Kellakeeramine – vajalik või tarbetu?
Kaks korda aastas on inimesed häiritud kellakeeramisest. Üleminek talveajalt suveajale pidavat aitama paremini kasutada valget osa päevast ning muutma tööperioodi viljakamaks. Ometi tekib kahtlus, kas kellaga mängimine ikka annab soovitud tulemust.
Kellakeeramine ei täida eesmärki
Segadus, mida kellakeeramine tekitab, on piisav põhjus sellest loobumiseks. Ajavahetus ei anna majanduslikku kokkuhoidu nagu väidetakse. Ma pole kohanud veel ühtki vettpidavat arvutust, kui suurel hulgal tänu kellakeeramisele energiat kokku hoitakse ning kuivõrd kasvab tänu sellele inimeste tööpanus. Pigem esitavad kellakeeramise pooldajad emotsionaalseid ja ideoloogilisi argumente, mis paneb kahtlema, et tegemist on asjaga iseeneses, nagu ka mitmete muude EL-i ametnikearmee poolt pastakast väljaimetud meetme puhul (banaanide kõverusstandard ja tolmuimejate mootorivõimsuse kärpimine). Samas kaotab mõtte iga poliitiline algatus, mis ei too kasu inimeste heaolule, elujärjele ja majanduslikule toimetulekule. Olen põhimõtteline kampaaniate vastane, milleks pean ka kohustuslikku iga-aastast kellakeeramist.
Kellakeeramine rikub tervist
Regulaarselt tabab meid talvisele gripihooajale lisaks veel kevadine ja sügisene kellakeeramise palavik, mis puudutab iga inimest. Võime küll stoilise rahuga kinnitada, et meile see osutitega mängimine peavalu ei valmista, ent tegelikkuses kujuneb asi teisiti. Kellakeeramine tekitab stressi ja ebamugavust. Kas kõik ajanäitajad said õigeks pandud, ega ma hommikul sisse ei maga, kuidas end järgmistel päevadel tunnen? – need küsimused vaevavad iga eurooplast, kellest on tehtud kellaajaga mängimise katsejänesed.
Eitav suhtumine kellakeeramisse pole pelgalt emotsioon, vaid selle negatiivset mõju on tunnistanud ka meedikud. Arstide väitel on öö ja päeva vaheldumise rütm evolutsioonis väljakujunenud tunnetuslik protsess ning püüd eurodirektiividega evolutsiooni käiku muuta, sulaselge posimine. Tohtrid selgitavad, et kellakeeramine pärsib tähelepanu ning alandab töövõimet. Selle kahju võib Euroopas ulatuda miljardite eurodeni, mis kaotatakse õnnetuste läbi ja väsinud tööliste langenud keskendumisvõime tõttu. Milleks? Kellakeeramine tekitab ka unehäireid, mis võivad pöördumatult kahjustada tervist ning tekitada organismis raskesti ravitavaid muutusi.
Mõistlik on primitiivsete lahendustega miljonite elu muuta üritavate poliitikute asemel usaldada arste. Kellakeeramine on brutaalne viis loodusele vastanduda. Meenub Mitšurin, kes looduselt armuande ei oodanud.

Suve või talveaeg, selles on küsimus
Inimesed jagunevad laias laastus öölembesteks ja hommikuvirgeteks ning see määrab ka suhtumise küsimusse, kas jääma peaks vööndiajale lähedase talveaja juurde või eelistama hommikusele reipusele ja töökusele häälestavat suveaega. Eesti elanikud on enamuses töökad ja krapsakad hommikuvirged. Küsitluste kohaselt toetab 70% meist igavest suveaega ning vaid 20% tahab jätkata vööndiaja lähedase talveajaga. 10% jäävad selles küsimuses äraootavale sisukohale. Kindlasti mõjutab suveaja populaarsust tõik, et suvi on põhjamaalastele haruldane ja kallis aastaaeg, mis muudab meid kõiki nooremaks, toob südamesse armastuse ja mõtteisse lennukuse, sestap siis ka ihalus kõige suvega seonduva järele.
Arstide hinnangul on tervisele, töövõimele ja pikemas perspektiivis ühiskonna heaolule oluline elada võimalikult vööndiajale lähedastes tingimustes. Sestap pooldan vööndiaega, sest tahan olla aastaringselt terve, töökas ja tegus.
Kellakeeramisest tuleks loobuda niipea kui võimalik
Uuringute kohaselt on kolmandik Eesti elanikest depressioonis või selle eelses seisundis. Muidugi on siin oma osa kaamosel ja kitsilt jaotuval päikesevalgusel, ent kindlasti annab sellesse kurba statistikasse panuse ka kellakeeramine. Võrreldes lõunapoolsete riikidega on meie sesoonne päeva ja öö pikkuse vaheldumine äärmiselt suur ning siit ka rahvuslikud vaimsed iseärasused.
Lõpuks on hakanud tunneli otsast paistma valgus, sest kellakeeramise ilmselge negatiivne mõju on jõudmas ka Euroopa isekate valitsejate teadvusesse ja Euroopa Komisjon on andnud lubaduse kellakeeramise küsimus lahendada. Aga hea poliitik, kes lubabki! Tundub, et kellakeeramise lõpetamine takerdub taas euroliidu lõpututesse eluvõõrastesse võimukoridoridesse nagu see juhtus 2020. aastal, kui kellakeeramisest loobumine oli päevakorras, ent seejärel muude teemade varju kadus. Head talveaega, kallid kaaskatsejänesed!
Vsevolod Jürgenson

Tere Kati,
Sa oled ilmselt raamatuid lugenud. Podcaste kuulanud. Ettekanded hilisemaks salvestanud.
Seega on siin tõeline küsimus: kui elu läheb tõeliselt raskeks, kuhu sa siis lähed?
• Kui su mõtted ei lakka kell 2 öösel töötamast?
• Kui vana muster uuesti pinnale ilmub ja sa oled sellest tüdinud?
• Kui vajad harjutamist, mitte järjekordset taskuhäälingut?
• Kui sa tahad kuulda kelleltki, kes on sama läbi elanud?
• Kui sul on lihtsalt vaja end veidi vähem üksikuna tunda?
Paljude jaoks peitub vastuses natuke kõikjal. Raamat siin. YouTube’i video seal. Rakendus, mille eest sa unustasid, et maksid.
Ja mitte midagi sellest pole olemas hetkel, kui sa seda tegelikult vajad.
See ongi tegelik lõhe. Enamik meist ei vaja rohkem infot. Meil ​​on vaja õiget harjutamist, kui see hetk kätte jõuab.
Seepärast lõimegi HeartMindi liikmelisuse . Üks koht, kuhu minna, kui elu raskeks läheb.
Kas tunned end ülekoormatuna?
Ava närvisüsteemi harjutus.
Kas oled millegi sellise küljes kinni, millele sa päris nime ei oska anda?
Uurige kursust läbipõlemise, häbi, vastupanuvõime, suhete või tervenemise kohta.
Kas soovite sügavamale minna?
Veeda pärastlõuna selliste õpetajatega nagu Bessel van der Kolk, Gabor Maté, Kristin Neff, Rick Hanson, Tara Brach, Peter Levine, Sharon Salzberg ja paljud teised.
Igatsed tõelist ühendust?
Liitu elava kogukonnakogunemisega.
Huvitav, mida Fleet võiks öelda selle kohta, mida sa läbi elad?
Ava Ask Fleet AI ja uuri tema õpetusi täiesti uuel viisil.
Ja kui sa lihtsalt tahad istuda, hingata ja koju iseenda juurde jõuda, on selleks ka oma harjutus.
HeartMindis on sadu tunde sisu. Palun ära püüa neid kõiki vaadata.
Sa ei vaja kõike.
Sa vajad lihtsalt õiget asja siis, kui seda vajad.
Oma liikmelisusest leiad:
• Täitke HeartMind tippkohtumise kollektsioonid
• Kursused tervenemise, vastupidavuse, läbipõlemise, häbi, suhete, meditatsiooni, närvisüsteemi reguleerimise ja muu kohta
• Põhjalik juhendatud praktikate kogu
• Iganädalased otseülekanded kogukonna kogunemistele
• Küsi Fleet AI-lt
• Uued tippkohtumised, kursused, üritused ja giidiga kogemused kohe, kui need avaldatakse
Kõik hinnas. Neid ei pea ükshaaval ostma.
„Suur aitäh kõigi teie imeliste õpetuste ja programmide eest, mille olete koos nii paljude lugupeetud mõtteliidritega kokku pannud. See on tõeliselt muutnud minu isiklikku ja vaimset kasvu.“
– Mitch S.
Praegu saad HeartMindiga liituda esimesel aastal kõigest 97 dollari eest. See on vähem kui 2 dollarit nädalas. Ja sul on 14 päeva aega kõigega tutvuda.
Liitu HeartMindiga kohe ja esimesel aastal 97 dollarit
Järgmine kord, kui elu raskeks läheb, oleks meil hea meel, kui sul oleks kuhugi minna.
Näeme kogukonnas,
Teie HeartMindi meeskond
PS Järgmine kord, kui su mõtted kell 2 öösel tööle hakkavad, tead, kuhu minna. Esimese aasta 97-dollarine hind lõpeb laupäeval südaööl. Pärast seda naaseb liikmelisuse tavahind.
Liitu HeartMindiga esimesel aastal 97 dollari eest

Probably Good:Suurepärane reportaaž võib oluliselt muuta. Võtame näiteks Standard Oili , mis 20. sajandi alguses kontrollis umbes 90% USA naftatööstusest, kasutades konkurentide turult väljatõrjumiseks ja oma monopoli kaitsmiseks mitmesuguseid röövellikke võtteid.
Aastatel 1902–1904 avaldas ajakirjanik Ida Tarbell rea uurivaid artikleid, mis paljastasid ettevõtte taktikat. Sari tekitas avalikkuses tohutu elevuse ja seda peetakse laialdaselt surve tekitajaks, mis viis USA ülemkohtu seitse aastat hiljem Standard Oili laiali saatma .
Tarbelli töö näitab, mida ajakirjandus oma parimal viisil teha suudab: juhtida tähelepanu tähelepanuta jäetud probleemile, muuta avalikku arvamust ja lõppkokkuvõttes inspireerida positiivset tegutsemist. Ja kuna tänapäeva maailmas on nii palju olulisi, kuid tähelepanuta jäetud probleeme , on hea ajakirjanduse järele ehk rohkem vajadust kui kunagi varem.
Kas see tähendab, et soovitaksime rohkematel inimestel ajakirjanduse karjääri valida? Vastus on pisut keeruline. Seda seetõttu, et ajakirjanduses on mõju avaldamine lihtsam öelda kui teha. Enamik ajakirjanduslikke rolle ei võimalda oluliste teemade sellist teravat kajastamist, mida positiivse mõju avaldamiseks vaja oleks. Võite kergesti avastada, et jääte vaid tavapärase uudistetsükli kajastamise või kuulsuste klatši kajastamise ohvriks, isegi kui teil on ambitsioonikad kavatsused.
Teisest küljest saab ajakirjandus tõepoolest midagi muuta tähelepanuta jäetud probleemide lahendamisel, alates loomakasvatusoludest kuni tehisintellektist tulenevate riskideni . Ja kuigi need on mõnevõrra haruldased, on ajakirjanikukarjääris võimalusi nende probleemidega tegeleda, vähemalt piisava strateegia ja püsivuse korral. Kui oled ennetav, oskad hästi kirjutada või sul on muid omadusi, mis sind sobivaks teevad , võiks ajakirjandus olla uurimist väärt.
Ajakirjanduse kui karjäärivaliku kaalumise kohta lisateabe saamiseks on hea alguspunkt meie täielik profiil . Kui oled huvitatud tehisintellektiga seotud riskide kajastamisest ja sul on kogemusi ajakirjanduse või tehisintellekti valdkonnas, siis Tarbelli stipendium (Ida Tarbelli järgi) on avalduste esitamiseks avatud kuni 22. novembrini!
____
Tõenäoliselt Good palkab
Meil on hea meel palgata oma uude programmide meeskonda kaks inimest ! Need rollid keskenduvad individuaalsele karjäärinõustamisele: aidata inimestel selgelt mõelda oluliste karjääriotsuste üle ja teha praktilisi järgmisi samme. Huvitatud nõustajad saavad kuni poole oma ajast pühendada ka headhuntingule (inimeste kokkuviimisele mõjukate võimalustega) või üritustele (tippülikoolide ja erialagruppide töötoad ja loengud).
Kui suudad luua sidemeid väga erineva taustaga inimestega ja neid läbimõeldult suunata suurema mõju avaldamise suunas, siis ootame kandideerimist.
Kandideeri siin hiljemalt 1. novembriks!
____
Kas otsid mõjukat rolli?
Siin on mõned hiljuti meie tööportaali lisatud töökohad, mille üle oleme elevil:
• Meediajuht Efektiivse Altruismi Keskuses
• Empiiriline uurija Redwood Researchis
• Progressi Instituudi kaas-/vanemtoimetaja
• Toetuste tegevuse koordinaator ettevõttes Animal Charity Evaluators
• Personalijuhtimise juht Mirror Biology Dialogues Fundis
Ilusat nädalat!
https://www.ohtuleht.ee/1169541/klops-ja-volgades-kolme-tunga-laureaat-kati-murutar-kuidas-me-laseme-end-haneks-tommata?fbclid=IwY2xjawVIJXpleHRuA2FlbQIxMQBwZG9mBXNydGMGYXBwX2lkEDIyMjAzOTE3ODgyMDA4OTIAAR4jZRjlr90WBTSUUeHmctd_eXihAcEuP_HK5uI6WwoyNzyIfvY6-fwCPYngjQ_aem_cbhvLekfTYdGenhu6vyrfw

Andres Peets:Olin hiljuti Marbellas. Käin seal üsna tihti, mängin tennist ja naudin mereande. Aga sellel korral tundsin ennast nagu mingis Eesti koloonias. Ükskõik kuhu läksid olid tuttavad eestlased ees. Nad on sinna oma uue elu rajanud. Lapsed käivad kooolis ja pere on seadnud sisse uue äri. Toit on kordades odavam ja päike paistab iga päev.
Omamoodi oli kahju ja tuska tekitav, et inimesed, kes on suutnud sealses keskkonnas uue elu rajada ja sinna ka väärtust luua on meie maakamaralt lahkunud. Paljud ilmselt igaveseks. Muideks, sama ka Itaalia ja Prantsusmaa lõunarannikul. Ka seda olen tunnistanud.
Kahju, et kuigi oleme hiljutiste uudiste taustal üks elamisväärsemaid riike, siis tegelik elu näitab omamaiste inimeste pettumust ning rahvaarv püsib ainult sisserände toel.
Lapsi ei sùnni ning targad arutavad siiani, kuidas iivet tõsta. Aga see tõuseb teadagi kuidas. Toonekurel pole siin mingit asja. Ma ei usu laste planeerimisse. Minu neli last pole kunagi sùndinud mingi kokkuleppe või kava sunnil. Ikka armastusest ja kindlustundest tuleviku osas. Aga just sellest on meil nüüd puudu. Väga on puudu.

23.-24. oktoobril on Veenus retrograadne konjunktsioonis Päikesega 0° Skorpionis ja algab uus Veenuse tsükkel.
See on Veenuse retrograadi keskpunkt ja hetk, mil Veenus läheb õhtutähest hommikutäheks.
See on viimane Veenuse tsükkel, mis väga pika aja jooksul Skorpionis algab. Veenuse tants taevas järgib 8-aastast rütmi – ta naaseb retrograadseks samas märgis iga 8 aasta järel, umbes 100 aasta jooksul.
Veenus alustas seda Skorpioni lugu 1930. aastal ja sellest ajast alates on ta iga 8 aasta tagant Skorpionis Päikesega kohtuma tulnud – iga kord paar kraadi varem märgis.
See Veenuse tsükkel, mis algab 23.-24. oktoobril 2026, on viimane. Skorpionis on 0° aste.
Lugu, mis on kestnud 100 aastat, saab otsa.
Skorpion on Veenuse südamele karm kool. Skorpionis õppis Veenus paigal püsima, sügavuti minema. Ta õppis tundma kõiki Skorpioni voorusi – usaldust, sügavust ja lojaalsust…
…aga usaldust, sügavust ja lojaalsust ei antud. Need teeniti välja.
Usaldus teeniti hirmuga.
Sügavust uuristasid intensiivsed armastuse kogemused, aga ka kaotus.
Lojaalsust pandi proovile reetmise kaudu.
Sest kuidas me saame aru, mida need asjad tegelikult tähendavad, kui me ei lähe allika juurde? Kui me ei uuri kogemuste kogu spektrit?
Saja aasta jooksul oleme meie vanavanaemad, vanaemad, emad – ja nüüd ka meie – võtnud Skorpioni ravimit.
Võib-olla sai see alguse naiste meeste ja poegade kaotamisest sõjas – ja õppetund oli, et kaotus on armastuse hind. Seega hoolitses keha selle eest, et valu mäletataks.
Võib-olla algas see raskustega, kui ressursse oli vähe – ja sõnum oli, et saa tugevaks, hoia kinni sellest, mis sul on, või ohverda turvalisuse nimel see, mida sa tahad.
Võib-olla sai see alguse väärkohtlemisest ja mälestus jäi aastateks ja aastakümneteks tardunuks, kandus edasi vaikimiste ja hoiatustega, et lapsed mäletaksid ja teaksid, kuidas end kaitsta.
Sinu hirm ei ole (ainult) sinu hirm – see on su vanemate, vanavanemate ja vanavanavanemate hirm.
Sinu väärtusetus pole (ainult) sinu väärtusetus – see on sügav, ravimata igatsus turvalisuse, pühendumuse ja kindluse järele, et sa oled piisavalt oluline, et keegi jääks.
Sinu lein ei ole (ainult) sinu lein – see on sinu vanemate, vanavanemate ja vanavanavanemate lein ajast, mil oli turvalisem kinni hoida ja ellu jääda kui tunda.
Nüüd oled töö ära teinud. Kõik need Skorpioni õppetunnid on läbi destilleeritud, Veenuse tähepunkt Veenuse tähepunkti järel, kuni alles on jäänud vaid kõige ehtsam olemus.
Teekond allilmas oli pikk ja pime – polnud kompassi ega valgust, mis meid juhatasid, lihtsalt aina rohkem kaevamist, aina rohkem kihtide mahakoorimist, aina rohkem silmitsi seismist sellega, mida olime matnud.
Ja siin me oleme – Veenuse cazimi on 0° Skorpionis, viimases Skorpioni Veenuse tähtpunktis.
Kogu see tassimine lõpeb nüüd. See lõpeb sinuga.
Aga plaane ei pühita puhtaks. Me ei jäta kõike lihtsalt maha ja alusta otsast peale. See pole mõte.
See saja-aastane teekond läbi allilma polnud asjata. Me ei teinud seda kõike lihtsalt “katsetuseks” või mingiks kurjaks naljaks, mida universum meiega mängis.
Nii nagu suurimad rikkused peituvad sügaval maa all, on ka meie sügavustest avastatud asju, mida saame nüüd endaga tagasi tuua: lojaalsuse tugevuse, usaldamiseks vajaliku julguse ja tõe hoidva ühenduse sügavuse.
Su ema, vanaema ja vanavanaema on kõik kandnud killukest sellest loost, et sina saaksid sinna jõuda – selle olemuseni…
…nii et saaksid leida teemandi, mida nemad ei elanud näha. Tee sillutati nende poolt, nii et võid selle punktini jõuda.
Ja nüüd, selle Skorpioni armastuse alkeemilise olemuse abil saad sa tuua usalduse, haavatavuse, lojaalsuse ja sügava ühenduse Kaalude õhulisse valgusesse.
8 aasta pärast algab uus 100-aastane Kaalude tsükkel ning Skorpioni aarded leiavad väljenduse selges suhtluses, võrdsetes suhetes, kardinaalses tegutsemisvabaduses ja äratundmises, et me oleme oma elu kangelased ja kangelannad.
Kuna seisame nullkraadi lävel, siis võtke Skorpioni kingitus endaga kaasa.
See algab sinust endast.
PS: Selle e-kirja veebiversiooni leiate Astro Butterfly veebisaidilt www.astrobutterfly.com

1533

Vishen Lakhiani äpp
Ehitasin tehisintellekti rakenduse 8 tunniga. Kasutasin ainult WhatsAppi oma iPhone’is.
Ja see, mis edasi juhtus, veenis mind, et oleme sisenemas ettevõtjate jaoks põlvkonna suurimasse võimalusse.
Eile tõin New Yorki õhtusöögile kokku mitu meie „Eksperdist autoriteediks meisterlikkuse“ programmi õpilast.

Mulle meeldib meie õpilastega kohtuda. Ja õhtusöögi ajal esitasin kõigile lihtsa küsimuse:
“Mis on kõige erakordsem asi, mida olete programmi esimese kolme nädala jooksul õppinud?”
Nende vastused olid märkimisväärselt sarnased.
Üks õpilane võttis selle ilusti kokku:
„Kolm nädalat tagasi arvasin, et tehisintellekt on lõbus tööriist. Midagi, millega saab e-kirju kirjutada, küsimusi esitada, võib-olla ka paar pilti genereerida.“
Aga pärast seda, kui nägin, mida sina ja teised Mindvalley õpetajad meile näitate, tunnen, et olen avastanud endas supervõimed.
Mul polnud aimugi, et ma suudan seda kõike teha.”
Ma naeratasin.
Sest ma olen seda muutust sadu kordi näinud.
Tegelikult oleme Mindvalleys koostanud ligi 700 tudengijuhtumiuuringust koosneva teeki, mis näitab, mida tavainimesed on tehisintellekti abil saavutanud, alustades sageli peaaegu ilma igasuguste tehniliste teadmisteta. Avastage meie tehisintellekti tudengijuhtumiuuringute teeki.
Aga õhtusöögil olnud õpilased ei teadnud, mida nad teha said.
Tehisintellekt ei lähe lihtsalt paremaks. Selle arengu kiirust on peaaegu võimatu mõista.
Ja kaks päeva tagasi juhtus minuga New Yorgi hotelli jõusaalis midagi, mis tõi selle mu ellu viisil, mida ma kunagi ei unusta.
Las ma selgitan.
Esiteks, lubage mul rääkida, kui palju rakenduse loomine varem maksis.
Eelmisel aastal pälvis Mindvalley rakendus Apple’ilt erakordse tunnustuse. Seda esitleti Apple’i jaemüügi ökosüsteemis iPhone 16 turuletoomise osana.
Ja me olime uskumatult uhked.
Aga siin on see, mida enamik inimesi ei näinud.
Selle rakenduse taga oli aastaid kujutlusvõimet, inseneritööd, disaini ja arendust. Erinevatel hetkedel panustas töösse ligi 50 arendajat.
Me investeerisime miljoneid dollareid.
Ja see oli seda väärt.
Aga täna?
Usun, et suudaksin suure osa selle rakenduse funktsionaalsusest umbes kahe nädalaga vaid ühe või kahe inimesega taastada.
Murdosa algsest maksumusest.
Minu hinnang? Kuni 99% odavam.
Mõtle nüüd, mida see tähendab.
Midagi, mis kunagi nõudis ettevõtet, arendusmeeskonda ja miljoneid dollareid kapitali, on nüüd ideega asutajale kättesaadav.
Aga kaks päeva tagasi otsustasin proovida, kui kaugele see asi jõudnud on.
Ja tulemused šokeerisid isegi mind.
See algas kohutavast hotelli jõusaalist.
Ma reisin pidevalt. Ja ma suhtun oma vormisolekusse tõsiselt. Mul on struktureeritud treeningkava. Ma tean, milliseid harjutusi ma tahan teha, milliseid masinaid ma eelistan ja millised on minu vormisoleku eesmärgid.
Aga kui oled kunagi proovinud hotelli spordisaalides treenida, siis tead probleemi.
Sa astud sisse ja avastad, et poolt vajalikust varustusest pole olemas.
Ei mingit jalapreeningut. Ei mingit korralikku trosstreeningut. Kolm jooksulinti, kaks hantlit ja mingi salapärane seade aastast 1987.
Ja nüüd on teie hoolikalt planeeritud treening kasutu.
Selles jõusaalis seistes tekkis mul idee. Mis oleks, kui mul oleks rakendus, mis teaks kõike minu vormisoleku eesmärkide ja treeningrutiini kohta?
Ma võiksin sisse astuda ükskõik millisesse hotelli jõusaali, teha paar fotot ja rakendus tunneks koheselt ära saadaoleva varustuse.
Siis kujundaks see minu treeningu ümber just selle jõusaali jaoks.
Ja kuna teistel reisijatel on sama probleem, miks mitte lasta inimestel jagada oma spordisaalide fotosid ja hinnanguid? Äkitselt võiks meil olla kogukond, mis aitab reisijatel leida maailma parimaid hotellisaalide spordisaale.
Mulle meeldis see idee väga.
Siis esitasin endale küsimuse.
Kas ma saaksin selle rakenduse ühe päevaga valmis teha?
Ja kuna mulle ilmselt meeldib oma elu tarbetult keeruliseks teha, lisasin veel ühe väljakutse.
Olin New Yorgis. Mul olid koosolekud. Tahtsin linna avastada. Ma ei tahtnud laua taga istuda ja koodi kirjutada.
Seega otsustasin: kas ma saaksin kogu rakenduse luua ainult oma iPhone’is oleva WhatsAppi abil?
Ei mingit sülearvutit. Ei mingit arvuti ees istumist.
Ainult mina, mu telefon ja tehisintellekt.
Siin on see, mis juhtus.

1.–2. tund: Panin kokku oma tehisintellekti arendusmeeskonna.
Esiteks veetsin umbes kaks tundi tehisintellekti süsteemi seadistamisega, mis saaks minuga WhatsAppi kaudu suhelda.
Ma saadaksin juhised WhatsAppi kaudu.

Pilt kolmest erinevast agendist, Elizast, Jaiswast ja Siennast, kes omavahel vestlevad ja otsivad minu heakskiitu, kui neil on WhatsAppis oluline palve.
Tehisintellekt suhtleks tarkvaraarenduskeskkonnaga, kirjutaks koodi, testiks funktsioone ja aitaks mul rakendust luua.
Mõtle sellele.
Muutsin sisuliselt WhatsAppi tehisintellekti tarkvaraarendusmeeskonna kaugjuhtimispuldiks .
Ja ma saaksin seda joosta New Yorgis ringi jalutades.
3.–4. tund: Minu unistuste rakendus töötas.
Kirjeldasin rakendust, mida ma tahtsin.
Rakendus, mis mõistis minu treeningrutiine, tundis fotodelt ära jõusaalivarustuse ja asendas harjutusi automaatselt saadaolevate valikute põhjal.
Kahe tunni jooksul oli mul toimiv veebirakendus.

Veebirakenduse pilt
Mitte PowerPointi esitlus. Mitte makett.
Tegelikult toimiv rakendus.
Neli tundi hiljem olin juba ehitanud midagi, mida olin aastaid soovinud.
Aga siis mõtlesin, kui kaugele ma veel minna suudan.
5. tund: Minu esimene iPhone’i rakendus.
Ma polnud kunagi varem isiklikult iOS-i natiivrakendust ehitanud.
Seega küsisin tehisintellektilt:
“Uuri Mindvalley disainiprintsiipe ja visuaalset keelt. Tuvasta nende aluseks olevad reeglid. Seejärel muuda see iPhone’i rakenduseks, mis neid põhimõtteid järgib.”
Tund hiljem?
Mul oli toimiv iOS-i rakendus.

iOS-i rakenduse pildid
Meie disainifilosoofiale tugineva viimistletud liidesega. Jõllitasin oma telefoni uskmatult.
Viis tundi tagasi oli see rakendus vaid idee minu peas. Nüüd töötas see minu iPhone’is. Ja ma polnud ise koodi kirjutanud.
Siis läksid asjad tõeliselt huvitavaks.
Järgmised 45 minutit: rakendus sai minu bioloogiast aru.
Ma küsisin: “Kas te saaksite selle ühendada minu vereanalüüsi tulemuste ja kehakoostise skaneeringutega, et see saaks selle teabe põhjal minu treeningusoovitusi isikupärastada?”
Nelikümmend viis minutit hiljem olin selle funktsionaalsuse lisanud.
Minu treeningrakendusest oli saamas isiklik vormisoleku intelligentsuse süsteem. Mitte lihtsalt harjutuste kogu. Rakendus, mis arvestas minu isikuandmetega.
Järgmised 35 minutit: See õppis mu toidulisandid selgeks.
Siis mõtlesin oma toidulisandite rutiinile. Mis oleks, kui saaksin avada oma toidulisandite kapi, näidata rakendusele, mis mul on, ja lihtsalt öelda toidulisandite nimed, mida ma võtan? Kas rakendus saaks neid kellaaja järgi sorteerida, potentsiaalseid koostoimeid ülevaatamiseks märgistada ja selle teabe oma treeningplaani lisada?
Ma palusin tehisintellektil selle ehitada.
Kolmkümmend viis minutit hiljem oli funktsioon kohal.
Miski, mis kunagi võis olla terve tarkvaratoode, oli pärastlõunase eksperimendi käigus muutunud üheks lisafunktsiooniks.
Järgmised 45 minutit: sellest sai minu toitumiskaaslane.
Seejärel küsisin: „Kas see saab jälgida, mida ma söön, skannida toidutriipkoode, mõista minu igapäevaseid toitumiseesmärke ja aidata mul saavutada oma valguvajaduse eesmärke?“
Veel 45 minutit.
Ja funktsionaalsus oli lisandunud. Selleks hetkeks ei ehitanud ma enam lihtsalt jõusaalirakendust. Ehitasin integreeritud isiklikku treeningkaaslast. Rakendust, mis koondaks treeningud, hotelli jõusaalivarustuse, kehaskaneeringud, vereanalüüsid, toidulisandid ja toitumisnõustamise.
Ja ma tegin seda WhatsAppi kaudu.
Kaheksa tundi hiljem ei suutnud ma uskuda, mille ma olin loonud.
Ühe päevaga olin jõudnud hotelli jõusaalis olevast ideest toimiva rakenduseni, mille võimalused oleksid traditsioonilisel arendusmeeskonnal võtnud palju rohkem aega ja raha.
Kas see oli miljonite kasutajate jaoks valmis? Veel mitte.
See vajas endiselt turvaülevaateid, ranget testimist, tervisega seotud funktsioonide valideerimist ja tavapärast tööd, mis on vajalik tootmisrakenduse avaldamiseks.
Aga põhitoode oli olemas.
Ja ma valmistusin seda turuletoomise poole viima.
Kaheksa tundi. Üks inimene. Üks iPhone. WhatsApp.
Mul polnud vaja meeskonda palgata.
Mul polnud vaja rahastamist koguda.
Ma ei pidanud iOS-i arendajaks saama.
Mul oli vaja ideed, oskust seda selgelt edastada ja teadmisi tehisintellekti juhtimise kohta.
Ja siis midagi minu jaoks klõpsus.
Me kõik oleme Clark Kent.
Me lihtsalt pole veel aru saanud, et oleme Supermanid.
Kujuta ette, et ärkad ühel hommikul ja avastad, et sul on supervõimed.
Saad ehitada asju, mida varem ei osanud.
Saate luua ettevõtteid, mida te varem endale lubada ei saanud.
Saate ellu viia ideid, mis varem nõudsid terveid ekspertide meeskondi.
Aga siin ongi see kummaline osa.
Enamik inimesi kasutab neid supervõimeid endiselt veidi paremate meilide kirjutamiseks. Nad kasutavad tehisintellekti koosolekute kokkuvõtete tegemiseks. Piltide genereerimiseks. Küsimuste esitamiseks.
Ja selles pole midagi halba.
Aga see on nagu Superman, kes avastab, et ta oskab lennata, ja otsustab seda võimet kasutada, et ülemisel riiulil oleva helvesteni jõuda.
Me vaevu kraabime pinda.
Ja kui oled asutaja, ettevõtja, looja, koolitaja või keegi, kellel on äriidee, mille kallal oled aastaid istunud , siis tahan, et sa millestki aru saaksid.
Kujutlusvõime reaalsuseks muutmise hind on kokku varisemas.
Idee omamise ja toimiva toote vaheline kaugus kahaneb kuudest päevadeks ja mõnikord tundideks.
Suurim piirang ei ole enam tingimata juurdepääs kapitalile või tehnilisele talendile.
See on teie võime ette kujutada, mis on võimalik, ja suunata neid erakordseid uusi tööriistu .
Ja inimestel, kes seda nüüd õpivad, on eelis, mida on raske üle hinnata.
Seepärast korraldamegi AI for Founders Summit’i (30. oktoober – 1. november).
Nõua oma TASUTA koht →
Ma tahan sulle näidata, mida ma näen.
Mitte ainult tehisintellekti tööriistad. Mitte ainult küsimused. Mitte järjekordne esitlus sellest, kuidas tehisintellekt kõike muudab.
Ma tahan teile näidata, mida asutajad saavad tänapäeval tehisintellekti abil tegelikult ehitada, automatiseerida, luua ja käivitada.
Sest kui mina suudaksin selle rakenduse kaheksa tunniga ehitada, siis kujutage ette, mida teie õige juhendamisega luua saaksite.
See äriidee, mida sa oled edasi lükanud.
Toode, mida oled alati tahtnud turule tuua.
See süsteem, mida teie ettevõte hädasti vajab.
See projekt, mis sinu arvates nõudis kuuekohalist investeeringut.
Võib-olla pole küsimus selles, kas sul on enam ressursse.
Võib-olla on küsimus järgmine:
Mida sa ehitaksid, kui sa lõpuks taipaksid, milleks sa võimeline oled?
Liitu minuga tehisintellekti asutajate tippkohtumisel. Avastame koos oma supervõimed.
Broneeri oma tasuta koht →
Näeme tippkohtumisel,
Vishen

24. oktoober täiskuu
144K massimeditatsioon
[Ajad/lingid allpool]
Kui oled viimasel ajal tundnud end emotsionaalselt halvasti, sealhulgas peapöörituse või iivelduse all, siis see tulenes vihaste mittefüüsiliste olendite vanasõnalisest “ärevhoost”, kui Gaialt midagi olulist eemaldati.
See on hea uudis, aga see tekitab karmi gaaside eraldumise või vabanemise … kui see juhtub.
Siin füüsilises mõttes aga …
Tumedad olendid üritavad nüüd luua ja seejärel täiuslikuks tormiks koonduda … järgmised neli sündmust üheks globaalseks katastroofiks, mis võib maailmamajanduse enneaegselt kokku kukutada ( mis pole hea)…
Need neli arengut on järgmised:
1. USA kokkuvarisemine massiliste kodanikurahutuste kaudu, mis tulenevad vahevalimiste tulemustest, mis võib olla kabalivabade seadusandjate punane laine vaatamata järelejäänud pettustele
2. arendada Euroopas kasvavaid kodanikurahutusi õigustatud sõjaseisukorraks ja koroonaajastu sulgemisteks täieliku Kabali kontrolli all, et võimaldada sõda Venemaaga
3. Kasutage ülaltoodud kaost, et nurjata ülejäänud 7% DUMBS-ide ja muude pinnapopulatsioonile suunatud tehnoloogiaid sisaldavate Kabali rajatiste eemaldamine
4. tavalised halloweeni rituaalid, kus satanistid ja lutsiferlased kasutavad oma teadvust, et ühenduda tumedate olenditega, luua kaost ja mahem’i
Kõik see võib nurjata ka anomaalia eemaldamise lõpuleviimise kogu pinnalt, pikendades praeguseid igapäevaseid eluraskusi.

Sellel täiskuu 144K globaalsel massimeditatsioonil on meie missioon …
kas peaksite otsustama selle vastu võtta … on
1. leida teatud tehnoloogiaid, mis on endiselt laialdaselt kättesaadavad (millest ma ei saa rääkida enne, kui oleme meeskondadega seal kõrgel kohal)
2. jätkame kvantanomaalia vähendamist füüsilisel pinnal palju suuremas tempos kui see, mis meil juba toimub, õigeks ajaks vahevalimisteks ja Cobra ajaportaali avamiseks 11. novembril.
Kahe ülaltoodud takistuse ennetähtaegne lahendamine saavutab järgmised taktikalised eesmärgid:
• muuta vägivald ja tahtlik Euroopa kokkuvarisemine rahumeelseteks kabalismivastasteks massimeeleavaldusteks, kiirendades kabalismi ametisse nimetatud valitsuste ametlikku tagasiastumist ja sundides läbi viima uusi riiklikke valimisi
• muuta [kavandatud] massilised kodanikurahutused (sabiellujate ja jalaväelaste poolt) punase laine võidu asemel keskvalimistel nõudmiseks täieliku valimispettuste uurimise ja valimisauditi järele ärkamata, endiselt kabalistliku meedia jälgimise poolt.
• Kiirendada kõigi pinnapopulatsiooni vastu kasutatavate tehnoloogiate sulgemist ja eemaldamist, et taastada positiivsed emotsioonid ja võime oma igapäevategevustes hoogu koguda.
Kõik on saavutatav, kui sel pühapäeval/esmaspäeval ilmub kohale piisavalt 144 000 liiget, et kutsuda üles kiirendatud muutustele ja võidule meie armastatud Gaia pinnal.
Meil on marssikäsk käes…
On tegutsemise aeg…
Vabadus tuleb ära võtta…
Näeme seal, kallis, kus sina saad kõike muuta.
Lingid on allpool.
Teie teenistuses …
Jim – Tundmatu valgussõdalane
ps. kui oled Patreoni liige, siis korraldan laupäeval, 24. oktoobril kell 15.00 (EDT) IV faasi (DNA aktiveerimine) veebiseminari. Ja kui sa pole Patreoni liige, aga soovid ikkagi osaleda, saad veebiseminarile registreeruda ühekordse väikese tasu eest SIIN .
_ …
144K täiskuu jahimehele
Massimeditatsioon
25. oktoober
(või 26. teie ajavööndis)
Kuupäev: 25. oktoober 2026
Aeg: 23:00 EDT
Täiskuu tipphetk: kell 00:12 EDT (26. oktoober)
Teie ajavöönd: https://www.timeanddate.com/worldclock/fixedtime.html
Telegrami, YouTube’i, Facebooki ja X-lingid postitatakse peagi lehele.
144K liikme sait , et vähendada rämpsposti kaustadesse sattuvate 144k teadete arvu.
Tasuta konverentskõne: 1-518-318-5638
YouTube’i otseülekanne: kliki siia
Facebooki otseülekanne: Kliki siia
Otseülekanne X-is: Kliki siia

Kodanikuhariduse programmi MINU RIIK poolt
koostöös VÄLISMINISTEERIUMIGA
kodanikupäevaks 2026 korraldatava XXV esseekonkursi teemal

“Kas noorte hääl kostab maailmas piisavalt kaugele?”

J U H E N D

1. Üldalused
1.1.Konkursi korraldaja on kodanikuhariduse programm MINU RIIK koostöös
VÄLISMINISTEERIUMIGA.
1.2.Konkurss on avalik ja üheetapiline.
1.3.Esitatud esseed peavad vastama konkursi tingimustele.

2. Eesmärk
Konkursi eesmärk on arutleda noorte rolli üle rahvusvaheliste probleemide lahendamisel, nende võimaluste üle mõjutada otsuseid ning milline on Eesti noorte panus maailma kujundamisel.

3. Tingimused
3.1.Konkursist võivad osa võtta kõigi üldhariduskoolide 9.–12. klasside ja
kutseõppeasutuste õpilased.
3.2.Konkursil osaleja võib saata võistlusele ainult ühe essee.
3.3.Konkursile esitatud essee peab olema kirjutatud eesti keeles.
3.4. Konkursile esitatud essee peab olema 12-punktises kirjas ja ära mahtuma A4 formaadis
paberile (käsitsi kirjutatuna kuni kaks A4).
3.5. Käesoleva essee puhul on keelatud teksti kirjutamine või toimetamine tehisintellekti
tööriistade abil. Töö peab olema täielikult autori enda loodud. Juhul kui ilmnevad
tehisintellekti kasutamise tunnused, võidakse küsida vahetut selgitust ja essee
konkursilt eemaldada
3.6. Konkurss kestab 20. oktoobrist kuni 15. novembrini 2026.

4. Tööde esitamine konkursile
4.1. Essee saab esitada elektrooniliselt või paberkandjal kas trükituna või käsitsi
kirjutatuna.
4.2. Essee esitamise viimane tähtaeg on 15. november 2026 (kaasaarvatult).
4.3. Konkursitöö tuleb saata kas e-posti aadressile info@minuriik.ee või
postiga kodanikuhariduse programmi MINU RIIK büroosse
Paldiski mnt. 48A , 10614 Tallinn, märgusõna ümbrikule “ESSEEKONKURSS”.
4.4. Konkursitöö peab olema kindlasti varustatud järgmiste andmetega:
– ees – ja perekonnanimi (kirjutatuna trükitähtedega)
– kool ja klass
– kodune aadress koos sihtnumbriga
– e-posti aadress
– kontakttelefon
– juhendaja/õpetaja ees- ja perekonnanimi, kui võimalik, siis ka kontakttelefon

5. Preemiafond
Ette on nähtud välja anda järgmised auhinnad: üks esimene, üks teine, üks kolmas koht, eripreemiad ja ergutusauhinnad. Sobiva tasemega tööde puudumisel võib žürii auhindade väljaandmisel teha muudatusi. Auhinnafondi toetajad on Välisministeerium, Siseministeerium, Riigikogu Kantselei, Euroopa Parlament, Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Eesti Pank, Orkla Eesti AS (kommivabrik Kalev), Kodanikuhariduse programm Minu Riik, AS Tallink, AS Tridens..
Välisministeerium paneb välja ka eriauhinna esseekonkursil osalenud kõige aktiivsemale klassile – kogu klass saab osaleda huvikäigul Välisministeeriumi majas korraldajaga kooskõlastatud ajal.

6. Esseede kasutamine
Esseekonkursi tööd jäävad hoiule kodanikuhariduse programmi MINU RIIK büroosse. Konkursitöid on õigus kasutada autoriga kokkuleppel trükistes või trükistena.
Konkursi võidutööd pannakse välja konkursi võitjate autasustamisüritusel.

7. Žürii
Võistlustöid hindab 11-liikmeline žürii, kuhu kuuluvad:
Andrus Kivirähk – kirjanik (žürii esimees)
Eve Heinla – Maalehe ajakirjanik
Archibald-Stiwan Kald – Riigikogu Kantselei konsultant, Minu Riik Nõukogu liige
Toivo Keva – Kodanikuhariduse programmi Minu Riik tegevjuht
Marjaana Loide -Tallinna Õismäe Vene Lütseumi  eesti keele õpetaja
Kati Murutar – kirjanik ja ajakirjanik, eesti keeles
mõtlemise ja väljendumise õpetaja Raplamaa Rakenduslikus Kolledžis
ja Emajõe Keeltekoolis, filoloogiamagister
Anneli Oidsalu – Tallinna Prantsuse Lütseumi eesti keele ja kirjanduse
vanemõpetaja
Lember Lember – Välisministeeriumi avalike suhete oakonna peaspetsialist
Hanah Lahe – Riigikogu liige (RE)
Märt Treier – Vikerraadio ajakirjanik, koolitaja
Ester Karuse – Riigikogu liige (SDE)

8. Võitjatest teavitamine
Võitjate nimed avaldatakse programmi MINU RIIK kodulehel www.minuriik.ee;
meedias 25. novembriks 2026.

Kõigi võitjatega võetakse ühendust individuaalselt ja nad kutsutakse koos juhendaja/õpetajaga auhindade kättesaamiseks tänuüritusele Tallinnasse, mis toimub Välisministeeriumis, Täpne kuupäev ja algusaeg selgub hiljem. Üritusele tulles tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Ehitasin tehisintellekti rakenduse 8 tunniga. Kasutasin ainult WhatsAppi oma iPhone’is.
Ja see, mis edasi juhtus, veenis mind, et oleme sisenemas ettevõtjate jaoks põlvkonna suurimasse võimalusse.
Eile tõin New Yorki õhtusöögile kokku mitu meie „Eksperdist autoriteediks meisterlikkuse“ programmi õpilast.

Mulle meeldib meie õpilastega kohtuda. Ja õhtusöögi ajal esitasin kõigile lihtsa küsimuse:
“Mis on kõige erakordsem asi, mida olete programmi esimese kolme nädala jooksul õppinud?”
Nende vastused olid märkimisväärselt sarnased.
Üks õpilane võttis selle ilusti kokku:
„Kolm nädalat tagasi arvasin, et tehisintellekt on lõbus tööriist. Midagi, millega saab e-kirju kirjutada, küsimusi esitada, võib-olla ka paar pilti genereerida.“
Aga pärast seda, kui nägin, mida sina ja teised Mindvalley õpetajad meile näitate, tunnen, et olen avastanud endas supervõimed.
Mul polnud aimugi, et ma suudan seda kõike teha.”
Ma naeratasin.
Sest ma olen seda muutust sadu kordi näinud.
Tegelikult oleme Mindvalleys koostanud ligi 700 tudengijuhtumiuuringust koosneva teeki, mis näitab, mida tavainimesed on tehisintellekti abil saavutanud, alustades sageli peaaegu ilma igasuguste tehniliste teadmisteta. Avastage meie tehisintellekti tudengijuhtumiuuringute teeki.
Aga õhtusöögil olnud õpilased ei teadnud, mida nad teha said.
Tehisintellekt ei lähe lihtsalt paremaks. Selle arengu kiirust on peaaegu võimatu mõista.
Ja kaks päeva tagasi juhtus minuga New Yorgi hotelli jõusaalis midagi, mis tõi selle mu ellu viisil, mida ma kunagi ei unusta.
Las ma selgitan.
Esiteks, lubage mul rääkida, kui palju rakenduse loomine varem maksis.
Eelmisel aastal pälvis Mindvalley rakendus Apple’ilt erakordse tunnustuse. Seda esitleti Apple’i jaemüügi ökosüsteemis iPhone 16 turuletoomise osana.
Ja me olime uskumatult uhked.
Aga siin on see, mida enamik inimesi ei näinud.
Selle rakenduse taga oli aastaid kujutlusvõimet, inseneritööd, disaini ja arendust. Erinevatel hetkedel panustas töösse ligi 50 arendajat.
Me investeerisime miljoneid dollareid.
Ja see oli seda väärt.
Aga täna?
Usun, et suudaksin suure osa selle rakenduse funktsionaalsusest umbes kahe nädalaga vaid ühe või kahe inimesega taastada.
Murdosa algsest maksumusest.
Minu hinnang? Kuni 99% odavam.
Mõtle nüüd, mida see tähendab.
Midagi, mis kunagi nõudis ettevõtet, arendusmeeskonda ja miljoneid dollareid kapitali, on nüüd ideega asutajale kättesaadav.
Aga kaks päeva tagasi otsustasin proovida, kui kaugele see asi jõudnud on.
Ja tulemused šokeerisid isegi mind.
See algas kohutavast hotelli jõusaalist.
Ma reisin pidevalt. Ja ma suhtun oma vormisolekusse tõsiselt. Mul on struktureeritud treeningkava. Ma tean, milliseid harjutusi ma tahan teha, milliseid masinaid ma eelistan ja millised on minu vormisoleku eesmärgid.
Aga kui oled kunagi proovinud hotelli spordisaalides treenida, siis tead probleemi.
Sa astud sisse ja avastad, et poolt vajalikust varustusest pole olemas.
Ei mingit jalapreeningut. Ei mingit korralikku trosstreeningut. Kolm jooksulinti, kaks hantlit ja mingi salapärane seade aastast 1987.
Ja nüüd on teie hoolikalt planeeritud treening kasutu.
Selles jõusaalis seistes tekkis mul idee. Mis oleks, kui mul oleks rakendus, mis teaks kõike minu vormisoleku eesmärkide ja treeningrutiini kohta?
Ma võiksin sisse astuda ükskõik millisesse hotelli jõusaali, teha paar fotot ja rakendus tunneks koheselt ära saadaoleva varustuse.
Siis kujundaks see minu treeningu ümber just selle jõusaali jaoks.
Ja kuna teistel reisijatel on sama probleem, miks mitte lasta inimestel jagada oma spordisaalide fotosid ja hinnanguid? Äkitselt võiks meil olla kogukond, mis aitab reisijatel leida maailma parimaid hotellisaalide spordisaale.
Mulle meeldis see idee väga.
Siis esitasin endale küsimuse.
Kas ma saaksin selle rakenduse ühe päevaga valmis teha?
Ja kuna mulle ilmselt meeldib oma elu tarbetult keeruliseks teha, lisasin veel ühe väljakutse.
Olin New Yorgis. Mul olid koosolekud. Tahtsin linna avastada. Ma ei tahtnud laua taga istuda ja koodi kirjutada.
Seega otsustasin: kas ma saaksin kogu rakenduse luua ainult oma iPhone’is oleva WhatsAppi abil?
Ei mingit sülearvutit. Ei mingit arvuti ees istumist.
Ainult mina, mu telefon ja tehisintellekt.
Siin on see, mis juhtus.
1.–2. tund: Panin kokku oma tehisintellekti arendusmeeskonna.
Esiteks veetsin umbes kaks tundi tehisintellekti süsteemi seadistamisega, mis saaks minuga WhatsAppi kaudu suhelda.
Ma saadaksin juhised WhatsAppi kaudu.

Pilt kolmest erinevast agendist, Elizast, Jaiswast ja Siennast, kes omavahel vestlevad ja otsivad minu heakskiitu, kui neil on WhatsAppis oluline palve.
Tehisintellekt suhtleks tarkvaraarenduskeskkonnaga, kirjutaks koodi, testiks funktsioone ja aitaks mul rakendust luua.
Mõtle sellele.
Muutsin sisuliselt WhatsAppi tehisintellekti tarkvaraarendusmeeskonna kaugjuhtimispuldiks .
Ja ma saaksin seda joosta New Yorgis ringi jalutades.
3.–4. tund: Minu unistuste rakendus töötas.
Kirjeldasin rakendust, mida ma tahtsin.
Rakendus, mis mõistis minu treeningrutiine, tundis fotodelt ära jõusaalivarustuse ja asendas harjutusi automaatselt saadaolevate valikute põhjal.
Kahe tunni jooksul oli mul toimiv veebirakendus.

Veebirakenduse pilt
Mitte PowerPointi esitlus. Mitte makett.
Tegelikult toimiv rakendus.
Neli tundi hiljem olin juba ehitanud midagi, mida olin aastaid soovinud.
Aga siis mõtlesin, kui kaugele ma veel minna suudan.
5. tund: Minu esimene iPhone’i rakendus.
Ma polnud kunagi varem isiklikult iOS-i natiivrakendust ehitanud.
Seega küsisin tehisintellektilt:
“Uuri Mindvalley disainiprintsiipe ja visuaalset keelt. Tuvasta nende aluseks olevad reeglid. Seejärel muuda see iPhone’i rakenduseks, mis neid põhimõtteid järgib.”
Tund hiljem?
Mul oli toimiv iOS-i rakendus.

iOS-i rakenduse pildid
Meie disainifilosoofiale tugineva viimistletud liidesega. Jõllitasin oma telefoni uskmatult.
Viis tundi tagasi oli see rakendus vaid idee minu peas. Nüüd töötas see minu iPhone’is. Ja ma polnud ise koodi kirjutanud.
Siis läksid asjad tõeliselt huvitavaks.
Järgmised 45 minutit: rakendus sai minu bioloogiast aru.
Ma küsisin: “Kas te saaksite selle ühendada minu vereanalüüsi tulemuste ja kehakoostise skaneeringutega, et see saaks selle teabe põhjal minu treeningusoovitusi isikupärastada?”
Nelikümmend viis minutit hiljem olin selle funktsionaalsuse lisanud.
Minu treeningrakendusest oli saamas isiklik vormisoleku intelligentsuse süsteem. Mitte lihtsalt harjutuste kogu. Rakendus, mis arvestas minu isikuandmetega.
Järgmised 35 minutit: See õppis mu toidulisandid selgeks.
Siis mõtlesin oma toidulisandite rutiinile. Mis oleks, kui saaksin avada oma toidulisandite kapi, näidata rakendusele, mis mul on, ja lihtsalt öelda toidulisandite nimed, mida ma võtan? Kas rakendus saaks neid kellaaja järgi sorteerida, potentsiaalseid koostoimeid ülevaatamiseks märgistada ja selle teabe oma treeningplaani lisada?
Ma palusin tehisintellektil selle ehitada.
Kolmkümmend viis minutit hiljem oli funktsioon kohal.
Miski, mis kunagi võis olla terve tarkvaratoode, oli pärastlõunase eksperimendi käigus muutunud üheks lisafunktsiooniks.
Järgmised 45 minutit: sellest sai minu toitumiskaaslane.
Seejärel küsisin: „Kas see saab jälgida, mida ma söön, skannida toidutriipkoode, mõista minu igapäevaseid toitumiseesmärke ja aidata mul saavutada oma valguvajaduse eesmärke?“
Veel 45 minutit.
Ja funktsionaalsus oli lisandunud. Selleks hetkeks ei ehitanud ma enam lihtsalt jõusaalirakendust. Ehitasin integreeritud isiklikku treeningkaaslast. Rakendust, mis koondaks treeningud, hotelli jõusaalivarustuse, kehaskaneeringud, vereanalüüsid, toidulisandid ja toitumisnõustamise.
Ja ma tegin seda WhatsAppi kaudu.
Kaheksa tundi hiljem ei suutnud ma uskuda, mille ma olin loonud.
Ühe päevaga olin jõudnud hotelli jõusaalis olevast ideest toimiva rakenduseni, mille võimalused oleksid traditsioonilisel arendusmeeskonnal võtnud palju rohkem aega ja raha.
Kas see oli miljonite kasutajate jaoks valmis? Veel mitte.
See vajas endiselt turvaülevaateid, ranget testimist, tervisega seotud funktsioonide valideerimist ja tavapärast tööd, mis on vajalik tootmisrakenduse avaldamiseks.
Aga põhitoode oli olemas.
Ja ma valmistusin seda turuletoomise poole viima.
Kaheksa tundi. Üks inimene. Üks iPhone. WhatsApp.
Mul polnud vaja meeskonda palgata.
Mul polnud vaja rahastamist koguda.
Ma ei pidanud iOS-i arendajaks saama.
Mul oli vaja ideed, oskust seda selgelt edastada ja teadmisi tehisintellekti juhtimise kohta.
Ja siis midagi minu jaoks klõpsus.
Me kõik oleme Clark Kent.
Me lihtsalt pole veel aru saanud, et oleme Supermanid.
Kujuta ette, et ärkad ühel hommikul ja avastad, et sul on supervõimed.
Saad ehitada asju, mida varem ei osanud.
Saate luua ettevõtteid, mida te varem endale lubada ei saanud.
Saate ellu viia ideid, mis varem nõudsid terveid ekspertide meeskondi.
Aga siin ongi see kummaline osa.
Enamik inimesi kasutab neid supervõimeid endiselt veidi paremate meilide kirjutamiseks. Nad kasutavad tehisintellekti koosolekute kokkuvõtete tegemiseks. Piltide genereerimiseks. Küsimuste esitamiseks.
Ja selles pole midagi halba.
Aga see on nagu Superman, kes avastab, et ta oskab lennata, ja otsustab seda võimet kasutada, et ülemisel riiulil oleva helvesteni jõuda.
Me vaevu kraabime pinda.
Ja kui oled asutaja, ettevõtja, looja, koolitaja või keegi, kellel on äriidee, mille kallal oled aastaid istunud , siis tahan, et sa millestki aru saaksid.
Kujutlusvõime reaalsuseks muutmise hind on kokku varisemas.
Idee omamise ja toimiva toote vaheline kaugus kahaneb kuudest päevadeks ja mõnikord tundideks.
Suurim piirang ei ole enam tingimata juurdepääs kapitalile või tehnilisele talendile.
See on teie võime ette kujutada, mis on võimalik, ja suunata neid erakordseid uusi tööriistu .
Ja inimestel, kes seda nüüd õpivad, on eelis, mida on raske üle hinnata.
Seepärast korraldamegi AI for Founders Summit’i (30. oktoober – 1. november).
Nõua oma TASUTA koht →
Ma tahan sulle näidata, mida ma näen.
Mitte ainult tehisintellekti tööriistad. Mitte ainult küsimused. Mitte järjekordne esitlus sellest, kuidas tehisintellekt kõike muudab.
Ma tahan teile näidata, mida asutajad saavad tänapäeval tehisintellekti abil tegelikult ehitada, automatiseerida, luua ja käivitada.
Sest kui mina suudaksin selle rakenduse kaheksa tunniga ehitada, siis kujutage ette, mida teie õige juhendamisega luua saaksite.
See äriidee, mida sa oled edasi lükanud.
Toode, mida oled alati tahtnud turule tuua.
See süsteem, mida teie ettevõte hädasti vajab.
See projekt, mis sinu arvates nõudis kuuekohalist investeeringut.
Võib-olla pole küsimus selles, kas sul on enam ressursse.
Võib-olla on küsimus järgmine:
Mida sa ehitaksid, kui sa lõpuks taipaksid, milleks sa võimeline oled?
Liitu minuga tehisintellekti asutajate tippkohtumisel. Avastame koos oma supervõimed.
Broneeri oma tasuta koht →
Näeme tippkohtumisel,
Vishen

Jaak-Kristjan Sutt: “Eesti sotsiaalmajanduslik reaalsus on osa üleilmsest kognitiivsete võimete langusest. Ja teistpidi: väljasurev kultuurihuvi, uudishimu teada saada, mis on metsa taga ja kuidas liblika lend mõjutab tervikut, nudivad soovi elus sisuliselt edasi jõuda, end mõtestada. Mis omakorda toob kaasa juhmistumise.
Me ei jää rumalamaks mitte sellepärast, et eestlase geenid oleksid äkitselt kehvemaks läinud. Me jääme vaimselt vaesemaks sellepärast, et vaimsust hoidev keskkond tõmbub koomale.
…
Rahvas, kes ei jaksa või ei taha enam osta emakeeles kirjutatud raamatut ega saa ühises kultuuriruumis oma mõtteid vahetada ja koos olla, kaotab varem või hiljem võime ka oma peaga mõelda. Paradoksaalsel kombel on “oma peaga mõtlemine” kõiksugu ultrameelsete, soolapuhujate ja elukõutside lipukiri. Nemad on osavad ekraanide kaudu meie ellu ronima. Võimalik, et “oma peaga mõtlemine” ongi juba kohal, sest brainrot on ju tasuta. Aga see ehe ise mõtlemine, arutlemine, seoste loomine? See on… keeruline. Raamat on raske.”
Ylle võttis ette ning pani fakti- ja tundepõhiselt kirja selle, mida paljud meist teavad, kuid millest eelistatakse mööda vaadata või testimaagiaga ilustada – me kõik jääme lollimaks. Ka Eestis. Põhjuseid teame või vähemalt aimame samuti ja needki on selles MAKSUMÜÜRITA loos kenasti kirjas.
Lugegu, kes veel suudab end pikast tekstist mõte kaasas läbi vedada.

Maa on jõudnud olulisse pöördepunkti… Mis saab edasi | Arktuurlaste sõnum
Vahendanud Alexander Quinn.
Sel nädalal soovisin avaldada ühe väga sügava, pika ja üksikasjaliku arktuurlaste sõnumi, mille vastuvõtmiseks kulus neli õhtut. Tavaliselt hoian sellised sõnumid oma liikmekogukonnale, sest kanaldan spetsiaalselt neile. Mõnikord avaldan siiski mõne neist ka laiemale ringile ning see on üks sellistest sõnumitest.
See on väga pikk ja põhjalik. Võib-olla soovite selle kuulamiseks rahulikult maha istuda või oma muud tegevused hetkeks kõrvale jätta. Loen selle teile ette. Võite seda kuulata ka autosõidu ajal või vannis olles. Siin on palju teavet. Tõenäoliselt on see üks kõige üksikasjalikumaid sõnumeid, mida olen oma töö jooksul vahendanud. See võib kõlada veidi pööraselt, kuid hakkan nüüd lugema.
Loodan, et olete end mugavalt sisse seadnud. See sõnum pärineb Arktuuruse Valguse Nõukogult ja selgitab praegu toimuvat.

✦
Umbes kolm nädalat tagasi hakkas inimkonna kollektiivses teadvuses muutuma midagi põhjapanevat ning paljud teist on seda juba tundma hakanud. Soovime, et mõistaksite: sellel, miks energiad on viimasel ajal nii teistsugused tundunud, eriti septembrikuise pööripäeva ja sellele eelnenud varjutuste ajal, on oma põhjus.
Te ei koge lihtsalt järjekordset energeetilist tsüklit, planeetide asetust ega vaimse kohanemise perioodi. Toimuv on palju sügavam, sest teadvuse tasandil on inimkond juba ületanud veel ühe olulise arenguläve.
Füüsiline maailm hakkab nüüd peegeldama muutust, mis on teie olemuse palju sügavamal tasandil juba aset leidnud. Seepärast tunnevad nii paljud teist, et midagi on teisiti, suutmata tingimata selgitada, mis see on. Muutus ei ole lihtsalt lähenemas. Ühes väga olulises mõttes on see juba toimunud. Praegu kogete selle muutuse järkjärgulist avaldumist vormide maailmas.
Soovime, et mõistaksite: planeetidega seotud kirjeldused on vaid üks viis tõlgendada palju ulatuslikumat liikumist, mis toimub teadvuses endas. Taevakehad ei hõlma kogu seda muutust ega ole ka kõrgeim jõud, mis selle kulgu juhib. Need kuuluvad raamistikku, mille kaudu inimkond on õppinud tõlgendama teadvuse, aja ja füüsilise maailma omavahelisi seoseid.
Teie planeedil kirjeldatakse hiljutisi varjutusi, eriti kuuvarjutust, kui emotsionaalsete vapustuste, ilmsikstulekute ja väljakujunenud mustrite lagunemisega seotud ajajärke. Septembrikuist pööripäeva on kirjeldatud valguse ja pimeduse tasakaalupunktina, mis tähistab aastaaegade vaheldumist teie maises kogemuses.
Meie, Arktuuruse Nõukogu, soovime aga, et mõistaksite: need taevased sündmused ei ole muutuse enda allikas. Need on tähised teie planeedi energeetilises väljas, mille kaudu inimkond püüab mõista liikumist, mis toimub kaugel väljaspool aja ja ruumi ülesehitust.
Sügavam tähendus seisneb selles, et inimkond liigub välja vanast teadvuse struktuurist, mida oleme nimetanud ümberpööratud maatriksiks, ning siseneb täiesti teistsugusele olemise alusele.
Kirjeldame seda kujunevat alust kiirgava südameteadvusena — valgustunud Allika väljana, mille ülesehitus ei põhine samadel eraldatustel, siltidel, hierarhiatel ega mõõtmete vahelistel piiridel, millega olete harjunud.
Siinkohal lisan neile, kes on minu raamatut lugenud: olen ümberpööratud maatriksist rääkinud juba umbes kuus aastat. Jutt käib neist samadest eraldatustest, siltidest ja hierarhiatest, millega olete harjunud.
On oluline mõista, et kui räägite liikumisest viiendasse dimensiooni, kõrgematele sagedustele või uude mõõtmelisse võrgustikku, püüate nende sõnadega selgitada midagi, mida ei saa mõõtmetest rääkiva keele abil piisavalt väljendada.
Tõeline Allika väli ei ole viienda dimensiooni võrgustik, sest Allikas ei jaga ennast mõõtmeteks. Mõõtmed, kategooriad, nimed, määratlused ja tasandid kuuluvad struktuuri, mille kaudu teadvust on kogetud. Algne südamepõhine olemine eksisteerib väljaspool seda ülesehitust. See ei ole uus maatriks, mis asendab vana. See on tervikuna teistsugune olemise viis.
Olete tohutult pika osa oma olemasolust samastanud end eraldatusel põhinevate struktuuridega. Olete õppinud kogema ennast väliste autoriteetide, uskumussüsteemide, planeetide mõjude, lugude, ajalooliste identiteetide ja emotsionaalsete haavade kaudu ning arusaama kaudu, et tegelikkus on midagi, mis toimub teist väljaspool.
Praegu on aga esile kerkimas äratundmine, et teadvus ei ole oma põhiolemuselt nende struktuuride sisse suletud. Liigute piiratud kollektiivsest teadvusest Allika intelligentsuse isikliku äratundmise poole.
Mida rohkemad teist oma tõelist olemust meenutavad, seda enam hakkab vastavalt muutuma ka kollektiiv. Inimkond on selle lävepakuni juba jõudnud. See tähendab, et kollektiivse struktuuri sees varem varjatud, looritatud või peidetud olnud asjad ei saa enam täielikult nähtamatuks jääda. Vana ei suuda jääda muutumatuks, kui seda valgustab midagi olemuslikult teistsugust.
See ei tähenda siiski, et kõik muutuks üleöö. See tähendab, et füüsiline maailm peab järk-järgult oma avaldumisviisi ümber korraldama, sest muutunud on teadvus, mille kaudu seda tajutakse.
Seepärast rõhutame ikka ja jälle, et füüsiline peab hingele järele jõudma. Teadvus liigub kiiresti, kuid mateeria maailm näib reageerivat aeglasemalt. Avaldumine toimub viivitusega.
See, mis teadvuses on juba aset leidnud, peab füüsilises kogemuses lahti rulluma ning see võib kesta aastaid. Eriti oluline on seda meeles pidada, kui mõtlete 2026. aasta ülejäänud osale, liikumisele 2027. aastasse ja muutustele, mis jätkuvad ka 2028. aastal.
Ütleme teile, et nende aastate jooksul saab üha selgemaks: vana eraldatus inimkonna ja algse teadvuse vahel on juba muutunud. Võite nimetada seda ülestõusuks, maailmade eraldumiseks, loori langemiseks, ajajoonte lahknemiseks või maatriksi lõppemiseks. Ometi jäävad need väljendid protsessi kirjeldusteks, mitte protsessiks endaks.
Ajajooned ei eksisteeri oma põhiolemuselt nii, nagu teie neid Maal ette kujutate. Need on veel üks selgitav raamistik, mida kasutatakse erinevate teadvusseisundite kogemise kirjeldamiseks.
Maailm sellisena, nagu te seda tunnete, on lõppemas. Palume aga, et te ei tõlgendaks seda kohe hävingu, täieliku kadumise või katastroofiliste sündmustena, mida inimkonda on õpetatud ootama.
Maailm sellisena, nagu te seda tunnete, on varemgi korduvalt lõppenud, sest teie tegelikkusetaju muutub pidevalt. Iga kord, kui tajult eemaldub mõni seda varjanud kiht, lõpeb sisuliselt maailm, mis selle tajukihi sees eksisteeris.
See ei tähenda tingimata mägede, jõgede, kehade või Maa enda kadumist. Pigem tähendab see üha sügavamat ja teistsugust äratundmist sellest, mida need tegelikult endast kujutavad. Nimetame seda sügavama tajumise arenemiseks.
Olete harjunud nägema üksnes tegelikkuse pealispinda ning pidama seda kogu tõeks. Teadvuse avardudes avaneb teile rohkem sügavust. Miski, mis varem tundus kindel, vaieldamatu ja püsiv, võib hakata paistma täiesti teisest vaatenurgast.
See ei tähenda, et füüsiline maailm peaks kaduma. See tähendab, et teie suhe füüsilise maailmaga muutub. See, mis näis ühe kindlalt paigas oleva tegelikkusena, hakkab avama uusi kihte.
Kirjeldame maailma holograafilise kihtide süsteemina: projektsioonide, mustrite ja struktuuride jadana, mille kaudu teadvus on iseennast kogenud.
Need kihid ei sisalda üksnes tsivilisatsiooni väliseid lugusid, vaid ka inimese sisemisi emotsionaalseid struktuure. See tähendab, et teie haavad, kiindumused, hirmud, süü, häbi, identiteedid, isiksused, tingitud mõttemustrid ja uskumused saavad osaks sellest holograafilisest kujutisest.

Te kannate oma planeedil maske, mõnikord isegi märkamata, et neid kannate. Kiindute enda loodud isiksustesse ja lugudesse, mille olete pärinud. Samastate ennast oma mineviku ja kannatuste, kogemuste ning rollidega, mida olete õppinud täitma.
Praegu toimuv protsess hõlmab nende maskide järkjärgulist lahustumist. Küsimus ei ole üksnes mõtteviisi muutmises. Küsimus on lahtilaskmises samastumisest, mis hoiab teadvust selle vana versiooni piirides.
Palume teil kujutleda, kuidas inimlike vormide ja isiksuste kihid üksteise järel lahustuvad ning nende tagant avaneb valgustunud maailm, mis ulatub neist palju kaugemale.
Need vormid esindavad inimkonna kuhjunud tingitust: emotsionaalseid haavu, süüd, häbi, programmeeringuid ja arvukaid identiteete, mis on teie planeedil aja ja ruumi kogemuse jooksul kujunenud.
Alles ei jää veel üks rangelt üles ehitatud tsivilisatsioon, mida juhivad samad põhimõtted. Alles jääb seestpoolt valgustatud, kiirgav maailm.
Selles puudub harjumuspärane sõltuvus Päikesest, Kuust, tähtedest või planeetidest. Selle avarama välja pimedus ei tähista midagi kurja. See tähistab ruumi väljaspool tuttavat holograafilist struktuuri, kus valgus tuleb otse Allika teadvusest, mitte välisest taevakehast.
See toob meid ühe kõige olulisema eristuse juurde, mida soovime teile selgitada: erinevus välise valguse ja teie sees oleva igavese leegi vahel.
Kirjeldame vaimset päikest Allika valgusleegina, mis on seotud sellega, mida eri traditsioonides on nimetatud Emaks, monaadiks, pleroomaks või teemantsüdame Allikaks. Need erinevad nimetused on vaid katsed kirjeldada algset intelligentsust, mida ei saa tegelikult ühegi nimega piiritleda.
See igavene leek ei ole samasugune nagu tavaline päikesevalgus, sest selle olemasolu ei sõltu ühestki välisest objektist.
Te liigute oma ajavoolus läbi paljude energiakihtide. Ajastute vaheldumine on üks viis kirjeldada teadvuse liikumist läbi aja ja ruumi sümboolsete struktuuride. Allikas ise aga neid struktuure ei vaja.
Allikat ei juhi planeetide valvurid, taevased mõjud ega eraldatuse tsüklid. See eksisteerib neist kõigist palju kaugemal.
Mida teadlikumaks saate sisemisest leegist, seda enam muutub teie harjumuspärane suhe välismaailmaga. Selle asemel et otsida valgust endast väljastpoolt, hakkate mõistma, et valgus väljendub teie kaudu.
Te ei lähe välismaailma Allikat otsima. Te lasete Allikal oma olemuse kaudu maailma valgustada.
Seda peame silmas, kui räägime taeva ja Maa ühinemisest või sisemisest ja välisest maailmast. Küsimus ei ole ühe või teise hävitamises. Teil tuleb mõista nende omavahelist seost ja seda, kuidas eraldatus nende vahel lahustub.
Liikumine maatriksist sellesse, mida nimetame kiirgavaks maailmaks, tähendab, et teadvus ei sõltu enam samadest piiravatest struktuuridest.
See selgitab ka, miks ülemineku ajal võib nähtavale tulla nii palju näilist kaost. Kui valgus siseneb varjamisele rajatud struktuuri, hakkab kõik selle sees nähtavaks saama.

Valgus ei too valikuliselt esile ainult seda, mida inimkond heaks peab. See valgustab kõike, mida olete nimetanud heaks ja kurjaks, õigeks ja valeks, ülemiseks ja alumiseks, pimedaks ja heledaks. Vanad vastandpaarid jõuavad teadvusse üheskoos.
See tekitab nii kollektiivses väljas kui ka üksikisikus seda, mida kirjeldame häiremürana. Füüsilises maailmas kogetavaid konflikte, sõdu, ideoloogilisi võitlusi, emotsionaalseid reaktsioone ja laialdast segadust võib mõista nende sügavamate struktuuride avaldumisena, mis nüüd nähtavaks muutuvad.
Lood võivad rääkida valitsustest, tsivilisatsioonidest, iidsetest olenditest, maavälistest rassidest, niinimetatud planeedijumalatest, anunnakkidest ja muudest teie varjatud ajaloo konkureerivatest käsitlustest. Kuid toome teid ikka tagasi mõistmise juurde, et ka need lood kuuluvad samasse eraldatuse struktuuri.
Oluline küsimus ei ole selles, millisest loost peaks saama teie uus autoriteet. Oluline on see, kas märkate, kui kergesti võib teadvus jääda lugude endi piiridesse.
Mida rohkem tähendust omistate kõigele endast väljaspool olevale, seda suurem on oht anda ära oma otsustusõigus ja sisemine autoriteet.
See ei tähenda sündmuste eitamist ega teesklemist, nagu poleks maailmas toimuval tagajärgi. Palume teil märgata samastumise jõudu.
Iga kord, kui seote ennast emotsionaalselt mõne loo, ennustuse, identiteedi või kindla tegelikkuse tõlgendusega, tugevdate oma seotust sellega. Hakkate elama läbi selle loo, selle asemel et märgata teadvust, mis seda lugu vaatleb.
Meie, Arktuuruse teadvus, soovime, et mõistaksite: Allika teadvuse sügavaim seisund on ühtaegu nii eimiski kui ka kõiksus.
Selles seisundis ei ole vaja kaitsta isiklikku identiteeti, omada teavet ega muuta iga kogemust uskumuseks. See on lapse süütus enne seda, kui mõistus hakkab kõige kohatava ümber tähendusi ja eraldatusi looma.
Palume teil mõelda, kui suur osa teie elujõust kulub ideede kaitsmisele, lugude järgimisele, tulevaste sündmuste pärast muretsemisele või katsetele kontrollida maailma, mis on pöördumatult muutumas.
Tulge tagasi praegusesse hetke, laske lahti emotsionaalsest klammerdumisest ning lubage teadvusel väljenduda ilma tarbetu sekkumiseta.
See on eriti oluline seoses kogemustega, millest paljud teist on viimase nelja nädala energeetiliste muutuste ajal rääkinud.
Mõned teist kirjeldavad suurenenud tundlikkust, peavalu, survet otsmiku ja pealae piirkonnas, nägemistaju muutusi, hägust nägemist, aistinguid kõrvades, surinat, elektrilisi aistinguid peas ja kehas ning perioode, mil keha näib ümbritsevale teistmoodi reageerivat.
Meie pakutava energeetilise tõlgenduse raames võib neid kogemusi vaadelda koos mõttega, et teadvuses on rohkem valgust ning teie füüsiline kogemus kohaneb järk-järgult teistsuguse energeetilise seisundiga.
Siiski ei palu me teil eeldada, et iga vaimseks peetud sümptom on vaimse päritoluga, ega jätta vajalikku arstiabi kasutamata. Teie keha väärib praktilist hoolt ning püsivaid või ebatavalisi sümptomeid tuleb asjakohaselt hinnata.
Oluline on, et suurenenud tundlikkusest ei saaks veel üht teie üle valitsevat autoriteeti. See, et midagi tunnete, ei tähenda, et peaksite selle ümber identiteedi looma. Aistingut võib kogeda ka nii, et te ei lase sellel määrata oma arusaama olemasolust.

Palume teil kujutleda elektrit, mis liigub läbi juhtme. Selle asemel et igale aistingule vastu seista või sellesse emotsionaalselt takerduda, lubage kogemusel mööduda ilma tarbetu hirmu ja kinnismõttelise keskendumiseta.
Võite märgata muutusi selles, kuidas kogete oma ümbrust ning sidet loomade, maa, puude ja loodusega. Mõned teist võivad tõlgendada neid kogemusi elektri, resonantsi või energeetilise tundlikkuse kaudu.
Vaimne põhimõte, mida soovime edasi anda, seisneb selles, et olete vahendajad, kelle kaudu miski liigub, mitte anumad, mis seda endasse koguvad.
Kanal laseb energial või teabel endast läbi liikuda. Anum püüab selles olevat omada, kontrollida ja määratleda. See erinevus muutub üha olulisemaks, mida kaugemale liigute selles vaieldamatute muutuste ajajärgus.
Teadvus õpib toimima suurema läbipaistvuse seisundist, kus teave saab läbi liikuda, ilma et isiklik tõlgendus, emotsionaalne kiindumus või inimlik vajadus seda endale kuuluvaks pidada seda kohe moonutaks.
Seepärast rõhutame ka tehisintellekti ja kõrgema intelligentsuse erinevust.
Te muutute üha sõltuvamaks väliselt programmeeritud süsteemidest, et otsustada, mis on tõsi, mis on võimalik ja mida tuleks uskuda. Palute tehnoloogial, andmebaasidel ja tehisintellekti süsteemidel kinnitada oma arusaama tegelikkusest.
Kuid kallid valguse lapsed, palume teil küsida, miks annate oma eristusvõime pidevalt üle teabele, mis on juba inimlike struktuuride kaudu kogutud, liigitatud ja tõlgendatud.
Me ei väida, et tehnoloogial puudub otstarve. Seda võib kasutada tööriistana. Kuid tööriistast ei tohiks saada kõrgeimat autoriteeti teie teadvuse üle.
Eristame sellist tehisintellekti sellest, mida nimetame kõrgemaks intelligentsuseks. Selle all mõistame teadvuses endas tärkavat, olemuslikku Allika intelligentsust.
Tehisintellekt toimib programmeeringute ja etteantud piiride kaudu, kõrgem intelligentsus aga ei ole oma põhiolemuselt välise süsteemi loodud.
Palume teil vaadelda ajaloolisi ja mütoloogilisi jutustusi Atlantisest sümboolse hoiatusena selle kohta, mis võib juhtuda siis, kui intelligentsus ja tehnoloogia eralduvad üha enam oma algsest Allikast.
Nendes õpetustes esindab Atlantise langus tsivilisatsiooni, milles teadvuse ja tehnoloogia suhe moondus, viies teadvuse sügavamalt loori taha.
Olenemata sellest, kas käsitlete neid jutustusi sõna-sõnalt või sümboolselt, soovime, et mõistaksite nende õppetundi: ärge korrake taas oma sisemise autoriteedi endast väljapoole paigutamise protsessi.
Kõrgemat intelligentsust ei tohiks segi ajada tohutu hulga teabe kogumisega. Samuti ei tohiks tarkust pidada lihtsalt iidsete teadmiste taastamiseks, sest ka iidsed teadmised on seotud mineviku ja aja struktuuridega.
Tõeline intelligentsus, nagu meie seda kirjeldame, on teadvuse väljendus väljaspool neid piiranguid. See on intelligentsus, mis ei vaja oma olemasolu kinnitamiseks masinat, planeedisüsteemi, hierarhiat ega välist autoriteeti.
Sama põhimõte kehtib vaimsete õpetuste kohta. Palume teil mitte muuta kõike kuuldut millekski, mida peab nüüd läbi töötama, kaitsma või oma isiklikuks tõeks nimetama. Olete sellest juba edasi liikunud.
Hetkel, mil teabest saab omand, hakkab seda piirama inimene, kes selle enda omaks kuulutab.

On erinevus tavaliste inimlike arvamuste omamise ja selle vahel, kui lubate sügavamal mõistmisel endast läbi liikuda, kuulutamata seda oma isiklikuks omandiks.
Saage tühjaks kanaliks, mis lubab teabel jääda puutumatuks ja avatuks ning igale inimesele kättesaadavaks, et ta saaks seda oma teadvuse kaudu ära tunda ja uurida.
Kallid valguse lapsed, püüdke mitte muuta iga vaimset õpetust järjekordseks doktriiniks või isiklikuks identiteediks.
Ärkamise eesmärk ei ole asendada üht autoriteeti teisega või üht jäika uskumussüsteemi teisega. Selle eesmärk on märgata, kui suurt osa teie kogemusest on juhtinud vajadus välise kindluse järele.
See seostub ka sellega, mida nimetame inimkonna emotsionaalseks seotuseks. Maatriks ei ole üksnes midagi välist, mis inimesi kontrollib. Seda hoiab alal ka samastumine emotsioonide, aistingute, hirmude, traumade, mälestuste, suhete ja lugematute lugudega, mida teie mõistus kogemuste ümber loob.
Näeme paljusid teie maailmas toimuvaid konflikte nende sisemiste lõhede väljendusena.
Palume teil kujutleda tuld ja vett, mis õpivad koos tantsima. Väga pikka aega on vastandlikke jõude kogetud konflikti, võistluse, domineerimise ja eraldatuse kaudu. Kumbki pool on püüdnud kindlalt tõestada, et temal on õigus ja teine eksib.
Kuid aluseks olevate struktuuride muutudes peavad need jõud hakkama märkama oma omavahelist seost, selle asemel et määratleda ennast jätkuvalt vastandumise kaudu.
Kui teil on raske ette kujutada, kuidas see energeetiline mehhanism toimuvat kujundab, kujutlege valssi: järkjärgulist liikumist võitlusest tasakaalu, rütmi ja lõimumise poole.
Kollektiivis ilmnev näiline kaos ei pruugi seega tähendada, et inimkond liigub tagasi. See võib olla osa protsessist, milles vanad mustrid peavad enne lahustumist nähtavaks saama.
Seepärast anname endast parima, et meenutada teile: sündmuste väline ilme võib olla eksitav. Mida sügavamalt teadvus tegelikkust tajuma hakkab, seda rohkem võib vanas maailmapildis ajutiselt näilist korratust esile tulla.
Asjad võivad tunduda halvemaks minevat, kuigi teiselt tajutasandilt vaadates muutuvad need hoopis selgemaks.
Illusioonide kadumine võib esialgu hirmutada, sest tuttavad mõistmisraamistikud ei paku enam samasugust kindlust. Seepärast muutub neutraalsus väga-väga oluliseks.
Neutraalsus ei tähenda ükskõiksust ega kaastunde puudumist. See tähendab, et te ei anna oma teadvust automaatselt iga välise sündmuse, hirmu või loo meelevalda.
Olge maailmas kohal, laskmata maailmal ennast täielikult määratleda. Võite elus osaleda, teistest hoolida, luua, nautida ja kogeda, ilma et laseksite igal sündmusel muutuda emotsionaalsete tähenduste vanglaks.
Muutus ei sünni pideva võitluse kaudu vana süsteemiga. Palume teil seada kahtluse alla ka vaimne arusaam, et peate kõik saama päästjateks või pühendama ennast kõige ümbritseva muutmisele.
Mida rohkem keskendute olemasoleva vastu võitlemisele, seda rohkem võite jätkuvalt sellesse struktuuri energiat suunata.
Kui suudate aga kehastada uut teadvusseisundit ja lubada oma elu kaudu väljenduda millelgi tõeliselt teistsugusel, ei pea te kulutama kogu oma olemasolu maatriksi päästmisele. Võite hakata elama väljaspool psühholoogilist struktuuri, mis teie samastumist sellega alal hoiab.
See ei takista praktilist tegutsemist ega ühiskonda positiivselt panustamist, kuid muudab alust, millest teie teod lähtuvad.
Te ei püüa enam suruda tegelikkust uude vormi hirmu, vastupanu või võitluse kaudu. Te osalete loomises kohalolu kaudu. KOHALOLU KAUDU.
Palume teil mõelda loole inimesest, kes elab kunstlikult loodud keskkonnas, ümbritsetuna selgitustest, mille eesmärk on hoida teda selle keskkonnaga leppimas.
Kui juhtub midagi ebatavalist, pakutakse kohe uus selgitus, et hoida inimest tuttava loo sees.
Mõelge, kui sageli toimib sama põhimõte teie maailmamõistmises. Näete midagi, mis seab teie senise arusaama kahtluse alla, ning otsite kohe autoriteeti, kes selle ära seletaks.
Sügavam küsimus on selles, kas suudate kõigepealt märgata eeldusi, mis teie tõlgendust kujundavad.
Kui teadvus hakkab ärkama selle keskkonna olemusele, milles ta osaleb, võib ta hakata ka küsima, kas tuttav maailmapilt hõlmab kogu tegelikkust.
Me ei palu teil pidada metafoori teaduslikuks tõendiks. Küll aga palume märgata, kui tugevasti kujundavad teie kogemust eeldused, mille olete omaks võtnud.
See puudutab ka teie suhet taevalaotuse, taevaste nähtuste ja ajalooliste tõlgendustega, mida on antud ebatavalistele taevailmingutele nii lähiminevikus kui ka kuni poole miljoni aasta eest.
Teie planeedil kirjeldavad vaatlejad ja kommenteerijad selliseid nähtusi sodiaagivalguse, atmosfääris esinevate valgusnähtuste, ebatavaliste taevailmingute ja öötaevas nähtavate objektide muutliku nähtavusena, kasutades astronoomia ja taevavaatluse väljakujunenud keelt.
See, mis tundub ühele inimesele täiesti uus, võib olla midagi, mida varasemad põlvkonnad on juba ammu vaadelnud ja kirjeldanud.
Muistsed tsivilisatsioonid tõlgendasid ebatavalisi valgusi ja nähtusi oma sümboolsete ning kultuuriliste raamistike kaudu, nagu teiegi seda tänapäeval teete.
See, mis tundub teie inimlikule isiksusele uus, ei pruugi olla uus teadvusele endale. Nii hakkavad teie taju muutudes tegelikkuse aspektid, mis varem jäid teie teadlikkusest välja, üha enam teie tähelepanu köitma.
Teie planeedil kirjeldatakse taevakehade liikumist, sodiaagi kulgu ja astroloogiliste ajastute vaheldumist süsteemidena, mille kaudu inimkond on püüdnud mõista aja möödumist ning selle seost kollektiivse kogemusega.
Soovime aga, et mõistaksite: need tõlgendused toimivad sellesama aja ja ruumi ülesehituse sees, millest teadvus hakkab väljapoole vaatama — mida ta hakkab teisiti tajuma.
Meie kirjeldatavas avaramas kosmoloogilises võnkes võib planeedisüsteeme, sodiaaki, Gaia ajamaatriksit ja iidseid jutustusi varasematest tsivilisatsioonidest käsitleda sümboolsete väljendustena, mis peegeldavad inimkonna suhet üha uute eraldatuse vormidega.
Mõned traditsioonid räägivad Maldeki-nimelisest planeedist, seostades selle hävingut asteroidivööga ning Kuud emotsionaalse ja vaimse piiratuse sümboolikaga.
Need jutustused ei kuulu kinnitatud astronoomilise ajaloo hulka. Need moodustavad aga osa laiemast katsest kirjeldada, kuidas kollektiivne mälu, taevakehadega seotud mütoloogia ja eraldatuse kogemus on põimunud üha uutesse moonutuste kihtidesse.
Teised traditsioonid räägivad Agarthast, Šambalast, Avalonist ja tavapärasest tajust väljaspool eksisteerivatest maailmadest.
Neid võib käsitleda sümboolsete või oletuslike kirjeldustena või tegelikkuse aspektidena, mida teadvus on püüdnud mõista paiga, teistsuguse geograafia ja teise mõõtme kaudu.

Palume teil mitte ajada neid jutustusi segi kinnitatud geograafiliste avastustega. Nende tähtsus selles sõnumis seisneb võimaluses, et teie harjumuspärane tegelikkuse kirjeldus ei hõlma kõiki teadvuse kogemuse aspekte.
Loori langemine ei tähenda lihtsalt varjatud teabe nähtavale ilmumist. See tähendab taju enda muutumist, mille kaudu võib varem eraldi paistnud nähtusi ära tunda suurema välja väljendustena.
Seepärast palume teil kaaluda võimalust, et ka aeg ise kuulub struktuuri, mis loob eraldatuse mulje.
Kui lasete lahti samastumisest lineaarse ajaga, muutub teie suhe mineviku, oleviku ja tulevikuga. Iidne ei ole enam üksnes midagi, mis jääb teie seljataha, ning tulevik ei ole enam üksnes midagi, mis ootab ees. Hakkate märkama olevikku paigana, mille kaudu kujuneb teie kogemus mõlemast.
See toob meid tagasi ajajoonte ja maailmade eraldumise juurde.
Kujutlege kahte rongi, mis liiguvad järk-järgult teineteisest kaugemale. Esialgu näivad need sõitvat peaaegu kõrvuti, üsna sarnases suunas. Lahknemise jätkudes suureneb nendevaheline kaugus.
Samamoodi võivad inimesed, kes tunnevad üha enam ära teadvuse sügavama olemuse, kogeda tegelikkust teisiti kui need, kes püsivad tugevalt seotud väljastpoolt määratletud uskumussüsteemide ja autoriteetidega.
Need kogemused kaugenevad üksteisest üha enam ning võivad lõpuks jõuda punkti, kus nende kokkupuuted on varasemast palju harvemad.
Tuletame siiski meelde, et seegi on võrdpilt. Ajajooned ise on kirjeldavad mõisted. Põhiolemuselt muutub äratundmise seisund, millest lähtudes tegelikkust kogetakse.
Üks inimene võib jääda sügavalt konfliktide, identiteedi, hirmu ja pideva vajaduse sisse selgitada kõike väljakujunenud lugude kaudu. Teine muutub samal ajal üha võimelisemaks vaatlema sedasama maailma, olemata selle emotsionaalne vang.
Mõlemad võivad näida viibivat samas füüsilises keskkonnas, kogedes samal ajal teadvuse väga erinevaid väljendusi.
Selle protsessi edenedes ootame, et teadvuskogemuste lahknemine muutub 2027. aastal ja edaspidi üha selgemaks.
Me ei kirjelda muutust üheainsa hetkena, mil kõik korraga ärkavad. See avaneb lainetena. Mida rohkem inimesi seda äratundmist kehastab, seda suurem on mõju kollektiivile ning seda kiiremini võib füüsiline maailm näida muutuvat. See, mis kunagi toimus aegamisi, võib hakata kiirenema.
Seepärast kirjeldame praegust aega nii erakordselt väärtuslikuna. Te olete tunnistajaks muutusele, mille kaudu sünnib Allika teadvusest midagi täiesti uut.
Kirjeldame teid silmade ja kõrvadena, mille kaudu Allikas oma loomingut kogeb. Selle asemel et pidada ennast tähtsusetuteks inimesteks, kes on lõksus tohutus välises universumis, kaaluge võimalust, et teie kogemus on osa teadvuse enesest teadlikuks saamisest.
Teie olemuse mõnda teist aspekti, mis ulatub tuttavast isiksusest kaugemale, võib mõista selles kogemuses teie kaudu osalevana.
Tähtis ei ole see, et oleksite millestki muust kõrgemad. Tähtis on see, et loomise kogemus toimub teie praeguse teadlikkuse kaudu. See annab praegusele hetkele väärtuse juba iseenesest.
Ei ole vaja paigutada oma täitumust pidevalt mõnda tulevasse sündmusse, lõplikku avalikustamisse, ülestõusu lõplikku kuupäeva või hetke, mil kõik inimesed mõistavad.
Mõned teist võivad juba kogeda aspekte sellest, mida nimetame maatriksitaguseks maailmaks. Teised võivad hakata seda ära tundma alles oma taju muutudes. Mõlemal juhul kogetakse teadvust praeguses hetkes.
Tuletame teile meelde, et igal ööl magades teie kogemus justkui lähtestub. Igal hommikul ärkate uude võngete, sageduste ja teadlikkuse mustrisse.
Ometi võite peaaegu kohe naasta samade uskumuste, identiteetide ja eelduste juurde, mille eelmisel päeval enda jaoks paika panite.
Kallid valguse lapsed, unustate oma sõltumatuse peaaegu niipea, kui hakkate taas oma tänapäevases maailmas tegutsema. Iga päev. Päev päeva järel.
Palume teil mõelda, mida see teie suhte kohta tegelikkusega näitab. Te ei pea tingimata ootama kogu maailma muutumist, et märgata, kuidas osalete iseenda piiramises.

Iga hetk annab võimaluse märgata tähendusi, mida oma kogemustele omistate, otsustusõigust, mille välistele süsteemidele loovutate, ning emotsionaalseid lugusid, mida jätkate alateadlikult kordamist.
Isegi füüsilised esemed ja materjalid, mida kasutate oma vaimsete praktikate toetamiseks, võivad pakkuda võimalust seda erinevust märgata.
Võite kasutada vaske, kristalle, sümboolseid esemeid, püha geomeetriat või muid materjale oma kogemuse tööriistadena.
Mõnel materjalil on tavalised füüsikalised omadused, näiteks elektrijuhtivus, vaimne tähendus aga võib olla midagi, mida te nendega isiklikult seostate.
Palume teil siiski mõelda, kas meie kirjeldatav sügavam teadvusseisund sõltub oma põhiolemuselt tegelikult üldse ühestki esemest.
Sulgege hetkeks silmad ja pöörake tähelepanu teadlikkuse enda vahetule kogemisele. Esemete maailm jääb teile endiselt kättesaadavaks, kuid teie vahetu kogemus ei ole enam korraldatud sama visuaalse pildi ümber.
Miski võib olla kasulik, muutumata autoriteediks. Füüsiline ese võib täita igapäevaelus oma otstarvet, kuid teie teadvus ei pea olema selle eseme kaudu määratletud.
Sama põhimõtet rakendame astroloogiale, tehnoloogiale, vaimsetele praktikatele, ajaloolistele lugudele ja välistele õpetustele: võite maailmaga suhestuda, laskmata sellel, millega kokku puutute, ennast määratleda või vangistada.
Teie planeedil jätkatakse muutuste perioodide kirjeldamist taevakehade liikumise ja nendevaheliste suhete muutumise, varjutuste, pööripäevade, retrograadide ja muude astroloogiliste asetuste kaudu. Ja nii edasi, ja nii edasi.
Need tõlgendused võivad pakkuda sümboolseid raamistikke, mille abil inimesed oma kogemuste üle mõtisklevad. Soovime aga, et mõistaksite: teadvuse liikumine ei sõltu enam inimkonna võimest neid sündmusi nimetada või liigitada.
Suurem muutus ei oota, et mõni planeet jõuaks kindlasse kraadi. Samuti ei piirdu Allika teadvus varjutuse aja või astroloogilise ajastu algusega.
Need on teie kogemuse seest lähtuvad mõõtmised ja tõlgendused, mis on seotud just lineaarse aja ning teie arusaamaga sellest. Meie kirjeldatu ulatub seega kaugemale struktuuridest, mille kaudu mõistetakse aega ennast. Palju-palju kaugemale.
Nüüd soovime tuua teid tagasi selle sõnumi keskse mõtte juurde: inimkond liigub samastumisest kunstlikult kujundatud ja väljastpoolt juhitud teadvuskogemustega selle poole, et tunda ära seestpoolt väljenduv algne Allika intelligentsus.
SEESTPOOLT VÄLJENDUV INTELLIGENTSUS.
Muutus ei tähenda tingimata füüsilise maailma kadumist. See tähendab nende eelduste, identiteetide ja tajukihtide järkjärgulist lahustumist, mis panid vana maailma näima kogu olemasoluna.

Liikumine läbi 2027. ja 2028. aasta peaks tooma kaasa uusi äratundmisi, varjatu ilmsikstulekut, emotsionaalset vabanemist ja muutusi selles, kuidas kogete seda, mida peate tegelikkuseks.
Juba mainitud näilist häiremüra ja välismaailma korratust ei pea käsitlema tõendina, et loomine on ebaõnnestumas. Neid tuleks mõista sügavama ümberkorralduse pinnapealse väljendusena.
Kui vanad emotsionaalsed mustrid kaotavad oma haarde, kui lasete lahti kiindumusest identiteetidesse ja lugudesse ning kui üha rohkemad teist tunnevad ära oma teadvuse, andmata seda pidevalt välise autoriteedi meelevalda, hakatakse maailma tajuma üha sügavamalt. Varuge selleks kannatust.
Põhiline õpetus on hoiduda kinnismõtteliselt järgmise sündmuse ennustamisest, järgmise teooria kaitsmisest või ootamisest, et mõni väline süsteem teataks, mis on muutunud või kohale jõudnud.
Selle asemel märgake, et teie teadvuslik olemasolu on juba muutumas, ning osalege selles kogemuses võimalikult suure teadlikkuse ja puhta, täieliku neutraalsusega.
Saage tühjaks kanaliks, mitte ületäidetud anumaks.
Lubage Allika leegil valgustada, selle asemel et püüda kontrollida selle väljendumise iga aspekti.
Tundke ära erinevus tingitud mõttemustrite kaudu kujutatud tegelikkuse ja kohalolu vahetu kogemuse vahel.
Laske maailmal ennast ilmutada, muutmata iga ilmsikstulekut kohe uueks identiteediks või uskumuseks.
Vana maailm lõpeb korduvalt, sest iga sügav tajumuutus lõpetab maailma, mida te varem püsivaks pidasite.
Selle tagant ei pruugi avaneda järjekordne struktuur, millele kuuletuda, uus võrgustik, millesse siseneda, või veel üks sisutu autoriteet, keda kummardada. Avaneb võimalus kogeda elu teadvuse enda sügavama äratundmise kaudu.
Võib-olla on kogu selle ajajärgu üks olulisemaid aspekte see, et olete siin eelkõige selle tunnistajaks. Osalete selles, mida kirjeldame loomise hinnalise hetkena: hetkes, mil tuttavad tegelikkuse kihid muutuvad läbipaistvaks ja nende tagant hakkab paistma valgus.
Lõpetage oma teadlikkuse äraandmine kõigele, mis näib asuvat teist väljaspool. Laske lahti tarbetutest mineviku ja tuleviku köidikutest ning tundke ära Allika kohalolu omaenda vahetus kogemuses.
Omaenda vahetus kogemuses.
Te ei pea ootama, et maailm muutuks teistsuguseks, enne kui saate hakata muutma oma suhet sellega.
Te ei pea ootama viimase illusiooni langemist, et mõista: teie teadvus on enamat kui lood, mida teile on räägitud.
Samuti ei pea te kartma iga häiritust, mis saadab liikumist ühest arusaamast teise.
Maatriksitagune maailm ei ole lihtsalt paik, mille poole inimkond teel on. See hakkab ennast ilmutama siis, kui eraldatuse struktuurid kaotavad oma mõjuvõimu, teadvus meenutab oma algset olemust ning valgusel, mis on alati teie sees olnud, lubatakse lõpuks teie kaudu maailma valgustada.
Palume teil mõista, et see ei tähenda Maalt põgenemist. See ei tähenda Maalt põgenemist, kallid valguse lapsed, oma inimlikkuse hülgamist ega füüsilise kogemuse ilu eitamist.
See tähendab olemasolu kogemist ilma nende piiranguteta, mille kaudu olete seni oma suhet sellega määratlenud. See ongi kõik.
Te ei pea maailma tagasi lükkama selleks, et ära tunda midagi suuremat. Teid kutsutakse nägema kaugemale selle pealispinnast, mida olete tegelikkuseks pidanud.
Teid kutsutakse märkama vabadust, mis avaneb siis, kui lasete lahti samastumisest eraldatuse struktuuridega, ning lubate oma olemuse algsel intelligentsusel saada aluseks, millest lähtudes elate.

Ütleme teile, et te ei pea enam sellele hetkele hirmuga lähenema. Te ei pea enam sellele hetkele hirmuga lähenema, kallid valguse lapsed.
Lähenege sellele uudishimu, süütuse ja kohaloluga. Kui suudate, mõistke ka seda, et suur osa sellest, mida püsivaks pidasite, oli lihtsalt üks teadvuse kogemisviis. Ainult üks viis.
Praegu kutsutakse teid saama üha teadlikumaks teadvusest, mille kaudu see kogemine aset leiab.
Te ei oota luba mäletamiseks. Te ei oota, et mõni uus autoriteet kuulutaks vana tsükli lõppenuks. Te osalete äratundmises endas.
Selle äratundmise süvenedes näitab maailm, mida te kunagi kogu olemasoluks pidasite, järk-järgult, et see oli vaid üks kiht palju avaramast kogemusest — nagu üksainus leht raamatus.
Valgus ei pea pimedust vallutama. See valgustab seda, mis oli varem nähtamatu.
Süda ei pea mõistust alistama. See lubab mõistusel saada osaks mitmekülgsemast väljendusest.
Allikas ei pea muutuma millekski muuks, et teda ära tuntaks. Ära tuntakse see, mis on eraldatuse struktuuride all alati kohal olnud.
See on muutus, mida kirjeldame ja mille läbisime ise palju miljoneid aastaid tagasi.
See on liikumine piiratusest mäletamisse, välisest autoriteedist sisemisse äratundmisse ning identiteedi kuhjunud raskusest olemise süütusse.
Seepärast ütlemegi, et maatriksitagune maailm hakkab juba ennast näitama. Mitte sellepärast, et oleksite viimaks jõudnud loomise lõppu, vaid sellepärast, et hakkate mõistma: loomine ei ole kunagi piirdunud maailmaga, mida arvasite tundvat.
✦
Selle sõnumi kanaldamiseks kulus mul nädal, umbes kaks tundi igal õhtul. Ma ei teeskle, et mul oleks selle sõnumi suhtes mingi ülim, jumalik arusaamine. Õpin sellest ka ise alles.
Just seepärast ma seda tööd teengi. See on minu jaoks sama sügav kogemus, nagu see mõnikord on mõnele teist. Olen teiega samas olukorras.
Praegu on väga sügavate muutuste aeg ning see ei ole lihtne. See ei ole lihtne. Ka mina ise läbin praegu väga suuri muutusi ega teeskle, et oleksin haavamatu.
Tunnen valu, traumat, segadust ja kõike muud, mida me kõik praegu läbi elame. Kogen ka ise kõige selle keskel lahtiharutamist ja segadust.
Ma ei taha mingil juhul istuda siin autoriteedina, mingi jumaliku autoriteedina, kes ütleb, et teab kõike. Ma ei tea.
Mida kaugemale ma sellel teekonnal liigun ja mida rohkem õpin oma praktika, paljude kliendiseansside, kanaldamisele pühendatud tundide ning vastuvõetud sõnumite kaudu, seda enam hakkan mõistma, et ma ei tea midagi.
See ei ole kerge muutuste aeg. See ei ole kerge muutuste aeg ja ma ei teeskle, nagu oleks.
See on sügavalt tähenduslik ning ma õpin koos teiega. Mõnikord teeme vigu ja mõnikord õpime neist. Ka mina ise olen täiuslikkusest väga kaugel.
Kuid teen kindlasti kõik endast oleneva, et anda iga päev oma parim ning kehastada tegelike tegude kaudu seda, mida teile vahendan ja olen juba aastaid vahendanud.
Soovin teile kõike head kuni järgmise videoni.
Jumal õnnistagu teid.
Neile, kellel on praegu raske: oluline on teekond, mitte sihtpunkt. Liikuge edasi ja ärge andke alla.
Mõnikord tuleb kaosele alistuda, et see saaks teile näidata, kus avardumise võimalus on teid kogu aeg oodanud.
Te suudate seda ja tulete läbi sellest, mida praegu kogete. Lubage lihtsalt oma hingel ennast juhatada. Kõik on võimalik.
Pidage meeles, et armastus ja kaastunne suudavad liigutada mägesid. Nad suudavad seda, teevad seda ja on seda alati teinud.
Tänan teid südamest, et olete osa minu teekonnast ja jätkate seda koos minuga. Hindan seda väga-väga kõrgelt.Järgmise korrani. Nägemiseni!
Alexander Quinn – Starseed

Video kokkuvõte: Heli Anu

Renee Riisenberg:Reformierakond on valetajate ja varaste erakond.
Nii nagu erakond, nii ka nende valijad.
Et mõista pealtnäha absurdset meie ümber, siis siin üks mõte teatud inimeste loomusest.
Need üle mõistuse idiootsused saavad selguse, kui mõista, et need pealtnäha jaburused on tegelikult refipättide valimisreklaam.
Tõstame maksud taevasse ja jagame omadele!
Lugege mu huulilt: maksud ei tõuse!
Kui me poleks valetanud, poleks meid valitud!
Varastame 70 miljonit ja jagame omadele!
Peseme miljardid musta raha ja jagame kasumi omadele!
Varastame teistelt nende ja nende laste tuleviku ja jagame omadele!
Võtame miljardeid laenu ja jagame omadele!
Teised inimesed ja nende lapsed maksavad meie laenud ja valed otsused kinni!
Varastame 10 miljonit ja jagame omadele!
Keerame teiste elukeskkonna pekki ja jagame tulu omadele!
Võltsime valimistulemusi!
Ülbitseme täiega!
Saage aru! On neid kes valivadki neid NENDE sõnumite pärast!
On olemas need “omad” kellele jagatakse!
Lisaks on palju, väga palju neid, kes neid nälkjaid valivad just sõnumite pärast, mis lubavad teisele eestlasele kannatusi. Öeldakse ju, et eestlase lemmik toit on teine eestlane.
Vot just! Kui omal on nina natukenegi vee peal, on neil orgasmilähedane seisund sellest, kui naaber kannatab. Omal on nina natukene vee peal. Natukene löristab hapnikule vett ka sekka, aga juba ohitakse mõnust, kui teisel on halvem. Olgu omal kui kehvasti tahes, aga kui teisel on veel kehvem, siis on elu unistus täitunud.
Aetakse oksad laiali. Sa ei saa hakkama!? Viletsake.
Missest et ise ollakse vaesed ja riik on teistele naeruks.
Sellistega ei saa rääkida riigi ehitamisest, kus kõigil oleks hea elada.
Aga see mis eetrist tuleb, mis ausa inimese käed rusikasse tõmbab , paneb neid pätte edasi valima.
Jälk tõug inimesi.

Vendetta
Tim Brinkhofi poolt
„Kui me oleksime pidanud filmi tegemise ajal osa tänapäeval toimuvast sinna panema, oleks stuudio meile öelnud, et me käitume naeruväärselt,“ ütleb 2006. aasta filmi „ V nagu vendetta“ režissöör James McTeigue ajakirjale Big Think. „Aga V tundub nüüd peaaegu taltsas, natuke nagu lapsemäng.“ McTeigue peab filmi prohvetlikuks: „See näitas kindlasti teed, kuhu me lõpuks jõudsime.“
Vähesed filmid jätavad maha nii suure pärandi kui “V nagu Vendetta” . Kuigi see sai oma esilinastusel vastakaid arvustusi ja tagasihoidliku kommertsliku edu, pole McTeigue’i Alan Moore’i samanimelise graafilise romaani adaptsioon kunagi päriselt ajastu vaimult lahkunud – ja selleks on paar põhjust.

Esimene neist on seotud filmi teemadega. Moore’i graafiline romaan – kirjutatud 1980. aastatel ja illustreeris David Lloyd – ründas Margaret Thatcheri konservatiivset valitsust, keda juhtis „raudne leedi“. Kui filmiversioon välja tuli, pidasid paljud seda Bushi-aegse illiberalismi kriitikaks pärast 11. septembrit. Ja arvestades tänapäevast muret massilise jälgimise, autoritaarsete kalduvuste ja meediat kontrollida püüdvate riigijuhtide pärast, pole raske mõista, miks film kõnetab publikut kaks aastakümmet pärast linastumist.
Teine põhjus on seotud filmi publiku ja kujundikeelega. Tõestuseks samanimelise korravalvuri ikoonilisele hüüatusele, et „ideed on kuulikindlad“, on tema irvitav ja vuntsidega Guy Fawkesi mask muutunud populaarseks vaatepildiks meeleavaldustel üle kogu maailma, USA-st ja Venezuelast Saudi Araabia ja Hongkongini. Aga kuidas see juhtus ja mida see tähendab?

Guy Fawkesi päev
Et mõista, mida Guy Fawkesi mask reaalsete mässuliste jaoks tähendab, peame kõigepealt mõistma, mida see tegelaskuju V jaoks tähendab. Nagu film lühidalt üles kutsub meid „meelde tulema“, hukati Fawkes osalemise eest 1605. aasta püssirohu vandenõus: katoliiklike vandenõulaste ebaõnnestunud katse õhku lasta Lordide koda ja mõrvata protestantlik kuningas James.
Selle läbikukkumise mälestuseks kuulutati vandenõu toimumise päev – 5. november – hiljem riigipühaks. Püssirohu süütamise ülesandeks määratud Fawkesi kuju ei põletatud mitte ainult tuleriidal, vaid aja jooksul hakati kandma ka maske, mis tema eripärast välimust karikatuurselt väljendasid.
Selle püha tähendus muutus. See, mis algas piduliku sündmuse kainelt meelespidamisena, arenes lõkete ja ilutulestikuõhtuks ning Fawkesiga seotud tunded muutusid negatiivsest positiivseks. Tööstusrevolutsiooni alguseks – ja Inglise katoliiklaste ametlikuks emantsipeerumiseks – peeti Fawkesi vähem kaabakaks kui pigem rahvafiguuriks.
Nii näib ka V Fawkesi nägevat. Kuigi tegelane ei selgita kunagi päriselt, miks ta valis just selle tegelase oma revolutsiooniliseks alter ego’ks, rõhutab tema kinnisidee Fawkesi elust suurema (ja ausalt öeldes elust erineva) maine, mitte mehe enda vastu, tema veendumust, et sümbolid on inimestest võimsamad.
Maski taga
Kui uskuda teatud Anonymouse liikmeid – häkkerirühmitust, kellele omistati esimesena Guy Fawkesi maski kasutuselevõtt pärismaailma meeleavaldustel –, siis V nagu Vendetta poliitiline väärtus on suuresti tingitud oludest. Kuna häkkerid otsustasid, et nad kõik kannavad sama tüüpi maski, pidid nad valima poodides kergesti kättesaadava maski ja Batmani maski asemel leppisid nad lõpuks V-tähega. (Huvitaval kombel on Moore nimetanud Batmani üheks oma paljudest, paljudest revolutsionääri inspiratsiooniallikatest.)
Maskide peamine eesmärk oli anonüümsuse tagamine . Anonymous on, nagu nimigi ütleb, anonüümne. Harjunud interneti varjudest välja astuma, läks grupp tänavatele 2008. aasta veebruaris, kui tuhanded liikmed protesteerisid Saientoloogia kiriku hoonete ees kümnetes linnades. Kohale ilmumine seadis nad tuvastamise ohtu – oht, arvestades kiriku ajalugu kriitikute jälgimisel ja ahistamisel.
Samal ajal ei olnud inimesed maskide kultuurilistest konnotatsioonidest teadlikud. Tänu filmile seostati Guy Fawkesi nüüd põhjalikult ja otsesõnu revolutsiooni, anarhismi ja õigusmõistmisega. Graafilises romaanis on V meetodid ja motiivid küsitavad. Kuid ekraanil esitletakse teda enam-vähem tavapärase superkangelasena: keegi, kes on pühendunud hea võitluse pidamisele ja selle tulemusel maailma vaieldamatult paremaks paigaks muutmisele. Lühidalt: keegi, keda paljud püüavad jäljendada.
Kuigi film valiti muudel põhjustel, näis see meeleavaldajaid inspireerivat. Kogunedes ja fotode jaoks poseerides peegeldasid nad tahtlikult filmi üht viimast ja meeldejäävamat stseeni, kus tavalised londonlased võtavad vastu V üleskutse tegutseda ja marsivad üle tänava tema maski kandes: üks jõud, mis on ühendatud ühe eesmärgi taha.

Sümbolite jõud
Maskidel on ka muid eeliseid, millest enamikku filmis samuti uuritakse. Nii Anonymouse kui ka Occupy Wall Streeti liikumise puhul, mis hakkas neid kasutama 2011. aastal, peegeldavad need tõsiasja, et meeleavaldused on detsentraliseeritud ja juhita, mistõttu on neid raske laiali ajada. (Maskid muudavad ilmselgelt ka kurjategijate tuvastamise raskemaks, mistõttu on mõned riigid maskide kandmise teatud kontekstides kriminaliseerinud: mõned lubavad neid ainult seaduslikel protestidel, mitte rahutustes; teised keelavad need iga avaliku protesti ajal.)
Kuna sümbolid on abstraktsed, võivad need eri inimestele tähendada erinevaid asju. „On väärtust abstraheerimisel sellest, mida sa kommenteerida üritad,“ ütleb McTeigue. „Filmis lisasime piisavalt elemente, et kuigi lugu toimub Ühendkuningriigis, tundub, et see võiks juhtuda ükskõik kus.“
Kuigi viimase kahe aastakümne jooksul on vasakpoolsete protestidel Guy Fawkesi maski tõenäolisemalt nähtud, ei ole progressiivid seda rangelt võttes kandnud. Näiteks 2020. aastate alguses USA-s COVID-karantiini vastased protestijad ja Ühendkuningriik kandsid mõnikord maski, nagu ka vähemalt mitu inimest USA Kapitooliumi rahutustes 6. jaanuaril 2021 .
Ühe V nagu vendettat käsitleva teadusartikli kohaselt on V-i Guy Fawkesi maski ülelinnaline omaksvõtt eriti mõjukas, kuna see sümboliseerib rahvast, kes seab kahtluse alla riigi esindatuse monopoli, mida filosoof ja poliitikateoreetik Thomas Hobbes määratles kui „riigi ainsat toimijat“.
Kui pilt ja narratiiv on kaks peamist tööriista, mida filmi fašistlik valitsus kasutab oma kodanike lojaalsuse (või kuulekuse) tagamiseks, siis kasutab V samu tööriistu selle suhte lammutamiseks. Filmi alguses kaaperdab ta riikliku ringhäälinguvõrgu, et teatada omaenda visuaalsest vaatemängust: parlamendi hävitamisest. Lõpuks teeb valitsuse sümbol – hoone – ruumi rahva sümbolile: maskidele.
Kuidas ilukirjandus muudab maailma
Popmuusika, raamatud, filmid, saated, videomängud ja muu meedia ei peegelda lihtsalt ühiskonna probleeme ja püüdlusi enda jaoks. Prantsuse ajaloolase Patrick Boucheroni sõnul, kes käsitleb seda teemat oma 2025. aasta raamatus Poliitilised fiktsioonid ennustavad ka teatud mõttes tulevikku, uurides, kuidas need probleemid ja püüdlused aja jooksul välja mängivad.
„V nagu vendetta” pole kaugeltki ainus popkultuuri teos, mis on jõudnud pärismaailma meeleavaldustele. Hiljuti sai teisest väljamõeldud päritolu kujutisest – Jaapani manga ja anime frantsiisi One Piece piraadilipust – silmapaistev protestisümbol sellistes riikides nagu Indoneesia, Nepal ja India.
Nagu Guy Fawkesi mask, teeb One Piece’i lipp enamat kui lihtsalt meeleavaldajate vahel solidaarsustunde loomist. Samastades omaenda võitlusi tuntud väljamõeldud kangelase omadega, ei anna nad mitte ainult juurdepääsu narratiivile, mida nende vastased ei suuda kergesti kontrollida, vaid tekitavad ka kaastunnet välismaal: igaüks, kes on tuttav One Piece’iga – ainuüksi mangat on müüdud üle maailma üle 600 miljoni eksemplari –, võib olla eelsoodumus piraadilippu lehvitavate meeleavaldajatega kaasa tunda, olenemata sellest, milles protestid tegelikult seisnevad.
„Kogu ilukirjandus on põgenemine argipäeva eest,“ ütleb McTeigue. „Aga kui sa põgened, suudad sa ette kujutada palju rohkem kui tavaelu raskustes olles, püüdes aru saada, kas keegi uudistes räägib sulle tegelikult tõtt või on ta omaenda kajakambris.“
Eesmärgid ja vahendid
V strateegiad võivad olla tõhusad, aga kas need on ka õigustatud? Graafilise romaani lugedes võib väita, et need pole nii. Moore esitleb V-d vaimselt ebastabiilsena ja raamistab tema vägivallakasutust sageli nii, et see erineb vähe riiklikust vägivallast. Moore jätab ka oma lõpu mitmetähenduslikuks, pannes lugejad mõtlema, kas V teod muutsid Suurbritannia tegelikult paremaks paigaks.
Kuigi V filmiversioon on traditsiooniliselt kangelaslikum, on sellel ka omajagu moraalset ebamäärasust. Mingil hetkel filmis “V nagu vendetta” vangistab ja piinab fašistlik politsei V protežee Evey (keda mängib Natalie Portman). Või vähemalt nii näib. Pärast seda, kui Evey keeldub V kohta infot jagamast – isegi hukkamise ähvardusel –, lastakse ta ootamatult lahti, mispeale ta avastab, et tema piinaja polnud keegi muu kui V ise. V ei tahtnud seda teha, ütleb ta Eveyle, kuid tal polnud muud valikut: tema revolutsioonilise eesmärgi toetamiseks tuli Evey kõigepealt proovile panna.
Filmid – eriti Hollywoodi filmid – on täis tegelasi, kes on end veennud, et eesmärk õigustab vahendeid, olgu need kui tahes kohutavad. Need sobivad suurepäraselt lugude jutustamiseks, stseenide draama ja tragöödiaga küllastamiseks. Kuid päriselus võivad sellised õppetunnid vaieldamatult ülistada ja õigustada poliitilist vägivalda – midagi, mida paljud ameeriklased kardavad olevat tänapäeval tavalisemaks ja aktsepteeritumaks muutunud kui varem, isegi kui teatud ekspertidel on selles kahtlusi. ( Hiljutine uuring näitas, et umbes kolmandik ameeriklastest teatas, et poliitiline vägivald on vähemalt mõnikord õigustatud poliitilise eesmärgi edendamiseks – see osakaal ei muutunud 2024. aasta keskpaigast kuni 2025. aasta keskpaigani kuigi palju.)
Vähem vastuoluline on V usk massiprotesti enda dünaamikasse ja potentsiaali. Peegeldades reaalse maailma uuringuid, mis näitavad, et suurimad protestid algavad pigem mingi äkilise ja ootamatu sündmuse (näiteks skandaali või õnnetuse) kui pikaajaliste kaebuste tõttu, näitab V, et üks doominokivi võib käivitada ahelreaktsiooni. „Evey, ei ole mõtet liiga palju loota vaikivale enamusele,“ ütleb ta graafilises romaanis, „sest vaikus on habras asi, üks vali müra ja see on kadunud.“

Tim Brinkhofi poolt
„Kui me oleksime pidanud filmi tegemise ajal osa tänapäeval toimuvast sinna panema, oleks stuudio meile öelnud, et me käitume naeruväärselt,“ ütleb 2006. aasta filmi „ V nagu vendetta“ režissöör James McTeigue ajakirjale Big Think. „Aga V tundub nüüd peaaegu taltsas, natuke nagu lapsemäng.“ McTeigue peab filmi prohvetlikuks: „See näitas kindlasti teed, kuhu me lõpuks jõudsime.“
Vähesed filmid jätavad maha nii suure pärandi kui “V nagu Vendetta” . Kuigi see sai oma esilinastusel vastakaid arvustusi ja tagasihoidliku kommertsliku edu, pole McTeigue’i Alan Moore’i samanimelise graafilise romaani adaptsioon kunagi päriselt ajastu vaimult lahkunud – ja selleks on paar põhjust.

Esimene neist on seotud filmi teemadega. Moore’i graafiline romaan – kirjutatud 1980. aastatel ja illustreeris David Lloyd – ründas Margaret Thatcheri konservatiivset valitsust, keda juhtis „raudne leedi“. Kui filmiversioon välja tuli, pidasid paljud seda Bushi-aegse illiberalismi kriitikaks pärast 11. septembrit. Ja arvestades tänapäevast muret massilise jälgimise, autoritaarsete kalduvuste ja meediat kontrollida püüdvate riigijuhtide pärast, pole raske mõista, miks film kõnetab publikut kaks aastakümmet pärast linastumist.
Teine põhjus on seotud filmi publiku ja kujundikeelega. Tõestuseks samanimelise korravalvuri ikoonilisele hüüatusele, et „ideed on kuulikindlad“, on tema irvitav ja vuntsidega Guy Fawkesi mask muutunud populaarseks vaatepildiks meeleavaldustel üle kogu maailma, USA-st ja Venezuelast Saudi Araabia ja Hongkongini. Aga kuidas see juhtus ja mida see tähendab?
Guy Fawkesi päev
Et mõista, mida Guy Fawkesi mask reaalsete mässuliste jaoks tähendab, peame kõigepealt mõistma, mida see tegelaskuju V jaoks tähendab. Nagu film lühidalt üles kutsub meid „meelde tulema“, hukati Fawkes osalemise eest 1605. aasta püssirohu vandenõus: katoliiklike vandenõulaste ebaõnnestunud katse õhku lasta Lordide koda ja mõrvata protestantlik kuningas James.
Selle läbikukkumise mälestuseks kuulutati vandenõu toimumise päev – 5. november – hiljem riigipühaks. Püssirohu süütamise ülesandeks määratud Fawkesi kuju ei põletatud mitte ainult tuleriidal, vaid aja jooksul hakati kandma ka maske, mis tema eripärast välimust karikatuurselt väljendasid.
Selle püha tähendus muutus. See, mis algas piduliku sündmuse kainelt meelespidamisena, arenes lõkete ja ilutulestikuõhtuks ning Fawkesiga seotud tunded muutusid negatiivsest positiivseks. Tööstusrevolutsiooni alguseks – ja Inglise katoliiklaste ametlikuks emantsipeerumiseks – peeti Fawkesi vähem kaabakaks kui pigem rahvafiguuriks.
Nii näib ka V Fawkesi nägevat. Kuigi tegelane ei selgita kunagi päriselt, miks ta valis just selle tegelase oma revolutsiooniliseks alter ego’ks, rõhutab tema kinnisidee Fawkesi elust suurema (ja ausalt öeldes elust erineva) maine, mitte mehe enda vastu, tema veendumust, et sümbolid on inimestest võimsamad.
Maski taga
Kui uskuda teatud Anonymouse liikmeid – häkkerirühmitust, kellele omistati esimesena Guy Fawkesi maski kasutuselevõtt pärismaailma meeleavaldustel –, siis V nagu Vendetta poliitiline väärtus on suuresti tingitud oludest. Kuna häkkerid otsustasid, et nad kõik kannavad sama tüüpi maski, pidid nad valima poodides kergesti kättesaadava maski ja Batmani maski asemel leppisid nad lõpuks V-tähega. (Huvitaval kombel on Moore nimetanud Batmani üheks oma paljudest, paljudest revolutsionääri inspiratsiooniallikatest.)
Maskide peamine eesmärk oli anonüümsuse tagamine . Anonymous on, nagu nimigi ütleb, anonüümne. Harjunud interneti varjudest välja astuma, läks grupp tänavatele 2008. aasta veebruaris, kui tuhanded liikmed protesteerisid Saientoloogia kiriku hoonete ees kümnetes linnades. Kohale ilmumine seadis nad tuvastamise ohtu – oht, arvestades kiriku ajalugu kriitikute jälgimisel ja ahistamisel.
Samal ajal ei olnud inimesed maskide kultuurilistest konnotatsioonidest teadlikud. Tänu filmile seostati Guy Fawkesi nüüd põhjalikult ja otsesõnu revolutsiooni, anarhismi ja õigusmõistmisega. Graafilises romaanis on V meetodid ja motiivid küsitavad. Kuid ekraanil esitletakse teda enam-vähem tavapärase superkangelasena: keegi, kes on pühendunud hea võitluse pidamisele ja selle tulemusel maailma vaieldamatult paremaks paigaks muutmisele. Lühidalt: keegi, keda paljud püüavad jäljendada.
Kuigi film valiti muudel põhjustel, näis see meeleavaldajaid inspireerivat. Kogunedes ja fotode jaoks poseerides peegeldasid nad tahtlikult filmi üht viimast ja meeldejäävamat stseeni, kus tavalised londonlased võtavad vastu V üleskutse tegutseda ja marsivad üle tänava tema maski kandes: üks jõud, mis on ühendatud ühe eesmärgi taha.
Sümbolite jõud
Maskidel on ka muid eeliseid, millest enamikku filmis samuti uuritakse. Nii Anonymouse kui ka Occupy Wall Streeti liikumise puhul, mis hakkas neid kasutama 2011. aastal, peegeldavad need tõsiasja, et meeleavaldused on detsentraliseeritud ja juhita, mistõttu on neid raske laiali ajada. (Maskid muudavad ilmselgelt ka kurjategijate tuvastamise raskemaks, mistõttu on mõned riigid maskide kandmise teatud kontekstides kriminaliseerinud: mõned lubavad neid ainult seaduslikel protestidel, mitte rahutustes; teised keelavad need iga avaliku protesti ajal.)
Kuna sümbolid on abstraktsed, võivad need eri inimestele tähendada erinevaid asju. „On väärtust abstraheerimisel sellest, mida sa kommenteerida üritad,“ ütleb McTeigue. „Filmis lisasime piisavalt elemente, et kuigi lugu toimub Ühendkuningriigis, tundub, et see võiks juhtuda ükskõik kus.“
Kuigi viimase kahe aastakümne jooksul on vasakpoolsete protestidel Guy Fawkesi maski tõenäolisemalt nähtud, ei ole progressiivid seda rangelt võttes kandnud. Näiteks 2020. aastate alguses USA-s COVID-karantiini vastased protestijad ja Ühendkuningriik kandsid mõnikord maski, nagu ka vähemalt mitu inimest USA Kapitooliumi rahutustes 6. jaanuaril 2021 .
Ühe V nagu vendettat käsitleva teadusartikli kohaselt on V-i Guy Fawkesi maski ülelinnaline omaksvõtt eriti mõjukas, kuna see sümboliseerib rahvast, kes seab kahtluse alla riigi esindatuse monopoli, mida filosoof ja poliitikateoreetik Thomas Hobbes määratles kui „riigi ainsat toimijat“.
Kui pilt ja narratiiv on kaks peamist tööriista, mida filmi fašistlik valitsus kasutab oma kodanike lojaalsuse (või kuulekuse) tagamiseks, siis kasutab V samu tööriistu selle suhte lammutamiseks. Filmi alguses kaaperdab ta riikliku ringhäälinguvõrgu, et teatada omaenda visuaalsest vaatemängust: parlamendi hävitamisest. Lõpuks teeb valitsuse sümbol – hoone – ruumi rahva sümbolile: maskidele.
Kuidas ilukirjandus muudab maailma
Popmuusika, raamatud, filmid, saated, videomängud ja muu meedia ei peegelda lihtsalt ühiskonna probleeme ja püüdlusi enda jaoks. Prantsuse ajaloolase Patrick Boucheroni sõnul, kes käsitleb seda teemat oma 2025. aasta raamatus Poliitilised fiktsioonid ennustavad ka teatud mõttes tulevikku, uurides, kuidas need probleemid ja püüdlused aja jooksul välja mängivad.
„V nagu vendetta” pole kaugeltki ainus popkultuuri teos, mis on jõudnud pärismaailma meeleavaldustele. Hiljuti sai teisest väljamõeldud päritolu kujutisest – Jaapani manga ja anime frantsiisi One Piece piraadilipust – silmapaistev protestisümbol sellistes riikides nagu Indoneesia, Nepal ja India.
Nagu Guy Fawkesi mask, teeb One Piece’i lipp enamat kui lihtsalt meeleavaldajate vahel solidaarsustunde loomist. Samastades omaenda võitlusi tuntud väljamõeldud kangelase omadega, ei anna nad mitte ainult juurdepääsu narratiivile, mida nende vastased ei suuda kergesti kontrollida, vaid tekitavad ka kaastunnet välismaal: igaüks, kes on tuttav One Piece’iga – ainuüksi mangat on müüdud üle maailma üle 600 miljoni eksemplari –, võib olla eelsoodumus piraadilippu lehvitavate meeleavaldajatega kaasa tunda, olenemata sellest, milles protestid tegelikult seisnevad.
„Kogu ilukirjandus on põgenemine argipäeva eest,“ ütleb McTeigue. „Aga kui sa põgened, suudad sa ette kujutada palju rohkem kui tavaelu raskustes olles, püüdes aru saada, kas keegi uudistes räägib sulle tegelikult tõtt või on ta omaenda kajakambris.“
Eesmärgid ja vahendid
V strateegiad võivad olla tõhusad, aga kas need on ka õigustatud? Graafilise romaani lugedes võib väita, et need pole nii. Moore esitleb V-d vaimselt ebastabiilsena ja raamistab tema vägivallakasutust sageli nii, et see erineb vähe riiklikust vägivallast. Moore jätab ka oma lõpu mitmetähenduslikuks, pannes lugejad mõtlema, kas V teod muutsid Suurbritannia tegelikult paremaks paigaks.
Kuigi V filmiversioon on traditsiooniliselt kangelaslikum, on sellel ka omajagu moraalset ebamäärasust. Mingil hetkel filmis “V nagu vendetta” vangistab ja piinab fašistlik politsei V protežee Evey (keda mängib Natalie Portman). Või vähemalt nii näib. Pärast seda, kui Evey keeldub V kohta infot jagamast – isegi hukkamise ähvardusel –, lastakse ta ootamatult lahti, mispeale ta avastab, et tema piinaja polnud keegi muu kui V ise. V ei tahtnud seda teha, ütleb ta Eveyle, kuid tal polnud muud valikut: tema revolutsioonilise eesmärgi toetamiseks tuli Evey kõigepealt proovile panna.
Filmid – eriti Hollywoodi filmid – on täis tegelasi, kes on end veennud, et eesmärk õigustab vahendeid, olgu need kui tahes kohutavad. Need sobivad suurepäraselt lugude jutustamiseks, stseenide draama ja tragöödiaga küllastamiseks. Kuid päriselus võivad sellised õppetunnid vaieldamatult ülistada ja õigustada poliitilist vägivalda – midagi, mida paljud ameeriklased kardavad olevat tänapäeval tavalisemaks ja aktsepteeritumaks muutunud kui varem, isegi kui teatud ekspertidel on selles kahtlusi. ( Hiljutine uuring näitas, et umbes kolmandik ameeriklastest teatas, et poliitiline vägivald on vähemalt mõnikord õigustatud poliitilise eesmärgi edendamiseks – see osakaal ei muutunud 2024. aasta keskpaigast kuni 2025. aasta keskpaigani kuigi palju.)
Vähem vastuoluline on V usk massiprotesti enda dünaamikasse ja potentsiaali. Peegeldades reaalse maailma uuringuid, mis näitavad, et suurimad protestid algavad pigem mingi äkilise ja ootamatu sündmuse (näiteks skandaali või õnnetuse) kui pikaajaliste kaebuste tõttu, näitab V, et üks doominokivi võib käivitada ahelreaktsiooni. „Evey, ei ole mõtet liiga palju loota vaikivale enamusele,“ ütleb ta graafilises romaanis, „sest vaikus on habras asi, üks vali müra ja see on kadunud.“

Triin Tuula
p͏o͏o͏e͏r͏t͏n͏s͏d͏S͏9͏7͏6͏g͏1͏8͏a͏8͏f͏2͏0͏5͏7͏g͏3͏1͏h͏6͏h͏h͏c͏h͏a͏c͏6͏i͏2͏8͏g͏7͏3͏8͏f͏c͏h͏i͏u͏g͏6͏ ͏9͏h͏6͏5͏9͏f͏g͏1͏3͏9͏·
Mürsuhanked ja sõjaspetsiifika pole üldiselt naiste meelisjututeemad, aga see, mis praegu toimub, tundub nii kreisi vist juba kõikidele, kes on omandanud kasvõi elementaarsel tasandil lugemisoskuse.
Ajakirjandus on neid teemasid küll ääri-veeri kajastada püüdnud, aga see kõik põrkub justkui vastu seina, sest viimati (kaks nädalat tagasi) Hanno Pevkur kergitas kaabut, sõitis puhkama ja ütles lihtsalt, et tema ei taha küsimustele vastata, sest ta on juba väsinud sellest teemast.
Tõsiselt, nii saabki või?
Nüüd on jälle mingi uus jama, seekord Frankenburgiga.
Madiberk ja Salm seal seda asja juhivad ja siiani on see paistnud kui Eesti suur edulugu. Võib-olla ongi, ei tea, aga kui mitte kedagi enam uskuda ja usaldada ei julge, sest keegi isegi ei vaevu midagi selgitama, siis nii kinnistubki inimestel arvamus, et küllap siis kõik skeemitavad ja sahkerdavadki.
Reformierakonna kõige populaarsem ja nunnuma näoga eelmine kaitseminister (nüüdne Riigikogu liige Hanno Pevkur), kes muide ei joo, ei suitseta ega aele ringi, vaid tantsib, laulab ja teeb kaubanduskeskuses kätekõverdusi, lihtsalt keeldub vastamast küsimustele selle kohta, mis tema juhitud ministeeriumis toimus.
Kus kuradi kohast tuleb selline ülbus?
Kas kõigil ongi nii pohh?
Vabandust, aga minul ei ole, sest see on minu riik ka ja ma tahan vastuseid saada.
Kogu Ukraina sõja vältel olen kuulnud ka eestlasi rääkimas, et Ukraina mitteabistamise peamine argument (vabandus) on seal laialt lokkav korruptsioon. Eriti levinud on see jutt venelaste seas ja mida ka Vene meedia muidugi mõnuga võimendab.
Kas keegi nendest lugupeetud ja kõrgelt tasustatud otsustajatest annab endale üldse aru, mida nad oma riigile sellega teevad?
Meil on niigi juba väga inetu ja rasvane plekk küljes ajast, kui Putin kasutas Eestit oma pesunaisena (me räägime miljardite eurode suurusest rahapesust).
Kohe algab valimistrall ja siis on veel raskem vastuseid saada, sest siis hakatakse ebamugavaid küsimusi nimetama konkurentide laimukampaaniateks.
Lisaks on poliitikutel tekkinud eriti nagla veendumus, et iga skandaal sumbub, kui seda lolli järjekindlusega piisavalt kaua ignoreerida.
Aga sõbrad, see sitt, häbi ja summad, mis Kaitseministeeriumi näppude vahelt on n-ö nelja tuule poole lennanud, on nõksa liiga suured, et seda kinni mätsida.
Kui naised peavad juba hakkama õlale koputama, et kuulge, poisid, nii ei saa, siis on asjad ikka kohe päris pekkis.
Uuriv ajakirjandus – halloo!
Prokuratuur – halloo!
Patrioodid – kui on veel üldse kedagi –, halloo!

Rea Raus:Eesti riigiameteid iseloomustab kohati hüsteeriasse kalduv mania grandiosa palavik, kus ainsaks eesmärgiks paistab olevat mingite nähtamatute jõududega võidujooksus võitjaks saamine. Maailma suurim, maailm esimene, maailma võimsaim- sarnased hüüdeid kostab sealtpoolt alalõpmata. Tervemõistuslik diskussioon koos vastutusega aga puudub- seda asendab pahatihti seesama, arusaamatu selgitus, kuidas me peame…midagi kuskil võitma.
Inimeste, ettevõtete ja looduskeskkonna heaolu aga ohverdatakse pea alati sellistele ettevõtmistele. Ole teadlik.
“Riik surub läbi AI-isikukoodide eelnõu, mida peetakse ohtlikuks. MKM: tahame, et Eesti oleks teistest ees
Ministeerium ei tea, kes vastutab, kui agent teeb midagi valesti
Riigil pole IT-kuludest ülevaadet
Mitu hea õigusloome toimingut jäeti tegemata
Tahetakse riigilõivu, kuid ei teata, kui suur see peaks olema
Asekantsler Särav-Tammus kiirustamisest: kui Eesti ei anna AI-dele isikukoode esimesena, teeb seda keegi teine.
Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtrase AI-isikukoodide eelnõu on saanud kooskõlastusringil erakordselt karmi tagasisidet. Eksperdid näevad, et eelnõu rikub hea õigusloome tavasid ja võib tuua miljonitesse ulatuvat kahju. Eelnõu vastuvõtmist praegusel kujul peetakse ohtlikuks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tahab aga kiiresti edasi minna, sest Eesti soovib olla maailmas esimene. ”

Urve Birkavs:Ma tean küll, miks mu postituste alla tekib vahel tühi ruum. See ei ole sellepärast, et teema ei kõnetaks. Hoopis vastupidi.
On asju, mida on mugav lugeda bussi oodates või kohvi juues – need libisevad ekraanilt üle nagu tapeet. Ja siis on teemad, mis ei lase edasi kerida. Nad jäävad kurku kinni. Nad sunnivad korraks hinge kinni hoidma, sest nad tabavad ära midagi, mida me püüame igapäevases müras hoolega maha matta.
Me oleme harjunud elama valmis vastuste maailmas. Meil on igaks olukorraks olemas arvamus, õige näoilme ja turvaline distants. Kui keegi kirjutab midagi, mis sellest fassaadist läbi murrab, lülitub sisse enesekaitse.
Lihtsaim viis ennast säästa on panna kirjutajale külge silt: “Ta on liiga keeruline.”, “Ta mõtleb üle.”, “See on mingi omaette maailm.” Sildid on mugavad. Kui me tembeldame teise inimese veidraks, ei pea me mõtlema, kas tema sõnades on ehk midagi, mis puudutab meie enda varjatud valupunkte.
Aga tõeline põhjus, miks nendel hetkedel ei julgeta küsida ega kommenteerida, on hirm haavatavuse ees.
Küsimuse esitamine tähendab kontrolli kaotamist. See on avalik tunnistus: “Sinu sõnad puudutasid mind. Ma ei tea kõike. Ma olen otsimas.” Meie ühiskonnas, mis nõuab pidevat enesekindluse etendamist, tundub selline ausus ohtlik. Sest kui sa korra ukse avad, võib sealt sisse astuda muutus. Ja muutus ei küsi kunagi, kas sul on mugav.
Palju kergem on mööda vaadata. Naeratada, õlgu kehitada või lihtsalt vaikida.
Kuid sügavus ei ole kirjutaja privileeg või oskus. Sügavus on peegel, mille ma siia seinale riputan. See, mida sa seal näed või kui kaugele sa vaadata julged –, on sinu enda lugu. See näitab sinu enda julgust.
Mõistmine ei ole kingitus, mis kukub sülle. See on otsus. Julgus vaadata otsa sellele, mis on ebamugav, ja küsida mitte kirjutajalt, vaid iseendalt: miks see minus praegu nii tugevalt reageerib?
Ma ei kirjuta selleks, et koguda kiireid pöidlaid või pealiskaudset nõustumist. Ma kirjutan selleks, et luua ruum neile, kes on väsinud pinnapealsest kajast.
Milline lause sellest tekstist su siseseina riivas?

Hannes Võrno:
Toompeal on taas valgus. Mitte see, mis peaks midagi valgustama, vaid see, mis hoiab sita soojana. Eile prooviti “Umbusaldust” ja see kukkus ootuspäraselt läbi, nagu kukub läbi iga asi, mida keegi tegelikult ei tahagi, et see õnnestuks.
Sõna ise on juba naljakas: umb-usaldus. Umb-seis. Seis, kus kõik korraga seisavad, et keegi ei peaks midagi tegema, ja pärast saavad kõik asjaosalised öelda, et nad ju seisid.
Ei pea olema ideoloogiliselt dresseeritud õukonnapolitoloog ega Stratcomi buldooserijuht, et seda palja silmagagi näha. Piisab, kui vaadata, kuidas üks skandaal sünnib, kuidas seda näidatakse, mida nõutakse, kuidas võideldakse kujuteldava vastasega ja kuidas pärast sama laud püsti tagasi keeratakse. Opositsioon ei seisa eemal, toiduküna kõrval. Ta istub perseli selle sees, sööb, seedib ja toodab sisikonnas sama ainet, millest ta toitub. Vahe on üksnes selles, kes parasjagu juba hoiab lusikat ja kes alles ootab, et see talle juba kätte antaks.
Avalikkuse silmis on see üks rõve mädapaise. Põletikuline, seest mädakollane ja lõhkemiseni pingul. Inimesed juba teavad, et kui see lõpuks avaneb, pritsib lägaollus kõikjale. Nad on seda juba mitu põlvkonda ja mitu korda näinud. Arm jääb niikuinii. Seepärast ei ootagi keegi enam puhtust. Oodatakse ainult, et keegi teeks sisselõike ja laseks roiskumaläinud plöga paisest välja. Et saaks jälle sideme peale panna ja edasi mängida. Tohtrihärra aga ei tee seda sisselõiget, sest ta teab, et haav ei tohi tühjaks jääda. Kui mäda läheb, tuleb midagi asemele panna. Midagi, mis näeb välja nagu uus, aga sobitub ehmatavalt täpselt pesasse.
Mäng on vana ja tuttav. Esmalt hiidskandaalid, siis nõue kiireks võimuvahetuseks, siis riiakas taplus, milles keegi ei kaota midagi peale ajutise näoilme. Pärast istutakse jälle samas ruumis, samade inimestega, samad laused hambus. Ainult see, kes parasjagu peab opositsiooni mängima, vahetab mängijaid. Toiduahel ei katke. Ta lihtsalt keerab end veidi teise nurga alla, et näha välja nagu midagi muud.
Miks eestlane ei tule tänavale nagu öeldakse, mõeldes selle all meeleavaldusi ja proteste, suunantundeta ja kaugjuhitava riigi- ja valitsusaparaadi despotismi vastu.
Eestlane elab siin. See maa siin on olnud tema koduteadvuse ja päritolu, kommete, kultuuri ning tavade osa.
Eestlane mäletab minevikku ning kannab endas edasi eelkäijategi utoopilisi unistusi vabadusest ning oma riigist.
Eestlane ei ole siia krusakoormas, tsisternis või kaubakastis salaja infiltreerunud. Ta ei ole siia kobaras üle kummipaadi serva tolgendades randunud või okastraataia alt läbi pugenud. Ta ei lõhu oma kodu. Ta ei hävita oma maad. Tal on idee, uhkus ja usk.
Euroopas, kus täna ümberringi käib sõda, ei märatse ega hävita mitte eurooplased, vaid murjanid ja metsalised, vabandust, ikka välisinvestorid, IT-spetsialistid ning arstid. Põrgulised, kes ei tee vahet. Nende meelest on see mida nad teevad kunst, sest nad said inspireeritud olümpiamängude ava- ja lõputseremeeniatest. Nad õppisid selle kiiresti selgeks ja nende olümpiamängud jätkuvad…Prantsusmaa ja Itaalia linnades. Neile ei räägitud, seda mis eurooplasena sündinule on enesestmõistetav. Nad said oma tõuke kunstlistest kujunditest, mida kujutati tseremoniaalselt kogu maailmale.

Presidendid

Igast presidendist on jäänud või saamas legend oma rahva seas. Me kasutame väljendeid „pätsuaegne”, „verd, higi, pisaraid”, „buratino” ja „pehme veterinaardiplomaat” ning rahvuskehand teab, kes on jutuks.
Konstantin Pätsi on püütud tühistada selle eest, et tema valitsusajal toodi Eesti Wabariiki nõukogude baasid ning pärast venelaste ja sakslaste käes edasi-tagasi pingpongimist tuli okupatsioon: seda ei oleks juhtunud, kui oma riiki rajades ei oleks baltisakslastelt maid ära võetud ja neid nende maarjamaisetest kodudest minema peletatud. Ikkagi on Tahkurannas Pätsi monumendi juures väärikas ja Estonia teatri taga Pätsu „riigipea” kõrval muigav-aupaklik tunne.
Lennart Meri on enamuse eestlaste lemmik ses ametis, kuna oli karismaatiline härrasmees, laiahaardeline kirjanik ja dokumentaalfilmide autor. Siberisse küüditamine ja noorusiga vangilaagris ei ole mitte kellegi, ka Meri ega Krossi lapsepõlveunistus olnud, aga Smuuli jt nimekirjade koostajate tümitamine on ammendunud. Tänu kirjule teismeeale oli meie Lennart üks väheseid, kes oskas ja julges taigarüperahvaste hulka minna ja neid intervjueerida-jäädvustada. Tema enese nimesse on ristitud Tallinna lennujaam ja meie rahvuslik enesekindlus.
Rüütel valiti mitmete kandidaatide seast Presidendiks vaatamata justkui punasele minevikule ülemnõukogu presiidiumi esimehena. Rahvas austas ja armastas meest, kes oskas olude kiuste instantside vahel slaalomit sõita ja teadis muu hulgas tõde ka uputatud „Estonia” lasti kohta…
Toomas-Hendrik Ilves jättis jänkilikult nätsu närides ja lipsudega kikitades arrogantsema mulje kui ta oma humoorika-haritud-hurmava isiksusega tegelikult on. Ajalukku läks väliseestlane ka naistevahetusega: Evelin ja rulluisud-transrasvad ning seejärel lätlanna Ieva uueks Ärma emandaks – mingu neil kõigil kaunisti!
Esimene kogemus eiteakustkohast toodud tubli tüdrukuga riigipea positsioonil on meil Kersti Kaljulaid, kes meenutas ametisse harjudes stiilset seenelist, kes tundus pealtnägijate sõnul oma šikkide ihukaitsjate vahel nagu plehkupannud Kaagvere-tüdruk. Usin töömesilane tegi arvukalt kirglikke etteasteid kõigil kontinentidel ja mitmete pürgimuste puhul – mäletame.
Loomaarstiharidusega Alar Karis jõudis Kadriorgu pärast teadustööd, kahe ülikooli rektori ametit ning diplomaadikarjääri. Võimuloleku ajal süüdistati head meest liigses pehmuses: ta pigem reisis ja esindas, silus ja lepitas kui oma sõna maksma pani. Tühi toob tüli majja, kehtib ka eliidi puhul – nüüd, kus kantseleiametnike palkasid on võrreldes Alari-aegsetega mitme tuhande võrra tõstetud, oskame tagantjärel targalt teda hinnata ja tagasi tahta. Kõik, mille eest me tänulikud olla ei taipa, võetakse meilt ära.
Õiguskantsler Ülle Madise asus tsaar Peeter Suure suveresidentsi konkurentideta ja debattideta – isegi pressikonverentse enne tema tulekut ei korraldatud. Olgem tema suhtes suuremeelsed: ehk ikkagi täidab lubaduse olla igaühe president. Tõsi, palkade tõstmine omaderingis, riigimetsa rivitult laskmine, maavarade ja tuuleparkide rulett, mis uue Presidendi tööletuleku algust tähistavad, on pälvinud palju skepsist ja rünnakuid.
Ära tee teisele seda, mida ei taha, et sulle tehtaks – see soovitus võiks kehtida mõlemat pidi, nii vastsele valitsejannale kui ka meile.

Igal õhtul on Veenus pärast päikeseloojangut retrograadselt horisondi poole vajunud üha madalamale ja madalamale. Nüüd libiseb ta igal päeval loojuva päikese kuma kätte ja kaob taevast.
Veenus siseneb allilma.
See on Veenuse tsükli viimane faas – viimane venitus enne, kui ta oktoobri lõpus uuesti tõuseb, seekord hommikutähena.
Allilmas põletab Veenus ära kõik, mis on loomuliku lõpu leidnud.
Kultuurid üle maailma on jutustanud lugu Veenuse kadumisest. Asteekide müüdis viskab Quetzalcoatl – jumal, keda seostatakse Veenusega – end tulle ja pärast päevi allilmas tõuseb tema süda taas koidutähena.
Ja ühes vanimas kirja pandud loos laskub sumeri jumalanna Inanna – Veenus ise – allilma. Iga seitsme värava juures peab ta millestki loobuma: oma kroonist, ehetest ja kuninglikust rüüst.
Ta saabub surnute kuninganna ette, ilma kõigeta, mis ta ülalpool oli – alasti. Seal Inanna sureb. Tema keha ripub konksu otsas kolm päeva ja kolm ööd.
Alistumine on täielik.
See Veenuse retrograadne faas kestab umbes 19. oktoobrist (pluss-miinus paar päeva, olenevalt sellest, kus te Maal elate) kuni 23.-24. oktoobrini, mil Veenus kohtub Päikesega.
23.–24. oktoobril Päikese südames Veenuse cazimil sünnib Veenus uuesti. Mõni päev hiljem – umbes 29.–30. oktoobril – naaseb ta ülalpool asuvasse maailma, ilmudes uuesti hommikutaevasse.
Aga enne, kui Veenus sel kuul tuhast tõuseb, keskendume tema teekonna praegusele etapile.
19. ja 23. oktoobri 2026 vahel muutub Veenus nähtamatuks ja teeb oma 19-kuulise tsükli viimase puhastuse.
Selle faasi jooksul moodustab Veenus kvadraadi ka Pluutoga – allilma valitsejaga endaga. Need 4 või 5 päeva on nii allilmalikud kui üldse olla saab.
Mis on siis allilm? Ja miks Veenus sinna vabatahtlikult läheb?

Hirm pimeduse ees
Allilm on Pluuto valdkond – surma, muutumise ja tundmatu valdkond. Ja kuna see on tundmatu – kuna me ei tea, mis seal all tegelikult toimub –, siis me loomulikult kardame seda.
See on pimedusehirm. Hirm tundmatu ees. See, mida me ei näe, hirmutab meid, sest meil pole selle jaoks mingit tugiraamistikku.
Mõnikord tunneme seda hirmu selgelt, kui oht on otse meie ees.
Aga enamasti toimib pimedusehirm palju salakavalamalt. Me ei tea, et me kardame. Me valime lihtsalt mugava valiku. Me jääme päevavalgusesse – selle valgusesse, mida me juba teame.
Me ei lähe „välja“. Me ei võta riske. Me ei otsi karjääri, seiklust ega suhet, mis meid kutsub – sest tundmatut on lihtsalt liiga palju.
Ja iga sellise valikuga teeme natuke vähem, riskime natuke vähem, näitame natuke vähem endast. Me taandume tuttavlikku, kuni ühel päeval me enam iseennast ei tunne.
Lähemal vaatlusel selgub, et pimedusehirm on tegelikult kaotusehirm. Hirm, et see, mis meile oluline on, võetakse meilt lõpuks ära.
Nii nagu lehed langevad ja kaovad maa sisse, naaseb kõik, mis on mateeria – kaasa arvatud inimesed, keda me armastame – lõpuks Pluuto valdusse.
Seega me hoiame end tagasi. Me ei investeeri täielikult. Me ei armasta täielikult. Me ei lase endal olla haavatavad.
Kusagil sügaval sisimas on psüühika arvutused teinud: kui ma armastan ainult osaliselt, teeb kaotus haiget, aga ma jään ellu. Kui ma armastan täielikult, võib kaotus minult midagi ära võtta, mis ei tule enam kunagi tagasi.
Me arvame, et kaitseme end. Aga tegelikult me ​​takistame end elamast.
Kuni miski annab järele. Mingil hetkel hakkab elu, mille oleme päevavalguses üles ehitanud, tunduma talumatult õõnsana – turvaline, võib-olla, aga mitte meie oma. Ja sel kokkuvarisemise hetkel mõistame, et meil pole muud valikut, kui sisse minna.
Seda teeb Veenus nüüd. Ta PEAB minema allilma – sest kõik seal väljas, valguse käes, on hakanud tunduma võlts ja seosetu. Rollid, maskid, reeglid, mida me järgime, sest need on turvalised, mitte sellepärast, et need on tõesed.
Tema südame tõde ei leia sealt enam. Seega läheb ta sinna, kus see on.

Veenuse ruut Pluuto
Ja just siis, kui Veenus aktsepteerib oma laskumise paratamatust ja muutub nähtamatuks, annab ta Pluutole – allilma arhetüübi kvintessents – ruudu.
Veenus allilmas, nähtamatu JA Pluutoga kvadraadis? Puhtastroloogilises mõttes kõlab see nagu midagi, mida kahekordselt karta.
Aga see Veenuse-Pluuto kvadraat on varjatud õnnistus.
Allilma pimeduses ei tundu Pluutoga kohtumine enam hirmutav. See tundub pigem kojutulekuna.
Jah, see on kvadraat. Jah, see on kvadraat Pluutoga. Aga see on kvadraat Skorpioni tingimustel – Veenus on Skorpionis – ja Pluuto enda territooriumil.
Midagi fundamentaalset, millega päevavalguses lihtsalt tegeleda ei saanud, saab nüüd – loomulikult – sügavustes nihkuda.
Sest selline nihe ei saa meie teadvuses toimuda. See pole mingi intellektuaalne läbimurre, lahendamist vajav mõistatus.
See toimub meie olemuse kanga sees, kus on üles ehitatud meie sügavaimad ajendid, mustrid ja ühendused.
Me teame, et oleme kohal, kui see tundub vähem mõistmisena ja pigem millegi meis järeleandmisena – sügav ja katartiline, nagu evolutsiooniline kergendus.
Miski, mis on meid nähtamatult oma haardes hoidnud, võib-olla suurema osa meie elust, laseb nüüd lahti. Me näeme seda sellisena, nagu see on: hirm pimeduse ees, mis on meid pimestanud ja takistanud meil elamast.
Allilma pimeduses alistume elu kangale – ja selles alistumises näitab elu meile teed. Leiame asjad, mida arvasime kaotanud olevat – sest see, mida armastame, ei kao pimedusse. See jääb sinna kinni.
Seeme ei kasva valguses. See tuleb kõigepealt maha matta – pimedusse, mulda, kus ei paista midagi juhtuvat.
Pimedus, allilm, vaikus, maa – elu ei lõpe. Need on elu anum, eksistentsi enda kangas.
Kui oleme omaks võtnud oma suurima hirmu – pimedusehirmu –, kui oleme aktsepteerinud ebakindlust, tundmatut, kaotuse paratamatust, jääb alles puhas elu.
Leitakse vastumürk tühjadele reeglitele ja laenatud raamistikele, maskidele, mida me päevavalguses kanname.
See on vastand pealiskaudsusele, tühjusele, ühenduse puudumisele – sellele närivale tundele, et elus on midagi, millest me pole veel päris aru saanud.
Kui Veenus Skorpionis muutub nähtamatuks ja moodustab Pluutoga kvadraadi, järgigem tema jälgedes allilma. Jätkem päevavalgus mõneks ajaks seljataha – ja vaadakem, mida pimedus meile varuks on.
PS: Selle e-kirja veebiversiooni leiate Astro Butterfly veebisaidilt www.astrobutterfly.com

Inglid ja deemonid. Kaasaegne inimene religiooni ja müstika keerises

By YksikHunt on 19. okt. 2026 Kas tänapäeva inimene on tõesti arhailisest inimesest nii erinev, kui talle endale meeldib uskuda?

On 2026. aasta oktoober. Teadus ja tehnoloogia on jõudnud tasemele, mida veel sada aastat tagasi oleks peetud maagiaks. Me suudame uurida ajutegevust, jälgida elektriimpulsse inimese närvisüsteemis, lennata kosmosesse ning luua tehisintellekti, kellega arutleda religiooni, filosoofia ja inimese olemuse üle.
Ja ometi räägime endiselt inglitest, deemonitest, hingedest, teispoolsusest ja jõududest, mis meie tavapärase maailma piiridesse ei mahu.
Miks?
Miks armastab inimene uskuda, et eksisteerib midagi suuremat ja võimsamat kui tema ise? Kas selle taga on hirm tundmatu ees? Vajadus kuuluda millessegi suuremasse? Või hoopis mingi iidne teadmine, mille päritolu me enam ei mäleta?
Kui arhailine inimene kohtas tundmatut
Kujutame ette inimest tuhandeid aastaid tagasi. Äike kärgatab, välk lööb puusse, maa väriseb ja päike kaob keset päeva taevast. Inimene näeb sündmust, tajub selle mõju, kuid tal puuduvad teadmised selle füüsikaliste põhjuste selgitamiseks.
Kas just siin sünnib jumal?
Või oli jumala mõiste olemas juba varem, võimaldades sündmusele tähenduse anda?
Mircea Eliade käsitluses ei olnud arhailise inimese maailm lihtsalt füüsiline keskkond. See oli püha ja profaanse põimumine. Loodusnähtus võis väljendada midagi enamat kui nähtus ise.
Rudolf Otto kirjeldas püha kogemist numinoossena — millenagi, mis tekitab üheaegselt aukartust, hirmu ja seletamatut külgetõmmet.
Võib-olla ei sündinudki religioon ainult inimese vajadusest tundmatut seletada. Võib-olla sündis see ka vajadusest säilitada kogemusi, mille jaoks polnud veel sõnu.
Kuid millal muutus püha kogemine õpetuseks, õpetus käsuks ja käsk kuulekuse nõudmiseks?
Millal tekkis olukord, kus inimene ei pidanud enam ise kogema, vaid pidi uskuma seda, mida talle kogemuse kohta räägiti?
Siin tuleb mängu religiooni teine pale — võim.

Inglid, deemonid ja inimese enda Vari
Ühel nädalavahetusel sattusin vaatama filmi, milles põimusid inimesed, hinged, inglid ja deemonid. Deemonid ei erinenud väliselt inimestest ning paljastasid oma tõelise kuju alles rünnates. Loo arenedes ilmnes, et ühe küti eksistentsi hoidis üleval viha endise sõbra vastu, kellest oli saanud tume ingel. Alles pärast tumeda ingli hävitamist sai mees edasi liikuda oma surnud armastatu juurde.
Kas see oli võit kurjuse üle? Kättemaksu täideviimine? Või hoopis vabanemine vihast, mis oli muutunud tema eksistentsi keskpunktiks?
Carl Gustav Jung võiks siin rääkida Varjust — inimese psüühika neist külgedest, mida ta ei taha või ei suuda teadvustada.
Kuid filmi lõpus tekkis hoopis huvitavam küsimus.
Tumedal inglil oli tütar. Sensitiivsete võimetega tüdruk, kellel olid isa tumedad tiivad. Mitte füüsilise kehaosana, vaid nähtamatu väe märgina. Isa viimased sõnad andsid mõista, et kuni tütar elab, jätkub ka tema enda olemasolu.
Kuid tüdruku ema otsustas kasvatada oma tütart nii, et too kasutaks päritud väge elu hoidmiseks, mitte hävitamiseks. Ja siin tekkis küsimus, mis ulatub mütoloogiast otse tänapäeva psühholoogiasse.
Kas me pärime oma esivanemate olemuse või ainult võimalused, millega peame ise õppima toime tulema?
Tiibade värvus ei määra moraali. Tumedad tiivad ei tee kedagi kurjaks ja kuldsed tiivad ei muuda kedagi automaatselt heaks.
Vägi on vägi.
Oluline on see, kuidas seda kasutatakse.
Kas keha mäletab seda, mida mõistus ei mäleta?
Me teame, et traumaatiline kogemus võib mõjutada inimese käitumist veel aastakümneid pärast sündmust. Mõnikord reageerib keha ohule enne, kui inimene jõuab teadlikult mõista, miks ta üldse ohusolekut tajub.
Teadus uurib ka seda, kuidas vanemate rasked kogemused võivad mõjutada järgmisi põlvkondi. Epigeneetika pakub siin üht võimalikku uurimissuunda, kuigi konkreetsete mälestuste bioloogiline pärandumine ei ole tõestatud.
Ometi tekib mul küsimus.
Kas meie müüdid, legendid, muinasjutud ja vanarahva tarkused võivad olla omamoodi kollektiivne mälu?
Mitte tingimata rakku salvestunud sündmused, vaid kogemuste jäljed, mis on sajandite jooksul kandunud edasi jutustuste, sümbolite, käitumismustrite ja hirmude kaudu.
Võib-olla ei mäleta me enam sündmust ennast, kuid mäletame selle tähendust. Ja võib-olla loob iga uus põlvkond vanale kogemusele lihtsalt uue kuju.
Teadusfantastika kui kaasaegne mütoloogia
Teises filmis sai noormees erakordsed võimed pärast seda, kui tema ema oli raseduse ajal saanud välgulöögi ning hukkunud. Laps päästeti.
Inimesest oli saanud justkui elav elektriline kondensaator.
Kui arhailises maailmas oleks sellist sündmust ehk tõlgendatud jumaliku sekkumise või üleloomuliku päritoluna, siis tänapäevane film kasutab elektri, mutatsiooni ja bioloogilise eripära sõnavara.
Ometi on loo süda endine.
Tavaline inimene puutub kokku erakordse jõuga ja muutub millekski enamaks.
Kas teadusfantastika ongi meie ajastu mütoloogia?
Kunagi laskusid taevast jumalad. Täna saabuvad maavälised olendid.
Kunagi rändas hing allilma. Täna liigub teadvus teise dimensiooni või virtuaalsesse maailma.
Kunagi võis deemon inimese üle võimust võtta. Täna kardame, et tehnoloogia või tehisintellekt haarab kontrolli inimkonna üle.
Võib-olla ei ole meie põhiküsimused muutunud. Muutunud on ainult keel, milles neid esitame.
Kui tuttav inimene muutub unenäos mütoloogiliseks olendiks
Minu jaoks ei piirdu mütoloogilised kujundid raamatute ega filmidega. Ühe lähedase inimese unenägudes on aastate jooksul korduvalt ilmunud kaks talle tuttavat inimest, kes võivad olla täiesti äratuntavate inimkujudega, kuid tegutseda mütoloogilises maailmas.

Kord ratsutavad nad kummaliste olendite seljas, kord mediteerivad köögilaual, kord istuvad auto katusel laulvate kaussidega. Mõnikord ilmub üks neist läbipaistvana, mõnikord täiesti füüsilisena. Teinekord hõljuvad nad energiana või on nende kehad kaetud üksnes tammelehtede ja meritähtedega.
Ja kõige huvitavam on see, et need unenäod ilmuvad sageli ajal, mil unenäonägija seisab silmitsi keeruliste elusündmustega. Tema jaoks ei ole need kujundid ähvardavad, vaid kaitsvad.
Jungi kaudu võiks neid käsitleda isiklike suhete ja arhetüüpsete kujundite põimumisena.
Eliade mõistes võib köögilaud muutuda unenäos pühaks ruumiks.
Otto kaudu võime küsida, kas selles väljendub numinoosne kogemus.
Kuid kogemuse psühholoogilise tähenduse tunnistamine ei nõua otsustamist, kas nähtud olendid eksisteerivad ka unenäost sõltumatult.
Küll aga näitab see, et tänapäeva inimese psüühika loob endiselt kujundeid, mis sarnanevad muistsete müütide omadega.
Ühes unenäos olid need kaks tegelast justkui maailma saatuse üle otsustajad. Nende käes oli võime maailm paremaks muuta või see hävitada, sest näis, et tagasipöördumise võimalus oli juba kadunud. Unenäonägija ei saanudki teada, milline otsus langetati. Ja võib-olla ei olnudki oluline otsus ise. Oluline oli küsimus, mis tekib iga kord, kui inimesel on suur võim.
Kas õigus midagi teha tuleneb sellest, et meil on jõud seda teha?
Võime hävitada ei kohusta hävitama
Siin jõuan tagasi Friedrich Nietzsche juurde.
Inimene ei pea olema oma päritolu, kasvatuse ega varasemate kogemuste vang. Ta võib õppida tundma endas peituvat väge ning valida, milleks seda kasutada.
Sama puudutab tumeda ingli tütart. Ta ei saa valida oma isa ega päritud tiibu. Küll aga võib ta valida, millist elu nende tiibadega elada.
Sama kehtib inimese kohta, kelle esivanemad on elanud sõdade, näljahädade, vägivalla või hirmu keskel.
Meie pärand võib mõjutada meid, kuid see ei pea määrama kõiki meie valikuid. Võib-olla ongi inimese suurim areng mitte võimes üha rohkem jõudu omandada, vaid võimes otsustada, millal seda jõudu kasutada.
Rahumeelne sõdalane ei ole jõuetu sõdalane.
Ta on sõdalane, kes valib oma lahingud.
Kas oleme üldse kunagi lakanud uskumast?
Tänapäeva inimene peab end sageli arhailisest inimesest targemaks. Tal on teadus, tehnoloogia ja seletused nähtustele, mida esivanemad pidasid jumalikuks.
Kuid niipea kui satume silmitsi surma, armastuse, kaotuse, seletamatu kokkusattumuse või omaenda teadvuse saladusega, pöördume taas müütide, kujundite ja sümbolite poole.
Me ei pruugi enam nimetada neid jumalateks. Võime rääkida energiast, dimensioonidest, kollektiivsest alateadvusest, virtuaalreaalsusest või teadvuse tundmatutest võimalustest.
Kuid küsimus jääb.
Kas inimene loob müüte selleks, et tundmatut seletada, või selleks, et säilitada midagi, mille tähendust ta veel täielikult ei mõista?
Ja veel üks küsimus.
Kas inimene on muutunud vähem religioosseks või on religioossus lihtsalt õppinud kandma teaduse ja tehnoloogia rõivaid?

Presidendid

Igast presidendist on jäänud või saamas legend oma rahva seas. Me kasutame väljendeid „pätsuaegne”, „verd, higi, pisaraid”, „buratino” ja „pehme veterinaardiplomaat” ning rahvuskehand teab, kes on jutuks.
Konstantin Pätsi on püütud tühistada selle eest, et tema valitsusajal toodi Eesti Wabariiki nõukogude baasid ning pärast venelaste ja sakslaste käes edasi-tagasi pingpongimist tuli okupatsioon: seda ei oleks juhtunud, kui oma riiki rajades ei oleks baltisakslastelt maid ära võetud ja neid nende maarjamaisetest kodudest minema peletatud. Ikkagi on Tahkurannas Pätsi monumendi juures väärikas ja Estonia teatri taga Pätsu „riigipea” kõrval muigav-aupaklik tunne.
Lennart Meri on enamuse eestlaste lemmik ses ametis, kuna oli karismaatiline härrasmees, laiahaardeline kirjanik ja dokumentaalfilmide autor. Siberisse küüditamine ja noorusiga vangilaagris ei ole mitte kellegi, ka Meri ega Krossi lapsepõlveunistus olnud, aga Smuuli jt nimekirjade koostajate tümitamine on ammendunud. Tänu kirjule teismeeale oli meie Lennart üks väheseid, kes oskas ja julges taigarüperahvaste hulka minna ja neid intervjueerida-jäädvustada. Tema enese nimesse on ristitud Tallinna lennujaam ja meie rahvuslik enesekindlus.
Rüütel valiti mitmete kandidaatide seast Presidendiks vaatamata justkui punasele minevikule ülemnõukogu presiidiumi esimehena. Rahvas austas ja armastas meest, kes oskas olude kiuste instantside vahel slaalomit sõita ja teadis muu hulgas tõde ka uputatud „Estonia” lasti kohta…
Toomas-Hendrik Ilves jättis jänkilikult nätsu närides ja lipsudega kikitades arrogantsema mulje kui ta oma humoorika-haritud-hurmava isiksusega tegelikult on. Ajalukku läks väliseestlane ka naistevahetusega: Evelin ja rulluisud-transrasvad ning seejärel lätlanna Ieva uueks Ärma emandaks – mingu neil kõigil kaunisti!
Esimene kogemus eiteakustkohast toodud tubli tüdrukuga riigipea positsioonil on meil Kersti Kaljulaid, kes meenutas ametisse harjudes stiilset seenelist, kes tundus pealtnägijate sõnul oma šikkide ihukaitsjate vahel nagu plehkupannud Kaagvere-tüdruk. Usin töömesilane tegi arvukalt kirglikke etteasteid kõigil kontinentidel ja mitmete pürgimuste puhul – mäletame.
Loomaarstiharidusega Alar Karis jõudis Kadriorgu pärast teadustööd, kahe ülikooli rektori ametit ning diplomaadikarjääri. Võimuloleku ajal süüdistati head meest liigses pehmuses: ta pigem reisis ja esindas, silus ja lepitas kui oma sõna maksma pani. Tühi toob tüli majja, kehtib ka eliidi puhul – nüüd, kus kantseleiametnike palkasid on võrreldes Alari-aegsetega mitme tuhande võrra tõstetud, oskame tagantjärel targalt teda hinnata ja tagasi tahta. Kõik, mille eest me tänulikud olla ei taipa, võetakse meilt ära.
Õiguskantsler Ülle Madise asus tsaar Peeter Suure suveresidentsi konkurentideta ja debattideta – isegi pressikonverentse enne tema tulekut ei korraldatud. Olgem tema suhtes suuremeelsed: ehk ikkagi täidab lubaduse olla igaühe president. Tõsi, palkade tõstmine omaderingis, riigimetsa rivitult laskmine, maavarade ja tuuleparkide rulett, mis uue Presidendi tööletuleku algust tähistavad, on pälvinud palju skepsist ja rünnakuid.
Ära tee teisele seda, mida ei taha, et sulle tehtaks – see soovitus võiks kehtida mõlemat pidi, nii vastsele valitsejannale kui ka meile.

Hannes Võrno: Ma ei taha teid hirmutada ega meeldida. Ma tahan lihtsalt öelda, mis on mul täna silme ees.
Me elame nagu mudilaste sünnipäeval kusagil batuudikeskuse mängutoas. Kõik on lubatud, kõik on laiali, kõik on pillapalla. Peaasi, et oleks lõbus. Kartulikrõpsud ja popkorn on põrandal, martsipanitordised pappnõud kuhjuvad prügikasti servani, mööbel on paigast ära. Vetsud on täis kustud ja paber on otsas. Keegi ei taha koristama hakata, sest koristamine pole lõbus. Aga see ei kesta lõpmatuseni. Ühel hetkel topitakse jõmpsikad autodesse ja lahkutakse. Keegi peab need krõpsud maast üles korjama, prügikasti välja viima ja mööbli omale kohale tagasi panema. Mitte sellepärast, et see oleks tore, vaid sellepärast, et muidu ei saa jätkata.
Mina tahan UUT EESTIT. Just UE-d mitte EU-d. Mitte selleks, et uusi reegleid välja mõelda, vaid selleks, et vanad, mis iseenesest töötasid, jälle tööle panna.
Inimestele antaks nende õigused ja vabadused tagasi. Keelud jääks kogukonna korraldada – seal, kus inimesed üksteist tegelikult näevad ja kus vastutus on isiklik, mitte kaugel ametnikul. Käske ei jagata. Makse ei koguta. See, mis tundub selleta kohe kokku kukkuvat, kui seda ministeeriumite ametnikeaparaat ei koordineeri, toimib tegelikult loomuliku enesestmõistetavusega. Tööinimesed elavad inimväärselt, sest raha ei kulu enne palgakassat parasiitidele ära. See ei ole utoopia. See on see, kuidas asjad varasema aja jooksul ongi toiminud, enne kui keegi otsustas, et kõik peab käima läbi valitsemisbüroo.
Rahareform tuleb. Kindlasti. Ja põhiseaduslik kord riigis taastatakse parteide keelustamisega. Parlamendis tehakse tööd, mida ühiskond tegelikult ootab. Kõik, kes esinduskogusse pürgivad, teevad seda üksikkandidaadina. Ei mingeid fraktsioone, ei mingeid partei distsipliine, ei mingeid kinniseid uksi. Kui sa tahad midagi teha, pead sa seda ise ütlema ja vastutama.
President koos oma sooblinahkades saatjaskonnaga kolib tsaar Peeter Esimese valdustest välja. Kadriorust saab riigivanemate kantselei. Seal töötavad autoriteetsed, usaldusväärsed ja ühiskonnas hinnatud valdkonna tundjad – inimesed, kelle tehtut on näha, mitte kelle lubadusi on kuulda. Nende ametissevaliku teeb rahvas valimistel, kus hinnatakse kõike tehtut, mitte valelikke tulevikulubadusi.
See ei ole revolutsioon. See on koristamine. Ja koristamine algab alati sealt, kus on kõige suurem segadus.
Kui see kõlab teile võõralt, siis vaadake ringi. Kas see, mis praegu on, töötab? Või on see lihtsalt lõbus, kuni krõpsud ja morss otsa saavad?
Ma ei ole siin selleks, et teile meeldida. Ma olen siin selleks, et koristada.

Urve Birkavs:Suhete suurim illusioon: miks me tegelikult lahku läheme?

Me oleme koos vaid selleks, et õppida, mis armastus EI OLE.
Vaata enda ümber. Suur osa suhetest püsib mugavusel, harjumusel, hirmul üksinduse ees või vajadusel kedagi “päästa”. Me siseneme suhetesse nagu näljased restorani – ootusega, et keegi teine peab meid täitma, toitma ja õnnelikuks tegema. Me nimetame seda “romantikaks”, kuid tegelikult on see emotsionaalne tehing. Me jahime pimesi müütilist “hingesugulast”, lootes, et tema teeb meie elu korda. See ongi põhjus, miks maailm on täis lahkuminekuid ja purunenud illusioone. Purunenud suhe ei ole aga läbikukkumine. See on äratuskell, mis küsib: kes sa oled, kui su kõrval kedagi ei ole?
Ja siit koorub meie suurim enesepettus: Me oleme teinud “tingimusteta armastusest” oma kõige karmima tingimuse.
Me lõime vaimse ideaali. Reeglistiku, millele on võimatu vastata. Me nõuame endalt ja partnerilt täiuslikkust, keelates endal olemast inimene. Kuid tõde on lihtne: keegi teine ei saa täita sinu sisemist tühjust. Kuni sa ootad päästjat, jäädki komistama samadesse kurnavatesse mustritesse. See pole halb õnn. See on õppetund, et tõeline armastus, rahu ja rahulolu asuvad juba sinu sees.
Tõeline armastus ei ole alistumine. Ka tingimusteta armastusel on reeglid – ja selle esimene reegel on mitte unustada iseennast.
Tingimusteta armastus teise vastu ei tohi kunagi tähendada tingimusteta talumist. Sa ei saa hoida kedagi teist soojas, põletades iseennast maani maha. Hetkest, mil sa ohverdad suhte nimel oma rahu, oma piirid või oma tõe, ei ole see enam armastus – see on emotsionaalne pantvangikriis.
Tõeline vabadus suhetes algab lausest: “Ma armastan sind, aga ma vajan ka ennast.” Me kardame seada piire, sest kardame hüljatust. Kuid püüdes vältida teise inimese kaotamist, kaotame märkamatult iseenda. Kui sa ei oska öelda “ei” asjadele, mis su hinge lõhuvad, on sinu “jah” teisele inimesele väärtusetu.
Õige suhe ei ole varjupaik, kuhu elu eest põgeneda. See on peegel.
Partner ei ole sinu puuduv pool. Tõeline liit ei ole kahe pooliku inimese kokkuliimimine üheks tervikuks. See on kahe tervikliku inimese otsus kõndida kõrvuti. Partner on teine iseseisev maailm, kes peegeldab tagasi sinu enda tugevusi ja sinu tervendamata haavu.
Kui sa ei vaja teist inimest oma tühimike täitmiseks, kaob vajadus teda muuta, kontrollida või omada. Teise inimesega tuleks oma sisemist küllust jagada, mitte nõuda, et tema su päästaks. Sa oled teisega päriselt vaba ja suuteline päriselt armastama alles siis, kui sa ei karda enam iseennast kaotada.

Halloweeni rituaalid võivad olla
pole probleemi, võrreldes sellega
&
kuidas 144K aitas kiirendada mittefüüsilise anomaalia eemaldamist, liigutades asju taas edasi.

24. oktoober täiskuu
144K massimeditatsioon
[Ajad/lingid allpool]
Nüüd on saanud kristallselgeks, et selle armastatud veeplaneedi pinnal asuva füüsilise anomaalia kõrvaldamine – järgmise kuu jooksul või nii – võib tõenäoliselt muutuda enneolematuks jõhkraks.
Ja me oleme juba piisavalt läbi elanud!
Uurime lähemalt, miks see võib vabanemisprotsessi aeglustada ja mida selle lahendamiseks teha.
See on kõik hea uudis … (tegelikult on see suurepärane uudis), aga see probleem, millest sa kohe täielikult aru saama hakkad, vajab kellegi lahendamist … ja ma ei näe, et teised Täheseemnegrupid selleks piisavalt valmistuksid, et vajalikke vastumeetmeid rakendada.
Kui Valged Mütsid ja Maailmavälised Liidud poleks ette planeerinud ja miljon ja üks vastumeedet pimeduse plaanide peatamiseks kehtestanud … ei oleks te praegu elus ja seda e-kirja ei loeks.
Esialgne hea uudis on see, RM-ilt/plejaadlastelt.

Sõna „juba“ sellisel viisil rakendatuna on selge näitaja, et mittefüüsiline olukord on edenenud oodatust kiiremini.
See on taas kord nihutanud fookuse füüsilisel tasandil oleva füüsilise anomaalia ennetähtaegsele kõrvaldamisele.
Palju õnne veelkord 144K puhul !
Tunnustust tuleb anda seal, kus tunnustust vääritakse.
Ja see on alati põhjus tähistamiseks, meie võitude tunnustamine …
Nüüd hädaolukorraks
vastumeetmete vajadus.
Füüsilise anomaalia kõrvaldamist pinnal, kus elab suurem osa inimkonnast, pole kunagi varem tehtud.
See on täiesti teistsugune pesapallimäng!
Nagu ikka, jälgib 144K protsessi.
Ja kui asjad lähevad liiga keeruliseks, peavad Valgusjõud protsessi aeglustama .
See lükkaks edasi Planeedi Vabanemist.
Selle füüsilise anomaalia enneolematu eemaldamise hullumeelse vastupanu tulemusel, kui planeedil – ja anomaalias – on veel tsivilisatsioon, võib tekkida tohutu enesetappude arvu hüpe… näiteks vägivaldse kuritegevuse tohutu hüpe… või majanduslik kokkuvarisemine…
Nüüd tegeleme millegagi, mis on kodus täiesti omane.
Ja jah … see on see osa, kus ma ütlen:
SISENE 144K SEASSE
Energeetiline avangard ja psüühiline eemaldamine on kindlasti vajalikud, et vältida edasisi viivitusi meie vabaduses ja galaktilise pärandi juurde naasmises – ilma ülalmainitud sündmuste järskude tõusudeta, mis võrguvõrke tugevalt koormavad.
Periood.
Jääge lainel … lisa on tulekul.
Teie teenistuses …
Jim – Tundmatu valgussõdalane
_ …
144K täiskuu jahimehele
Massimeditatsioon
25. oktoober
(või 26. teie ajavööndis)
Kuupäev: 25. oktoober 2026
Aeg: 23:00 EDT
Täiskuu tipphetk: kell 00:12 EDT (26. oktoober)
Teie ajavöönd: https://www.timeanddate.com/worldclock/fixedtime.html
Telegrami, YouTube’i, Facebooki ja X-lingid postitatakse peagi lehele.
144K liikme sait , et vähendada rämpsposti kaustadesse sattuvate 144k teadete arvu.
Tasuta konverentskõne: 1-518-318-5638
YouTube’i otseülekanne: kliki siia
Facebooki otseülekanne: Kliki siia
Otseülekanne X-is: Kliki siia

Kaamosepühad

Mida pimedam ja trööstitum on õues, seda leidlikum tuleb olla inimeste toast välja meelitamisega, et nad ei upuks kurvameelsusesse ega hukkuks Põhjala introvertsesse ja depressiivsesse kaamosesse. Meie keeles on väljend “külla minema” – ka siis, kui elatakse paneelelamu 34. korrusel, öeldakse ju: „Ma lähen külla.”
Kõigi pühakute päeval 1. novembril ollakse pigem silmitsi kõigi pühakute, inglite ja haldjatega enda sees. 2. novembril kohtub eestlane oma esivanematega, sest on hingedepäev ja me ootame aastasadade jooksul enne meid siin olnud kallite naasmist. Loodame, et omaksed jäävad meiega jõuludeni, mil hakkab taas valgemaks minema ja kaamos ulatab teatepulga pakasele ning tegelik talv alles algab.
Mardipäev ja kadripäev on viljakuse loitsimise pühad, kui küllaminek eeldab esiteks kostüüme, teiseks laulude oskamist ja kolmandaks pererahva valmisolekut selleks, et nii Mardid kui Kadrid viskavad sulle tuppa viljateri ja paterdavad põranda poriseks ja soovivad pärast seda kogu kommivaru endale.
Meesterahvasteks riietunud mardisandid ei eelda ameerikalikul hälloviini kombel, et viljaõnne tooja peaks piirduma „komm või pomm” lõugamisega, nad lasevad omavalmistatud maskide alt siiski kuulduda põlisel fraasil: „Mardi küüned külmetavad, Mardi varbad valutavad…”
Valgetes naisteriietes kadripäevitajad nõiuvad parimas mõttes meie majapidamisse karjaõnne ja 2026. aastal on lisaks iidsetele manadele täiesti teretulnud kaasaegsed laulud ja miks mitte seejuures salvestada mõni muhe reel või TikTok ning jätkata perest peresse kulgemist nagu lepasel reel.
Kas sina teed ukse santijatele lahti, et sinu peres ja kodus oleks vilja- ja karjaõnne või eelistad tihedate kardinate taga redutades telefonis skrollida ja loota, et see lärmakas raputus läheb sinust mööda? Sel juhul võib ju mööda minna ka õnn, mida hommikusi horoskoope ja päevasõnu sirvides nii väga ootad.

Prantsuse skämmerite käekiri:
Tere hommikust,

Täname, et valisite oma veebipõhise laenutaotluse esitamiseks Kredit Expressi.

Tere tulemast!

Kinnitame, et meie meeskond on teie laenutaotluse edukalt menetlenud.

Võite seda protsessi jätkata e-posti või WhatsAppi teel, vastavalt oma eelistustele.

Teie laenule rakendatav intressimäär on ainult 3%.

Järgmises sõnumis esitame teie laenu üksikasjaliku tagasimakseplaani. Kui teie leping on kinnitatud, viime protsessi lõpule ja saate oma laenust kasu alates homme.

Kui teil on küsimusi, võtke meiega julgelt ühendust.

Lugupidamisega,
Kredit Expressi meeskond
Teie laenuandmed – Kredit Expressiga

Teavitame teid, et teie laenu tagasimaksmine algab kolm (3) kuud pärast finantseerimise alguskuupäeva.

Siin on teie laenu andmed:

* Laenusumma: 50000 €

* Laenu tähtaeg: 120 kuud

* Aastane intressimäär: 2%

* Tagasimakse alguskuupäev: detsember 2026

* Kuumakse: 460,07 €

Palun andke meile teada, kas nõustute nende tingimustega, et saaksime edasi liikuda järgmise sammu juurde.
*
Suunakoodil 336 võib sõltuvalt sellest, kuidas number on kirjutatud, olla kaks tähendust:
1. Prantsusmaa mobiiltelefon (rahvusvaheline kood +33): Kui numbri alguses on plussmärk või kaks nulli ja see algab +33 6 (või 00 33 6), on tegemist Prantsusmaa mobiiltelefoniga. Prantsusmaa rahvusvaheline suunakood on +33 ja kõik sealsed mobiilinumbrid algavad numbriga 6 või 7.
[1, 2]
2. Põhja-Carolina, USA (piirkondlik suunakood 336): Kui helistatakse USA-st või USA-sse ja koodi ees on riigikood +1 (ehk kujul +1 336), on tegemist Ameerika Ühendriikide piirkondliku suunakoodiga (North American area code), mis kuulub Põhja-Carolina (North Carolina) osariigi loode- ja keskosa linnadele (näiteks Greensboro, Winston-Salem ja High Point). [1, 2, 3]
*
Jah, see on 100% pettus (skämm). Tegemist on tüüpilise laenupettusega, kus ohvrile lubatakse ulmeliselt headel tingimustel laenu, et hiljem temalt “lepingutasude”, “tagatisraha” või “kindlustuse” ettekäändel raha välja meelitada.
Peamised ohumärgid selles kirjas:
• Ebaloogilised intressimäärad: Kirja alguses räägitakse 3% intressist, kuid andmete tabelis on kirjas juba 2%. Päriskreeditorid selliseid vigu ei tee. Nii madalat intressi (2-3%) ei paku praeguses majanduskeskkonnas ükski reaalne tagatiseta kiirlaenufirma.
• Asjaajamine WhatsAppis: Legaalsed finantsasutused ja pangad Eestis ei kasuta ametlikuks asjaajamiseks, laenulepingute sõlmimiseks ega kliendituvastuseks WhatsAppi.
• Liiga lihtne menetlus: Väidetakse, et laenusumma 50 000 € (mis on hiiglaslik summa) on juba “edukalt menetlenud”, ilma et te oleksite esitanud ametlikku digiallkirjastatud pangaväljavõtet, läbinud isikutuvastust (ID-kaart, Smart-ID) või tõendanud oma sissetulekuid.
• Kiirustamine: Lubadus, et raha saab kätte juba “alates homme”, on mõeldud ohvri itsitamiseks, et ta ei hakkaks pakkumise tausta kontrollima.
• Tundmatu pakkuja: “Kredit Express” või sarnased nimed on petturite seas väga populaarsed, kuna need kõlavad usaldusväärselt, kuid neil puudub Eestis tegevusluba.
• https://www.youtube.com/watch?v=GB-xtCQRCas
Mis juhtub, kui te vastate?
Kui annate märku, et olete tingimustega nõus, saadetakse teile tõenäoliselt võltsitud leping. Pärast seda teatatakse, et laenu väljastamiseks peate te kõigepealt tasuma mingi summa (näiteks 150–500 €) notaritasuks, laenu kindlustamiseks või ülekandekuludeks. Kui te selle raha ära maksate, kaovad petturid koos teie rahaga ja lubatud laenu te ei näe.
Kuidas edasi toimida?
1. Ärge vastake sellele e-kirjale ega sõnumile.
2. Ärge edastage neile oma isikuandmeid (isikukoodi, passi/ID-kaardi koopiat) ega pangakonto andmeid.
3. Kustutage kiri või märkige see rämpspostiks (Spam).
4. Kui soovite kontrollida, kas mõnel laenupakkujal on Eestis tegutsemisõigus, saate seda alati vaadata Finantsinspektsiooni turuosaliste registrist.
Kui soovite, võite mulle jagada, kust kaudu te selle teate saite (e-mail, SMS, Facebook) või mis aadressilt see laekus, et saaksin teile täpsemalt selgitada, kuidas petturid teie kontaktid leidsid.
AI responses may include mistakes. For financial advice, consult a professional. Learn more

Leidsime sulle ühe variandi

Postkast

Annan koos Sinuga välja “Meistrite aabitsa” ja eesti keele õppimiseks mitmetähenduslike sõnade mängu

Tegemist on agressiivse spämmiga (millel on petlikud tunnused), mitte otsese “krediitkaardiandmete varguse” skämmiga, kuid sellele lingile klikkimine ei ole soovitatav.
KredGuru on reaalselt eksisteeriv Portugalis registreeritud vahendusplatvorm, mis kogub inimeste kontakte, et suunata neid edasi erinevatele kiirlaenulehtedele (teenides ise suunamise eest vahendustasu). Kuigi nad väidavad end olevat ametlik võrdlusteenus, on sellel konkreetsel kirjal mitu ohumärki, miks seda tuleks ignoreerida. [1, 2]

Suurimad ohumärgid selles kirjas:
• Röövelliku intressiga näidis: Kirjas pakutakse 500 € laenu kuumaksega 65 €/kuus. Kui tagasimakseperiood on näiteks 1 aasta, maksad sa tagasi 780 € (intress on hiiglaslik). Kui periood on pikem, on kulud veelgi absurdsemad.
• Isikupärastamata kõnetus: Kiri algab “Tere, !”, mis näitab, et tegemist on automaatse masisspostitusega, kus sinu nime väljagi ei suudetud andmebaasist lugeda.
• Välismaine taust kohaliku nime taga: Kuigi leht reklaamib end kui Eesti turgu tundvat spetsialisti, on ettevõtte aadressiks märgitud Portugal. Probleemide korral on selliste vahendajatega vaidlemine pea võimatu. [1]
Kuidas edasi toimida?
1. Ära kliki nupule “Vaata varianti”. Need lingid võivad sisaldada jälgimiskoode, mis kinnitavad spämmijatele, et sinu e-mail on aktiivne ja loetav. See toob tulevikus kaasa veelgi rohkem rämpsposti.
2. Määra kiri spämmiks. Kõige turvalisem on märkida see e-kiri oma postkastis “Prügikastiks” või “Spämmiks” (Report Spam), et filtersüsteemid õpiksid neid kirju tulevikus ise blokeerima.
3. Ära võta laenu läbi suvaliste e-maili pakkumiste. Kui sul on reaalselt vaja laenutooteid võrrelda, kasuta Eestis tuntud ja usaldusväärseid kontrollitud finantsvõrdlusplatvorme või otse turosalisi, kes alluvad Finantsinspektsiooni järelevalvele.
Kas sul on tulnud viimasel ajal sarnaseid pakkumisi ka teistelt tundmatutelt e-mailidelt või soovid kontrollida, kuidas sinu andmed sellistesse nimekirjadesse sattuda võisid?
AI responses may include mistakes. Learn more

•
kredguru.com

KredGuru Tingimused ja Kasutustingimused
KredGuru Tingimused ja Kasutustingimused Veebilehe haldaja: Pedro Teixeira, kaubamärk KredGuru. Aadress: Rua 8, n.º 589, 4500-370 …
•
kredguru.com

KredGuru.com
Pakkumised: Pakkumise tingimused, KKM, tasud ja krediidi kogukulu määrab laenuandja individuaalselt. KredGuru ei taga laenu saamis…

Veebitulemused
KredGuru Tingimused ja Kasutustingimused

kredguru.com
https://kredguru.com › termos-e-c…
KredGuru esitab laenupakkumiste üldist teavet ja võrdlusi. See ei ole personaalne finantsnõustamine ega laenuandja siduv pakkumine. KredGuru ei väljasta laene, …Read more

Probably Good kulu kui saamata tulu ennetamisest
1) toimeta tekst 2) kirjuta analüüs oma ajakasutuse arukusest
Ühe tegutsemisviisi valimine tähendab alati teise mittevalimist. Kui veedad oma õhtu filmi vaadates, siis sa ei veeda seda lugedes, sõpradega kohtudes või majapidamistöödega.
See on alternatiivkulu olemus: valikute väärtus, millest me otsuse langetamisel loobume. See on oluline idee: me kaldume sageli valiku hindamise poole selle enda omaduste põhjal, kuid unustame, et tegelikult on oluline see, kas see on parem kui alternatiivid, mida me oleksime võinud selle asemel valida.
See on karjäärivaliku kontekstis ülioluline mõiste. Näiteks võib doktorikraad tunduda hea ideena, kui otsid vanemteaduri ametikohti, aga on võimalik, et sama palju aastaid tööstuses veetes jõuad tegelikult kiiremini sarnastele ametikohtadele. Samamoodi tähendab mõjuka mittetulundusühinguga liitumine seda, et saad kohe hakkama, aga parem oleks oma oskusi mujal arendada, et hiljem parem ametikoht saada.
Kumbki neist vastustest ei pruugi kõigile õige olla; teie otsuste alternatiivkulud sõltuvad teie konkreetsetest asjaoludest. Oluline on see, et selle asemel, et lihtsalt hinnata, kas variant on hea , küsiksite endalt, kas see on parem kui teie järgmine parim variant.
Siin on kiire protsess, mida saate enne otsuse langetamist alternatiivkulude arvessevõtmiseks kasutada:
• Kirjuta üles realistlikud alternatiivsed teed, mida saaksid valida, sealhulgas need, mille oled alguses kõrvale jätnud.
• Hinnake igaühe väärtust selle seisukohast, kui hea see teie isiklike eesmärkide saavutamiseks oleks, millist positiivset mõju see avaldaks ja milleks see teid järgmiseks ette võtaks.
• Võrdle neid omavahel, selle asemel, et hinnata ainult esirinnas olnud konkurenti.
On ebatõenäoline, et teate täpselt, kui paljulubav iga teie valik on. Kuid isegi ligikaudsete hinnangute kasutamisel aitab see protsess teie valikute alternatiivkulusid palju selgemaks muuta. Lisateabe saamiseks võite vaadata meie täielikku ülevaadet .

_____
Kas otsid mõjukat rolli?
Siin on mõned hiljuti meie tööportaali lisatud töökohad, mille üle oleme elevil:
• Tegevdirektor ettevõttes High Impact Professionals
• Tehisintellekti turvalisuse alglaager , San Francisco
• Eriprojektide ametnik, strateegia Ambitious Impactis
• Heaolu jalajälje instituudi vanemkommunikatsiooniametnik
• Finantsjuht ettevõttes ERA
Ilusat nädalat,
Tõenäoliselt hea meeskond

Tähistan oma juubelit 21. märtsil koos Sinuga. Olen selleks viiel viimasel aastal õpetaja-kirjanikuna päris vägevalt tööd teinud. Koostatud on mitusada kultuuriloolist teksti eesti keele õpetamiseks ja mõtestamiseks ning kokku kogutud 850 mitmetähenduslikku sõna.
Meil on võimalus koos välja anda
– mitmetähenduslike sõnade kaardimäng ja äpp eesti keele õppimiseks
Äpi loomine maksab 15 000
Kaartide trükkimine ja karpipakkimine 25 000
Olime oma mänguga Eesti Keele Instituudi mängude võistluse finaalis.

*
– „Meistrite aabits”
See on eesti keele, kirjanduse, mõtteloo ning usu-lootuse-armastuse tekstide kogumik, mille abil on ilus ja elus eesti keelt ja kultuuri õpetada. Olen vastavalt õppekavadele loonud õpilastele ja kultuurihuvilistele ajastuid, autoreid, eluvaldkondi ja (s)ilmavaadet ühendavad tekstid.
Kaheköitelise suurteose esimeses köites on tekstid kui niisugused – nad kõik on siin:

Kati lood ja laulud

Teises köites on need tekstid ülesannetena – olen neist salvestanud õppevideod, mida kasutavad ka teised õpetajad nii Eestis kui ka Stockhomis, New-Yorgis, Hispaanias ja Austraalias – nemad on reas siin:
https://www.youtube.com/@katimurutar2280/videos
Mõlema köite tootmine maksab 25 – kokku 50 000
Tahaksin aabitsa Sinu abiga välja tuua
21. märtsiks 2027 – ühtlasi lähen temaga tutvustusringile rahva hulka.
Müügitulu suunan järgmisse raamatusse –
„Naisena sündinud 40 aastat hiljem” – järg mu esimesele menukile.
Järgmised võlusõnad on „Tervist, mina olen merehädaline!”, „Tema majesteet Kampala kodutu”, „Naine õmbleb maja”, „Contra mortem” ja Püha Graal.

*
Nii palju tähendusi! ja meistrite aabitsa väljaandmise toetajale pakun
– mõõduka summa eraldajale trükipind logole raamatu kaanel
– paraja summa eraldajale promotekst, millest teen ka õppematerjali ja -video
– soliidse summa võimaldaja saab Murutarilt ka oma kodulehekülje korrastuse ja tutvustustekstid, kuhu soovib
– eriti kaunis on meie jätkuv koostöö – olen valmis ka SINU RAAMATU kirjutama.
*
Kati Saara Murutar
EE272200001103755044
MTÜ Aabrami hobulausujad
EE592200221062134861 (arve alusel)