21. veebruar 2024
Kas ma Eestit unes nägin?
Arseniy Tsyro
1895 aastal kirjutas Juhan Liiv tema 160 sünni aasta päev on tänavu
Kas ma Eestit unes nägin?
Nägin lained laevu täis,
nägin viljarikast randa,
merehõlm ta ümber käis.
Ei see polnud mitte unes!
Ilmsi tuli kujutus.
Oli vaev mul, oli valu,
kuni tuli kahvatus.
Tõusku, tõusku valuvägi
surmaorust ülesse, –
teed ta otsib, elujõgi,
kuni jõuab merele.
Otse kui une näos sain mina 2024 aastal auto juhi loa eksamilt esimese korraga läbi täpselt samal päeval kui õpetajate streigi ümber keevate kirgede varjus võeti vastu auto maksu seadus. Ma ei oska veel öelda kas see oli hea või halb une nägu aga õppisin sel päeval palju.
Läksin eksamile eel arvamusega nii paljud tuttavad ja ka oma vana ema olid rääkinud et ametnikud kukutavad sihilikult läbi et inimesed peaksid uuesti riigi lõivu ja eksami tasu maksma. Tegelikkuses sain pool tundi pärast roolis higistamist teada et… Ära tegin!
Minu põlv kond on sündinud üht aegu nii eel arvamuste kui enesest mõistetavuse ajastul kõik kärisebki nagu une näos halvas või heas? Veel ei tea. Tundub et Eesti ise seisvus kuhu sündisin ei ole enam enesest mõistetav. Eel arvamus rahvast kaugenenud riigi juhtide ja ametnike suhtes samas süveneb iga hetkega.
Kõik küsivad ümber ringi nagu Juhan Liiv üle eelmisel sajandil Kas ma Eestit unes nägin?
Olenemata rahvusest ja vanusest tõdevad inimesed siin kärisevate seoste ja sidemetega väikesel vapral maal et praeguses maa ilmas ei ole tegelikult keegi meist ei füüsiliselt ega vaimselt ühegi maaga seotud. Õnneks sest kui ajad ja asjad hulluks lähevad saab põgeneda.
Praegu väidavad mehed küll et astuvad riigi kaitseks ründajale vastu aga naised lapsed on ju vaja päästa kaks aastat tagasi nägime kui kiiresti ja kohutavalt Ukrainas kõik juhtus.
Ema isa ja vana ema on mulle jutustanud kui keeruline oli raudse ees riide nõu kogude okupatsiooni ajal põgeneda nagu eriti halvas une näos ei saanud isegi reisida. Mina olen oma 18 aastase elu jooksul igas ilma kaares reisinud ja tervist parandanud ning õppinud tänu sellele kodu igatsust ja alati koju tagasi tulemist.
Vanemad on mulle rääkinud ka kui keeruline oli nõuka ajal autot kui liikumis vahendit omada oldi järje korras ostmiseks oli vaja luba ja hind oli paljude aastate palk. Näete kuhu me autode kui enesest mõistetavate masinatega oleme tänaseks jõudnud.
Jällegi enesest mõistetavalt nii et kooli programm ja president peavad meelde tuletama kui kitsastes tingimustes unistas ja kannatas raske meelsuse all Juhan Liiv kui seda metsa ees ei oleks… Vaatas metsa tagusele Peipsi järvele ja püüdis õrna hingelise kurva meelse kaunis hingena ennast teostada Käisin linnas lume sadu tööd ei leidnud kusagilt…
Tartust jalgsi tagasi kirjutas Varju ning meie oleme sisusse sügavamalt süüvimata pähe õppinud Must lagi on meie toal ja meie ajal ka. Neist kujundeist päriselt aru saama õpetas COVID-19. Me kogesime omal nahal mis tunne on lõksus olla.
Minagi hakkasin kohustuslikku kirjandust klassikalisi muusikuid ja kunstnikke täiesti teise pilguga nägema nad ei pääsenud oma kodu külast mitte kuhugi. Lõksus.
Tänasel päeval on meie riik otse kui lõksus.
Me kuuleme iga päev et meedikutele-teadusele-õpetajatele-päästjatele pole raha mujal kui üks teise taskutes. Teadlaselt õpetajale meedikult päästjale vaesuse ümber jagamise jutt on nagu halb une nägu. Selles une näolises lõksus on riigi eel arve nagu Vana Testamendi Moosese käsu lauad kivisse raiutud ja surmani kehtivad. Istun just 18 aastaseks saanuna auto rooli ja asun teele mõtiskledes ei saa ju lõpmatuseni need seadused kehtida mis on riigi hea olule nüüd juba eksistentsile ohtlikud ja kahjulikud.
Teate et une nägusid saab juhtida? Mina juhin õudus une näo heaks. Hea une nägu toob uue seadus andluse mille kulu read on rasketes oludes jagatavad lausa ime väel on kriiside puhul võimalik järjest juurde palgatavate ametnike raha suunata hoopis rahvale. Rahvas tuleb lõpuks ometi välja hüpnoosist ei saa-ei ole-ei tule.
Ulmeline aja lugu kinnitab et varasematel ajastutel on siinsed inimesed just sel hetkel kui on viimseni maasse taotud võlu väel end vabaks rabelenud nagu muinas jutuline Fööniks. Olles läbinud koolis kõik Maarja maast üle käinud sõjad ja taudid ning nende järel tuhast tõusmised usun mina siinse rahva õieti rahvaste taas ärkamist.
Oi unistustest pole mõistlik auto roolis mõelda. Nii moodi läbitakse mitu kümmend kilo meetrit unelmates ning küsitakse pärast nagu meie rahvas praegu üheksa kuud pärast Riigikogu valimisi Kes roolis oli? Kus mina rahvas seni olin kuni minule täiesti ohtlikul ja vaenulikul suunal sõideti?
Ongi hea et paljud teed on auklikud auto juhid peavad kogu tähele panu teel püsimisele suunama ja teadvel olema.
Kuhu mina siin une näolisel must valgel talvisel maa ilma veerekesel teel olen? Üle maa põues peibutava fosforiidi veel alles olevate metsade tuule generaatorite alt pea linna poole sõidan. Olen otsustanud pärast gümnaasiumi TalTechi astuda.
Loodan kogu hingest et Eesti ei osutu järsku une näoks. Või mitmeks une näoks mida ei ole võimalik oma vahel ühitada. Venelaste ja eestlaste haritlaste ja töö rahva loov isiksuste ja sõja põgenike Euroopa Liidu ja NATO une näod ei kipu ilmsi mitte üheski aspektis kokku sobima.
Õigus inimene saab tegelikult oma une nägusid juhtida nii et neis sündiv on suurem kui unistus. Mina loon une näos sellise muinas maa mis on nii vägev et läheb ärgates täide ka.
Mina keeran oma Eestit unes nähes puhta lehe. Minu põlv konnast kasvavad uued rahva juhid tänu meile tekib loogiline majandus õiglaselt õnnelik loomine jagamine.
Minu une Eesti lõpetab asjatu naabri õrritamise sest minu juhitud une näos ei ole Eesti NATO polügoon ega sõja mängu asi.
Eesti mida unes ette näen on imeline põlis metsade puhta looduse mage vett ja elu tulvil rabade klaari õhu ning rahulike inimeste riik kõrvuti metsloomade lindude kaladega.
Nagu ränd linnud nii ka inimesed tulevad minu unistuste Eestisse alati tagasi.
See arukas tugev külluslik maa on nagu rahvus park kus igas külas ja talus elavad ja armastavad inimesed.
Sina ka. Jah sina kes sa praegu Mallorka ja Kreeta kinnis vara lehtel ja töö kuulutustes rändad palun ärka koos minuga! Vaata see siin on Eestimaa anname talle veel ühe võimaluse.
Tänan et koos minuga siia jääd.