Iga asja peale mihkel

1) pane kirjavahemärgid ja ühenda liitsõnad

Mihkli päev on pea ingel Miikaeli nime päev mida tähistatakse 29 septembril maa usulised pühitsevad seda kasu päevana ning keskkonna Folklore.ee kombel temast minevikus rääkimine on ennatlik.
Iga asja peale mihkel ütleme täiesti soo neutraalselt tegija kohta kellel on käed õiget pidi küljes.
Igal oinal oma mihkli päev on väljend mis sobib hoiatuseks sigatsemise tagaj ärgede eest. Tõsi oinaga on juba üht teist enne mägra mängimist ära juhtunud ta on kastreeritud e kohi isend.
Seltsi mees isas lammaste kastreerimise põhjus on kodu rahu vere pilastuse vältimine ja lamba liha maitse päästmine eriti vängelt tummise kasuka järel maigu eest.
Oinas on munadeta jäär härg oli enne pull kultdist sai orikas ning täkk on nüüd ruun et ta püsiks rahulikult aiste vahel ning oleks märadega koos karja maal peetav. Soome keeles on iga sugune kastraat muide „ori“.
Kasutame sõnu ja väljendeid nii siis kui nad on võõr keelsed kui endis aegsed tähendust mäletamata või teadmata kammits on hobuse taga jalgu ühendav nöör putku paneku vältimiseks 700 aastasest orja ikkest leelotajad ei tea enamasti et see sinane ese hoiab künni härgasid adra ees taltsana.
Kui igal aastal korduva mihkli päeva tuules Mihkleid meenutada siis hr Mutt läheb kaua mängivamasse aja lukku Lennart Meri portreteerimisega romaanis „Rahvusvaheline meri“ pluss teised kallite generatsioonide ja fabianide hiired tuules ning palju lubav iroonia ta enese näo joontes.
Mihkel Raud on ise kaua mängiv nii muusiku saatejuhi kui kolme raudse teosega „Musta pori näkku“ mille külvatud loorberitele ei jäänud mees mitte puhkama vaid kohanes ka koolitajaks.
Mihkel Smeljanski kui Kuldse trio haua tagune liige kõnetab vanemat Mihkel Mattisen kesk ealist põlv konda võõr sõnadega Jam, Push Up, Eurovision, „La Forza“ et uus saaks alguse ise klassikaline pianist selline.
Klassikuks on omal erilisel kombel kujunenud „Kättemaksukontori“ stsenarist Mihkel Ulman ning dr Mihkel Zilmer kelle loodud on maa rahva hümn „Tuhanded külad, tuhanded talud“.
Igale oma kellele toob nostalgilise kana naha Michael Jackson kellele vana kooli stiili poole sajandi vanune Michael Buble. Kes meenutab 55 aastast Michael Schumacherit ning keda vapustab fakt et Michael Douglas on sündinud 25 septembril 1944. Kui meie hurmav iidol härra Basic Instinct on 80 aastane kui vanad me ise oleme? Olgem eatud veatud.
Pikka iga ja väge jääradele ja Jääradele hoidke oma paaris elundeid et ei juhtuks oina mihkli päev.

2) vasta alljärgneva teksti lõpus olevatele küsimustele – täislausega ja kirjavigadeta!

Mihklipäev oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppes 19. sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping – karjane sai kooli minna. Samuti lõppesid mihklipäevaga kevadel jüripäeva ajal kaubeldud teenijate ehk suviliste lepingud. Seesugusena on ta olnud pikka aega vastandpäev maarja- ja jüripäevale, millal algasid karjatamised ja hooajatööd. Üldiselt oligi ju tegemist päevaga, millal lõppes valge ja soe suveaeg. Mihklipäevast alustati talviste tähtpäevade arvestamist (mihklist kuus marti, mardist kaks katri, kadrist neli jõulu).
Ometi polnud karjast vabanemine üheselt määratud, vaid tihti püüti karjust hoida kinni esimese lumeni. Nii ongi mihklipäeval püütud lund nõiduda. Kui karjast muidu lahti ei saanud, siis on Lõuna-Eesti karjus vedanud mihklipäeval valget oinast vastupäeva ümber kivi – siis hakkavat lumi sadama ja karjane pääseb vabaks.
Tänapäeval, kui mihklipäeva kombestik on kadunud ja selle tähistamine jäänud minevikku, tunneme seda päeva vanapärase ütluse “igal oinal oma mihklipäev” kaudu, mida lausutakse sageli siis, kui kedagi on tabanud suurem äpardus, karistus või töö. Veel 20. sajandi alguses oli ütlusel üsna konkreetne sisu, sest mihklipäevaks tapeti lammas ja valmistati õlut. Õlut on 19. sajandil ohvriannina maale, lihakeetmisvahtu laudaseintele visatud. Sellised ohvrid pidid tagama lambaõnne tulevaseks aastaks.
Üheks oluliseks ohvriloomaks on olnud veel kukk, kelle vere piserdamisest talliseintele on loodetud hobuseõnne. Ka on kana- ja kukeliha olnud hingedeajal hingedele viidavaks toiduks.
Päevale andis ilmet mihklilaat – oluline kokkusaamis- ja meelelahutuspaik, kus joodi liiku, vaadati uusi kaupu ja laadanalju. Mihklilaatu peetakse tänapäevalgi, eriti muuseumide õhutusel, ka koolides ning lasteaedades. Noorrahvas on veel teinud mihklituld ja kogunenud lõkke äärde või mõnda tallu tantsima ja pidutsema.
Peipsi-äärsetes ja Setumaa külades kestsid pühad kolm päeva: käidi sugulastel külas ja pidutseti.
Mihklipäeva kommete hulka kuulus ka Mihklite ülestõstmine.
Looduses kapsas veel kasvab, sääsed aga hakkavad magama jääma.
Suurema püha puhul valmistati tunnustoidu ehk lambaliharoogade (kõikvõimalikud lambalihast ja -verest valmistatud toidud: lambapraad, -supp, käkid) kõrval värsket leiba-saia, kooke ja muud. Oli ju ka algamas hingedeaeg esivanemate koju ootamise ja kostitamisega. Küpsetati naereid ja kaalikaid. Joogiks oli õlu. Kuna oli püha, siis tööd ei tehtud, otseseid keelde polnud.
Peaingel Miikaeli nimepäev. Miikael, püha Miikael on Uue Testamendi tegelane, kelle võim oli nii suur, et ta võis isegi põrgust hingi päästa.
Miikaeli kultus sai alguse idapoolsetes maades, kus ta oli haigete kaitsja. Võimas ilmutus 5. sajandil Gargano mäel Itaalias aitas Miikaeli kultust läände levitada. 29. septembri pidustused tähistavad talle pühendatud kiriku pühitsemist Rooma lähistel. Walesis saavutas ta suure populaarsuse 10.-11. sajandil, Inglismaal keskaja lõpuks – talle on pühendatud 686 kirikut.
Kunstis kujutatakse teda vähemalt kahel viisil: kas lohet tapmas või hingede kaalujana kas viimselpäeval või lihtsalt mingil muul puhul. Teine kujutamisviis on tänapäeval vähem tuntud, kuid oli keskaegses kunstis tavaline.
Kuulsaim temaga seotud kabel Euroopas on Mont-Saint-Michelis, Normandias, kus varasema ilmutuse kohale rajati 10. sajandil benediktiini klooster.
Temaga seotud tähtpäevadest suurim on 29. september, mida nimetatakse ka püha Miikaeli ja kõigi inglite päevaks; alates 1696. aastast on Rooma kirikukalendris see päev pühendatud ka Gabrielile ja Raafaelile. Kohalikud pidustused tema ilmumise mälestuseks toimuvad Gargano mäel ja Mont-Saint-Michelis 8. mail ja 16. oktoobril.
Inglased näiteks söövad mihklihane juba umbes 1500. aastast alates. Legendi järgi tehtavat nii Võitmatu Armaada suure võidu auks. Muidu on seal rendimaksmise päev.
Paljudel rahvastel on kindla tähtpäeva või mingi kriisiga seotud vereohvrid – ohvriloomaks on kindel loomaliik, konkreetne loom valitakse välja liisuga või mingite omaduste tõttu. Näiteks ohverdavad põhjarahvad handid valge põdra oma taevajumalale Numi Toorumile, Uurali mäestiku lähedal elavad udmurdid valivad ohvrilooma püha tähenduse järgi. Inglastel on tänini säilinud tava ühiselt küpsetada lihavõtteks härjaliha.
Kriisiolukorras ohverdamisest on eestlastel teateid 17. sajandist, mil paganlik papp seletas põuda asjaoluga, et pühale Võhandu jõele ehitatud veski on vihastanud jõehaldjat sedavõrd, et see ei lase vihma sadada. Haldja lepitamiseks lõhuti veskitamm ja ohverdati loitsu saatel talle härg. Ohvriloom oli haldjale meelepärane, sest rituaali järel hakkas vihma sadama. Kogu rituaali ja loitsukatke kirjutas üles pastor Gutslaff, kellele sedalaadi riituse läbiviimine ei meeldinud. Tänu üleskirjutusele on ka kerge tõdeda, et veel 19. sajandil, paarsada aastat hiljem, on asunduse-eestlased samasuguse loitsuga pöördunud piksehaldja poole. Kuigi neil oli loitsimispäevaks hoopis toomapäev ja kriisiriituse asemel tegemist tavakohase piksekahju ennetamise riitusega.
Hoopis tavalisem ohvriloom on olnud lammas: lambatapp ja -liha söömine kuulub väga kindlate pühade juurde: annepäev 26. 07, olevipäev 29. 07, lauritsapäev 10. 08, pärtlipäev 24. 08 ja mihklipäev 29. 09. Veel on lambaohver kuulunud hingedeaega, samuti sellise olulise lõpetamisriituse nagu lõikuspüha juurde. Kuigi avalikke ohverdamisi ja ohvririitusi ei ole eestlased viimastel sajanditel toimetanud, on iga talu viisipäraselt omaette lamba ohverdanud. Niisiis kuulus lambaohver kokku oluliste suviste majandustähistega nagu lõikuspüha ja suveperioodi lõpetamine. Ka kuulus see lammaste edenemisega seotud annepäeva ja piksega seotud tähtpäevade lauritsapäeva, pärtlipäeva ja olevipäeva juurde.
Kana ja kukk ohvriloomana (mõnikord on olnud oluline just kuke tapmine, enamasti aga siiski piirangud puudusid ja ohverdati kana) on kuulunud jüripäeva ja mihklipäeva juurde. Neist esimene alustas suveperioodi ja teine lõpetas selle. Ühtaegu oli jüripäeval tegemist olulise metsa ja metsloomade mõju tõrjumise ja kariloomade kaitsega, mihklipäeval aga karjatamise lõpu ja tõrjevahekorra lõpetamisega. Lisaks sellele kuulus ohver hingedeaja ehk esivanemate mälestamise, samuti sügiseste tähtpäevade mardi- ja kadripäeva juurde, mis mõlemad on seotud kujutlusega hingedest ja nende naasmisest. Kuke- ja kanaohver edendas hobuseid.
Oluline osa oli neil aga sellistes siirderiitustes nagu ristsed (titevaatamisel viidi keedukana ja titepudru), pulmad (elu edenemiseks löödi mustal kukel pea maha) ja matused (ohverdati kana; muidugi ka muid suuremaid loomi).
Kukk on osanud kurje vaime näha, mistõttu tema võõriku käitumise (kana moodi häälitsemine) järgi on arvatud, et ta näeb kuradit. Kurja tõrjumine on ka kiriku tornikuke ülesanne. Paljudes rahvajuttudes kirjeldatakse kurivaimudega kimbus olemist, mille lõpetab kukelaul – see märgib pimeduse elukate võimu lõppu ja paneb nad kiiresti oma valdustesse põgenema.
Kana käituminegi on ennustanud õnnetusi ja surma (kuke moodi kiremine, õled sabasulgede vahel). On ka usutud, et kana juhatab inimese hingele teises ilmas teed.
Mõlemad kodulinnud kuuluvad ka mütoloogiasse: taevakuke kiremine peletab deemoneid, taevakana munad veerevad päikese või tähtedena üle taeva.
Www.folklore.ee
*
Kes on peaingel Miikael? Piibli vastus
Miikael, mõnes religioonis nimetatud pühaks Miikaeliks, on tõenäoliselt Jeesuse nimi enne ja pärast maapealset elu.a Miikael vaidles Saatanaga pärast Moosese surma ja aitas ühel inglil tuua prohvet Taanielile Jumala sõnumit. (Taaniel 10:13, 21; Juuda 9.) Miikael tegutseb kooskõlas oma nime tähendusega „Kes on nagu Jumal?”, kaitstes Jumala ülemvõimu ning võideldes tema vaenlaste vastu. (Taaniel 12:1; Ilmutus 12:7.)
Mõtle, miks on mõistlik arvata, et Jeesus on peaingel Miikael.
Miikael on peaingel. (Juuda 9.) Sõna „peaingel” esineb ainult kahes piiblisalmis. Mõlemal juhul on sõna ainsuses, millest võib järeldada, et sellist tiitlit kannab ainult üks ingel. Üks neist salmidest ütleb, et ülesäratatud isand Jeesus „tuleb taevast alla peaingli käskiva hüüuga”. (1. Tessalooniklastele 4:16.) Jeesusel on peaingli hääl, kuna tema ongi peaingel Miikael.
Miikael juhib inglite armeed. „Miikael ja tema inglid sõdisid lohega” ehk Saatanaga. (Ilmutus 12:7.) Miikaelil on vaimumaailmas suur võim, sest teda on nimetatud „üheks tähtsamaks vürstiks” ja „suureks vürstiks”. (Taaniel 10:13, 21; 12:1.) See tiitel esitab Miikaeli „inglivägede ülemjuhatajana”, nagu ütleb uue testamendi õpetlane David E. Aune.
Piibel mainib veel vaid ühe isiku nime, kellel on võim inglivägede üle. See kirjeldab, kuidas „meie isand Jeesus ilmub taevast oma vägevate inglitega leegitsevas tules ja maksab kätte”. (2. Tessalooniklastele 1:7, 8; Matteuse 16:27.) Jeesus „läks taevasse … ning temale on allutatud inglid, võimud ja väed”. (1. Peetruse 3:21, 22.) Jumalast poleks mõistlik seada pühade inglite juhtidena omavahel võistlema Jeesust ja Miikaeli. Pigem on mõistlik järeldada, et nimed Jeesus ja Miikael viitavad ühele ja samale isikule.
Miikael tõuseb enneolematul hädaajal. (Taaniel 12:1.) Taanieli raamatus käib verb „tõuseb” sageli mõne kuninga kohta, kes alustab mingit erilist tegevust. (Taaniel 11:2–4, 21.) Jeesus Kristus, keda kutsutakse ka „Jumala Sõnaks” asub kuningate kuningana hävitama Jumala vaenlasi ja kaitsma Jumala rahvast. (Ilmutus 19:11–16.) Ta teeb seda suure viletsuse ajal, „mille sarnast pole olnud maailma algusest”. (Matteuse 24:21, 42.)

1. Tuleta teksti abiga meelde, millised on Mihkli nimega seotud väljendid meie kultuuriruumis!
2. Loetle olulisemad mihklipäeva tavad – millised neist on tänapäeval järgitavad?
3. Refereeri, kes on peaingel Miikael – milliseid fakte iga haritud inimene teadma peaks?
4. Nõustu või vaidle – kuidas suhtuda hüpoteesisse, et Jeesus on kehastunud Miikael – kas ja kes ja kus on sel juhul teised peainglid?
5. Loetle teksti põhjal ja iseenese teadmiste alusel Mihkli-nimelisi meie kultuuripildil.
6. Loetle Mihkleid – Michael – maailma kultuuris.
7. Mihklid Sinu elus – jutusta oma elu olulistest Mihklitest – täislausega ja vigadeta palun!