04. august 2016
Elena Kanda võluvad infonoppimised Väljast
Elena (47) on brünetina sündinud daam, kes seoses tantsija-ametiga on viimased seitse aastat blondina veetnud. Kuna sügisel hakkab selgeltnägija TV3 saatesarjas regulaarselt televaatajate meeli erutama, kujuneb blondist imagost ilmselt tema kaubamärk ka järgmiseks seitsmeks aastaks.
Nii, nagu naine teadis juba saatesarja sisenedes, mis sellest välja tuleb ning suviste salvestuste juunikuises järgus oli selge, et ta teadis õigesti – nii teab ta ka, et sügisel lõpetab ta arvetemaksmiseks tarviliku tantsijatari-töö ning praeguse külalisesineja rolli asemel alustab stabiilse praksisega. Loogiline.
Pisut vähem loogiline on tillukese naise oskus Väljast noppida fakte ja seoseid, mida ta mitte kuidagi teada ei saaks. Ehkki Eestis sündinud, ei oska ta venekeelsesse ühiskonda kuulununa eesti keelt ega tunne raamatute tasandil siinset kultuuri. Kui ta näiteks kanaldamise käigus mõnes mõisas kedagi noort, keelatud suhtest rasedat naist kohtab, uurib ta pärast kodus wikipediast järele, kellega tal au oli – ning tehnikamehest elukaaslase Dimitriga peab naine teispoolsusest saadud sõnumeid lahti mõtestades ka nõu, kas oleks võimalik siit või sealt seina seest või põranda alt peidetud varandus välja lammutada.
Üha sagedasemad esinemised nii kaamerate kui publiku ees on kaunitarile, kes on pärit erakordsest perekonnast ja elab erakordset elu, lisanud kõva annuse artistlikkust. Ent ta ei lasku silmade pööritamise ega kätega vehklemise teatraalitsemisse – võimendab oma loomulikku olekut – ja laseb ka rollis olles aimata, et on olemuselt lihtne maatüdruk.
Leena on alati selline olnud. Nii selgeltnägija kui lihtne maatüdruk.
„Kui inimene ütleb sõna „Armastus“, hakkab tema bioväli teisenema – seda on võimalik hõlpsasti tehtava aurapildiga online tuvastada. Ka minu kosmilise energia piltide joonistamine ja nende mõõtmine tõestab varem mõõdetamatut – armastuse energia muudab hetkega biovälja ja üldse lühidalt öeldes kõike. Sellepärast õpetan ma ka teisi inimesi teadlikult tervendavalt joonistama. Mandalates on piiritu sõnum ja ääretud tervendusvõimalused,“ teab selgeltnägija. „Olen selgeltnägija, meedium, müstik, esoteerik ja metafüüsik.
Olen õppinud transpersonaalset psühholoogiat ja numeroloogiat. Püha geomeetriat õppisin Moskvas Elulille koolis aastatel 2004 – 2009. Lähtuvalt õpitust olen tegev kunstiterapeudina. Rakendan ja õpetan värvide lingvistikat ja mandalate joonistamist. Saan ja oskan soovi korral joonistada inimesele personaalse mandala, milles kajastub ka sünnikuupäev. Lisaks joonistan mandalaid, milles on konkreetse sõna energia.
Kaardid ikka ka, kuidas teisiti! Kasutan oma töös erinevaid kaarte juba palju aastaid. Lisaks olen õppinud reikit, ajurveedat, hiina meditsiini, feng shuid, astroloogiat, filosoofiat ja paljut muud, mida eraseanssidel avatud südame ja armastusega jagada – leiame koos vastused kõikidele küsimustele, mis abi järele tulnuid hetkel vaevavad.“
*
Siinkirjutaja on Elenaga kohtunud kümmekond korda… iseenda kodus. Nõiaturu ärinaine, kes end reklaamides Leena sõbrannaks nimetab, tõi ekstrasensi Soonele fotoseansile, et saadud piltide abil teadjatari müüa ja temateenitud vilju süüa. Soone Saarat kirjeldas tubli äridaam veidravõitu loomaemmena, kes… Las jääb. Kuivõrd proua Kanda ei ole Eesti kultuuriruumis surfanud, läbis ta minu jaoks selgeltnägijate tuleproovi esimese vooru sellega, et metsas nelja silma alla jäädes pahvatas ta: „Õde, ma armastan sind!
Loodus ja hobused ütlevad mulle, et oled eestlaste seas tuntud kirjanik – sind kas armastatakse või vihatakse, ükskõikseks ei jää keegi. Oled linnas kuulsuse nautimise asemel tulnud siia väga väekasse tallu Teenima. Teed seda koos oma loomadega – puhastad planeeti, tervendad sõna ja häälega, panustad elu kestmisse Maal iga hingetõmbega.
Me pidime sinuga kohtuma, sest oleme ühest hingeparvest. Meie vahva ärinaine kasutab kurjasti ära nii sind kui mind – aga see on ajutine. Täname, naeratame – ja armastame.“
Armastades ja Teades, mida teeb, on Elena kogu meie sõpruse jooksul poole oma sissetulekust mingil talle teadaoleval põhjusel nõiaärinaisele loovutanud. Meie kokku kuulumine aga näitas ennast mulle tema iseloomulikes sünnimärkides. Ma teadsin, et tean neid. Kohe esimesel pilgul tundsin Elena ära – läks tund aega, kuni meie kõrgemad minad tuletasid koos meelde, et kohtusime viimati Šotimaal, kus ta suri rõugetesse. Oli tervendaja, kes viimaks ka ise haigestus ja rõugearmilisena lahkus. Tänased sünnimärgid asetsevad samadel kohtadel – mina kui tema toonane abiline, kes kalli õpetaja ja teejuhi tookord ka mattis, tundsin ta nende järgi ära.
Ta oskab armastust avaldada nii ponile kui taimele nii, et too lööb eriliselt helendama. Ta mõistab sõnatut suhtlust nii, et võib mõne 10aastase lapsega mitu tundi elavalt ja kirglikult vestelda, pärga punuda ja Allikaga suhelda – ilma et nad kumbki teineteise emakeelt mõistaksid.
Kõnelevad armastuse keeles – ning sünnipäevakingiks jutustab Leena sellele tüdrukule ette tema tulevase eduloo koos riskantsete kurvide ja õnnelike pööretega. Aitäh.
Armastuse jõud Leena isiklikus elus on toonud tema kõrvale 19 aastat noorema mehe. Taevase heakskiidu märgina sai noormees just päeval, mil pidi oma töökohtade asjus otsuse tegema, suurepärase oskustöölise-mehhaaniku töökoha päris kodu kõrval. Küllap mees siis, kui ülikooli insenerina lõpetab, järgmise imelise pakkumise pälvib.
„Traditsioonilisest konservatiivsest perest pärit Dimitri on mu tütre Viktoria eakaaslane. Minu poole tõmbus mees sellepärast, et tema senises elukogemuses puudus Armastus. Tajudes ja vajades suurimat kosmilist tunnet pole vanus ega miski muu oluline. Küllap teate,“ naeratab Elena tütarlapselikult. „Minu esimene abielu Vikulja isaga lõppes rahulikult, ühise otsusena. Meie erineva pööretekiiruse ja mehe paigalmarsi tõttu. Ma ei tahtnud enam neli aastat ühe vannitoa remonti oodata, mehe kõrval seda ise teha – ega ühinenud kogu maailma katvate lõppenud abielude plejaadiga. Teate ju neid arvukaid kooselusid kinnisvara ja laste nimel – armastust pole enam ammu, hea veel, kui selle lõksusattunud olukorra tõttu üksteist ei vihata – mõlemad armastuseta kiduvad kaasad jäävad haigeks. Südamed ja potents, suguorganid ja ainevahetus – kõik kannatab, kui armastust ei ole.“
Ehkki see on loomulik, et noort asjalikku ja hämmastavalt elutarka Dimat tõmbas Armastuse poole, meenutab tantsijanna, kui ehmunud oli noormehe pere, kui nad üsna pika vimmapidamise järel otsustavalt kahekesi perekondlikule sündmusele marssisid. Nüüd on nad neli aastat koos olnud. Elena teab, mida teeb – ja teab, mida edasi tegema peab. Õnnestumiste eeldus on tema sõnul õiglane jagamine – nii raha, oskusi, energiat kui kõiki muid väärtusi tuleb asjaosalistega õiglaselt jagada. Teiseks on edu eeldus pakutu vastuvõtmine – olgu see telesaates osalemine või honorar – kui pakutakse, tänage ja võtke vastu, sest universum tahab nii.
*
Universum tahab ka, et inimesed üksteist üles leiaksid ja omadega võrgustiku moodustaksid. See aitab mustadele, valgustöölisi ära kasutavatele jõududele ühiselt vastu seista. Nii polnud Elena just väga üllatunud, kui tundis Tallinnas Tuva šamaanide kontserdil Evald „Kotkasulg“ Piirisillas ära Oma. Veel enam, astudes hipikuningast väelaulik Fantuzzi kontserdi eel autost välja… polnud Elena põrmugi üllatunud, kui kohtas Evaldit tseremooniameistrina taas. Siin. Ning see kohtumine kinnistas Leena Soonele – kus Vend Evald juba paar aastat on Teeninud.
Leena ja Evaldi koostöö seisneb selles, et väepaigas pulseeriv talu on paljudele sensitiivide koolkondadele otsekui töövihik – ka Kirna konstellaatidele, kelle jaoks on Kirna mõisaga sama portaali teeniva väepaiga puhastamine, avamine ja aktiveerimine olnud põnev väljakutse.
Elena soovis Soone talus minna elumaja teisele korrusele, mida nimetame vaistlikult Aabrami kojaks – seal on keset maja kahe väljaehitatud otsatoa vahel üks väljaehitamata avar ruum, kus on tundunud olevat Võti. Leena leidis selle. Tema juurde tuli koduvaim, kes teatas, et see on tema kodu ja kuivõrd talle meeldib ja sobib Aabrami nimi, siis võib teda lahkesti Aabramiks kutsuda.
Kanaldused Aabrami kojas jutustasid leedi Kandale kolmest ringist, mis Võtme moodustavad. Ta ei teadnud midagi ei kavatsustest ega teiste valgustööliste teadetest erinevate tsivilisatsioonide kohalolu ja kohtumispaiga kohta. Tema lihtsalt nägi, et hobusekopli külapoolsesse nurka peab saama ringikujuline liivaplats, metsalagendikule kärjekujuline Tagapäikesemaa plats ning Aabrami koda tuleb välja ehitada võimalikult ringikujulisena.
Leena sõnastas Aabrami edastatud laused – nende kolme ringi eesmärk on koos hobustega, suures osas teatri keeles, riituste vahendusel teiste tsivilisatsioonidega koostööd teha. Kõrgemate tsivilisatsioonide soovil peab metsaplats, kuhu Päikesevärav ja püstkoda ehitatakse, olema just nimelt kärg. Sedasama kärjejuttu muide rääkis Pärnu nägijatar Helve Pärna – temaga kõnelevad teised tsivilisatsioonid vanema tütre kaudu.
Elena võtab kõrgemate tsivilisatsioonide kohalolekut täieliku rahuga, sest ta on enda sõnul ise ju Eestis nagu tulnukas. Tõsi, eestlased kohtlevad ka oma rahvuskaaslasi, kes vähegi hallist massist erinevad, nagu tulnukaid.
„Mis selle poisi kopsudega oli, kes selles voodis oli?“ küsis Leena Aabrami kojas asuvale titevoodile osutades. See voodi sai ostetud mu enese lastele – ent tegelikult olid seal kolm ellujäänud bernhardiinikutsikat, kui nad õue päikese kätte said viidud. Pesakond sündis üsasisese infektsiooni tõttu sügavalt enneaegsena – 11 kutsikast 6 saabus elusana, neist kolm lahkus kopsupõletiku tõttu, ema kaotas emaka ning kolmest tõepoolest karmilt kopsuhaigest poisist kasvasid tänu visale ja usku-lootust-armastust tulvil võitlusele sajakilosed mürakad. Paljude väikeste bernhardiinide isad pealekauba.
Lisaks ringidele ja kutsikate loole nägi Elena selsamal õhtul peetavat lastelaagri trummiringi ette – näitas, kus lapsed ringis saavad istuma – ning laagri kasvatajanna, kes sellest ettenägemisest vähimatki ei teadnud, just seesuguse lastesõõri moodustaski. Taeva tahtel oli see ette õhku joonistatud, Leena nägi – ja teised, temast täiesti autonoomselt tegutsevad hinged, tegid.
Samal kombel on selgeltnägija rahvamassist tunde järgi üles leidnud ühe naise lahutatud abikaasa – jäise hinguse järgi – teisele naisele kirjeldanud, mida toob kaasa suhe tema poole pürgiva mehega – kolmandat naist hoiatanud teda ära kasutava mehe eest. Kes samal hetkel muide majja astus.
*
Oletasin, et Elena Kanda seitsmes külaskäik Soonele – ühine jaanitule tegemine siinsel riituseplatsil – saab olema müstiline ja nõiduserohke, nagu aasta maagilisimale ööle kohane. Ent tegelikult kujunes hoopis maiselt mahe ja muhe õhtu – ohtra lõkketoidu ja südamest südamesse vestlustega. Täiesti maalähedastel teemadel.
„Iga kummeli ja teelehe, vesiheina ja nõgesetaim meenutab mulle mu enese lapsepõlve maal. Armastan tänini talveks ravimtaimi korjata, vikatiga niita ja loomadega suhelda,“ jutustas naine, kellega veedetud jaaniööl polnud justkui ei mingit ekstra maagiat. „Elav tuli on juba ise ülimalt väekas tegelane. Ja elu ise on piisavalt müstiline.“
Hommikul selgus, et naabrid olid meie vestluse ajal pildistanud meie kohal helkivaid ööpilvi – ja Elu enese müsteeriumi krooniks sündisid Leena-Dima voodi all laudas varahommikul kaksikud tüdruktalled kolme pääsupoegi tulvil pesa alla.
Mehhaanik-insener Dima kirjeldas Leena-maitsestatud sašlõkki ja kanaliha küpsetades, et on pärit Pihkva ja Lõuna-Venemaa tegusate-töökate venelaste ühendatud hõimudest. Esiisadest 5 vennalt on kõik, mis nad üles harisid, ehitasid ja saavutasid, ära võetud. Erinevalt ülejäänud vene rahvast, kes kannatas Stalini massimõrva käes enam kui kõik teised rahvad kokku, jäid nemad vähemalt ellu.
Leena, kes nii nostalgilistel kui tulevikulistel kaalutlustel tahab praeguse korteri asemel võimalikult varsti maakodu – ja muigab, et ees ootavale töökoormale näkku vaatav 20 aastat noorem mees jaurab selle ülesande peale, nagu oleks tegelikult temast 20 aastat vanem, on ise aga kaheksa venna seas ainus tütar. Tema ema ilmale toodud lastest kuus on lahkunud – õieti vaiksena tulnud. Kaks venda ja Elena jäid.
„Minu tilluke tragi ema tahtis üle kõige saada mind, tüdrukut. Ta oli veel lühemgi kui mina – tohutu rinnapartiiga ja vastupandamatult elurõõmus. Lootuses järgmiseks elus laps sünnitada, vahetas ta teadlikult isasid – kasvõi keelatud suhetest, sisetunde järgi, häid tavasid trotsides valis ja sünnitas. Rändas taeva tahtel mööda Kasahstani ja Gruusiat, minu õnneks tuli oma viljakalt ja dramaatiliselt ümbermaailmareisilt siiski tagasi Tallinna – minul on siin olnud oma ühiskond,“ on Leena tänulik. „Küll aga on mu ühel kahest elavast vennast vastupandamatu mustlastetõmme – kahe erineva mustlannaga on end sidunud… Mu tütar Vikulja on kaunis ja andekas. Olin jahmunud, kui ta kokaks õppis – siis sain aru, et see on õige otsus, iga oskus kulub ära. Töötanud on ta mitmetel rasketel ja kaunitel, tasuvatel ja armetutel aladel – kõik need proovimised on olnud nii Viktoriale kui mulle tänuväärne elukool.
Kõik mustrid on ümberringi muutumises. Mida karmimatest protsessidest inimesed läbi tulevad, seda kiiremini mustrid muutuvad. Kohati on tunne, otsekui põrgu oleks lahti – maskid langevad, kenad inimesed käituvad koletistena – tohutu lammutamine ja kaos. Ärkajatel ja meistriks tõusjatel sisetunne rokib sajaga, avanemine on ülikiire. Seetõttu tekivad tohutud käärid – mustad ja valged, sikud ja lambad, terad ja sõklad ei leia enam üldse ühist keelt. Neist aegadest läbi tulemine on põnev ja karm. Meiesuguste õnneks leitakse üksteist üles, koos peame neil murrangulistel aegadel vastu.
Kui teil on väga raske, leidke keegi – laps või kallim, loom või taim – ja öelge otsekohe, kogu südamest: Ma armastan sind! Ja ime sünnib – hetkega hakkab kergem.“
Aitäh, Elena, et ma Su leidsin – et me sajandeid teineteise kõrval oleme rännanud – loodan salamisi, et sügisel vallanduv buum ja populaarsus Sind minust liiga kaugeks ülearu kaugele ei vii.