrastusele

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-õpetajad saadavad kursantidega tehtud materjalid töösse

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetiavarustest

*

IT-valdkonna alusteadmised

Õppekava: IT
Mooduli nimetus: IT-valdkonna alusteadmised – põhiõpingud
Teema nimetus: Erialane eesti keel – kompleksülesanne taristuteenustes dokumentide eesti keele kontroll
Teema maht: 26 EKAP
Tunde kokku: 20 – kontakttunnid 6 iseseisev töö e-õpe – vajadusel

Mooduli eesmärk: IT-valdkonna võimalikult rohke eestikeelse sõnavaraga harjumine

Mooduli õpiväljund: IT-õpetajate saadetud materjalid ja õpilastööd kui parim eluline materjal

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: IT-õpetajate juhendamisel loodud tööd ja kursantide tekstid

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetiavarustest

*

Eneseväljendus ja avalik esinemine

Õppekava: K/KB/MT
Mooduli nimetus: Eneseväljendus – valikaine
Teema nimetus: Eneseväljendus
Teema maht: 52 EKAP
Tunde kokku: 18 – kontakttunnid 10 iseseisev töö 2 e-õpe

Mooduli eesmärk: Kursantidele kirjaliku ja suulise, kehakeelelise ja miimilise eneseväljendusoskuse õpetamine tulevasteks suhestumisteks komisjonide, tööandjate ja klientidega

Mooduli õpiväljund: Eeskujude analüüs, praktiline harjutamine, vigadest õppimine

Teema hindamisviis, eeldused aine läbimiseks, hindamiskriteeriumid: Mitteeristav

Teema auditoorsest õppetööst kohustuslik osavõtt: vähemalt 80%
järelvastamine toimub TAHVEL-ajakavas
Teema õppematerjalid ja -kirjandus: Vanakooli etiketi- ja suhtlemispsühholoogia õpikud, eeskujud ja iidolid televisioonis, Youtube’is ja filmides

Soovituslikud õppematerjalid ja-kirjandus: ühised leiud internetist – aga ka arhiivist 🙂

*

Massikommunikatsioon

Õppekava: Gümnaasium
Mooduli nimetus: Valikained
Teema nimetus:Massikommunikatsioon
Teema maht: 36 EKAP
Tunde kokku: 24 – kontakttunnid 12 iseseisev töö e-õpe

Õppeaine hindamiskriteeriumid: mitteeristav hindamine – A/MA.

Hindamismeetodid: Võrreldes gümnaasiumi üldise meediakursusega on valikaine väga praktiline ja tegelike meediatööde loomise keskne. Koostame pressiteateid, kirjutame reportaaže ja ajakirjalikke artikleid ning loome intervjuusid ja arvamuslugusid tasemel, mis sobib nii portaalidesse ja kodulehekülgedele kui peavoolumeediasse.

Õppeaine õppemeetodid: Tunnid algavad vastava kõrgharidusega õpetaja loenguga, edasine on praktika – praktilised meediatööde loomise ülesanded, rühmatöödena õppematerjalide, portaalide, ajalehtede-ajakirjade, raadiojaamade ja telekanalite jälgimine ja analüüs ning omalooming.

Iseseisva töö üldkirjeldus: Õppijad saavad ülesande leida teatud teemal materjale meediast, neid refereerida, süstematiseerida ja analoogseid tekste ja videoid luua.

Õppematerjalid: Põhiline õppematerjal on reaalne peavoolu- ja sotsiaalmeedia ise, täienduseks Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli õppematerjalid ning Balti Meediakooli paremad palad.

Kursused:
Kursuse nimetus
Kursusel käsitletavad teemad
klass
1.kursus – Koopajoonistest sotsiaalmeediani
Inimese põhivajaduste Maslow’ püramiidist lähtuv tarvidus oma teadmisi ja isiksust jäädvustada, teavet jagada, kuhugi kuuluda ja ennast teostada – mis pole ürgajast tänase X-TikTok-ajastuni suures plaanis muutunud.
10.-12.
2.kursus – Kirjutav meedia
Ajalehtede ja ajakirjade sünd maailmas – põhjused ja kujunemislugu tänaste väljaanneteni.
Ajalehtede-ajakirjade sünd kirikliku baltisaksa kirjanduse kõrvale – Eesti erinevate ajalooliste perioodide väljaanded – tänane kirjutav meedia paberil, netis ning videolahenditega lõimituna.

3. kursus – Raadioringhääling
4. kursus – Televisioon

5. kursus – Sotsiaalmeedia

6. kursus – Raamatud ja filmitööstus

Raadiojaamade teke maailmas ja Eestis.
Raadiokanalite tänane suur pilt ja tööjaotus.
Telekanalite kujunemine maailmas ja Eestis.
Telekanalite tänane suur pilt tööjaotuses.
Sotsiaalmeedia olemus ja erinevus peavoolust.
Sotsiaalmeedia funktsioon ja tsensuur.
Raamatute kirjastamine ajaloos ja täna.
Raamatust filmini – tööprotsess.
Multimeedia-raamatud – digi-, audio- ja video- ning nende asetumine filmide kõrvale

Kursuse hinde kujunemine
„A“ saamise tingimus – Õppija osaleb vähemalt pooltes tundides.
Õppija teeb ära kõik iseseisvad praktilised tööd.
Õppija näitab üles arusaamist, arengut ja potentsiaali iseseisva meediategevusega jätkamisel.

Riiklik inspireeriv materjal, millest süvendatult ja praktikale orienteeritult kiiremini-kõrgemale-kaugemale liigume:
„Meedia mõjutamine” ja praktilise eesti keele kursused. Õppeprotsesside kirjeldus
Ilona Tragel, Kati Käpp
Soovituslik on gümnaasiumiastme eesti keele n-ö sisukursuseid läbida sellises järjekorras: 1) “Meedia ja mõjutamine”; 2) “Keel ja ühiskond”. Praktiliste kursuste (“Praktiline eesti keel I”, “Praktiline eesti keel II”, “Praktiline eesti keel III”) ja kursuse “Teksti keel ja stiil” õpitulemused kattuvad suures osas, mistõttu ei ole põhjendatud neid eraldi kursustena käsitleda. Mõttekas on toetada nende kursuste tegevustega “Meedia ja mõjutamise” ja “Keele ja ühiskonna” teemade läbimist, et sisuliste teemadega tegelemiseks oleks rohkem aega ja kasutegur oleks suurem – õpilased saavad teadmiste omandamisega paralleelselt neidsamu teadmisi kohe rakendada.
 
Sisukursustest on soovitus alustada “Meedia ja mõjutamise” kursusega, sest mitmekülgsed meediatekstid ümbritsevad noori kõikjal. Nende tekstide kaudu on õpilasel lihtsam mõtestada, millised tekstid üldse on ja mis on tekstide tunnused. Eeldatavasti on meediateemad õpilaste jaoks ka huvitavad, sest side tekstidega on juba olemas. Sotsiaalmeedias, ajakirjanduses ja uudisteportaalides levivate tekstide kaudu jõutakse ka teiste argumentatsiooni sisaldavate tekstideni. Seega on meediakursusest alustamine viis läheneda tuttavate asjade kaudu keerulisematele ja kaugematele (s.o induktiivne lähenemine). Kuna tekstimaailm muutub kiiresti, on oluline, et õpilased omandaksid oskuse tekste analüüsida, misjärel ja mille eeskujul ka ise sarnaseid tekste kirjutama hakata. Siinse soovituse järgi jätkub kursusel “Keel ja ühiskond” sama lähenemine: õpilased märkavad keelt enda ümber, mõtestavad oma keelekogemust nende teadmiste abil, mida kursus(t)el omandavad. Selline lähenemine kujundab keeleteadlikku[1] tekstilugejat ja -loojat.
Mõisted
Keeleteadlikkus, meedium, meedia, inforuum, valeinfo, algoritm, fakt vs. arvamus, tajuviga, suhtlustõke, mõjutamisvõtted (nt demagoogia, propaganda, reklaam)
Tekst, teksti eesmärk, autor ja vastuvõtja, kontekst, intertekstuaalsus, kirjutamistõke, allikas, lugemispäevik, kaaskiri
Metoodilised soovitused
Meedia ja mõjutamise sisuliste teemade ja mõistete omandamiseks on soovituslik kursuse jooksul mõtestada uut infot oma keelekogemusest lähtuvalt.
 
Kursusel loevad ja analüüsivad õpilased sotsiaalmeedias, ajakirjanduses ja uudisteportaalides levivaid tekste (ka tekstiroboti koostatud tekste), mille kaudu jõutakse nõudlikumate argumenteerivate tekstide lugemiseni. Lisaks õpetajate soovitustele võiksid õpilased saada lugemiseks ise endale tähenduslikke tekste valida. Lugemisega paralleelselt täidetakse lugemispäevikut. Lugemispäevikusse kirjutab lugeja, mis allikaid (nt artiklid, raamatud, filmid, plakatid) ta on “lugenud” (st ka näinud, kuulnud, kogenud jne), missugust infot neist saanud ja mis mõtted on tekkinud. Loetu kogumine laiendab õpilase silmaringi ning sissekannete kirjutamine arendab kirjaliku eneseväljenduse oskust. Märkmete kogumiseks võib kasutada pabermärkmikku, tavalist tekstidokumenti, tabelifaili vms. Lugemispäevikusse märkmete tegemiseks on mitmeid strateegiaid, kõige olulisem on teha märkmeid pidevalt ja juba teksti lugemise ajal ning märkida korralikult üles kõik allikad (sh eristada selgelt allika mõtted oma mõtetest). Lähemalt saab kirjeldatud lugemisstrateegia kohta lugeda siit: https://www.teadustekst.ut.ee/allikate-lugemine/. Lugemispäeviku sissekandeid võivad õpilased ka tundides klassiga jagada ja nende üle koos arutleda. 
 
Võimalikke teemasid “Meedia ja mõjutamise” kursusel loetavate tekstide analüüsimiseks:
teksti kui suhtlusolukorra ning autori ja lugeja positsioonide analüüs – teksti eesmärgi tuvastamine, autori seisukoha, pädevuse ja omakasu hindamine;
konteksti ja intertekstuaalsuse analüüs – teksti paigutamine laiemasse konteksti, teksti seostamine teiste tekstidega;
argumentatsiooni osade (väide, selgitus, näide, järeldus) leidmine ja analüüsimine (sh puuduliku argumentatsiooni märkamine);
tekstide liigitamine nt suhtluseesmärgi, struktuuri, meediumi põhjal;
autori hoiakud tekstis – nt analüüsida tekstis isikukasutust (mina, meie, umbisik jne), pehmendavate (nt võibolla, ilmselt) ja võimendavate (nt kindlasti) keelendite kasutust; suhtumist näitavaid sõnu (nt autori suhtumist näitavad omadussõnad ja määrsõnad, nagu kahjuks, õnneks);
tekstide kõneviisi (nt kindla tingiva kõneviisi kasutus) ja tegumoe (nt aktiivi vs. passiivi kasutus) analüüsimine;
vajaliku metakeele omandamine teksti analüüsimiseks – sõnaliigid, lauseliikmed, grammatilised kategooriad.
 
Veel võimalikke tegevusi “Meedia ja mõjutamise” kursusel teemade paremaks mõtestamiseks:
vastanduvaid seisukohti esitavate arvamusartiklite võrdlemine ja analüüs;
oma või klassikaaslase sotsiaalmeedia voo analüüsimine (nt reklaamsisu osatähtsuse hindamine, meelelahutusliku ja teabesisu eristamine jne);
Sotsiaalmeedia platvormist enda kohta käiva info leidmine, analüüsimine; arutelud netiturvalisuse, privaatsuse ja digihügieeni üle;
rollimängud ja simulatsioonid (nt uudistetoimetus, eri väljaannete ja/või meediumite ajakirjanikud lugu kirjutamas; pressikonverents; ajakirjanduseetika koodeksi koostajad; uue väljaande asutajad; päev sisulooja kingades; klassileht (või muus vormis väljaanne); naftaettevõtte turundustiim);
tekstiroboti abil tekstide koostamine ja tekstiroboti loodud tekstide analüüsimine; arutelu valeinfo ära tundmise, faktide ja arvamuste eristamise osas meediatekstides.
 
Tekstide lugemise laiem eesmärk on see, et õpilane oskab lugedes ja analüüsides saadud teadmisi rakendada, et ise sarnaseid tekste kirjutada. Igasuguse teksti kirjutamise protsess koosneb erinevatest tegevustest, mis kõik on omavahel tihedalt seotud. Üldjoontes võib need tegevused kirjutamisprotsessis jagada põhietappideks, milleks on kavandamine, mustandid, viimistlemine ning esitamine (vt lisa 1). Kuna iga etapp pakub (eriti keeletunnis) võimaluse õppida, siis on mõistlik need erinevad etapid läbida üksteise järel, keskendudes igas etapis just sellele, mis parasjagu käsil. “Meedia ja mõjutamise” kursusel võib see välja näha nii, et kõigepealt loetakse ja tehakse lugemispäevikusse loetu kohta sissekandeid (vt ka https://www.teadustekst.ut.ee/allikatega-tootamine/) – infot kogutakse eesmärgiga sellest üks terviklik tekst kirjutada. Kui vajalik info on olemas, on aeg panna kirja kavand (https://www.teadustekst.ut.ee/kavandite-kirjutamine/) ja mustandid – st teema läbi kirjutada. Kirjutamise käigus õpib kirjutaja kirjutatava teema kohta, sest kirjutades peab õppija leidma/tekitama seoseid enda kogemuse ja allikatest loetu vahel. Kui erinevatele etappidele annavad kaasõppijad ka tagasisidet, suureneb õppimisvõimalus veelgi (vt peatükki “Tagasiside”). Kirjutamisprotsessi põhimõtet saab kasutada igat tüüpi kirjatööde puhul ning ka väljaspool kooli.
 
Tagasiside
Lisaks õpetaja tagasisidele on soovituslik kasutada kogu kirjutamisprotsessi jooksul kaasõppija tagasisidet. Kaasõppija tagasisidel on mitu kasutegurit: kaasõppija tagasiside on kohene, seda on arvult rohkem (võrreldes ühe õpetaja tagasisidega) ning see arendab õpilaste kriitilise mõtlemise ja analüüsioskust. Kaasõppijate töid lugedes mõtleb õpilane ka oma töö peale ja saab seeläbi ideid, kuidas enda teksti paremaks muuta. Õpetajal väheneb kaasõppija tagasiside rakendamisel töökoormus. Õpetaja ülesandeks on õpilastele kaasõppija tagasiside meetodi tutvustamine, tagasisideprotsessi jälgimine ja vajadusel suunamine (kuidas tagasisidet anda, milline tagasiside on tõhus, kuidas tagasisidega edasi tegeleda jne). Tagasisidestamisprotsessist saab lähemalt lugeda siit: https://www.teadustekst.ut.ee/tagasiside/.
 
Üks võimalus on kasutada kaasõppijate tagasisidet ka laiemas mõttes. Näiteks võiks õpetaja kutsuda töid tagasisidestama ka vanema klassi õpilasi, kes on kirjutanud väga häid tekste ja andnud kaasõppijatele kasulikku tagasisidet. Eri klasside õpilaste kaasamine ühisesse õppeprotsessi loob õpilastest ühtse kogukonna, mis annab kõigile osapooltele lisamotivatsiooni ülesannete õigeaegseks esitamiseks.
 
Hindamise põhimõtteid
Hindamine ei toimu ühe töö põhjal, vaid kogu kursuse vältel, ning väärtustab ennekõike õppija järjepidevust ning motiveeritust. Näiteks võiks osa punkte töö eest anda õigeaegselt esitatud ülesannete eest. Konkreetse ülesande hindamisjuhendid erinevateks kirjutamisprotsessi etappideks koostab õpetaja koos õppijatega. Sama hindamisjuhendi alusel tagasisidestavad üksteise töid kaasõppijad. Sõnalist tagasisidet ei anta ainult lõpus, vaid kogu protsessi jooksul, sest nii on õpilasel võimalus seda tagasisidet kohe rakendada ning seeläbi efektiivsemalt õppida.
 
Lõimingu võimalused
kirjandus: tekstid, autor, lugeja
ühiskonnaõpetus: tutvumine arvamuslugude jm diskussiooniga ühiskonnas parasjagu aktuaalsete teemade üle
ajalugu: ajalooliste kõnede ja kirjalike dokumentide analüüsimine, eri epohhide retoorika ja argumentatsiooni võrdlemine
filosoofia: tutvumine erinevate argumentatsioonimustrite ja loogika põhimõistetega
võõrkeeled: eri keeltes ja eri kultuuriruumide argumenteerivate tekstide lugemine
informaatika: teksti automaatanalüüs (nt sagedusloetelu, sõnapilved, kollokatsioonid)
muusika: laulusõnade analüüs (nt intertekstuaalsus, hoiakud, koodivahetus)

*

Tasandusõpe – 50 tundi

Kursuse eesmärk on toetada õpilase õigekirjaoskust.
Õpilane omandab gümnaasiumiõppeks eeldatava kirjaoskuse: kirjavahemärkide, algustähe, kokku- ja lahkukirjutamise kasutuse ning täheortograafia reeglid.
Hindamine: numbriline hindamine
Kursuse arvestus: Tundides osalemine ning arvestuslikud tööd 4 valdkonnas (kirjavahemärgid, algustäht, kokku- ja lahkukirjutamine, häälikuortograafia).

Töökava koostaja:
Kati Murutar
hobulausujad@gmail.com
kati.murutar@rako.edu.ee

Teeme ära! Tegime ülemaaliste talgute ajal megakoguse füüsilist – gigadoosi unistamist ja taevasest kataloogist tellimist – ja nanoannuse uute raamatute loomise algust 🙂