Setod pole võrokesed!

 

Setosid on lihtsam määratleda selle kaudu, kes nad pole, mitte kes nemad on.

Nad pole sõimusõna ega luuserkilluke, pole võrokesed ega ammugi mitte eestlased. Nende kuningriigipäevad ja rahvuslikud kultuurikeskused Obinitsas ning Eesti-Vene-Läti piiride kohtumisnurgas, usund ja üleilmne ugri-impeeriumi tuiksoone staatus kinnitavad, et sel vitaalsel ja värvikal Suurel väikerahval on õnnestunud oma identiteet läbi sajandite tuua – järelikult viiakse ka edasi!

 

Siis tulli illos setopoiss…

Timmo Margusel – just niipidi selles kuningriigis nimed reastatakse! – kulus setopoisiks tulemiseni 43 aastat. Seni juhtis mees, kellel on Hõrna Aarega vanaema-vanaisa sõsar-veli, Maaturismi ja Kagureise ning rändas mööda laia ilma. 12 aastat tagasi ühines kunagiste Timmo tallide asutaja ja Reliikvia-radade matkameister potisetude retkega, mis viis setod viie päevaga hobuvankritel Tartusse Hansa päevadele… ja juhtus midagi valgustuselaadset. Mees tõmbas kõik muud tegemised kokku ja asus www.setomaa.ee keskkonnas nähtavat kolme-riigi-kohtumisnurga asja ajama.

„Hetkel kipub grupike kohalikke omavalitsuspoliitikuid meie aastatepikkust tööd õõnestama ideega ühendada setod võrokestega – ent seesuguse valdade liitmise jõupoliitika Lõhuks Setomaa ning meie aastatepikkuse selgitustöö viljad. Jõuga ei saagi siin midagi. Praegune poliitsüsteem soosib aferistlikku sisemise ebakõla võimendamist. Peame veel ja veel ja veel enam selgitustööd tegema, et ükski osapool ei jääks rusikat taskus hoidma. Hääled on Meremäe lahkulöömisel hetkel jagunenud 6:5. Lammutusmeelseid ma 2016.aasta jaanuari alguses Obinitsas ülemaailmsel ugrilaste seminaril ei näinud. Ehkki siin oli koos 25 miljoni ugrilase esindus ning me saime oma identiteedihoiutöö eest globaalselt kiita. Ega nood vastalised ka 16.veebruaril Petseri majja jätkuseminarile tule. Seminaril on põhiteemaks majandusasjad. Iga rahvuse ja ameti esindajate hulgas kohe peab olema üks osa põhimõttelist opositsiooni,“ teab Margus. „Neljas vallas on 3500 asukat, neist umbes 2000 setot. Küll aga on paljudest sisserännanutest saanud hingelt setud. Ja meie Vastseliina-Orava-Lasva meelsuskaaslased toetavad ja innustavad. Ning sisserändajaid tuleb üha juurde.“

Timmo jutustas õigeusuliste kalendri järgi uusaastapeol, mil Meremäe rebenemine teatavaks sai, oma kõnes rahvale mõistujutu. Kuldkalake küsib kalamehelt, kes ta kinni püüdis, soovi. Ots on lähenemas, kalake suremas, aga kalurile mõtteid ei tule. Viimaks pahvatab – naabril on lehm, mul pole, ärgu olgu ka naabril lehma! Ning kuldkalake täidab viimse hingetõmbega selle toreda soovi. Eriti mastaapne mõtleja soovinuks mõistagi kalakesele igavest elu, et igaüks saaks aina häid-õigeid soove soovida. Majandusliku heanaaberliku mõtlemisega soovija palunuks igale külamehele lehma, et kambapeale vahva farm saada…

„Koos läti sõpradega pälvisime Brüsselilt 240 tuhande euro suuruse toetuse eakate tulevikukindlustuseks äärealadel. Kuna ma saan suvel 55 ja ületan ametliku eakasolemise piiri, siis arvatagi kõnetab teema mind mitmel tasandil,“ muigab Margus. „Venelaste-lätlastega oleme kümme aastat suurepärast koostööd teinud – meil on õnnestunud ühisprojektid korrektselt täita ning sõprus nii tihe ja tegelik, et see on näidanud: välispagulaste kartmise asemel tuleb sisepagulaste asjad korda kõnelda.“

Olulisemaid identiteedi alalhoidjaid on keel ja laulud, mida ses keeles leelotatakse. Timmo teeb sügava kummarduse mõne aasta eest ka sootska ametit pidanud kuningriigi sõnulisele Sarve Õiele, kes on seto keelt jäädvustanud ja tõlkinud, õigekirja kohendanud ja segunemist võro keelega piiritlenud. Üks vaidluskoht on suletud sõnalõpu kirjutamine q või ülakomaga – olõi’ keerulisemat vahet, kui et q tähistab rõhku.

Mis puutub kuningriigipäevadel valitavasse sootskasse, siis neid on 20 aasta jooksul olnud mituteist, auväärt Evar Riitsaar seejuures neli korda. Timmo meenutab Obinitsa kultuuriheerose neljandat sootskaks jäämist müstilise Peko tahte avaldusena: kandidaate oli küll mitu, ent taeva tahtel tuli valimise hetkel sääne padukas, et Evar jäi.

„Meie, setod, oleme sügavalt usklikud ning oleme ühendanud õigeusu ja maausundi. Kui õigeusulistel on 14. oktoober peaingel Miikaeli ehk setode Maa-Mihkli päev, siis setode Pekopäev on 12. oktoobril. Ehitasin Härmale tsässona – palvemaja, mis asub maausulises ohverduskohas. Meil on seal meestega täiskuurituaalid ning eestlastest-võrokestest enam peavad setod au sees esivanemaid,“ kirjeldab Timmo. „Alati, kui keerulised asjad otsustamisel, lähen surnuaiale ja – imet küll! – alati naasen sealt vaaridega kõnelemast vastusega. Ka mu lapsed on pärinud geenide kui elutee projektijuhtidega seto identiteedi. Teismeline Liise kannab väga hea meelega rahvarõivaid ja sõlge, väikesele Aleksandrile hakkab setoksolemine üha selgemalt huvi pakkuma ning vanim poeg Alfred tegi mulle hiljuti süämest rõõmu sellega, et Põlva-seto Leelo-koori laulma hakates tõusis meestega ühte ritta ja tõmmas kaasa!

Peenelt väljendudes on setunduse struktuur loodud. Ma ise olen kasunud tollest, kes koolivaheaegadel paasapühal ja surnuaiapühadel rahvusjuuri nuusutas, niiöelda elukutseliseks setoks. Nüüd tuleb enese eest kõigi nelja valla jõul arukalt seista. Ja edasi meie põlistooted ametlikult turule tuua. Nii Rein Lang kui Ivari Padar loodavad, et Eesti riik küpseb valmidusse hansa – hääldada pehmelt! – legaliseerida. Kogukond kontrollib puskariajamist nagunii rangelt – küll jälgitakse ka mahtusid ja maksudemaksmist, kui riik reaaliale järele kasvab.

Mina olen koos õepoeg Bertiliga Härma käusemustri ja vüükirä järgi oma hõimule lipu ja sümboolika kujundanud – see on šotlaste ruudumustri ja indiaanirahvaste sümboolikaga võrdväärne vägi-ornament, mis minu klanni väestab ja esitleb. Üks, mis kindel – teist korda me enam vabadust käest ei anna!“

Uma kiile, valge’ rõiva’, vana hüa süame…

Kuidas määratleda seto rahvust? Tänane sootska, Värska kultuurijuht, kolmanda latse ootel Vabarna Jane viitab giididele jagatud tarksõnale: „Setosid on eelkõige kujundanud apostellik õigeusk, kogukondlik eluviis, piiriasend ja Peipsi lähedus. Setod on elanud ja elavad nii lätlaste, venelaste kui ka eestlaste mõjuväljas ja siiski ei ole nad olnud „ei see ega too“, vaid jäänud tänase päevani iseendaks. Sajandipikkune venelastega kõrvuti elamine on kaasa toonud kultuurilisi ühisjooni, kuid setod ei ole venestunud. Eestlased kartsid, et setod venestuvad aga õigupoolest pole nad ka päris eestistunud ka. Setod on oma identiteediga rahvas. Setod elasid lahus nii venelastest kui ka eestlastest.

Setod on õigeusklik rahvas ja kirikupühadel on tänaseni väga oluline kultuuri osa. Olgugi, et Setomaal elab külades rahvast oluliselt vähe siis kirikupühadeks tullakse ikka kokku. Mõnede pühade ajal võib rahavahulka võrrelda mõne suurüritusega. Suuremad kirikupühad on Värskas jüripäev, Saatses päätnitsapäev ja Obinitsas paasapäev. Esiemade austusest kaasajalgi annavad tunnistust korras surnuaiad ja inimeste arvukus surnute mälestamispäevadel. Ühine keel ja usk on setodel oluline enesemääratluse seisukohalt.

Seto rahvalaulu on edasi antud põlvest põlve. Pillilmängu samuti. Leelosõnadega väljendati ennast. Kui sind juba laulu sisse pandi siis sealt enam välja ei pääsenud. Sõnaseadmise oskus oli väga oluline. Igas külas oli vanasti omad leelotajad, koorile kujunes ka eestütleja e lauluema. Tänapäeval on koori kõik võimelised laule eest ütlema, improviseerimise oskus on kadumas ja vähem on neid naisi kes on võimelised ise sõnu tegema.

Tänapäeval lauldakse peamiselt esiemade sõnu. Vanu viise õpitakse ka vanadelt arhiivisalvestustelt. Palju on endiselt peresid kus laulutraditsioon jätkub. Vanaemad õpetavad lapsi ja laselapsi. Mitmes leelokooris laulab mitu põlvkonda koos. Mis tähendab, et seto laulutraditsioon kestab edasi nagu vanasti.

Rahvamuusika on populaarne ja rahvapilli õppimine samuti. Setomaal saab õppida Setomaal levinud instrumente karmoškat, libliklõõtsa, kannelt, viiulit nii Värska Muusikakoolis kui Rikka Ivvani pillilaagris.“

Edasikestmise olulised võtmeisikud on Jane ja tema ema Maret, kes õpetavad nii keelt ja laulu kui käsitööd nii põnevalt ja elusalt, et nii koolilapsed kui täismehed tahavad neilt veel ja veel õppida.

 

Istse aga maailma veerekõsõ pääle…

Kirjanik-kultuuritegelane Kauksi Ülle, Riitsaare Evari kaasa kõneleb: „Setode ja võrokeste esivanemad olid ühtede geenide ja kultuuri ning keele kandjad kuni 13nda sajandini, mil läbi nende territooriumi panid Vene suurvürstid ja euroopa ristisõdijad ida ja lääne vahelise piirivööndi paika. Setodeks kujunenute esivanemad ja territoorium jäi Venemaa üheks servaks ja seal säilisid iidsed hõimuikombed ja keel ning keskaegsed rõivamoed ning leelo kuni 1920ndateni. Pärast Vabadussõda ja Eesti Vabariigi territooriumile jäämist algas eestistamine. Need võrokeste-setode ühised esivanemad, kes jäid saksa, rootsi, poola võimude alla, elasid – kuni kestis katoliiklus – ka suhteliselt oma tavade järgi. Võrokeste euroopastumisele pani aluse saksakeelse, hiljem luterliku eestikeelse hariduse andmine ja luterluse kehtestamine. Siit edasi jõudis järg vennastekoguduste kätte. Võru kultuuri on mõjutanud saksa mõisakultuur, luterlik haridus, ususektid, kuid eelmiseks eesti vabariigiks arendati välja ka oma kirjakeel ja kirjandus. Hoolimata tunduvalt suuremast sundristiusustamisest kui setode esivanematel, on ka võrokestel säilinud külasid ja suguvõsasid, mis väärtustavad omausku ja kannavad seda edasi. Kahjuks mingil määral kestab kunagine ida ja lääne ristisõda edasi, kuigi visalt on tehtud ka koostööd erinevates rahvuse ja keeleküsimuses.

Setode ja võrokeste keel on läänemeresoome keelest lahknenud väga vara, enne kui eestlaste oma. Erilised häälikud nagu sõnaalguse ts, sõnasisene dz on aafrika keeltesse ulatuvad ja larüngaalklusiil ehk sõnalõpu kakkõhelü, mida tähistatakse q või ülakomaga on soome-ugri hõimukeelte tollest kihistusest, millel oli ühisjooni neenetsite ja hantidega. Võrokesed ja setod on hulka oma iidsest päritud keelest ja kultuurist säilitanud – setodel on Peko ja võrokestel Kesväesä – aga ta on olemas.

Üks eripära lisaks eelmistele on seto keeles olev suurem hulk vene laene ja võrokestest väiksem hulk saksa laensõnu. Kuid võro keele Vastseliina osa ja seto keel on sarnasemad kui näiteks Vastseliina ja Hargla kandis kõneldav võro keel.

Mina olen oma loominguga kummardanud Lauluema Taarka ees. Darja Pisumaa (1856-1933) oli legendaarne rahvalaulik Obinitsa lähedalt Hilana külast. Tema venna tütre poeg on seto esipoeet Ilmar Vananurm. Taarka sünnitas 5 vallaslast – kirikukirjas pandi kirja – Bogdanov või Bogdanova (jumala and). Ellu jäi neist poeg Sergei – Sergo, kes 1905 aastal olevat sõitnud Venemaale ja seal abiellunud ning mingis kunagise Töörahva Elu artiklis väidetakse, et tema laste pere elas Murmanskis ja lapselapsed olid tuntud suusatajad, kuid need andmed pole kontrollitud. Tütar Tatjana oli vaimselt ebastabiilne, sünnitas surnud lapse, teda võrgutas Piusa jaamaülem. Liikus ümbruskonnas kerjates, koertekari kannul. Ta langes mitmeid kordi vägistamise ohvriks, leiti pärast sõda tema jäänused kusagilt metsast. Küllap olete seda filmist näinud.

„Taarka“ näidendi kirjutasin 2001. aastal silmas pidades Mercat peaosalisena. See avaldati raamatuna 2004. Mängiti Obinitsas Vanemuise teatriga 2005-2006 suvedel. Näidend sai hulka auhindu. 2008. aastal valmis film Taarka. Minu raamatu alusel kirjutasid stsenaariumi ka Mart Kivastik, Ain Mäeots ja Elo Selirand.“

 

Pill oll helle…

Hõrna Aare jutustab seotkeeli: „Läbi ao om tuu kuismuudu määratlõda seto rahvust olnu veidö esmuudu.
Tsaariaigu seto kõnõli kiilt mitä timä ja tõõsõ kutsi seto keelest, olli õigõusku, võtas naasest vai lääs mehele üldjuhul lutõrlast õga vindläst.
Naase kanni seto rõivit, peeti kinni ummist kumbist.Mindäs ilma suurõmba hädäldä umalt maalt minemä.
Parhilla kõnõlõsõ noorõ seto kas eesti vai vinne keeleh, mõistva laulda seto keeleh.Õgõusku oldas a veidemb-käüdäs suuril pühhil kodokandih ja kerkoh ni matsidõ pääl.Käudas Seto Kuningriigi päääl. Eletäs liinuh-Võro,Põlva,Tarto,Tallinn, Petserih,Pihkvah,Moskvah ,Peterburih,välismaal.Setomaal eläs 16 000 setost kohki 2500 .
Seto rõivit kandas rohkõmba ku vinne aigu. Mehele mindäs ja naasest võedas kaemalda kas oldas seto õigõusku.
Parhilla inämbält jaolt üldäs hinnäst setost ku määnegi vanavanõmb om olnu seto ni ineminõ es taht hinnäst setost tunsta.
Pia 100 aastakka om olnu ka setode seeh uma peritolu salgajit ni vihkajit nigu olle eestläisi seeh kadagusakslasõ ja pajuvindläse.
Tuu tege murõht ka täämbädsel pääväl.

Aoluulasõ nägevä setosid umaette hõimuna kohki 1500 aastakka.
Setod seeh om olmõha täämbädse pääväni veiö umaette jako-põhapuulnõ – Verska ja Mikitamäe, õdagupuulnõ – Obinitsa, Meremäe, Luhamma ja hummogupuulnõ ehk Petseri ja Petseri tagonõ kinkõ keeleh omma ka erinevuisi.
Arvatas õt seto naase kimmüs,uma keele ja leelo ni rõividõ ni kombidõ hoitminõ om seto hindäperrä jäämisõ alusõst.

Tallinn om andnu tiidä õt om valms andma setodõlõ uma valla ku seto es tuud tahtva.Tarvidusõl ka nii rahvaarvu ku muid tingimusi setodõga läbi arotadõh. Setomaa mõnõ volikogo ja mõnõdõ volikogodõ enamus
olõiq siiämaani tuud võimalust tahtnu kasutada .Meremäe valla 6 helülinõ enamus om tennü ettepanõku liituda kõigi Võro maakonna valduga
kõrraga.

Mõlõmba rahva hindätiidminõ erinevusõst omma väigä kõva.Kiil om hummogupoolõ võrokõisil pia tuu sama mis setodõl a kultuur om kimmähe erienv, niisamata rahvarõiva, kombõ ni usu põhi.

Viimäste rahvaloendusõ perrä pia 90 000 inemist ütli õt mõistva eesti keele erikujo võro kiilt.
12500 setot ütli õt mõistva erikujo seto kiilt.
Tuu näütäs õt hindätiidminõ mõlõmbal om kimmäs.
Samal aol om pallodõl viil nö. mitmikidentiteet-seto,pigem seto ku eestläne,ni seto ku eestläne, pigem eestläne ku seto, eestläne.

1977 aastagal alostadi Leelopäiviga. Korsi kokko seto üleilma.1994 alostadi Seto Kuningriigi päivi mis olõsi õga aastaga ni pääle III kuningriiki liigus müüdä Setomaad ringi. Leelopäiv toimus Verskah. Seto Kuningriigi päiv om kasunu kohki 1500 inemisõ päält 8000 inemisõni, Seto Kuningriigi pääväl näüdätäs ka seto hindäperrä olõmisõst pääle leelo ka pillimängu,tandsu, süüki ,juuki ,käsitüüd. Seto Kuningriigi loo põhast om Anne Vabarna eepos Peko.Eeposõ perrä seto kuningas Peko puhkas Petseri kloostri kuupah, timmä asõndas rahva puult handa saistõh valit Setomaa Ülemsootska kiä piat edesi andma kuningas Peko tahtimist ni nõvvuandmisi. Innist Setomaa Ülemsootskat kutstas sootskast.Setomaa Ülemsootska ja sootska moodustasõ Seto Kuningriigi Kroonikogo.
Kats Anne Vabarna järeltulijat om olnu Setomaa Ülemsootska – Sarvõ Õiõ ja Jane Vabarna. Jalmar Vabarna olle Setomaa Nuursootska.“

Kes siis Vabarna-poisi muusikategemisi ei teaks! Kes setode pärimuse ja tänapäeva kohta täpsemalt lugeda soovib, leiab netist Paul Hagu „Peko kolm palet“. Ja nii mõnigi leiab seto ka peeglist. Olgu ta puhastverd-seto, pankrotihaldur Arno Mägi või mõni ristand-Murutar – ehkki Asser on Pärsia-Mulgimaa tuletisena Uusvadasse juuritud, on ta südameüdini seto ning elu kui projekti juhtiva identiteedi oma lastele-lapselastele edastanud. Ema poolt klassikaline saksa-rootsi-prantsuse saavutus, näitleja Lauri-Kare Laos on isa poolt aga salaseto, juured Hilana Taarka sugupuus – mistõttu on vägagi märgiline, et õigeusukalendri-järgse Jüripäeva kirmaski lõpetab etendus „Täisring – indiaanlane mõisavalitsejaks“, mis toob Värska kultuurimajja ühe seto indiaanlasena oma rahva ette.

Meie Isa Palve tallinna ja tartu, võro ja seto ning kahes erinevas liivi keeles

Tallinna keel

Meie Isa, kes sa oled taevas,
pühitsetud saagu sinu nimi,
sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu,
kui taevas nõnda ka maa peal.
Meie igapäevane leib anna meile tänapäev,
ja anna andeks meile meie võlad,
kui ka meie andeks anname oma võlglastele.
Ja ära saada meid mitte kiusatuse sisse,
vaid päästa meid ära kurjast.
Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti.
Aamen.

Tarto kiil

Meije Issa taiwan:
pühhändetus sago sinno nimmi.
Sinno rikkus tulgo. Sinnu tahtminne sündko,
kui taiwan, nida ka ma pääl.
Meije päewalikko leiba anna meile täämbä.
Nink anna meile andis meija süda,
nida kui ka meije andisanname ommille süüdleisille.
Ning ärra saatko meid kiusatusse sisse;
enge pästa meid ärra kurjast:
Sest sinno perralt om rikkus, nink wäggi,
nink auwustus iggawetsel ajal.
Amen.

Võro kiil

Mi Esä taivan, pühendedüs saaguq sino nimi.
Sino riik tulguq, sino tahtminõ sündku
ku taivan, nii ka maa pääl.
Mi päävälikku leibä annaq meile täämbä.
Nink annaq meile andis mi süüq,
nii ku ka mi andis anna umilõ süüdläisile.
Ni saatku-i meid joht kiusatusõ sisse,
a pästäq meid ärq kur’ast,
selle et sino perält om riik
ja vägi ni avvustus igävedses aos.
Aamõn.

Seto kiil

Miiq Esä, kiä sa olõt taivah,
pühendedüs saaguq suq nimi.
Suq riik tulguq, suq tahtminõ sündüguq
kui taivah nii kah maa pääl.
Miiq egapääväst leibä annaq meile täämbätsel pääväl.
Ja annaq andis meile miiq võlaq,
niguq miikiq andis annamiq umilõ võlglaisilõ.
Ja ärq saatkuq meid kiusatustõ,
aq pästäq meid ärq kur’ast!
Sest suq perält om riik ja vägi ja au igäveste.
Aamen.

Vidumaa liivi ehk Liib kiel (eesti tähtedega)

Mäd iza touvis,
püädeds las saag sin süna,
Las tulg sin valiksumi, las saag sin taami (sin miel pärast),
Ku touvis nei ka maa pääl.
Mäd pääva leib ana maade tempi,
un jära eta mädl mäd vüülged,
nei ku mee jära etami mäd om vüülganikad.
Ala ievada meedi kaardintum, bet atpäästa meedi üülest.
Siis sinnel pietulab valiksumi, joud un guod igast igaks.

Kuramaa liivi ehk Raandakeel (eesti tähtedega)

Mäd iza, kis sa vuod touvõs, püvaaks las saag sin nim,
sin vaalikšimi las tulg meilõ (ül maad),
sin meel (miel perr) las saaguug kui touvõs nei iš ka maa pääl.
Mäd jega pävvist leibõ anda madõn ka tamp,
ja (un) jeta jetüksõks mäd vüülgad,
ku ka meig jetaam jetuuksõks ummõ vüülgalistõn.
Ja äla vii meidi kertaamiz sizõl,
aga (bet) pästa meidi amaast kureest.
Siest sin peraald um vaalikšimi, joud ja ouv igaast igaaks.

Aamen…

Liivlased on kadunud, elagu liivlased! Eestlased on…

Eestlased on!!!

Mitakuye Oyasin – me oleme üks – elagu meie, kes me Elame!