Sport 11A

Olenemata sellest, kas oled pärit Põlvast või Haapsalust, kujuneb sinust oma rahva visiitkaart, kui osutud nii andekaks nagu nt Kaia Kanepi või Kregor Zirk. Meie, eestlased suudame ka kõrgkoolid mitmekesiselt maailmakaardile tõsta, harrastades õpingute ajal korvpalli, suusatamist, ujumist või vehklemist, mis rahvusliku eripärana on kujunenud meie leivanumbriks.
Seoses jääliustike sulamisega on õnneseen igaüks, kes tegeleb kujundujumise, vesipalli või sukeldumisega, sest ujumisoskus võrdub ellujäämine. Seoses kliimasoojenemisega kipuvad suusad ja uisud moest minema, ehkki 1910. aastal peeti esimesed meistrivõistlused just tritsutamises. Tänapäeval kipume kaasikutes, kuusikutes ja tammikutes lapsikuid sõjamänge mängima ja ootame sportliku huviga, kuidas Trump, Musk ja Putin maailma edaspidi ära jagavad.
Tugitoolisportlastele ja kodukinosõpradele on kummalegi tuttav nimi Aksel – see on nii iluuisutamise mitmekordne hüpe kui ka filmi „Ukaru“ peategelane. Koos Laulva Revolutsiooniga sai Erika Salumäe aastal 1988 24. septembril Barcelonas olümpiameistriks, aga oma riikliku iseseisvuse pärast peame ikkagi muretsema. Olles mitmekülgselt andekas rahvas, kelle superstaarid nii laulavad, tantsivad kui ka seisavad maailmameistrivõistluste pjedestaalil, võime öelda: „Kes teeb, see jõuab.“
21. sajandile kohaselt ingliskeelse lühendiga WTF on pahatihti tulnud reageerida tippsportlastel, kelle dopinguproov on olnud positiivne ning medalid-karikad on tulnud häbiga tagastada. Loodetavasti ei mõjuta triibuline taevas ega vaktsiinid meie Merikesi ega Andruseid nii äärmuslikult, et hiinlased ei tunnista tulevikus ühtki meie saavutust, sest ainuüksi jalutuskäik metsas lõpeb dopingulaksuga.
Annaks Jumal, et eestlastel jätkuks elujõudu Georg Lurichi kombel sillas püsida või popkultuurile omaselt silda visata ning me peaksime vastu. Parim enesekaitse võte on kõikvõimalike ellujäämisalade äraõppimine: osakem ujuda, purjetada, ratsutada – siis ei olene me elektrist, naftast ega „eliidist“.