Brigita 24. sünnipäeva keskpäeval küsisin, kuidas tütrele SEDA KÕIKE öelda – ning taevas heiskas 4 päikest ja halovikerkaare, vastates: vaata ja vaiki, jäädvusta ja näita, hinga ja mäleta!
https://www.facebook.com/katisaara/posts/4151194358243348?notif_id=1612872988336392&notif_t=feedback_reaction_generic&ref=notif

Meist paljude – iseäranis meeste – hingeosad on kadunud.
Šamanistlik nägemine ütleb – see on emade tehtu või mittetegemine.
Kadunud hingeosa kohas on must auk, kuhu võib energiat-aega-finantsi panustama jäädagi.
Mustast august saab märter-vaeses-teadvuses mõnnatav mugavustsoon.
Keegi peale kadunud osadega hinge ennast tegelikult kokku korjata ei saa.
Selleks oleme kodudesse ninutsi iseendaga kokku sätitud.
Taeva abiga pole me sel rajul rändel üksi:

Saale Kareda jagatud Fonte News kohustuslikku lugemist:

Kas viirus päästab või hukutab maailma?

*

Ema ja poeg

*

Mu süda on mu kodu ja vabadus on mu tee

Maestro Ülo Vooglaid:
https://l.facebook.com/l.php?u=https%3A%2F%2Ffonte.news%2Fuus-uhiskond%2Fulo-vooglaid-uue-uhiskonna-loomise-voimalikkusest%2F%3Ffbclid%3DIwAR0v2tklQ1GJbVWj9rNw8xadHKy3lzK3gbyA1lVpo20FiFmzVPzhj7tgPsY&h=AT3ysHuOk1TJVzAHTwsiYOjY0zYioncntXmWs0FX-cy-iOne1uJ4r5Q6auccFwwg7iL-6w_eUOijGF4dUI4h7aOElJZtVxVaG8cE9bCxoHiU70XYg-uHAOTxotQBvw0CTwS0H_17hZG3IRFn&__tn__=R]-R&c[0]=AT1HMq6wmyD6d5Lp2hsL7QJrh9BIK2xsiTqzSh2E2hY63nBSvVPBRT372e7ktXJY5rKzcqKux5_eVo43aMrgN7-vaNCy8O9o7nEeNtRv8LckYtPq_b-B8p6vqSvrRUtzQ0uDFGR2QyuZPo-0j-n_MP6AiiJlscAcCOksrbvajjc_PsUZJA-67ws5Fdzk87Aqf1HNZKk
*
Orion:

Ja Madre ise kirjutas täna sedasi:
Kalevipoeg kivi viskamas

Eestlaste rahvuseepose sangar Kalevipoeg kuulub ülemaailmsesse inimkonna loomis- ja saamisloo perekonda.
Hiiud ja pooljumalad on kõigi mandrite enamuse rahvaste globaalselt sarnastes legendides. Sageli kas taevast laskunud, taevasse pürgivad, kotkaste või tehistiibade abil lendavad üleinimlikult kaunid, tugevad ja arukad on nad.
Põlisrahvaste iidsetes asupaikades on tänini lahendamata mõistatus – teada olevate ja üha juurde leitavate püramiidide vöö on erinevate teadusharude ekspertide hinnangul kunagiste ja/või kõrgemate tsivilisatsioonide kosmilise navigeerimise orientiir.
Nomaadid – olgu need romarahvas Indiast või tänaseks üleilmne juutide diasporaa Juudamaalt – kannavad endaga kaasas legende heerostest, kelle sugulased on tuttavad ka mongolitele.
Ülemaailmsete riikide ja assimileerumise – mille kõrgem pilotaaž on USA – seisukohast on sarnase pärimuse baas soodustav, ühendav, ühismõistetav asjaolu.

Iidsed hiiud ja pooljumalad on pea kõigis legendides taevast laskunud. See on kooskõlas üha enam tõestust leidva, põhjalikemalt Zehria Zitchini teoses „Kosmiline kood“ analüüsitud anunnaki-hüpotees. Maa kaksikplaneedilt Nibiru – muinas-eestlastele tuntud nime all Tagapäikese maa – tuldi siia esmalt omal jõul kulda ja teisi vääris-maake kaevandama. Seejärel klooniti inimene – Aadam ees, Eeva järel – et planeedil oleks tööjõud, kes järgmise astmena ka ise paljuneks.
Egiptuse püramiididele kui teiste tsivilisatsioonide rajatud orientiirile lisaks kujustatud sfinksid-kentaurid on mitmete teadlaste sõnul untsus kloonimiste viljad.
Kreeka-Rooma heerosed eepostes Ilias ja Odysseia on päritolu ja pürgimuste poolest otseühenduses Taevaga. Samuti Islandi noorem ja vanem Edda ning skandinaavia Odini taevase perekonna hierarhia ning peegeldumine Maal.
Nii, nagu taevas, nõnda ka maa peal – nagu ülal, nii ka all – tuttavad väljendid.
Ka Eesti jumaluste perekondlik ülesehitus – elementidel ja stiihiatel on nii Isa kui Ema – ühendab läbi Ilmapuu taeva ja maa. Seejuures pole tänases infotulvas pealiskaudses pimeduses kobajatele üllatusena tulev nähtus Galaktiline Föderatsioon põlis-usuliste iidsetele teadmistele kaugeltki tundmata.
Veendumus, et keegi teab varjutatud aegadel Tõde, on põlvest põlve meid ka kõige süngemalt keelatud-salastatud aegadest toonud tänapäeva, mil igas eluvaldkonnas kõigis riikides tuleb korruptsioon ja valed, vägivald ja inetud saladused päevavalgele.
Püha Graal on Cathari kantsides alal hoitud ning taevane õiglus, usk-lootus-armastus võidule pääsemas. Mida valgem on valgus, seda pimedam on tema kõrval pimedus ning seda enam olnud aegade vassimisi paljastatakse.
Jumal, Algallikas on kõigis usundites ühine – eeldusel, et need religiooni-harud, sektid, konfessioonid pole manipulatsioonivahendiks monsterdatud. Jah, toodi küll pärisorjus tulega-mõõgaga – kaasas ümberkirjutatud Piibel ja moonutatud ajalugu. Päris kindlasti polnud selles „süüdi“ Jumal ega kehastunud Valgus, Jeesus. Vaevalt tahab Ashtar-traibi Poeg Jeesus tänapäeval üha ja üha ristil rippuda…
Loomisloost alates usume oma taevasesse päritolusse. Teame, et oleme aastatuhandeid kasutanud vaid piskut tegelikest võimetest. See aimdus on rakumälus.

Kuitahes pimedatel orjaaegadel või okupatsioonide all on rahvuskehandi sala-kuraasi hoidnud teadmine oma kõrgest ja piiritult väekast päritolult. Võin siin adra taga või seibi-konveieril küürutada jaa, aga tegelikult…
Arvult väikesed rahvad on hingelt suurena püsinud ka tallis peksa saades või sunnitöölaagrites, mõeldes lapsemeelselt elujõudu sisendavas laadis: muu suur vend tuleb ja annab ükspäev teisehomme teile kõigile peksa. Ja tädi on mul üldse poksikoolis koristaja!
Väikerahva väntsutustest on sajandite jooksul kujunenud nii enesehaletsus kui -õigustus – 700 aastat orjaaega, sellepärast meie ei saa ei oska ei-ei-ei. Märtri- ja orjamentaliteet ning vaesusteadvuse mugavustsoon saavad väga hõlpsasti elukutseks, elulaadiks, diagnoosiks.
Holocaust ja Kunglarahvas, kes neid suudaks lahuta? Nüüd, kus koonduslaagrite ja massimõrvade ohvrid ning represseeritud on oma maad ja rahad kätte ja tagasi saanud, on ammu aeg minna edasi.
On inim- ja etno-väärikuse taastamise ja puhastamise ajad ilma mööndusteta jah-aga.
Alustuseks on tarvis (taas)tekitada rahvuskultuuriline haridus.
Kui killustunud, isegi pihustunud teadmistega 21.sajandi inimene ei saa ega pea kõiki Ukusid-Tõnne vast pähe õppima – ehkki võiks… – olgu vähemasti moodne teada, kus leidub informatsioon, kes on lisaks teatrile Vanemuine… ja kesned teised nimed olidki.
Rääkimata eluliselt olulisest teadmisest, kus, mis ja miks on hiied. Ei nad ole suusamäed ega tarbepuude lageraie-tandrid – ega ole hiied ka hiiud. Hiiud on Suur Tõll ja Kalevipoeg.

Piiritult isane – suisa matšo, alfaisane Kalevipoeg on põldur, metsamees, ehitaja, viiking, võitlev võistleja, vägistaja, tapja ning selle eest oma võlgade lunastaja. Üleinimlikud on nii tema ramm, ülevus kui pahateod. Igaühes meist elab nii valge kui must hunt ning tänini on Kalevipoeg 50:50 hea-halva vaagimise eeskuju. Kui oma musti instinkte ja impulsse kontrolli alla ei saa, tuleb karmavõlga veel sajandeid ja millenniume väärikalt tasuda.

Hiiust pooljumala monumentide loomise varasemad püüded on päevavalgele toonud rahvuskehandi kahjustuse. Tunnuseks kadedus, vandenõuteooriad, pidurdav rivaliteet. Kes ei teaks anekdooti põrgukateldest, kus tavarahvaid valvas üks kurat, et üht välja pääsejat teised välja ei aitaks – juute suskis terve saatanate trobikond, sest kui üks sai välja, pääsesid tema abiga välja kõik teised – eestlaste katel puha valvur-sortsideta, sest iga välja pürgija tirisid rahvuskaaslased kindlapeale tagasi…
Kui Tauno Kangrol ja tema meelsuskaaslastel oli vägev idee paigutada laeva kandev Kalevipoeg merre, lämmatas rahvuskehandi kahjustus ilusa unistuse. Miks on eskiisil ärimehe – Kink vist oli nimi – nägu, miks Savisaar Kangrot ja ka Avatud Galeriid soosib, mida soomlased ütlevad, kui virolastel on vägilane Tallinna lahes…
Avatud Galeriid enam pole, Neeme Lall loob-lehvib pärast protesti-hipsterlust Hispaanias, Kangro loodud Suur Tõll seisab Pärnu jahisadamas – alusel rotariaanide nimed, Jüri Feofanovi oma kõige suurem teadagi-miks. Ning Kalevipoeg-kündja kõrgub Laitse Graniitvilla juures.
Maestro Kangrol on lisaks graniitvillale galerii Tallinnas, tellimused-õpilased-üritused – ühesõnaga elujõu ja hakkamasaamise tulevärk Laula mu laulu 24/7.
Ideega püstitada rahvuseepose sündmustikus näidatud toimumispaika – Saadjärve äärde Kalevipoeg kivi viskamas mindi loogilise lahendina Kangro juurde.
Tema stiil, varasemad tööd ning Kristjan Raua graafikaga tunnetuslikult lähedane käekiri soovitasid nii.
Võrdluseks – Jüri Arraku Kalevipoeg-Kilplased-altarimaalid on elitaarselt spirituaalsed, ent mitte kogu maailma ette mäe otsa vormimiseks.
Vastus küsimusele, miks jälle Tauno Kangro on lühike – sest Jaan Koort ja Amandus Adamson… praegu ei saa seda rahvaalgatuslikku suurtellimust täita.
Analoogselt Kalevipoja enesega ürgisane Tauno kannab ja kannatab välja ülemaailmse monumendijama – black-lives-matter ja Viljandi Joala-samba-rumba.
Monumentides on monumentaalne vägi – ning keskaegse imagoga Tauno Kangro on oma Meistri olemisega ka ise ka monumentaalne, aastakümneid kontrollitult ehtne ja jäljendamatu meistritöö.
Maastikuarhitektid ja kunstikriitikud on ta väljapoole konkurentsi ja kahtlust tõstnud.
Tsiteerides Puškinit – ausamba rajasin ma endal eluaegu.
Juhan Smuul tõdeb – pärast surma ma laeva ei vaja.
Kunsti ja haridust, eetikat kandvat esteetikat vajab inimkond täna. Kohe. Nüüd.
Isiksused, kes monumendi loomise algatasid ning koostööpartneritest-isikutest, kellest moodustuvad instantsid, saavad pronks-hiiust suurvormiga igavese osaduse.
Nende nimed kajastuvad alusel ja annaalides – igavene au neile!

Lisaks looduslikele suurvormidele igatsevad inimesed inimnäolisi gigante – Grand Canyon, USAsse rahva algatusel ja jõududega loodav hiiglaslik indiaanipealik kõnelevad üht: vajame inimnägu kui Oma – Stone Henge ja Domboshawa (Zimbabwe) on vägevad, aga…
Me sõidame sinna, kus on Inimese Nägu ja Tegu. Tänu globaalsele 21.sajandi infolevile on Maast saanud ülemaailmne küla. Karantiini ja lukustuse aegadel sõidame arvutihiire ja nuti-klikiga.
Ka siis, kui maailm pole lukus, on üha levinum ökonoomne rändamine ja virtuaalsed elamused ja haridus. Teadmine, mis-kus on kergem ja loomulikum kinnistuma, kui tegemist on suurte objektidega.
Sinna zuumitakse end satelliitidelt – nt google-street-programmiga. Ning Amandus Adamsoni loodud Russalka juures Pirital on lisaks ka skulptuuri lähedusse paigutatud virtuaalgiid, mis lihtsalt ja loogiliselt kõigest asjakohasest jutustab ning mille materjalid on satelliidilt – monument inspiratsiooniks ees, tekstid järel – kuhu-iganes zoomitav.

Kodanikualgatus – MTÜ Kalevipoeg kivi viskamas – viib kokku unistuse hiidudest kui monumentaalse ühenduse kõiksusega, esteetilise lahenduse vabaduse-väärikuse-väe põlistamiseks, Faehlmanni ja Kreutzwaldi võimsa soorituse rahvuseepose kokkukirjutamisel, Tauno Kangro talendi ja kogemuse, maailma ja Eesti loomis-loodus-loovusloo ning ajaloo ja kultuuriloo.
Vooremaa kujunemine jääaja laamade kokkukrousitud kurdudena on koos Jääaja keskusega jutustatav Lugu. Kalevipoja võistlus vendadega on järgmine Lugu – selle põlistajad on lisaks missioonitundele ka kogenud ja teenekad senior-arendajad.

Mitu miljonit eurot maksumaksja raha kulus hämmastava sümboolika loomiseks –
wel
comtoest
onia
Mis asi see on? Kus ta tänaseks on?
Kalevipoeg paistab kosmosesse igas mõttes. Maksimumprogrammina võiks igas rahvuseeposega seotud geograafilises-geoloogilises-antroposoofilises Maarjamaa paigas olla vähemalt 10 meetri kõrgune skulptuur – Google Earthi vahendusel moodustuks Eestist seega terviklik unikaalne skulptuuripark.
Eelmiste aegade Luxembourgi aed (Pariis) ja Wigelandi park (Oslo) saaksid väikese käepärase Eesti näol Uue Hea Ilma lahendi – Kalevipojad-Lindad-Saarepiigad kõikjal.
Saadjärve äärde loodav monument on hea algus selleks.
Ta peatab turistibussid topelt-sisukale piknikule, toob koolilapsed ja tudengid aktiivõppele, tõmbab kosmosest tähelepanu – nii virtuaalrändurite kui teiste tsivilisatsioonide tasandil – ja on siin 300 tuhat aastat pärast meid.