See on lugu sellest, kuidas taevas ja maa üksteisele ennast sellisel moel näitavad, nagu orientaal-legendis, kus 7 pimedat kirjeldavad elevanti, keda nad igaüks erinevast piirkonnast puudutavad – kellel saba, kellel lont – kõigil on kirjeldades õigus, sest tunnetamisel on ikka seesama elevant…

Sammalsalatar – see tähendab sammaldunud eelarvamuste ja klišeedega suhtumisi, mis ei märka, et inimesed arenevad ja teisenevad – see tähendab salajasi komplekse ja suhteid.

 

Tegelased:

Šamaan, Tüdruk, Seaduslik naine, Väenaine, Armuke, Tööandja, Poeg, Pinocchio ja Fiona.

Tegevus toimub Kuusiku Altweskil kevadise pööripäeva tähistamiseks 23.03.19. Nad kõik on kohal Šamaani pärast.

 

*

 

Tööandja Heli lendab närviliselt kohale.

 

Heli: Kus võti on?

Ma küsin, kus on võti?

Ma nõuan…

Mis koht see selline üldse on?

Mingi tondiloss. Hipiratoorium.

Minu alluv peab siin mingeid spiritiri sabateid.

Mina maksan talle palka.

Ma eeldan, et ta teeb selle eest lepingulist tööd, millega ta toob minu firmale sisse raha…

mille eest ma talle palka maksan.

Ma nõuan – kus on võti?

Ma ei pääse kontorisse sisse. Vähe sellest, et ta ei tee ise oma ametlikku tööd –

ta ei lase mul ka tööd teha.

Ma… mina…. mulle…

 

Fiona vaigistab tööandjatari tasaselt.

 

Heli: Mis pssst! Ma teile kõigile pssst!

Mina lähen nüüd ja kutsun lukksepa, kes murrab kontori ukse lahti.

Ja oma alluval murran mina lihtsalt kondid.

 

Tööandjatar Heli lehvib minema, Fiona lehvitab talle naeratades järele.

 

 

*

 

Tüdruk saabub nutitelefoniga lobisedes.

 

Tüdruk: Jou, kuulete või? Ma olen selles majas, kus šamaanil algab mingi värk.

Tulge ka! Päriselt – tulge Altweskile.

See on 300aastane vesiveski. Täiega šeff koht on.

Ei ole kaugel, jõe ääres on.

Ja see šamaan tuleb siia oma värki tegema, kes selgeltnägijate tuleproovi võitis.

Selle võistluse jah, mis televiisoris oli.

Mis siis, et te saate seda telekast järelvaadata. Siin on kuidagi nii… päris.

Tulge kodudest ometi välja… Ahjaa, tee olete ju kodudes ka ainult telefonides…

Ärme lähme täna kaubanduskeskustesse hängima.

Ausalt, teiega ei juhtu siin mitte midagi halba… pigem head

Nojah, telefonid tuleb siin tõesti välja lülitada, aga siis te pääsete ju tegelikust üksindusest

välja. Mina olen siin – ja näen, et meiega ei juhtu midagi hullu.

Siin vanas majas saab olla korraks täitsa päris ise.

Siin saab kohtuda iseendaga…

Tulge ikka! Mis siis, et telefonid tuleb siin vesiveskis välja lülitada…

Kas tõesti mitte keegi ei tule?

 

*

 

Pinocchio on tüdruku telefonikonverentsi jälginud, tuleb ja võtab sõnatult tüdrukult telefoni ära.

Tüdruk kõnnib mööda saali ja vaatleb maalinguid.

 

*

 

Armuke saabub lootusrikkalt – sätib end, kenitleb, flirdib endamisi, harjutab…

 

Regina: Issake-issake-issake…

Ma olen nii närvis.

Kas näo peal ikka korras on kõik värvid…

 

Pinocchio mõõdab teda üllatunult.

Armuke Regina teda ei märka.

 

Regina: Ma olen ilus.

Nooruslik. Täiuslik. Parim

Ma olen ilus!!!

 

Pinocchio kummardab galantselt ja suudleb Regina kätt.

 

Regina: Mis asi sina oled?

Puupea, ega ma sinu pärast siia ei tulnud.

Minu tänasest õnnestumisest oleneb kõik. Kõik!

 

Pinocchio lööb kannad abivalmilt kokku.

 

Sina sellesse õnnestumisse küll ei puutu.

Täna peab olema minu võidupäev.

Täna peab…

 

*

 

Tööandjatar Heli marsib taas kohale.

 

Heli: Kus ta on?

 

Regina: Kes?

 

Heli: Kus minu alluv on?

 

Regina – osutab Pinocchiole: See siin, ma arvan.

 

Heli: Sellest siin ei tea ma midagi.

Kus on minu palgaline tööjõud, kes peab mulle raha teenima.

Ta on koos kontorivõtmega kadunud.

Ukse lasin lahti murda, aga nüüd ei pääse ma arvutitesse sisse.

Mis toimub?

 

Regina: Mina tulin tseremooniale.

 

Heli: Kes teie olete?

 

Tüdruk: Kes te ise olete?

 

Heli: Mina olen ülemus. Tööandja. Otsustaja.

 

Tüdruk: Siin teie küll midagi ei otsusta.

Siin kuulate hoopis teie, mis vanal veskil öelda on.

 

Heli: Mis veski, mis tseremoonia, ma teile…

 

Fiona astub tüdruku ja armukese ning vihase tööandjatari vahele.

Tööandjatar õiendab peaaegu taltunult.

 

Heli: Ma pean oma arvutitesse sisse pääsema.

Muidu on lõpp. Maailma lõpp.

Mis tseremooniatest me siin räägime.

Ma käin igal pühapäeval kirikus, et minu firmal hästi läheks –

ma kirjutan igal nädalal projekte –

ja nüüd pole võtit, arvutid on kinni kiilunud.

Maailma lõpp!

 

Tüdruk: Aga siin on maailm ju täitsa olemas.

Kui mujal on maailma lõpp, võib ju siin olla.

 

Regina: Ja palun ärge segage mind keskendumast.

Minu tänasest õnnestumisest oleneb kõik. Kõik!!!

 

 

*

 

Poeg tungib mürgeldades lävele.

 

Virgo: Paps!

Mul on papp otsas.

Arvuti on pekis.

Telefon paneb pange.

Paps!

Kuradi vanamees, kus sa ennast peidad – pappi on vaja!

 

Pinocchio kõnnitab poja sõbralikult uksest tagasi välja.

 

Tüdruk – küsib Fionalt: Kas see oli šamaani poeg või?

Mis ta ülbitseb, kas ta siis ei tea, et isa võitis selgeltnägijate tuleproovi?

Ja kui see võitmine tähendas rahaümbrikku, miks siis tema pojal midagi ei ole?

Või ta saigi selle võidu eest ainult klaaskäe?

 

Fiona kallistab Tüdrukut.

 

Tüdruk: Kui šamaan on võitja, siis pole tal mingit sellist ülemust nagu SEE ju üldse vaja.

Tal on siis ju kõik olemas.

 

Regina: Mina olen tal puudu.

Tal on vaja sellist unelmate naist, nagu mina.

Siis on meil kõik olemas. Klaaskäsi ja puha.

 

Heli: Kuulge, ma olen teid kusagil näinud.

 

Regina: Loomulikult.

Ma olen avaliku elu tegelane.

Minu pildid on igas ajakirjas.

Kui me šamaaniga abiellume, saab meist Eesti esipaar.

Väekas mees. Kaunis naine.

Täiuslik, täiuslik, täiuslik!

 

Tüdruk: Kas šamaan ise arvab ka nii?

Kas ta tahab koos sinuga sinna ajakirjadesse.

Äkki talle meeldib hoopis siin veskis.

Ja miks te üldse abielluma peaksite?

 

Heli: Kristliku abielu poolt olen mina igati.

Eduka ettevõtluse alus on vagadus.

Kirikus tuleb käia, maksu tuleb maksta.

 

Tüdruk: Kui sa igal pühapäeval kirikus käid ja maksu maksad, miks sa siis nüüd oma arvutitessegi

sisse ei pääse?

Liiga vähe maksid või?

 

Heli tahab häält tõsta, Fiona vaigistab.

 

Regina: Mis kristlikust abielust me šamaani puhul räägime?

Sellest tuleb kõigi aegade vägevaim riitus.

Kõik tuuslarid ja hiislarid koos. Trummid ja tulevärk.

Kaamerad ja fotograafid…

 

Tüdruk: Aga armastus?

 

Regina: Jajah, see kah.

Aga kõige olulisem on, et seaduslik abielu annab kindlustunde.

Ma ei pea siis pabistama, et keegi mu kuulsa mehe üle lööb.

 

Heli: Mulle on kollasest meediast silma jäänud, et te olete päris palju kordi abiellunud.

 

Regina: Need abielud on minu projektid!

 

Heli: Ja mina ei pääse oma projektidele ligi, sest mu alluv on kadunud ja arvutid lukus!

 

 

*

 

Väenaine kiirustab koos trummi ja korviga kohale.

 

Meeli: A’how! Namaste! Shalom!

Kus sa oled, sõber?

 

Heli: Kui te peate sõbra all silmas minu alluvat, siis mul on täpselt sama küsimus.

 

Meeli: Päikest teile, ilus inimene!

Ma tõin meie šamaanile tema trummi ära.

Ta kaotab alailma oma kõige olulisemad asjad ära.

See on nagu universumi meeldetuletus talle, mis on oluline.

 

Tüdruk: Minu meelest tuletati šamaanile praegu seda ka meelde, KES on oluline –

sina ju tõid talle tema trummi ära.

 

Fiona kallistab tüdrukut.

 

Tüdruk: Mis sul seal korvis on?

 

Heli: Kui teil on seal minu büroo võtmed, siis neid pole enam vaja.

Vahetasin luku ära ja mul on uus võti.

 

Meeli: Oo, ja mida see võti avab?

 

Heli: Ukse.

Aga arvutit mitte.

Ma ei pääse enam oma dokumentidele ligi.

Kirjutasime just Brüsseli meetmete jaoks uued projektid.

Kuna vaesed riigid söövad Euroopa Liidu ühiskassa järjest tühjemaks,

jäävad ka fondid järjest väiksemaks.

Sellepärast on vaja kiirustada.

 

Tüdruk: Kuhu?

 

Heli: Raha on vaja ühiskassast kätte saada, enne kui kassa tühjaks saab.

Minu alluv oli veel üsna hiljuti suurepärane projektide kirjutaja –

kõik, mida tema kirjutatud taotlustega küsisime, saime.

Nüüd ei saa enam isegi arvutisse.

 

Meeli: See tähendab, et uuemal ajal tehakse taotlused uuel tasandil.

Me küsime kõike otse Loojalt – ja mida vajame, selle saamegi.

Mida ei vaja, ei saa.

 

Tüdruk: Mis sul seal korvis on?

 

Meeli: Sõbrad.

See on Eestimaa põllukivi.

See on tükike Brasiilia mäge.

Tema on kristalli-killuke emakesest Aafrikast.

Ja tema on…

 

Fiona korjab kive pihkudesse, imetleb ja kõnetab neid.

 

Heli: Ja tema on vastutustundetu mölakas.

Mul oli oma alluvaga leping.

Ta ei pea ega tea enam üldse, mis tema kohustused on.

 

Meeli: Kas sina tead, kes tema on?

 

Heli: Suuremat kasvu haritud mees.

Hästi kvalifitseeritud. Eduks arvestatavate eeldustega.

 

Meeli: Mis värvi silmad tal on?

 

Heli: …ee… nojaa… tal kindlasti ON silmad.

 

Meeli: Milline peaks üks mees olema, et sa teda märkaksid?

 

Heli: Kohusetundlik, vastutustundlik ja…

 

Meeli: … ja igaks juhuks mitte tundlik selle sõna otseses mõttes.

 

*

 

Armuke Regina tantsib, et šamaani-ootuse ähmist üle saada.

 

Heli – tantsu märkamata: Kuulge, teil on ju siin tondilossis ka arvuti.

Ma tahan seda kasutada.

 

Pinocchio ulatab talle arvuti.

 

Heli: Parool!

 

Tüdruk: Altveski777.

 

Heli sukeldub õhinal arvutisse.

 

Regina: Mina muuseas tean, mis värvi šamaani silmad on.

Rohekas-sinised.

Ja ma tean seda ka, kus ja millised sünnimärgid tal on.

 

Meeli: Kuidas ta lõhnab?

 

Regina: Kui temast sai minu armuke, oli ta väga hästi lõhnastatud ja hoolitsetud.

Aga viimasel ajal lõhnab ta nagu… nagu…

 

Meeli: Loodus.

 

Regina: Just. Ja loodus enamasti haiseb.

 

Meeli: Loodus haiseb siis, kui sa teda ei armasta.

Temast sai sinu armuke – sinust tema armuke mitte.

Regina: Mina tahan temaga abielluda!

 

Meeli: Sest sina oled sari-abielluja, kes pole armastust kogenud.

 

Regina: Tuleb abielu, tuleb ka armastus.

 

Meeli: Või siis peatub teie mõlema areng, sest armastust ei ole.

 

Heli siblib samal ajal arvutis.

On üha enam šokeeritud ja endast ära.

Nii ehmunud, et isegi ei lärmitse ega skandaalitse enam.

 

Meeli: Šamaan on ääretult kaunis mees.

Tema silmades on terve kosmos.

Iga tema liigutus on nagu puuokste ja pilvede tants.

Ta näeb ja kuuleb kõike, aga ei ütle ühtki liigset sõna.

Ta on välja astunud ja eemaldunud kõigest mis või kes teda lõhub.

Ta on inimeste ja kõiksuse teenistuses – ustav ja arukas, paigas ja tasakaalukas.

 

Regina: Mida?

Kas sina oled ka tema armuke?

 

Meeli: Mina armastan teda.

Olen tema õde, südametunnistus ja peegel.

Minul ei ole vaja südamesõpra omada ega ketti panna – vastupidi.

Uues heas ilmas peab igaühel meist olema oma vabadus, isesus ja Tee.

 

 

*

 

Saabub Šamaan, kelle tulekut märkavad Meeli, Tüdruk ja Fiona – Regina mitte.

Šamaan pakib rahulikult oma asju lahti, et tseremooniaks valmistuda.

Šamaan jälgib ja ei jälgi ka, kuidas Väenaine Armukest rahustab, tööandja üha löödumalt arvutis oma asju ajab.

 

Regina – afektis: Te kõik olete minust üle.

Te kõik tahate minu šamaani endale, sest ta võitis klaaskäe.

Te kõik naerate mu üle.

Aga minul on nii väga vaja…

 

Tuppa tunginud Poeg sekkub.

 

Virgo: Sinul on vaja minu vanamehe raha.

Need pildid, mis on juba ilmunud, sina minu isa kaelas rippumas, on nagunii meie pere

margi maani teinud.

Mida sinu arvates mu papsi lapsed tunnevad, kui sina igal esikaanel meie isa külge kleepud?

 

Regina: Lapsed?

Ma ei teadnud, et minu kangelasel lapsed on.

 

Tüdruk uurib šamaani väeesemeid.

 

Tüdruk: Mina ei teadnud, et mehed nõiuvad.

Ma arvasin, et vanad naised on nõiamoorid.

 

Meeli: Kui arukad mehed rändavad ja õpivad, saavad neist need,kelleks nad on tegelikult sündinud.

Neist saavad teejuhid ja tervendajad, õpetajad ja abilised neile, kes alles teed alustavad.

 

Poeg ründab armukest.

 

Virgo: Tead, tädi, sa saad praegu minu käest mu õdede ja vendade nimel molli.

 

Regina: Mille eest!?

 

Virgo: Sa ajad küüned taha sellele, mis kuulub meile.

 

Regina: Ma helistan politseisse… ei, Kroonikasse!

Appi-appi-appi!

 

Meeli: Tulen-tulen sulle appi-appi-appi.

 

Väenaine paneb armukese istuma ja masseerib tema õlgu.

Armuke taltub.

 

*

 

Poeg lendab nüüd tööandjatarile peale.

 

Virgo: Nüüd on nii.

 

Heli: Nüüd on pekis.

 

Virgo: Seda minagi.

Sinuga on nüüd kõik.

Sa hakkad mu vanamehe palka otse minu kontole kandma.

Mul on vaja uut arvutit, telefoni, korralikke riideid…

 

Heli: Mingit palka ei ole enam.

 

Virgo: Ätt sai kinga või?

 

Heli: Kogu meie firma käib nüüdsest paljajalu.

Meid sülitati välja.

Me ei saa enam raha ei riigiasutustelt, toetusfondidest ega Brüsseli programmidest.

 

Tüdruk: No näed, sul ei olnudki seda vana võtit vaja.

Ja arvutisse pääseda ka ei olnud vaja.

 

Heli: Mitte ükski senine skeem ega projekt ei toimi enam…

 

Meeli: On maatriksist väljumise aeg.

Kui meie pürgimused ja unistused on õiged ja head, toetatakse neid universumist

igal võimalikul moel.

Möödas on ajad, mil me lootsime pimesi ametnikele ja võimukoridoridele.

On uute, tõeliste seaduste kehtimise ajad.

Pole vaja ametnikele ega võimukandjatele pugeda.

Ei ole tarvis mööda ministeeriume roomata.

Projektide kirjutamisel pole enam mõtet – kassad on tühjad ja üha kahanevad summad jagatakse ainult kitsas omade ringis.

Meil on hoopis teise tasandi omade ring.

Valgustöölised – inimesed, kes teavad, et mõte on tegu ja me kõik oleme armastus,

ühinevad – ja nende ümber kogunevad inimesed, kes…

 

*

 

Seaduslik naine kihutab kohale ja katkestab väenaise selgituse.

 

Kati: Minu mehe ümber kogunevad inimesed, kes moodustavad haaremi!

Seda ma arvasin!

Olen juba mitmeid kuid mõelnud: miks minu seaduslik mees minuga ei räägi.

Tema vaikib. Tema on nii vaimne nii vaimne.

 

Tüdruk: Äkki tal pole sinuga millestki rääkida?

 

Kati: Mida sina, plikanatt, täiskasvanud inimeste asjadest tead?

Ta on enda ümber kogunud selle ja selle ja selle.

Need uugapuuga-ullikesed usuvad, et ta on jumala maapealne asemik.

 

Heli: Oh oleksid mul teie mured, prouakene…

 

Kati: Ahhaaa! Siis teiega ta vestlebki, jah?

 

Meeli: Ta vestleb minuga.

 

Kati: Aga miks ta minuga juba pikki kuid ja sajandeid ühes voodis pole maganud?

 

Regina: Sellepärast, et ta magab minuga ühes voodis.

 

Kati tahab Reginale kallale tungida.

Fiona astub vahele.

 

Meeli: Millal sina, seaduslik proua, viimati endalt küsisid, kes on Naine?

Mis on Naise tõeline ülesanne?

Mida Jumal mõtles, kui lõi inimese meheks ja naiseks.

Energia ja armastuse jagamiseks!

 

Kati: Kas see luhva teab midagi armastusest?

 

Meeli: Ta teab midagi energia jagamisest.

See miski ongi põhjus, mis tõmbab šamaani tema poole, ehkki nad pole paar.

 

Regina: Oleme küll!

Kui see tulehark teelt kaob, saab meist väga kuulus ja edukas paar!

 

Kati: Mina ei kao kuhugi!

Olen sellele segasele toatäie lapsi sünnitanud.

Me oleme koos temaga maja ehitanud ja autosid liisinud ja…

*

 

Poeg rüseleb Pinocchioga trügides taas saali.

 

Virgo: Me otsustasime nüüd õdede ja vendadega koos, et…

 

Märkab ema ja poeb Pinocchio selja taha.

 

Pinocchio: Mida teie siis otsustasite kah?

Midagi materiaalselt teil küll isalt krattida pole.

Ja tema vaimsust te ju vastu ei võta.

 

Virgo: Kuss!

Peida mind ära!

Mu mamps ei tohi näha, et ma siin olen.

 

Pinocchio: Kuidas need suusad teil siis nüüd nii risti on?

 

Virgo: Kui ta näeb, et ma mingis 300aastases hipiratooriumis olen, keerab tema ka kraanid kinni.

Ema nõuab, et me teeksime karjääri, oleksime edukad ja rikkad – ta ei tohi mind siin näha!

 

Pinocchio pistab poja Fiona selja taha.

 

Pinocchio: Rahune maha, edumees!

 

Kati – märkab alles nüüd šamaani: Milleks selline üldse kõlbab?

Ta ei teeni enam raha.

Teda ei huvita poliitika ega majandus.

Nagu kuu pealt kukkunud.

Kusjuures minu voodist mööda ka veel kukkunud.

 

Tüdruk: Ja milleks sina ise kõlbad?

 

Meeli: Sa näed nii iseennast kui oma seaduslikku meest sellistena, nagu te olite 10 aastat tagasi.

Sammaldunud ettekujutus.

Hangunud rollid ja mustrid.

 

Kati: Arved ja liisingud on vaja maksta.

Lapsed on vaja koolitada.

Neil kõigil on väga kulukad harrastused.

Nad….

 

Meeli: Muudkui nad ja nad ja nad.

Aga sina ise?

Kui Naine Meest ei austa, ei saa mees elu edasi viia.

Naine ei austa meest, kui ta ei armasta iseennast.

Ta ei armasta iseennast, kui ta pole endaga ühenduses.

Ta on roll. Mask. Poos.

Ja nõuab ka mehelt, et see kannaks maski ja täidaks rolli.

Hinga, Naine!

Saa endaga tuttavaks – äkki sa polegi lootusetu sammalsalatar.

(Helile) Ja sina hinga veel eriti – kuna sa oled süsteemidest välja visatud,

et sa areneksid, siis sul pole enam mingit võimalustki vana maatriksi sammalsalatar olla.

 

Šamaan alustab trummimist.

 

Meeli – igale naisele eraldi: Hinga! Hinga! Hinga!

 

Väenaine viib kõik naised ükshaaval Rännakule.

Šamaan trummib.

Fiona ja Pinocchio seavad padjad ümber tema.

 

Meeli: Tulge, võtke istet, kaunitarid!

 

Kati: Mina nende kõrvale ei istu!

 

Tüdruk: Eks sa seisa siis!

 

Heli: Mida äriringkonnad arvavad, kui ma siin hipiratooriumis padja peal istun…

 

Pinocchio: Tuletan meelde – sa ei kuulu enam äriringkondadesse.

Seniseid äriringkondi lihtsalt pole enam olemas!

 

Heli istub.

 

Regina: Aga mis siis, kui pildistatakse ja saadakse teada, et ma olen senise glämmi asemel

mingi kõõmane njuu-eidš-tädi…

 

Tüdruk: Ei pildista sind siin keegi.

See on turvaline ja armas koht.

 

Regina istub.

 

Meeli: Hinga! Hinga! Hinga!

 

Kati istub seljaga teiste poole.

 

Kati: See mees on luuser, kes on mu elu ära rikkunud.

Ja üldse peaksin ma praegu olema tähtsal koosolekul.

Keegi peab ju…

 

Kuuletub tahtmatult – ja hakkab hingama.

 

Meeli: Me rändame kohtumisele temaga.

 

Kati: Ta on mind alt vedanud ja üksi jätnud.

 

Meeli: Me vaatame talle otsa.

 

Heli: Ta pole mulle mitte kunagi otsa vaadanud.

 

Meeli: Me puudutame teda õrnalt ja tundlikult.

 

Regina: Ta on mind ära kasutanud!

 

*

 

Fiona silitab naiste õlgu ja juukseid.

Pinoccio pühib nende pisaraid.

 

Poeg istub šamaani ühele, Tüdruk teisele käele.

 

Meeli: Hinga! Hinga! Hinga!

Me kõik räägime ühest ja samast mehest.

Ta on valgustatud ja isetu.

Ta on vaba ja väärikas.

Ta on teejuht ja õpetaja.

Hinga! Hinga! Hinga!

 

Heli: Hoopis mina pole talle otsa vaadanud.

Olen teda kohelnud, nagu kontorimööblit.

Sellele pidigi lõpp tulema.

Mind oligi sellest masinlikust maailmast välja vaja sülitada.

Ma juba olingi programmeeritud projektirobotiks muutunud.

 

Regina: Tegelikult olen mina teda ära kasutanud.

Ta hingas mind kui naist – aga minu jaoks oli ta kleidikaunistus punastel vaipadel.

 

Meeli: Hinga! Hinga! Hinga!

 

Kati: Mina jätsin teda üksi.

Teenisin raha, mitte perekonda.

Mina vedasin alt.

Ma polnud enam naine ega ema.

 

Meeli: Hinga! Hinga! Hinga!

 

Heli avab silmad ja pöördub šamaani poole: Anna mulle andeks.

 

Regina avab silmad: Ma armastan sind – aga mul pole olnud aega seda märgata.

 

Kati avab silmad ja märkab poega: Mida sina siin teed?

 

Virgo: Ma tahan oma isaga sõbraks saada.

 

Tüdruk: Aga uus telefon ja arvuti?

 

Virgo: Siin saan ma isaga täiesti ilma telefonita rääkida.

Ja arvutist tuleb aina halbu uudiseid.

 

Meeli: Arengus pole midagi halba.

Keegi ei tahtnud ju igavesti punaste vaipade pupeks jääda.

Mitte keegi pole sündinud projekte kirjutama ja tegelikku ennast tallama.

Milleks orjata suuri villasid, kui lapsed on suureks kasvanud ja sealt laia ilma läinud?

 

Kati: Kuhugi sa ei lähe!

 

Virgo: Ma olen juba läinud.

Ma olen suureks saanud.

Või vähemasti… saamas.

 

Meeli: Mis puutub ära kasutamisse, siis mina olen šamaani südamesõbrana oma energiaga

toitnud nii seaduslikku naist, armukest, tööandjat kui teismelisi lapsi.

 

Tüdruk: Vaeseke…

 

Meeli: Üldsegi mitte – kosmoses on energiat piiramatult.

Jagan neile, kes vajavad – ja ise saan universumist uue puhta energia asemele.

 

*

 

Heli läheb ja vaatab šamaanile pikalt otsa.

 

Heli: Mis meist nüüd saab?

 

Tüdruk: Mida sa peale projektide kirjutamise oskad?

 

Heli: Ma… laulan mõnevõrra…

 

Tüdruk: Hakka siis ometi meile laulutunde andma!

 

Regina: Enne punaseid vaipu ja kaameraid meeldis mulle tegelikult tantsida…

 

Virgo: Mina tahan tantsimist õppida!

 

Kati: Kui ma polnud veel raha teenimise masin ja kinnisvara ori, meeldis mulle süüa teha.

 

Pinocchio: Fiona on kõige rohelisemate näppudega hing, keda ma tean –

temast saab suurepärane aednik.

 

Tüdruk: Kui kõik on omavahel õppinud hästi läbi saama, siis pole siin enam turvameest vaja.

Mis sinust saab, Pinocchio?

 

Pinocchio: Ma oskan kõike.

 

Virgo: Altweskil ongi pidevalt haldusmeistrit vaja.

Küttepuud, niitmine, nipet-näpet – kujutad ette küll.

 

Pinocchio: Muidugi kujutan.

Ja kujutlus teatavasti ongi juba tegu.

 

*

 

Seaduslik naine tõuseb ja läheneb armukesele.

See hüppab püsti ja taganeb.

Kati püüab Regina kinni ja kallistab teda.

 

Kati: Aitäh sulle!

 

Regina: Tõsiselt mõtled või?

 

Kati: Minu mees poleks ilma sinuta mingit tuleproovi võitnud ega klaaskätt koju toonud.

 

Tööandja kallistab väenaist.

 

Heli: Hinga! Hinga! Hinga!

 

Meeli: Nii? Midagi jäi külge või?

 

Heli: Ma tahaksin midagi sinuga koos teha.

 

Meeli: Me oleme alates tänasest õed.

On lugusid, millest koos läbi tulemine teeb õdedeks. Igaveseks.

 

Heli ulatab Fionale arvuti.

 

Fiona: Mis ma sellega teen?

Kõike, mida vaja, tean niigi.

 

Fiona ulatab arvuti Reginale, Regina Katile, Kati Virgole.

 

Virgo: Ma pole kindel, et mul oma isa sõbra ja õpilasena seda üldse vaja on.

 

Pinocchio annab Tüdrukule telefoni tagasi.

Tüdruk keerutab seda käes.

 

Tüdruk: Mis ma sellega teen?

 

Pinocchio: Helista sõbrannadele või midagi…

 

Tüdruk: Milleks?

Mina jään siia.

Mul on kõik eluks ja õnneks vajalik siin. (südames)