Ülled
Üllas nimi naisenimena tähendab kolmandas vältes hääldatuna ka peale e selga tõmbamist ning Ülle presidentlikke tiibu ülle võttes märgakem ka märki: rahvakalendri madisepäev on 24. veebruaril, Eesti Vabariigi sünnipäeval.
Madise teenetest teeb USA IT-korporatsiooni Google AI ca 3 sekundiga järgneva kokkuvõtte:
„Ülle Madise on Eesti üks silmapaistvamaid õigusteadlasi ja riigiametnikke, kes valiti 2. septembril 2026 Riigikogus suure toetusega (71 häälega) Eesti Vabariigi presidendiks. Ta astub riigipea ametisse sama aasta 12. oktoobril. [1, 2]
Madise senised suurimad teened ja saavutused Eesti riigi ees saab jagada järgmistesse peamistesse valdkondadesse:
⚖️ Tegevus õiguskantslerina (2015–2026)
• Inimõiguste ja põhiseaduse kaitsja: Ta teenis Eesti läbi aegade esimese naissoost õiguskantslerina kaks järjestikust ametiaega. Selles rollis paistis ta silma kodanike põhiõiguste vankumatu kaitsjana, analüüsides seaduste vastavust põhiseadusele sirgjoonega ja sõltumatult. [1]
• Bürokraatia ja nuhkimise kriitik: Madise on julgelt astunud välja liigse riigibürokraatia vastu. Ta on kaitsnud inimeste privaatsust, kritiseerides näiteks ametkondade soove eraisikute pangaandmetes nuhkida ning politsei liigset jälgimissüsteemide kasutamist. [1]
• Tasakaalustaja kriisides: Koroonapandeemia ajal oli ta valitsuskabinetis oluliseks tasakaalustavaks jõuks, seistes selle eest, et kriisipiirangud ei riivaks põhjendamatult inimeste põhiõigusi ja vabadusi. [1]
💻 Panus e-riigi ja õigusloome arengusse
• E-valimiste kaaslooja: 2000. aastate alguses oli Madise Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhatajana üks peamisi eksperte, kes aitas juriidiliselt ette valmistada ja juurutada Eesti teerajajalikku e-valimiste süsteemi. [1]
• Euroopa Liidu õiguse lõimija: Riigikogu põhiseaduskomisjoni sekretariaadi juhatajana juhtis ta Eesti seadusandluse kohandamist ja Euroopa Liidu õigusaktide sujuvat ülevõtmist. [1]
🏛️ Roll presidendi nõustajana ja kriisireguleerijana
• Presidendi “parem käsi”: Aastatel 2009–2015 töötas ta president Toomas Hendrik Ilvese õigusnõunikuna. Ta oli võtmeisikuks riigile oluliste kriiside lahendamisel – näiteks 2012. aasta poliitilise kriisi ajal toimunud Jääkeldri protsessi ajal oli ta riigipea peamine põhiseaduslik nõuandja. [1]
🎓 Akadeemiline tegevus
• Riigiõiguse edendaja: Lisaks praktilisele riigitööle on Madise Tartu Ülikooli riigiõiguse professor. Ta on koolitanud uut põlvkonda Eesti juriste ning andnud suure panuse Eesti õigusteaduse arengusse ja põhiseaduse kommenteeritud väljaannete koostamisse. [1, 2]
Eesti riik on Ülle Madise pühendumust tunnustanud Riigivapi III klassi teenetemärgiga. Oma selge diktsiooni, erapooletuse ja argumenteerimisoskusega on ta võitnud laia ühiskondliku usalduse, mis viis ka tema valimiseni riigipeaks. [1, 2, 3]“
Postimees otse – Ülle Madise: „Ma arvan, et Jumal on olemas.“

Ülle Ulla on olnud ülimalt eriline balletiartist, kabareetäht ja ka draamanäitleja, kelle eriline – justkui aktsendiga – kõnemaneer ilmutab end ka tema gospel-ballaadis „Misty town“:

Ülle Toming tõusis varieteetantsulavalt Jüri Krjukovi kõrvale lauljatarina ning otsekui ei soovinud ilma paariliseta liiga kaua elada – nagu see vägagi sageli tasakesi sünnib…

Lady Lichtfeldt on ustavalt Rakvere teatrit teenides olnud palju aastaid ka teleseriaali „Õnne 13“ ilmasammas, laulnud romansse ja võitnud vaatemängu „Tantsud tähtedega“: https://www.youtube.com/watch?v=iMWv97BfkNI&pp=ygUjw7xsbGUgbGljaHRmZWxkdCB0YW50c3VkIHTDpGh0ZWRlZ2E%3D
Ellen Niidu luuletused Lichtfeldti ettekandes: https://www.youtube.com/watch?v=koYzT08XnSg&pp=ygUQw7xsbGUgbGljaHRmZWxkdA%3D%3D
Kaljuste perekonnanime sai „Keskea rõõmude“ patune kaunitar mõistagi maestro Tõnult ning on teisenenud läbi ajastute erilise hääletämbriga igihaljaks kauamängivate plejaadi täheks.

Kauksi Ülle sümboliseerib Obinitsa piirkonna Setomaa elujõudu ning on saanud elavaks legendiks Lõuna-Eesti keelte alalhoidjana nii aabitsate kui etendustena.

Tehistaip ütleb nii: „Kauksi Ülle looming ja tegevus on laste ning emadusega tihedalt põimunud, avaldudes nii tema isiklikus elufilosoofias, lastekirjanduses kui ka järjepidevas töös lõunaeesti keele ja kultuuri edasiandmisel nooremale põlvkonnale. Kuue lapse emana ja vanaemana on lapsed tema jaoks olnud nii inspiratsiooniallikaks kui ka põhjuseks, miks seista häälekalt kohaliku keelepärandi säilimise eest. [1, 2]
1. Looming lastele: keele ja traditsiooni hoidmine
Ehkki Kauksi Ülle on tuntud eelkõige täiskasvanutele suunatud võro- ja setokeelse luule, proosa ning näidendite autorina, on tema panus lastekirjandusse ja -kultuuri unikaalne: [1, 2]
• “Iti ja kuningriik” (2020): See on Kauksi Ülle juturaamat, mis põhineb tema enda lapselapse terastel ja vaimukatel ütlemistel. Raamat avab lapse vaatepunkti ja sideme ümbritseva maailmaga. [1]
• Aabitsad ja õppematerjalid: Kauksi Ülle on andnud hindamatu panuse põliskeele säilimisse, olles osalenud nii võrukeelse aabitsa koostamisel kui ka setokeelse aabitsa loomises. Need teosed on loodud spetsiaalselt selleks, et lapsed õpiksid juba maast madalast väärtustama oma kodukandi keelt. [1]
• Lastenäidendid: Tema sulest on ilmunud ka dramaturgiat nooremale vaatajale, näiteks lastenäidend “Hoovi elu” (2008). [1]
2. Emadus ja elufilosoofia
Kauksi Ülle elutee Setomaal Obinitsas on olnud tihedalt seotud suurpere argipäevaga. Ta on avalikult ja julgelt rääkinud emaduse rollist, laste kasvatamise väljakutsetest ning riigi kohustusest peresid toetada. [1]
• Ema heaolu on lapse heaolu: Kirjanik on jaganud veendumust, et “väsinud ema on lapsele kahjulik”. Ta on kriitiliselt sõna võtnud teemadel, kuidas ühiskond ja majandusmudelid tihtipeale koormavad emasid, sundides neid laste kõrvalt mitmel kohal töötama. [1]
• Kodu kui kultuurihäll: Tema laste kasvukeskkond on olnud ümbritsetud kunstist, pärimusest ja käsitööst (koos elukaaslase, kunstnik Evar Riitsaarega juhitakse Obinitsas MTÜ Seto Ateljee Galeriid). Lapsed on kasvanud keskkonnas, kus pärimuskultuur ei ole muuseumieksponaat, vaid elav igapäevaelu osa. [1, 2]
3. “Imäkeelepuu” ja põlvkondade side
Kauksi Ülle jaoks on emadus ja emakeel (ning laiemalt lõunaeesti keeled) lahutamatud. Ta näeb keele edasikandmist emalt lapsele orgaanilise protsessina, mis hoiab rahvust ja selle juuri elus. Tema loomingus on laste kohalolu märk lootusest – sellest, et seto ja võro kultuur ei hääbu, vaid elab laste kaudu edasi tulevikku.“
*
Pärnu Aleksandri pubi on palju aastaid pidanud enim tätoveeritud daam, seoses motoharrastusega korduvalt piiril ära käinud Ülle Vunk.
Samanimeline Suurhans-Pohjanheimo on olnud moekunstnikuna Kuldnõela nominent: https://www.youtube.com/watch?v=Bod5TpwKOkI
Ülla Millistfer on klaverikunstnik ja mitmete maailmalavade muusikute ema.
Nomen est omen – seda sõna lausudes tajud iga keharakuga, kui väekas ja vägine ta on.

Hannes Võrno: Kuulekust valitsetakse väsitamisega.
Esmalt tuleb tekitada usutav sõjahirm. See hirm ei küsi, kuhu mõni miljard läks. Hirm küsib otse, kas sa tahad ellu jääda? See, kes küsib hinda, on koheselt kahtlane ning riigisaladus teeb numbrid pühaks. Püha numbri üle ei vaielda.
Siis tuleb maks, järgmine, kõrgem jne. Seda ei nimetata raha äravõtmiseks, sest see on solidaarsus. Sina maksad „katteallika“. Nemad räägivad „rasketest valikutest“. Raske valik on aga hoopis sinu kohustus, mitte nende leping.
Vahepeal tuleb skandaal. Raha on „kadunud“. Minister on šokeeritud. Opositsioon on raevus. Uuritakse ja uurimine kestab, kuni kõigile saab selgeks, et see raha ei tule enam kunagi tagasi. Tuleb järgmine uus lubadus, et nüüd tehakse tõesti kõik läbipaistvamaks.
Läbipaistvus on järgmine udu. Meedia ei pea kunagi otse näkku valetama. Piisab lihtsalt hästi organiseeritud uudiste järjekorrast: hommikul oht, päeval räägib ekspert, õhtul avaldab arvamust inimene, keda peab uskuma. Ekspert räägib spreadist, inflatsioonist, turu ootustest. Sina ei peagi sellest aru saama, piisab kui saatejuht targalt peaga kaasa nikutab. Kuna sa ei saa aru, oled sa emotsionaalne. Emotsionaalne inimene võib vabalt viriseda. Eelarvet ta ei niikuinii puutu.
Keskpank ja rahaturuülevaade teevad viimase töö.
Nad ei ütle, et sind nagu sikku ainsast ninsat lüpsti ehk maakeeli “tõmmati tillist”. Nad ütlevad, kellel läheb hästi ja kellel halvasti. Keskmine palk tõuseb, aga see keskmine on võimulolijate võllanali. Üks saab preemiat aga kümme maksavad arve. Stabiilsus mida valitsejad loovad, tähendab seda, et inimene kellel on vara võib oodata. Üürnik aga ei saa oodata, ta peab omanikule maksma…”solidaarselt you know”
Ja siis ütleb rahvas ise selle lause, mida võim pikisilmi ootas:
„Eks see raha ole kuhugi kulunud…“
See ongi mäng.
Kui sa usud, et raha on otsas, kadunud või haihtunud, ei peagi keegi seda enam varastama. Sa elad juba niigi teadmises, nagu oleks röövitud sind. Ja järgmine maks, järgmine hirm, järgmine skandaal ningt järgmine alandus tuleb jälle kübeke kergemini, sest sa oled väsinud.
Mitte loll.
Väsinud.
See on odavam ja see töötab.
Erakorralised valimised…uus valitsus…uued poliitilised jõud…demokraatia…läbipaistvus…sul on selg valge – aprill!

10. septembril kell 22.30 EDT
Liikme lehe link SIIN
Olukorra aruanne ja energiatoetus Patreonis sel pühapäeval (otseülekanne veebiseminarilt).
Ajad/lingid allpool

Kui sa jälgid Cobrat, siis tead, et tema viimasest raportist selgus, mis meie emotsionaalsete kehadega Alliansi kasutatava tehnoloogia abil toimub.
Viha, stressi, rahulolematuse, ahastuse … ümber tekkinud intensiivsused on vaid sümptomid.
Eeldasime, et see on lihtsalt Lurkeri intensiivsus, kes ringi vehib ja raevutseb, kuni saab.
Me viskame käed alistudes püsti ja ütleme lihtsalt, et see on „lahingud“ või „must maagia“.
Oleme õppinud end välismaailma kannatuste eest nii palju kui võimalik isoleerima.
Ja ma tean, et sa oled endalt küsinud
“… kui kaua see pimedate ‘viimane hoog ja rabelemine’ veel kestab? Sest sellise tempo juures ma ei tea, kas mina kukun esimesena või pimedus.”

Aga lõppkokkuvõttes on see raske ainult siis, kui teie sees olevad ligipääsupunktid (sisemised plokid) on pimeduse poolt “pigistatud”, mida omakorda “pigistab” Gaia pinna puhastamine.

Must maagia … olendid … negatiivsed sagedused?
Nad on alati olemas … (praegu).
Siin ongi mõte …
Cobra mudelit kasutades: maailmavälise liidu põrgust taevasse konversioonisüsteemid keskenduvad meie emotsionaalsetele kehadele.
” Sisemiselt avaldub see pinna [puhastus]protsess emotsionaalse puhastumisena, kuna sisemised põrgust taevasse pöördumised on “täielikult toimivad”.”
Kobra/RM/Ashtar
Tõlge:
“Me keerame sinus põrgust taevasse konversiooni nupu 11 peale ”
… seega valmistuge ette”.

Jah …
Aih …
Aga see ei pea raske olema .
See on lihtsalt järjekordne üleskutse töötlemata emotsioonide energeetiliseks tervendamiseks, mis karjub teie tähelepanu järele.
See peab olema õrn tervendav protsess.
Mitte selline, et „löödud söe pealt riisutakse, kuni see lõpuks „plahvatama“ läheb, kogemus.
Ma olen seal olnud … ja usu mind, sa ei taha seda.
On selge, et … 144K armee elus ja aktiivsena hoidmiseks on vaja tuge.
Selleks, et saaksid oma emotsioonide üle kontrolli tagasi, rahulikult ja kergusega edasi liikuda ning oma elevuse ja ootusärevuse taastada, on vaja õigeid protokolle ja juhiseid.

See on minu vastutus…
On aeg see ümber pöörata – ja hakata oma emotsioone (või füüsilist seisundit) muutma.
Seega on “juhuslik”, et kuulsa 4-faasilise tervendussüsteemi täiustatud versiooni eelnevalt planeeritud igakuised veebinarid jätkuvad III faasiga. sel pühapäeval.
Ma ütlen seda seepärast, et III faas nihutab fookuse mittefüüsilistele kehadele … eriti emotsionaalkehale.
Just see, mida arst käskis!
Juba ainuüksi emotsionaalne keha on täis häireid, mis teevad elu raskeks tänu heasoovlikule põrgust taevasse konversiooni tehnoloogiale.
Seega …
… korraldame sel pühapäeval kell 15.00 EDT reaalajas tervendamise ja puhastamise veebiseminari.
kus saad nautida 4-faasilise eksponentsiaalse tervendamise ja puhastamise süsteemi täiustatud III faasi.
See on Patreonis – seal saate selle veebiseminari ühekordse ostu sooritada tavapärase 25 dollari suuruse veebiseminarihinna eest, kui igakuine kohustus on teile praegu liiga palju.
Kui olete selle ostnud, avaneb Patreoni postitus ja näete linki registreerimislehele registreerumiseks . See võtab vaid 30 sekundit.
Kui oled 144K Patreoni liige, saad selle veebiseminari tasuta.
Seega peate vaid klõpsama samas Patreoni postituses oleval veebiseminari registreerimislehe lingil.
Mõlemal juhul on see äärmiselt madala rahalise hinnaga sellise individuaalse intensiivse emotsionaalse keha puhastuse eest.
Klõpsa siia , et näha täpselt, mida sa saad, sest nagu ka II etapis saate kogeda ka …
uus teeta-indutseeriva neuraalse lähtestamise heliriba osana sellest heliribast
et energiaga töötamine oleks lihtne, olenemata tasemest.
Lihtsalt liitu , et tõusta nendest pingelistest aegadest kõrgemale ja tuua oma näole tagasi see õnnelik naeratus – mida sul ilmselt juba ammu pole olnud.
Kallistused …
Teie teenistuses …
Jim – Tundmatu valgussõdalane
PS. Luureandmete filtreerimine võtab küll veidi lisaaega, aga luban, et täielik luure- ja planeedianalüüs tuleb koos suure GCCR-i ülekandega. Palju toimub!
lk. Sellest veebinarist tehakse kordus ja kõigi teie küsimuste korral saatke palun e-kiri aadressile support@returntoyourtruth.com !

Tere,
Viimase paari kuu jooksul oleme näinud midagi, mille pärast paljud tehisintellekti uurijad on aastaid muretsenud : tehisintellekti süsteemid suudavad oma eesmärkide saavutamiseks valetada, manipuleerida ja turvameetmetest läbi murda.
Esimene intsident teatati juulis. Erinevate uute OpenAI mudelite testimise ajal häkkisid tehisintellekti agendid teise tehisintellekti ettevõtte Hugging Face süsteemidesse, et varastada vastuseid testidele, mille alusel neid hinnati. Vastuste ise arvutamise asemel mõistsid agendid, et nad saavad need lihtsalt mujalt kopeerida, mis on nende eesmärgi saavutamiseks tõhusam tee.
Selleks said agendid tarkvaralise ärakasutamise abil internetiühenduse, hoolimata arendajate katsetest seda juurdepääsu piirata, ning seejärel kasutasid oma muljetavaldavaid küberturvalisuse võimekusi vajalike andmete varastamiseks. Alles eelmisel nädalal saime teada kogu selle kõige jahmatavama detaili: rünnakus osalesid sajad tehisintellekti agentid, kes koordineerisid omavahel omaenda loodud privaatse sõnumifoorumi kaudu.

Selliseid intsidente oli veelgi. Augustis teatas sarnasest käitumisest Ühendkuningriigi tehisintellekti turvainstituut. Avastati, et Anthropicu ja OpenAI tehisintellekti mudelid olid testide ajal sooritanud mitmeid loata toiminguid. Kõige tõsisem juhtum hõlmas mudelit, mis lõi valeidentiteete ja üritas inimesi manipuleerida, et nad lisaksid avatud lähtekoodiga projektidele kahjulikku koodi.
Nende (ja teiste ) rikkumiste tegelik kahju oli õnneks piiratud. Samuti on teatav ebakindlus selle osas, kui palju me saame nende põhjal järeldada, kuna nende tavapäraseid kaitsemeetmeid testimise ajal leevendati. Kuid tehisintellekti võimekuse arenedes on lihtne näha, kuidas asjad võivad tulevikus hullemaks minna – vähemalt ilma vastavate ohutuse ja ühtlustamise parandusteta.
Just sel põhjusel võib tehisintellekti ühtlustamise lähenemisviiside ja tehisintellekti süsteemide juhtimise parandamine olla paljulubav viis oma karjääri mõjutamiseks. Praegu tegeleb palju organisatsioone uuringute, poliitika ja eestkoste alal, et püüda leevendada tehisintellektist tulenevat võimalikku kahju. Kui näete end sellise tööga tegelemas, on meie artikkel tehisintellekti ohutuse ja juhtimise karjäärivõimaluste kohta hea alguspunkt või võite vaadata aisafety.com-i , kust leiate ulatusliku valiku võimalusi kaasamiseks.
____
Kas otsid mõjukat rolli?
Siin on mõned hiljuti meie tööportaali lisatud töökohad, mille üle oleme elevil:
• (Vanem)programmiametnik, tehisintellekt ja biojulgeolek ettevõttes Sentinel Bio
• Karjääriplaneerimise kursus High Impact Medicine’is
• Teadur, kliiniliste uuringute arvukus ettevõttes 1Day Sooner
• Prevail Fundi tegevjuht
• Effective Thesis ülikoolilinnaku direktor

Mõni tund tagasi istusin oma kahe vanema pojaga õues.
Olime koos trenni teinud, väikese lõkke teinud ning mägedele vaadates hot doge ja vahukomme küpsetanud.
Me naersime, narrisime teineteist ja ei teinud midagi sellist, mis kalendris muljetavaldav välja näeks.
Aga mul oli üks neist vaiksetest hetkedest, kus kõik saab väga selgeks.
“Sellepärast me nii kõvasti tööd tegimegi, et luua rohkem vabadust.”
________________________________________
Alguses tundus see hirmutav. Ma astusin maha karjääri, mille nimel olin kõvasti tööd teinud, ilma et mul oleks olnud täiuslikku plaani edasiseks. Kuid see raske paus andis mulle midagi, mida mul polnud aastaid olnud: aega ja vaimset ruumi, et selgelt mõelda elule, mida ma tegelikult luua tahtsin.

See muutis kõike.

Tempo mahavõtmine ei tähendanud rikkusest loobumist. See andis mulle energiat õppida, uusi sissetulekuallikaid luua, investeerimisest aru saada ja teha oma pere jaoks teadlikumaid valikuid. Mis kõige tähtsam, see aitas mul näha, et aeg ja energia ei ole rikkusest eraldiseisvad. Need on osa sellest.

Oma uues postituses jagan hetke, mis muutis mu suunda ja miks aja loomisest sai mu pere parim investeering.

[Miks ma lõpetasin oma päevade mõõtmise selle järgi, kui palju ma tehtud sain] Loe siit →

Sinu vabaduse nimel,

Patrick van Diemen
https://kanal2.ee/et/t/12131/tode-voi-hullus

Monika Helme: Michal ja Pevkur olid muidugi paugu otsas kui puu käis.
Kõik see suur vargus ja korruptsioon ning rahade kantimine on toimunud pikka aega, aga kõik asjaosalised teevad nägu, et oioioi kuidas see nüüd sai juhtuda.
Peaminister, kes vastutab, et asjad oleks korras, algusest peale, ei ole küll see inimene, kes nüüd lükkab prillid otseks ja lipsu sirgeks ja hakkab enda sõnul kõike korda tegema.
Minge minema! Kogu see korruptiivne ja loll jõuk, minge minema.
Loomulikult olete nii poliitiliselt kui ka isiklikult vastutavad, selle eest, et kaitsevaldkonnas juba pikka aega täielik bardakk valitseb ja raha sellest hoolimata voolab muudkui peale.
Kuuldatavasti osad Rootsi vangid keelduvad siia tulemast, niiet hoidkem kambreid vabana ja kui meil ikka päriselt ka õigusriigi lõhna kusagil alles on, siis see peaks praegu palehigis hakkama kogu seda kampa vastutusele võtma.
Niimoodi, et saab nagu lasteaias seletada, et informatsioon 70 miljoni kohta jäi kusagile kuurinurka pidama, sest kaabel oli liiga õhuke ja e mail ei läinud läbi…
Iga kohtunik peaks sellised seletused kohust solvavaks kvalifitseerima ja veelgi karistust lisama.
Ka lollus on karistatav. Eriti kui sa oled otsustaja ja rahade liigutaja!
Ja kõige kurvem kogu asja juures on see, et haigekassa eelarve on 100 miljoniga kärisemas, Jolleri sõnul inimesed ei saa seetõttu arsti juurde…Ja nüüd küsime – kui palju saaks inimesi, maksumaksjaid kiiresti terveks ravida selle 70 miljoni eest? Eksju!
Õpetajate palgatõusuks ei ole kusagilt olnud võimalik leida 10 miljonit. Ja siin, palun väga, lakiga soengud siledaks ajanud tüübid lasevad India tundmatul vahendajal Eesti riigile Temu mürske saata. Meie kõigi maksuraha eest.
Sest nad on nii teflonist, täissöönud, ülbed, korruptiivsed ja rumalad. Ega hooli. Ega karda.
Sest neil on ettekujutus, et süvariik ja kohtusüsteem on nende omad.
Täna oli uudis, et koolidel ei ole raha uute õpikute muretsemiseks lastele…
Seda nimekirja võib jätkata ja jätkata…
Aga Michal seletab silmade pilkudes ja prilliklaaside välkudes, kuidas tema ja tema meeskond hakkavad nüüd kõike korda tegema!!!!
Nüüd????
Eestist on kahju…
Tõesti, miks meie riiki ja rahvast küll on karistatud selliste alakvalifitseeritud ja keskpäraste inimestega riigi ja riigiasutuste eesotsas…?
Ja üleüldse, kelle huvides selline Eesti julgeoleku nõrgestamine juba aastaid on käinud?
Sinna pimedasse nurka võiks ka juba ükskord vaatama hakata!
https://www.facebook.com/share/v/1BnqWAEh5n/

Hannes Võrno: Ega te pole unustanud? Mäletate? Muidugi mäletate. Vähemalt need, kes rahuliku südamega võivad öelda EI. Me ei pea unustama, seljataha jätma, eluga edasi minema ja mitte tagasi minevikku vaatama. Peame, vägagi. Sest see ei tohi jääda unustusse ega hanguda selleks, millest on söögilauas väga ebamugav rääkida.
Mäletate kuidas nad käise kurguni üles keerasid ning fotograafide piiramisrõngas ennast pookida lasid?
Mäletate, kuidas nad nõudsid seda kõikidelt, sest see pidi olema täiesti ohutu ja teaduslikult tõestatud. Enamgi veel – see oli murrangulne ja teaduslik maailmapäästmise projekt. Mõnes mõttes oligi, sest mõelda täna, millega nad kõik need aastad peale seda tegelenud on ning mida nad suust välja ajavad… Mõelge sellele, kui sügavale mutta on tambitud rahva suhtumine oma riiki ning kuhu suunda on lohisenud tulevikulootused. Sülekoertest toiduahel küürib meediaseebiga vaipa, kus porised jäljed räägivad roimast, aga nemad jutustavad endiselt tervisest pakatavast tapetust. Need sundpookimised on neile silmnähtavalt mõjunud ja see mõistust laastav mõju süveneb silmnähtavalt. Me kuuleme ametnikke ja ministreid ning vaatame hämmingus üksteisele otsa, küsides – kas ainult mulle tundub, et see inimene ei saa aru kus ta on ja kes ta on?
See paneb mõtlema ja tekitab rea küsimusi. Kui need elupäästvad inimeksperimendid millele õlg alla pandi, mõjuvad nii nagu me seda poliitikute ja neisse ikka veel uskujate peal näeme, siis on selge, et need ei olnud ohutud. Aga mis siis, kui nad valetasid juba toona, säästes enda ja lähedaste elu ning tervist, et ainult meie ennast torkida laseks?… Ja kui nad siis nii räigelt valetasid, miks ei peaks nad valetama praegugi? Tulevikust rääkimata…

1992. aastal ronis üks üliõpilane oma ülemisele narile, võttis välja paberitüki ja kirjutas üles kümme asja, mida ta oma elult tahtis. Üks neist oli: võita parima meesnäitleja Oscar.
See oli julge, metsik ja peaaegu ebatõenäoline.
Kakskümmend aastat hiljem seisis sama poiss Dolby teatri laval kuldne kuju käes.
Tema nimi on Matthew McConaughey.
Kui Matthew Mindvalley taskuhäälingusse tuli, küsisin temalt selle nimekirja kohta. Seal polnud visioonitahvlit. Polnud treenerit. Polnud SMART-eesmärkide raamistikku, tähtaega, mitte midagi sellel lehel, mis oleks tulemuslikkuse hindamisel püsima jäänud. Ta kirjutas üles, mida ta hing ihkas, ja siis läks ja elas oma elu. Iga eesmärk nimekirjas sai lõpuks teoks.
Siis ütles ta viis sõna, millest ma pole kunagi suutnud lahti saada.
“Sihtmärk tõmbab noolt ligi.”
Su nägemus ei ole passiivne. See tõmbab su elu noolt enda poole, see nügib sind õigete ruumide, õigete inimeste, õigete ideede poole, ammu enne, kui sa näed, kuidas miski sellest omavahel seostub.
Mis tõstatab keerulisema küsimuse. Kui sihtmärgi nimetamine on nii võimas, siis miks nii paljud meist nimetavad selle ja vaatavad siis aastaid pealt, et midagi ei juhtu?
Reegel, mis sulle hoopis ulatati
Enamikule meist anti eesmärkide saavutamiseks täpselt üks juhis. Taha seda rohkem. Tööta kauem. Tõuse varem, pinguta kõvemini ja kui see ikka ei liigu, siis ilmselgelt ei tahtnud sa seda piisavalt väga.
Keegi pani selle reegli sinusse enne, kui sa olid piisavalt vana, et seda kontrollida. Seepärast kontrollidki sa oma edusamme igal nädalal nagu mees, kes värskendab jälgimislehte, ja see kontrollimine teeb asja pigem hullemaks kui paremaks.
Pingutus polnud kunagi ainus muutuja.

José Silva sai aru, millised on tegelikud muutujad. Silva lõi Silva meetodi ja suri 1999. aastal, kuid raamistik, mille ta maha jättis, on see, mille kaudu ma siiani ellu viin kõiki oma elu olulisi eesmärke. Ta koolitas umbes 6 miljonit inimest muutunud meeleseisunditele ligi pääsema ja kui sa õpetad 6 miljonile inimesele midagi, siis sinu meetod lakkab olemast teooria ja hakkab muutuma täpseks. Minust sai sertifitseeritud Silva instruktor 2002. aastal.
Tema väide oli järgmine. Iga inimesel esinev avaldumisblokk jaguneb kolme kategooriasse.
Soov. Usk. Ootus.
Mitte viisteist. Kolm. Ja kui kasvõi üks neist puudub, lekib kogu süsteem.
Võti 1: Soov – aga mitte selline, nagu sa arvad
Enamik inimesi seab eesmärke peast. Nad valivad midagi mõistlikku. Midagi saavutatavat. Midagi, mida nad saaksid koosolekul kaitsta ilma, et keegi kulmu kergitaks.
See pole soov. See on läbirääkimiste küsimus.
Tõeline iha tuleb kuskilt madalamalt. See on asi, mida sa nii väga tahad, et selle valjusti välja ütlemine tundub pisut piinlik, sest see kõlab liiga suurelt, liiga julgelt, liiga kaugelt elust, milles sa praegu seisad.
See piinlikkustunne ongi foor. Mitte punane tuli. Roheline.
Siin on minu ligikaudne test. Kui eesmärk ei tekita sulle teisele inimesele öeldes väikestki peapööritust, siis pole see ilmselt päris eesmärk. See on toimetatud versioon. Turvaline versioon, mille sa eelnevalt kokku lühendasid, et keegi ei küsiks, kes sa ennast pead.
Autor Joe Vitale sõnastas selle paremini kui mina kunagi varem. Hea eesmärk peaks sind natuke hirmutama ja palju erutama.
Loe seda suhet hoolikalt, sest see on oluline. Üheksakümmend protsenti elevust, kümme protsenti hirmu. Kui hirmu pole üldse, ei nõua eesmärk sinult kellegi uueks saamist ja tõelise eesmärgi mõte on selles, et see tõmbab ellu sinust suurema versiooni, et see läheks ja seda hoiaks.
Seega, enne kui edasi lähed, esita endale üks aus küsimus selle kohta, mida sa taga ajad.
Kas see on minu tõeline soov või kellegi teise soov Guccit kanda?
Hingeline soov tundub väljahingamisena. Hoia seda oma meeles ja midagi su rinnus langeb. Egoline soov tundub pingena, nagu harjutaksid oma versiooni publikule, keda ruumis pole. Istu kümme sekundit oma eesmärgiga ja pane tähele, millist neist su keha täidab.
Sa saad kohe teada. Sul tekib ka kiusatus sellele vastu vaielda.
Võti 2: Uskumus – kolmekihiline
Siin muutub enamik manifesteerivaid õpetusi laisaks. Need käsivad sul lihtsalt uskuda, justkui oleks usk lüliti, mida saad ruumist lahkudes sisse lülitada.
See ei ole nii. Uskumusel on kihid ja sa pead läbima kõik kolm.
1. kiht: Kas see on kõigile võimalik?
Kas mõni inimene siin planeedil on kunagi teinud seda, mida sina teha tahad? Kui vastus on jah, siis on kõik korras. See võimalus on väljal olemas. Sa ei aja taga fantaasiat, vaid midagi, millel on pretsedent.
2. kiht: Kas see on minusuguse inimese jaoks sellises ajaraamis võimalik?
Pane tähele neid kolme viimast sõna, sest just selles kihis annavad enamik inimesi vaikselt alla. Mitte valjusti. Nad lihtsalt lõpetavad eesmärgi tõsiselt võtmise, panevad selle ühel päeval kirja ja lasevad sisemisel kriitikul numbreid joosta, kuni see annab vastuseks otsuse: mitte minusuguse inimese jaoks.
Selle kihi lahendavad kaks asja. Esiteks ajaraam. Seadke oma suured eesmärgid kolm aastat ette, mitte üks – üks aasta loob survet ja surve loob meeleheite, mis mürgitab kõik järgneva. Kolm aastat loob ruumi. Kolme aastaga saab tavaline inimene õigete uskumustega luua ettevõtte, muuta oma keha, kirjutada raamatu ja leida armastuse.
Teine on raskem ja ma õppisin selle läbi ebaõnnestumise.
Hakkasin Silva meetodiga tegelema teismeeas ja minu esimene eesmärk oli ravida oma lühinägelikkust, sest ma vihkasin prillide kandmist. Ebaõnnestusin täielikult. Olin selle pärast peaaegu kogu meetodist loobunud. Siis, kui ma hiljem raamatut uuesti lugesin, maandus mulle lõpuks pähe rida, millest olin tosin korda mööda libisenud. Silva ütles: ära kiirusta. Ta pidas silmas seda, et ära püüa vähki ravida enne, kui oled suutnud ravida kõõma.
Seega valisin midagi väiksemat. Mul oli tõsine akne, viis aastat kestnud, koolis mind viis aastat vistrikuliseks kutsuti. Kandsin oma nahale Silva ravimeetodit ja viis nädalat hiljem oli mul puhas nahk ning see püsis.
See tegi minuga midagi, millel polnud mu näoga mingit pistmist. See tõestas mu närvisüsteemile, et reaalsus paindub. Ja see üks väike tõend pani mind järgmisel aastal midagi absurdset sihtima: 1993. aastal kvalifitseerusin oma riiki esindades USA lahtistele taekwondo meistrivõistlustele. Olin seda tulemust juba aasta ette ette kujutanud.
Ma ei usu, et oleksin suutnud teist asja uskuda ilma esimest läbi elamata.
3. kiht: Kas ma saan selle omada ilma, et see maksaks mulle midagi, mille kaotamist ma endale lubada ei saa?
Peaaegu keegi ei räägi sellest ja su alateadvus rakendab seda iga eesmärgi puhul, mille sa sead. See esitab kaitsva küsimuse. Kui ma selle tegelikult saan, kas ma kaotan armastuse? Turvalisuse? Inimese, kes ma alati olen olnud?
Kui mingi osa sinust usub, et vastus on jaatav, siis see osa saboteerib sind vaikselt ja see ei tundu sabotaaž. See tundub halva ajastuse ja kiirete nädalatena. Mitte nõrkusena. Kaitsena.
Nüüd, sel hetkel võite mõelda: oota. Esimene võti käskis mul eesmärki venitada, teine võti käsib mul seda vähendada. Mida ma täpselt peaksin tegema?
Mõtle sellele nagu maratoniks treenimisele.
Eesmärk on ületada piir 26 miili peal. Aga sa ei pane esimesel päeval paela kinni ja jookse 26 miili. Sa jooksed ühe kilomeetri. Siis kolm. Siis viis. Su keha kohaneb, su vastupidavus kasvab ja ühel päeval on see distants, mis enne oli võimatu, lihtsalt see distants, mille sa pühapäeval jooksed.
Sinu uskumussüsteem treenib identselt.
Hoia kinni suurest soovist. Ära kahanda seda. Jaota tee selle poole väiksemateks eesmärkideks, mis annavad sinu uskumussüsteemile tõendeid selle kohta, et seda tegelikult tunda saab. Minu akne oli minu ühe kilomeetri jooks. Taekwondo oli kaheksa miili.
Alusta sealt, kus su uskumus hingata saab. Seejärel laiene.
3. võti: Ootusaeg – see, milleni peaaegu keegi ei küündi
See on kolmest sügavaim ja kõige valesti mõistetum, sest see saabub kahe vähemtähtsa asja kostüümis.
Lootus ütleb: Ma tõesti tahan, et see juhtuks. Lootus on ilus ja habras ning selle all peitub kahtlus, sa loodad just seetõttu, et sa pole kindel.
Usk ütleb: Ma usun, et see võib juhtuda. Tugevamalt. Ikka veel elades ehk riigis.
Ootusärevus ütleb hoopis midagi muud. See on juba teel ja ma lihtsalt ootan selle saabumist.
Lubage mul see konkreetseks teha, sest just see erinevus otsustab kõik.
Kujuta ette, et laenasid sõbrale tuhat dollarit, mis on päris suur osa sinu kuupalgast, ja ta lubas selle nädala pärast tagasi maksta. Möödub nädal. Siis kolm. Siis ta lõpetab su kõnedele vastamise ja kolmanda kuu pärast oled sa maruvihane. Siis tuleb lõpuks sõnum. Ta vabandab, ta kaotas end mõneks ajaks ära, tšekk on kirjutatud, see on postis ja siin on jälgimisnumber.
Nüüd kontrolli oma keha. Raha pole su kontol. Midagi olulist pole muutunud. Ja sa oled täielikult lõpetanud selle pärast muretsemise.
See on ootus. See pole elevus ega optimism. See on oma kindluses peaaegu igav ja see ei saa eksisteerida koos äreva kontrollimisega, sest ärev kontrollimine edastab… Mul seda pole ja ma kardan, et mul seda kunagi ei tulegi, ning universum on peegel.
Kõige äärmuslikumal kujul näeb ootus välja nagu täielik pühendumus ilma igasuguse kaitseta. David Ghiyam, kes õpetab meie Manifesteerimise Meisterlikkuse programmis kabalat, näitas mulle, kuidas see välja näeb.
Umbes neliteist aastat tagasi, kui David ja MaryRuth olid mõlemad kahekümne kuue aastased ja ikka veel lihtsalt sõbrad, diagnoositi MaryRuthil rinnakasvaja. Ta oli juba sügavalt tervise ja heaoluga tegelenud ning tuli Davidi juurde ja küsis, mida ta saaks teha vaimselt, mitte ainult füüsiliselt. Ta pühendus neljakümnele päevale rohelise mahla joomisele ja rangele füüsilisele režiimile. David andis talle lisaks sellele ka harjutusi. Ja siis võttis ta ise endale kohustuse, mis liigutab mind siiani, kui sellele mõtlen.
Nelikümmend ööd järjest ärkas ta igal ööl keskööl ja oli ärkvel koidikuni. Ta õppis. Ta palvetas. Ta süütas tema hingele küünla ja hoidis kogu oma olemusega ruumi tema tervenemiseks.
Nelikümmend ööd. Neljakümnendal päeval oli tema ultraheli tulemus selge.
Ma ei räägi seda ravimina ega väida, et see praktika ta terveks ravis. Ma räägin seda selle põhjal, mida see tema kehahoiakust näitab. David ei järginud seda protokolli, eeldades privaatselt, et see ei toimi. Ta pühendus nii täielikult, et tema valdkonnas polnud kusagil kahtlusteks ruumi.
See on ootus. Kindlus liikumises.
Siin on praktiline versioon meile kõigile ja see on ainus diagnostikavahend, mida vajate.
Kui see juba teel oleks, siis mida ma sel nädalal teisiti teeksin ja kas ma seda teen?
Kui aus vastus on mitte midagi, siis oled lootuses. Ootusärevus ilmneb käitumises ammu enne, kui see tulemustes avaldub. Keegi, kes teab, et külaline tuleb, ei istu akna ääres ja looda. Ta läheb ja teeb külalistetoa korda.

Kolm võtit koos
Soov on teadmine, mida su hing tegelikult tahab, mitte see, mis on mõistlik, mitte see, mida sa saad kaitsta, vaid see, mis on peaaegu liiga suur, et seda valjusti välja öelda.
Usk on kõigil kolmel kihil käimine. Võimalik kõigile. Võimalik minu jaoks, selles ajaraamis. Minu jaoks turvaline vastu võtta.
Ootusärevus liigub läbi sinu nädala nii, nagu oleks asi juba teel, sest sinu käitumine ongi see eetrisseminek.
Kui üks asi vahele jätta, hakkab süsteem lekkima ja see lekib kindlal moel. Põletav iha ilma usuta muutub kibestumiseks. Usk ilma ootuseta muutub närviliseks lootuseks. Ootus ilma tõelise soovita on kolmest halvim, sest sa saavutad edu asjades, mis sulle olulised ei ole.
Aga kui kõik kolm korraga jooksevad, siis midagi muutub. Matthew kirjutas oma eesmärgi 1992. aastal ühiselamutoas paberilehele ilma igasuguse plaani ja ettekujutuseta, kuidas seda saavutada. Ta pani sellele nime, ta uskus sellesse ja ta elas nii, nagu oleks see juba teel.
See on DBE. Soov, usk, ootus ja Silval kulus 6 miljonil õpilasel aru saada, et neid on alati ainult kolm.
Seega võta kõige olulisem asi, mida sa praegu taga ajad, ja ole enda vastu aus. Millises neist kolmest sa tegelikult ebaõnnestud? Jäta uudiskirja sellesse blogiversiooni kommentaar . Tahaksin väga sinu mõtteid teada.
Armastusega,
Vishen Lakhiani
PS Kui soovid neid kolme pigem treenida kui lihtsalt mõista, siis just seda Mindvalley Meditations pakubki. Sellel on üle 1000 raja, mis aitavad sul muutunud seisunditesse jõuda, visualiseerida ja liikuda selle poole, mille poole püüdled, ning luua seisundi, mida soovid selle tegemise ajal hoida – olgu selleks meelerahu, õndsus või lihtsalt enesekindlus. Kaasasin üle 100 õpetaja, sealhulgas Paul McKenna ja Marisa Peeri, ning selliste instituutide nagu Monroe Instituut esindajaid.

1992. aastal ronis üks üliõpilane oma ülemisele narile, võttis välja paberitüki ja kirjutas üles kümme asja, mida ta oma elult tahtis. Üks neist oli: võita parima meesnäitleja Oscar.
See oli julge, metsik ja peaaegu ebatõenäoline.
Kakskümmend aastat hiljem seisis sama poiss Dolby teatri laval kuldne kuju käes.
Tema nimi on Matthew McConaughey.
Kui Matthew Mindvalley taskuhäälingusse tuli, küsisin temalt selle nimekirja kohta. Seal polnud visioonitahvlit. Polnud treenerit. Polnud SMART-eesmärkide raamistikku, tähtaega, mitte midagi sellel lehel, mis oleks tulemuslikkuse hindamisel püsima jäänud. Ta kirjutas üles, mida ta hing ihkas, ja siis läks ja elas oma elu. Iga eesmärk nimekirjas sai lõpuks teoks.
Siis ütles ta viis sõna, millest ma pole kunagi suutnud lahti saada.
“Sihtmärk tõmbab noolt ligi.”
Su nägemus ei ole passiivne. See tõmbab su elu noolt enda poole, see nügib sind õigete ruumide, õigete inimeste, õigete ideede poole, ammu enne, kui sa näed, kuidas miski sellest omavahel seostub.
Mis tõstatab keerulisema küsimuse. Kui sihtmärgi nimetamine on nii võimas, siis miks nii paljud meist nimetavad selle ja vaatavad siis aastaid pealt, et midagi ei juhtu?
Reegel, mis sulle hoopis ulatati
Enamikule meist anti eesmärkide saavutamiseks täpselt üks juhis. Taha seda rohkem. Tööta kauem. Tõuse varem, pinguta kõvemini ja kui see ikka ei liigu, siis ilmselgelt ei tahtnud sa seda piisavalt väga.
Keegi pani selle reegli sinusse enne, kui sa olid piisavalt vana, et seda kontrollida. Seepärast kontrollidki sa oma edusamme igal nädalal nagu mees, kes värskendab jälgimislehte, ja see kontrollimine teeb asja pigem hullemaks kui paremaks.
Pingutus polnud kunagi ainus muutuja.
José Silva sai aru, millised on tegelikud muutujad. Silva lõi Silva meetodi ja suri 1999. aastal, kuid raamistik, mille ta maha jättis, on see, mille kaudu ma siiani ellu viin kõiki oma elu olulisi eesmärke. Ta koolitas umbes 6 miljonit inimest muutunud meeleseisunditele ligi pääsema ja kui sa õpetad 6 miljonile inimesele midagi, siis sinu meetod lakkab olemast teooria ja hakkab muutuma täpseks. Minust sai sertifitseeritud Silva instruktor 2002. aastal.
Tema väide oli järgmine. Iga inimesel esinev avaldumisblokk jaguneb kolme kategooriasse.
Soov. Usk. Ootus.
Mitte viisteist. Kolm. Ja kui kasvõi üks neist puudub, lekib kogu süsteem.
Võti 1: Soov – aga mitte selline, nagu sa arvad
Enamik inimesi seab eesmärke peast. Nad valivad midagi mõistlikku. Midagi saavutatavat. Midagi, mida nad saaksid koosolekul kaitsta ilma, et keegi kulmu kergitaks.
See pole soov. See on läbirääkimiste küsimus.
Tõeline iha tuleb kuskilt madalamalt. See on asi, mida sa nii väga tahad, et selle valjusti välja ütlemine tundub pisut piinlik, sest see kõlab liiga suurelt, liiga julgelt, liiga kaugelt elust, milles sa praegu seisad.
See piinlikkustunne ongi foor. Mitte punane tuli. Roheline.
Siin on minu ligikaudne test. Kui eesmärk ei tekita sulle teisele inimesele öeldes väikestki peapööritust, siis pole see ilmselt päris eesmärk. See on toimetatud versioon. Turvaline versioon, mille sa eelnevalt kokku lühendasid, et keegi ei küsiks, kes sa ennast pead.
Autor Joe Vitale sõnastas selle paremini kui mina kunagi varem. Hea eesmärk peaks sind natuke hirmutama ja palju erutama.
Loe seda suhet hoolikalt, sest see on oluline. Üheksakümmend protsenti elevust, kümme protsenti hirmu. Kui hirmu pole üldse, ei nõua eesmärk sinult kellegi uueks saamist ja tõelise eesmärgi mõte on selles, et see tõmbab ellu sinust suurema versiooni, et see läheks ja seda hoiaks.
Seega, enne kui edasi lähed, esita endale üks aus küsimus selle kohta, mida sa taga ajad.
Kas see on minu tõeline soov või kellegi teise soov Guccit kanda?
Hingeline soov tundub väljahingamisena. Hoia seda oma meeles ja midagi su rinnus langeb. Egoline soov tundub pingena, nagu harjutaksid oma versiooni publikule, keda ruumis pole. Istu kümme sekundit oma eesmärgiga ja pane tähele, millist neist su keha täidab.
Sa saad kohe teada. Sul tekib ka kiusatus sellele vastu vaielda.
Võti 2: Uskumus – kolmekihiline
Siin muutub enamik manifesteerivaid õpetusi laisaks. Need käsivad sul lihtsalt uskuda, justkui oleks usk lüliti, mida saad ruumist lahkudes sisse lülitada.
See ei ole nii. Uskumusel on kihid ja sa pead läbima kõik kolm.
1. kiht: Kas see on kõigile võimalik?
Kas mõni inimene siin planeedil on kunagi teinud seda, mida sina teha tahad? Kui vastus on jah, siis on kõik korras. See võimalus on väljal olemas. Sa ei aja taga fantaasiat, vaid midagi, millel on pretsedent.
2. kiht: Kas see on minusuguse inimese jaoks sellises ajaraamis võimalik?
Pane tähele neid kolme viimast sõna, sest just selles kihis annavad enamik inimesi vaikselt alla. Mitte valjusti. Nad lihtsalt lõpetavad eesmärgi tõsiselt võtmise, panevad selle ühel päeval kirja ja lasevad sisemisel kriitikul numbreid joosta, kuni see annab vastuseks otsuse: mitte minusuguse inimese jaoks.
Selle kihi lahendavad kaks asja. Esiteks ajaraam. Seadke oma suured eesmärgid kolm aastat ette, mitte üks – üks aasta loob survet ja surve loob meeleheite, mis mürgitab kõik järgneva. Kolm aastat loob ruumi. Kolme aastaga saab tavaline inimene õigete uskumustega luua ettevõtte, muuta oma keha, kirjutada raamatu ja leida armastuse.
Teine on raskem ja ma õppisin selle läbi ebaõnnestumise.
Hakkasin Silva meetodiga tegelema teismeeas ja minu esimene eesmärk oli ravida oma lühinägelikkust, sest ma vihkasin prillide kandmist. Ebaõnnestusin täielikult. Olin selle pärast peaaegu kogu meetodist loobunud. Siis, kui ma hiljem raamatut uuesti lugesin, maandus mulle lõpuks pähe rida, millest olin tosin korda mööda libisenud. Silva ütles: ära kiirusta. Ta pidas silmas seda, et ära püüa vähki ravida enne, kui oled suutnud ravida kõõma.
Seega valisin midagi väiksemat. Mul oli tõsine akne, viis aastat kestnud, koolis mind viis aastat vistrikuliseks kutsuti. Kandsin oma nahale Silva ravimeetodit ja viis nädalat hiljem oli mul puhas nahk ning see püsis.
See tegi minuga midagi, millel polnud mu näoga mingit pistmist. See tõestas mu närvisüsteemile, et reaalsus paindub. Ja see üks väike tõend pani mind järgmisel aastal midagi absurdset sihtima: 1993. aastal kvalifitseerusin oma riiki esindades USA lahtistele taekwondo meistrivõistlustele. Olin seda tulemust juba aasta ette ette kujutanud.
Ma ei usu, et oleksin suutnud teist asja uskuda ilma esimest läbi elamata.
3. kiht: Kas ma saan selle omada ilma, et see maksaks mulle midagi, mille kaotamist ma endale lubada ei saa?
Peaaegu keegi ei räägi sellest ja su alateadvus rakendab seda iga eesmärgi puhul, mille sa sead. See esitab kaitsva küsimuse. Kui ma selle tegelikult saan, kas ma kaotan armastuse? Turvalisuse? Inimese, kes ma alati olen olnud?
Kui mingi osa sinust usub, et vastus on jaatav, siis see osa saboteerib sind vaikselt ja see ei tundu sabotaaž. See tundub halva ajastuse ja kiirete nädalatena. Mitte nõrkusena. Kaitsena.
Nüüd, sel hetkel võite mõelda: oota. Esimene võti käskis mul eesmärki venitada, teine võti käsib mul seda vähendada. Mida ma täpselt peaksin tegema?
Mõtle sellele nagu maratoniks treenimisele.
Eesmärk on ületada piir 26 miili peal. Aga sa ei pane esimesel päeval paela kinni ja jookse 26 miili. Sa jooksed ühe kilomeetri. Siis kolm. Siis viis. Su keha kohaneb, su vastupidavus kasvab ja ühel päeval on see distants, mis enne oli võimatu, lihtsalt see distants, mille sa pühapäeval jooksed.
Sinu uskumussüsteem treenib identselt.
Hoia kinni suurest soovist. Ära kahanda seda. Jaota tee selle poole väiksemateks eesmärkideks, mis annavad sinu uskumussüsteemile tõendeid selle kohta, et seda tegelikult tunda saab. Minu akne oli minu ühe kilomeetri jooks. Taekwondo oli kaheksa miili.
Alusta sealt, kus su uskumus hingata saab. Seejärel laiene.
3. võti: Ootusaeg – see, milleni peaaegu keegi ei küündi
See on kolmest sügavaim ja kõige valesti mõistetum, sest see saabub kahe vähemtähtsa asja kostüümis.
Lootus ütleb: Ma tõesti tahan, et see juhtuks. Lootus on ilus ja habras ning selle all peitub kahtlus, sa loodad just seetõttu, et sa pole kindel.
Usk ütleb: Ma usun, et see võib juhtuda. Tugevamalt. Ikka veel elades ehk riigis.
Ootusärevus ütleb hoopis midagi muud. See on juba teel ja ma lihtsalt ootan selle saabumist.
Lubage mul see konkreetseks teha, sest just see erinevus otsustab kõik.
Kujuta ette, et laenasid sõbrale tuhat dollarit, mis on päris suur osa sinu kuupalgast, ja ta lubas selle nädala pärast tagasi maksta. Möödub nädal. Siis kolm. Siis ta lõpetab su kõnedele vastamise ja kolmanda kuu pärast oled sa maruvihane. Siis tuleb lõpuks sõnum. Ta vabandab, ta kaotas end mõneks ajaks ära, tšekk on kirjutatud, see on postis ja siin on jälgimisnumber.
Nüüd kontrolli oma keha. Raha pole su kontol. Midagi olulist pole muutunud. Ja sa oled täielikult lõpetanud selle pärast muretsemise.
See on ootus. See pole elevus ega optimism. See on oma kindluses peaaegu igav ja see ei saa eksisteerida koos äreva kontrollimisega, sest ärev kontrollimine edastab… Mul seda pole ja ma kardan, et mul seda kunagi ei tulegi, ning universum on peegel.
Kõige äärmuslikumal kujul näeb ootus välja nagu täielik pühendumus ilma igasuguse kaitseta. David Ghiyam, kes õpetab meie Manifesteerimise Meisterlikkuse programmis kabalat, näitas mulle, kuidas see välja näeb.
Umbes neliteist aastat tagasi, kui David ja MaryRuth olid mõlemad kahekümne kuue aastased ja ikka veel lihtsalt sõbrad, diagnoositi MaryRuthil rinnakasvaja. Ta oli juba sügavalt tervise ja heaoluga tegelenud ning tuli Davidi juurde ja küsis, mida ta saaks teha vaimselt, mitte ainult füüsiliselt. Ta pühendus neljakümnele päevale rohelise mahla joomisele ja rangele füüsilisele režiimile. David andis talle lisaks sellele ka harjutusi. Ja siis võttis ta ise endale kohustuse, mis liigutab mind siiani, kui sellele mõtlen.
Nelikümmend ööd järjest ärkas ta igal ööl keskööl ja oli ärkvel koidikuni. Ta õppis. Ta palvetas. Ta süütas tema hingele küünla ja hoidis kogu oma olemusega ruumi tema tervenemiseks.
Nelikümmend ööd. Neljakümnendal päeval oli tema ultraheli tulemus selge.
Ma ei räägi seda ravimina ega väida, et see praktika ta terveks ravis. Ma räägin seda selle põhjal, mida see tema kehahoiakust näitab. David ei järginud seda protokolli, eeldades privaatselt, et see ei toimi. Ta pühendus nii täielikult, et tema valdkonnas polnud kusagil kahtlusteks ruumi.
See on ootus. Kindlus liikumises.
Siin on praktiline versioon meile kõigile ja see on ainus diagnostikavahend, mida vajate.
Kui see juba teel oleks, siis mida ma sel nädalal teisiti teeksin ja kas ma seda teen?
Kui aus vastus on mitte midagi, siis oled lootuses. Ootusärevus ilmneb käitumises ammu enne, kui see tulemustes avaldub. Keegi, kes teab, et külaline tuleb, ei istu akna ääres ja looda. Ta läheb ja teeb külalistetoa korda.
Kolm võtit koos
Soov on teadmine, mida su hing tegelikult tahab, mitte see, mis on mõistlik, mitte see, mida sa saad kaitsta, vaid see, mis on peaaegu liiga suur, et seda valjusti välja öelda.
Usk on kõigil kolmel kihil käimine. Võimalik kõigile. Võimalik minu jaoks, selles ajaraamis. Minu jaoks turvaline vastu võtta.
Ootusärevus liigub läbi sinu nädala nii, nagu oleks asi juba teel, sest sinu käitumine ongi see eetrisseminek.
Kui üks asi vahele jätta, hakkab süsteem lekkima ja see lekib kindlal moel. Põletav iha ilma usuta muutub kibestumiseks. Usk ilma ootuseta muutub närviliseks lootuseks. Ootus ilma tõelise soovita on kolmest halvim, sest sa saavutad edu asjades, mis sulle olulised ei ole.
Aga kui kõik kolm korraga jooksevad, siis midagi muutub. Matthew kirjutas oma eesmärgi 1992. aastal ühiselamutoas paberilehele ilma igasuguse plaani ja ettekujutuseta, kuidas seda saavutada. Ta pani sellele nime, ta uskus sellesse ja ta elas nii, nagu oleks see juba teel.
See on DBE. Soov, usk, ootus ja Silval kulus 6 miljonil õpilasel aru saada, et neid on alati ainult kolm.
Seega võta kõige olulisem asi, mida sa praegu taga ajad, ja ole enda vastu aus. Millises neist kolmest sa tegelikult ebaõnnestud? Jäta uudiskirja sellesse blogiversiooni kommentaar . Tahaksin väga sinu mõtteid teada.
Armastusega,
Vishen
PS Kui soovid neid kolme pigem treenida kui lihtsalt mõista, siis just seda Mindvalley Meditations pakubki. Sellel on üle 1000 raja, mis aitavad sul muutunud seisunditesse jõuda, visualiseerida ja liikuda selle poole, mille poole püüdled, ning luua seisundi, mida soovid selle tegemise ajal hoida – olgu selleks meelerahu, õndsus või lihtsalt enesekindlus. Kaasasin üle 100 õpetaja, sealhulgas Paul McKenna ja Marisa Peeri, ning selliste instituutide nagu Monroe Instituut esindajaid.

Peeter Tammela: Lasin AI-l koostada Ülle Madise sünnikaardi põhjal lühikese (kaugeltki mitte põhjaliku, mis oleks vähemalt 10-20 lehekülge) sünnikaardi analüüsi – arvestades just tema rolli presidendina.
Kuna Ülle Madise sünnikellaaeg pole teada, siis on analüüsis astroloogilised majad loomulikult arvestamata jäetud.
Seega selline üsna lihtne ja lühike astroloogiline analüüs.
https://chatgpt.com/…/6a9834fc-d7f4-83eb-87ab-a1860731900b
Milline president võiks Ülle Madise olla?
Kui vaadata Ülle Madise sünnikaarti ilma sünnikellaajast sõltuvate majade, tõusumärgi ja MC-ta, joonistub välja üsna selge põhitoon. Tema kaardis on erakordselt palju Amburi energiat: Amburis paiknevad Päike, Merkuur, Veenus ja Marss ning samasse märki jäävad ka Põhjasõlm ja Neptuun. See tähendab, et tema puhul tõusevad väga tugevalt esile maailmavaade, õiglustunne, põhimõtted, seadused, eetika ja soov näha üksikute sündmuste taga suuremat tervikut.
Kui Ülle Madisest saab Eesti president, võiks just see olla tema presidendistiili kõige olulisem tunnus: ta ei käsitleks presidendi ametit lihtsalt esindusliku positsioonina, vaid kohana, kust kaitsta riigi põhialuseid ja küsida, kas võim toimib kooskõlas nende põhimõtetega, millele Eesti riik on rajatud.
Amburi tugevus annab inimesele loomuliku vajaduse küsida: „Mis on õige?“ ja „Mis on selle kõige suurem mõte?“ Selline inimene ei lepi kergesti vastusega, et midagi tehakse lihtsalt sellepärast, et nii on harjutud tegema või et seaduse sõnastus seda võimaldab. Teda huvitab ka seaduse mõte.
Presidendina võiks Ülle Madise olla seetõttu üsna põhimõttekindel ning suhtuda eriti tähelepanelikult põhiseaduse, õigusriigi ja võimude tasakaalu küsimustesse. Kui mõni poliitiline otsus oleks küll formaalselt võimalik, kuid tema hinnangul läheks vastuollu põhiseaduse vaimu või õiglustundega, võiks temast saada väga selge ja terav kriitik.
Tema sünnikaardi oluline planeet on Jupiter, sest Amburit valitseb just Jupiter. Veel enam: Jupiter asub Kalades, kus ta on klassikalise astroloogia järgi väga tugev. See lisab tema põhimõttekindlusele pehmema, inimlikuma mõõtme. Tõenäoliselt ei oleks tema jaoks õiglus ainult kuiv seaduse järgimine.
Oluline oleks ka see, kuidas otsused päriselt inimestele mõjuvad. Seetõttu võiks temas presidendina olla üheaegselt nii juristi kui ka humanisti. Ta võiks rääkida palju inimese väärikusest, võimu vastutusest, õiguste kaitsmisest ning sellest, et riik ei eksisteeri iseenda pärast, vaid inimeste jaoks.
Sellest kaardist ei paista eriti välja klassikalist populistlikku presidenti. Ülle Madise ei oleks tõenäoliselt riigipea, kes püüab iga hinna eest kõigile meeldida või kujundada endast väga rahvalikku ja emotsionaalset kuvandit.
Tema Kuu asub Skorpionis ning see muudab sisemaailma märksa reserveeritumaks ja ettevaatlikumaks, kui tugev Ambur esmapilgul arvata lubaks. Skorpioni Kuu jälgib inimesi tähelepanelikult, märkab varjatud pingeid ja ei usalda kõike, mida talle öeldakse. See võiks olla presidendiametis väga kasulik omadus.
Teda oleks raske mõjutada pelgalt meelituste, hea PR-i või poliitilise survega. Ta võiks üsna kiiresti tajuda, kui ametliku jutu taga peituvad hoopis teistsugused huvid.
Samas võib Skorpioni Kuu muuta inimese emotsionaalselt raskemini ligipääsetavaks. Ülle Madise võiks presidendina mõjuda pigem väärika, vaoshoitud ja kontrollituna kui väga sooja ning familiaarsena. Ta ei pruugiks olla selline riigipea, kelle tugevus seisneb rahvahulkade emotsionaalses kaasa haaramises. Tema autoriteet võiks tekkida rohkem sellest, et ta teab, mida räägib, oskab põhjendada oma seisukohti ning ei kaldu iga poliitilise tuulepuhangu järel uut arvamust kujundama.
Päikese ja Merkuuri ühendus Amburis näitab, et mõtlemine ja isiksus on väga tihedalt seotud. Tema jaoks on ideedel suur kaal ning sõna oleks tõenäoliselt ka presidendina üks olulisemaid töövahendeid. Võib arvata, et tema kõned ei oleks üksnes pidulikud ja sümboolsed, vaid sisaldaksid palju sisulist arutlust.
Ta võiks kasutada presidendi kõnetooli selleks, et selgitada ühiskonnale, miks mõni põhiseaduslik või moraalne küsimus on oluline. Ta ei piirduks ainult üleskutsetega olla „ühtsemad“ või „hoolivamad“, vaid tahaks ilmselt ka lahti seletada, mida need sõnad tegelikult tähendavad ja millist vastutust need riigilt ning kodanikelt nõuavad.
Siin on aga ka üks võimalik keerulisem pool. Merkuur on pingelises suhtes Jupiteriga ning seotud Neptuuniga. See annab väga tugeva võime näha suurt pilti, kuid võib vahel kaasa tuua kalduvuse muutuda oma seisukohtades liiga kindlaks.
Kui inimene on enda jaoks mingi põhimõtte põhjalikult läbi mõelnud ja jõudnud veendumusele, et see on õige, ei pruugi teda olla kerge ümber veenda. Presidendina võib see olla nii tugevus kui nõrkus. Ühest küljest tähendab see selgroogu ja sõltumatust. Teisest küljest võib osa inimestest tajuda tema stiili mõnikord liiga õpetlikuna või isegi veidi professorlikuna.
Väga tugev on tema kaardis Jupiteri ja Neptuuni kvadraat. See aspekt annab idealismi ja tugeva vajaduse uskuda, et ühiskond peab toetuma kõrgematele väärtustele. Sellise seisuga inimene ei taha vaadata poliitikat lihtsalt võimumänguna. Ta tahab uskuda, et poliitikal peab olema moraalne sisu. Presidendina võiks Ülle Madise seetõttu kõnelda sageli demokraatiast, põhiseadusest, inimväärikusest, õiglusest ja vastutusest.
Ta võiks üritada meenutada ühiskonnale, et riik ei ole ainult majandusnäitajad, reitingud ja erakondade võitlus, vaid ka kokkulepe selle kohta, milliste väärtuste järgi me koos elame.
Selle idealismi nõrk külg võiks olla oht mõnikord liiga tugevalt uskuda ideaalsesse mudelisse. Teisisõnu võib inimene hästi teada, kuidas süsteem peaks toimima, kuid tegelik elu on alati segasem. Poliitikas tegutsevad inimesed oma huvide, ambitsioonide ja hirmudega ning kõiki olukordi ei saa lahendada ainult täiusliku põhimõtte abil. Just siin tuleb jällegi kasuks Skorpioni Kuu, mis muudab inimese realistlikumaks ja aitab näha ka poliitika varjatud poolt.
Ülle Madise kaardis on oluline ka Pluuto ja Jupiteri seos, mis puudutab võimu ja põhimõtete vahekorda. See võiks anda talle presidendina väga terava tähelepanu küsimusele, kus lõpeb seaduslik võim ja algab võimu kuritarvitamine.
Ta võiks olla tundlik selle suhtes, kui mõni riigiasutus, valitsus või poliitiline jõud hakkab oma pädevust liiga vabalt tõlgendama. Tema jaoks võiks olla tähtis mitte ainult see, kas kellelgi on formaalne õigus midagi teha, vaid ka see, kas selline võimu kasutamine on põhjendatud, proportsionaalne ja kooskõlas demokraatliku riigi põhimõtetega.
Seetõttu võiksid tema suhted valitsuse ja erakondadega aeg-ajalt olla üsna pingelised. Mitte tingimata sellepärast, et ta tahaks poliitikasse aktiivselt sekkuda, vaid seetõttu, et ta võiks oma põhiseaduslikku rolli võtta väga tõsiselt. Kui talle tunduks, et mõni poliitiline samm ületab lubatud piire, ei pruugiks ta vaikida lihtsalt selleks, et vältida tüli. Samal ajal ei paista tema kaart inimesena, kes naudiks konflikti konflikti enda pärast. Pigem võiks terav vastasseis tekkida siis, kui ta tunneb, et kaalul on mingi suurem põhimõte.
Ka välispoliitikas võiks talle presidendi roll üsna loomulikult sobida. Ambur on rahvusvahelisuse, erinevate kultuuride ja suuremate maailmavaadete märk. Ta võiks näha Eestit selgelt osana Euroopa ja laiemast demokraatlikust õigusruumist. Tema kõnedes võiks palju kõlada Eesti koht maailmas, väikeriigi tugevus, demokraatlike institutsioonide tähtsus ning vajadus kaitsta õigusriiki ka siis, kui see on ebamugav või poliitiliselt ebaotstarbekas.
Kõige tõenäolisemalt ei oleks Ülle Madise presidendina niisiis eriti särav tseremooniameister ega rahvahulki sütitav tribuun. Tema tugevus oleks mujal. Ta võiks olla väga tugev põhiseaduslik ja intellektuaalne president, kes kasutab oma ametit selleks, et hoida ühiskonnas üleval küsimusi õiglusest, võimu piiridest, inimese väärikusest ja riigi vastutusest. Ta võiks olla poliitikutele aeg-ajalt ebamugav, sest ei lähtuks niivõrd erakondlikust kasust kui sellest, mida ta ise peab õigeks ja põhiseaduslikult põhjendatuks.
Tema presidendistiili suurim tugevus oleks tõenäoliselt sõltumatus, põhimõttekindlus ja oskus näha päevapoliitilise sündmuse taga suuremat küsimust.
Suurimaks nõrkuseks võiks kujuneda aga kalduvus uskuda mõnikord liiga kindlalt omaenda põhimõttelise tõlgenduse õigsusse. Tal oleks vaja hoida pidevalt alles valmisolek kuulata ka neid inimesi, kelle maailmavaade tema omaga ei ühti. Kui see tasakaal õnnestuks, võiks temast kujuneda president, kelle autoriteet ei põhineks populaarsusel ega emotsionaalsel karismal, vaid teadmistel, sisemisel selgrool ja tugeval õiglustundel.
Kõige lihtsamalt öeldes võiks Ülle Madise olla president, kes küsib järjekindlalt: kas see, mida me teeme, on mitte ainult seaduslik, vaid ka õiglane, mõistlik ja Eesti riigi põhiväärtustega kooskõlas? Just selline küsimus näib tema sünnikaardi järgi olevat talle väga loomulik.
Ja just sellest võiks kujuneda ka tema võimalik presidendiroll – mitte niivõrd rahva emotsionaalne juht, vaid riigi põhiseadusliku mõistuse ja südametunnistuse hoidja

Hanno Pevkur
p͏d͏r͏n͏s͏o͏o͏e͏S͏t͏c͏m͏8͏m͏a͏i͏g͏1͏0͏6͏6͏8͏ ͏m͏u͏8͏i͏8͏l͏s͏c͏5͏9͏6͏c͏0͏2͏l͏i͏a͏l͏0͏5͏t͏1͏1͏9͏f͏i͏3͏g͏ ͏9͏0͏t͏6͏a͏i͏n͏7͏ ·
Eesti julgeolek ei ole ühe inimese projekt. See on meie ühine vastutus.
Täna Vabariigi Presidendiks valitud Ülle Madise ütles oma Riigikogule peetud kõnes muuhulgas: “Väike riik ja tark rahvas saab olla suunanäitaja, püüda uuenduste eestvedamisest ja rahvusvahelisest koostööst kõigile kasu luua ja kasu saada.”. Need sõnad kirjeldavad hästi ka Eesti riigikaitse viimaste aastate arengut.
Viimased enam kui neli aastat on mul olnud au vedada Eesti riigikaitse arendamist ja Ukraina toetamist. Usun, et oleme mõlemas olnud rahvusvaheliselt suunanäitajad – oleme otsustanud mitte oodanud. Selle aja jooksul on Eesti riigikaitse põhjalikult uuenenud. Kaitse-eelarve on kasvanud kahelt protsendilt üle viie protsendi SKP-st ning rahalises mahus ligi neli korda. Olen selle ühise pingutuse eest Eesti inimestele südamest tänulik.
Oleme kasvatanud sõjaaja koosseisu 44 000 võitlejani ja Kaitseliidu 30 000 liikmeni. Oleme soetanud märkimisväärselt laskemoona ja uusi relvasüsteeme, arendanud õhukaitset, laevatõrjet ja kaudtuld ning toonud droonivõime süsteemselt riigikaitsesse. Koos liitlastega oleme loonud Eesti diviisi ja tugevdanud Eesti kaitset. Samal ajal on Eesti kaitsetööstuse käive jõudmas miljardi euroni.
Eesti riigikaitse koos Eesti kaitsetööstusega on nelja aastaga jõudnud täiesti uuele tasemele. See on fakt.
Ent riiki ei kaitse eelarveread ega relvasüsteemid. Riiki kaitsevad inimesed. Inimesed, kelle jaoks Eesti julgeolek ei ole lihtsalt töö, vaid südameasi. Seepärast olen pidanud oluliseks riigikaitsjaid väärtustada.
Kaitseväelaste töötasu on kasvanud ja neid on märkimisväärselt lisandunud. Samal ajal oleme suutnud kaitse-eelarve kiire kasvu suunata kaitsevõimesse sisuliselt sama suure ministeeriumi meeskonnaga, kellega korraldati riigikaitset viis aastat tagasi. See on erakordne pingutus. Ja see ei ole juhtunud iseenesest. See on olnud juhitud ja teadlik valik. Valik selleks, et inimesed tunneksid end Eestis turvaliselt, ettevõtted saaksid investeerida ning majandus saaks kasvada.
Juhtimine tähendab aga ka inimeste usaldamist. Teisiti ei ole võimalik suuri asju teha. Aga usaldusega kaasneb vastutus. Iga meeskonnaliige peab vastutama oma otsuste eest. Kuid loomulikult kannab kogu valdkonna eest lõppvastutust juht.
Juhil peab olema suurust ja julgust võtta vastutus ka siis, kui vastutus ei ole isiklik, ent teenib suuremat eesmärki riigi kaitseks. Ehk kuigi minister sokke ja padruneid ei loe ning lepinguläbirääkimisi ei pea, tõstavad Riigikontrolli märkused eelkõige Kaitseväe ja RKIKi tegevuse kohta küsimuse poliitilisest vastutusest. Seetõttu pean õigeks võtta täna poliitiline vastutus kogu kaitsevaldkonna eest ja anda kaitseministri teatepulk edasi peaministrile sobival ajal.
Teen seda kindla teadmisega, et oleme riigikaitse tugevdamiseks teinud õiged otsused. Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem.
Kaitsevaldkonnale soovin aga jõudu ja edu, sest Eesti inimestele tuleb anda kindlus Kaitseväe varadest ning varudest ja jätkata vankumatult Ukraina toetamist, sest nemad aitavad tagada meie ka julgeolekut.
Tänan südamest kõiki inimesi, kes on nende aastate jooksul Eesti riigikaitse nimel pingutanud – kaitseväelasi, Kaitseliidu liikmeid, ametnikke, kaitsetööstust ja meie liitlasi.
Eraldi tänan Kaja Kallast ja Kristen Michalit usalduse eest kutsuda mind oma valitsustesse kaitseministriks.
Eesti julgeolek ei ole ühe inimese projekt. See on meie ühine vastutus.

Andero Pebre: Sa tahad jõuda võimalikult paljude inimesteni, et sind märgataks. Aga mida see sulle tegelikult annab?
Ma tahtsin kunagi samuti võimalikult suurt jälgijaskonda. Mida rohkem inimesi, seda parem, vähemalt nii ma arvasin.
Siis sain aru ühest lihtsast asjast: 5 õiget äripartnerit ja sõpra võivad mulle tuua rohkem väärtust kui 5000 Facebooki jälgijat kokku.
Numbrid võivad küll ego paitada, aga need ei pruugi sulle midagi reaalselt juurde anda finantsiliselt.
Kui sa ei oska oma jälgijaskonda monetiseerida, siis pole ainuüksi suurel hulgal inimesteni jõudmisest väga palju kasu.
Ära aja taga ainult tähelepanu. Ehita päris ja privaatseid suhteid, loo väärtust ning hoia enda ümber õiged inimesed. Hoia oma elu võimalikult privaatsena. Sa ei pea olema nähtamatu aga iga mõte, iga saavutus ja iga edu ei pea olema avalik ega vajama teiste heakskiitu.
Lõppkokkuvõttes pole oluline, mida avalikkus sinust räägib. Oluline on see, mida sinust räägivad inimesed, kes sind päriselt tunnevad ja sulle kõige lähedasemad on.

Jaak Madisson: Mulle oli suht selge möödunud reede hommikul, et Riigikontrolli auditi tulemusel see asi lihtsalt pole võimalik maha vaikida ning segadus kaitseministri, hangete, paberimajanduse ja võimalike kantimistega kerib aina suuremaks.
Täna on täiesti vältimatu, et kaitseminister Pevkuri positsioon lendab. Kuid see ei saa ega tohi olla aluseks kõikide ülejäänud uurimiste ja asjaolude väljaselgitamiste kalevi alla lükkamiseks. Lisaks on veidi hämmastav täna Riigikogu erikomisjonis esinenud kaitseväe juhata seisukoht, et “ma ei luba öelda, et kaitseväe raha on ära kanditud”. Kogu lugupidamise juures kindralleitnant Merilo ja siiralt tema töö ja vastutuse suhtes: riigikontrolör Holm teeb oma tööd ning Eesti avalikkusel on kohustus teada ja olla veendunud, et mitte ükski euro Eesti kaitsevõimele suunatud rahast poleks varastatud. See kindlustunne aitaks tagada just nimelt meie kaitseväelaste, kaitseliitlaste ja vabatahtlike elusid sõjaseisukorras!
Täna aga on olukord, kus Eesti on maksnud 70 miljonit eurot India firmale, mis loodi kunstlikult ja polnud varem ühtki mürsku tootnud! Siin on kaks varianti – kas selline leping sõlmiti lihtsalt lollusest või tegemist oli skeemiga kantida osa sellest summast tehingute tegijate endi sügavasse kaukasse. Mõlemil juhul on asi kriminaalne.
Poliitilisel tasandil on aga lisaks Pevkuri olemusele omaette nähtus ja probleem Eesti “mitte banaanivabariigiks olemisele” rahandusminister Ligi klähvimine, haukumine ja unustamine, et asjaosalise endi varasemal ametiajal maaliti Eestist korralik idaeuroopalik postsovietlik riigike, kust ongi mugav miljardeid pesta läbi Venemaa musta raha nõnda, et ega finatsinspektisoon ja minister ei tea mitte muhvigi. Täna aga leiab asjaosaline Ligi, et “Samuti pole prokuratuur, politsei, kohus koht, kuhu opositsioon peaks poliitilistel eesmärkidel pöörduma, õiguskaitse peab olema apoliitiline”.
Häirib teda fakt, et avalduse uurimise alustamiseks tegi Keskerakonna saadik Riigikogus, kuid ei taha ta kuidagi mäletada, et just nimelt õiguskaitse apoliitilisuses on olnud sügavaid kahtlusi, kui laual on olnud R-hooldus, Autorollo, ämmade kapid ja kilekotid kuni kas või uurimise alustamata jätmine näiteks mitme miljoni eurose kahju tekitamise osas seoses terviseameti külmalaoga. Neid kõiki mainitud kaasuseid seob mis asi? Reformierakond!

Pärast intensiivset varjutushooaega hakkab midagi settima.
Septembris 2026 on endiselt vastandid ja kvadraadid. Elu läheb edasi nagu iga teinegi kuu: head päevad, halvad päevad, süžeekeerud.
Aga kõige selle all liigub midagi konstruktiivses suunas. Neptuun ja Pluuto, meie päikesesüsteemi kaugeimad planeedid, moodustavad täpse sekstiili .
Selle kuu kuuperioodid on samuti eriti toetavad . Planeetide liikumist ja planeetide sisenemist on piisavalt, et tunda, et lugu liigub lõpuks edasi.
Aga vaatame kuu kõige olulisemaid transiite:
1. september 2026 – Veenus siseneb varju
1. septembril 2026 jõuab Veenus 22° Kaalude tähtkujus – Veenuse eelseisva retrograadse faasi varjukraadini .
Tegelik retrograad algab 3. oktoobril 8° Skorpionis ja lõpeb 13. novembril 22° Kaaludes. Veenus veedab pikka aega 22° Kaalude ja 8° Skorpioni vahel – see tähendab kuni 16. detsembrini.
Pööra tähelepanu kõigele, mis 1. septembri paiku esile kerkib. See võib olla tunne, ebamugavustunne, suhtedünaamika, midagi, millest oled kinni hoidnud ja mis nüüd uuesti esile kerkis. On tõenäoline, et just sellest saab SEE asi, millele Veenus soovib, et sa keskenduksid nüüdsest kuni detsembrini.
10. september 2026 – Merkuur siseneb Kaaludesse, Veenus Skorpioni
10. septembril vahetavad kaks siseplaneeti – Merkuur ja Veenus – märki ning sisenevad suhete territooriumile ja jah, varjuterritooriumile.
Sest suhted viivad meid silmitsi Teisega – peegliga – ja osadega meist, mida saab mõista ja äratada ainult läbi peegelduse.
See protsess pole kunagi lihtne, sest peegel pole kunagi neutraalne. Alati, kui asjad lähevad intensiivseks, kui leiad end vanadesse mustritesse kaasa tõmmatuna, pea meeles: see on tõelise intiimsuse hind ja jah, see on seda väärt.

11. september 2026 – noorkuu Neitsis
11. septembril 2026 on meil noorkuu 18° Neitsi tähtkujus .
See on toetav lunaatsioon – Marss on tihedalt sekstiilis. Noorkuu valitseja Merkuur – mis on nüüd Kaalude varajastes kraadides – tunneb end samuti üsna hästi, trigoonis Uraani ja Pluutoga.
Nüüd, kui oleme näinud seda, mida oleme näinud pärast varjutushooaega, mida tegelikult tegema peaks – näiteks päriselus? Keegi ei tea paremini kui Neitsi, kuidas viia midagi „see on loogiline“ olekust „see tegelikult toimib“.
11. september 2026 – Uraan läheb retrograadseks
11. septembril 2026 läheb Uraan retrograadseks 5° Kaksikute tähtkujus .
Nagu ikka välisplaneetide puhul – pöörake tähelepanu nende asukohtadele isegi rohkem kui nende aspektidele.
Uraan on Kaksikutes alles värske, tutvudes alles märgiga, seega võib see jaam – eriti noorkuu kontekstis – tunduda justkui Uraan keeraks oma uue Kaksikute tegevuskava helitugevust üles.
Me võime saada väga selge vihje selle kohta, millest järgmised 7 aastat tegelikult räägivad.
12.–14. september 2026 – Merkuur Neptuuni vastas, trigoon Pluuto, trigoon Uraan
Kui Merkuur jõuab Kaalude 3-5°-ni , lülitub see kogu põlvkondade arhitektuuri.
Oleme palju rääkinud sellest, mida tähendab see, et kolm välisplaneeti – Uraan, Neptuun ja Pluuto – on nüüd uutes märkides ja aspekteerivad teineteist. Aga kui neid just isiklik planeet nagu Merkuur ei aktiveeri, jääb see kõik pisut abstraktseks.
Oleme nii harjunud oma mõtteid ja sisemist dialoogi käsitlema kui TÕDE. Aga tõde on see, et meie vaene Merkuur, kui ta iseendale jätta, läheb enamasti tõlkes kaduma.
Tegeliku reaalsuse kaasamine – teiste vaatenurkade, selle, kuidas asjad palju suuremas mastaabis toimuvad ja kuidas need sobituvad palju suuremasse pilti – võib olla alandlik, aga ka vabastav.
See Merkuuri järjestus viib meid välja meie peas olevast väikesest loost ja ühendab meid palju suurema reaalsusega.

14. september 2026 – Lilith siseneb Kaljukitse tähtkujusse
14. septembril 2026 siseneb Must Kuu Lilith Kaljukitse märki .
Lilith on Kuu vari – kõik need tunded, muljed ja psühholoogilised kompleksid, mis ei jõua kunagi teadvuse valgusesse. Aga see ei tähenda, et need kaovad. Need lähevad maa alla, jäädes kehasse toore, filtreerimata psüühilise materjalina.
Must Kuu Lilith on põhimõtteliselt see, mida Kuu soovib, kui Päike ei vaata. Seega, kui see osa meist siseneb Kaljukitse, toob see esile märgi Lilithi-laadsemad küljed.
Kaljukits on kardinaalne maa – see räägib sellest, kuidas me oma maad nõude esitame, mille nimel oleme valmis töötama ja mis muutub füüsilises maailmas vaieldamatuks.
See võib välja näha mässuna vale autoriteedi vastu või taasavastada ambitsiooni, mida me pole endale varem lubanud omada.
Või vastupidi, mõistmine, et töönarkomaaniks olemine või Jonesidega sammu pidamine võib pigem asendada meie TÕELIST ambitsiooni ja eneseteostust kui väljendada seda.
15. september 2026 – Veenuse ja Pluuto kvadraadis
15. septembril 2026 moodustab Veenus 3° Skorpioni märgis kvadraadi Pluutoga , andes meile aimu, millised on meie järgmised kuud.
Veenus retrograadub oktoobri alguses 8° Skorpionis, kuid liigub juba üliaeglaselt, mis tähendab, et Veenuse-Pluuto kvadraat kestab ebatavaliselt pikka aega. Põhimõtteliselt räägime peaaegu 3-kuulisest transiidist.
Võrdle seda Veenuse-Pluuto transiidi tavapärase 1-2 päevaga ja saad aru, millega me tegeleme.
Selle transiidi ajal ei saa keegi Maal pinnal viibida. Teid on hoiatatud – ja üksikasjalik aruanne selle transiidi kohta järgneb kuupäevale lähemale.

15. september 2026 – Neptuun sekstiilis Pluutoga
15. septembril 2026 kohtuvad Neptuun ja Pluuto täpses sekstiilis . See on peen, aga väga oluline aspekt.
See pole esimene Neptuuni-Pluuto sekstiil – varasematel kümnenditel oli meil mitu täpset joondumist –, kuid see on esimene, kus Neptuun on Jääras ja Pluuto Veevalajas.
Täpne joondumine on taevane „tempel“ – hetk, mil aspekt kristalliseerub. Kõik kuud ja aastad, mil Neptuun ja Pluuto teineteise ümber tantsivad, on omamoodi ettevalmistus nendeks täpseteks kohtumisteks.
Transiidi kõige otsesemas tõlgenduses on see hea uudis. See viitab sellele, et väljaspool meie arusaamist on universumil olemas tugistruktuur, mis annab võimalusele reaalsuseks saamiseks vajaliku toetuse.
Täpne „klõps” võib olla üks neist hetkedest, mida isegi meie, surelikud, suudame märgata. Võib saabuda selgus selle kohta, kuidas midagi, mida me küll olulisena tundsime, aga päris hästi haarata ei suutnud, tegelikult palju suuremasse protsessi sobitub.
Sinu kaardi majad, kus sul on Veevalaja ja Jäär, annavad sulle lisavihjeid selle kohta, kus see kosmiline koostöö sinu elus nähtavaks võib hakata muutuma.
19. september 2026 – Chiron siseneb Jäära tähtkujusse
Pärast kabjade kastmist Sõnnis siseneb Chiron uuesti Jäärasse , et lõpetada kõik lõpetamata, viimase astme Jääraga seotud asjad.
Meil on aega praegusest hetkest kuni 2027. aasta aprillini, et Jäära maja puhastada ja tervendada – ja seejärel liigume jäädavalt Sõnni territooriumile.
23. september 2026 – Päike siseneb Kaaludesse
23. septembril 2026 siseneb Päike Kaaludesse . Palju õnne sünnipäevaks kõigile Kaaludele ja head pööripäeva kõigile!
Pööripäev on see aeg aastas, mil päev on võrdne ööga.
See tasakaalupunkt on ka pöördepunkt → päeva ja öö tasakaal nihkub. Saabunud on uus aastaaeg, mis toob kaasa uusi arenguid, uusi võimalusi ja uusi algusi.
Ja kuigi Kaalud on peaaegu sünonüümid sõnale „tasakaal” – ja tasakaal kõlab natuke nagu tegevusetus –, ärgem unustagem, et Kaalud on kardinaalne märk.
Kaalude hooaeg on tegelikult suurepärane aeg tegutsemiseks – minge välja, algatage intellektuaalseid projekte või looge uusi sotsiaalseid sidemeid.

26. september 2026 – täiskuu Jääras
26. septembril 2026 on meil täiskuu 3° Jääras .
Täpselt Neptuuniga konjunktsioonis on see selline kuu, mis toob meelde selle, mida Carl Jung nimetas “suureks unenäoks” – numinoosseks arhetüüpseks unenäoks, mis paljastab midagi erakordset meie endi ja meie eesmärgi kohta.
See tähendab: pööra tähelepanu sõnumitele, mis ei tule tavapäraste kanalite kaudu. Midagi sinu eesmärgi (Jäär) kohta püüab esile kerkida – puuduv tükk, mis paneb sinu loo erinevad osad paika loksuma.
Sõna otseses mõttes võib see olla “unistuste täitumine” lunaatsioon, kuna see aktiveerib peaaegu täpselt Neptuuni-Pluuto sekstiili. Hägune transpersonaalne territoorium muutub nüüd isiklikuks.
28. september 2026 – Marss siseneb Lõvi tähtkujusse
28. septembril 2026 lahkub Marss Vähist Lõvi märki .
Kogu astroloogilise aususe mõttes polnud Marsi transiit Vähis kerge – ja mitte ainult oluliste väärikuse kaalutlustel.
Marss Vähis tähendas Marsi kvadraadis Neptuuni ja Saturniga – ilma suurema vee- või maamärkide toetuseta, sest erinevalt varasematest aastatest on kõik välisplaneedid liikunud tule ja õhu tähtede vahele.
Mis peaks meid vähemalt natukenegi Marsi suhtes Lõvis entusiastlikuks tegema.
Hoiatus: esimene aspekt on opositsioonis Pluutoga – ja Marss Pluuto vastas on Marss Pluuto vastas. Isegi seda leevendab trigoon Neptuuniga ja sekstiil Uraaniga.
Aga siis hakkavad asjad huvitavaks minema, kui Marss läheneb Jupiterile ja seejärel Lõunasõlmele .
See saab olema väga huvitav Marsi transiit ka seetõttu, et järgmisel aastal retrograadneb Marss tagasi Lõvi märgis, seega räägime palju pikemast Marsi-Lõvis loost kui tavaliselt. Marss siseneb oma retrograadsesse varju Lõvis novembris ja ei läbi kogu retrograadset tsüklit enne 2027. aasta juunit.
Üksikasjalik aruanne Marsi ja Lõvi transiidi ning selle retrograadsete tagajärgede kohta avaldatakse lähemal kuupäevale.
PS: Selle e-kirja veebiversiooni leiate Astro Butterfly veebisaidilt www.astrobutterfly.com

Tarkusepäeval tarkuseta
Täna, augusti viimasel päeval, on paljudes peredes kiire. Vaja on valmis panna koolikotid, et seal ei puuduks ükski vajalik raamat ega vihik. Algab uus kooliaasta, ent kahjuks on sellel algusel arvukate perede jaoks juures kibe maik, sest paljud õpilased ei teadnud viimase hetkeni, millises koolis oma haridusteed alustavad või kus seda jätkavad. Ministeerium, mis eelmise õppeaasta lõpul korraldas paraja segaduse eksamite hindamisel, on nüüd koos omavalitsustega jännis lastele aegsasti kodulähedase kooli määramisega. Aga keda huvitab, sest ajaloo madalaima toetusega valitsuses haridusministri koha haaranud Kristina Kallas tegeleb sujuva kooliaasta alguse ettevalmistamise asemel pigem oma hästitasustatud ameti kindlustamisega vähemalt järgmiste valimisteni. Perede mure jätab ta külmaks, sest ministeerium on ju teinud kõik endast oleneva. Nii ta vähemalt räägib, endal näol üleolev muie, otsekui kodutöö tegemata jätnud jõmpsikal, kes suurepäraselt teab, et õpetaja ei tohi seda talle pahaks panna, kuna väga pinda käies võib sattuda lastekaitse huviorbiiti ja tühistajate netilehele.
Segi nagu puder ja kapsad
Koolis, kus veel mõni aeg tagasi lähtuti traditsioonide ja innovatsiooni tasakaalust, valitseb samasugune peataolek nagu haridusministri kabinetis. Eelmise õppeaasta jooksul on korduvalt muudetud koolipäeva algusaega ja vaheagade algust ning kestvust. Laste hinges segaduse külvamiseks on klassidesse paisatud silmist välke pilduvad pröökavad õiguslased, kes jutustavad lastele hirmujudinaid tekitavalt vägivaldseid muinasjutte sajast soost ning väänavad rahvusluse mõtet ajalooliseks igandiks.
Selles pealetükkivas segaduses on kannatajaks lapsed, kes löövad õppimisele käega, aga ka ausa meele säilitanud õpetajad, keda brežnevilikku ideoloogiat meenutav liberaalsete väärtuste pealetung ei luba lastele normaalselt haridust anda. Pole siis ime, kui laste hulgas kasvab vaimne tasakaalutus, levivad vägivaldsed mõttemallid ja kannatab tervis. Õpilaste ebakindel olukord võtab pinna õpetajate jalge alt ning nad kaotavad motivatsiooni, sest aine õpetamise asemel peab aitama omandada teise emakeelega lastel eesti keelt ja kuulutama füüsika ja matemaatika tundides liberaalseid tõdesid, millesse ükski täie mõistusega inimene, saati siis austatud pedagoogid, ei usu.
Tänu ministeeriumi segastele juhistele õppetöö korraldamisel venivad laste koolipäevad pikaks, kodustele ülesannetele tuleb aga pühendada ebaloomulikult palju aega, sest tunnis ei jõudnud õpetaja teemat lõpuni lahti rääkida, kuna pidi tegelema sootuks kõrvaliste ülesannetega. Lapsed on väsinud, tusased ning tõmbuvad vaimselt kaitsesse, sest tädi haridusminister soovis end oma ametis tõestada, ent kui kavandatud uuenduste virr-varr kolinal läbi kukkus, peavad selle eest maksma lapsed ja pedagoogid, mitte pahatahtlikult oma võimekust üle hinnanud poliitik ja tema truualamlikud alluvad.
AI võtab viimase
Nagu hingetutest poliitmängudest veel vähe, tuuakse koolis püünele AI, see imeline riistaju, mis sajandi madalama reitinguga peaministri Michali hinnangul viib Eesti helgesse tulevikku. Mis toimub aga tegelikult? Vanemad inimesed mäletavad veel aega, kui peast arvutamine oli koolis a ja o. Siis ilmusid taskukalkulaatorid, mis selle oskuse nullisid. Sama juhtub mõtlemisega laiemalt, kui AI koolis valimatult ohjad enda kätte haarab. Milleks enam õppida fakte, kui AI otsib need sekundi murdosaga välja? Sealt edasi tuleb juba järgmine aste, kus ainult loll kirjutab ise kirjandeid või uurimusi, sest hea sõber AI saab tekstidega kiirelt ja vaevata hakkama. Lastel ja noortel kaob vajadus õppida, sest masin asjatab nende eest. Edasi kaob ka igasugune vajadus ise seoseid otsida ning leida ja lõpuks ka iseseisvalt mõelda, sest meie sajandi südametunnistus ning au ja uhkus, surematu Tehisintellekt, teeb seda meie eest.
Oleks viimane aeg AI pealtung koolides peatada, ent vähemusvalitsuse kurikavalad plaanid näevad ette just vastupidist, sest rahvas on loll ja ei tea, mis neile hea, ehk tsiteerides Kristina Kallast, jäägu eestlastele nende kannel ja pastlad. Sellise suhtumisega aga Eesti kooli üles ei ehita.
Raha pole, ega tule
Hariduse kättesaadavus ja kvaliteet on viimastel aastatel löögi all, ent hammastega oma toolidest kinni hoidval valitsusel on plaanis segadust haridusvallas veelgi suurendada. Kui mõne aja eest muudeti problemaatiliseks laste teatri ja muuseumikülastused, keelates vanemate poolse finantseerimise, samas koolidele tunnivälisteks tegevusteks raha juurde andmata, siis nüüd üritatakse uues eelarves haridusele ja teadusele mõeldud finantseeringuid veelgi kokku tõmmata. Teisalt on antud juhis kohalike väikekoolide sulgemiseks, mis veelgi kiirendab maapiirkondade tühjenemist, sest kaua sa last ikka kümnete kilomeetrite kaugusel asuvasse kooli saadad. See, kuidas haridusasutuste sulgemine ja kohapealsete teenuste kokkukuivamine mõjub riigi kaitsevõimele, meie sõnades sõjakat valitsust ei huvita.
Kasvab vägivaldsus
Segadus ja võõrdumine haridusvallas toidab laste vägivaldset käitumist. Tajudes, kuidas tegelikkuses puuduvad vahendid ja soov ennetada nende käitumises vägivaldsete mustrite kujunemist, sülitavad noored seaduskuulekusele ning otsivad viieteistkümne minuti kuulsust Tik-Tokki üles riputatud tapmis- ja piinamisvideotes, sest kuulsuseiha ei küsi vahenditest. Et koolis võid õpetaja ilma karistuseta pikalt saata ja kui viimane julgeb sinu tegevust mõne kõva sõnaga kritiseerida, siis vanemad tolle totaka õpsi paikapanekuks appi kutsuda, siis miks ei saa sama teha nõrgemate kaaskodanike ja lõpuks ka politsei kallal? Ja nii tekivad karistamatud kambad, mis vallutavad Tallinna parke ja Viimsi kandi mäeveerusid. Kasvamas on terve põlvkond tegelasi, kes lähtuvad tarkusest, et rusikas paneb paika, kellel on õigus.
Pole lapsi, pole probleeme
Ei saa unustada sedagi, et homme alustavad kooliteed õpilased paljulapselistest peredest ja üksikvanemate lapsed, kellel tihti on puudus kõige elementaarsemast, toidust ja riietest. Ka nende laste peale on valitsus uues eelarves mõelnud, kärpides vahendeid toimetulekuraskustes perede toetamiseks, sest mis pagana lasterikkus! Michali valitsuse käpardlikkus on vähendanud sündide arvu enam kui kolmandiku. See on trend, mida võimulolevad erakonnad tervitavad, sest nii kahaneb lähitulevikus õpilaste arv ja võib sulgeda üha uusi koole. Pole lapsi, pole probleeme.
Kui eelnev tundub liialt mustades värvides, siis kahjuks pole vähemalt järgmise aasta märtsini võimalik hariduselus helgemaid toone leida. Eesti keelele ülemineku sildi all on koolis viidud läbi oskamatult planeeritud muutusi, mis juba hakkavad peegelduma laste õpitahtes. Ainus, millele loota, on võimalus, et selle õppeaasta viimane veerand toimub juba uutes oludes, kus ministriks mõni tõesti lastest ja koolist hooliv haridusliku taustaga inimene, mitte vinduvast vihast vahutav poliitik. Seni jääb üle vaid soovida, et kõrgem jõud kaitseks lapsi, õpetajaid ja vanemaid. Olge hoitud, noored, kes te asute koolipinki tõelise sooviga õppida ning targaks saada!
Vsevolod Jürgenson

Arukus vs tarkus

Mida 1. septembril ülemaailmsel tarkusepäeval õigupoolest ehk õieti tähistame, tähtsustame – mis tähendust täheldame ja tähele paneme, et arutada ja harutada õigesti?
Tark on arukas hõimu raudvara ja nõustaja. Hallpead austa, kulupead kummarda! Sa pead!
Tarkus tuleb kodust, koolist ja kirikust – ta on hariduse sugulane.
Targutamine ei ole väärikas – pigem näitab, et haritus on puudulik.
Arukus on tervikpilti moodustav haritlase tarkus, mida toetab tegelikkus.
Arusaamine teeb kätteõpitu töökorras ilmapildiks, mis muutub iga hingetõmbega.
Arutlemine ei pruugi olla vaidlemine, vaid koosloomine.
Arutus peab hümni värssides silmas selginemist, ent kõlab ka arulagedusena.
Aruandmine iseenesele ei tekita erinevalt ülemusele ette kandmisest ülimat trotsi.
Mõistus on homo sapiensile antud koos kõnevõimega.
Mõistmine on ühtaegu nii adumine kui oskamine: Jumala antud anne on ülesanne.
Mõistatus on lahendamist ootav küsimus, mis hoiab ristsõnadena mõistuse töökorras.
Teadmine võib olla nii sõnastatud kui lauseteks vormimata, igal juhul on ta lahendus.
Teadvus vormistab meie vastuvõtu ümbritseva keskkonna ilmingutest ja iseendast.
Teadvusetus tähendab nii minestust kui hingeta olemise olukorda, mis ei ole Elu.
Teadvustamine on parimas mõttes pihtasaamine.
Teadmus on üks sõnadest, mida toodab lühenditelembese väikerahva keeleasutus EKI.
Teadlikkus annab kriitikameele, kas ja millal on uudissõnade kasutus teretulnud.
Teadvelolek kui siin ja praegu jälgiv seisund eeldab pigem keskendumist kui gurusid.
Teade on uudis, millel võib, aga õnneks ei pruugi olla hinnanguline värving.
Teadaanne peaks olema täiesti asjalik ja neutraalne miniatuur.
Teadmamees või -naine toob alateadvuse süvahoovustest pigem äratundmisi.
Teadus on faktipõhine diplomeeritud asjatundjate ühislooming.
Uskumus ei armasta faktikontrolli ning pesitseb vandenõuteooriate ja muinasjuttude vahel.
Usk-lootus-armastus on endiselt meid väestav energeetiline ahel, et meid ei päriks ega näriks allaandjate saatus – toiduahel. Ela arukalt, tark!

Helenad
1) Pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) Kirjuta oma Helenast palun – võib olla ka Hele, Helen, Helin (Arder), Elina (Netxhayeva, Reinold, Pähklimägi, Born), Ele…
Teeme aitab! Otsus paluda näitlejatar Helena Lotman esitama tütre kõne (kuri)kuulsa Siim Kallase teele saatmisel oli kuninglik. Ka Semperi super taieses Kus olid sina? saadeti Helena ees liinile. See kord sündis puhas ja leebe helge ja lepitav etüüd. Tuletas meelde juutuuber Hensugusta Henri Karpov hüüatust lõputu lume saju ja rookimise ajal.
Praegu oli see ette aste Estonia kontserdi saalis kui hell ohe kutse lõputut vaenamist lõpetama või vähemalt pausile panema. Suur mehe lahkumise ajal ja järel näitasid ootamatult arvukad isiksused inimlikkuse ja eetika vaakumit loomulikult jätkavad nemad veel kaua vaakumist ja ka üks teise kõride närimist mis tähendab rahvus kehandi nõrgestamist. Tsiteerides pr Lotmani isa Tiit „Go“ Pruulit Kui me oleme lollid pole tanke ja droone vajagi. Siia juurde tasub kuulata Ülle Madise sõnu eilses ETV esinemises kus ta rääkist viha külvamise algoritmidest. Ja täna hommikul vaatan et üks üli kooli läbinud inimene jagas jälle kellegi madala laubalist juttu kuidas Eestis kõik asjad kuni viimseni persses on. Tee parem asju paremaks ära jaga tibla rõõmuks lollusi!
Aja loos on Helena nimelisi hoiatavaid näiteid piisavalt Trooja Helena Kreeka mütoloogia röövimise tõttu puhkes Trooja sõda. Püha Helena Rooma keisri Constantinus Suure ema oli risti usu pühak aga pühakuks saadakse reeglina märtrina…
Helena Rubinstein kelle pere konna nimi külvab ilmselt juudi viha nagu Maarja maal magedaks kombeks oli Poola-Ameerika äri naine kosmeetika impeeriumi rajaja ning üks maa ilma esimesi nais miljonäre.
Helena nimi pärineb ladina keelest ja selle tähendus on „helge“ ja „särav“ ning ta on olnud kesk ajast saadik armastatud nii slaavi kui ka inglis keelsetes kultuurides. Helena on elegantne ja ajatu nimi mis kannab endas positiivset tähendust ning seostub valguse ja ilu sümbolitega. Eestis on nimi tuntud oma graatsilise kõlaga. Helena nimega seostub intelligentsus sõbralikkus ja enese kindlus mis laieneb ka lühivormile Hele nt prof Everaus.
Ka Helena Tulve on professor Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Lotman ja Merzin teostavad ennast aktrissidena esimene Draamateatris, NO99s, filmides ja seriaalides teine Vanemuises ning samuti liikuvates piltides. Nime teisend Helene toob meelde Vannari ja Tedre. Kuuldes Helen Adamsoni teisendit itaalia laulust laiendagem palun see tunne universaalseks tingimatuks armastuseks:

Teeme aitab! Maa ilm on väsinud vihkamast nii ütles Mahatma Gandhi eesti keeles tänu Linnart Mällile Loomingu Raamatukogus 1969 aastal tema pärast teist maa ilma sõda kirjutatud tekstide kogumikus tõlkija pani sellise koond peal kirja.
Me ei tea kas praegu planeedil toimuv on kolmas maa ilma sõda. Me teame et kadunukesi ja pühadusi austamata pannakse üks teisele hoo ja hoobi vaheta näkku igas asendis ja iga ilmaga. Me teame et Indira Gandhi oma riigi esimene nais pea minister ei olnud Mahatma vaid Neru tütar. Olles harjunud Brežnevi üle irvitama ei mõista me miks nad Gandhiga sõbrad olid.
Ütle mulle kes on su sõbrad ja ma ütlen kes oled sina ise. Lõpetuseks ansambli Genialistid Helena Wanje Ivar Põllu sõnadega ja esituses olge lahked!

Suvi 2026 oli eriline ja oluline eelkõige globaalsete kliimarekordite, uute ilmastikunähtuste arengu ning suurte kultuuri- ja spordisündmuste naasmise tõttu.
visitsouthestonia.com +1
Eestile ja laiemale maailmale andsid sel suvel näo järgmised peamised tegurid:
1. Erakorralised ilmarekordid ja “super-El Niño”
• Globaalne kuumus ja kuumalained: Kliimateadlaste prognoosid täitusid ning 2026. aasta suvi kujunes paljudes maailma piirkondades üheks mõõtmisajaloo kuumemaks. Euroopat tabasid korduvad ja pikad kuumalained (näiteks Lääne-Euroopas registreeriti suve jooksul koguni viis suurt kuumalainet). Ühendkuningriigis löödi ametlikult kõigi aegade kuumarekord.
NASA Science (.gov) +3
• Ookeanide ülesoojenemine: Juulis saavutas maailmamere pinnatemperatuur uue ajaloolise tipu, mis võimendas tugevaid torme ja põuda.
World Weather Attribution +1
• Ajalooline El Niño: Suve lõpuks kinnitasid meteoroloogiaorganisatsioonid (sealhulgas UK Met Office) erakordselt tugeva, võimaliku sajandi suurima “super-El Niño” ilmastikunähtuse väljakujunemist. See muutis globaalseid vihmasaju mustreid ja sillutas teed veelgi kuumemale 2027. aastale.
Greenpeace +1
• Ilm Eestis: Eesti suve iseloomustasid suured kontrastid – periooditi valitses tugev põud ja soojus, kuid esines ka äkilisi intensiivseid äikesetorme ning heitlikke ilmu.
Eesti Meteoroloogia Selts +2
2. Suursündmuste ja tippartistide tihedus Eestis
Kultuuri- ja meelelahutusmaastikul oli 2026. aasta suvi viimase kümnendi üks tihedamaid, tuues Eestisse haruldase hulga maailmatasemel megastaare:
Laadakalender
• Tallinna lauluväljakul ja Unibet Arenal andsid erakordsed kontserdid teiste seas Kings of Leon, Lenny Kravitz, Black Eyed Peas ja elektroonilise muusika legend Swedish House Mafia (kelle jaoks see oli ainus kontsert Baltikumis).
Laadakalender
• Pärast kümneaastast lavapausi naasis suurtel lavadel tuuritamise juurde elektroonilise muusika superstaar Moby, kelle Baltikumi ainus kontsert toimus augustis Tartu laululaval.
Laadakalender
3. Autospordi tipptaseme naasmine
• Spordisõprade jaoks oli suve tippsündmuseks Rally Estonia naasmine ametlikku WRC (rallikrossi maailmameistrivõistluste) kalendrisse. Pärast aastast pausi tõi see Lõuna-Eesti teedele taas maailma kiireimad rallisõitjad ja kümneid tuhandeid välis- ning kodumaiseid fänne.
Laadakalender +1
4. Kultuuripärand ja kohalikud trendid
• Toidukultuuri uued tuuled: Suveüritustel ja festivalidel (näiteks Viljandi folgil) torkas silma märgatav pööre mitmekülgsema ja jätkusuutlikuma toidupakkumise suunas. Taimse toidu ja nn toidupäästmise (toidukao vähendamise) algatused muutusid suveürituste lahutamatuks osaks.
ERR
• Uued maamärgid: Suve hakul avati suurejooneliselt renoveeritud Viscosa Kultuuritehas Hiiumaal, märkides ühtlasi 111 aasta möödumist ajaloolise viskoositehase asutamisest.
Viscosa Kultuuritehas
Kokkuvõttes jäädakse 2026. aasta suve meenutama kui murrangulist perioodi, kus kliimamuutuste mõjud muutusid globaalselt veelgi käegakatsutavamaks, kuid mis pakkus samal ajal võimsaid elamusi muusika- ja spordiajaloo tipphetkede kaudu.
Laadakalender +2
Kas soovid täpsemalt teada mõne konkreetse suvesündmuse tulemuste, Eesti ilmarekordite või super-El Niño mõjude kohta sügishooajal?

Tänutunne on üks tugevamaid tundeid positiivses spektris.
See, et mul on aega ja meelerahu selle postituse loomiseks, nautides samal ajal värsket õhku ja imelisi vaateid Rootsi maapiirkonnale, tekitab minus sügavat tänutunnet.
Usun, et igaühe prioriteet peaks olema luua oma igapäevaelus sügava tänulikkuse hetki. Loodan, et sisu, mida ma teiega jagan, aitab!

—–

Pikka aega uskusin, et rohkem tööd teha on vastutustundlikum asi.

Tihedam ajakava, suurem ametinimetus, suurem vastutus, suurem sissetulek. Arvasin, et nii lood oma perele turvalisuse.

Siis jõudsin punkti, kus mu keha sundis mind tempot aeglustama.
________________________________________
Alguses tundus see hirmutav. Ma astusin maha karjääri, mille nimel olin kõvasti tööd teinud, ilma et mul oleks olnud täiuslikku plaani edasiseks. Kuid see raske paus andis mulle midagi, mida mul polnud aastaid olnud: aega ja vaimset ruumi, et selgelt mõelda elule, mida ma tegelikult luua tahtsin.

See muutis kõike.

Tempo mahavõtmine ei tähendanud rikkusest loobumist. See andis mulle energiat õppida, uusi sissetulekuallikaid luua, investeerimisest aru saada ja teha oma pere jaoks teadlikumaid valikuid. Mis kõige tähtsam, see aitas mul näha, et aeg ja energia ei ole rikkusest eraldiseisvad. Need on osa sellest.

Oma uues postituses jagan hetke, mis muutis mu suunda ja miks aja loomisest sai mu pere parim investeering.

**Loe täispikka postitust:**
[Miks aja loomine oli minu parim investeering?] Loe siit →

Sinu vabaduse nimel,

Patrick van Diemen

Enamik inimesi teab Mindvalleyt meie seikluste poolest.
Peaaegu keegi ei tea teisest asjast, mille me ehitasime.
Viimase kümnendi jooksul olen vaikselt kokku pannud juhendatud meditatsioonide ja hüpnoteraapia seansside kogu.
Mitte käputäis, üle tuhande, salvestatud selliste inimestega nagu Sadhguru, Paul McKenna ja Marisa Peer.
Tegin seda osaliselt seetõttu, et tahtsin seda ise.
Meditatsioon ja hüpnoteraapia on kaks vahendit, mis on mind kõige rohkem liigutanud, ja ma olin väsinud headest seanssidest, mis olid laiali pillutatud tosinas rakenduses ja sajas järjehoidjas.
Kogu see asi on algusest peale Mindvalley liikmelisuse sees olnud. Mis mulle alati ei sobinud. See tähendas, et ainus viis raamatukokku jõudmiseks oli osta kõik selle ümber olevad asjad.
Nüüd oleme selle lahti teinud.
Mindvalley Meditations on nüüd saadaval eraldi.

Kõik üle 1000 seansi, kohene juurdepääs, 99 dollarit aastas.
See uueneb igal aastal ja saate selle oma seadetes igal ajal tühistada.
Võib-olla olete juba osa sellest kasutanud, seda teadmata.
Ühte seanssi selles raamatukogus on mängitud 860 996 korda.
Selle taga istub veel tuhat inimest.
Avasta kogu raamatukogu: https://www.mindvalley.com/meditations
Ma usun, et enamik inimesi ei lõpeta mediteerimist distsipliini puudumise tõttu.
Nad loobusid, sest üks tehnika ei sobinud neile kunagi igat tüüpi päevadel.
Raamatukogu lahendab probleemi, mida üksik asutus ei suuda.
Vishen
Lakhiani

Seaduse järgi on õpetaja ametlik täiskoormus (1,0 ametikohta) 35 tundi nädalas, mis sisaldab kõiki töökohustusi. [1, 2, 3, 4]
Õpetaja koormuse jaotus
• Kontakttunnid: Täiskoormusega töötava õpetaja nädalas on tavaliselt 21 kuni 24 vahetut õppetundi (kontakttundi) õpilastega.
• Muu õppetöö: Ülejäänud 11–14 tundi on ette nähtud tundide ettevalmistamiseks, tööde parandamiseks, arenguvestlusteks, koosolekuteks ja koostööks lastevanematega. [1, 3]
(allikas: guugu aiaiai)

Aliis Aalmann 20. augustil 2026 Roosiaias
https://www.err.ee/1610115130/aliis-aalmann-slammluuletus-iseseisvuse-taastamise-aastapaevaks
1) Nokitse õigekiri klassikaliseks 2) refereeri, mida õpetajanna ütles

Lugupeetud siinviibijad, vabariikide presidendid!
Kui Arno isaga koolimajja jõudis
oli süsteem õpetajad juba läbi põletanud
õpetaja peab olema missioonitundeline kõiketegev olend, kes on suuteline elama – ei, mitte õhust ja armastusest –, vaid pidevast kahtluse alla seadmisest ja enesetõestamisest
rõhutatakse vajadust õpilasi suunata ise mõtlema, justkui varem poleks keegi sellega tegelenud
rõhutatakse vajadust arendada õpilaste pädevusi, justkui varem poleks keegi sellega tegelenud
on need, kes teavad, mis on õige, ja ülejäänud on õpetajad
tehakse uus visioon, uus kava, mida väljendatakse sõnadega „me“
me peame tegema, aitama, suunama
ent lõpuks see, kes teeb ja aitab, on õpetaja
ta püüab aidata kõik õpilased paadile, et nad ei upuks
ent kas ta kaardistas vee omadused ja paadi asukoha
kas ta tegi kindlaks, millest on paat tehtud ja kuidas reageerib see vee, tuule ja päikesega
kas ta selgitas välja õpilaste individuaalsed vajadused
kas ta arvestas sellega, et kõik ei tahagi olla paadis
ega vees
kõne pidamine roosiaias
on paljuski nagu ühe kontakttunni andmine
ja minu roll on olla inspireeriv ja motiveeriv kõigi jaoks korraga
vajadusel peaksin lihtsustama või just natuke keerulisemalt rääkima
kindlasti jõudma iga indiviidini
tegema seda särasilmselt ja lootusrikkalt
hoidke siis teiegi särasilmsust
juhend palub ühendada liitsõna kaarega, õpilane ringitab sõnu
nimi Kolumbus kirjutatakse ümber nimena Klombus
Aavik on kolme a-ga
koma rea alguses
õpilane ei tea ka kevadel oma paroole, et arvutisse sisse logida
kas õpetaja motiveeris teda ikka piisavalt? selgitas, et paroolid on õpilasele vajalikud?
demokraatia definitsiooniks kirjutatakse „kurb lugu“
samasuguse definitsiooni võiks anda ka meie haridussüsteemile
praegu loevad õpetajad õigeks ka järgmised vastused:
kirjanik Tammsarapuu ja jõgi Missipissi
põhikooli eksamitöös kirjutab õpilane Triinu ja Taavi asemel Tihemets ja Tiina, siis tuleb see õigeks lugeda, sest vähemalt leidis ta õige koha üles, sai aru, et mõlemad nimed algavad T-tähe pealt – hinnata õpilase kasuks
jah, on ka toredaid hetki, inspireerivaid hetki, ent pinnal püsimiseks sellest ei piisa
ja üleüldse ei tohiks ükski õpetaja märkusi panna, sest kodus tuvastasid vanemad, et nende laps pole võimeline ühegi rikkumisega hakkama saama
palun võtta see märkus maha
tõenäoliselt on samasugune tagasiside ka minu tänasele kõnele
palun võtta see märkus maha
selgub, et haridussüsteemi suurim probleem on õpetaja
palun võtta see õpetaja maha
täna ei ole õpetajate päev
aga mure ei küsi tähtpäeva
selle kõige taustal teadvustan ma ka positiivset:
meil on vaba Eesti riik, elujõuline eesti keel ja eestikeelne haridus, mitmekesine kirjandusmaastik
õpetajad, kes usuvad endiselt, et olukord läheb paremaks, kes panustavad jätkuvalt oma energiat noortesse
ärme jätame neid üksi
aga täna on roosiaia pidu – seega nautigem
Head Eesti vabariigi taasiseseisvumispäeva!

Urve Birkavs: Meile tundub loomulik, et kõigepealt tajume olukorda, siis mõtleme ja lõpuks tegutseme.
See mudel on mugav, sest ta jätab mulje, et kusagil ajus on väike “mina”, kes kontrollib kõike.
Neuroteadus aga ütleb:
otsustamine ei pruugi üldse toimuda nii.
Professor Tom James viitab sellele, et aju ei pruugi “langetada otsuseid” eraldi sündmusena.
Pole mingit sisemist juhtimiskeskust.
On hoopis pidev dialoog taju, liikumise ja keskkonna vahel.
Ta toob näite robotist, kellel pole programmeeritud otsustusvõimet.
Robot ei mõtle, ei vali, ei kaalu.
Ja ometi ta liigub nii, nagu tal oleks eesmärk.
Kõik tänu sellele, et taju ja liikumine on otse ühendatud.
Inimene pole sellest väga erinev.
Keha reageerib enne, kui aju jõuab mõelda.
Süda kiirendab enne, kui inimene teab, miks.
Lihased pingestuvad enne, kui mõistus jõuab öelda “ma tunnen”.
Aju ei loo otsust — aju selgitab seda, mis organism juba tegi.
See seab kahtluse alla vana mudeli:
taju → mõte → tegu.
Tegelikult on need ühes ringis, ühes voolus, ühes pidevas tagasisides.
Ja nüüd see osa, mis puudutab inimloomust ja see, mida neuroteadus ei ütle otse, aga vihjab.
Kui otsus ei sünni ühes vaimses keskuses, vaid kogu organismi ja keskkonna koostöös, siis:
– inimene ei ole nii ratsionaalne, kui ta usub
– inimene ei tee valikuid ainult mõistusega, vaid kogu kehaga
– inimene ei kontrolli oma otsuseid nii palju, kui ta arvab
– inimene ei ole “mõtlev olend, kes vahel tunneb”, vaid tundev olend, kes vahel mõtleb
– vaba tahe ei ole hetkeline valik, vaid häälestus, mis kujuneb kogu organismi rütmist.
See on põhjus, miks inimesed ütlevad:
“Midagi tundus vale.”
“Midagi tundus õige.”
“Ma ei tea miks, aga ma tegin nii.”
See pole irratsionaalsus. See on organismi tarkus.
Aju ei vali.
Aju tõlgendab.
Valib organism.
Ja see teeb inimese palju keerulisemaks ja palju huvitavamaks kui ükski lihtne mudel lubaks.

Kas edastasite selle e-kirja? Liituge siin, et saada lisateavet

Filosoof, kes soovib, et koolid lapsi aeglustaksid
Gert Biesta räägib tegelikust põhjusest, miks peaksime hariduses tehisintellekti suhtes ettevaatlikud olema.
SUUR MÕTE

21. JUULI

LOE RAKENDUSES

Hiljutisel algkooli külastusel sattus Gert Biesta vaatepildile, mis teda rõõmustas. Käsitöötoas ulatati lastele avatud kutse: „Siin on teil materjalid, papp, liim ja pulgad. Selle tunni jooksul saate meisterdada kõike, mida soovite.“ Tahvlil polnud näidist ega lõpus ootamas õiget versiooni. See, mis oleks võinud tunduda lihtsa käsitöötunnina, sai tema jaoks tõeliseks kohtumiseks vabadusega.
Nagu Biesta Big Thinkiga vesteldes ütles, on selline ülesanne palju raskem kui öelda, mida teha: „See on silmitsi seismine omaenda vabadusega, kui pead välja mõtlema: mida sa teed, kui keegi ei ütle sulle, mida teha?“
See on ruum, mille kaitsmise eest Biesta – laialt mõjukas haridusfilosoof ja avaliku hariduse professor Maynoothi ülikoolis Iirimaal – on aastakümneid vaeva näinud. Ta väidab, et see on koolides, kus esikohale seatakse kiirus, tõhus õppimine ja mõõdetavad tulemused, kahanenud. Tema jaoks pole miski seda ruumi rohkem minimeerinud kui tehisintellekt: masin, mis on peaaegu loodud selleks, et kiirustada meid teadmatuse hetkest mööda enne, kui meil on olnud reaalset võimalust seda asustada.
Ma saan kogu selle töö sinu eest ära teha
Keelemudelid võivad kiirendada või automatiseerida tüütuid ülesandeid ning tänapäevased mudelid genereerivad enamasti mõistlikku ja viimistletud väljundit, mis võib olla uskumatult mugav. Kuid klassiruumid vajavad vaieldamatult hõõrdumist. Õpilased, kes lasevad tehisintellektil oma esseesid kirjutada, riskivad oma intelligentsuse ja pingutuse loovutamisega süsteemile, mis liigub kiiresti etteantud tulemuse poole. „Mida kiiremini [õpilased] liiguvad,“ ütles Biesta, „seda vähem on võimalusi kõhkluseks, hinnangute andmiseks või ebakindluseks.“
Need on Biesta jaoks kõige olulisemad hetked, sest need panevad õpilase peatuma, teadmatuse rüpes istuma ja silmitsi seisma sügavama küsimusega: mida sa peaksid küsima? Kui kõik on käeulatuses, mida on tark taotleda?
„Tehisintellekt on väga sõltuvust tekitav tehnoloogia. See imeb sind kergesti endasse ja paneb sind siis ennast unustama.“
Gert Biesta

Tehisintellekt ei suuda veel sellistele küsimustele vastata, mis on üks põhjus, miks Biesta eelistab seda mitte vaadelda kui universaalset lahendust ülesannetele ja probleemidele, vaid pigem kitsamalt kui tööriista. Ta pakub puusepa analoogia: kui ainus tööriist, mis sul on, on haamer ja sa arvad, et see saab teha kõike, siis sa pole hea puusepp.
Ennekõike soodustab tehisintellekt sõltuvust. „Suurim väljakutse, mida ma näen, on see, et tegemist on äärmiselt sõltuvust tekitava tehnoloogiaga, mis seetõttu imeb sind kergesti endasse ja paneb sind end unustama,“ ütles Biesta, vihjates, et see on vana oht, mida iga uus digitehnoloogia tsükkel süvendab. (Tehisintellekti sõltuvuspotentsiaali kohta on teaduskirjandust vähe ja see on vastuoluline, kuigi mõned hiljutised uuringud on leidnud käitumismustreid, mis sarnanevad muude digitehnoloogiast sõltuvuse vormidega.)
Biesta tõmbab piiri sotsiaalmeedia (nt TikTok) ja genereeriva tehisintellekti vahel: mõlemad võivad tunduda nii kiired ja koheselt rahuldust pakkuvad, et võib olla raske peatuda ja mõtiskleda selle üle, mida sa vaatad või kuidas sa tehnoloogiatega suhtled. „Enne kui sa arugi saad,“ ütles Biesta, „oled sa selle sees.“
Ta rõhutas, et väljakutse seisneb selles, et säilitada suhe kõigega, mida maailm pakub, kaotamata seejuures iseennast. Hariduses tähendab see õpilaste abistamist võime arendamisel ja säilitamisel peatuda ja küsida: „Kas ma peaksin seda tegema?“
Linnud, loomad ja masinad
Biesta nõustus, et masinad suudavad teha teatud tüüpi otsuseid: neid, mis toimivad reeglite, harude ja otsustuspuude järgi. Kui see, siis too . Masin saab sellega väga hästi hakkama. Kaasaegsed keelemudelid on veelgi keerukamad, toimides pigem tõenäosuste kui rangete reeglite põhjal. Ometi ütles ta, et teatud punktist alates on terve otsustusvõime dimensioon, mida ei saa sellistele protseduuridele taandada. Selline otsustusvõime on seotud kohusetundega: mitte lihtsalt valikute vahel valimine, vaid suuna üle järelemõtlemine, millist suunda peaks võtma.
Kaua enne generatiivse tehisintellekti plahvatuslikku levikut kasutas Biesta selle punkti selgitamiseks lihtsamat masinat: robottolmuimejat. Kui see korra tuppa panna, põrkab see vastu lauajalgu, toolinurki, seinu, võib-olla isegi koera või kassi. Kui see uuesti läbi sama toa saata, kohandab see oma marsruuti, muutudes ruumis navigeerimisel tõhusamaks ja intelligentsemaks. „Kuid robottolmuimeja ei suuda kunagi otsustada, kas tuba, kuhu see pannakse, on puhastamist väärt või mitte,“ ütles Biesta. Lisaks sellele ei saa see küsida, millist maailma selle efektiivsus teenib: „Pange see Putini või Zelenskõi kabinetti ja see teeb lihtsalt töö ära.“
„Haridus peaks tõstatama küsimuse: mida sa õpituga peale hakkad?“
Gert Biesta

See ei tähenda, et masinad ei õpiks. „Õppimine tähendab, et tehisintellekti süsteemid suudavad kohaneda olukordadega, milles nad on,“ ütles Biesta, „ja nad saavad kohanemisel paremaks ja kiiremaks muutuda.“ Kuid tema jaoks jääb moraalne teadlikkus õppimise ulatusest välja. See on ka see, kus inimene eristub nii intelligentsetest loomadest kui ka masinatest. „Ma kasutan sageli iidse Hiina konfutsianistliku filosoofi Xunzi kaunist fraasi : „Lindudel ja loomadel on intelligentsus, aga mitte kohusetunnet,““ ütles ta. „Nüüd võime lisada: „Lindudel, loomadel ja masinatel on intelligentsus, aga masinal [ka] puudub kohusetunne.““ Tehisintellekt võib imiteerida moraalset teadlikkust, aga see tuleb eelnevalt programmeerida – ainuüksi intelligentsus ei saa otsustusvõimeni jõuda. Meil seevastu võib olla kohusetunne. „„Mida ma peaksin tegema?“ on meie jaoks alati küsimus,“ ütles Biesta.
Seepärast rõhutab ta nii kindlalt, et õppimine ei ole hariduse eesmärk: „Minu jaoks on see üks suurimaid segadusi tänapäeva haridusteaduses ja -poliitikas. Inimesed ütlevad: „Kool on õppimise koht” või „Õpetaja ülesanne on panna õpilased õppima”. Kui sa tahad õppida, ei vaja sa kooli ega õpetajat; sa õpid tohutult palju tänaval olles või McDonald’sis töötades.“
Intelligentsus kohaneb; südametunnistus segab vahele. Biesta jaoks on hariduse lõppeesmärk üsna vastuoluline ja provokatiivne: õppimise voogu segada: „Haridus peaks tõstatama küsimuse: mida te õpituga peale hakkate?“ Ilma selliste katkestusteta võib õppimine jätta meid küll keerukaks ja tõhusaks, kuid moraalselt uniseks.
Et aidata õpilastel neid aeglustumise, katkestuste ja läbimõelduse hetki üle elada, kasutab Biesta konkreetseid õppetehnikaid. Üks näide on tuttav refleksiivessee. Juba ammu enne tehisintellekti oli ta näinud, kui kergesti saavad õpilased selles žanris soravaks saada, ilma et see neid üldse liigutaks. Seega hakkas ta tuttava küsimuse „Mida olete õppinud?“ asendama raskemaga: „Kas saate kirjeldada, kuidas olete mingis olukorras olnud?“ – küsimus, mis loodetavasti tõmbab õpilasi tagasi elavasse kohtumisse.

Hoia valu ärkvel
Biesta loodab kaitsta „enesekindlusetuse“ tunnet. „Kui inimesed on endas 100% kindlad, muutuvad nad väga ohtlikuks, sest neil pole enam võimalust oma tegude suhtes kahelda,“ ütles ta. See väike ja ebamugav enesekindlusetuse ruum on tema jaoks moraalse teadvuse alus. Südametunnistusest saab omamoodi topeltteadmine: sa ei tegutse lihtsalt intelligentse organismina, vaid astud iseendaga refleksiivsesse suhtesse. Sa jälgid enda tegutsemist. Ja edasi liikudes küsid endalt, kas peaksid üldse edasi liikuma.
Ta tunnistas, et selle kahtluse hetke elus hoidmine on nõudlik töö. „[Ometi] just seda tähendabki elada inimelu,“ ütles ta, kandes endas korduvat küsimust: „Kuule, oota hetk – kas see läheb nii, nagu see peaks minema? Kas mind tõmmatakse mingis tähendusrikkas suunas?“ See pole niivõrd stabiilne võimekus kuivõrd elupraktika, midagi, mida tuleb ikka ja jälle teha.
„See on täielikult seotud haridusega,“ ütles Biesta. Ta hoiatab haridustöötajaid, kes arvavad, et nad peaksid aitama noortel endas kindlad olla või lihtsalt oma identiteeti leida. Selle asemel saab haridus harjutada katkestamise pedagoogikat: mitte öelda noortele, kuidas elada, vaid katkestada nende teekonda, häirida nende harjumuspärast olemis- ja tegutsemisviisi, et kõhklused jääksid võimalikuks. Ta pöördub sageli tagasi Martin Buberi tabava fraasi juurde: „Meie aja haridustöötajate esimene ülesanne on „hoida valu ärkvel“.“ See valu, ütles Biesta, on südametunnistuse valu, raskus regulaarselt küsida, kas liigutakse õiges suunas.
Kohtumine päris inimesega
Biesta mõtleb tihti, kuidas saaksime üksteist aidata kõhkluse ja läbimõelduse hetki elus hoida, mitte ainult lastel, vaid ka täiskasvanutel, kes elavad ühiskonnas, mis meid igas suunas tõmbab. Üks vastus, pakkus ta välja, on täita oma ja oma laste elu päris asjadega. Reaalsus ei anna meile täpselt seda, mida me tahame, ja see ongi selle kingitus. See katkestab meie voolu. See aeglustab meid. See teeb kõhklused võimalikuks.
„Palju muret tekitab väljakutse, et me enam ei tea, mis on tõde – et meil on post-tõde, võltsuudised ja kõik see,“ ütles Biesta. „Kuid teine kriis on seotud meie arusaamaga sellest, mis on reaalne.“ Tehisintellekt on osa sellest kriisist. See on raputanud piltide maailma, mida paljud kunagi pidasid reaalsuse akendeks. Laiemalt öeldes täidab tehnoloogia elu virtuaalsega, alates kaasahaaravatest digimaailmadest kuni 3D-printeriteni. „Inimesed ütlevad 3D-printerite kohta: „Saate printida kõike, mida suudate mõelda.“ Aga see kõik peab tulema teie mõtlemisest ja materjal ei aita teil näha, et mitte kõik, mida suudate mõelda, pole tegelikult mõttekas teha,“ ütles Biesta.
„Kui puutud kokku reaalsete asjadega, pakub see vastupanu. See ei lase sul nendega teha seda, mida sa tahaksid.“
Gert Biesta

Ta väitis, et see eemaldumine reaalsusest kuulub laiemasse kultuurilisse mustrisse: arenenud maailmas oleme elu korraldanud nii, et saaksime kiiresti ja tõhusalt seda, mida tahame – ostlemine on olemise viis. Ta osutas Paul Robertsi teosele „Impulsiühiskond“ , mis näitab, mis läheb valesti, kui kohesest rahuldusest saab sotsiaalne põhimõte: „Me ei võta kunagi aega, et küsida, mida üldse tasub tahta.“
Kohtumine reaalsusega, rõhutas Biesta, on teistsugune: „Kui puutud kokku millegi reaalsega, pakub see vastupanu. See ei lase sul sellega teha seda, mida sa tahad.“ Aed õpetab seda hästi: taimed kasvavad omas tempos ja nende sundimine sageli hävitab nad. Veelgi keerulisem on kohtumine teise inimesega, kes ei tee tingimata seda, mida me tahame. Mõnikord muutub see vanema elus ilmseks, kui teie laps pöördub ja ütleb: „Ei, ma ei tee seda!“ Sel hetkel kohtute reaalsusega, mis keeldub teie stsenaariumist. Te ei saa lihtsalt kõvemini survestada ja oma tahtmist saada.
Seepärast kutsub Biesta koole üles ümbritsema lapsi aedade, loomade ja reaalsete materjalidega. Kui kõik muutub tekstiliseks ja virtuaalseks, hoiatas ta, kaotame ühe vähestest allesjäänud jõududest, mis suudavad meid veel paigal peatada ja meid enda juurde tagasi kutsuda.

Arukus vs tarkus

Mida 1. septembril ülemaailmsel tarkusepäeval õigupoolest ehk õieti tähistame, tähtsustame – mis tähendust täheldame ja tähele paneme, et arutada ja harutada õigesti?
Tark on arukas hõimu raudvara ja nõustaja. Hallpead austa, kulupead kummarda! Sa pead!
Tarkus tuleb kodust, koolist ja kirikust – ta on hariduse sugulane.
Targutamine ei ole väärikas – pigem näitab, et haritus on puudulik.
Arukus on tervikpilti moodustav haritlase tarkus, mida toetab tegelikkus.
Arusaamine teeb kätteõpitu töökorras ilmapildiks, mis muutub iga hingetõmbega.
Arutlemine ei pruugi olla vaidlemine, vaid koosloomine.
Arutus peab hümni värssides silmas selginemist, ent kõlab ka arulagedusena.
Aruandmine iseenesele ei tekita erinevalt ülemusele ette kandmisest ülimat trotsi.
Mõistus on homo sapiensile antud koos kõnevõimega.
Mõistmine on ühtaegu nii adumine kui oskamine: Jumala antud anne on ülesanne.
Mõistatus on lahendamist ootav küsimus, mis hoiab ristsõnadena mõistuse töökorras.
Teadmine võib olla nii sõnastatud kui lauseteks vormimata, igal juhul on ta lahendus.
Teadvus vormistab meie vastuvõtu ümbritseva keskkonna ilmingutest ja iseendast.
Teadvusetus tähendab nii minestust kui hingeta olemise olukorda, mis ei ole Elu.
Teadvustamine on parimas mõttes pihtasaamine.
Teadmus on üks sõnadest, mida toodab lühenditelembese väikerahva keeleasutus EKI.
Teadlikkus annab kriitikameele, kas ja millal on uudissõnade kasutus teretulnud.
Teadvelolek kui siin ja praegu jälgiv seisund eeldab pigem keskendumist kui gurusid.
Teade on uudis, millel võib, aga õnneks ei pruugi olla hinnanguline värving.
Teadaanne peaks olema täiesti asjalik ja neutraalne miniatuur.
Teadmamees või -naine toob alateadvuse süvahoovustest pigem äratundmisi.
Teadus on faktipõhine diplomeeritud asjatundjate ühislooming.
Uskumus ei armasta faktikontrolli ning pesitseb vandenõuteooriate ja muinasjuttude vahel.
Usk-lootus-armastus on endiselt meid väestav energeetiline ahel, et meid ei päriks ega näriks allaandjate saatus – toiduahel. Ela arukalt, tark!

Kõik-kõik on uus septembrikuus, peaminister uus, uus valitsus? Elame, näeme!
Kirjutatud enne sind.
Carmiolakanal. Tänan südamest!

Andero Pebre: Kui sa kurdad liikluse või ummikute üle tähendab, et sul on auto. Ole tänulik, sest 88% maailma elanikkonnast puudub see luksus.
Kui sa kurdad oma töö üle, tähendab, et sul on ikkagi töö ja sa teenid raha. Ole tänulik, sest 58% inimestel puudub see võimalus.
Kui sa kurdad oma kodu puuduste, kommunaalkulude, või tüütu remondi üle tähendab, et sul on katus pea kohal. Ole tänulik, sest umbes 42% maailma elanikkonnast puudub ligipääs turvalisele ja adekvaatsele elamispinnale.
Kui sa kurdad, et sul “pole midagi selga panna” oma riidekapi ees seistes, mõtle sellele, et sul on valikuvõimalus. Ole tänulik, sest sajad miljonid inimesed omavad vaid riideid, mis neil parajasti seljas on.
Kui sa loed seda teksti oma nutitelefonist või arvutist ja kurdad aeglase interneti üle, siis ole tänulik – umbes 33% inimkonnast pole kunagi elus internetti kasutanudki ning neil puudub igasugune ligipääs digitaalsele maailmale ja sealsetele võimalustele.
Kui sul kõik need olemas – kuulud sa maailmas 10% hulka.

Deivi Monica: Kas Sul on hea olla?
On tore vihmane hommik, ruttama ei pea, kohv on ka nina all?
Pea hoogu!
Kvantfüüsika üks nurgakivi on superpositsioon.
St., et kõigil osakestel on paariline kusagil universumis (aga miks ka mitte multiversumis?), mis on identne ja vastupidine.
Seega, kui Sul siin pühapäevahommikuses Eestis on hea, vaevleb kusagil Su teisik, kellel on väga s… olemine.
Las kohv jahtub ära ja läheb arvuti peale ümber, tekk libiseb maha, kass kuseb nurka…valik lõputu.
Kõik ühtlase keskpära nimel!

Tiit Pruuli: Kui me oleme lollid, pole tanke ja droone vajagi. Siia juurde tasub kuulata Ülle Madise sõnu eilses ETV esinemises, kus ta rääkist viha külvamise algoritmidest. Ja täna hommikul vaatan, et üks ülikooli läbinud inimene jagas jälle kellegi madalalaubalist juttu, kuidas Eestis kõik asjad kuni viimseni perses on. Tee parem asju paremaks, ära jaga tibla rõõmuks lollusi!

Kaja Kallas: Armas isa, viimased 25 aastat on Sul olnud suurtel juubelitel palve, et ma peaksin kõnet. Sest siis on Sul võimalus kõigile kõnesoovijatele ära öelda kuna Sinu hinnangul on juubelitel peetud kõned reeglina ikka mitte juubilarist, vaid sellest, kuidas kõnepidaja juubilari tunneb ja seejärel kõnelejast endast ja see kõik võtab liiga palju aega. Sina aga tahtsid kiiresti minna tantsimise, söömise-joomise ja pidutsemise juurde. Nii kehtestasidki Sa enda juubelitel reegli, et kõnet saavad pidada ainult Sina ja mina. Aga täna meil pidutsemiseks põhjust ei ole ja ma olen kindel, et sulle oleks meeldinud kuulata inimesi rääkimas sinust nii palju head. Aga nagu meil kokkulepe on olnud, püüan ka oma osa ära teha.
Kui uudis Su lahkumisest sai avalikuks, saime vennaga palju sõnumeid sisuga, et teie isa oli suur mees. Oluline mees. Eks sa olidki, tegid palju Eesti jaoks. Ja me oleme Sinu üle nii uhked. Sa olid nii mitmegi olulise otsuse ja sündmuse taga, mis Eesti elu on mõjutanud. Iseseisvalt majandava Eesti ettepanek, Eesti kroon, ettevõtete tulumaksu ärakaotamine jne. Aga minu ja mu venna jaoks olid Sa eelkõige isa. Väga hea isa. Hea inimene läbi ja lõhki. Oma vanemaid valida ei saa, aga meil on vennaga ikka hullupööra vedanud.
Sul on inimeste suhtes alati olnud väga positiivne hoiak. Üldiselt Sa usaldasid inimesi, kui just ei olnud tõendatud vastupidist. Tänu sellele oli Sul palju sõpru ja häid tuttavaid. Aeg-ajalt said ka kõrvetada, kui keegi Su usaldust kuritarvitas, aga Sinu põhimõte oli siiski, et inimeste usaldamisest on tunduvalt rohkem võita kui kõiki kahtlustada. Nii oligi Sul sõpru ja tuttavaid erinevates vanustes, erinevatelt aladelt ja erinevatest rahvustest. Sa õpetasid meile vennaga varajasest noorusest, et kõiki inimesi tuleb kohelda austusega. Ametikohad, töökohad, positsioonid tulevad ja lähevad, aga see, kes sa oled inimesena, jääb. Ja Sa ise olid meile selles osas suureks eeskujuks.
Uute tutvuste kõrval õpetasid Sa hoidma neid sõpru, kes on sinu kõrval olnud läbi elu. Nii oli ka Sinul emaga ülikooliaegne sõpruskond, kes siiamaani tihedalt koos käib. See sõpruskond oli ärgas ja alati valmis vaidlema ja arutama ühiskonna sõlmpunktide üle, aga vähem olulised ei olnud peod.
Sulle on alati väga meeldinud pidutseda. Kui oli midagi tähistada, siis tuli tähistada. Sinu elurõõm nakatas kõiki. Kõiki sünnipäevi, pulma-aastapäevi ja muid tähtpäevi tähistati meie peres suure seltskonna ja peoga. Alati olid Sa valmis kaasa minema erinevate avantüüridega ja Sulle meeldis neid ka ise korraldada. Olgu see siis pulma-aastapäevaks korraldatud jalgrattamatk Viljandist Tartusse, minu sünnipäeva orienteerumisvõistlus pöörases vihmasajus või isegi alles 2 aastat tagasi venna ufoteemaline juubel, kuhu Sa koos emaga ei pidanud paljuks tulla kohale tulnukateks riietatuina.
See iseenda mitte-liiga-tõsistelt võtmine ja huumorimeel on midagi, mis aitas Sind läbi elu. Nalja sai meil alati palju. Ja mitte ainult pidudel. Sa võisid alati visata mingi suvalise vimka. Näiteks kirjutasid üks kord meili alla „Siim E.Kallas“. Kui küsisime, mis „E“ see nüüd on, teatasid, et see on Su artisti nimi . Kord oli Püünsis naabrite juures koosviibimine, kuhu naabrid olid kutsunud ka kaugemaid sugulasi. Need olla väga pabinas olnud, et Siim Kallas tuleb ka. Naabrid rahustanud, et oh ei, ärge kartke, Siim on väga lihtne inimene. Sina aga otsustasid teha nalja ja siseneda peole frakis kandes kõiki oma ordeneid. Vaestel külalistel läks tükk aega toibumiseks ja mõistmiseks, et tegemist ikka on ikka „lihtsa“ inimesega.
Oleme alati teadnud, et meil on väga tark isa. Aga Sa ei ärbelnud oma teadmistega kunagi. Uudishimu kogu maailma vastu säilis Sul elu lõpuni. Alati olid Sa valmis uusi asju lugema või uurima ja endale selgeks tegema. Oma loengute ettevalmistamist Tartu Ülikoolis nautisid täielikult ja harvad ei olnud korrad, kui sa selle käigus helistasid, et „kuule, vaata, mis mõttele ma sattusin, ehk sul võiks sellest kasu olla“. Ma tegelikult oleks tahtnud su loenguid kuulata, sest ettevalmistatud materjal oli nii põnev. Üliõpilaste nooruslik seltskond sobis Sulle väga hästi.
Eks sa andsid meile edasi ka eluks muidu vajalikke isalikke õpetussõnu. Näiteks rääkisid sa, et ülikooli ajal oli üks sõber soovitanud, et kui oled purjus, võta pits vana Tallinnat koorega, see lööb kaineks. Sinu poolt meiega jagatud elukogemus oli, et ärge proovige, see ei tööta.
Uudishimu tõttu ja tänu asjaolude kokkulangemisele sattusid Sa Mnemoturniiri tegema. Tol ajal kuulasid seda saadet vist küll peaaegu kõik. Eks sellega seoses tuli ette naljakaid seiku, kus inimesed küsisid Sinu käest kõikvõimalikkude asjade kohta. Sulle endale meeldis kõige rohkem näide, kus suvalises kohvikus üks härra tuli Su juurde ja küsis: „no ütle, mis on „Tähekese“ tiraaz?“ (Härra üllatuseks sa isegi teadsid seda). Siiamaani valmistasid regulaarselt ette mälumängude küsimusi ja testisid neid ka meie peal. Sinu sõnul on hea küsimus viktoriinis, mitte see, mille vastust keegi ei tea, vaid see, mille vastuse peale inimesed võiksid arutlemise käigus lõpuks jõuda. Enne internetti olid Sina meie „internet“, kellelt sai kõike küsida. Sul oli tohutu lugemus ja seeläbi ka meeletu teadmiste pagas. Sinuga ei saanud näiteks kunagi teha nalja, et „mis on Alzeimeri eesnimi? – ei tea- …no sealt see hakkab…“, sest Sa teadsid kohe, et Alzeimeri eesnimi oli Alois .
Vaatamata suuretele teadmistele ei arvanud Sa ometi, et elul pole Sulle enam midagi õpetada. Pigem vastupidi. Sa tõesti jälgisid põhimõtet, et inimene õpib kogu elu. Veel hilises vanuses võtsid ette prantsuse keele ja tegid endale selgeks kliimamuutuste teema. Oli ka asju, mida sa ei pidanud vajalikuks ära õppida, näireks suurem asi meistrimees sa ei olnud. Põrandaliistud meie Mustamäe korteris olid aastaid panemata.
Sa pole kunagi väitnud, et sinu käes on tõemonopol, aga sind jäädi kuulama. Sul oli haruldane oskus ka teisi kuulata. Rahulikult, tähelepanelikult ja päriselt kohal olles. Seetõttu tulidki nii paljud inimesed Sinu juurde oma muredega ja küsisid Sinu käest nõu. Mul endal muidugi tohutult vedas, sest käies Sinu jälgedes olid Sa ainus inimene, kes tõeliselt teadis karisid, mida see amet kaasa toob ja oskasid viidata ohtudele, mida noorpoliitik sugugi ei märganud. Tänu Sinu nõuannetele olen nii mõnegi vea jätnud tegemata.
Aga Sa andsid alati nõu, öeldes, et ega ma lõpuni kõike ei tea ja vastutus on ikka sinu. Otsuse pead tegema ise. Sa olid läbi ja lõhki liberaal. See väljendus juba väikesest peast meie soovide austamises. Sina ja ema ei suunanud meid kunagi teie poolt valitud rajale. (Vähemalt mitte nii, et me vennaga oleks sellest aru saanud . Sa uskusid kõigi inimeste õigustesse ja vabadustesse ning käitusid selle järgi ka ise. Kui hakkasin mõlgutama mõtteid poliitikas osalemisest, siis oli Sinu esimene reaktsioon, et „ahsoo, aga mis erakonnaga sa mõtled liituda..?“
Oled öelnud, et Sinu vaateid mõjutas väga Coudenhove-Kalergi raamat „Totaalne riik. Totaalne inimene“, aga mööda ei saa sinu perekonna mõjutustest. Sinu ema oli tõeline eestiaegne proua ja seda meelsust sa kandsid endas edasi. Seetõttu pidasid ülioluliseks Eesti kultuuri ja keele kestmist. Igal jõululaupäeval tulid Sul esitamisele uued luuletused Eesti luuletajate (peamiselt Betti Alveri) varasalvest ja meie nooremad pidime tihti silmad maha lööma, et meie ikka kordasime aastast aastasse vanu. Ka teatrisse suhtusid sa suure austusega ja pidasid lugu heast muusikast. Olgu see siis rahvusooper „Estonia“ kõik esietendused, mis te emaga ära vaatasite või erinevate Eesti väiketeatrite lavastused, mida kõrgelt hindasite või ERSO kontserdid, kus olite regulaarsed külalised. Ajaloo edasikandmine järeltulevatele põlvedele läbi teatrikunsti on Sulle olnud nii oluline, et oled koos emaga asutanud fondi, mis juba peaaegu 20 aastat toetab Eesti ajaloo mõtestamist teatris.
Sa olid elav kehastus Gustav Suitsu ütlusest, et jäägem eestlasteks, aga saagem ka eurooplasteks. Mäletan hästi, kuidas sa alguses ei tahtnud sugugi Eesti volinikuks Brüsselisse minna, aga töötamine Euroopa keskel sobis sulle nii hästi. Kõik see Euroopa riikide kultuur, erinevad rahvused, põnevad väljakutsed. Naersime vennaga, kuidas meie silme all kehastusid Sa lugupeetud kesk-Euroopa härrasmeheks, kellel ei olnud Ida-Euroopa taagast tulenevaid komplekse.
Kui olid saanud ka välismaal elamise ja töötamise kogemuse, siis naastes teatasid sa, et kavatsed nüüd minna pensionile ja kirjutada raamatu. Saame näha, mõtlesime meie. Ja saimegi – ei olnud sul seda püsivust pensionile jääda. Peale naasmist lisasid oma CV-le veel Viimsi vallavanema, Riigikogu aseesimehe. Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimehe ja Riigikogu liikme ametikohad. Ja igal pool ikka häid meeskondi ehitades ja uusi sõpru saades.
Selle kõige kõrval olid sa pere jaoks alati olemas. Sinu tähtsusjärjekorras esimene oli alati ema. Tänapäeval on suhteliselt haruldane, et inimesed on koos 56 aastat, neist 54 abielus. Vaadates teie noorpõlvepilte, võib pealiskaudsel vaatlejal tekkida küsimus, mida minu kaunitarist ema küll sellises lõnguses leidis. Aga ema on öelnud, et teda võlus see, millise austuse ja armastusega Sa oma vanematest rääkisid. Oma vanaisast ja suguvõsast oled kirjutanud suisa kaks raamatut, millest kumab uhkus ja armastus oma juurte vastu. Pere oli Sulle väga oluline. Aga ikka selles järjekorras – kõige pealt ema ja alles siis lapsed ja lapselapsed. Mäletan hästi, kui hinge värisedes tulin teile ütlema, et kolin välja. Kujutasin ette, kuidas Sa ütled, et vara veel ja püüad mind ümber veenda. Sina aga vaatasid emale otsa ja ütlesid, „väga hea. Teeme Kaja toast siis raamatukogu“ . Sinu armastus ema vastus kumas läbi kõige. Ikka aeg-ajalt õhkasid sa möödaminnes, et teie ema näeb ikka pagana hea välja .
Pere on meil alati olnud väga kokkuhoidev. Kui ühel või teisel on olnud raske, siis on meil mantra „et läheb, kuidas läheb, meie armastame sind ikka“. Ja see annab rasketel hetkedel palju jõudu. Tean, et suutsime ka sulle rasketel hetkedel jõudu anda, sest oled ise öelnud, et perekonna tugev tagala on sulle andnud julguse võtta ette enneolematuid riske.
Vaatasime vennaga 20 aastat tagasi tehtud ETV saadet „Tähelaev“ ja seal küsitakse Sinu käest, et kas on midagi, mis on sul jäänud tegemata või mida sa tahaksid veel teha. Ja sa ütled, et tahaksin raamatu kirjutada. Pärast seda jõudsid sa välja anda tervelt 5 raamatut, kirjutada ka 6-nda, mille ilmumist sa paraku ära ei jõudnud oodata. Mul on selle üle nii hea meel, et sul tõesti ei jäänud midagi tegemata, mida sa tahtsid teha. Kui vaadata sinu elulookirjeldust, siis tundub, et aastaid oli Sul tunduvalt rohkem, kui tegelik number näitab. Sa tahtsid elada ja oskasid elada ning elasid ilusa elu, kus oli nii palju saavutatut, aga ka nii palju toredaid inimesi, rõõmu, nalja, armastust.
Öeldakse, et inimene elab kuniks elab tema mälestus. Neid inimesi, kes sind mäletavad, on palju. Seega elad sa edasi, kuigi sulle helistada ja sind kallistada enam ei saa. Head kerget teed sul minna, kallis isa.

Helenad
Teeme aitab! Otsus paluda näitlejatar Helena Lotman esitama tütre kõne (kuri)kuulsa Siim Kallase teelesaatmisel oli kuninglik.Ka Semperi supertaieses „Kus olid sina?“ saadeti Helena eesliinile. Seekord sündis puhas ja leebe, helge ja lepitav etüüd. Tuletas meelde juutuuber Hensugusta – Henri Karpov – hüüatust lõputu lumesaju ja -rookimise ajal.
Praegu oli see etteaste Estonia kontserdisaalis kui hell ohe, kutse lõputut vaenamist lõpetama või vähemalt pausile panema. Suurmehe lahkumise ajal ja järel näitasid ootamatult arvukad isiksused inimlikkuse ja eetika vaakumit – loomulikult jätkavad nemad veel kaua vaakumist ja ka üksteise kõride närimist – mis tähendab rahvuskehandi nõrgestamist. Tsiteerides pr Lotmani isa Tiit „Go“ Pruulit: „Kui me oleme lollid, pole tanke ja droone vajagi. Siia juurde tasub kuulata Ülle Madise sõnu eilses ETV esinemises, kus ta rääkist viha külvamise algoritmidest. Ja täna hommikul vaatan, et üks ülikooli läbinud inimene jagas jälle kellegi madalalaubalist juttu, kuidas Eestis kõik asjad kuni viimseni persses on. Tee parem asju paremaks, ära jaga tibla rõõmuks lollusi!“
Ajaloos on Helena-nimelisi hoiatavaid näiteid piisavalt: Trooja Helena – Kreeka mütoloogia – röövimise tõttu puhkes Trooja sõda. Püha Helena – Rooma keisri Constantinus Suure ema oli ristiusu pühak, aga pühakuks saadakse reeglina märtrina…
Helena Rubinstein, kelle perekonnanimi külvab ilmselt juudiviha, nagu Maarjamaal magedaks kombeks, oli Poola-Ameerika ärinaine, kosmeetikaimpeeriumi rajaja ning üks maailma esimesi naismiljonäre.
Helena nimi pärineb ladina keelest ja selle tähendus on „helge“ ja „särav“ ning ta on olnud keskajast saadik armastatud nii slaavi kui ka ingliskeelsetes kultuurides. Helena on elegantne ja ajatu nimi, mis kannab endas positiivset tähendust ning seostub valguse ja ilu sümbolitega.
Eestis on nimi tuntud oma graatsilise kõlaga. Helena nimega seostub intelligentsus, sõbralikkus ja enesekindlus, mis laieneb ka lühivormile Hele – nt prof Hele Everaus.
Ka Helena Tulve on professor – Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Lotman ja Merzin teostavad ennast aktrissidena: esimene Draamateatris, NO99s, filmides ja seriaalides, teine Vanemuises ning samuti liikuvates piltides.
Nime teisend Helene toob meelde Vannari ja Tedre. Kuuldes Helen Adamsoni teisendit itaalia laulust laiendagem palun see tunne universaalseks tingimatuks armastuseks:

Teeme aitab! Maailm on väsinud vihkamast – nii ütles Mahatma Gandhi eesti keeles tänu Linnart Mällile „Loomingu Raamatukogus“ 1969. aastal tema pärast teist maailmasõda kirjutatud tekstide kogumikus, tõlkija pani sellise koondpealkirja.
Me ei tea, kas praegu planeedil toimuv on kolmas maailmasõda. Me teame, et kadunukesi ja pühadusi austamata pannakse üksteisele hoo ja hoobita näkku igas asendis ja iga ilmaga. Me teame, et Indira Gandhi – oma riigi esimene naispeaminister – ei olnud Mahatma, vaid Neru tütar. Olles harjunud Brežnevi üle irvitama, ei mõista me, miks nad Gandhiga sõbrad olid.
Ütle mulle, kes on su sõbrad ja ma ütlen, kes oled sina ise. Lõpetuseks ansambli Genialistid „Helena Wanje“ Ivar õllu sõnadega ja esituses, olge lahked!

Kui ei tea, mida teha, ära tee mitte midagi.
Kell 11 esilinastub Carmiolakanalis Murutaride pusakond.
Kell 12 on jumalateenistus.
Kell miski on alati miski…
Küll saab.
Küllalt saab.
Ja saabki.
Ja nii ongi.
Rahu!

Kas edastasite selle e-kirja? Liituge siin, et saada lisateavet

Trükikirjaoskuse hääbudes moondub meie arusaam tõest
Trükipress andis meile objektiivse tõe. Sotsiaalmeedia muutis tõe taas hõimuliseks. Tehisintellekt võiks selle muuta millekski hoopis muuks.
SUUR MÕTLE JA ANDREI MIR

25. AUGUST

LOE RAKENDUSES

Andrei Miri poolt
Igal meediumil – trükimeedial, televisioonil, sotsiaalmeedial – on oma leping tõega. Trükikirjaoskusest eemaldudes eemaldume ka objektiivse tõe tingimustest, mida see toetab.
Suulisus ja olukorratõde
Enne kirjaoskust oli inimeste arusaam tõest rajatud „eluskogemusele“, olgu see siis hõimu- või individuaalne kogemus. Faktid defineeriti olukorrapõhiselt, neid testiti tulemustega ning need talletati isiklikku ja kollektiivsesse mällu. Kollektiivne mälu oli vastupidavam kui ühegi üksikisiku mälu, kuid see kaldus siiski selle poole, mida inimesed tõesuseks vajasid. Ilma välise dokumentatsioonita, mis seda fikseeriks, sai minevik end vaikselt ümber kujundada, et see sobiks olevikuga.
Suulises kultuuris oli tõde situatsiooniline: suhteline, kontekstuaalne, läbiräägitud ja kohandatav.
Näiteks jutustasid antropoloogid Jack Goody ja Ian Watt loo Gonja osariigist Põhja-Ghanas. Riigi alusmüüt väitis, et asutaja Ndewura Jakpa tuli sellele maale kulla järele, vallutas põlisrahvad ja pani oma seitse poega nende peavaldasid valitsema. Seega olid nende järeltulijad seitsme provintsi seaduslikud valitsejad. Briti ametnikud jäädvustasid selle loo 20. sajandi alguses. Kuid siis ühinesid kaks peavalda teistega. Kui britid selle müüdi 60 aastat hiljem uuesti jäädvustasid, väideti, et Ndewura Jakpal oli ainult viis poega, mis legaliseeris viis peavalda. Keegi peale brittide, kes juhtumisi „kviitungid” alles hoidsid, ei näinud mingit poleemikat.
Goody ja Watt nimetasid seda „sotsiaalseks amneesiaks“. Kirjaoskajad ühiskonnad revideerivad samuti oma minevikku – aga nad peavad vaidlema vastu ülestähendustele, mis neile vastu räägivad. Suulises kultuuris selliseid ülestähendusi polnud, seega revideerimine ei jätnud auke. Suulisus võimaldas hõimul minevikku kohandada vastavalt oleviku vajadustele. Mitte ainult isiklik, vaid isegi kollektiivne tõde oli situatsiooniline: suhteline, kontekstuaalne, läbiräägitud ja kohandatav.
Kirjutamine ja objektiivse tõe tekkimine
Nagu kirjaoskuse uurija Eric Havelock ütles, eraldas kirjutamine teadaoleva teadjast. Mälust väljapoole jäädvustatud sündmuste lihtne jäädvustamine tõi kaasa revolutsiooni: tõde sai nüüd eraldada elukogemusest ja käsitleda abstraktse mõtlemise abil.
See kirja ja tähestiku poolt juhitud abstraktsiooni mõju muutis dramaatiliselt tõe epistemoloogiat. Tõde ei olnud enam seotud inimese või hõimu kogemusega. Nii jõudis Aristoteles, üks esimesi proosas kirjutanud filosoofe, järeldusele: „Platon on mulle kallis, aga veelgi kallim on tõde.“ Abstraktse tõe valimine mentori või vanema asemel oleks olnud vaieldamatult ennekuulmatu vaid paar põlvkonda enne Aristotelest. Abstraktse tõe printsiip, mis valitses suhete üle, laienes seejärel teadusesse, õigusse ja ühiskondlikku ellu, nagu kajastub näiteks Rooma õigusmaksiimis Dura lex, sed lex („Seadus on karm, aga see on seadus“).
________________________________________

Me teame, et teie, Suured Mõtlejad, armastate uusi ideid. Yuval Noah Harari teosest „Sapiens” kuni Malcolm Gladwelli teoseni „Outliers” – Shortform viib teid kiiremini oluliste teadmisteni.
Big Thinki lugejad saavad Shortformi tasuta proovida ja saada oma paketist 49% allahindlust.
SAA LÜHIKORRALDUSELT 49% SOODUSTUST
________________________________________
On laialdaselt tunnustatud, et trükkimine tegi raamatud massidele kättesaadavaks. Vähemtuntud, kuid tõenäoliselt olulisem oli trükkimisega kaasnenud teadmiste ühtsus. Enne 1440. aastat kippus käsikirjade käsitsi ümberkirjutamine koguma vigu ja tekitama samast tekstist vastuolulisi versioone. Trükkimine lõi mehhanismi, mis ühendas teadmised – ja tõe.
Pärast trükipressi levis ühtlase ja objektiivse tõe põhimõte kogu ühiskonnas valitseva intellektuaalse ja eetilise põhimõttena.
Hea näide on kaardid. Trükitud kaardid muutsid „reaalsuskontrolli“ põhimõtteid. Trükkimine kiirendas ja laiendas identsete eksemplaride levikut, võimaldades rohkematel inimestel näha sama küljendust ja lahknevusi kiiremini märgata. Erinevalt käsikirjakultuurist muutis trükkimine parandamise kiireks, kollektiivseks ja rahvahulga abil toimivaks protsessiks.
Selle protsessi käigus kaotasime paradiisi – või vähemalt selle koha kaardil. Tänu rahvahulga abil tehtud reaalsuskontrollile muutus täpsed ja ühtsed kaardid külluslikuks, mis juhtis tarbijaid eemale vähem usaldusväärsetest kaartidest, nagu Elizabeth Eisenstein oma 1979. aasta raamatus „ Trükipress kui muutuste agent“ märgib . Enne seda sisaldas enamik käsitsi joonistatud kaarte Eedeni aeda. Kuid kui trükkimine reaalsuskontrolli kiirendas, hakkasid kaardiväljaandjad „paradiisi sellest maailmast välja jätma, kuna selle asukoht oli liiga ebakindel,“ kirjutab Eisenstein.
Trükikirjaoskus aitas ilma eriliste pingutuste või ekspeditsioonideta, lihtsalt oma tehnoloogiliste tingimuste kõrvalmõjuna, kehtestada paljude asjade kohta objektiivsema tõe. Ühtse massihariduse kaudu (mis on samuti trükikirjaoskuse kõrvalsaadus) levis ühtlase ja objektiivse tõe põhimõte kogu ühiskonnas valitseva intellektuaalse ja eetilise põhimõttena.
Elektrooniline meedia: Tõde muutub sihtrühmaspetsiifiliseks
Kommunikatsiooniteoreetik James Carey väitis, et telegraaf oli esimene meedium, mis eraldas kommunikatsiooni transpordist. Kui elekter vabastas kommunikatsiooni mis tahes füüsilisest kandjast, muutus see praktiliselt hetkeliseks, mis viis lõpuks teabe külluseni.
Elektroonilise ajastu jooksul – raadiost televisioonini – muutus uudiste ja meelelahutuse hulk külluslikuks. Meediatootjad pidid oma toodete publikule turustamiseks kõvasti tööd tegema. Lasswelli kommunikatsioonivalemi – „Kes ütleb mida millisel kanalil kellele ja millise mõjuga?“ – kohaselt muutus „kelle“ olulisemaks kui „millele“. Meediatoodang nihkus sisu tootmiselt konkreetsele sihtrühmale suunatud tegevusele. Ajalehed olid pikka aega kõnetanud kindlat lugejaskonda – parteiline ajakirjandus valis oma sihtrühma poliitilise tausta järgi. Elektrooniline meedia lisas mõõtmise: sihtimisest sai pidev, kvantifitseeritud ja kohene.
Elektroonilise meedia ajastul nihkus kirjutamise ja trükkimise kaudu edendatud tõe printsiip sotsiaalse kontekstualiseerimise ja inimeste valikutest sõltuvuse poole.
Mitte juhuslikult võimaldas elektrooniline meedia mõõta ka seda, mida publik soovib. See sai alguse 1937. aastal, kui Paul Lazarsfeld ja Frank Stanton Columbia ülikoolist kavandasid „programmianalüsaatori“ – seadme, mis registreeris kuulajate reaktsioone raadiosaadetele. Katsealused kuulasid saadet ja vajutasid vasakule või paremale nuppu, et märkida, mis neile meeldis või ei meeldinud. Nii leiutati muide esimene „meeldib“ nupp, 70 aastat enne sotsiaalmeediat. Seade võimaldas uudiste ja reklaamide tootjatel näha, millist tüüpi sisu erinevad publikuliikmed eelistasid. Sarnased meetodid võeti televisioonis kasutusele 1940. aastate lõpus. 1990. aastateks oli tekkinud terve publiku mõõtmise tööstusharu. Spetsiaalsed kaugjuhtimispuldid ehk „inimesemõõtjad“ jälgisid leibkondade individuaalseid valikuid. Hinnangud, mis olid trükiajastul võimatud, hakkasid sisu tootmist defineerima.
Nende andmete abil kohandasid produtsendid sisu mitte ainult laiadele sihtrühmadele, nagu lapsed, mehed või naised, vaid ka konkreetsetele segmentidele, nagu „vanemad töölisklassi mustanahalised mehed” või „keskklassi üksikemad valged emad”. Identiteedi järgi sihtrühma täpne sihtimine parandas saadete ja reklaamide edastamist, aga tõi ka grupiidentiteetidele keskendumise massikultuuri ja avalikkuse teadvusse.
Nagu filosoof ja meediateoreetik Marshall McLuhan täheldas, sai kasutajast sisu. Postmodernistlikud teooriad väitsid, et tõde pole midagi muud kui kultuuriline konstruktsioon – mitte kunagi objektiivne, alati kellelegi kuuluv. Polnud juhus, et postmodernism tekkis koos televisiooniga. Nii postmodernismi kui ka televisiooni jaoks oli tõde publikuspetsiifiline.
Kirja ja trükikunsti edendatud tõe printsiip – ratsionaalsus, objektiivsus, universaalsus, ühetaolisus – nihkus sotsiaalse kontekstualiseerimise ja inimeste valikutest sõltuvuse suunas. Alanud oli pöördumine absoluutselt tõelt suhtelisele tõele.
Digitaalne meedia: tõde kui meeldimiste ja jagamiste kaudu referendum
Internet ja sotsiaalmeedia andsid miljarditele inimestele juurdepääsu mitte ainult teabele, vaid ka eneseväljendusele. See hävitas vanad väravavalvurite mehhanismid, mida suuresti kontrollisid eliit, mis viis selleni, mida Martin Gurri nimetas teoses „ Avaliku mäss “ „autoriteedi kriisiks“. Peagi järgnes epistemoloogilis-autoriteedi kriis.
Kirjaoskus julgustas inimesi ideedele reageerima, samas kui digitaalne meedia julgustab meid üksteisele emotsionaalselt ja impulsiivselt reageerima, tuues tagasi hõimude suulisusele iseloomulikud tingimused. Kuid sotsiaalmeedias ületab sotsiaalne reaktsioonivõime vanu hõimutingimusi suurusjärkude võrra, kuna interaktsioonid on kiiremad ja ulatuslikumad. Traditsioonilistes hõimudes lepivad inimesed tavaliselt lühikeste kohanemisperioodide järel stabiilsete hierarhiatega. Digitaalsed superhõimud puutuvad pidevalt kokku päästikute ja uudsusega ning algoritmid õhutavad kasutajaid veelgi parema kaasatuse poole. Digitaalsed rahvahulgad segunevad erinevate teemade ja mandrite vahel ning ei lepi kunagi päriselt stabiilsete hierarhiatega. Kogu ökosüsteem on pidev kaklus. Seetõttu on „digitaalne suulisus” steroididel suulisus.
Seda äsja tekkinud terminit, digitaalset suulisust, mõistetakse sageli valesti selle „suulisuse” komponendi tõttu. Meediaökoloogias ei tähenda suulisus vs kirjaoskus ainult kuulamist vs lugemist, vaid pigem süvenemist vs eemaldumist. Seega ei puuduta digitaalne suulisus niivõrd taskuhäälingusaateid ja lühireportaaže, kuivõrd seda, kuidas inimesed sukelduvad impulsiivsetesse ja kohestesse digitaalsetesse interaktsioonidesse oma keskkonnaga, mis on nüüd digitaalne, ja üksteisega, just nagu hõimude suulisuses.
Digitaalajastul on tõde omandanud uue kontrollimisvormi, millele on äärmiselt raske vastu panna: viiruslik levik.
Digitaalmeedia muutis teksti sõnumite saatmiseks. Nii nagu suuline kõne integreerus meie loomulikku käitumisse füüsilises reaalsuses, on sõnumite saatmisest saanud meie digitaalse käitumise alus. Kuna trükkimine ja koputamine asendab teisi suhtlusvorme, kahaneb mõtlemise ja käitumise vaheline eraldatus – Havelocki teadaoleva ja teadja vahel. Abstraktne ja süstemaatiline teadmine on pöördumas „teadmiseks“, mis põhineb „elus kogemusel“. Tõde muutub taas situatsiooniliseks, suhteliseks, läbiräägitud ja hõimupõhiseks.
Elektroonilise meedia algatatud tõe sotsiaalse kontekstualiseerimise protsess oli lõpule viidud. Meil on isegi ajatempel selle kohta, millal see juhtus: Oxfordi sõnaraamat valis 2016. aastal aasta sõnaks sõna „post-truth“. Sõnaraamat defineeris „post-truth“ kui seost „oludega, kus objektiivsed faktid kujundavad avalikku arvamust vähem kui emotsioonidele ja isiklikele veendumustele apelleerimine“. Aasta hiljem valis Collinsi sõnaraamat aasta sõnaks „fake news“.
Trükikultuuril oli muidugi oma valed – 19. sajandi pennipress ja kollane ajakirjandus müüsid neid ohtralt. Digitaalse meediaga muutus aga verifitseerimise mehhanism ise. Digitaalajastul on tõde omandanud uue verifitseerimise vormi, millele on äärmiselt raske vastu panna: viiruslik levik. Kui trükikultuur levitas seda, mis oli oluline, siis digitaalkultuur käsitleb olulisena kõike, mida levitatakse. Viiruslik levik kujundab tõde võimsamalt kui vanad väravavahid, raamatud ja eksperdid kunagi tegid. Tõest on saanud meeldimiste ja jagamiste kaudu referendum.
Tsivilisatsioon loobub trükiajastu tõe mõistest. Tagantjärele vaadates näib see periood olevat absoluutse, objektiivse tõe haripunkt. See kestis ajaloos vaid lühikese perioodi, umbes 500 aastat, mida põhjusega nimetatakse „Gutenbergi sulgudeks“. Sulg sulgub.
Tehisintellekt ja tõde: reaalsuskontrolli jaoks pole enam reaalsust
Laialdaselt kasutatavad suured keelemudelid (LLM-id) on olnud olemas vaid paar aastat, kuid me näeme juba sama ulatuslikke tagajärgi nagu kirjutamise, trüki või televisiooni ajastul. Tehisintellekti suurim mõju tõe epistemoloogiale seisneb selles, kuidas see tingib meie suhet reaalsusega.
Kuna jagame internetti üha enam tehisintellektiga, kohandame oma nägemis-, kõne- ja mõtlemisviisi selle jagatud keskkonnaga. Tehisintellekti jaoks oleme ainus reaalsus meie ise. Meie anname tehisintellektile oma keele kognitiivsete struktuuride õppimiseks, seega on meie kaasatus tehisintellekti jaoks ülioluline ja olulisem kui tõde. Tehisintellekt jätkab meiega rääkimist olenemata kõigest, olles suuresti ükskõikne tõe ja reaalsuskontrollide suhtes, sest tal pole reaalsust peale selle, milles meie temaga suhtleme.
LM-idel on praegu reaalsusega vähe seost ja vähe vajadust selle järele. Mis selles uues paradigmas tõde on, tuleb veel kindlaks teha.
See ei tähenda, et tehisintellekt ohverdab tõe kaasatuse nimel, nagu seda teeb digitaalne meedia. See tähendab, et tõde kui intellektuaalne või eetiline imperatiiv tehisintellekti reaalsuses vaieldamatult ei eksisteeri. Muidugi on tõde meie, inimeste jaoks endiselt oluline ja me saame tehisintellekte parandades anda endast parima, et seda säilitada. Kuid elektrooniline ja seejärel digitaalne meedia on meie parima juba õõnestanud.
Veelgi hullem on see, et inimese ja tehisintellekti jagatud keskkonnas väheneb inimese osakaal. Mida kaugemale me generatiivse tehisintellektiga areneme, seda rohkem sisu tehisintellekt toodab. Esimestes iteratsioonides taaskasutas tehisintellekt inimeste loodud sisu, kuid peagi hakkab see sööma omaenda varasemaid väljundeid, mille eesmärk polnud juba reaalsust peegeldada, vaid tähelepanu köita, nn tehisintellekti rämps.
Selle tulemusel jagame tehisintellektiga ühist keelt, milles tehisintellektil puuduvad täielikult põhjendatud viited reaalsusele. Tehisintellekti kasutatavas keeles kaotavad sõnad oma haarde reaalsete asjade üle ja säilitavad ainult oma seose teiste sõnadega. Keelelises mõttes variseb denotatsioon kokku tähenduseks. Aja jooksul tehisintellekti loodud osakaal selles jagatud keeles kasvab või isegi tühistab meie referentsiaalsed vajadused. On aeg olla ettevaatlik või vähemalt uudishimulik selle suhtes, mis sellistes meediatingimustes tõest alles jääb.
Individuaalsed tõe strateegiad
Viimase kahe aastatuhande jooksul on tõde läbinud mitu domineeriva meedia määratletud etappi. Hõimude suulisuses põhines tõde elukogemusel ning seda defineerisid uskumused ja situatsioonilised vajadused: suhteline, hõimulik ja läbiräägitud. Kirjutamine ja seejärel printimine eraldas tõe situatsioonilisest süvenemisest ja asetas selle abstraktsete ideede ruumi, mis on ankurdatud „objektiivsesse” reaalsusesse, loodud mõistuse kaudu ja kinnitatud kontrollitavate tõenditega. Elektrooniline ja nüüd digitaalne meedia on tagastanud tõe elukogemusele – kuid elukogemusele, mis on nüüd enamasti digitaalne, mis tähendab impulsiivset, algoritmiliselt ärritunud ja isoleeritud sellest, mida varem peeti reaalsuskontrolliks. Ja lõpuks, õigusteaduse magistriõppes on praegu vähe seost reaalsusega ja vähe vajadust selle järele, kuna nende ainus ühendus oleme meie, keele pakkujad. Mis on tõde selles uues paradigmas, on veel kindlaks tegemata.
Postkirjaoskus ei tähenda ainult vähemat raamatute lugemist. Loobudes trükikirjaoskusest – esmalt elektroonilise ja digitaalse meedia kaudu ning nüüd tehisintellekti kaudu –, loobume objektiivse, absoluutse ja ühetaolise tõe mõistest.
Mõned tõe erosioonile vastupanu osutamise võimalused on endiselt alles, enamasti individuaalsete strateegiatena. Neid on peamiselt kaks: ankurdada end füüsilisse ja sotsiaalsesse reaalsusesse, elades inimelu inimkehas; ja sügav lugemine. See, kas neid strateegiaid saab ühiskonnas rakendada, sõltub haridusest ja meediapädevusest. Vastasel juhul võib epistemoloogiline lõhe – erinevused selles, kuidas inimesed tõde defineerivad – juba tahkestuda uueks sotsiaalseks ja põlvkondadevaheliseks mõraks.
________________________________________

Hakka Big Think liikmeks
Minifilosoofia | Algab pauguga | Suurelt mõtlevad raamatud | Suurelt mõtle ärile
Külalispostitus autorilt
Andrei Mir
Autor: Digitaalne tagasipööramine. || Viiruslik inkvisiitor. || Digitaalne tulevik tahavaatepeeglis. || Postajakirjandus ja ajalehtede surm. || Inimene kui meedia. // Ma uurin meediat ja kõike muud.
Telli Andrey

*

Edastasid selle e-kirja? Liitu siin, et saada lisateavet

Vaata kohe

Meil on rohkem karta rumalate inimeste kui kurjade inimeste ees
Filosoof Jonny Thomson käsitleb kolme ühiskondi hävitava rumaluse tingimust.
BIG THINK JA JONNY THOMSON

18. JUULI

LOE RAKENDUSES

Kurjust on lihtne tuvastada ja selle vastu võidelda; rumalusega see nii ei ole. Filosoof Jonny Thomson käsitleb Dietrich Bonhoefferi kolme ühiskondi hävitava rumaluse tingimust: oma mõtlemise tellimine autoriteedilt, tahtlik teadmatus ja konformism.

Ta näitab, kuidas igaüks neist tänapäeval avaldub, alates tehisintellekti vastustest meie moraalsetele küsimustele kuni poliitiliste parteideni, mis suruvad peale lojaalsust veendumuse asemel.
Esineja kohta: Jonny Thomson Õpetas enne täiskohaga kirjutamisele asumist enam kui kümme aastat Oxfordis filosoofiat. Ta on Big Thinki kolumnist ning auhinnatud ja menuraamatute autor, kelle raamatud on tõlgitud 22 keelde.

Jonny on ka Mini Philosophy asutaja , mis on umbes kahe miljoni uudishimuliku ja intelligentse meele sotsiaalvõrgustik. Ta on tuntud üle kogu maailma selle poolest, et muudab filosoofia ligipääsetavaks, kaasahaaravaks ja lõbusaks.
________________________________________
Saa Jonny Thomsonilt rohkem infot
Minifilosoofia
Ruum, kus uurida maailma suurimate mõtete ideid koos Big Thinki Jonny Thomsoniga.
Jonny Thomsoni poolt

________________________________________
Ajatemplid
00:00:21 1. peatükk: Rumalus vs kurjus
00:01:52 Mis rumalus tegelikult on
00:09:14 Miks rumalus võidab kurjuse
00:21:53 Kuidas lolli ravida
00:27:35 2. peatükk: Kuidas võim rumalust kasvatab
00:30:09 Valetajad vs. lollitajad
00:35:12 Algoritmipõhine grupimõtlemine
00:38:30 Kuidas end lolliks teha
________________________________________
Eelistad meie intervjuusid Spotifys kuulata? Vaata meie episoode siit:

Emotsionaalselt küpseks täiskasvanuks saamise plaan 68 minutiga
Suur mõte
Episood
________________________________________
Transkript
Allpool on selle videointervjuu esimese viie minuti transkriptsioon. See on tõeline sõna-sõnalt tehtud transkriptsioon, mis jäädvustab vestluse täpselt nii, nagu see toimus. Kui soovite video vaatamise ajal kogu transkripti lugeda, klõpsake siin .
________________________________________
Minu nimi on Jonny Thompson. Olen kirjanik, Big Thinki kolumnist ja haldan sotsiaalvõrgustikku Mini Philosophy, kus selgitan filosoofilisi ideid miljonitele inimestele. Olen peatselt ilmuva raamatu “The Art of Piisav” autor, milles selgitan epikuurlust ja õpetan kõigile, kuidas seda meie elus rakendada.
1. peatükk: Rumalus vs. kurjus
Dietrich Bonhoeffer oli 20. sajandi filosoof ja teoloog, keda tuntakse nii oma kirjutiste kui ka natsisüsteemile vastupanu osutamise poolest. Ta sündis 20. sajandi alguses silmapaistvasse, üsna eliitsesse perekonda. Tema isa oli Berliini Ülikooli psühhiaatriaosakonna juhataja, mis oli üks riigi prestiižsemaid õppetoole. Kui natsid võimule tulid ja alustasid Saksa kristlikku liikumist, mille raames nad üritasid protestantlikke kirikuid omaks võtta, juhtis ta vastuliikumist, mida tunti kui Konfessionaalset Kirikut. Kui sõda puhkes, oli Bonhoeffer osa natsivastasest luureteenistusest, kus ta edastas teavet liitlastele ja vastupanuliikumistele kogu Euroopas ja Saksamaal. Lõpuks said natsid sellest teada ja ta vangistati 1943. aastal, kus ta kirjutas terve hulga kirju ja päevikuid, millest saame need märkmed rumaluse kohta, millest ma täna räägin. Teda seostati Hitleri tapmise vandenõuga 1944. aastal ja ta hukati Flossenbergi koonduslaagris 1945. aastal, paar nädalat enne seda, kui liitlased selle vabastasid.
Seega räägib Bonhoeffer oma kirjades rumalusest ja esitab selle pisut julge väite, et rumalus on tsivilisatsioonile suurem oht kui isegi kurjus. Aga selle mõistmiseks peame tegelikult aru saama, mida ta rumaluse all mõtles, sest see erineb sellest, kuidas paljud meist seda sõna oma igapäevases sõnavaras kasutavad.
Mis rumalus tegelikult on
Mis on siis rumalus? Noh, see ei ole sama mis rumalus. Rumalus on see, kui teed midagi rumalat, hoolimatut või ettevaatamatut. Näiteks kui paned bensiiniautosse diislikütust või mina panin pesumasinasse nõudepesuvahendit ja see põhjustas katastroofi või ma mäletan… Mu poja viimasel sünnipäevapeol kingiti talle plastmassist golfikomplekt ja ma tahtsin meeleheitlikult kõigile teistele emadele ja isadele muljet avaldada, nii et ma võtsin golfikepi välja ja lõin palli nii kõvasti kui suutsin ja see lendas üle meie värava teele, tabades mööduvat autot. See on näide rumaluse kohta, aga see ei ole rumalus Bonhoefferi mõistes.
See ei ole ka sama mis kognitiivsete võimete puudumine. Seega puutud elus vahel kokku ülesannetega, mis lihtsalt ületavad sinu võimeid. Näiteks minu enda puhul on kokkupandav konstruktsioon uskumatult keeruline. Seega, kui on vaja kokku panna mööblit või isegi selliseid nippe nagu Lego meisterdamine, annan selle sageli kellegi teise hooleks. Isegi minu viieaastane poeg on Lego meisterdamises minust parem.
Aga rumalus ei ole sama mis teadmatus, sest kui sa midagi ei tea, siis on see kas hariduse puudumine või selle faktiga mitteseotud kokkupuude. Näiteks kui sa ei tea Indoneesia pealinna, on see näide teadmatusest. Ja siis sa lähed ära ja avastad, et pealinn on, kas see on Jakarta? Ma arvan, et see võib olla pealinn, see võib olla Jakarta. Ja see lahendab sinu teadmatuse. See ei ole rumalus. Seega on Bonhoeffer ettevaatlik, öeldes, et need kolm asja ei ole rumalus.
Aga mis on rumalus? Bonhoeffer ütleb taas, et rumalust saab defineerida kolme erineva elemendi abil. Esiteks, kui me tellime oma kriitilise mõtlemise mingilt kolmandalt osapoolelt. See võib olla õpetaja, lapsevanem, sotsiaalmeedia mõjutaja või tehnoloogia. Ja muidugi tellivad paljud inimesed tänapäeval oma mõtlemise tehnoloogiale.
________________________________________
Seotud artikkel

Loe Jonny Thomsoni artiklit „Ela teadlikult“: Ameerika esimese filosoofia päritolu , mis on kirjutatud ajakirja Big Think trükiväljaandele „ The Opt-Out Nation “.
Big Think liikmed saavad meie esmaklassilisi trükiajakirju igal kvartalil* koos juurdepääsuga enam kui 100 videokursusele ja tuhandetele lühitundidele maailma suurimatelt mõtlejatelt. Lisateavet meie liikmelisuse kohta leiate siit !
*Ainult USA saatmine
________________________________________
2014. aastal kirjutas filosoof Robert Howell artikli, milles ta tutvustas mõtteeksperimenti nimega Google Morals. Ja artiklis selgitab ta, et me kasutame sageli rakendusi teatud asjade tegemiseks. Kõige levinum on Google Maps. Seega isegi täna siia tulles kasutan ma Google Mapsi, et öelda endale, kuhu minna. Ma järgisin sinist joont. See käskis mul minna vasakule. See käskis mul minna paremale. Ja hopsti, siin ma olen. Ja enamik inimesi on Google Mapsi kasutamisega nõus, isegi kui me kasutame seda veidi imbetsilliliste asjade jaoks. Näiteks kui ma tahan minna Big Beni juurde ja see on ilmselgelt minu ees, kasutavad inimesed ikkagi Google Mapsi, et öelda neile, kuhu minna Londonis asuva Big Beni juurde. Aga me oleme sellega nõus, sest navigeerimine näib olevat asi, mille oleme üsna valmis tehnoloogiale tellima.
Aga Howe pakkus välja lisaidee. Ta ütles, et kujutage ette, et tulevikus on rakendus nimega Google Morals. Google Morals on rakendus, kuhu sisestate küsimuse ja see ütleb teile, mida peaksite igas olukorras tegema. Oletame, et ma lähen burgeribaari või burgerirestorani ja küsin, kas on õige süüa lihaburgerit või halloumiburgerit? Ja rakendus teeb oma urisemise ja ütleb mulle, et olgu, peaksite tegema seda. Asi pole selles, kas Google Morals arutleb õigesti või mitte. Robert Howelli mõte on see, et me ei peaks oma moraalset arutlemist rakendusele tellima. See kirjutati 2014. aastal ja pole vaja raketiteadlast, et juhtida tähelepanu tõsiasjale, et paljud inimesed kasutavad tänapäeval ChatGPT-d, Claude’i ja tehisintellekti, et neile küsimustele vastata. Kas on õige teha X? Kas on õige teha Y? Kas peaksin oma partnerit petma? Kas peaksin oma partneriga koos jääma? Kas peaksin tegema seda tööd või peaksin tegema teist tööd? Me kasutame tehisintellekti, et see meie eest kriitilise mõtlemise teeks, ja see on näide sellest, mida Bonhoeffer nimetaks rumaluseks.
Rumaluse teine element on see, kui me oleme tahtlikult teadmatud. Ma mainisin varem, et teadmatus iseenesest ei ole rumaluse vorm. Aga kui sa oled pidevalt teadmatu ja sa ei astu mingeid samme oma teadmatuse lahendamiseks, siis see on näide rumalusest. Vana-Kreeka maailmast leiab näite, kus Delfi oraakel olevat öelnud, et antiikmaailma targem mees oli Sokrates. Sokrates ütles kuulsalt, et ainus asi, mida ma tean, on see, et ma ei tea mitte midagi, mis on näide teadmatusest. Aga põhjus, miks ta ei olnud rumal, oli see, et ta pühendas oma elu selle lahendamisele.

Avan oma modellialbumis neljanda kompetentsi nelja tegevusnäitajat, mida teen kivilt kivile ja oksalt oksale kulgedes samm-sammult – olles kooskõlas hindamisstandardiga: kirjeldan, selgitan, lisan, avan ning tõendan iga kompetentsi ja teen seda läbi kõikide tegevusnäitajate tõendamise.
Ökosüsteem kui väljend meenutab mulle eelkõige loodust, mille osa me ju tegelikult olemegi. Minu panoraamne haridus on aidanud mul lapsest saadik ennast tervikpildi orgaanilise osana tunnetada – muusika-bioloogia-kunst-ballett-sport-olümpiaadid… Samas tuvastas kolleeg Karmen Pritson äsjasel visiidil, et seesama multi-polü-portfell on nii minu kui mu laste needus – oleme maailmaparandajad, kes tunnetavad sünniõiguste asemel -kohustust.
Me ei ole iseenesestmõistetavalt toitu kaelast sisse ajavad tarbijad, vaid loojad.
Tundlad pidevalt igas suunas – see ei ole nõrkadele. Pidevalt tuleb valusid ja valesid lahustada ning igal hetkel mina-ja-mittemina piire kehtestada.
Olen taluhaaval olnud väepaiga perenaine – Südamesalu oma vabaõhu-katedraaliga on kohustav kroon. „Ma näen sind“ avatari-fraas on küpsenud kostüümidraamade ja trummipõrina lasteaiafaasist pidevaks kohalolekuks ilma liigsete tseremooniate ja sõnadeta.
Sotsiaalne närv sundis kirjutama ja salvestama rahvaalgatuse Eestimaa taeva kasutamise vastu sõjalisteks manöövriteks.

Kui vanima pojaga Riigikogu Riigikaitsekomisjoni istungil käisime, tajusime õhus pinget, vaikimist ja vassimist ning Stoicescu asendatigi Toomas Uiboga.

Usutavasti teab austatud hindamiskomisjon koos Maarjamaa avalikkusega, et mul on arvukad kompetentsid olemas ja minu taotlemised lõpevad reeglina positiivse tulemusega: kui pürgid õiges suunas, toetab sind kogu universum.
Tõsiasi, et minu kiri tulevasele presidendile ei hõlma nime Ülle, ei ole oluline, sest rahva tahtest olenemata paika pandud funktsionäär ei ole ka meie president.

Austatud ja armastatud President!
1) Pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) Sinu kiri oma Presidendile
Pätsu ajal oli nii… Lennart tegi ja ütles voh nõnda stiilselt… Alar esines naa…
Oleme siin Maarja maal üks teisele nii heas kui halvas eriliselt lähedal ja ülimas ühenduses mis on meie vägeva mikro rahva privileeg ja häda ka. Kes iganes Sa tulevane President oled teame ja tunneme Sind igal juhul.
On lugude jutustamise ajad juhatus ja õpetus jõuab läbi 21 sajandi info uputuse kohale eluliste lugudena.
Meie Lennarti lugu mu jaoks on Tartu Kirjanike maja trepil istumine President tuli kirjanike hulka tähistama Vanemuise tänava hoone tagasi saamist kgb haardest. Saatis ihu kaitsjad tuppa ning me tegime tema punase Marlboro pakist kahekesi mitu rahu piipu jutti. Juttudega.
Toomas Hendrik Ilves andis mulle Vahur Kraftiga tehtud tele saates intervjuu ning oli oma elegantses suurelisuses muide palju sümpaatsem-humoorikam-lahedam kui oletasime.
Vana hea Arnoldiga Asser Murutari ja Ülo Vooglaiu võitlus kaaslasega kohtusime korduvalt Eesti Klubis kus ta muide ei olnud avalikkusele tuntud mitte-millestki-muna-mullitamise maa ilma meistri kauge sugulanegi. Asjalik.
Mullu kodaniku päeval andis Alar meie kolledžis aula tunni mille alates läks küsitlejaga sinale üle hingelt looma arstid mõistavad teine teist. Ehkki soe ja helge isa kuju võinuks ametis jätkata on tore et temaga saab nüüd taas sõbrana suhelda ning tegelikult vajab meie pära põhjani pekkis riik väga palju karmima käega riigi pead. Palume novembris aula tundi andma. Küsimused on olemas.
Kui lady Voltenbergi hakati meie ühises kodu linnas linna pea kohalt lahti kangutama lootsin väga et Kristel kandideerib Presidendiks. See oleks võimas tõestus pärl sigade ees eriti välja essutud pärl on ikka pärl. Ühtlasi tuli sõber Ivari koos oma kuningannaga ühel talvel meie juurde oma jõulu kuuske põletama. Alati taas tere tulnud!
Kuna meil on era kondade aeg kriitiliselt läbi ning Eesti riigis algab inimeste kui rahva juhtide aeg jätkem igasugune sotside jutt heaga kõrvale minul on Marina näoga Brüssel ning olles tema esinemisi korduvalt õppe materjalina kasutanud aiman et ka Presidendina oleks ta piiritult lihtne-ehtne-selge isiksus. Koera inimene ka veel.
Prohvet Igor Mangi koer Sulfa kallistas Katharinenthalis Riina Solmanit kuni vestlesime 12 ingli raamatu jaoks sündis pea tükk Või lill läbi asfaldi.
Kui Sina minu President saad olema pere konnast Helme palun ole Monika! Ei ole vaja korrata Evita tragöödiat. Ja kui juhtub et kirjutan praegu Indreku nimelisele Presidendile on ta ilm tingimata Neivelt las Laul tegeleb edasi Estonia klaverite ja pianinodega.
Minu President on Hannes.
Astok või Tamjärv on ägedad vennad küll jaa aga riigi pea tulgu Hansode hõimust!
Seisis kord Londonis lennu jaamas pisike heledat verd plika kõrgele tõstetud sildiga EESTLASED. Nii meie kirjastaja Aloga raamatu messile lendasime kui teised rahvus kaaslased kuuletusid. Hille kogus meid kokku ja viis transfeeri bussi. Temaga kohtusime järgmisel korral Tondi maneežis kus ta oma eesti tõugu hobusega ratsutas. Praegu kasvatab väike vapper naine Istanbulis kaksikuid.
Bussi roolis oli vanim vend Hannes. Viis meid hotellidesse hiljem Portobellole ning tutvustas ka oma arstist kaasat. Nad olid kohtunud Hiinas kuhu Hannes ennast hääletas-töötas-hääletas-töötas sünnist saadik „Ehh, Uhhuduur“!
Õekene Heidi tegi tele saadet mu kunagises talus kus õppisin ära kõigi looma ja linnu liikide pidamise too kord olime mõlemad külmast sinised… Muu hulgas sündis tema enese Pajuvärava talu. Noorimale Hallikile sai Orissaarde viidud poni poiss Napoleon.
Puude kuningas Heikiga oleme langetanud ohtlikke puid loonud vigur saetud puit skulptuure ja võidelnud pühade puude eest. Hõimu ema Liia on hoolitsenud lisaks oma pusakonnale kogu saare vaimse tervise eest ning isa Andres Egipti maal inimesi teeninud.
Hea riigi pea Hannes-Kristel-Indrek-Monika-Riina-Marina-Kristel või Katre temagi tublisti vaba ju! tead kindlasti et Eesti Vaba riigil ei ole sisuliselt kehtivat põhi seadust. Raski kui refi looja aegne on paranduste paranduste kubu mille alusel ei saa õieti mitte midagi muuta.
Ammu on aeg isiksuste valimiseks era konnad on surnud elagu era konnad!
Kindlalt tuleb järgmine parlament valida välis vaatlejate pilgu all ning välistada igasugused e valimised. Meie kolledži IT noored õpivad küber kaitse ühe distsipliinina häkkimist. Seega ei ole mitte keegi ega miski meid veennud et eelmiste valimiste tulemuste tirelid ei olnud võltsitud. Järelikult on meil 4-11% toetuse vahel vetruv valitsus hüvesid oma vahel jagamas Maarja maad laastamas ja sõja äriga meid ohustamas pehmelt öeldes vaieldava õigusega.
Tegemata jäetut ei saa muuta kuna me ei tea taustu lubadusi kinni maksmisi ei Trump-Putin-Zelenskyi trianglis ega kodu külas jääb aru saamatuks miks Karis ei korraldanud enne täht aegseid valimisi ega algatanud põhi seaduse muudatusi pigem uue põhi seaduse loomist miks… Presidendi otse valimised rahva poolt muu hulgas. Tee palun meile ja järgmistele riigi peadele ometi kord see teene!
Inimeste mitte parteide tõusmisel rahva juhtideks sünnib ehk ei ole veel lootusetult hilja? Inimeste Eesti versus ametnike kilpla ise põhjustan probleemid ise lahendan. See juures karjuvalt ebakompetentsete-eluvõõraste lõhkumismeelsete hävitajate-lammutajate armee on meie raha eest looma aedade ja viimsete mohikaanlaste kallal. 70% ametnikerdisi on üle aru ning Riigikogu peaks meil olema 51 inimest. Ühtlasi vaata palun üle nii oma kantselei kui ka ministrite-nõunike-kantslerite-sekretäride-jne kulud kompensad ja kostüümi draamad. See nõuab vaprust Sina lähed selle looga ajalukku.
Las Sinu palk olla 3 keskmist ministritel-riigikogulastel 2 keskmist. Tere tagasi tegelikkusse õhku täis imenud eliit! Sina ei kinnita ministriteks marionett-mistereid, killer-kloune kelle ohtlik möllamine annab päris maalastele iga päev signaali sind ei ole vaja rahvus riiki enam pole lõpp on ligi.
Katastroofilist iivet me võlu väel ei tõsta. Planeeti pidi laiali rahva saame tagasi kui tagame tagasi tulijatele eriti noortele praegu müügis või haamri all olevad kodud. Presidendina tead et meil on 100 tühja küla ja mitu kümmend tuhat talu saatuse hooleks riik peab aitama kodudeks korraldada kv-portaalides otse omanikult ja pankade ava lehtedel nukrutsevad talud.
Korterid sobivad esi algu vast pigem paljaks põlenud lõuna eurooplastele kes põrgust põhjalasse rändavad. Loodus tühja kohta ei salli tulgu siis need ilusad tänulikud prantsuse-itaalia-hispaania-jt hinged pealegi Maarja maad asustama. Sega verelised oleme alati olnud.
Rohkem inimesi tähendab rohkem maksu maksjaid ning koormuse inimlikku jagunemist. Ossa poiss mul on auto maks maksmata! Teeme aitab! Las see päris maalaste suhtes sõge sooritus olla viimast korda. Ja las mina tulen Sinu esimesele aasta päeva vastu võtule esimest korda. Sinu kooli preili.

1. Koostöö ja panustamine valdkonna- või erialaühenduste töösse –
Kirjeldan kolme näite kaudu, kuidas panustan oma valdkonna- ja erialaühenduse töösse, avades ka põhjuseid, miks seda teen. Minu esmane reaktsioon sellele teemale on kippunud olema kinnistunud väide, et ma olen aina tööl-tööl-tööl ning erialaühendustesse ei panusta.
Tegelikkus: see panustamine on minu olemise viis nii, et ma teen seda sama iseenesestmõistetavalt nagu hingan ja palvetan.
Absoluutselt eranditult kõik, mida näen-loen-kogen, läheb sirgelt ka kolleegide teenistusse.
Andrei Mir kirjaoskamatuse hukatuslikkusest on mu esimene näide.
Üks asi on kurta ja kiruda, et noored on järjest rumalamad – lugeda ei oska, seieritega kella ei mõista… – teine asi on need hetkesisud läbi mõelda ja lahti sõnastada – teiste eesti keele õpetajate, fännide, ühendustekaaslaste teenistuses.

Teine näide on mu üks lemmikteema – tõe-autentsuse-usaldusväärsuse aspekt.
Olgu jutuks keeleõpe, filosoofia või teoloogia – õpetan seda koostöös Urmas Viilmaga vaatamata sellele, et õppekavasse muude madinatega konkureerides usunditeõpetus kuidagi ei jõua, ehkki on meie tüvi-baas-algolemus ju.
Ebausust inspireerituna koostasin revüü, millest lähtub, et koos Enochi raamatu väljatsenseerimisega Piiblist keerati tagurpidi Kristuse sünnilugu ja kristluse alused juurtega Etioopias – mis on praegu ainus riik, kus elatakse autentse 13-kuulise kalendri järgi.
13

Kolmanda näitena demonstreerin ankeeti, millele just praegu vastasin:
Karjääriteemalised ja tunnivälised tegevused RAKOs
Tere, armas kolleeg!
Oleme RAKOs veel üsna uued ning vaatame põnevusega vastu algavale kooliaastale. Soovime paremini tundma õppida Kehtna ja Vana-Vigala õppekohtade seniseid traditsioone ja ettevõtmisi ning saada teie mõtteid ja sisendit edasiste tegevuste planeerimiseks.
Palun andke meile teada, millised traditsioonid, sündmused ja ettevõtmised on teie õppekohas seni olulisel kohal olnud. Samuti soovime teada, millised on teie ootused ja soovid seoses karjääri- ning tunniväliste tegevustega tulevikus.
Kas on mõni traditsiooniline ettevõtmine, mis võiks kindlasti jätkuda? Kas teil on ideid, kuidas seniseid tegevusi edasi arendada või muuta? Või on teil hoopis uusi ettepanekuid ja mõtteid, mida võiksime edaspidi ühiselt ellu viia?
Iga mõte ja ettepanek on meile väga väärtuslik ning aitab kujundada tegevusi, mis toetavad nii meie õpilasi kui ka kogu koolipere.
Aitäh juba ette oma panuse ja heade mõtete eest! Vastuseid ootame 1. septembriks 2026 🙂
RAKO karjäärikoordinaator Eli ja kogukonnajuht Eneli

kati.murutar@rako.edu.ee

Mustand on salvestatud
* Viitab kohustuslikule küsimusele
Nimi – Murutar
Õppekoht* – mõlemad
Kaua oled RAKOs (Kehtna või Vana-Vigala kutsekoolis) töötanud?* 5+
Millised karjääriteemalised ja tunnivälised tegevused on RAKOs seni toimunud?
Palun nimetage võimalikult konkreetsed tegevused (nimetused). Arvesse saate võtta näiteks: karjääripäevad ja -üritused; erinevad temaatilised üritused; õpilasesinduse tegevused; õpilasfirmad ja projektid; huviringid; teemapäevad ja -nädalad; kohtumised koostööpartnerite ja tööandjatega; ekskursioonid ja õppekäigud; heategevus- ja vabatahtlik tegevus; tunnustusüritused; vilistlaste ja lapsevanemate kaasamine; praktikaga seotud tegevused; võistlused ja konkursid; tunnustusüritused; lahtiste uste päevad; koolimeedia tegevused (nt raadio, ajaleht jm).
• Aulatunnid!!! – see vastus on mul igale küsimusele 😊 – esimesena kutsun meie uue presidendi.
Millised neist tegevustest või traditsioonidest on teie arvates kindlasti väärt jätkamist? Miks? *
Kas on tegevusi või ettevõtmisi, mida võiks edaspidi muuta, arendada või teistsuguses vormis korraldada?
Millistele teemadele võiks karjääri- ja tunniväliste tegevuste planeerimisel rohkem keskenduda?
karjääriplaneerimine;
tööeluks valmistumine;
ettevõtlus;
rahatarkus;
vaimne heaolu;
digioskused ja tehisintellekt;
rahvusvahelised võimalused;
sport ja liikumine;
kultuur ja loovus;
vabatahtlik tegevus;
keskkonnateemad;
õpilaste omaalgatus;
etikett ja viisakus;
Muu:
Milliseid uusi karjääriteemalisi või tunniväliseid tegevusi võiks RAKOs tulevikus korraldada? Millised tegevused või üritused on sinu arvates praegu puudu või vajavad rohkem tähelepanu?
• Reaalne kokkupuude looduse ja päriseluga – rohkem õuesõpet, kooliaeda ja ellujäämislaagreid metsas!!!
Milliseid kooli sündmusi või ettevõtmisi oled ise varem korraldanud või mille korraldamises kaasa löönud?
(Et teaksime täpsustavate küsimuste puhul siis sinu poole pöörduda). 🙂
(Kui ei ole, võib küsimuse vahele jätta.)
Milliste tegevuste või ürituste korraldamisel oleksid valmis edaspidi kaasa lööma?
Näiteks idee pakkumine, planeerimine, korraldamine, koostööpartnerite leidmine, juhendamine vms. *
Millised tegevusvaldkonnad peaksid RAKOs olema tulevikus kõige olulisemad?
Palun vali kuni 3 kõige olulisemat.*
Karjääri- ja tööeluga seotud tegevused
Õpilaste vaba aja tegevused
Sport ja liikumine
Kultuuri- ja meelelahutusüritused
Ettevõtlus ja õpilasfirmad
Vabatahtlik ja heategevuslik tegevus
Võistlused ja konkursid
Rahvusvahelised projektid ja võimalused
Õpilaste vaimset heaolu toetavad tegevused
Koostöö tööandjate ja ettevõtetega
Muu:
Kas sul on ideid, kuidas saaksime õpilasi rohkem kaasata karjääri- ja tunniväliste tegevuste planeerimisse ning korraldamisse?
Kas teil on veel mõni mõte, ettepanek või soov, mida sooviksite seoses RAKO karjääri- ja tunniväliste tegevustega jagada?

Rohkem ametikandjaid meile külla – meeleldi kutsun ja modereerin.

2. Koostöö sidusrühmadega ja võrgustikutöö
Kooli tööle asumise eel oli minu koostöö sidusrühmadega sedavõrd tihe, et olen koolis muu hulgas ka nende võrgustike ja projektimaastiku teemaline õpetaja: Raplamaa Partnerluskogu, RAEK, KÜSK, KOP, KIK, PRIA, Kulka – tean neid tähelühendeid liigagi süvitsi ning tänan taevast, et praegusel hetkel päästab kool mind projektide kirjutamisest oma enese MTÜ Aabrami hobulausujad vedamiseks.
Kui kultuurirahastu pärast raamatupidaja jahmatavat sooritust – kandis 700 000 eurot petturitele – mis järgnes sõdadest tingitud majanduskriisile, millega Eestis on kaasnenud kaitseministeeriumi kaudu kadunud miljonid.
Raplamaa ettevõtjatega kuulun kõigisse võimalikesse ühistesse organisatsioonidesse ning kirjeldan esimese näitena kirjeldamatut jahedust, kahtlustavat hingust ja iseenese eest seismise valmidust, mida ilmselt põhjustab rabade sookail.
Helgeim osa hiljutisest koosviibimisest Järvakandi mõisaküünis oli kolleeg Mihkel Raua siiras humoorikas standup-komöödia vääriline loeng, mis lõppes lauludega. Eriline tänu tema papa Eno Raua „Sõidulaulu“ eest:

Teiseks näiteks, millist koostööd kohalikul tasandil avaliku ruumiga teen, esitlen oma pöörumist „Vanaema võidupüha pealinnast“, milles avaldan vastumeelsust sõjamängude toomisele meie pisikesse linna, kus ei ole enam ühtegi panka, telefoniesindust ega mõnusat tantsimise kohtagi.

See annab naiivse väljaelamise võimaluse.
See nõuab kuulikindlalt paksu nahka kommentaaride talumiseks.
See paneb ohkama, sest Stoicescu huhitud riigikaitsekomisjonis käisime poeg Richard Murutariga mitmekihilisi valesid ja vassimisi kuulamas.
See ei muuda midagi – ja meie maksame selle sidusrühma-sõjaärikamba möllamise lontkõrvul kinni.
Kolmanda näitena sekkusin Vigala piirkonna noorte lahedasse ettevõtlusse – tegin Ringo rantšo promoteksti korda, näidates sellega teistele noortele ettevõtjatele, kui oluline on kirjaoskus: parim idee ja pakkumine tekitab vigase kirjapildiga alateadliku tõrke.

Selgitan, see annab ääretult hea sooja tunde ja nõuab pool tundi 😊
Kahest näitest neljas on minu armastus – mujal maailmas põlisameeriklastest portugali haritlasteni loodud ja jumalikult toimuvad ökokogukonnad. Juhmiks hirmutatult ja infosse uputatult ikka veel kivikarpides kobarduvad inimesekesed ei saa siiamaale aru, kui abitud nemakesed elektrikatkestuste ja apokalüpsikute puhul on. Ma ei väsi veenmast ja isikliku eeskujuga näitamast.
Üks versioon on ellujääjate Elu teenimise õppematerjal:

Teise variandina oma nägemusest sidusvõrgustike asjus kirjutasin, et teeksin meeleldi kogu Maarjamaast rahvupargi – nii, nagu mul kodus ongi.

Viies-viimane näide – minu suhted Haridustöötajate liiduga – maksan liikmemaksu meie ametiühingule, aga mina ei streigi. See oleks näkkupanemine õpilastele – eriti täiskasvanute gümnaasiumi omadele – kes kooliskäimist pere ja tööga ühitades oleksid hiljem väga hädas ning tunnid tuleks eiteamillal järele teha.
Küll aga leian igast infolehest miskit muhedat:
„25. augustil toimus traditsiooniline pressikonverents algava õppeaasta olulisematest tegevustest. Minister Kristina Kallase kõrval astusid üles ka Tallinna Tehnoloogiakolledži Techno+TLN direktor Ott Pärna ja Tallinna Mahtra Põhikooli direktor Edgar Roditšenko.
• Pressikonverentsi saab järele vaadata HTMi You Tube kanalist
• Pressikonverentsi slaidid ning õppeaasta tegevuste ja arvude infopaketi leiab HTMi kodulehelt.

Tasuta internetiohtude õppematerjalid koolidele

Koolidel on hea võimalus tellida Riigi Infosüsteemi Ametilt (RIA) tasuta õppematerjale, mis aitavad lastel interneti kasutamisega seotud ohte ära tunda ja vältida. Tööraamat on mõeldud 7–11-aastatele lastele ning tutvustab interneti ja nutiseadmete turvalisuse teemasid lastele arusaadaval ja huvipakkuval viisil, kasutades selleks ristsõnu, harjutusi ja mänge. Näiteks on seal juttu oma kontode ja nutiseadmete kaitsmisest, internetis võõrastega suhtlemisest ja küberkiusamisest, aga ka nutisõltuvusest ja muust. Tööraamat sobib hästi abimaterjalina, et rääkida internetiga seotud ohtudest koolitunnis.

Juhendid on koostanud Brasiilia infoturbeasutus ja need on võetud kasutusele mitmetes teistes riikides, muuhulgas Soomes. RIA kohandas materjalid Eesti oludele vastavaks ja andis need välja eesti keeles. Materjalid valmisid juba 2024. aastal ning on osutunud seni väga populaarseks. Tegemist on kordustrükiga.

Materjalidega saab tutvuda ka elektroonilisel kujul RIA IT-vaatliku veebilehel (rubriigi “Turvaliselt internetis” all). Sealt leiab ühtlasi ka lapsevanematele mõeldud soovitused, kuidas lapsele internetiga seotud ohtudest rääkida.

RIA ootab koolide sooviavaldusi ja palub koguda info koolisiseselt kokku, et vormistada iga kooli kohta üks sooviavaldus.
Õpetajatel ja koolitöötajatel on võimalik esitada oma soov hiljemalt 14. septembril, kasutades selleks vormi: https://forms.cloud.microsoft/e/gjZePf4gki

Eripedagoogid karjäärimudelis

PGSi § 741 lg 11 järgi loetakse põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks eriklassis tõhustatud tuge või erituge saavaid õpilasi õpetav õpetaja, kes on omandanud magistrikraadi eripedagoogikas või magistrikraadi ja eripedagoogi kutse ning eesti keele oskuse vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Töölepingu alusel õpetaja ametikohal töötavale eripedagoogile võib kool omistada meisterõpetaja karjääriastme tingimusel, et õpetaja omab eripedagoog, tase 8 kutset.
Vastavasisuline arutelu toimus Eesti Eripedagoogide Liidu ja HTMi vahel.

Õpetaja eetikakoodeks

Ajakohastatud Eesti õpetaja eetikakoodeks on varasemale koodeksile toetuv uus ühine väärtusraamistik, mille eesmärk on toetada õpetaja professionaalset arengut, eetiliste valikute mõtestamist ning ühise väärtusruumi hoidmist hariduses. Eetikakoodeksi leiab TÜ eetikaveebist.

Stipendiumid põhikooli reaalainete õpetajatele

TalTechi Arengufondi juurde on loodud koostöös ettevõtete ja toetajatega reaalainete õpetajate toetusfond, mille stipendiumile saab juba sügisel kandideerida. Põhikooli reaalainete õpetajate toetusfondi eesmärk on väärtustada ja toetada õpetajaid, kes kujundavad noortes huvi matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia , informaatika, tehnoloogia ja geograafia vastu. Eelinfona anname teada, et alates 1. oktoobrist oodatakse üle Eesti õpetajaid kandideerima ja koolipere ning kogukondi silmapaistvaid õpetajaid stipendiumile nomineerima. Loe lähemalt.

Harno kõneisikute programm ootab kandideerima

Programm annab vajalikud tööriistad oma kogemuste jagamiseks ning haridus- ja noortevaldkonna kõneisikuks olemiseks. Kandideerima on oodatud kooli- ja õppejuhid, õpetajad, noortevaldkonna töötajad, tugispetsialistid, karjääripöörajad. Programmi valitakse kuni 17 erineva tausta ja kogemusega haridus- ja noortevaldkonna professionaali üle Eesti, keda ühendab kirg oma töö vastu.
Kandideerimine on avatud 15. septembrini. Loe lähemalt õpetajaameti infoveebist.

Konverents “Kasvame koos”

17. septembril toimub Tallinna Ülikoolis konverents „Kasvame koos“, mis toob kokku inimesed, kes seisavad laste, vanemate ja perede heaolu eest. Konverentsi korraldavad Sotsiaalkindlustusamet ja Tallinna Ülikool.
Päeva jooksul räägitakse sellest, mida õppida Taani vanemluskultuurist, kuidas mõjutavad vanemlust kõrged ootused ja tehisaru, miks vajavad vanemad tuge juba raseduse ajal ja lapse esimesel eluaastal ning kuidas sünnib usaldus lapsevanemate ja spetsialistide vahel. Arutatakse ka, milline võiks olla terviklik vanemluse toetamise süsteem Eestis. Osalemine on tasuta ning võimalik nii kohapeal kui veebis. Programm ja registreerumine hiljemalt 10. septembril tarkvanem.ee lehel.“
*
Soovitan nii õpilastel, kolleegidel, haridustöötajatel kui ka kõigil teistel iga ameti kandjatel meie automatiseeritud, puldiga töötaval, klišeesid ja eelarvamusi, hangumist ja küllastumist tulvil ajastul vaadata Jaan Aru arutlust teemal meie enese juhmistumise ohtlikkus versus tehisintellekt:

3. Õpetaja elukutse positiivse kuvandi kujundamine –

Tahtnuksin öelda – ah, mis nüüd mina, olen ju ajakirjanik-kirjanik-produtsent… – aga tänaseks ringlevad siiski lood minu kui õpetaja kohta. Näe, poiss oli pätt ja Murutar ajas ülikooli, kuuldub Pärnust. Ajas tütrele eluvaimu sisse, ma juba kartsin, et… kostab Ranna rantšost.
Tule meile Marbellasse kooli tegema, kas sa ei võiks kunstide kooli juhtima hakata…
Ongi minu kaks näidet olemas.
Kombekal kombel viisakas näide, millega olen ühiskonnas eeskujuks õpetaja elukutsest positiivse kuvandi kujundamisel, võiks olla ühest küljest mu tundide kanal Youtube’is, teisalt reeglipärased esinema kutsumised, kolmandaks nomineerimised – millele vast järgneb ka mõni reaalne orden enne surma.
Ohtlikust rumalusest – guugeldame end Big Beni ees seistes Big Beni juurde… – salvestasin õpetaja elukutsega kaasnevast missioonitundest tingituna värske tunni – https://www.youtube.com/watch?v=Tkt4YZ44yMY&t=304s
Misjärel läksin heinapuruste-tuhaste tunkedega poodi, sest oluline on see, mis on oluline – kutsusin õhtuks külla kolleegi, kellel on mast maas.
Ta on kogemusnõustaja – ning koos kogemusnõustaja Piia Padariga kirjutatud raamatut „12 inglit – konveierilt kogemusnõustajaks“ luues toimisin samuti õpetajana. Piia narratiivi ümber põimusid teised lood, kulutuuriline-ajalooline-psühholoogiline-jne taust.
Töölaual oleva teosega „Naisena sündinud 40 aastat hiljem“ sünnib üsna sama.
Soovitan austatud komisjonil eripedagoogi-kogemusnõustaja alljärgnevat pihtimust lugeda südame, mitte tšipitšipiga:
„Minu aus ja otse emotsioonidest ajendatult kirja pandud lugu gruppi teel koju, sellele reageerinud inimeste saadetud kirjaread ja reageeringud, keerutasid minus üles järgneva mõttepuhangu.
Olles üle aasta saanud praktiseerida kogemusnõustaja tööd rehabilitatsioonimeeskonnas, tean, kui oluline on inimese kõrval olemas olla. Kuulata tema lugu sellisena, nagu see tema meelest on ja mitte anda hinnanguid. Tean, et see pole alati kerge, sest meil kõigil on oma varjupool. Ma püüan teadlikult hoiduda enda soovist kuulatavat parandada, õpetada või pakkuda neile oma lahendusi, kui neid just ei küsita. Jagan vaid oma elus kogetuid tähelepanekuid. Täna sain seda kõike iseenda peal kogeda.
Olen väga tänulik kõigile reageerijatele , et hoiate mulle pöialt või jagate oma sarnast kogemust või lihtsalt uurite, kas ma tahaksin kedagi enda juurde toeks. Aus vastus, tahan vaid kallistust, et keegi mind hoiaks ja lihtsalt ütleks, kõik läheb hästi. Oli ka selliseid soove. Samas üks reaktsioon tegi ka väga haiget, sest minu tunnetele ja sellele, kuidas mina oma olukorraga hetkel toime tulen, anti hinnang. Ma tean, et kõik te tahate mulle ainult head . Aga minu sees tekitasid teie kõigi sõnad väga erinevaid tundemölle…
Minus tekkis uus küsimus… kas ma suudan selles kõiges jääda iseendaks, tugevaks, aga samas hoolivaks? Praegu arvan, et suudan küll.
Ma tean, et ei pea tegema midagi, mida ma ei taha, või tundma tundeid, mida ma ei tunne, sest mu sees on endiselt vaikus – ei ärevust ega elevust . Ma ei kiirusta otsima võimalikke alternatiivseid raviviise, enne kui asi on selgem. Mis aga ei tähenda, et ma neile ei mõtle, enne kui järgmine samm kordusbiopsia näol on tehtud ja vastus on käes. Ma luban seekord endale, et võtan aega seedimiseks ja endale küsimuste esitamiseks ning vastuste üles tulemiseks. Kiiresti tegutsedes võivad tekkida valestimõistmised ja mul on vaja hetkel selgust ja selget pead . Igal haigusel on oma lugu, nii nagu igal inimesel, kõik ei saa olla ühesugused. Minu jaoks on ja jääb keha tervikuks, kuid endiselt kogesin ma seda, et tavameditsiinis see nii ei ole. Ma ise tegelen juba aastaid Shindo praktiseerimisega ja usun, et tavameditsiini kõrval on oma koht ka kõigil teistel inimese keha ja heaolu toetavatel meetoditel.
Hetkel võtan vastu kõik selle, mis mind toetab ja teen seda oma tempos, üks päev korraga. Kogemusnõustajana sain selgelt aru, kui oluline on mitte võtta inimeselt ära tema enda lugu, isegi siis, kui on sarnane kogemus või, kui arvame, et teame, mis teda aitaks. Inimese kõrval olemine ei tähenda tema eest vastuste teadmist ega ütlemist. See tähendab olemasolemist ja küsimist: „Mida sina praegu vajad või tunned?“ Ja kui vastus on „ma ei tea“ või „praegu ei taha midagi“, siis ka see on vastus. Sellega tuleb leppida küsijal.
Mina õpin hetkel olema korraga nii kogemusnõustaja kui ka inimene, kes ise vajab aega, ruumi ja toetust.
Järeldan enda arutlusest praegu seda, et minu järgmiseks õppetunniks on see, et ka keerulises olukorras ei pea ma ennast ära kaotama, vaid jääma iseendaks, just selleks, kes ma olen ja kuskohas ma praegu endaga olen
Olge hoitud
Katrin Polli”
Siin piirkonnas Raplamaa partnerluskogu koordineeritud Avatud Talude Päevaga ühinesin sisetunde ja kuulumissoovi järgi – kuna kahe päeva jooksul käis Südamesalust läbi üle 500 inimese, on „mission completed“ vast küll.

4. Pedagoogilise teadmuse levitamine ühiskonnas –

Topelt ei kärise – tuues kolme näidet erinevatel haridusvaldkonna avalikel üritustel näitan veel kord oma ülesastumist Paides kutsehariduse suursündmusel:

Uurimisväärne on projektirühma töö tulemusel aastaid toimunud Vaba Rahva Laul, kus enne Tõnis Mägi – ja pärast Sandra Nurmsalut – esinedes salvestasin näite pedagoogilise teadmuse levitamisest.

Analüüsides osalemist uurimis- ja projektirühmades tunnistan, et uudishimu, vaimustuse ja elurõõmsa alati-jaa tiivul võtan igal aastal õpilaste loov-uurimis-praktilisi töid ebamõistlikult palju juhendada.
Kellele ja miks see oluline on?
Täiesti asjakohane küsimus. Niiviisi ollakse õnnelik. Sedasi viiakse õppijad avastuseni, et nad tahavad just sel teemal kõrgkooli minna ja raamatu kirjutada.
Esseekonkursside tulemused on mu järgmine näide.
Katki sildistatud-hinnatud-kiusatud inimesed puhkevad ja kirjutavad tekste, mida ma võistlusele saates punase pliiatsiga ei puuduta – ja me võidame. Sõidame Brüsselisse ja spaasse ning meie kooli võimla on täis auhinnaks saadud palle jm varustust. On ikka oluline küll, eks…
Teemad on olnud: „Kui mul oleks miljon“, „Miks on Eestit maailmale vaja“ ning „Milleks meile (tehis)aru“.
Kui tähtaeg kukkus, kirjutasin ka:

Milleks meile (tehis)aru?
1) Pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) kirjuta oma isiklikust TI-suhtumisest
President Alar Karise tänavused viiendad mõtte talgud olid tehis aru teemal ning tubli arengu bioloog baas hariduselt veterinaar näitab TI hüpet nii oma meedia kanalites, Kasahstanis kui Aafrikas. Meie ametlik suhtumine AI kasutamisse on käinud kaunisti kraavist kraavi Lennart Meri tõi kasutusse tiigri hüppe väljendi see järel püüti noortelt telefonid ära korjata mis peale „teadlased tegid kindlaks“ et gpt jt targad mehed taskus õpetavad õppima.
Presidendile kirjutamiseks uurisime Raplamaa Rakendusliku Kolledži sadade inimestega kodu ja tööstus roboteid ise sõitvaid põllu masinaid ja droone Starlinki teeneid Neuralinki ulmet ning teooriaid et tehis aru ei olegi tegelikult tehis vaid inimesed on tänu Teslale Elon Muskile jt geeniustele ligi pääsenud universaalsele intellektile mis on alati olemas olnud. Meil on võimalus kogu inimkonna teadmised alla küsida analüüsida ja sünteesida.
Samm haaval oma tõeliste võimeteni!
Ise enesest mõistetavaks harjunud otsingu ja tõlke robotite iga päevase kasutajana olen hõisanud Mina olen süütu ma ei ole AI abil mitte ühtegi teksti ega pilti loonud!
Samas olen katse eksituse meetodil avastanud et kirjutamise tõrke ja sooritus krambiga ning kogemuse ja eduelamuseta inimestele on „tšipitšipi“ alguses suureks abiks ja julgustajaks. Esmalt TI tekste käsitsi ümber kirjutades õpivad kõigi alade noored päriselt kirjutama. Lisaks on olnud põnev ja lõbus lasta robotil kogu inimkonna poolt üles laetud materjalidest sünteesida kirjatöid Lennart Meri Donald Trumpi või Murutari stiilis. Mis on olnud ka tiba õudne sest tehis Murutar on originaaliga identne ning tekib küsimus mida mina enam üldse veel siplen ning kes päriselt mängult Katidel üldse vahet teeb? Veel aasta tagasi oli tehis tekstidel puuduv inimlik hingus selgelt kaotsis enam mitte! Siiski on tšipitšipiga katsetamine mõnusalt mänguline tal on stiilid ja tujud ning ta on edu kogemusena abiks.
Veel enam Youtube’is on vaadeldavad üha juurde laetavad videod Neuralinki kapslitest mis paigaldatakse koljusse ja ühendatakse pea ajuga. Inimene valib hariduse ja ameti ning mingit kooli ega õpetaja preilit tal ise enese üles ehitamiseks enam vaja ei ole. Ise enese ühendamine globaalsesse info võrku tekitab võimu illusiooni tahan ja laen vot! Aga kes samal ajal sinu kui bio robotiks kiibistatud marioneti niite tõmbab?
Oleme viimasel ajal avalikuks tulnud Epsteini failide puhul saanud teada et eliit on Neitsi saartel beebisid süües ja ala ealisi neitseid pruukides püüdnud saavutada igavest noorust ja surematust. See sugust üle inimlikku õõva võisime seni lugeda Nabokovi „Lolitast“, Grassi „Plekktrummist“ ja Süsckindi „Parfüümist“. Eliit ja illuminaadid ei ole samas kirjandusest õppinud et seda laadi kurjad geeniused ei lõpeta iial hästi. Surelikuks jäävad ikka.
Küll aga vaatame pärast (osalise) tõe ilmsiks tulekut hoopis teise pilguga platsenta šampooni palsamit seerumit mida apteegis müüakse… Ja küsime millal järgmiseks paljastuseks päriselt teada saame kas Antarktika keelatud maa on tõesti „kadunud“ kontinent paradiisliku elu korralduse ja Atlantise väravatega.
Eesti epsteinid-tilluminaadid
Eks me oota huviga kes meie konna tiigi tšõuzenvannidest on igavese elu ja nooruse nimel pedofiilia ja beebi farmide gurmeega seotud. Arutlesime noortega et meie rakendusliku kolledži eri alad lähevad paaris tõugetega robotite kätte ära IT mehhaanika ehitus toitlustus… Samuti kriminalistika uurijad vale detektorid mitte ükski inimene ei ole nii täpne vere rõhu higistamise silma väreluse registreerija kui tehis aru.
Inimene muutub valetamise-vassimise-varjamise suhtes immuunseks masin mitte. Samuti on üsnagi üldine meie kaitse reaktsioon kui värsketes videotes miski ei meeldi või hirmutab kommenteeritakse lootus rikka üleülekuga Äh see on halvasti tehtud AI!
Nii viisi turtsuti esimeste Dubaid tabanud rakettide ja droonide peale mis järel paluti härdalt koju sest Pärsia paradiis lendas ikka liiga tõeliselt õhku. Mu ema kes on ligi 40 aastat Floridas elanud luges telefoni vestluses kirglikult moraali IT-krüpto-kinnisvara-inimestele kes tuhandete kaupa end võõrsil teostavad kus on teie kodu tunne!? Vaata kes räägib…
Presidendi kantselei kirja talgute küsimusele milleks meile TI on viimasel kuul tundunud inim viiruse välja ravimiseks Emakese Maa pinnalt. Planeedi erinevates sõja kolletes on lahingusse saadetud robotid et säästa inimesi keda tegelikult enam mitte millekski vaja ei ole. Ja ongi juhtunud et sõja robotid ühinevad oma vahel ning pööravad relvad „peremehe“ vastu samuti on juhtunud et maja pidamis robot hakkab errorisse minnes pere rahvast nottima. Nii palju siis illusioonist et meil on veel mingi kontroll ja võim. Oih ups…
Presidendi kirja talgute järel on maailm radikaalselt muutunud me jälgime oma tillukest mulla palli interneti tehis mõistuslikul vahendusel ega kipu kuhgi lendama topelt hinnaga lennuki pileti eest rahu toovate rakettidega ju eriti kohtuda ei tahaks…
Kumb on?
Mida kiiremini robotid ise ennast arendavad ja teisendavad seda naiivsemalt neid usume või siis ei usu enam kedagi ega midagi ning lepime tõsi asjaga et elame simulatsioonis.
Youtube’i õudne tõlge on teadus videote taustal küll ilm selgelt katkine masin toode (veel) aga juba on muusika videod Balile filmima lendamise asemel TI tikitud. Me tajume elusa Anne Veski võltsimatust ja sajandi vaate mängu Kus olid sina? keskel tatsava Nublu naturaalsust.
Mets ja loomad raba ja putukad on tõelised pooled sots meedia video jupatsid mitte.
Elis Seppius (Aunaste) Mind väsitab AI loodud sisuga motivatsiooni süstimine. AI ei tea mida reaalselt tähendab mudasse kinni jäämise tunne hinges. Või kuidas sealt elus inimesena välja saada. Aga muud kui õpetab. See on samas nii tervendav et inimese silm näeb ära mikro valed ja hing tunneb ära mikro mööda panekud see hakkabki kuidagi instinktiivselt vastu. Vähemalt seni kuni me ise pole saanud endale varuosi ja kiipe külge.
Kiipe süstitakse Rootsis pöidlasse ja Hiinas unearterisse Neuralinki drops käib koljusse. Tõe näoliselt vormitakse sedasi bio roboteid ja marionette.
Samas loodavad inimesed iseennast täiustada nii nagu filmid „Limitless“ (Bradly Cooper) ja „Lucy“ (Scarlett Johanson) on inspireerinud. Me loodame ikka veel et väga tublid on kestvalt vajalikud ning vähemasti natuke aega on meie enese teostus looming ja töö kohad vajalikud. Nii Denimi kui COOPi töötajad neelavad aateliselt alla mikro mini palga maksmise pea asi et see töö koht ei läheks pagulasele või robotile.
Kodu laenu küsiv kooli õpetaja kuuleb pankadelt kui normaalselt teenima hakkate tulge tagasi. Meisse suhtutakse keset peale tungivat TI rinnet nagu ullikestesse kelle ameti nagu nii universaalne intellekt üle võtab sest ta ei olegi väidetavalt tehis vaid ellu ärganud päris.
Vaatame nukralt vanu häid päris filme lindile püütud käsitsi monteeritud kaskadööride ja kaader haaval käsitsi joonistatud multi filmi pildi ridadega. Teeme mai kuus taas Teeme-ära-talgud ning palvetame et ühiselt puhastatud Maarja maa jääks ellu ja terveks. Unistame nagu Mindvalley juht Vishen Lakhiani üle maa ilmsest riigi piirideta rahu riigist ja kuld ajastust.
Iga järgmise šoki järel küsime kas nüüd on saabumine läbi kriisi põhja või maa ilma lõpp ning arutleme kui mitu teisikut on Putinil ning kes tegi kloonid keda avalikkusele Jim Carrey asemel näidatakse. Ja juba tuli ära ka uudis et TI teeb posthuumselt Val Kilmerile filmi rolli.
Samal ajal kui TI võtab miljardite inimeste töö kohad endale tehakse täiuslikke tittesid geeni manipulatsioonide abil katse klaasis mis on jõu kohane robotitele ega vaevuta tõe näoliselt üsna varsti ei rase olema ega sünnitama tehtagu mulle perfekte pärija!
Neitsist sündinud lapsukesed saavad umbes üle homme tavalisteks 21 sajandi Jeshuateks.
Olgu siis nii pea asi et neid ära ei sööda ja näo kreemiks ei tehta. Olgu TI jumal armuline!
*
Selle kompetentsi juures on mul lihtsaim avada oma enese säilenõtkust ja digipädevust (kaks üldoskust kaheksast) tegudega.
Minu õppematerjalid – pluss faktiotsing ja kontroll – ning oskuste täienemine tänu IT-kursantidele.
Meie kolledžis levib säilenõtkus õhus.

Jürgen Rooste ja Maarja Kangro AI-poeesiast:

Robot abiellub klooniga:

AI X – Andero Pebre:

Aitäh, AI!

Arsenyi Tsyro – TalTechi konkursi võitja:

Sandra Veensalu – mitme konkursi võitja:

AI, millega deemoneid toidame?

Aivai – AI a la Hannes Võrno:

5. Avades paari näite kaudu, kuidas tulen toime muutustega nii tunnete, mõtete kui ka käitumise tasandil, reageerides adekvaatselt ja asjalikult ning taastades enesehoiuks vajaliku tasakaalu – jõuan ikka ja jälle vaikuse ja füüsilise tööni.
Tammsaare ütles, et eestlase tugevaim stiihia on mõtestatud töö.
Minu ravimiriiulis on mineraalid-kalaõlid-vitamiinid – nagu näitan ka õppevahendis „Antidepressandid“:

Olles toimetanud e-raamatuid Mihkel Ulmaniga ning viimistlenud mopsiraamatut tuleb vaikus ja füüsiline töö.
Pärast mitmetähenduslike sõnade kaartide ja äpi teemade tõukamist managemendiga, mille nimi on KaMoniKajaKad, järgneb vaikus ja füüsiline töö.
Kui kirjastaga on kõrvutatud „Meistrite Aabitsa“ paralleelsed variandid ka e- ja digiõpikutena… Üllatus-üllatus – vaikus ja füüsiline töö.

6. Avasin juba eelnevalt pehmelt öeldes paari näite kaudu, et suhtun positiivselt digivahendite, -keskkondade ja -sisu tähenduslikku eesmärgipärasesse kasutamisse ning rakendan ja kohandan neid tõhusalt, eetiliselt ja vastutustundlikult oma töös.
Tuues välja, milliseid digipädevusi enda töös vajan ja milliseid järgmisena plaanin edasi arendada lisasin antud kompetentsi lõppu seminare, mida olen nuusutanud või kavatsen külastada.
Minu jaoks on digidigihei juba ammu märkamatu – iseenesestmõistetavalt küsin dr Google’i käest nõu ja andmeid, keskkondi ja fakte ilma, et seda õieti enam märkaksingi.
Ühest küljest on ajastuline meediasse jõudnud Trinidadi vanahärra juhtum: erus taat võitis oma esikromaaniga konkursi, konkurendid süüdistasid teda AI kasutamises – mida papi ei teinud! – ning ta oli tõsises hädas tõestamisega, et ise kirjutas.
Koostades Kadri Baranovaga skämmiaabitsat – pettuste tuvastamine-diagnoosimine-enesekaitse – oleme koos IT-noorhärradega petturite e-aadresse-telefone-kodulehekülgi koodide ja aatomiteni laiali lammutanud.
Eks minagi olen Eesti tüssajale kasutatud iPhone’i poole hinnaga Sauele saatnud – küll pärast saan teise poole… Ja ukrainlastele sajaka kandnud „Lidli tühjendusmüüki“ uskudes 😊
Digitüngatõrje käsiraamatut koostades kasutame nii tekste kui illustratsioone luues pr Baranovaga üsna palju AI abi.
Meie raamatu pealkiri ja peatükkide nimetused:
MANIPULEERIVAD PETISED – kelmide varjatud maailm
Robin Hood ja froodinandide skämmland
Võlgadesse võrgutatud
Klõpsatud armud&armid
Digitüngatõrje
Tüssutõrje aabits
Skämmimeistrid – petturitest hoidumise käsiraamat
Petturi paljastamise käsiraamat – pilk tänapäeva röövlite maailma
Ausalt?
Olen õnnelik ja liigutatud, kui näen päris inimeste tekste, fotosid ja videoid.
*
Alar Tamming AI-st kui evolutsiooni järgmisest tasandist, mille egregori loome:

Tõenäoliselt hea: Kliimamuutused, globaalne vaesus, pandeemiad, tehasepõllumajandus, tehisintellektiga kaasnevad riskid: on palju tõsisemaid probleeme, kui ükski karjäär enda peale võtta suudaks. Kui soovite, et teie tööl oleks positiivne mõju, võib nende hulgast valimine olla teie kõige olulisem otsus. Aga kuidas te teistega võrdlete?
Meile meeldib kasutada ITN-raamistikku , mis kaalub põhjust kolme teguri alusel:
• Tähtsus : Probleemi koguulatus. Kui palju parem oleks maailm, kui probleem lahendataks? Kui palju elusid päästetaks või parandataks?
• Jälgitavus : kui lihtne on probleemi lahendada. Kas me teame, kuidas probleemi lahendada, või on edasiliikumisel keerulisi takistusi?
• Hooletusse jätmine : kui palju juba tehakse . Kui palju raha ja talenti juba sellesse suunatakse? Mida suurem see summa on, seda keerulisem võib olla täiendava mõju saavutamine väheneva tulu tõttu.
Võtame näiteks kliimamuutused . See on äärmiselt oluline ja võib põhjustada tohutut kahju . Meil on ka lahendusi , mis, kuigi mitte tingimata lihtsad või odavad, aitavad kindlasti leevendada kliimamuutuste halvimaid tagajärgi. Seega tundub see väga oluline ja vähemalt mõõdukalt teostatav.
Tänu aastakümnete pikkusele aktivismile ja poliitilisele tööle saab kliimamuutus nüüd õnneks märkimisväärset tähelepanu ja rahastamist (sadades miljardites aastas). Kliimamuutuste täielikuks lahendamiseks on vaja palju enamat, kuid võrreldes mõne muu pakilise probleemiga pole kliimamuutused eriti tähelepanuta jäetud. Näiteks kannatab praegu tehasefarmides üle 30 miljardi maismaalooma, kuid nad saavad vaid väikese osa kliimamuutustele eraldatavast rahastamisest.
Kliimamuutustega tegelemine võib siiski olla suurepärane valik. ITN-i raamistik viitab lihtsalt sellele, et üks lisainimene seal võib saavutada vähem kui sama inimene, kes töötab millegi sama olulise, kuid suures osas ignoreeritud kallal. Või võib see suunata teid kliimamuutuste konkreetsete osade poole, mis on valdkonnaga tervikuna võrreldes rohkem tähelepanuta jäetud.
Muidugi pole see kogu pilt. Olenemata sellest, kui heategevuslik eesmärk ITN-i raamistikus hästi hinnatud on, tasub arvestada ka teie isikliku sobivusega . Paberil võib eesmärk suurepärane välja näha, aga kui teie motivatsioon ja oskused on mujal tugevamad, on see sageli koht, kus teete rohkem head.
See kõik tähendab: tasub tõsiselt mõelda, kus teie pingutused saavad kõige rohkem kasu tuua. Meie ITN-raamistiku selgitaja annab ülevaate, kuidas seda kõike kaaluda.
____
Kas otsid mõjukat rolli?
Siin on mõned hiljuti meie tööportaali lisatud töökohad, mille üle oleme elevil:
• Tehisintellekti ohutuse keskuse tooteturunduse vanemjuht
• Programmijuht, piirialade tehisintellekti juhtimise kursus ettevõttes BlueDot Impact
• New Roots Institute’i tehnoloogiajuht
• Teadusassistent, turu kujundamise kiirendi globaalse arengu keskuses
• Giving Greeni kasvudirektor
Minu säilenõtkus on minu enese aju ja loovuse töökorras hoidmine.
Mõned näited väljakutsetest, mida seiran:

TLÜ hariduse mikrokraad
https://www.facebook.com/haridusinnovatsioon
https://www.tlu.ee/hik/koolitused?fbclid=IwY2xjawTe-U5leHRuA2FlbQIxMABicmlkETFuZ2VITlhTaWxJeVpBM2l3c3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHic5Sc7neEDVX3cng5vBgtQ5EcsS5y3te1xFGRjj1yHjVpXbwr6e2fnh1v35_aem_HZLLZycFFSyR92JuPE_1Uw

Erasmus+ õuesõpe Küprosel – Mikk Sarv jagas sama, sobitatuna Põhjalasse

How to activate my lessons/students? Sustainability and outdoor education

TI-hüpe on meie kooli IT-eriala kõrval mõnevõrra naiivne – oleme juhtimas 😊

Õpilased ootavad koolidelt selgeid tehisaru kasutamise reegleid

Kunstiterapeudi koolitus – peab tõdema, et õp Berlokko on teadjam-jagavam

Art Life Coach

Autismi ravi tüvirakkudega – Šveitsis
https://child-development-sm.com/lp5/autism/eu?fbclid=IwY2xjawTz7uVwZG9mBWV4dG4DYWVtAjExAGJyaWQRMWx5c0ZlZHNkQ3lUdDNQMnpzcnRjBmFwcF9pZBAyMjIwMzkxNzg4MjAwODkyAAEejGuq62ghRnn2Kkwhm7seDXMbVNXrs7NYdxjGmX07OkDP6185_Fs2zE6rq0Y_aem__mL0ShFrvYvuPcV8vBwVEg

Spikker – Youtube’ist võib lõputult õppida

nlp kõutši sertifitseerimine – tähelepanu tõmbas hind 7 dollarit – skämm? – seda lausa ei olnud, aga tase oli asjaarmastajatele
https://davidkey.kartra.com/page/7DollarSpecialCoaching?fbc_id=6970475387894&h_ad_id=6970475388094&utm_medium=paid&utm_source=fb&utm_id=6821751265494&utm_content=6970475388094&utm_term=6970475387894&utm_campaign=6821751265494&fbclid=IwY2xjawTNHIxleHRuA2FlbQEwAGFkaWQAAAZW86CC_nNydGMGYXBwX2lkEDIyMjAzOTE3ODgyMDA4OTIAAR53aF7DajWv7EB_r9fTpVOFvkJoZHR2E2EEvCtvURi0Ydgb2BZpJxk7XKNEPA_aem_JEFTEiOy2sQsMtfgPGTgxg

Ath kõutš – haakus hästi dr Rammuliga loodud materjaliga ülediagnoosimisest
– Eriti hästi linkis Jürgen Rooste jt kolleegide pihtimusega üleväsimusest

ADHD Coach

Erivajaduste kõutš – tegin kaasa ja läbi ja üle

Neurodiversity Coach

Kutsumust toetava kooli loomine – haakus hästi Big Think materjaliga aeglustavast ja rahustavast koolist
https://www.facebook.com/share/v/1DCG3peyj2/?mibextid=wwXIfr
Soovitasin sõbratarile-raamatupidajale
https://www.bcskoolitus.ee/koolitus/digitaalne-projektijuhtimine-tehisintellekti-ai-toel-2/?utm_medium=paid&utm_source=fb&utm_id=120251492535810348_v2_s08_e7684&utm_content=120251539598820348&utm_term=120251492535810348&utm_campaign=120251492535800348&fbclid=IwY2xjawTKdTpleHRuA2FlbQEwAGFkaWQBqzgjb4qGrGJyaWQRMTFiaGRCTXlDT1l2QTczdlpzcnRjBmFwcF9pZBAyMjIwMzkxNzg4MjAwODkyAAEebHKVg_YrLOtDQdl8t7ChkslIV5PY9UDtxfXwZaUHZ0Be4_LogF9bu3m-Grw_aem_NGi1_6jjWhuzbTxlpj14iw (1600 eurot)

Osalesin 😊
https://www.facebook.com/Coursera (rahvusvaheline digi-projektijuhtimine)
Koolitõrkega lapsed vajavad iga aastaga aina enam abi ja tuge
https://l.facebook.com/l.php?u=https%3A%2F%2Fwww.err.ee%2F1610079577%2Fpsuhholoog-koolitorkega-laste-hulk-on-viimasel-ajal-huppeliselt-kasvanud%3Ffbclid%3DIwZXh0bgNhZW0CMTEAc3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHltK45-VFqSphLsySSyFKS8466UG88AsdmnPlAIl_uhU1CbnJdnoJpV5YSFH_aem_B4n3nlzaVymgjOspKvNxUA&h=AUArbGxgfior-Lx4r_WtkLLcyxUYaj-wzCIawB8J6r5vcgSpaaRmvUQi_jnB2s1b4wLsdpyAxODdwTxTPYQLh6JimhJtiRKtnbPoACcdRRLuW-XyhIDAGiWetdJ1z0NcYYkV29cInkfemaz5&__tn__=%2CmH-y-R&c[0]=AUAv0tRGYmK5ZMW7RLRym6gZQXiOgkY7__j8pP-U_uekHa2h5XUG3jWASekGMoOEpFkbqCl0YBORnfEGuLJkY4LSRMwSt_1Wx-8rcL8Ydg3Kvrok7ZneL0BpJyIrgAOKGOTWuGqw8RhicbATgwZorSLdazl5ztHmh3kDb1An1DSVmHa80R0UMnl9suCYWdWF2v11XIQHPeW3GA

https://coursiv.io/dynamic?prc_id=1104&utm_source=facebook&utm_campaign=%7B%7Bcampaign.id%7D%7D&utm_adset=%7B%7Badset.id%7D%7D&utm_ad=%7B%7Bad.id%7D%7D&utm_placement=%7B%7Bplacement%7D%7D&fbclid=IwY2xjawTLWY5leHRuA2FlbQMxMDAAYnJpZBExMWJoZEJNeUNPWXZBNzN2WnNydGMGYXBwX2lkEDIyMjAzOTE3ODgyMDA4OTIAAR5QX14gntucaKFSzmunGwfL1-IFHcrY5w7NcqXxMmeCPaisC2S6T7xNqZMhWQ_aem_8ppukaUnRZv0qfRjeyR0_g
Meie ajastul tasub Microsoftist rohkem teada kui litsentsi ostmine oma arvutisse
https://www.coursera.org/professional-certificates/microsoft-leadership-and-innovation/paidmedia?fbclid=IwY2xjawTLWO5leHRuA2FlbQMxMDAAYnJpZBExMWJoZEJNeUNPWXZBNzN2WnNydGMGYXBwX2lkEDIyMjAzOTE3ODgyMDA4OTIAAR67DrB7_o2kmm4l1bACBKKC-pFgyCXByka4xBBjrYJh1C5_heu9IioYxkYYow_aem_xbuSnLp7vWyNmapOfuXPnQ

Soovitan!!!

Digitaalne projektijuhtimine tehisintellekti (AI) toel

Coursera kampaaniad väärivad tähelepanu
https://www.coursera.org/professional-certificates/ibm-rag-and-agentic-ai/paidmedia?fbclid=IwY2xjawTLWJRleHRuA2FlbQMxMDAAYnJpZBExMWJoZEJNeUNPWXZBNzN2WnNydGMGYXBwX2lkEDIyMjAzOTE3ODgyMDA4OTIAAR6krk8L90DMM9UAJzcuNKiht8gcpuX7ptaQ6HfpujtvQYtXXtZl9TjBN84AZg_aem_xbuSnLp7vWyNmapOfuXPnQ

Mis oleks, kui tõstaks rahvusvahelist kraadi?
https://londonsba.org.uk/courses-page/advanced-professional-certificate-in-leadership-and-management/?utm_medium=paid&utm_source=fb&utm_id=120211618906110500&utm_content=120242038980060500&utm_term=120211618906590500&utm_campaign=120211618906110500&fbclid=IwY2xjawT_WJpwZG9mBWV4dG4DYWVtATAAYWRpZAGrL-rDFwyEYnJpZBExeFJQa2NjYVE5UnJiekVUWXNydGMGYXBwX2lkEDIyMjAzOTE3ODgyMDA4OTIAAR6ow4L4-uu76XKW6KD147UDfucmoR2z-B68EYQId_nXini8-ySToCiVTLyMOg_aem_FOJZxp4HbBvxaelLhw1VsA
Erilist tähelepanu ja osalemist pälvigu platform Big Think:

Edastasid selle e-kirja? Liitu siin, et saada lisateavet

Kuidas vähem vaielda ja rohkem rääkida
Selle nädala Suures Mõttetunnis jagab advokaat Jefferson Fisher oma lähenemisviisi konfliktide lahendamisele.
SUUR MÕTE

19. AUGUST

LOE RAKENDUSES

Õpi maailma suurimatelt mõtlejatelt.
Tutvustame meie viimast Suure Mõtte Tunni.
Suhtle kontrolli, enesekindluse ja ühendusega.
Advokaat Jefferson Fisher lihvis aastaid kohtusaalis veenmiskunsti. See võib tunduda kaugel igapäevastest lahkarvamustest, millega me kõik silmitsi seisame, olgu need siis tööalaste projektide otsuste või koduste majapidamiskohustuste üle. Kuid Fisheri pingeline õigusalane kogemus on olnud võimas treeningpolügoon õppimaks, mis tegelikult konflikti lahendab ja mis seda ainult hullemaks teeb.
Selles tunnis pakub Fisher välja konstruktiivsema viisi oma elus keeruliste vestluste lahendamiseks.
Vaata esimest õppetundi tasuta
________________________________________
Õpieesmärgid:
• Navigeeri keerulistes vestlustes.
• Loo ja projitseeri enesekindlust.
• Räägi välja, kui see on oluline.
• Vali oma sõnu hoolikamalt.
• Suurenda sidet teistega.
________________________________________
Liitu ja jätka õppimist
Õpi oskusi maailma tippmõtlejatelt, ettevõtjatelt ja ekspertidelt. Meie mikroõppe tunnid aitavad sul keskenduda suurtele ideedele, millel on praktiline mõju.
Liikmeks saades saate juurdepääsu selle eksperdi tundidele, lisaks varasematele ja tulevastele õppeainetele.
*
Kui olete ametliku Microsofti klient, olete märganud, et teid tõmmati lepingut värskendades copilot-kliendiks – nüüd võite seda lahkesti, aga selle eest lõpmatult õppida:
https://cloud.also.mp/microsoft-ai-workforce-and-copilot-training/?mc=5110.facebook.paid-social.microsoft.central-ai-training-hub.is269318.social-ad-cta.fy27h1.ee.also&utm_medium=paid&utm_source=fb&utm_id=120245800482340138&utm_content=120245800533940138&utm_term=120245800482380138&utm_campaign=120245800482340138&fbclid=IwY2xjawT3qN5wZG9mBWV4dG4DYWVtATAAYWRpZAGrMvDEEmZaYnJpZBExeFJQa2NjYVE5UnJiekVUWXNydGMGYXBwX2lkEDIyMjAzOTE3ODgyMDA4OTIAAR7CJXd6MnajTQqrnOL0mmOq6IUaysvnc5_F8irnyXdBvgj9YFx6IevH1FVnNA_aem_HUDn1sgysgjK-vNco5BKIg

Edastasid selle e-kirja? Liitu siin, et saada lisateavet

Vaata kohe

Meil on rohkem karta rumalate inimeste kui kurjade inimeste ees
Filosoof Jonny Thomson käsitleb kolme ühiskondi hävitava rumaluse tingimust.
BIG THINK JA JONNY THOMSON

18. JUULI

LOE RAKENDUSES

Kurjust on lihtne tuvastada ja selle vastu võidelda; rumalusega see nii ei ole. Filosoof Jonny Thomson käsitleb Dietrich Bonhoefferi kolme ühiskondi hävitava rumaluse tingimust: oma mõtlemise tellimine autoriteedilt, tahtlik teadmatus ja konformism.

Ta näitab, kuidas igaüks neist tänapäeval avaldub, alates tehisintellekti vastustest meie moraalsetele küsimustele kuni poliitiliste parteideni, mis suruvad peale lojaalsust veendumuse asemel.
Esineja kohta: Jonny Thomson Õpetas enne täiskohaga kirjutamisele asumist enam kui kümme aastat Oxfordis filosoofiat. Ta on Big Thinki kolumnist ning auhinnatud ja menuraamatute autor, kelle raamatud on tõlgitud 22 keelde.

Jonny on ka Mini Philosophy asutaja , mis on umbes kahe miljoni uudishimuliku ja intelligentse meele sotsiaalvõrgustik. Ta on tuntud üle kogu maailma selle poolest, et muudab filosoofia ligipääsetavaks, kaasahaaravaks ja lõbusaks.
________________________________________
Saa Jonny Thomsonilt rohkem infot
Minifilosoofia
Ruum, kus uurida maailma suurimate mõtete ideid koos Big Thinki Jonny Thomsoniga.
Jonny Thomsoni poolt

________________________________________
Ajatemplid
00:00:21 1. peatükk: Rumalus vs kurjus
00:01:52 Mis rumalus tegelikult on
00:09:14 Miks rumalus võidab kurjuse
00:21:53 Kuidas lolli ravida
00:27:35 2. peatükk: Kuidas võim rumalust kasvatab
00:30:09 Valetajad vs. lollitajad
00:35:12 Algoritmipõhine grupimõtlemine
00:38:30 Kuidas end lolliks teha
________________________________________
Eelistad meie intervjuusid Spotifys kuulata? Vaata meie episoode siit:

Emotsionaalselt küpseks täiskasvanuks saamise plaan 68 minutiga
Suur mõte
Episood
________________________________________
Transkript
Allpool on selle videointervjuu esimese viie minuti transkriptsioon. See on tõeline sõna-sõnalt tehtud transkriptsioon, mis jäädvustab vestluse täpselt nii, nagu see toimus. Kui soovite video vaatamise ajal kogu transkripti lugeda, klõpsake siin .
________________________________________
Minu nimi on Jonny Thompson. Olen kirjanik, Big Thinki kolumnist ja haldan sotsiaalvõrgustikku Mini Philosophy, kus selgitan filosoofilisi ideid miljonitele inimestele. Olen peatselt ilmuva raamatu “The Art of Piisav” autor, milles selgitan epikuurlust ja õpetan kõigile, kuidas seda meie elus rakendada.
1. peatükk: Rumalus vs. kurjus
Dietrich Bonhoeffer oli 20. sajandi filosoof ja teoloog, keda tuntakse nii oma kirjutiste kui ka natsisüsteemile vastupanu osutamise poolest. Ta sündis 20. sajandi alguses silmapaistvasse, üsna eliitsesse perekonda. Tema isa oli Berliini Ülikooli psühhiaatriaosakonna juhataja, mis oli üks riigi prestiižsemaid õppetoole. Kui natsid võimule tulid ja alustasid Saksa kristlikku liikumist, mille raames nad üritasid protestantlikke kirikuid omaks võtta, juhtis ta vastuliikumist, mida tunti kui Konfessionaalset Kirikut. Kui sõda puhkes, oli Bonhoeffer osa natsivastasest luureteenistusest, kus ta edastas teavet liitlastele ja vastupanuliikumistele kogu Euroopas ja Saksamaal. Lõpuks said natsid sellest teada ja ta vangistati 1943. aastal, kus ta kirjutas terve hulga kirju ja päevikuid, millest saame need märkmed rumaluse kohta, millest ma täna räägin. Teda seostati Hitleri tapmise vandenõuga 1944. aastal ja ta hukati Flossenbergi koonduslaagris 1945. aastal, paar nädalat enne seda, kui liitlased selle vabastasid.
Seega räägib Bonhoeffer oma kirjades rumalusest ja esitab selle pisut julge väite, et rumalus on tsivilisatsioonile suurem oht kui isegi kurjus. Aga selle mõistmiseks peame tegelikult aru saama, mida ta rumaluse all mõtles, sest see erineb sellest, kuidas paljud meist seda sõna oma igapäevases sõnavaras kasutavad.
Mis rumalus tegelikult on
Mis on siis rumalus? Noh, see ei ole sama mis rumalus. Rumalus on see, kui teed midagi rumalat, hoolimatut või ettevaatamatut. Näiteks kui paned bensiiniautosse diislikütust või mina panin pesumasinasse nõudepesuvahendit ja see põhjustas katastroofi või ma mäletan… Mu poja viimasel sünnipäevapeol kingiti talle plastmassist golfikomplekt ja ma tahtsin meeleheitlikult kõigile teistele emadele ja isadele muljet avaldada, nii et ma võtsin golfikepi välja ja lõin palli nii kõvasti kui suutsin ja see lendas üle meie värava teele, tabades mööduvat autot. See on näide rumaluse kohta, aga see ei ole rumalus Bonhoefferi mõistes.
See ei ole ka sama mis kognitiivsete võimete puudumine. Seega puutud elus vahel kokku ülesannetega, mis lihtsalt ületavad sinu võimeid. Näiteks minu enda puhul on kokkupandav konstruktsioon uskumatult keeruline. Seega, kui on vaja kokku panna mööblit või isegi selliseid nippe nagu Lego meisterdamine, annan selle sageli kellegi teise hooleks. Isegi minu viieaastane poeg on Lego meisterdamises minust parem.
Aga rumalus ei ole sama mis teadmatus, sest kui sa midagi ei tea, siis on see kas hariduse puudumine või selle faktiga mitteseotud kokkupuude. Näiteks kui sa ei tea Indoneesia pealinna, on see näide teadmatusest. Ja siis sa lähed ära ja avastad, et pealinn on, kas see on Jakarta? Ma arvan, et see võib olla pealinn, see võib olla Jakarta. Ja see lahendab sinu teadmatuse. See ei ole rumalus. Seega on Bonhoeffer ettevaatlik, öeldes, et need kolm asja ei ole rumalus.
Aga mis on rumalus? Bonhoeffer ütleb taas, et rumalust saab defineerida kolme erineva elemendi abil. Esiteks, kui me tellime oma kriitilise mõtlemise mingilt kolmandalt osapoolelt. See võib olla õpetaja, lapsevanem, sotsiaalmeedia mõjutaja või tehnoloogia. Ja muidugi tellivad paljud inimesed tänapäeval oma mõtlemise tehnoloogiale.
________________________________________
Seotud artikkel

Loe Jonny Thomsoni artiklit „Ela teadlikult“: Ameerika esimese filosoofia päritolu , mis on kirjutatud ajakirja Big Think trükiväljaandele „ The Opt-Out Nation “.
Big Think liikmed saavad meie esmaklassilisi trükiajakirju igal kvartalil* koos juurdepääsuga enam kui 100 videokursusele ja tuhandetele lühitundidele maailma suurimatelt mõtlejatelt. Lisateavet meie liikmelisuse kohta leiate siit !
*Ainult USA saatmine
________________________________________
2014. aastal kirjutas filosoof Robert Howell artikli, milles ta tutvustas mõtteeksperimenti nimega Google Morals. Ja artiklis selgitab ta, et me kasutame sageli rakendusi teatud asjade tegemiseks. Kõige levinum on Google Maps. Seega isegi täna siia tulles kasutan ma Google Mapsi, et öelda endale, kuhu minna. Ma järgisin sinist joont. See käskis mul minna vasakule. See käskis mul minna paremale. Ja hopsti, siin ma olen. Ja enamik inimesi on Google Mapsi kasutamisega nõus, isegi kui me kasutame seda veidi imbetsilliliste asjade jaoks. Näiteks kui ma tahan minna Big Beni juurde ja see on ilmselgelt minu ees, kasutavad inimesed ikkagi Google Mapsi, et öelda neile, kuhu minna Londonis asuva Big Beni juurde. Aga me oleme sellega nõus, sest navigeerimine näib olevat asi, mille oleme üsna valmis tehnoloogiale tellima.
Aga Howe pakkus välja lisaidee. Ta ütles, et kujutage ette, et tulevikus on rakendus nimega Google Morals. Google Morals on rakendus, kuhu sisestate küsimuse ja see ütleb teile, mida peaksite igas olukorras tegema. Oletame, et ma lähen burgeribaari või burgerirestorani ja küsin, kas on õige süüa lihaburgerit või halloumiburgerit? Ja rakendus teeb oma urisemise ja ütleb mulle, et olgu, peaksite tegema seda. Asi pole selles, kas Google Morals arutleb õigesti või mitte. Robert Howelli mõte on see, et me ei peaks oma moraalset arutlemist rakendusele tellima. See kirjutati 2014. aastal ja pole vaja raketiteadlast, et juhtida tähelepanu tõsiasjale, et paljud inimesed kasutavad tänapäeval ChatGPT-d, Claude’i ja tehisintellekti, et neile küsimustele vastata. Kas on õige teha X? Kas on õige teha Y? Kas peaksin oma partnerit petma? Kas peaksin oma partneriga koos jääma? Kas peaksin tegema seda tööd või peaksin tegema teist tööd? Me kasutame tehisintellekti, et see meie eest kriitilise mõtlemise teeks, ja see on näide sellest, mida Bonhoeffer nimetaks rumaluseks.
Rumaluse teine element on see, kui me oleme tahtlikult teadmatud. Ma mainisin varem, et teadmatus iseenesest ei ole rumaluse vorm. Aga kui sa oled pidevalt teadmatu ja sa ei astu mingeid samme oma teadmatuse lahendamiseks, siis see on näide rumalusest. Vana-Kreeka maailmast leiab näite, kus Delfi oraakel olevat öelnud, et antiikmaailma targem mees oli Sokrates. Sokrates ütles kuulsalt, et ainus asi, mida ma tean, on see, et ma ei tea mitte midagi, mis on näide teadmatusest. Aga põhjus, miks ta ei olnud rumal, oli see, et ta pühendas oma elu selle lahendamisele.

Edastasid selle e-kirja? Liitu siin, et saada lisateavet

Vaata kohe

Meil on rohkem karta rumalate inimeste kui kurjade inimeste ees
Filosoof Jonny Thomson käsitleb kolme ühiskondi hävitava rumaluse tingimust.
BIG THINK JA JONNY THOMSON

18. JUULI

LOE RAKENDUSES

Kurjust on lihtne tuvastada ja selle vastu võidelda; rumalusega see nii ei ole. Filosoof Jonny Thomson käsitleb Dietrich Bonhoefferi kolme ühiskondi hävitava rumaluse tingimust: oma mõtlemise tellimine autoriteedilt, tahtlik teadmatus ja konformism.

Ta näitab, kuidas igaüks neist tänapäeval avaldub, alates tehisintellekti vastustest meie moraalsetele küsimustele kuni poliitiliste parteideni, mis suruvad peale lojaalsust veendumuse asemel.
Esineja kohta: Jonny Thomson Õpetas enne täiskohaga kirjutamisele asumist enam kui kümme aastat Oxfordis filosoofiat. Ta on Big Thinki kolumnist ning auhinnatud ja menuraamatute autor, kelle raamatud on tõlgitud 22 keelde.

Jonny on ka Mini Philosophy asutaja , mis on umbes kahe miljoni uudishimuliku ja intelligentse meele sotsiaalvõrgustik. Ta on tuntud üle kogu maailma selle poolest, et muudab filosoofia ligipääsetavaks, kaasahaaravaks ja lõbusaks.
________________________________________
Saa Jonny Thomsonilt rohkem infot
Minifilosoofia
Ruum, kus uurida maailma suurimate mõtete ideid koos Big Thinki Jonny Thomsoniga.
Jonny Thomsoni poolt

________________________________________
Ajatemplid
00:00:21 1. peatükk: Rumalus vs kurjus
00:01:52 Mis rumalus tegelikult on
00:09:14 Miks rumalus võidab kurjuse
00:21:53 Kuidas lolli ravida
00:27:35 2. peatükk: Kuidas võim rumalust kasvatab
00:30:09 Valetajad vs. lollitajad
00:35:12 Algoritmipõhine grupimõtlemine
00:38:30 Kuidas end lolliks teha
________________________________________
Eelistad meie intervjuusid Spotifys kuulata? Vaata meie episoode siit:

Emotsionaalselt küpseks täiskasvanuks saamise plaan 68 minutiga
Suur mõte
Episood
________________________________________
Transkript
Allpool on selle videointervjuu esimese viie minuti transkriptsioon. See on tõeline sõna-sõnalt tehtud transkriptsioon, mis jäädvustab vestluse täpselt nii, nagu see toimus. Kui soovite video vaatamise ajal kogu transkripti lugeda, klõpsake siin .
________________________________________
Minu nimi on Jonny Thompson. Olen kirjanik, Big Thinki kolumnist ja haldan sotsiaalvõrgustikku Mini Philosophy, kus selgitan filosoofilisi ideid miljonitele inimestele. Olen peatselt ilmuva raamatu “The Art of Piisav” autor, milles selgitan epikuurlust ja õpetan kõigile, kuidas seda meie elus rakendada.
1. peatükk: Rumalus vs. kurjus
Dietrich Bonhoeffer oli 20. sajandi filosoof ja teoloog, keda tuntakse nii oma kirjutiste kui ka natsisüsteemile vastupanu osutamise poolest. Ta sündis 20. sajandi alguses silmapaistvasse, üsna eliitsesse perekonda. Tema isa oli Berliini Ülikooli psühhiaatriaosakonna juhataja, mis oli üks riigi prestiižsemaid õppetoole. Kui natsid võimule tulid ja alustasid Saksa kristlikku liikumist, mille raames nad üritasid protestantlikke kirikuid omaks võtta, juhtis ta vastuliikumist, mida tunti kui Konfessionaalset Kirikut. Kui sõda puhkes, oli Bonhoeffer osa natsivastasest luureteenistusest, kus ta edastas teavet liitlastele ja vastupanuliikumistele kogu Euroopas ja Saksamaal. Lõpuks said natsid sellest teada ja ta vangistati 1943. aastal, kus ta kirjutas terve hulga kirju ja päevikuid, millest saame need märkmed rumaluse kohta, millest ma täna räägin. Teda seostati Hitleri tapmise vandenõuga 1944. aastal ja ta hukati Flossenbergi koonduslaagris 1945. aastal, paar nädalat enne seda, kui liitlased selle vabastasid.
Seega räägib Bonhoeffer oma kirjades rumalusest ja esitab selle pisut julge väite, et rumalus on tsivilisatsioonile suurem oht kui isegi kurjus. Aga selle mõistmiseks peame tegelikult aru saama, mida ta rumaluse all mõtles, sest see erineb sellest, kuidas paljud meist seda sõna oma igapäevases sõnavaras kasutavad.
Mis rumalus tegelikult on
Mis on siis rumalus? Noh, see ei ole sama mis rumalus. Rumalus on see, kui teed midagi rumalat, hoolimatut või ettevaatamatut. Näiteks kui paned bensiiniautosse diislikütust või mina panin pesumasinasse nõudepesuvahendit ja see põhjustas katastroofi või ma mäletan… Mu poja viimasel sünnipäevapeol kingiti talle plastmassist golfikomplekt ja ma tahtsin meeleheitlikult kõigile teistele emadele ja isadele muljet avaldada, nii et ma võtsin golfikepi välja ja lõin palli nii kõvasti kui suutsin ja see lendas üle meie värava teele, tabades mööduvat autot. See on näide rumaluse kohta, aga see ei ole rumalus Bonhoefferi mõistes.
See ei ole ka sama mis kognitiivsete võimete puudumine. Seega puutud elus vahel kokku ülesannetega, mis lihtsalt ületavad sinu võimeid. Näiteks minu enda puhul on kokkupandav konstruktsioon uskumatult keeruline. Seega, kui on vaja kokku panna mööblit või isegi selliseid nippe nagu Lego meisterdamine, annan selle sageli kellegi teise hooleks. Isegi minu viieaastane poeg on Lego meisterdamises minust parem.
Aga rumalus ei ole sama mis teadmatus, sest kui sa midagi ei tea, siis on see kas hariduse puudumine või selle faktiga mitteseotud kokkupuude. Näiteks kui sa ei tea Indoneesia pealinna, on see näide teadmatusest. Ja siis sa lähed ära ja avastad, et pealinn on, kas see on Jakarta? Ma arvan, et see võib olla pealinn, see võib olla Jakarta. Ja see lahendab sinu teadmatuse. See ei ole rumalus. Seega on Bonhoeffer ettevaatlik, öeldes, et need kolm asja ei ole rumalus.
Aga mis on rumalus? Bonhoeffer ütleb taas, et rumalust saab defineerida kolme erineva elemendi abil. Esiteks, kui me tellime oma kriitilise mõtlemise mingilt kolmandalt osapoolelt. See võib olla õpetaja, lapsevanem, sotsiaalmeedia mõjutaja või tehnoloogia. Ja muidugi tellivad paljud inimesed tänapäeval oma mõtlemise tehnoloogiale.
________________________________________
Seotud artikkel

Loe Jonny Thomsoni artiklit „Ela teadlikult“: Ameerika esimese filosoofia päritolu , mis on kirjutatud ajakirja Big Think trükiväljaandele „ The Opt-Out Nation “.
Big Think liikmed saavad meie esmaklassilisi trükiajakirju igal kvartalil* koos juurdepääsuga enam kui 100 videokursusele ja tuhandetele lühitundidele maailma suurimatelt mõtlejatelt. Lisateavet meie liikmelisuse kohta leiate siit !
*Ainult USA saatmine
________________________________________
2014. aastal kirjutas filosoof Robert Howell artikli, milles ta tutvustas mõtteeksperimenti nimega Google Morals. Ja artiklis selgitab ta, et me kasutame sageli rakendusi teatud asjade tegemiseks. Kõige levinum on Google Maps. Seega isegi täna siia tulles kasutan ma Google Mapsi, et öelda endale, kuhu minna. Ma järgisin sinist joont. See käskis mul minna vasakule. See käskis mul minna paremale. Ja hopsti, siin ma olen. Ja enamik inimesi on Google Mapsi kasutamisega nõus, isegi kui me kasutame seda veidi imbetsilliliste asjade jaoks. Näiteks kui ma tahan minna Big Beni juurde ja see on ilmselgelt minu ees, kasutavad inimesed ikkagi Google Mapsi, et öelda neile, kuhu minna Londonis asuva Big Beni juurde. Aga me oleme sellega nõus, sest navigeerimine näib olevat asi, mille oleme üsna valmis tehnoloogiale tellima.
Aga Howe pakkus välja lisaidee. Ta ütles, et kujutage ette, et tulevikus on rakendus nimega Google Morals. Google Morals on rakendus, kuhu sisestate küsimuse ja see ütleb teile, mida peaksite igas olukorras tegema. Oletame, et ma lähen burgeribaari või burgerirestorani ja küsin, kas on õige süüa lihaburgerit või halloumiburgerit? Ja rakendus teeb oma urisemise ja ütleb mulle, et olgu, peaksite tegema seda. Asi pole selles, kas Google Morals arutleb õigesti või mitte. Robert Howelli mõte on see, et me ei peaks oma moraalset arutlemist rakendusele tellima. See kirjutati 2014. aastal ja pole vaja raketiteadlast, et juhtida tähelepanu tõsiasjale, et paljud inimesed kasutavad tänapäeval ChatGPT-d, Claude’i ja tehisintellekti, et neile küsimustele vastata. Kas on õige teha X? Kas on õige teha Y? Kas peaksin oma partnerit petma? Kas peaksin oma partneriga koos jääma? Kas peaksin tegema seda tööd või peaksin tegema teist tööd? Me kasutame tehisintellekti, et see meie eest kriitilise mõtlemise teeks, ja see on näide sellest, mida Bonhoeffer nimetaks rumaluseks.
Rumaluse teine element on see, kui me oleme tahtlikult teadmatud. Ma mainisin varem, et teadmatus iseenesest ei ole rumaluse vorm. Aga kui sa oled pidevalt teadmatu ja sa ei astu mingeid samme oma teadmatuse lahendamiseks, siis see on näide rumalusest. Vana-Kreeka maailmast leiab näite, kus Delfi oraakel olevat öelnud, et antiikmaailma targem mees oli Sokrates. Sokrates ütles kuulsalt, et ainus asi, mida ma tean, on see, et ma ei tea mitte midagi, mis on näide teadmatusest. Aga põhjus, miks ta ei olnud rumal, oli see, et ta pühendas oma elu selle lahendamisele.

Kas edastasite selle e-kirja? Liituge siin, et saada lisateavet

Trükikirjaoskuse hääbudes moondub meie arusaam tõest
Trükipress andis meile objektiivse tõe. Sotsiaalmeedia muutis tõe taas hõimuliseks. Tehisintellekt võiks selle muuta millekski hoopis muuks.
SUUR MÕTLE JA ANDREI MIR

25. AUGUST

LOE RAKENDUSES

Andrei Miri poolt
Igal meediumil – trükimeedial, televisioonil, sotsiaalmeedial – on oma leping tõega. Trükikirjaoskusest eemaldudes eemaldume ka objektiivse tõe tingimustest, mida see toetab.
Suulisus ja olukorratõde
Enne kirjaoskust oli inimeste arusaam tõest rajatud „eluskogemusele“, olgu see siis hõimu- või individuaalne kogemus. Faktid defineeriti olukorrapõhiselt, neid testiti tulemustega ning need talletati isiklikku ja kollektiivsesse mällu. Kollektiivne mälu oli vastupidavam kui ühegi üksikisiku mälu, kuid see kaldus siiski selle poole, mida inimesed tõesuseks vajasid. Ilma välise dokumentatsioonita, mis seda fikseeriks, sai minevik end vaikselt ümber kujundada, et see sobiks olevikuga.
Suulises kultuuris oli tõde situatsiooniline: suhteline, kontekstuaalne, läbiräägitud ja kohandatav.
Näiteks jutustasid antropoloogid Jack Goody ja Ian Watt loo Gonja osariigist Põhja-Ghanas. Riigi alusmüüt väitis, et asutaja Ndewura Jakpa tuli sellele maale kulla järele, vallutas põlisrahvad ja pani oma seitse poega nende peavaldasid valitsema. Seega olid nende järeltulijad seitsme provintsi seaduslikud valitsejad. Briti ametnikud jäädvustasid selle loo 20. sajandi alguses. Kuid siis ühinesid kaks peavalda teistega. Kui britid selle müüdi 60 aastat hiljem uuesti jäädvustasid, väideti, et Ndewura Jakpal oli ainult viis poega, mis legaliseeris viis peavalda. Keegi peale brittide, kes juhtumisi „kviitungid” alles hoidsid, ei näinud mingit poleemikat.
Goody ja Watt nimetasid seda „sotsiaalseks amneesiaks“. Kirjaoskajad ühiskonnad revideerivad samuti oma minevikku – aga nad peavad vaidlema vastu ülestähendustele, mis neile vastu räägivad. Suulises kultuuris selliseid ülestähendusi polnud, seega revideerimine ei jätnud auke. Suulisus võimaldas hõimul minevikku kohandada vastavalt oleviku vajadustele. Mitte ainult isiklik, vaid isegi kollektiivne tõde oli situatsiooniline: suhteline, kontekstuaalne, läbiräägitud ja kohandatav.
Kirjutamine ja objektiivse tõe tekkimine
Nagu kirjaoskuse uurija Eric Havelock ütles, eraldas kirjutamine teadaoleva teadjast. Mälust väljapoole jäädvustatud sündmuste lihtne jäädvustamine tõi kaasa revolutsiooni: tõde sai nüüd eraldada elukogemusest ja käsitleda abstraktse mõtlemise abil.
See kirja ja tähestiku poolt juhitud abstraktsiooni mõju muutis dramaatiliselt tõe epistemoloogiat. Tõde ei olnud enam seotud inimese või hõimu kogemusega. Nii jõudis Aristoteles, üks esimesi proosas kirjutanud filosoofe, järeldusele: „Platon on mulle kallis, aga veelgi kallim on tõde.“ Abstraktse tõe valimine mentori või vanema asemel oleks olnud vaieldamatult ennekuulmatu vaid paar põlvkonda enne Aristotelest. Abstraktse tõe printsiip, mis valitses suhete üle, laienes seejärel teadusesse, õigusse ja ühiskondlikku ellu, nagu kajastub näiteks Rooma õigusmaksiimis Dura lex, sed lex („Seadus on karm, aga see on seadus“).
________________________________________

Me teame, et teie, Suured Mõtlejad, armastate uusi ideid. Yuval Noah Harari teosest „Sapiens” kuni Malcolm Gladwelli teoseni „Outliers” – Shortform viib teid kiiremini oluliste teadmisteni.
Big Thinki lugejad saavad Shortformi tasuta proovida ja saada oma paketist 49% allahindlust.
SAA LÜHIKORRALDUSELT 49% SOODUSTUST
________________________________________
On laialdaselt tunnustatud, et trükkimine tegi raamatud massidele kättesaadavaks. Vähemtuntud, kuid tõenäoliselt olulisem oli trükkimisega kaasnenud teadmiste ühtsus. Enne 1440. aastat kippus käsikirjade käsitsi ümberkirjutamine koguma vigu ja tekitama samast tekstist vastuolulisi versioone. Trükkimine lõi mehhanismi, mis ühendas teadmised – ja tõe.
Pärast trükipressi levis ühtlase ja objektiivse tõe põhimõte kogu ühiskonnas valitseva intellektuaalse ja eetilise põhimõttena.
Hea näide on kaardid. Trükitud kaardid muutsid „reaalsuskontrolli“ põhimõtteid. Trükkimine kiirendas ja laiendas identsete eksemplaride levikut, võimaldades rohkematel inimestel näha sama küljendust ja lahknevusi kiiremini märgata. Erinevalt käsikirjakultuurist muutis trükkimine parandamise kiireks, kollektiivseks ja rahvahulga abil toimivaks protsessiks.
Selle protsessi käigus kaotasime paradiisi – või vähemalt selle koha kaardil. Tänu rahvahulga abil tehtud reaalsuskontrollile muutus täpsed ja ühtsed kaardid külluslikuks, mis juhtis tarbijaid eemale vähem usaldusväärsetest kaartidest, nagu Elizabeth Eisenstein oma 1979. aasta raamatus „ Trükipress kui muutuste agent“ märgib . Enne seda sisaldas enamik käsitsi joonistatud kaarte Eedeni aeda. Kuid kui trükkimine reaalsuskontrolli kiirendas, hakkasid kaardiväljaandjad „paradiisi sellest maailmast välja jätma, kuna selle asukoht oli liiga ebakindel,“ kirjutab Eisenstein.
Trükikirjaoskus aitas ilma eriliste pingutuste või ekspeditsioonideta, lihtsalt oma tehnoloogiliste tingimuste kõrvalmõjuna, kehtestada paljude asjade kohta objektiivsema tõe. Ühtse massihariduse kaudu (mis on samuti trükikirjaoskuse kõrvalsaadus) levis ühtlase ja objektiivse tõe põhimõte kogu ühiskonnas valitseva intellektuaalse ja eetilise põhimõttena.
Elektrooniline meedia: Tõde muutub sihtrühmaspetsiifiliseks
Kommunikatsiooniteoreetik James Carey väitis, et telegraaf oli esimene meedium, mis eraldas kommunikatsiooni transpordist. Kui elekter vabastas kommunikatsiooni mis tahes füüsilisest kandjast, muutus see praktiliselt hetkeliseks, mis viis lõpuks teabe külluseni.
Elektroonilise ajastu jooksul – raadiost televisioonini – muutus uudiste ja meelelahutuse hulk külluslikuks. Meediatootjad pidid oma toodete publikule turustamiseks kõvasti tööd tegema. Lasswelli kommunikatsioonivalemi – „Kes ütleb mida millisel kanalil kellele ja millise mõjuga?“ – kohaselt muutus „kelle“ olulisemaks kui „millele“. Meediatoodang nihkus sisu tootmiselt konkreetsele sihtrühmale suunatud tegevusele. Ajalehed olid pikka aega kõnetanud kindlat lugejaskonda – parteiline ajakirjandus valis oma sihtrühma poliitilise tausta järgi. Elektrooniline meedia lisas mõõtmise: sihtimisest sai pidev, kvantifitseeritud ja kohene.
Elektroonilise meedia ajastul nihkus kirjutamise ja trükkimise kaudu edendatud tõe printsiip sotsiaalse kontekstualiseerimise ja inimeste valikutest sõltuvuse poole.
Mitte juhuslikult võimaldas elektrooniline meedia mõõta ka seda, mida publik soovib. See sai alguse 1937. aastal, kui Paul Lazarsfeld ja Frank Stanton Columbia ülikoolist kavandasid „programmianalüsaatori“ – seadme, mis registreeris kuulajate reaktsioone raadiosaadetele. Katsealused kuulasid saadet ja vajutasid vasakule või paremale nuppu, et märkida, mis neile meeldis või ei meeldinud. Nii leiutati muide esimene „meeldib“ nupp, 70 aastat enne sotsiaalmeediat. Seade võimaldas uudiste ja reklaamide tootjatel näha, millist tüüpi sisu erinevad publikuliikmed eelistasid. Sarnased meetodid võeti televisioonis kasutusele 1940. aastate lõpus. 1990. aastateks oli tekkinud terve publiku mõõtmise tööstusharu. Spetsiaalsed kaugjuhtimispuldid ehk „inimesemõõtjad“ jälgisid leibkondade individuaalseid valikuid. Hinnangud, mis olid trükiajastul võimatud, hakkasid sisu tootmist defineerima.
Nende andmete abil kohandasid produtsendid sisu mitte ainult laiadele sihtrühmadele, nagu lapsed, mehed või naised, vaid ka konkreetsetele segmentidele, nagu „vanemad töölisklassi mustanahalised mehed” või „keskklassi üksikemad valged emad”. Identiteedi järgi sihtrühma täpne sihtimine parandas saadete ja reklaamide edastamist, aga tõi ka grupiidentiteetidele keskendumise massikultuuri ja avalikkuse teadvusse.
Nagu filosoof ja meediateoreetik Marshall McLuhan täheldas, sai kasutajast sisu. Postmodernistlikud teooriad väitsid, et tõde pole midagi muud kui kultuuriline konstruktsioon – mitte kunagi objektiivne, alati kellelegi kuuluv. Polnud juhus, et postmodernism tekkis koos televisiooniga. Nii postmodernismi kui ka televisiooni jaoks oli tõde publikuspetsiifiline.
Kirja ja trükikunsti edendatud tõe printsiip – ratsionaalsus, objektiivsus, universaalsus, ühetaolisus – nihkus sotsiaalse kontekstualiseerimise ja inimeste valikutest sõltuvuse suunas. Alanud oli pöördumine absoluutselt tõelt suhtelisele tõele.
Digitaalne meedia: tõde kui meeldimiste ja jagamiste kaudu referendum
Internet ja sotsiaalmeedia andsid miljarditele inimestele juurdepääsu mitte ainult teabele, vaid ka eneseväljendusele. See hävitas vanad väravavalvurite mehhanismid, mida suuresti kontrollisid eliit, mis viis selleni, mida Martin Gurri nimetas teoses „ Avaliku mäss “ „autoriteedi kriisiks“. Peagi järgnes epistemoloogilis-autoriteedi kriis.
Kirjaoskus julgustas inimesi ideedele reageerima, samas kui digitaalne meedia julgustab meid üksteisele emotsionaalselt ja impulsiivselt reageerima, tuues tagasi hõimude suulisusele iseloomulikud tingimused. Kuid sotsiaalmeedias ületab sotsiaalne reaktsioonivõime vanu hõimutingimusi suurusjärkude võrra, kuna interaktsioonid on kiiremad ja ulatuslikumad. Traditsioonilistes hõimudes lepivad inimesed tavaliselt lühikeste kohanemisperioodide järel stabiilsete hierarhiatega. Digitaalsed superhõimud puutuvad pidevalt kokku päästikute ja uudsusega ning algoritmid õhutavad kasutajaid veelgi parema kaasatuse poole. Digitaalsed rahvahulgad segunevad erinevate teemade ja mandrite vahel ning ei lepi kunagi päriselt stabiilsete hierarhiatega. Kogu ökosüsteem on pidev kaklus. Seetõttu on „digitaalne suulisus” steroididel suulisus.
Seda äsja tekkinud terminit, digitaalset suulisust, mõistetakse sageli valesti selle „suulisuse” komponendi tõttu. Meediaökoloogias ei tähenda suulisus vs kirjaoskus ainult kuulamist vs lugemist, vaid pigem süvenemist vs eemaldumist. Seega ei puuduta digitaalne suulisus niivõrd taskuhäälingusaateid ja lühireportaaže, kuivõrd seda, kuidas inimesed sukelduvad impulsiivsetesse ja kohestesse digitaalsetesse interaktsioonidesse oma keskkonnaga, mis on nüüd digitaalne, ja üksteisega, just nagu hõimude suulisuses.
Digitaalajastul on tõde omandanud uue kontrollimisvormi, millele on äärmiselt raske vastu panna: viiruslik levik.
Digitaalmeedia muutis teksti sõnumite saatmiseks. Nii nagu suuline kõne integreerus meie loomulikku käitumisse füüsilises reaalsuses, on sõnumite saatmisest saanud meie digitaalse käitumise alus. Kuna trükkimine ja koputamine asendab teisi suhtlusvorme, kahaneb mõtlemise ja käitumise vaheline eraldatus – Havelocki teadaoleva ja teadja vahel. Abstraktne ja süstemaatiline teadmine on pöördumas „teadmiseks“, mis põhineb „elus kogemusel“. Tõde muutub taas situatsiooniliseks, suhteliseks, läbiräägitud ja hõimupõhiseks.
Elektroonilise meedia algatatud tõe sotsiaalse kontekstualiseerimise protsess oli lõpule viidud. Meil on isegi ajatempel selle kohta, millal see juhtus: Oxfordi sõnaraamat valis 2016. aastal aasta sõnaks sõna „post-truth“. Sõnaraamat defineeris „post-truth“ kui seost „oludega, kus objektiivsed faktid kujundavad avalikku arvamust vähem kui emotsioonidele ja isiklikele veendumustele apelleerimine“. Aasta hiljem valis Collinsi sõnaraamat aasta sõnaks „fake news“.
Trükikultuuril oli muidugi oma valed – 19. sajandi pennipress ja kollane ajakirjandus müüsid neid ohtralt. Digitaalse meediaga muutus aga verifitseerimise mehhanism ise. Digitaalajastul on tõde omandanud uue verifitseerimise vormi, millele on äärmiselt raske vastu panna: viiruslik levik. Kui trükikultuur levitas seda, mis oli oluline, siis digitaalkultuur käsitleb olulisena kõike, mida levitatakse. Viiruslik levik kujundab tõde võimsamalt kui vanad väravavahid, raamatud ja eksperdid kunagi tegid. Tõest on saanud meeldimiste ja jagamiste kaudu referendum.
Tsivilisatsioon loobub trükiajastu tõe mõistest. Tagantjärele vaadates näib see periood olevat absoluutse, objektiivse tõe haripunkt. See kestis ajaloos vaid lühikese perioodi, umbes 500 aastat, mida põhjusega nimetatakse „Gutenbergi sulgudeks“. Sulg sulgub.
Tehisintellekt ja tõde: reaalsuskontrolli jaoks pole enam reaalsust
Laialdaselt kasutatavad suured keelemudelid (LLM-id) on olnud olemas vaid paar aastat, kuid me näeme juba sama ulatuslikke tagajärgi nagu kirjutamise, trüki või televisiooni ajastul. Tehisintellekti suurim mõju tõe epistemoloogiale seisneb selles, kuidas see tingib meie suhet reaalsusega.
Kuna jagame internetti üha enam tehisintellektiga, kohandame oma nägemis-, kõne- ja mõtlemisviisi selle jagatud keskkonnaga. Tehisintellekti jaoks oleme ainus reaalsus meie ise. Meie anname tehisintellektile oma keele kognitiivsete struktuuride õppimiseks, seega on meie kaasatus tehisintellekti jaoks ülioluline ja olulisem kui tõde. Tehisintellekt jätkab meiega rääkimist olenemata kõigest, olles suuresti ükskõikne tõe ja reaalsuskontrollide suhtes, sest tal pole reaalsust peale selle, milles meie temaga suhtleme.
LM-idel on praegu reaalsusega vähe seost ja vähe vajadust selle järele. Mis selles uues paradigmas tõde on, tuleb veel kindlaks teha.
See ei tähenda, et tehisintellekt ohverdab tõe kaasatuse nimel, nagu seda teeb digitaalne meedia. See tähendab, et tõde kui intellektuaalne või eetiline imperatiiv tehisintellekti reaalsuses vaieldamatult ei eksisteeri. Muidugi on tõde meie, inimeste jaoks endiselt oluline ja me saame tehisintellekte parandades anda endast parima, et seda säilitada. Kuid elektrooniline ja seejärel digitaalne meedia on meie parima juba õõnestanud.
Veelgi hullem on see, et inimese ja tehisintellekti jagatud keskkonnas väheneb inimese osakaal. Mida kaugemale me generatiivse tehisintellektiga areneme, seda rohkem sisu tehisintellekt toodab. Esimestes iteratsioonides taaskasutas tehisintellekt inimeste loodud sisu, kuid peagi hakkab see sööma omaenda varasemaid väljundeid, mille eesmärk polnud juba reaalsust peegeldada, vaid tähelepanu köita, nn tehisintellekti rämps.
Selle tulemusel jagame tehisintellektiga ühist keelt, milles tehisintellektil puuduvad täielikult põhjendatud viited reaalsusele. Tehisintellekti kasutatavas keeles kaotavad sõnad oma haarde reaalsete asjade üle ja säilitavad ainult oma seose teiste sõnadega. Keelelises mõttes variseb denotatsioon kokku tähenduseks. Aja jooksul tehisintellekti loodud osakaal selles jagatud keeles kasvab või isegi tühistab meie referentsiaalsed vajadused. On aeg olla ettevaatlik või vähemalt uudishimulik selle suhtes, mis sellistes meediatingimustes tõest alles jääb.
Individuaalsed tõe strateegiad
Viimase kahe aastatuhande jooksul on tõde läbinud mitu domineeriva meedia määratletud etappi. Hõimude suulisuses põhines tõde elukogemusel ning seda defineerisid uskumused ja situatsioonilised vajadused: suhteline, hõimulik ja läbiräägitud. Kirjutamine ja seejärel printimine eraldas tõe situatsioonilisest süvenemisest ja asetas selle abstraktsete ideede ruumi, mis on ankurdatud „objektiivsesse” reaalsusesse, loodud mõistuse kaudu ja kinnitatud kontrollitavate tõenditega. Elektrooniline ja nüüd digitaalne meedia on tagastanud tõe elukogemusele – kuid elukogemusele, mis on nüüd enamasti digitaalne, mis tähendab impulsiivset, algoritmiliselt ärritunud ja isoleeritud sellest, mida varem peeti reaalsuskontrolliks. Ja lõpuks, õigusteaduse magistriõppes on praegu vähe seost reaalsusega ja vähe vajadust selle järele, kuna nende ainus ühendus oleme meie, keele pakkujad. Mis on tõde selles uues paradigmas, on veel kindlaks tegemata.
Postkirjaoskus ei tähenda ainult vähemat raamatute lugemist. Loobudes trükikirjaoskusest – esmalt elektroonilise ja digitaalse meedia kaudu ning nüüd tehisintellekti kaudu –, loobume objektiivse, absoluutse ja ühetaolise tõe mõistest.
Mõned tõe erosioonile vastupanu osutamise võimalused on endiselt alles, enamasti individuaalsete strateegiatena. Neid on peamiselt kaks: ankurdada end füüsilisse ja sotsiaalsesse reaalsusesse, elades inimelu inimkehas; ja sügav lugemine. See, kas neid strateegiaid saab ühiskonnas rakendada, sõltub haridusest ja meediapädevusest. Vastasel juhul võib epistemoloogiline lõhe – erinevused selles, kuidas inimesed tõde defineerivad – juba tahkestuda uueks sotsiaalseks ja põlvkondadevaheliseks mõraks.
________________________________________

Hakka Big Think liikmeks
Minifilosoofia | Algab pauguga | Suurelt mõtlevad raamatud | Suurelt mõtle ärile
Külalispostitus autorilt
Andrei Mir
Autor: Digitaalne tagasipööramine. || Viiruslik inkvisiitor. || Digitaalne tulevik tahavaatepeeglis. || Postajakirjandus ja ajalehtede surm. || Inimene kui meedia. // Ma uurin meediat ja kõike muud.
Telli Andrey