VADIM ZELAND ÕPETAB UUT KVANTTEHNIKAT, KUIDAS SAADA SEDA MIDA HING IHKAB!

VÕIMAS TEHNIKA KUI ÕIGESTI TEHA!!!

VARIANTIDE RUUM (tõlgitud vene keelest, konspekteeritud ja täiendatud)
Vadim Zeland

Tekst võetud Tuulepesa foorumist. Aitäh Ülisile teksti sissetoksimise ja tõlke eest!

 

I VARIANTIDE RUUM

Sissejuhatus

Maailm on multivariantne. Meid ümbritseb lõputu infoväli, kus on olemas kõik mistahes sündmuse variandid, mis võiksid toimuda. Inimese valik realiseerub alati. See mida ta valib, ka juhtub. Parema arusaamise mõttes võib jagada variantide ruumi sektoriteks. Igal sektoril on oma dekoratsioon ja stsenaarium( tee kuhu liigub mateeria). Saatuse sektorid moodustavad elujoone. Mida kaugemal on sektorid üksteisest, seda rohkem erinevad nende dekoratsioon ja stsenaarium. Kui elus toimub suurem muutus, tähendab see üleminekut teisele elujoonele. Materiaalne realiseerumine liigub ajas ja ruumis, aga variandid on oma kohal ja eksisteerivad igavesti. Näiteks kui inimene liigub pimedas metsas laternaga ja valgustab sellega vaid väikest teelõiku enese ees. Realiseerumine on see valguselaik. Kogu pime mets – variantide ruum. Laternaks on inimese mõtted. Inimese mõtted materialiseerivad potentsiaalse variandi. Kõik planeedi asukad tekitavad reaalsust, kuid igaühel on oma elujoon. Olukorda antud elujoonel pole võimalik muuta, saab valida ainult teise joone. Ehk siis õnne võib valida, mitte selle pärast võidelda.

II PENDLID

Destruktiivsed pendlid

Sarnaselt mõtlevate inimeste kogum loob energeetilis-informatsioonilise struktuuri, mida kutsutakse pendliks. See struktuur koosneb materiaalsel tasemel ühesuguste eesmärkidega inimestest ja ka muudest esemetest nagu ehitised, mööbel, tehnika jne. Mida rohkem inimesi toidab pendlit oma energiaga, seda suurem hoog on pendlil. Pendlite näited: religioonid, relvad, moevoolud, helikandjad, bakterite kolooniad, kalaparved jne. Iga elusorganism on elementaarpendel. Pendli toetajad ei pruugi ise teadagi, et nad elavad pendli seaduste järgi. Iga pendel on oma olemuselt destruktiivne, kuna võtab oma toetajatelt energiat ja kehtestab nende üle võimu. Pendlit ei huvita toetaja saatus, vaid tema energia. Kui inimesel vedas, siis tunneb ta ennast pendli süsteemis, nagu kala vees. Inimene annab pendlile energiat, pendel tagab inimesele elukeskkonna. Kui inimene kandus kaugele oma soodsatest elujoontest, on tema elu pahatahtliku pendli võimuses sunnitöö või lihtsalt hall eksisteerimine. Inimesed lähevad pendlite reklaami õnge ja need purustavad tihti inimese elu.

Pendli omadused:
– pendel soovib oma toetajate arvu kogu aeg suurendada
– pendel vastandab oma toetajaid teiste pendlite toetajatega (meie head – nemad halvad)
– pendel süüdistab agressiivselt igaühte, kes ei taha saada toetajaks, püüab neid oma poole võita, neutraliseerida või kõrvaldada.
– peidab end heategevate ja ligimeelitavate maskide taha, maskeerib kõrgete eesmärkide taha, mängib tunnetel, et õigustada enda tegevust ja võita võimalikult palju toetajaid.

Pendel sarnaneb egregoriga, kuid pole päris sama. See kas pendel on olend või mitte pole oluline. Erinevate pendlite destruktiivsus on erinev. Näide sellest kuidas pendel võtab energiat. Jalgpallur eksib otsustaval momendil. Kogu staadion vallandab tohutu negatiivse mõtteenergia palluri suunas. See peaks vaesekese maha tapma, aga jalgpalluril pole peale enesesüüdistuste mõju all olemise viga midagi. Kogu energia neelab pendel.

Pendlite võitlus

Destruktiivse pendli põhitunnus on püüd hävitada teisi pendleid, et endale inimesi juurde saada. Uued inimesed on pendlile hädavajalikud. Pendli toetajate võitlus teise pendli toetajatega on viljatu ja rikub võitlejate elu. Äärmuslikuks võitluse näiteks on sõda. Lisaks sõdadele toimuvad ka rahuajal karmid võitlused: turu hõivamine, parteide konkurents, marketing, reklaamikampaaniad, ideoloogiline propaganda. Inimese elukeskkond on üles ehitatud pendlitele ja seepärast on kõikjal ka konkurents. Pendlitel on oma vasallid – kõikvõimalikud ülemused, pendli positsioone kindlustavad hooned, tehnika, sisseseaded. Võitluse heaks näiteks on Keskerakonna kohukesed. Põhimõtteliselt oli ette teada, et eelkõige Reformierakonda toetav ajakirjandus hakkab enne valimisi Savisaarele turja. Kohukese lugu oli nii hea, et ajakirjanikud ja tavainimesed häälestusid endale aru andmata poliitilise pendli lainele ning ei saa sealt enam maha, sest kuid peale valimisi (eile ja üleeilegi) ilmub ajalehes pahameelt väljendavaid artikleid. Pärast valimisi kurtsid ohtralt energiat kaotanud inimesed eetika (energia) kriisi ja võõrandumist võimust…

Marionettide niidid

Inimene annab pendlile energiat, kui kiirgab mõtteenergiat pendli resonantssagedusel. Kiirgamine võib toimuda nii teadlikult , kui alateadlikult. Näiteks inimesed kiruvad valitsust (olles valitsuse pendli vastu), kuid kiirgavad ikkagi energiat pendli sagedusel. Pendli põhiülesandeks on hõivata inimese mõtteid. Tele ja ajalehed ainult soodustavad sellist tegevust. Negatiivsed uudised valdavad sellepärast, et inimene läheb nende tagajärjel tasakaalust välja ja hakkab pendli sagedusel kiirgama negatiivset energiat.

Kõige tugevam niit mille kaudu pendel inimest lüpsab on hirm (ka ärevus, rahutus). Teine tõhus kanal on süütunne (ka kohusetunne). Lisaks igasugu kompleksid: ebatäiuslikkuse kompleks, süükompleks, võitja kompleks, tõearmastuse kompleks. Lisaks veel õiglus, uhkus, au, armastus, vihkamine, ahnus, uudishimu, huvi, nälg – igasugused tunded ja soovid. Sellist nimekirja võib igaüks jätkata. Inimesed reageerivad negatiivsetele välisärritajatele küllalt ühte moodi, harjumused soodustavad pendlite haaret. Avalikus otserünnakus pendli mõju vastu jääb inimene alati kaotajaks.

Te saate mida ei taha

See, et pendlid võtavad energiat on ainult osa probleemist. Lisaks kandub inimene tugevate negatiivsete mõtete-tunnete mõjul elujoontele, kus on külluses seda, mille eest inimene tahaks hoiduda. Ainukene võimalus sellisest olukorrast hoidumiseks on destruktiivse pendli alt vabanemine. Vabanemiseks saab pendli kokku jooksutada või summutada.

Pendli kokkujooksutamine

Pendliga ei tule võidelda. Edu esimene ja põhiline tagatis on võitlusest loobumine. Võideldes toidate energiaga pendlit. Teiseks teie asi ei ole midagi siin maailmas arvustada või muuta. Te ju ei hakka muutma näitusel olevaid pilte! Selleks, et õppida valima on kõigepealt vaja õppida keelduma. Keeldumiseks peab õppima vastu võtma. “Vastu võtma” tähendab, mitte võtma endasse, tunnistama asja õigust olla ja see endast mööda lasta. Oma elust millegi eemaldamine tähendab mitte hoidumist vaid ignoreerimist (mitte kuidagi reageerida ja järelikult mitte omada). Pendli vastane kaitse on tühjus, siis ei ole pendlil millestki haarata. Näiteks kui ignoreerida kurja koera, lülitub loom lõpuks teisele objektile ümber. Kui ignoreerida ei õnnestu, tuleb esialgu pendli vastu sõbralik olla ja seejärel eemalduda. Nagu idamaa võitluskunstides, kus kõigepealt liigutakse vastase löögile kaasa ja seejärel muudetakse enda liikumissuunda, lubades vastasel liikuda endast mööda tühjusesse.

Pendli summutamine

Selleks sattudes olukorda, millel on ettenähtud stsenaarium, tuleb teha midagi ootamatut, olukorda sobimatut. Kaitstes ennast rünnaku vastu tänaval, on see üks väheseid õigeid lahendusi.

Pendli summutamiseks sobib ka kujutlusvõime ja huumorimeel. Näiteks rahva hulgas mükse saades võib kujutleda, et trügijad on pingviinikari ookeani ääres ja ise olete ka pingviin. Kõige tähtsam on mäletamine, st. pendli rünnaku endale teadvustamine, selle asemel, et käituda “nagu tavaliselt”. Tavalise vihastamise, hirmu jms. asemel ärge üldse reageerige või reageerige mitteadekvaatselt. Näiteks võite ebameeldivusi vastu võtta entusiastlikult või vaimustunult. See summutab pendli. Proovige kasvõi väikestele ebameeldivustele reageerida mitteadekvaatselt, vahetades paarid: hirm-enesekindlus, meelepaha –entusiasm, nördimus – ükskõiksus, ärritumine rõõmustamine.

On veel üks huvitav moodus pendli pehmeks summutamiseks. Kui keegi tekitab teile probleeme, siis mõelge millest ta hetkel puudust tunneb. Ülemus hüppas peale. Ehk ta on väsinud, pereprobleemid? Siis vajab ta hingerahu. Kujutage teda ette mugavalt kamina ees puhkamas, kala püüdmas, saunas õlut joomas. Vahest oli tal kokkusaamine oma ülemusega ja ta kardab vastutust. Siis on talle vajalik (enese)kindlus. Kujutage teda kindlalt mäesuuskadega alla laskmas, sportautos, sünnipäeval tähelepanu keskpunktis. Vahest tal valutab kusagilt. Kujutage teda ette rõõmsa ja tervena meres suplemas, jalgrattaga sõitmas, jalkat mängimas. Nüüd toob ta teile oma probleemi, aga teie hiilite sellest kõrvale ja energeetilisel tasemel ka lahendate. Sellise trikiga võib saada allkirja bürokraadilt, kes on muidu hõivatud oma eluprobleemidega.

Peatatud pendli energia saab inimene endale. Kord probleemiga hakkama saanud, muutub ta tugevamaks.

Raskete probleemide lihtsad lahendused

Oskus pendleid summutada, pakub ka lihtsa võimaluse probleemide või ülesannete lahendamiseks. Ka raskete probleemide jaoks on lihtsad lahendused. Lahenduse võti on alati sealsamas, seda tuleb ainult näha. Nägemist segab aga pendel, mis on tekitanud probleemi. Pendel veenab lahendajat, et probleem on tõsine, eesmärgiga neelata energiat. Inimese harjumus karta probleemi muutub ka marioneti niidiks.

Pingeline probleemile mõtlemine toidab pendlit ja mõte kinnistub ühele kitsale sektorile infoväljast, aga lahendus võib olla kusagil teises sektoris. Mittetavalised ja intuitiivsed lahendused tekivad siis kui inimene ei ole pendli mõju all. Lahendamiseks tuleb ennast rendile anda. Tegutsege nagu tavaliselt, aga mitte kui mängu osaline vaid vaatleja. Vaadake olukorda kõrvalt ja mõelge: “pendel tahab, et peaksite probleemi enda jaoks keeruliseks”. Tuletage meelde, et on olemas lihtsad lahendused. Tuleb asendada oma tavalised reaktsioonid, mis tekivad raskustega seoses, vastupidise reageeringuga. Probleem on mitte takistus, vaid osa inimese teest, ärge lubage probleemi endasse, olge tema suhtes tühi.

Kui on vaja lahendada mingit mõtlemist nõudvat ülesannet, ärge hakake kohe loogiliselt arutlema. Teie alateadvus on infoväljaga otseühenduses ja seal on lahendus juba olemas. Seepärast algul lõdvestuge ja visake ära hirm seoses lahendusega. Lahendus on ju olemas. Vabastage end, peatage mõtted, tunnetage tühjust. Lahendus tuleb tõenäoliselt ja veel üsna kiirelt. Kui ei õnnestunud hakake mõtlema. Küll teinekord õnnestub. Selline tegutsemine harjutab intuitiivsete teadmiste juurde pääsemist. See meetod õnnestub, kui õnnestub vabaneda pendlist ja anda end rendile.

Kaaluta olek

Selline olek tekib peale edukat pendlite pidurdamist. Inimene saavutab stabiilsema seisundi, aga osutub olema nagu vaakumis, midagi ei juhtu, sõprade huvi inimese vastu väheneb. Seda sellepärast, et kogu maailm on pendlitele üles ehitatud. Inimese vabadus on sõltumatus võõrastest pendlitest, aga on ka kasulikud pendlid – selle inimese enda pendlid. Need mis on vajalikud inimese õnneliku elu teostamiseks.

III EDU LAINED

Pendli vastand

On olemas energeetilised struktuurid, millele ei ole vajalik inimese energia – need on edu lained. See on sündmuste soodne areng just teie suhtes. Tekib edukate sündmuste jada. Edu lained viivad inimest õnnelike elujoonte juurde. Need lained on ajutine moodustis ja nagu tavalinegi laine sumbuvad ajapikku. Edu lained võivad endast teada anda heade uudiste näol, millised pärinevad teistelt elujoontelt. Hea oleks neist uudistest kinni hakata ja kulgeda elulainetele, kus pole enam uudised, vaid vastav reaalne elu.

Edu lainet ei huvita inimene, seepärast on teda kerge kaotada, ta läheb mööda ja ei naase enam. Siit pärineb ka arvamus: “õnn on raske tulema ja kerge käest libisema”. Tegelikult pole edu lainele saamiseks vaja teha erilisi pingutusi. Küsimus on vaid valikus, kas võtate edu laine oma ellu või valite destruktiivse pendli ja tõukate edu laine endast eemale. Sinilindu ei ole raske enda juures hoida, piisab kui te teda minema ei aja. See ongi valikuvabaduse suurimaid paradokse – inimesed võivad tõesti valida endale edu ja õnne ja samal ajal ei ole nad sõltumatud pendlitest, kes viivad neid edu lainetest eemale. Selleks, et võtta endale valikuvabadus, tuleb loobuda sõltuvustest. Meil on õigus sõltumatusele võõrastest pendlitest. Tuleb ainult välja selgitada mismoodi endale see õigus võtta.

Bumerang

Inimesed mõtlevad pidevalt igasuguseid mõtteid. Kui seda protsessi ei kontrolli, jäävad peale negatiivsed elamused. Seda põhjustab tuhandete aastate jooksul pendlite mõju all toimunud inimese areng. Pendlite mõjuga on seletatav, miks inimesed kujutavad hägusalt ette, mida nad tahavad, aga teavad täpselt mida nad ei taha. Kui mõte ei ole eriti tegevuses (sõites auto-bussiga, jalutades, töötades) mõelge sellele, mida te tahate saada – ja te saate selle.

Esiteks suhtuge ka praegusesse olukorda positiivselt ja tundke pisiasjadest rõõmu. Kui kolite teise kohta elama või asju ära viskate tänage neid. Nii tekitate positiivseid võnkeid, mis tulevad teile kindlasti tagasi. Teiseks kujutage seda mida tahate saada väga täpselt ette. Näiteks uue auto puhul lehitsege reklaamlehti, vaadake poest sisustust, elage oma mõttega selle juures, mida tahate saada. Meie mõtted tulevad alati meie juurde bumerangina tagasi. Lisaks sellele, et ei ole vaja lasta endasse negatiivset energiat, ei ole vaja ka ise seda kiirata. Ehk siis põhjustada teistele oma käitumisega probleeme. Niisuguse käitumise lõpptulemus on probleem teile endale.

Ülekandmine

Selle asemel, et sattuda destruktiivsete pendlite mängu otsige pendleid milliste tegevus tuleb teile kasuks. See tähendab tähelepanu pööramist positiivsetele asjadele. Kui näete, loete, kuulete millestki positiivsest, siis rõõmustage.

Säilitage seda rõõmu ja pidulikkuse tunnet endas. Mäletage seda. Peab hoidma endas pidulikkuse tulukest, vaatlema kuidas elu liigub paremuse poole. Tuleb haarata iga rõõmu raasukese järele, otsida kõiges häid märke. On vajalik mäletada iga minutit, kui te tegeldes transurfinguga, teadlikult lähenete oma unistusele ja järelikult juhite oma saatust. Kui pidulik meeleolu muutub harjumuseks, siis te hakkategi olema pidevalt edu laine harjal.

Rõõmustage kõige üle, mis teil antud hetkel on. Mõnikord on seda raske teha, aga praktilises mõttes on rahulolematuse väljendamine üsna ebamugav. Sellisel juhul te ei pääse endale soodsatele elujoontele. Head uudised ununevad tavaliselt kiiresti, halvad aeglaselt. Ärge laske halbu uudiseid oma ellu. Heade uudiste puhul maitske neid, arutage neid teistega, mõelge need läbi ja jahtige neid, rõõmustage nende üle, tehke prognoose, oodake edasist paremaks minekut.

Olles heades suhetes enda ja maailmaga, te saadate harmoonilist kiirgust ümbritsevasse maailma. Te tekitate enda ümber harmooniliste võnkumiste ala, kus kõik läheb edukalt. Negativism on vastupidiselt alati lõhkuja ja suunatud hävingule. Mida halvemini inimene mõtleb ümbritsevast maailmast, seda halvemaks maailm tema jaoks saab. Valige just täiesti vastupidine suund – just meelega rõõmustage ebaõnne üle, leidke selles kasvõi vähimgi kasu – see on alati võimalik. Iga ebaõnnestumine on ju vähemalt õppetund, mis teeb targemaks ja tugevamaks. Rõõmustage iga maailma tahu üle ja maailm muutub paradiisiks. Alguses on selline käitumine raske. Põhiline on mäletada iga pahameelt tekitava asjaolu puhul, et pendel püüab teid haarata.

Kui meenutasite, siis võite teadlikult teha valiku, kas anda pendlile energiat või jätta ta ilma. Pendlid võtavad energiat läbi tunnete niitide. Mehhanismi stardinupuks on harjumused. Kui harjutada tekivad uued harjumused. Kuni need tekivad püüavad pendlid teid igat moodi kätte saada.

Tulemus on selline – kui te järjekordselt kohtate edu lainet, ei vii pendel teid enam kõrvale. Sellise olukorra saavutamiseks peab mitte ainult endasse võtma positiivset, vaid seda ka kiirgama. Tulemusena muutub ümbritsev maailm väga kiiresti paremuse poole.

Maagilised rituaalid

Inimesed püüavad tihti alateadlikult pääseda edu lainele. Selleks sooritatakse ka tänapäeva mitmesuguseid rituaale. Kui rituaali usutakse ja see töötab, pole oluline kuidas see töötab.

IV TASAKAAL

Jääkpotentsiaalid

Looduses liigub kõik tasakaalu poole. Kus iganes tekib energia liig, asuvad tegevusse seda tasakaalustavad jõud. Tasakaaluseadus on looduse põhiseadus, millest tulenevad teised seadused. Elus on heledamad ja tumedamad jooned – edu asendub kaotusega. Need kõik on tasakaalu seaduse ilmingud, sest nii edu kui ebaedu on tasakaalu rikkumine. Maailmas on kogu aeg võnkumine: päev-öö, tõus-mõõn, sünd-surm jne. Kogu maailma võib ette kujutada pendlitena, mis võnguvad, sumbuvad ja puutuvad üksteisega. Selle süsteemi üks põhiseadusi on tasakaaluseadus. Te ise olete ka omamoodi pendel. Püüdes rikkuda tasakaalu ja pöördudes järsult kusagile suunda, tekitate selles suunas häirituse, mis pärast pöördub teie vastu.

Tasakaalu võib rikkuda mitte ainult tegevustega, vaid ka mõtetega. Materiaalse maailma kõigil asjadel on tagapõhi energeetilises maailmas. Kõik mis toimub energeetilisel tasemel, peegeldub nähtavate materiaalsete objektide maailma. Energeetilisel tasemel toimib aga tasakaaluseadus: kui tekib jääkpotentsiaal, ilmuvad tasakaalustavad jõud, mis on suunatud potentsiaali kaotamisele.

Jääkpotentsiaal tekib, kui mingile objektile omistatakse liiga suur tähtsus. Näiteks kui inimene seisab kodus põrandal või seisab kuristiku äärel. Esimesel juhul see inimest ei häiri ja jääkpotentsiaali ei teki. Teisel juhul tekib häiritus energiaväljas ja tasakaalustavad jõud hakkavad toimima. Inimene tunneb kuidas teda valdavad vastuolulised soovid: hüpata kuristikku või eemalduda. Mõlemad võimalused lahendavad häirituse.

Energeetilisel tasemel on kõik materiaalsed objektid samaväärsed. Me ise anname hinnanguid: hea-halb, kuum-külm. Hinnang iseenesest ei tekita jääkpotentsiaali. Jääkpotentsiaal tekib ainult siis, kui hinnangule antakse liiga suur tähtsus. Potentsiaali väärtus kasvab veelgi, kui liiga suure tähtsusega hinnang moonutab ka tugevalt tegelikkust. Näiteks kummardamise objektile omistatakse liigne au, vihkamise objektile liigsed puudused ja hirmu objektile liigsed hirmutavad võimed. Vale hinnang iseenesest ei tähenda midagi, kui sellega ei kaasne ületähtsustatud hinnang.

Jääkpotentsiaal mängib inimeste elus väga suurt rolli. Tasakaalustavate jõudude tegevus jääkpotentsiaali lahendamisel tekitab lõviosa probleemidest. Inimene saab soovitule vastupidise tulemuse. Siit tulebki arvamus, et eksisteerivad Murphy seadused.

Järgnevalt näide kuidas inimene saab seda mida ta ei soovi. Eksisteerib ekslik arvamus, et kui end täielikult tööle pühendada, võib saavutada suurepäraseid tulemusi. Selline olukord tähendab tasakaalu mõttes seda, et ühele kaalukausile asetub töö ja teisele kõik ülejäänu. Tasakaal on rikutud ja tagajärjed ei lase end kaua oodata. Ülepingutamine viib kindlasti negatiivse tulemuseni. Vastandades tööd kõigele muule (vaba aeg, hobid, perekond) loote väga tugeva potentsiaali ja tekivad jõud, mis hakkavad seda vähendama. Näiteks inimene jääb haigeks. Mõistus ütleb: “vaja on teenida raha”, kuid hing (alateadvus) küsib: “kas ma tulin siis siia maailma kannatama”. Teatud tähtsuse saavutamisest alates, mida annate oma tööle, tekivadki probleemid. Oma suhe töösse tuleb teadlikult üle vaadata. Tulles tööle andke end rendile. Lubage tööle pea ja käed, aga mitte süda. Töö pendel tahab kogu teie energiat.

Andes ennast rendile töötage korralikult. Ärge tehke lohakusest tulenevaid pisivigu. Muidu võivad tekkida ebameeldivused, sest töökohas on alati inimesi, kes teist erinevalt matavad end töösse. Nad saavad alateadvuslikul tasemel aru, et annate end rendile, ei rakenda erilisi pingutusi, aga tegutsete tulemusrikkalt. Kui teete vea, siis need inimesed hakkavad teid süüdistama lohakuses. Samasugused probleemid võivad tekkida ka mujal: sõpradega ja pereringis. Seepärast peab oma ülesannet täitma korralikult, samal ajal peab teie sisemine vaatleja jälgima, et te ei satuks tervenisti sellesse mängu.

Kogu hingest võib tööd teha ainult siis, kui töö ongi teie eesmärk. Mis on üldse inimese eesmärk sellest tuleb juttu hiljem. Sellisel juhul viib töö teid edu lainetele. Töö annab teile energiat ja rõõmu. Eelpool kirjeldatu kehtib ka õppimise kohta. Selle peatüki järgmistes osades räägitakse, kuidas erinevates elus ette tulevates olukordades tekivad tasakaalustavad jõud.

Rahulolematus ja hukkamõistmine

Tekib kui inimene ei ole rahul oma isikuomaduste ja saavutustega, aga ka aktiivsel oma puuduste eitamisel. Tekib kui need omadused ei anna inimesele rahu ja omandavad tema jaoks suure tähtsuse. Tasakaalustavad jõud soosivad kas inimese arengut või tema võitlust puudustega. Võitlus või varjamine on kasutu ja pöördub inimese vastu. Näiteks kui inimene püüab varjata oma häbelikkust, teeb see asja veel hullemaks.

Kui inimene on rahulolematu selle määrani, et rahulolematus viib ta enesearendamiseni, jääkpotentsiaali ei teki. Sellepärast, et inimese sisemise tasakaalu rikkumise kompenseerib positiivne tegevus, välimisse maailma häiritus ei jõuagi. Kui inimene hakkab ennast süüdistama, lähevad mõistus ja hing tülli. Hing ei ole seda ära teeninud, sest ta ongi täiuslik (ilma puudusteta). Puudused kuuluvad mõistusele. Selline tüli on väga kahjulik. Hing tõmbub endasse, aga mõistus võidutseb. Tagajärjeks on elu täielik untsuminek. Kui te ei suuda ennast armastada, siis ärge vähemalt sõdige, võtke ennast sellisena nagu te olete. Sellisel juhul on hing keha liitlane ja väga võimas liitlane. Paljud inimesed võitlevad endaga ja varjavad puudusi. Endaga rahul olemine vabastab aga suure energia.

Rahulolematuse korral endaga te satute konflikti oma hingega, rahulolematuse korral maailmaga, satute konflikti suure hulga pendlitega. Rahulolematus viib inimese sellistele elujoontele, kus ta on järjest vähem rahul. Lõpuks leiab ta ennast joontelt kus ta on muserdunud, haige ja võimetu muutusteks. Lisaks tekitab rahulolematus ka jääkpotentsiaali, tasakaalustavad jõud tekitavad olukorra, mille puhul teie pretensioonidel maailma vastu on võimalikult väike kaal. See on jõududele palju lihtsam, kui muuta kogu maailma.

Loogiliselt võiks arvata, et kui rõõmustada (vastupidiselt ümbritsevale maailmale), siis peaksid tasakaalustavad jõud kõik ära rikkuma. Seda aga ei juhtu kui rõõm ei muutu vasikavaimustuseks:

1) rõõmustades te saadate maailma loovat energiat, mis viib teid soodsatele elujoontele
2) selline energia ei loo destruktiivset potentsiaali. Mida tasakaalustavad jõud püüaksid parandada. Tasakaalustavad jõud on loovad jõud ja ei astu energia vastu (armastuse energia), mis on neid endid loonud.

Transurfingu seisukohalt on harjumus pisiasjade üle rahulolematust avaldada äärmiselt kahjulik ja harjumus pisiasjade üle rõõmustada väga kasulik. Järelikult tuleb lihtsalt harjumused ära vahetada:

1) igas halvas asjas on midagi head. Mängige sellist mängu, et leiate igas halvas asjas positiivseid momente. See on äärmiselt kasulik mäng teile ja õudusunenägu pendlitele.
2)kui juhtub selline õnnetus, mille üle rõõmustada on ebaloomulik, tehke nagu kuningas Saalomon – ta pööras enda poole sõrmuse tagakülje kus oli kiri: “Ka see möödub”.

Harjumus rahulolematust väljendada tekkis inimkonnal destruktiivsete pendlite mõju all, mis toituvad negatiivsest energiast. Uue harjumusega tekitate positiivset energiat, mis tugeva vooluna viib teid soodsatele elujoontele.

Me oleme kõik siin maailmas külalised, kellelgi ei ole õigust õiendada selle üle, mis pole tema loodud. Pole vaja olla vagane talleke, aga maailmaga riidu ei ole ka mõtet minna. Kui pendel astub otseselt teie vastu, siis peatage pendel või jooksutage kokku. Kui pendel püüab teid tõmmata võitlusse teiste pendlitega, siis otsustage kas teile seda ikka on vaja. Näiteks kui teile ei meeldi kunstinäituse ühe saali väljapanek, siis pole mõtet seda arvustada vaid tuleb minna teise saali.
Sõltuvus(suhe)

Maailma idealiseerimine on rahulolematuse vastand. Paljud asjad tunduvad paremad kui nad on. Selline olukord nagu eespool juba kirjutatud, tekitab jääkpotentsiaali. Armastus, mis loob ja valitseb maailma, erineb idealiseerimisest sellega, et ta on kiretu. Tingimusteta armastus on tunne ilma omamissoovita ja vaimustus ilma kummardamiseta. Teisiti öeldes – armastuse objekti ja armastaja vahel ei teki sõltuvust. Selle lihtsa valemi järgi saab määrata , kus lõpeb tunne ja algab idealiseerimine.

Tasakaalustavad jõud püüavad idealiseerimise korral “purustada müüti”. Kui armastus muutub sõltuvuseks, tekib jääkpotentsiaal. Sõltuvust väljendavad sõnapaarid: “kui sa teed nii, siis mina teen nii”, “kui sa mulle oma labidat ei anna, lähen teise liivakasti mängima”, “kui sa mind ei armasta, siis lõpp on lool…” jne.

Tasakaal on rikutud kui, kedagi võrreldakse teistega või vastandatakse kellegagi: “me oleme sellised, aga nemad on sellised”. Näiteks rahvuslik uhkus – võrreldes milliste rahvustega? Ebatäiuslikkuse tunne – võrreldes kellega? Kui on vastandamine, siis asuvad võrdsustavad jõud kohe tööle. Kuna potentsiaali loote te ise, on ka jõudude tegevus suunatud teie vastu. Tegevus on suunatud kas vastuolu subjektide eraldamisele või ühendamisele, eesmärgiga saavutada kokkulepe või hoopis vastastikune konflikt.

Kõik konfliktid põhinevad võrdlemisel ja vastandamisel. Kõigepealt öeldakse põhiväide: “nemad ei ole sellised nagu meie”. Edasi see areneb: “neil on rohkem kui meil – see tuleb ära võtta”, “neil on vähem kui meil – me peame neile juurde andma”, “nad on halvemad kui meie – neid on vaja muuta”, “nad ei tee nii nagu meie – peab nendega midagi ette võtma”. Sellised vastandamised viivad kõik konfliktini: alates isiklikust ebamugavusest, kuni sõdadeni välja. Tasakaalustavad jõud püüavad lahendada jääkpotentsiaali, kas kokkuleppimise või hoopis konfliktiga. Kuna sellistest olukordadest on võimalik sada energiat, viib pendel tavaliselt asja konfliktini. Nüüd mõned näited idealiseerimise ja selle tagajärgede kohta.

Idealiseerimine ja ülehindamine

Ülehindamine tähendab inimesele nende omaduste omistamist, mida tal tegelikult ei ole. Mentaalsel tasemel ilmub see süütu illusioonina, kuid energeetilisel tasemel tekib jääkpotentsiaal. Potentsiaal tekib igal pool, kus on mingi kvaliteedi või kvantiteedi järsk muutus. Ülehindamine on just mõtteline modelleerimine ja teatud kvaliteetide koondamine sinna, kus neid ei ole. Esimene variant – koht on täidetud s.t. on olemas konkreetne isik, kellele omistatakse talle mitteomaseid omadusi. Tasakaalulised jõud purustavad varem või hiljem müüdi. Näiteks omistasid paljud valijad ResPublikale omadusi, mida arvasid neil olevat. Läbikukkumine riigivalitsemisel tegi erakonna väga ebapopulaarseks.

Teisel juhul ei ole kunstlikult loodud, illusoorsetel omadustel üldse objekti, tekivad õhulossid ja pilvedes hõljumine. Sellega tekib jääkpotentsiaal ja tasakaalustavad jõud paiskavad romantiku karmi tegelikusse. Isegi kui ta suudab oma ideega haarata inimesi ja luua pendli, peatab jääkpotentsiaal selle kinni.

Hukkamõist ja upsakus

Inimeste kritiseerimine ja veel eriti hukkamõist on tasakaalu ränk rikkumine. Energeetilises mõttes ei ole olemas häid ja halbu inimesi. On ainult need, kes elavad looduse seaduste järgi ja need kes tekitavad olemasolevasse korda häirituse. Viimaste loodud häiritust kaotavad tasakaalustavad jõud.

Kui inimene tõesti teenib ära kriitika, siis on oluline kas asi puutub teisse või mitte. Kui ta kahjustas just teid, siis ta rikkus tasakaalu ja te olete tasakaaluliste jõudude tööriist. Siis häirija saab selle, mida ta on ära teeninud. Kuid kui kriitika objekt ei teinud teile midagi halba, pole teie asi teda süüdistada.

Näiteks on mõttetu tunda vihkamist kanu rööviva kanakulli vastu keda näete telekas. Kuid õiglustunne tõukab inimesi süüdistama ja kiiresti saab see harjumuseks. Paljudel juhtudel te üldse ei tea miks süüdistatav nii tegi ja kas teil endal tuleks paremini välja. Sellise kriitika tulemusel tekitate jääkpotentsiaali oma isiku ümber. Ise olete nagu selle võrra parem, kui teine on halvem. Ja siis annavad tasakaalustavad jõud ennast paremaks pidajale vastu nina. Vastavalt kriitika vormile ja tugevusele võib tegu olla märkamatu lopsuga või osutute olema ühel oma hullematest elujoontest.

Edaspidi siis mõned näited. Ärge kunagi inimesi hukka mõistke. See on üks ohtlikumaid kriitika vorme. Tasakaalustavad jõud võivad teid asetada hukkamõistetu asemele. Põlgate kerjuseid ja parme – võite ise raha ja elukoha kaotada. Ärge kunagi arvustage oma töökaaslasi. Paremal juhul teete samu vigu, halvemal juhul tekib konflikt ja võite töökoha kaotada.

Kui te kritiseerite inimest vaid tema riietuse tõttu, siis te ise asetute hea-halva redelil temast aste madalamale, sest te kiirgate negatiivset energiat.

Kui inimene on uhke oma edu üle või eneseimetleja, siis pole selles midagi halba. Eneseimetlus on asi iseeneses ja tasakaalu see ei riku. Kõrgendatud enesehinnang rikub tasakaalu, kui enda saavutatut vastandatakse võõrastele puudustele või tagasihoidlikele saavutustele. Siis saab armastusest enda vastu egoism ja uhkusest upsakus.

Hukkamõist ja upsakus on loomadele tundmatud. Hunt ei tunne oma saagi vastu vihkamist ega põlgust ja ega inimenegi tunne selliseid tundeid lihapallikeste vastu. Aga inimesed loovad oma suhted teiste endataolistega puhastele jääkpotentsiaalidele.

Üleolek ja alaväärsustunne

Üleolek ja alaväärsustunne on kõige ehtsamad sõltuvused. Kuna te oma väärtusi võrdlete teiste omadega, tekib jääkpotentsiaal. Energeetilisel tasemel pole oluline kas antud tundeid väljendatakse avalikult või mõttes – tasakaalulustavad jõud annavad inimesele nina pihta.

Võrreldes ennast ümbritseva maailmaga püüab inimene tõestada oma tähtsust. Kuid eneseupitamine teiste arvelt on illusoorne. Sarnaselt peksleb kärbes vastu aknaklaasi, kuigi kõrval on avatud õhuaken. Kui inimene püüab maailmale teatada oma tähtsusest, raiskab ta energiat kunstlikult loodud jääkpotentsiaali peale. Samas enesearendamine loob reaalseid väärtusi ja energia ei lähe tühja ning jääkpotentsiaali ei teki.

Ei tasu arvata, et vastandamisele kulutatav energia on tühine, sellest piisab küllalt tugeva potentsiaali hoidmiseks. Kui inimene üritab demonstreerida maailmale oma üleoleku väliseid tunnuseid, asuvad tegevusse tasakaalustavad jõud. Neil ei ole just suurt valikut, kas teha ülejäänud maailm sama uhkeks, kui uus vasttõusnud “täht” või hoopis tuhmistada selle “tähe” sära. Kuna esimene variant on liiga töömahukas, jääbki ainult teine võimalus. Tasakaalustavate jõudude jaoks ei ole vajalik võimutunnused ära võtta. Piisab sellest kui tekitada üks pahameelt tekitav raskus, et tema upsakus alla suruda.

Me arvame tihti, et igasugu ebameeldivused, probleemid ja takistused on selle maailma loomulikud osad. Tegelikult on ebameeldivus anomaalia. Kust see tuleb ja miks juhtub, pole võimalik loogilise aruteluga seletada. Enamus ebameeldivusi on nii või teisiti välja kutsutud tasakaalustavate jõudude poolt, et kõrvaldada teie enda või lähikondsete tekitatud jääkpotentsiaale.

Te võite lahti saada suuremast osast ebameeldivustest, kui loobute tohututest pingutustest jääkpotentsiaali hoidmiseks. Tohutu energia ei lähe mitte ainult tühja, vaid suunab tasakaalustavaid jõude, sellele et tulemus oleks otse vastupidine teie soovidele. Tuleb loobuda enda positsioonist hinnangute redelil ja suunata taotlus enesearendamisele. Loobudes enesetähtsuse suurendamisest vabanete te tasakaalustavate jõudude mõju alt. Probleeme on vähem ja selle järel kasvab ka usk endasse.

Ei tasu lasta tekkida pisimalgi mõttel selle kohta, et te võite kontrollida ümbritsevat maailma. Sõltumata oma sotsiaalsest positsioonist, kaotate te sellise mõttekäiguga igal juhul. Püüded maailma muuta rikuvad tasakaalu. Aktiivne sekkumine maailma masinavärki riivab nii või teisiti paljude huve. Transurfing lubab valida oma saatust, teiste huve riivamata. See on tunduvalt effektiivsem kui minna läbimurdele ja ületada takistusi. Saatus on meie kätes, aga teile on antud valida, mitte muuta. Tegutsedes otseses mõttes saatuse loojatena osutavad paljud inimesed kaotajateks. Transurfingus pole võitlusel kohta, kaevake aga sõjakirves rahuga maasse.

Loobumine üleolekust ei ole mingil määral seotud enesealandamisega. Oma väärtuste alahindamine on vastasmärgiga üleolek. Energeetilisel tasemel ei tähenda märk midagi. Tekkiva potentsiaali suurus on võrdeline hinnangu hälbimusega tegelikust. Tasakaalustavad jõud püüavad alahindamise korral igakülgselt panna inimest tõstma enda poolt kunstlikult madaldatud väärtust (jõud teevad puust ja punaselt selgeks, et inimene on ennast valesti hinnanud). Need jõud tegutsevad otse, hoolimata inimese peenetest tunnetest. Seepärast käitub inimene ebaloomulikult, sellega veel enam alla kriipsutades omadusi, mida püüab varjata.

Näiteks madala enesehinnanguga inimesed, soovides näidata ennast parimast küljest võivad olla kinnised ja nende käitumine teeseldud. Võitlus enda kompleksidega toob veel ebameeldivamaid tagajärgi kui kompleksid ise. Ebatäiuslikkuse kompleksiga on mõttetu võidelda. Ainuke võimalus on kompleks ise ära kaotada, seda on päris raske teha. Veenda ennast, et kõik on korras on ka mõttetu. Siin aitab slaidide tehnika millest tuleb juttu hiljem.

Esialgu on lihtsalt oluline aru saada, et muretsemine enda puuduste pärast võrreldes teistega töötab samamoodi nagu soov näidata oma üleolekut. Tulemus on soovitule vastupidine. Ei tasu arvata, et teie puudustel on teiste inimeste jaoks samasugune tähtsus kui teie enese jaoks. Tegelikult on igaüks hõivatud oma isikuga, seepärast võib selle tohutu koorma endalt minema heita. Jääkpotentsiaal kaob, tasakaalustavad jõud lõpetavad olukorra süvendamise ja vabanenud energia läheb inimese isiklike väärtuste arenguks.

Oma puudustega ei ole mõtet võidelda ja neid varjata, vaid neid võib kompenseerida teiste väärtustega. Ilu puudumist võib kompenseerida veetlusega (võluvusega). Näiteks on inimesi kes on üsna silmapaistmatu välimusega, kuid kui nad rääkima hakkavad võluvad nad kohe oma vestluskaaslast. Füüsilised puudused kompenseeritakse enesekindlusega. Paljudel maailma suurkujudel pole olnud just kõige meeldivam välimus. Oskamatuse vabalt suhelda võib asendada oskusega kuulata. Hea kuulaja on tõeline leid, sest ilukõnelejat tavaliselt niikuinii ei kuulata. Häbelik inimene peaks oma tagasihoidlikkust hoidma kui aaret. Kui jätate sellega võitlemise, ei näe see enam kohmakas välja ja te märkate kuidas inimesed tunnevad teie vastu sümpaatiat.

Veel üks kompenseerimise näide. Inimesed tahavad välja näha kõvade tegijatena (vnk – krutoi) ehk siis kopeerivad kellegi teise elustiili. Võõra stsenaariumi kopeerimine loob ainult paroodia. Samas näiteks noortekambas saab juhiks see kes elab vastavalt oma kreedole. Sellepärast ta juhiks saigi, et vabastas ennast ise vajadusest kellegagi arutada selle üle kuidas ta peaks käituma. Tal pole vaja kedagi jäljendada, ta hindas ennast ise piisavalt väärikalt, teab ise mida teha, ei püüa kellelegi meeldida ega kellelegi midagi tõestada. Nii on ta vaba jääkpotentsiaalidest ja saavutab teenitud edu.

Peatüki lõppu üks positiivne näide raamatust Teun Marez “Sõdalase tagasitulek” (küllaltki vaba tõlge vene keelest).

Jaanil on vend, kes on andekas teadlane. Jaani ennast ei ole teadus kunagi huvitanud, ta kasvas üles venna varjus. Aga Jaani see ei seganud, sest ta oli oma venna üle uhke ja elas tema edusammudele kaasa. Jaani vennal läks üha paremini ja temast sai tuntud biokeemik.

Jaan ise õppis koolis kolmedele, lõpetas ametikooli ja läks suurde firmasse treial-lukksepaks. Ka temal läks tööl hästi. Nähes Jaani edusamme soovitas ülemus tal edasi õppida. Jaan õppiski ja viie aasta pärast sai juhtivinseneriks kompanii tootearendusosakonnas. Nii Jaan kui tema vend osutusid võrdselt edukateks uurimistöö alal. Jaan insenerina ja tema vend biokeemikuna.

Soov omada ja mitte omada

Ütluse: “palju tahad, vähe saad” võib selle raamatu valguses ümber sõnastada järgmiselt: “mida tugevamalt tahad, seda vähem saad”. Kui tahate midagi nii väga, et panete kõik ühele kaardile, tekitate tohutu jääkpotensiaali. Tasakaalustavad jõud paiskavad teid sellisele elujoonele, kus soovitavast pole jälgegi.

Soovide tüübid:
1 – tugev soov läheb üle kindlaks taotluseks (kavatsuseks) saada ja tegutseda. Siis soov täitub. Jääkpotensiaal hajub, sest energia kulub tegutsemiseks
2 – tegevusetu piinav soov, mis kujutab endast puhast jääkpotensiaali. Potentsiaal raiskab parimal juhul piinleja energiat, halvemal juhul tõmbab ligi erinevaid ebameeldivusi.
3 – kõige salakavalamal juhul läheb tugev soov üle sõltuvuseks soovitavast. Suur tähtsus loob automaatselt sõltuvuse, mis tekitab suure jääkpotentsiaali, see omakorda tekitab tugeva tasakaaluliste jõudude tegevuse. Tekivad seda tüüpi mõttekonstruktsioonid: “kui ma selle asja saan, siis minu olukord läheb palju paremaks”; “kui ma seda ei saa, kaotab elu mõtte”; “kui ma seda teen, siis näitan kõigile mida ma väärt olen”; “kui ma seda ei tee, olen luuser”, “kui seda saan, on suurepärane”; “kui seda ei saa, on asi päris hull” jne.

Sattudes soovist sõltuvusse, satute sellisesse äkilisse potentsiaalimuutusesse, et lihtsalt rahmeldate end soovitu saavutamiseks oimetuks. Lõppkokkuvõttes ei saa te midagi ja ütlete soovist lahti. Nii on tasakaal jälle paigas. Kõik juhtus selle pärast, et soov saada oli liiga tugev – soov oli ühel kaalukausil, kõik muu teisel.

Täitmisele kuulub ainult esimest tüüpi soov, kui soov muutub puhtaks taotluseks (kavatsuseks), ilma jääkpotentsiaalita. Oleme harjunud, et kõige eest, mida saame tuleb maksta. Tegelikult maksame ainult jääkpotentsiaalide eest, mida ise tekitame. Variantide ruumis (infoväljas) on kõik tasuta. Või õigemini on tasuks tähtsuse ja sõltuvuse puudumine. Üleminekuks elujoonele, kus soovitu saab teoks on vajalik vaid puhta taotluse energia. Taotlusest tuleb juttu hiljem. Siin märgime ainult, et puhas taotlus – see on soovi ja teo ühtsus ilma sõltuvuseta. Näiteks soov osta poest tikke on puhas taotlus.

Mida rohkem hinnata mingit sündmust, seda suurem tõenäosus on läbi kukkuda. Mida suurema tähenduse annate sellele mis teil on, seda suurema tõenäosusega jääte sellest ilma. Kui tahate midagi nii väga saada, siis ärge lootkegi seda saada. On vaja alandada tähtsuse latti.

Näiteks te olete arust ära uue masina pärast, pühite sellelt tolmu, hoiate, kardate kriimustada jne. Selle tulemusena tekib jääkpotentsiaal, sest te omistasite autole suure tähtsuse. Energiaväljas on auto väärtus null. Seega tasakaalustavad jõud leiavad tohmani kes auto ära mõlgib. Tasub ainult masinasse suhtuda tavaliselt, kui oht seda rikkuda tõsiselt alaneb.

On veel üks tugeva omamissoovi aspekt. Arvatakse, et kui midagi väga tahta, siis inimene selle ka saab. Võiks arvata, et väga tugev soov viib teid elujoonele, kus soov täitub. Aga see pole nii. Kui soov läheb üle sõltuvuseks, psühhoosiks, hüsteeriliseks püüdluseks saada midagi iga hinna eest – siis te hinges ei usu soovi täitumist ja järelikult transleerite mõtteenergiat “tugevate häiretega”. Kui usku pole ja te hakkate kogu jõuga ennast veenma, tekitate veel suurema potentsiaali. Elu unistuse peale on oht raisata kogu elu. Ainuke mida siin teha annab on alandada eesmärgi tähtsust. Ajada asja nagu läheksite poodi tikkude järele.

Suur soov millestki hoiduda tuleneb loogiliselt rahulolematusest maailma või iseendaga. Mida tugevamini te seda ei taha, selle võrra suurem tõenäosus, et asi juhtub. Tasakaalustavad jõud viivad inimese, kas sündmusse, mida ta ei taha või sellest eemale. Parem juba teadlikult keelduda ebameeldivast, kui tekitada potentsiaal. Kuid see pole veel kõik, kui te mõtlete sellest, mida ei soovi, kiirgate sellele elujoonele vastavat energiat, kus asi tingimata juhtub.

Juhtub selline lugu. Inimene on vabariigi aastapäeva vastuvõtul presidendi juures, kus kõik särab ja inimesed on soliidselt riides. Järsku hakkate metsikult kätega vehkima, rabelema ja närviliselt karjuma, et te ei taha, et teid siit välja viiakse. Loomulikult viskavad turvad teid välja. Reaalse elu jaoks tundub see näide veidi ebaloomulik, aga energeetilisel tasemel toimub sündmus just sellise jõuga.

Te võite ise kontrollida, millele omistasite tähelepanu ja millised probleemid sellest tulid. Kui olukord on päris halb, sülitage tähtsusele, raputage endalt sõltuvus ja transleerige (saatke) otse positiivset energiat. Mida halvem on praegu, seda parem. Nii võib hinnata olukorda, kui teil on tunne, et saite suure kaotuse osaliseks. Rõõmustage! Antud juhul on tasakaalustavad jõud teie poolel, sest nende ülesanne on kompenseerida halb heaga. Kogu aeg ei saa olla halb, ega kogu aeg hea. Energeetilisel tasemel näeb see välja nii, et teile tungiti kallale, sõimati, rööviti, anti kolki ja pärast pisteti pihku kott rahaga. Mida suurema kaotuse osaliseks saite, seda rohkem on kotis raha.

Süütunne

See on puhas jääkpotensiaal. Looduses pole selliseid mõisteid nagu hea ja halb. Tasakaalustavate jõudude jaoks on nii head kui halvad teod samaväärsed. Tasakaal taastatakse igal juhtumil kui tekib jääkpotensiaal. Te tegite halva teo, tajusite süüd (mind on vaja karistada) – tekkis potentsiaal. Te tegite midagi hästi, tundsite uhkust (mind on vaja autasustada) – tekitasite jälle potentsiaali. Tasakaalustavad jõud ei saa aru , mille eest on vaja karistada või autasustada. Nad ainult kõrvaldavad energiavälja häirituse. Süütunde eest saab inimene alati karistada. Sama moodi toob uhkus hea teo puhul endaga kaasa karistuse, mitte autasu. Tasakaalustavatel jõududel on vaja kõrvaldada jääkpotensiaal ja autasu ainult suurendab seda.

Esile kutsutud süütunne, mis on tekitatud “õigete” inimeste abiga, loob potentsiaali ruudus. Kuna inimest vaevab südametunnistus, millesse sekkub “tõeteadjate” viha.

Ja lõpuks põhjendamatu süütunne, mis on seotud kaasasündinud kalduvusega “kõige eest vastutada”, loob kõige kõrgema potentsiaali. Sellisel juhul ei ole üldse mõtet omada piinavat südametunnistust, sest põhjus on välja mõeldud. Süükompleks võib väga hästi rikkuda terve elu, sest inimene on pidevalt tasakaalustavate jõudude mõju all, ehk siis saab kogu aeg karistada kujuteldavate kuritegude eest.

“Nahaalsus on teine õnn” ( Sõna “nagal” tähendab vene keeles “nahaali” ja peaks Teun Marezi kirjapildis tähendama ka naguali. Tõlkes on “nagal” muudetud “nagualiks”). Tasakaalustavad jõud ei puutu inimest, keda ei piina südametunnistus. Pahad ei saa karistatud ja hea ei võidutse, sest looduses puudub õiglustunne. Pigem vastupidi, korralikud inimesed kaasasündinud süütundega saavad piisavalt hädasid kaela, aga paadunud südametud pahad pääsevad karistusest ja neid sadab isegi edu.

Süütunne läheb kindlasti üle karistuse stsenaariumiks, kusjuures just alateadvus viib inimese karistuseni. Kergemal juhul lõikate näppu, kukute või tekivad mingid probleemid. Halvemal juhul juhtub raske õnnetus. Süütunne toob ainult hävingut ja selles pole midagi kasulikku ja loovat. Pole mõtet end südametunnistusel närida lasta, see ei aita. Parem tegutseda nii, et pärast ei tekiks süütunnet. Aga kui selline asi juhtus on mõttetu ennast piinata, sellest ei lähe kellelgi paremaks.

Piibli käsud ei arvesta karistusega, inimene ise mõtleb oma lapsepõlvest pärit aruga, et kui neid rikub saab karistada. Tegelikult on need lihtsalt hoiatused, et ärge tekitage endale probleeme.

Süütunne on niit mille abil võivad inimest kontrollida pendlid ja vampiirid (manipulaatorid). Vampiirid tegutsevad süsteemi järgi: “sa pead tegema seda mida ma soovin, sest sa oled süüdi” või “ma olen sinust parem, sest sul ei ole õigus”. Nad riputavad oma doonorile kaela süütunde, et saada inimese üle võim või enda enesehinnangu tõstmiseks. Väliselt näevad sellised vampiirid välja nagu “õiged inimesed”. Neile on ammu selge, mis on hea ja mis on halb. Nad räägivad alati õigeid sõnu ja sellepärast on neil ka alati õigus. Ka nende teod on õiged. Vampiiride hinges on alati kahtlused ja ebakindlus, sellest ka vajadus õpetada ja suunata. Vajadus õpetada ja suunata tekib soovist kindlustada oma positsiooni, mis pidevalt langeb. Tekib sõltuvus. Oleks hea kui vampiirid saaksid teenitud karistuse. Aga antud juhul annab doonor vambile energiat, potentsiaali ei teki (tekib ainult seal kus on pinge ja puudub energia liikumine) ja vampiir tegutseb karistamatult.

Kui keegi avaldas soovi võtta endasse süütunnet on vampiirid kohal ja hakkavad energiat imema. Neist lahti saamiseks tuleb süütundest loobuda. Teil ei ole vaja ennast kellegi ees õigustada ja te pole ka kellelegi midagi võlgu. Kandke parem karistus ära, kui olge süüdi. Ka oma lähedaste ees pole te milleski süüdi. Loobuge harjumusest ennast õigustada.

Alaväärsuskompleksi algpõhjuseks on ka süütunne. Kui te tunnete ennast ebatäiuslikuna, siis see ebatäiuslikkus on määratud kellegi suhtes. Te mõistate iseenda suhtes kohut ja kannate karistust. Tegelikult teile ainult tundub, et kohtunik olete teie ise. Kuna te olite nõus olema süüdi ja olite nõus olema kohtualune ja saada karistada, siis võrreldes ennast teistega lubate neil omada enda suhtes ülemvõimu. Andsite ise neile õiguse arvata, et nad on teist paremad! Nad ise ei pruugi nii mõeldagi, aga te ise otsustasite ja mõistate teiste nimel enda üle kohut. Tuleb välja, et nad mõistavad teie üle kohut, sest andsite ise ennast kohtu alla.

Võtke endale tagasi õigus olla teie ise ja tõuske süüpingist. Võiks arvata, et kui on reaalsed puudused, siis leiduvad ka inimesed, kes neid märkavad. Jah, kuid ainult sellisel juhul, kui tunnetavadm, et olete valmis oma puuduste kohapealt süüdi olema. Kui olete vabad süütundest ei tule kellelgi pähe eneseupitus teie arvelt. Seda on raske uskuda, aga võib praktiliselt kontrollida.

On veel 2 huvitavat süütunde aspekti – võim ja julgus. Süütunnet omavad inimesed alluvad alati neile inimestele kellel seda ei ole. Kui ma kasvõi veidi arvan, et olen süüdi, järelikult olen alateadlikult nõus kandma karistust ja järelikult ka alluma. Kui mul aga puudub süütunne, aga on vajadus eneseupitamiseks, järelikult olen valmis saama vampiiriks (manipuleerijaks). See ei tähenda, et kõik inimesed jaguneks vampiirideks ja valitsejateks. Samuti mitte seda, et võim ja võimul olevad inimesed on pahad. Võimalik, et teie õnn seisnebki selles, et saada pendli vasalliks. Igaüks otsustab ise kuidas kuulata-kaaluda oma südametunnistust – kellelgi pole õigust õpetada.

Julgus on märk süütunde puudumisest. Hirmu olemus peitub alateadvuses ja ei seisne ainult hirmutavas teadmatuses, vaid ka karistuse kartuses. Kui ma olen “süüdi”, siis olen valmis karistust kandma ja seepärast kardan. Julged inimesed ei tunne südametunnistuse piinu ja ei kannata vähimagi süütunde all. Arad inimesed vastupidi arvavad: ma pole kindel, et tegutsesin õigesti, mind võidakse iga hetk süüdistada ja karistada. Ka kõige nõrgem ja sügavale peidetud süütunne, avab alateadvuse väravad karistuseks. Kui tunnen end süüdi, järelikult olen potentsiaalselt nõus, et röövel võib mulle kallale tungida ja sellepärast ma kardan.

Inimesed on välja mõelnud huvitava võimaluse jääkpotentsiaali hajutamiseks – andekspalumise. See tõepoolest töötab, andekspalumine hajutab potentsiaali. Andekspalumine, oma vigade tunnistamne, pattude andekspalumine ja pihtimine – need on kõik süü potentsiaali hajutamise võtted. Tuleb ainult vaadata, et andekspalumine ei muutuks sõltuvuseks manipulaatorist (vampiirist). Selle vältimiseks tuleb alati mingi asja eest andeks paluda ainult üks kord.

Süütundest keeldumine on kõige parem võimalus ellujäämiseks agressiivses keskkonnas: Vanglas, bandes, sõjaväes, tänaval. Kuritegelikus maailmas ei kehti ilmaasjata ütlus: “ära usu, ära karda, ära palu”. See reegel kutsub üles mitte looma jääkpotensiaale. Nende potentsiaalide aluseks on süütunne. Näiteks N-Liidus pandipoliitvangid kokku retsidega, et need poliitilised hävitaksid, aga need olid erakordsed isiksused ja mitte ainultei pääsenud alandustest, vaid omandasid ka autoriteedi. Isiklikku sõltumatust ja väärikust hinnati kõrgemalt kui jõudu. Füüsilist jõudu ikka leidub, kuid isiklik (isiksuse) jõud on haruldane. Võti isikliku väärikuse juurde on süütunde puudumine.

Süütundest pole vaja lahti saada (see tähendab võitlemist), parem on sellest keelduda, ehk siis valida. Pole vaja süütunnet endast välja ajada. Küllaldane on kui elada oma kreedo järgi. Teie üle ei või keegi kohut mõista. Te võite olla teie ise. Kui lubate endal olla teie ise, siis kaob vajadus ennast õigustada ja hirm karistuse ees hajub. Siis toimub tõeliselt huvitav asi – keegi ei julge teile paha teha. Kus iganes te ka poleks – vanglas, sõjaväes, bandes, tööl, tänaval, baaris.

Kuna kaotasite oma alateadvusest süütunde, järelikult antud elujoonte stsenaariumis karistus lihtsalt puudub.

Raha

Raha on väga raske armastada ilma püüdluseta seda omada, seepärast on praegu võimatu sõltuvusest pääseda. On ainult võimalik viia sõltuvus miinimumini. Rõõmustage kui raha tuli teie juurde. Kuid mingil juhul ärge muretsege raha puuduse või kulutamise pärast, või muidu jääb seda üha vähemaks ja vähemaks. Kui inimene teenib vähe, siis on tema tüüpiliseks veaks, hädaldamine selle üle, et raha ei jätku.Sellise (mõtte)kiirguse parameetrid vastavad vaestele elujoontele.

Eriti ohtlik on järele anda hirmule, et raha jääb järjest vähemaks. Hirm on energeetiliselt kõige küllastunum emotsioon, seepärast tundes hirmu kaotada või mitte teenida raha, te ise kannate ennast elujoonele, kus raha jääb järjest vähemaks. Kui te sattusite sellesse lõksu, on sellest raske välja rabelda. See on siiski võimalik, selleks on vaja kaotada jääkpotensiaali põhjus, mille te ise tekitasite. Põhjuseks on sõltuvus rahast ja liiga tugev soov raha omada.

Alguseks olge rahul sellega mis teil on. Tuletage meelde, et alati võib olla hullemini. Pole vaja keelduda soovist omada raha. Tuleb ainult rahulikult suhtuda sellesse, et raha ei voola teie juurde praegu jõena. Asuda mänguri positsioonile, kes võib igal hetkel rikastuda või kõik kaotada.

Pendlid kasutavad raha universaalse vahendina oma poolehoidjatega arveldamisel. Just pendlite tegevus on viinud rahakummardamiseni. Raha eest saab kõike osta (?). Oht on selles, et minnes võltshiilguse õnge, on väga kerge sattuda elujoonele, mis on õnnest kaugel.

Pendlid lõid oma huvidest lähtudes müüdi, et eesmärgi saavutamiseks on vajalikud (rahalised) vahendid. Raha saab erinevatelt pendlitelt, seepärast inimene ei mõtle eesmärgist, vaid rahast ja satub temale võõra pendli mõju alla. Inimene ei mõtle enam, mida ta tegelikult elult tahab ja hakkab viljatult raha taga ajama. Pendlitele on selline olukord väga sobiv, aga inimene satub sõltuvusse ja kaldub teelt. Töötades võõra pendli heaks ei saa ta palju raha teenida, sest töötab võõra eesmärgi nimel. Väga paljud on sellises olukorras. Siit tekkiski müüt, et rikkus on vähemuse privileeg. Tegelikult võib iga inimene olla rikas, kui ta suundub oma eesmärgi poole.

Raha pole eesmärk ja isegi mitte abinõu selle saavutamiseks, vaid ainult kaasnev nähtus. Eesmärkon see, mida inimene elult soovib. Eesmärkide näiteid: oma maja juures lilli kasvatada, reisida mööda ilma, Kamtšatkal matkata, Egiptuses puhata, kasvatada oma talus lambaid, maalida pilte, saada tippsportlaseks.

Mõned eesmärgid on saavutatavad, kui on palju raha. Enamus inimesi nii teevadki, üritavad selle raha teenida. Nad mõtlevad rahast lükates eesmärgi enda tahaplaanile. Transurfingu põhimõtete järgi püüavad nad liikuda elujoonele, kus on see raha. Kuid võõra pendli heaks töötades on raha saada raske või täiesti võimatu. Nii tulebki välja, et pole raha ja ka eesmärk on saavutamata. Teisiti ei saagi olla, sest eesmärgi asemel on mõtteenergia koondunud selle kunstlikule asendajale.

Kui teile tundub nagu saavutaksite oma eesmärgi tingimusel, et olete rikas, saatke see tingimus pikalt. Et saavutada soovitut (näiteks välismaa reisi) mõelge eesmärgist, aga mitte rikkusest. Raha tuleb ise kaasa, see on kaasaskäiv atribuut. Eesmärki ei saavutata raha abil, vaid raha tuleb teel eesmärgini. Siit saab selgeks kui tugev on pendlite võim. Enamus inimesi talitavad vastupidiselt: kas teenivad võõrast eesmärki, vahetavad selle kunstlike asendajate vastu või üldse keelduvad rahast, kuna neile tundub rikkaks saamine võimatu.

Tegelikult ei ole rikkuse suhtes piiranguid. Kui see on tõesti teie, siis te selle ka saate. Kui eesmärk on teile kaela määritud pendlite poolt, ei saa te midagi. Eesmärkidest tuleb täpsemalt juttu hiljem.

Kordan veelkord, raha pole muud midagi kui ainult segadusse ajav atribuut, teel oma eesmärgini. Ärge muretsege raha pärast, raha jõuab teieni. Praegu on põhiline vähendada kapitali tähtsust miinimumini, et mitte tekitada jääkpotensiaali. Ärge mõelge rahast vaid sellest mida tahate saada.

Samas tuleb rahasse suhtuda tähelepanelikult ja hoolikalt. Kui te näete maas peenraha ja ei viitsi kummardada, järelikult ei austa raha üldse. Raha pendel vaevalt teid soosib, kui suhtute hooletult tema atribuutidesse.

Pole mõtet muretseda raha kulutamise pärast. Sellega raha täidabgi oma ülesannet. Kui otsustate raha kulutada, siis ärge kahetsege. Püüd koguda ümmargune summa ja nii vähe kui võimalik kulutada, viib tugeva potentsiaali tekkimisele. Ühte kohta koguneb ja kusagile ei kulu. Nii võib suure tõenäosusega kõik kaotada. Raha tuleb mõistlikult kulutada, et oleks liikumine. Seal kus pole liikumist, tekib potentsiaal. Rikkad ei tegele ilmaaegu heategevusega. Nii nad vähendavad kogunenud rikkuse jääkpotentsiaali.

Täiuslikkus

Lõpuks me vaatleme kõige mitmetimõistetavat ja paradoksaalsemat tasakaalu rikkumise juhtu. See algab vähesest, aga võib lõppeda raskete tagajärgedega. Püüdlus elus täiuslikkuse poole muutub mõnedel inimestel kinnisideeks. Selliste inimeste elu on pidev võitlus tasakaalustavate jõududega. Püüdluses teha kõike hästi, pole midagi halba. Kuid kui sellele antakse liigne tähendus on tasakaalustavad jõud kohe platsis. Nad lihtsalt rikuvad kõik ära. Seejuures tekib tagasiside ja inimene läheb järjest rohkem tsüklisse. Ta tahaks täiuslikkust, aga välja tuleb vastupidi, ta püüab seda parandada aga asi läheb veel hullemaks. Nii saab püüd korralikkusele harjumuseks ja võib muutuda maaniaks. Olemine muutub puhtaks võitluseks ja see mürgitab automaatselt ümbritsevate elu, sest idealist on nõudlik mitte ainult enda vaid ka teiste suhtes. See avaldub teiste inimeste harjumuste ja maitse mitte sallimises ning tekitab pisikonflikte, mis lähevad üle suurteks.

Kõrvaltvaatajale on see täiuslikkuse ihalus ja veel teiste türanniseerimine hästi näha. Kuid idealist seda ei märka, arvates et ta on laitmatu ja eksimatu isiksus. Idealist seda teadvuslikult ei taju, kuna “isikliku õigluse tunne” istub sügaval alateadvuses.

Idealisti varitseb kiusatus saada ülemkohtunikuks kogu maailma üle. Õigustuseks on isikliku õigluse tunne ja liikumapanevaks jõuks soov suunata kõiki õigluse teele. Tavaliselt selline kohtumõistmine materiaalses maailmas muidugi ei välju olmeliste süüdistuste piiridest. Aga energeetilises maailmas luuakse ülisuur jääkpotensiaal. Kõik oleme siin maailmas külalised ja kellelgi pole õigust kohut mõista teiste üle.

Nii algabki asi püüdega täiuslikkusele ja lõpeb sooviga peremehe privileege omada. Seepärast tasakaalustavad jõud tekitavad juba varem pisiraskusi, mis järjest kasvavad. Kui idealistist seaduserikkuja on pendli kaitse all võib tal olla ajutiselt edu. Kuid tal tuleb ikka oma arve tasuda. Külaline kes unustab, et ta on külaline visatakse välja.

Tähtsus

Lõpuks vaatleme üldist jääkpotensiaali tüüpi – tähtsust. See tekib seal, kus millelegi omistatakse liiga suur tähtsus. Tähtsus on puhas jääkpotentsiaal, mille lahendamisel tasakaalustavad jõud tekitavad potentsiaali loojale probleemid.

On olemas sisemine ja välimine tähtsus. Sisemine ehk enesetähtsus tekib enese väärtuste või puuduste ülehindamisel. Valem on selline: “ma olen tähtis isik” või “täidan tähtsat ülesannet”. Kui isiku tähtsus läheb üle piiri, saab tähtis isik tasakaalustavate jõudude käest vastu nina. Asja teine pool on oma väärtuste alahindamine, enesealandamine. Mis sellele järgneb on teile juba teada. Mõlemal juhul on jääkpotentsiaal sama suur, ainult märk on erinev.

Väline tähtsus luuakse inimese poolt, kes annab mingile objektile või sündmusele liiga suure tähenduse. Valem on selline: “minu jaoks omab see ja see suurt tähtsust” või “minu jaoks on oluline saada seda ja seda”. Selle tulemusel tekib jääkpotensiaal, mis rikub kogu asja. Kui sisemist tähtsust võib veel kuidagi taltsutada, siis välimisega on asi hullem. Mõelge, et peate kõndima üle palgi, mis lamab maas. Aga nüüd peate ületama palgi, mis on pandud üle kaljulõhe. See on teile väga tähtis ja te ei suuda end vastupidises veenda. Ainuke võimalus tähtsuse kõrvaldamiseks on kindlustus. Igal konkreetsel juhul on see erinev. Põhiline on mitte panna kõike ühele kaardile. Peab olema mingi vastukaal, kaitse ja tagavaraväljapääs.

Kõik millest selles peatükis (Tasakaal) räägiti on variatsioonid sisemise ja välimise tähtsuse teemadel. Kõik mittetasakaalulised tunded ja reaktsioonid (pahandamine, mitte rahul olemine, ärritumine, muretsemine, rahutus, alandatus, segaduses olemine, meeleheide, hirm, haletsemine, kiindumus, vaimustus, meeleliigutus, idealiseerimine, kummardamine, vaimustus, pettumine, uhkus, ülbus, häbistamine, vastikus, häbi jne.) pole muud kui tähtsuse avaldumine ühes või teises vormis. Jääkpotensiaal tekib ainult siis kui annate liiga suure tähenduse mingile objektile või sündmusele – endast sees või väljaspool. Tähtsus tekitab jääkpotensiaali, mis kutsub esile tasakaalustavate jõudude tuule. Need omakorda tekitavad hulga probleeme ja elu muutub lõputuks võitluseks oma olemasolu eest.
Kuid see pole veel kõik. Pendel seob endaga marionettide niitide abil (hirm, muretsemine, kummardamine, kohusetunne, süütunne).

Toimub selline asi, et teie ees on mingi objekt. Energeetilisel tasemel on see neutraalne: ei hea ega halb. Te läksite asja juurde ja pakkisite selle tähtsuse pakendisse, astusite kõrvale ja ahhetasite. Nüüd olete võimelised andma pendlile energiat, sest teil on midagi millest kinni hakata, võtta energiat ja panna oma pilli järgi tantsima.

Selleks, et saavutada tasakaal ümbritseva maailmaga ja saada vabaks pendlitest on vaja vähendada tähtsust. On vaja pidevalt kontrollida kui tähtsaks peate ennast ja ümbritsevat maailma. Sisemine vaatleja peab pidevalt valvel olema.

Võitlusest tasakaalu juurde

Igal juhul on tasakaalustavate jõudude vastu võitlemine mõttetu, nad teevad ikka oma töö ära. Pingutused, mis on suunatud tagajärgede likvideerimisele, ei vii kuhugile. Olukord pigem süveneb. Ainuke vahend tasakaalustavate jõudude vastu on tegelemine põhjusega, ehk siis tähtsusest lähtuva jääkpotensiaali alandamine. Kuna elus ette tulevad olukorrad on väga erinevad, ühtset retsepti pole. Võib anda ainult üldisi soovitusi.

Iga inimene sellega tegelebki, et ehitab müüri tähtsuse vundamendile ja siis püüab sellest üle ronida või pea ees läbi tormata. Kas ei oleks parem alumine kivi välja tõmmata, et müür kokku kukuks. Tavaliselt me näeme hästi oma takistusi, kuid ei näe millisel vundamendil need püsivad. Kui te sattusite probleemsesse olukorda püüdke aru saada kus te üle pingutasite, kus tsüklisse sattusite, millele andsite liigse tähtsuse. Tundke ära oma tähtsus ja siis loobuge sellest. Sein puruneb, takistus kaob, probleem laheneb iseenesest. Ärge ületage takistusi – vähendage nende tähtsust.

Alandada ei tähenda võitlust oma tunnetega ja nende allasurumist. Liigsed emotsioonid ja läbielamised on tähtsuse tagajärg. Parandada on mõtet põhjust – suhtumist. Ellu tuleksgi suhtuda nii filosoofiliselt kui võimalik. Oluline on aru saada, et tähtsus toob endaga kaasa ainult probleeme ja seejärel tähtsust vähendada. Välise tähtsuse vähendamisel ei ole midagi ühist hoolimatuse ja alahindamisega. Vastupidi – hoolimatus on vastasmärgiga tähtsus.

Ellu on vaja suhtuda lihtsalt, mitte hoolimatult, aga mitte ületähtsustavalt. Vähem mõelda selle üle, millised on inimesed – head või halvad. Olles rahul maailmaga sellisena nagu ta on.

Sisemise tähtsuse (enesetähtsuse) alandamisel ei ole midagi ühist olukorraga leppimise ja enesealandamisega. Oma vigade ja pattude pärast kahetsemine on sama, mis oma väärtuste ning tegudega uhkustamine. Märk on ainult vastupidine. Teie kahetsemist võib olla vaja ainult pendlitele, kes soovivad teie üle kontrolli saavutada. Olge see kes olete, lubage endale luksust olla teie ise. Ärge suurendage ega vähendage oma väärtusi ja puudusi. Püüelge sisemise rahu poole – te pole ei tähtsad ega tühised.

Kui teie olukord sõltub tugevalt mingist sündmusest, leidke tagavaravariant. Et julgelt kõndida köit mööda on vajalik julgestus. Julgestused on erinevatel juhtudel erinevad. Küsige endalt, mis on antud olukorras julgestuseks. Võidelda tasakaalustavate jõududega ei saa, hirmu ja muretsemist maha suruda ei saa. Saab ainult tähtsust vähendada. Aga selleks sobib ainult julgestus või varuvariant. Kunagi ärge pange kõike ühele kaardile, kui kindel ka asi ei tundu.

Ainuke asi mis ei tekita jääkpotensiaali on huumoritaju, võime naerda enda üle ning mittepahatahtlikult (et mitte solvata) ka teiste üle. See hoiab ära teie mutumise tundetuks kipskujuks. Huumor on tähtsuse eitamine, tähtsuse karikatuur.

Enne probleemi lahendamist tuleb alati alandada selle tähtsust, siis tasakaalustavad jõud ei sega ja probleem laheneb kergesti ja kiiresti.

Selleks, et tähtsust vähendada on kõigepealt vaja meelde tuletada ja saada aru, et probleemne olukord tekkis tähtsuse tõttu. See peab meelde tulema une pealt, sest muidu olete tervenisti pendli võimuses. Peatuge ja mõelge mida kujutab endast tähtsus. Pärast muutke teadlikult oma suhtumist tähtsuse objekti suhtes. See pole raske, sest te teate, et igasugune tähtsus ainult segab. Kõige raskem on õigel ajal meelde tuletada, et siplete sisemises või välimises tähtsuses. Selleks on vajalik teie sisemine Vaatleja, kes pidevalt vaatab teie sisemiste rikkuste järele.

Inimese mõtted haaratakse tähtsuse poolt, samuti nagu lihased iseeneslikult kokku tõmbuvad. Kui keegi teile pinda käib, siis selja- ja kaelalihased tõmbuvad pingesse. Kui enda lihastele õigel ajal tähelepanu pöörate (meelde tuletate), hoidute hilisematest valudest.

Tabage ennast tähtsustamiselt iga kord kui valmistute mingiks sündmuseks. Kui sündmus on teie jaoks tõesti tähtis, ärge end veel rohkem survestage. Parim retsept: spontaansus, improvisatsioon, kerge suhtumine. Ettevalmistus peab endast kujutama ainult julgestust. Mitte mingil juhul ei saa valmistuda “pikalt ja põhjalikult”, see suurendab tähtsust. Tegutsemiseta läbielamine survestab veelgi olukorda. Tähtsuse potentsiaal hajub tegutsemisega. Ärge mõelge, tegutsege. Kui ei saa tegutseda – ärge mõelge. Lülitage tähelepanu teisele objektile, laske see olukord vabaks.

Iga tegevuse puhul võib saavutada parima effektiivsuse kui eemaldada tähelepanu fookus endalt kui tegutsejalt ja lõppeesmärgilt ja viia see üle tegemise protsessile. Sellisel juhul “me ei tee tähtsat tööd “ ja “töö ei ole tähtis”, jääkpotensiaalid kaovad ning tasakaalustavad jõud ei sega. Tegevus sooritatakse kiretult, kuid mitte hoolimatult. Aga kuidas siis teha tööd, kui ei mõtle lõppeesmärgist. Sellest tuleb juttu järgmistes peatükkides.

Miks on siis nii, et te muretsete väga mingi sündmuse pärast, kujutate ette tekkivaid raskusi, aga lõpuks läheb kõik korda. Või vastupidi, et suhtute eelseisvasse sündmusesse kergelt, aga saate ettenägematud takistused. Esimesel juhul on sündmuse hinnang liikunud miinuse poole, teisel juhul plussi poole. See mis lõpuks juhtub on tasakaalustavate jõudude tegevuse tulemus. Jõud peavad teie loodud jääkpotensiaali kõrvaldama ja seda nad ka teevad.

Nii võiks arvata, et kui enne eksamit mõelda eksamist kõige hullemat, siis läheb eksamil hästi. See ei ole nii, sest see on kunstlik taotlus. Selline taotlus on mõistuse mitte hinge taotlus. Energeetiline alus on ainult hinge taotlusel. Seepärast ei saagi soovitut ainult puhta visualiseerimise abil. Sellest tuleb juttu hiljem.

Ärge kunagi kedagi kiitke, ka neid kes on selle ära teeninud. Sellisel juhul tasakaalustavad jõud tegutsevad teie vastu.

Olge nagu kodus, aga ärge unustage, et olete külas. Kui olete tasakaalus ümbritsevate pendlitega, võngute nendega kooskõlas, läheb teie elu hästi. Te olete ümbritseva maailmaga resonantsis (kooskõlas), saate energiat ja saavutate erilise vaevata oma eesmärgid.

Kui te olete ennast viinud selleni, et tasakaalus maailmaga pole võimalik elada (näiteks mees peksab), siis tasub mõelda sellest, et teha otsustav samm ja muuta oma ümbrust. Võib tunduda, et kuhugile pole minna. See on pendli sisendus, kellel on vaja teid enda juures hoida. Väljapääs on alati ja neid on veel mitu. Ei tohi teha ainult äkilisi läbimõtlematuid liigutusi. Optimaalne väljapääs leidub kohe, kui te alandate tähtsust ja vabanete destruktiivse pendli mõju alt. Vabaneda saab pendli kokkujooksutamise ja summutamise abil.

Sellega lõpeb pikk ja keeruline tasakaalu teema. Nüüd kui teil on teada tasakaalustavate jõudude tööpõhimõte võite kergesti määrata, kus peitub ühtede või teiste ebaõnnestumiste põhjus. Tulime järeldusele, et kõiges tuleb hoida tasakaalu. Aga nüüd hoiatan teid antud õpetuse liigse järgimise eest, sest selle fanaatiline järgimine rikub samuti tasakaalu. Kui sajajalgsele väga täpselt seletada, kuidas kõndida, on ta täielikus segaduses ega saa paigast. Kõiges tuleb piiri pidada. Lubage endal mõnikord tasakaalu rikkuda, ei juhtu midagi hullu. Põhiline, et tähtsus seejuures väga suureks ei paisuks.