01. september 2023
Liisi Redlich: „Ühest piisab!“
Enesekaitse on eluoluliselt kaunis kunst, mis on põimunud teiste enese ja maailma valdamise oskustega. Taipoksi treener Liisi Redlich kinnitab, et hingeline ja füüsiline kaitse on teineteisega nii sügavalt seotud, et märgid kaitsevõimest ilmuvad inimese olekusse üsna kohe.
„Minu enese lugu on lausa masendavalt tavaline: mul oli saiko-peika, kes tuli mulle kallale. Erinevalt tuhandetest – tegelikult miljonitest naistest – kes sellest vaikivad ja edasi kannatavad, piisas mulle ühest korrast.
Kinnitan ja kordan: ühest piisab!
Kuna mu huvikaaslaste seas võitluskunstide alal on rohkesti politseinikke ja teisi nõrgemate eest seisvaid inimesi, tean – me ei kujuta ette, mis suletud uste taga tegelikult toimub. Olgu see äärelinna üürikorter või mitmekorruseline merevaatega villa – vägivald oskab igale poole pesa teha,“ teab Liisi. „Vägivald on samas üleloomulikult halvav kombo vaimsest ja füüsilisest valust.
Naine, kelle süda ja naiselikkus saab peksa, laseb end ära veenda, et tal ei ole kuhugi minna. Kannatab – pahatihti koos lapsega – ilma et oleks vaja kannatada. Tegelikult on alati sugulasi-sõpru, kelle juurde minna ning rahalise sõltumise puhul on samuti kindlalt amet, millega ennast elatama hakata.
Olen näinud, et lõpuks ometi lahti hüpanud naised imestavad tagantjärel ka ise, kui arutult uskusid, et nad ei saa ilma vääritu vägivaldurita hakkama.“
Liisi valis enesekaitseks ning hiljem elukutseks kujunenud võitluskunstiks taipoksi. Karate tundus talle liialt nurgeline – taipoks ühendas sujuva voolava liikumise ja oskuse oma väikesele kasvule vaatamata suunata suure mehe enese jõud talle tagasi. Täna õnnelikus abielus kahe lapse kaunis ema tunnistab, et kui pärast treeningute alustamist saiko-peika taas ründas, lõpetas too ise EMOs.
Üks kord…
„Olen valmis kogu elu treenima, et oma lähedsi kaitsta. Kui kasvõi üks inimene saab tänu sellele säästetud, olen asja eest treeninud,“ on Liisi filosoofia. „Meie 11aastane klubi Rapla Muay Thay alustas 2012. aasta detsembris, kui me kõik Mayade maailmalõppu ootasime.
Lõpp osutus alguseks. Kurgjärve laagrisse koos teiste klubidega kogunedes pidin vastama üleolevate meeste küsimusele, milleks naised-krt kaklema õpivad. Aga selleks, et keegi meie ega meie lastega üldse kaklema ei kipukski. Jõudsime arusaamisele, et treenitud temakese ümber tekib juba iseenesest ründeid tõrjuv vägivallatuse väli, nii et ei tuldagi tüli norima,“ on kogenud kehalise kasvatuse õpetaja, kes on praegu omal alal magistrantuuris.
Liisi on ka inimeseõpetuse õpetaja, olnud klassijuhataja ning õpib lisaks Kehtna KHKs toitlustust, et lisada ka see kaunis kunst oma terviklikku paketti.
„Inimene peab olema lapsest saadik terviklik. Me kõik oleme enese-paketid: eneseväljendus, eneseteostus, enesekaitse, enesekehtestamine.
Tants ja võitlus võiksid terviklikus inimeses olla kõrvuti maalimise ja muusikaga. Igas olukorras hakkama saamiseks vajalik ratsutamine ja purjetamine pole mingi snoobide hobi, vaid sama oluline oskustepagas nagu nii füüsiline kui kontaktivaba kaitse,“ loetleb Liisi, kes oma paketti ka toidukultuuri ja -kunstiga täiustab.
Lapsed on Rapla Muay Thai Gym’i teretulnud 7aastastena. Alustatakse parkuurist, mis õpetab kogu keha kõiki lihaseid tunnetama ja koordineerima ning keskenduma.
Veab neil maimukestel, kelle lasteaias on judo- või iluvõimlemise treeningud. Näiteks tänane must vöö judos ja mitu meistritiitlit MMA-s, Richard Murutar alustas lasteaias.
Kunstnik Sirje Joala aka Sirla Cool oli omakorda Richardi õpilane, kes võttis suuna jiu-jidsule ning on Alistamise Akadeemia liidrina reeglipärane kõigilt tšempionaadidelt medali kojutooja. Kui väikesele Rixule Taist kingituseks värvilised poksipüksid toodi, teatas ta: sellega hakkab tegelema minu väike õde. Nii läkski.
„Kellele kung fu, kellele capoeira – igaüks tunneb oma ala kohe ära, nagu mina taipoksi. Meie mitmekesistuvas rahvaste paabelis ja kirjus kultuuriruumis on konfliktide tekkimine lihtsam kui varasemastes Eesti väikelinnades. Seda enam, et inimestel on värsked pandeemia- ja sõjatraumad ning närvid ära kulutatud,“ sõnastab Liisi. „Mida enam kunste inimene valdab, seda jõulisemalt see tema olekus kajastub ning seda vähem on tõenäoline, et tal üldse tülisid tuleb. Kõigepealt lõpetab treenitud inimene ise kaklemise. Seejärel jäävad sõjad servi seisma juba võitlusvaldaja ruumi sisenedes. Oskustega kaasneb rahu ja tasakaal.“