Veedatar teejuhiks

Aastaajaliselt hämaratel ning hingeliselt ja vaimselt ülikiirete muutustega hirmutavatel aegadel kostab pea kõigil meil 21.sajandi tavamürast üle soov teada oma Teed, tunda iseennast ja kohtuda oma teejuhtide-juhendajatega nii nähtavast kui nähtamatust ilmast.

Elame vastavalt sellele, kui pikk teekond on läbitud, erinevatel vibatsioonilistel korrustel ning igal tasemel on arvukalt juhendajaid-hoidjaid-tõlgendajaid. Sel malelaual on nii valged kui mustad nupud. Osa teeb oma igapäevast erialatööd mõnes asutuses, mida kuidagi spirituaaliaga ei seostata. Osa – enamasti küpsemas eas – on täielikult kaasteeliste abistamisele pühendunud.

Teadjatarid kinnitavad üksmeelselt: iga arenguhuviline leiab päris kindlasti oma rajanäitaja. Iga avaneja peab ise järjekindlalt ja teadlikult endaga tööd tegema. Selleks on ülioluline võimalikult sageli teleri ja nuhvliekraanide asemel tähistaevast silmitseda, infomüra ja peasisene vadin peatada ning oma tegeliku minaga teadlikult ühendusse jõuda.

„Juba aastate eest tuli teadmine, et mõistan üht võõrast keelt – oskan selles kirjutada, aga tõlkida mitte. Minu õpetajad on tänaseks kinnitanud, et see on valguse keel,“ kinnitab Alexis Varnum (51), kes teab, et on Maale kehastunud teisi inimesi aitama. „Olen palju õppinud, et maailma asjade käiku ja inimesi mõista, ennast täiendanud loengutel, ayurveedaga-alternatiivpsühholoogiaga tegelnud, haiguste mentaalseid põhjusi õppinud. Nüüdseks pean loenguid, palju inimesi käib mu vastuvõttudel – kanaldan informatsiooni, mis jõuab minuni piltide ja teadmistena. Kõik hea, mis mu elus teistega jagamiseks on, see on saavutatud suure töö ja enesedistsipliiniga.“

Igahommikune Alexis

Mereväelase tütar Alexis Varnum postitab igal hommikul isalt päritud kohusetundega selle päeva sõnumeid – mille olulisimaks osaks peab afirmatsioone, sõnastatud tellimusi kosmilisest kataloogist.

„Ma tean juba aastaid oma kogemustest, et need kinnitused toimivad. Olen terve ja edukas, mul on piisavalt kõike ning minu küllus teenib juurde uut küllust. Pluss iga konkreetse päeva täpsem positiivne loits. See töötab!“ kinnitab hele kaunitar, kelle kanalduste helgeim osa on venekeelne eesti keel.

Haldjaliku tervendaja-teejuhi ema on eestlanna, isa oli ukrainlane – paar õppis ühiseks keeleks vene keele. Kuna eesti ja vene keel on täpselt vastupidise lauseehituse ja tunnetusega, võtab kanalduste kirjutamine naiselt topelt aja – rikkas ja kaunis slaavi keeles mõeldes kirjutab ta sõnumi üles eesti keeles ning seejärel tõstab sõnu ümber, et rahvas tõredaks ei muutuks.

„Oleksin tahtnud tüdrukuna eesti kooli minna, aga isa militaarse ameti tõttu rändasime mööda Venemaad, et sain siiski ema-isa-ühiskeelse hariduse. Samas ei lõhutud tänu nõukogude ajale minu sünniomaseid spirituaalseid võimeid ära. Tänases interneti-nutiseadmete globaliseerumises ja kombinaatkoolides tasalülitatakse noored ühisväljas palju hullemini ära kui „meie ajal“ – võisime oma teistmoodi-tajudest vaikida ja salamisi iseendaks jääda.

Minu nooruses olenud sõbrad hoiatasid, et kui oma suhtlemisest nähtamatu maailmaga räägin, tuleb must auto. Hiljem on mu ema olnud mures, kuidas ma teejuhina teenides tulevikus pensioni saama hakkan. Ehkki mul pole ametliku töökohta, käin siiski ema talus puhkamas ja laadimas. Ja kui mul on puhkus – või nädalavahetus koos mehe ja meie kahe koeraga – siis ma puhkan, nagu kõik inimesed: ei kanalda ega kirjuta, ei tervenda ega nõusta, ainult siis, kui keegi saab tulla üksnes nädalavahetusel või on hädaolukord.

Minu eraklik lapsepõlv tõi nii ammu kui üldse ennast mäletan, mu kõrvale vaimolendi Aleksi. Tal oli mu unenäos ruuduline särk, naljakad vuntsid – minu Karlsson! – ning ta on mind ustavalt saatnud lapsepõlve. Temast tulenevalt mu veedatari-nimi Alexis.

Pärast mu sündi elasime Meriväljal, kui olin 7aastane, kolisime Piritale – seal suhtlesin pikalt loodusega ja taimedega, käisin väikeses-turvalises-rahulikus Pirita koolis. Kuna ema ja isa töötasid palju, olin sageli omaette ja mängisin isemeisterdatud nukkudega.

Pärast seda, kui vanematega isa militaar-ameti tõttu Põhjas elasime, olin ülirõõmus Tallinnasse, oma sünnikohta tagasi pääsedes. Siin armastatud maal mõistsin juba lapsepõlves, et maailm pole üksnes selline, nagu näeme – ta on laiem, täis saladusi ja imesid. Muinasjutte armastasin siis – ja armastan tänagi. Lugesin palju kosmosest – kummalisi asju, mida nägin, ei osanud ma siis veel seletada.

Võimed avanesid minus täielikult 14aastasena, kui joonistasin esimesed hingepildid. Kui teine tütar oli sündinud, hakkasin lisaks kanaldama – ja joonistasin oma esimesed kanaldamise kaardid. Hariliku pliiatsiga joonistatud komplekt kadus kolimiste käigus ära – ja ilmus 6 aastat tagasi ootamatult uuesti välja. See oli mark selleks, et luua uued kaardid, mille nimetus on kallatid, ehk info lugemise maatriksid. Tuli ka ootamatu teadmine, et ma pean lugema raamatut „Valguse rüütel ehk kvantsõdalane“. See sünkroonsus oli Võti.

Töötasin esimesi kaarte joonistades sekretärina – ja endale seda päriselt teadvustamata tervendasin kõiki, kes mind ümbritsesid – seejärel aastaid töötasin sotsiaaltöötajana erinevates projektides. Mul on pisipeda kesk-eriharidus. Töötamise jätkamiseks nõudis ministeerium uute seaduste järgi kõrgharidust.Tänu oma võimetele jõudsin otsusele, et tagasi ülikooli mineku asemel asun oma Teele, kuna ka tähtajaline leping hakkas lõpule jõudma. Töö sotsiaaltöötajana oli raske, kliendid olid narkosõltlased. Mõistan – joomine ja muud sõltuvused tulenevad muutuste kartusest, oma missiooni, elurõõmu ja õnne kaotamisest.

Abivahendiks on mul praegu uued kaardid, mille endale joonistasin ja mis põrkasid alguses vastu mu Ego. Enesedistsipliin, iga päeva tegutsemine, suhtlemine inimestega, kirjutamine, mantrate kuulamine, enesetäiendamine ja arendamine vaigistasid Ego. Minu ja kaartide vahel tekkis usaldus ja koostöö, ning äsja tekkis senisele 54 kaardile lisaks veel üks.

Olen täheldanud, et perioodide ja lainete kaupa tõmbavad kõik eravastuvõtudele tulijad ühe ja sama kaardi. Asjad on õhus – kiirelt muutuvad puhastuse protsessid, globaalsed muudatused – ja see transformatsioon veel kestab. Ja mõnel juhul lendavad kaardid käest – kui keegi on nähtamatutele toetajatele väga vastukarva või kaardid ei soovi inimesega töötada, kuna informatsioon on talle suletud.

Võtan neid tõrkeid sama tõsiselt kui mõne päeva sisetunnet täna-ei-kanalda-ei-kirjuta-ei-tervenda-ei-vasta. Samas ka Kuu kuu sees on olemas päevad, millal ei tohi kaartidega töötada.

Küllus tuleb siis, kui inimene usaldab ennast ja tunneb , et on oma kohal ja teeb õiget asja, on endas kindel. Siis puuduvad takistused, kõik toimub kiirelt ja õigel ajal, kõik nagu tuleb iseenesest ja kõik teed ja võimalused on avatud. Võtta ja tee ja tegevust jätkub. Tuleb osata hoida tasakaalus vaimset ja materiaalset, vahest kiirelt reageerida, pidevalt ennast täiendada, osata analüüsida tehtud tööd ja tulemusi, suhelda inimestega, vastata abipalvetele ja kirjadele.

Muutumise imed

Alexis kinnitab, et inimesega, kes kaks kuud kolm korda päevas endaga töötada suudab ja kindlasti usub ka seda, et see teda muudab, hakkavad muutused sündima kolmandal kuul. „Valmis“ ei saa keegi meist kunagi. Küll aga naudib naine ise lapseliku rõõmuga seda, kuidas õigel hetkel õige tramm ta vajalikku peatusse kannab – või kuidas iga päev juhtuvad väikesed imed ja tuleb kindel arusaam, et elu on kerge, kui sa oskad ennast ja oma elu usaldada.

Kui teejuhi senine raviuumi pakkuja teistesse ruumidesse kolis, leidis ta müstilise sujususega kiirelt päris oma kabineti. Ning kui ta kohtub mõne kaasteelisega ühe asja pärast, on täiesti kindel, et ühest asjast kasvab välja kolm või kolm tuhat.

„Mugavusstsoon ei arenda – inimene vajab impulssi. Teised inimesed, reisid, sündmused, energia muutmine tõukavad meid muutumisse ja tõstavad. Mustrimuutmine võib toimuda ka läbi sotsiaalmeedia – kui esitan headele inimestele näiteks küsimuse nende kogemuste kohta astraalmaailma, unenägude või teiste tsivilisatsioonide vaimolenditega, vallandub võimas vastustesadu. Energia läheb liikuma. Inimesed soovivad oma kogemusi jagada. Ja mina ise saan sellest ühtlasi kinnitust, et on aeg 15 aastat kirjutatud seikluslugu paralleelsetest maailmatest – mida teisiti kui tegevuses oleks keeruline kirjeldada – eesti keelde tõlkida ja välja anda,“ teab Alexis. „Samas lõpetan suhtlemist õhtul pärast kella 6 FB-s, olen väsinud peale päevaseid viisite, õhtul inimesed on rohkem väsinud-vintis-tühjad – ja on negatiivsetes mõtetes. Vene keelest eesti keelde tulnud tarkus HOMMIK ON ÕHTUST TARGEM on siin abiks – enamasti on õhtused ahastajad hommikuks iseenda seest lahenduse leidnud. Kuid kui asi on tõsine, kedagi hätta ei jätta. Üritan vastata kõikidele kirjadele.

Ma ise ka langetan otsuseid hommikuvärskena. Nii siis, kui keegi mulle oma portaali juures koostööd pakub kui siis, kui kellegagi ühisväljas toimima otsustan hakata. Ja veel eriti ei loe ma õhtuti lammutavaid-kriitilisi kommentaare, mille pealetulek on sama paratamatu kui malelaual leiduvate mustade-valgete malendite tasakaal.

Kriitikute olulisuse kirjeldamiseks meeldib mulle üks Idamaa lugu Õpetajast, kes mööda ilma rännates ja õpetades talus enda kannul liikuvat kaaslast, kes teda pidevalt maha tegi ja halvustas. Kui kaaslane suri, nuttis Õpetaja meeleheitlikult. Hämmeldunud mõistmatutele – kuidas saab selle pärast nutta, kes läbi aegade nii palju paha ütles!? – selgitas Õpetaja: ta hoidis minu Ego ohjes…

Mina suudan – nüüd juba – oma Ego ise taltsutada. Kui ta ikkagi käest ära tahab minna, on abiks mu täiskasvanud lapsed ja eriti mu mees.

Oleme 25 aastat koos olnud – ja mu Mees on mulle õpetanud, et mehed saavad naise kaudu kosmilist energiat ja arenevad seetõttu naistest aeglasemalt – kui mees ei taha areneda, pole siiski mõtet tema järelvedamisega ennast pidurdada. Sa saad ulatada oma käe, kuid sa ei saa tema eest tööd ära teha. Tuleb olla paindlik, mõistlik ja kannatlik, meil kõigil on erinevad teadvuse tasemed.

Mehed – erinevalt naistest, kes elu teises poolel sagedamini spirituaalse kutsumuse leiavad – ei tea sageli lõpuni, et on tegelikult ülestõusnud meistrid. Nad teevad seda tööd mingis täiesti maises ametis – näevad ümbritsejaid läbi, tervendavad ligiolekuga, peatavad ligimeste rapsimise, rändavad-kanaldavad – see on nende loomulik olek. Kuulake, kuidas mõni lihtne mees ütleb „kõik läheb mööda“ või „miski pole nii, nagu pealtpoolt esmapilgul paistab“ – on ta ikka lihtne?“

Alexis arutleb, kui palju lihtsam on teadjaid-teejuhte vene keeles liigitada – „kalduunja“, „vedjma“, “vorožeja” ja „veduunja“. Esimene ja teine nõiub, kolmas elab sünkroonis võimeid kasutades, neljas on vanade veedade valguses haritud teeejuht. Leiame „veduunjale“ kohe ka maakeelse vaste: veedatar. Ja veedatar Varnum võtab asja kokku nii: „Kui inimene tegeleb vaimse arenguga ja enesemõistmiseni jõudmisega – on seejuures sihikindel ja teeb tööd, mis talle tõesti meeldib – siis võib saavutada palju rohkemgi kui unistada oskame.“

 

 

SIDEBAR 1

 

Valgeklaari veedatar sõnastab:

 

• Austagem Suuri – ja nähkem nende õõnestajaid läbi! Elizabeth on planetaarne kuninganna. Nii on – ja nii jääb ka siis, kui ta kord lahkub.

  Keda häirib sinna kõrvale haibitav märter-Diana ikoon, saab alati on-off-nuppu kasutada.

• On-off-nupp on olemas igas eluvaldkonnas – nii tele-raadiomüra tarbimisel, arvuti haldamisel kui suhtlemispartnerite ja reisisihtide valikul.
• Tele-raadio-sõnumite püüdmisel olgem tähelepanelik – mitte ükski reklaam ega muusikafraas ei jõua meie kõrvu juhuslikult.
• Internetist ja massimeediast meie koju voolanu teadmiseks-võtmise järel on vaja ruum ja oma Mina puhastada, et oma aju tema kasutamise asemel mitte kurnata.
• Sama hoolikalt tuleb valida, keda oma koju laseme – ja parimaidki teekaaslasi isiklikesse ruumidesse ei lasta – isiklik on… isiklik.
• Kes meie juurde jõudma peab, see jõuab. Olgu ühe või 11 kaupa – Rahvas leiab oma.
• Nõiatarid on teejuhid, kellest igaühe õla taga on tema Hoidjad.
• Teadjanaised-veedatarid pole inimesi korda remontivad mehhaanikud – kes tahab terveneda, peab tööd tegema, mitte laiseldes end mööda mürisevaid viikende pudistama.
• Kui peatame lärmi ja loba oma kõrvade vahel (nn. Monkey mind – ahvimeel) tajume sisetunde järgi, kuidas end laadida, millistele maadele, milliste tsivilisatsioonihällide ligi hoida ja kellega lävida.
• Suhtes nähtamatu maailmaga on igaüks – meie ümber samas väljas on teised tsivilisatsioonid, vaimolendid ja energiad – vaja vaid vahet teha, millisest maailmast meie kaaskond pärineb, kellega suhestuda, kelle eest end kaitsta.
• Igal sõnal – ka mõttes lausutul – on vägi. Sõnatud sarvik avab ukse alumistele. Väerahvas puhastab pidevalt välja neist mõradest ja teadmatusest kokku raiutud ustest, mida vandujad-ropendajad tekitavad.
• Kõik me oleme tulnud arenema – osa kehastunuid ei tea seda, osa kardab muutustega kaasnevat uut ja joob-nargib vibatsioonitaset üha alla tagasi, et oleks nii, nagu on kogu aeg olnud. Kui hirm uue ees ei lase seda tunnistada ja loobuda, siis… seekord jääb nii.
• Pahatihti ei märgata, kuidas end programmeeritakse ja voolamises olemise asemel stereotüüpide raamidesse vangi jäädakse – areng eeldab raamidest välja elamist-hingamist.
• Ümberhäälestumine ei käi läbi loba, vaid mõteteta, siin-ja-praegu kõrgema Mina arukusega.
• Kuna tegelik Mina vaatab jäikadest mallidest välja, näeb ta ka seda, et illusoorselt ülistatud perering võib olla vägagi vägivaldne kooslus. Omamise-survestamise vahenditeks nii julmad sõnad, telekapult kui püüe muuta teist – ikka mõistagi tema heaks ja suunamiseks…– selle asemel, et ise muutuda.
• Ideaalne pere- ja ühiskond kujutab endast vabade inimeste kõrvuti kulgemist, Omade ühinemist.
• Erinevate parvede linnud on koostöös. Eestimaal on erinevate hingepilvede nõidade kogunemised-õppimised-laadimised, mille järel lennatakse tagasi oma raviruumidesse rahva teenistusse.

Võib juhtuda nii. Valgeklaar tajub vestluspartneri haralist-programmeeritud mõttemüra ja hirmude-suletud kanaleid, mis blokeerivad ka elundite tegevuse ja… lajatab ette hoiatamata käeservaga teekaaslasele abaluude vahele. Kumisev tou jääb kogu kehas mitmeteks päevadeks kumama – tiibade vahel aga on pikalt püsiv pipraplaastri tunne. Aitäh.

 

SIDEBAR 2

Alexis Varnum: „Praegu me elame nagu kahe reaalsuse, kahe maailma kokkupuute punktis ja see teeb meie elu veelgi huvitavamaks. See protsess on juba huvitav sellega, et uus maailm ja reaalsus voolab vana maailma sisse. Praegu reaalsuses eksisteerib mitmekihilisus, mis on praegu fikseeritud meie maailmas ja toimub inimeste jagamine nende kihtide vahel.

Me kõik elame aastas 2017, kuid juba erinevates reaalsuse kihtides ja seda paljud meist juba teadvustavad, tunnetavad ja näevad. Praegu meil kõigil tekib võimalus kasutada võimaluste akent, ehk saab liikuda ühest reaalsuse kihist teisse. Mida see tähendab?
Sa saad valida endale kõige optimaalsema reaalsuse kihi. Kõik on lihtne. Praegu peale kõikide varjutuste on nagu tekkinud koridor ehk unikaalne ruum ja sa saad muuta enda reaalsust. Sa saad valida endale ideaalse maailma, milles sa tahaksid elada ja alusta oma võluliikumist, praegu seda on kergem teha.

Sul on vaja vaid kindlaks määrata, millises maailmas sa tahaksid elada ja eksisteerida. Ja selleks imeliseks liikumiseks sa vaid pead teadvustama, mis sind aitab sellel teel. See on nagu asjade pakkimine enne reisi. Näiteks sa tahad või sinu plaanides on õppida mängima klaverit või sa tahad õppida uut eriala või sa tahad olla mõnes asjas suur meister. Kujuta endale ette suurt reisikotti ja pane sinna kõik, mida sa tahad näha oma uues elus.

Sa saad panna sinna klaveri, meisterlikkust, uue eriala, raha, uued suhted, õnneliku elu – kõike, mida sa vajad. Sellised võlu reisikotid võivad endasse mahutada terved maailmad. See tehnika aitab sind liikuda Uue Elu suunas. Lisaks sa vaid vajad enesekindlust, julgust, harmooniat – ja vali endale paremat elu.

Kooskõlas enda Kõrgema MINAGA sa leiad kõige paremat arengu ja edasiliikumise võimaluse – ja sul vaid jääb jälgida ja tunda rõõmu selle üle, mis tuleb sinu ellu. Avanevad uued ja imelised võimalused , mida tasub kasutada! Ma soovin sulle kergelt liikuda oma uude reaalsusesse, milles kõik on vaid sinu hüvanguks, külluseks ja arenguks, milles sa saad kasvada kui mitmemõõteline Valguse olend.

*

Energiad võivad olla lainelised: vahest neid võib tunda kui jahedaid laineid, kuid samas võid soovida rahu ja vaikust. Me läbime taas kohanemist tulevate energiatega, kuid võib olla me ei tunne seda oma kehaga nii aktiivselt kui varem. Praegu integreerime energiat. Kõik saadud kogemused on meile jumalik õnnistus.

Sinu tarkus juhib sind. Samas on võimalikud kerged peavalud ja võibolla soov rohkem vett juua. Võibolla kasvab ka söögiisu, sa võid tunda pidevat janu, väsimust, unetust, probleeme kaelaga ja peaga, heli kõrvades. Sa nagu midagi sees pidevalt tunned, kuid ei saa seda seisundit kirjeldada: nagu raskus ja tühjus – kuid samas sa tead, et algamas on midagi uut.

Vanad mustrid tahavad sind tagasi, kuid sina neid rohkem ei taha. See möödub. Hellita ennast, kuna energeetiline mõju on tõesti väga võimas.

Võimalik, et ümbritsevad inimesed võivad tunda ennast ebamugavalt ja käituda ka vastavalt. Võivad olla tülid ja konfliktid – sa võid rohkem tunda vastupanu ja võitlust. Kõikidel võib olla ebamugav, seega ole targem ja kannatlikum. Kui maailma ebamugavus sind rohkem ei puuduta, ole tänulik sellele seisundile, see on sinu saavutus.

Paljud inimesed võivad praegu nagu jääda lõpetamata lugude vahele ja oleks kergem, kui need lood oleksid lõpetatud. Luba energiate integreerimise protsessil rahulikult liikuda. Küll aeg paneb kõik oma kohtadele. Ära kiirusta selguse saamisega.

Sinu teejuhid ja kaitseinglid on sinu kõrval ja armastavad sind nagu varem: Maal ja inimeste eludes toimuvates suurtes muudatustes osaleme kõik me, nii nähtavad kui nähtamatud.

Soovin kõigile imelist armastuse ja liikumise aega.