23. juuni 2023
Ohvritalle nekroloog e reekviem Ohvritallis
Helget vaba tõusu, Rauno! Sina tegid valiku – minu eest ka. Sina, minu tütre sõprade kursusevend ja kamraad, valisid meie Kehtna KHK lõpetamise pööriöölt koju sõita, ehkki sõbrad keelasid ja keelitasid. Mina Sinu sõprade õpetajana valin 2023. aasta sügise esimeseks teemaks reekviemi.
Eestimaailm on nii väike, et kõik on kõigi ja kõigega avali südami tuntavas ühenduses. Rapla rabademaal on omakorda niimoodi: mis juhtub ühega, puudutab kõiki. Keegi ei jää puutumata. Kui ühe ohvritalle tekitatud vapustus tuhmub, ohverdatakse järgmine. Oh et seda enam vaja ei oleks…
Elas kord poiss, kes saaks peagi 33aastaseks, kui ta poleks mõne aasta eest oma BMWga Kehtnas puusse pannud. Päev varem sõitis ta autoderivist kahesajase tulekuga mööda – minu pisikesele Renault’le otse fronti. Kuna mul olid Twingos kaasas lutitamist vajav lambatall Lamborghini ja lutikutsikas Chick, oli kolmekordne kaitse peal. Keegi käskis ning mina rühkisin külma närvi säilitades otse nii, nagu nõutud. Bemm küttis meist paremalt täie pasaga mööda – oli lastekaitsepäev – järgmisel ööl juhtus siiski see, mis juhtuma pidi. Kõigi ja kõige tükid Kehtnat-pidi laiali tänini.
Kõigel on hind. Statistika on kellelegi reaalsus. Meile. Sinu sõge sooritus, Rauno, seadis joonde Su hõimlaste suhted. Sinu auks mälestusdefilee korraldanud HEPA Tiks – tanklas hilisõhtuti koos parkivad ja driftivad djuudid ning nende pruudid – oli šokis. Iga bemmivend mõtles: „Mina nii ei tee. Mina sõidan paremini. Mina olen…“
Sina näitasid algosadeks laotatud masina juppe laiali laotades, mida mehhaanikud ametikoolis mõnevõrra teoreetilisemalt õpivad. Sulle toodi 95 küünalt ohvrikivi juurde, mille ümbert legoks lennanud bemari alles hiljem keegi ära viis või on need seal tänagi alles.
Senistest sootuks erinev on praegune generatsioon, kelle parimate aastate ajal jääb rabatud Raplamaa ilmselt sootuks. Võime olla rabatud, et paarikümneaastaseid mehepoegi 21. sajandil kive veeretama ja teekattematerjali laiali vedama kutsuda ei sobi.
„See oleks täielik šeim, täiega sakkiv feim,“ väidavad beibed, kelle silmad on leinast juba veetud. Millegi tõelise tegemine olnuks võimalus mitte SEDA teha.
Ohvrikiviks saanud hiidrahnu tagune plats on rentnikele saadaval. Kui Murutar oleks Sõõrumaa, rajaks ta sinna selle suve pop-up-pleissi. „Ohvritall“ oleks nimi ning kooskäimise paviljon rajaks vähima võimaluse, et noored meeletut ohvrit meelest ei laseks ning teiste hulka tulev meeleheitja ennast üksildases masekas maha ei laseks.
Kõik teed soovad sinna. Teed juues loobutaks variandist liiga vara minna. Ent HEPA Tiks kinnitab: „Me tiksuksime ikka oma kohas, isegi kui mõni järgmine ei jõua sealt kõrgesse ikka – teame isegi.“
Lootusetute missioonide vältimiseks polegi ma miljokas-Sõõrukas, vaid õpetajapreili. Mulle on inspiratsioon ja ime riigilt palka saada ning võimalus kodus mõnuga ise oma palki tõsta – see mind üldse tühjaks ei ime. Aga poisid seal tiksumas… olgu hoitud.
„Naine õmbleb maja“, „Loomad lausujad“ ja „Contra Mortem“ on mu järgmised raamatud. Koolivaheaegadel kirjutan, kui Jumal lubab. Ohvritalle-talli naiivse projekti perssekeeramisest oleme seega säästetud. Ent mitte keegi ei saa olla tahtevastaselt päästetud. Kes end ise ei aita, valib sedasi. Elu läheb alati edasi ka siis, kui valu on vali ega mahu südame aita. Peaasi: vali! Täiega mööda saab lasta vaid see, kes üldse ei lase.
Sihi ja proovi oma seekordse inkarnatsiooni, kehastumise kullaproovi!
On üks kunagine kvaliteetseriaal „Ühe otsa pilet“, mille tunnusmeloodias tsiteerib Hendrik Sal-Saller Artur Alliksaart: „Pole paremaid aegu kui on nüüd ja siin… Iga hetk on kordumatu, tähtedesse kirjutatud… Sa ju tead.“
Sina, Rauno, tead nüüd meist paremini, kuidas keha maha jätmine sünnib. Selleks korraks sai ületatud uudisekünnis. Puhkad – ja tuled taas. Las see olla Tõde ning saagu nii!
Smilers:
„Ühe otsa pilet“:
https://play.tv3.ee/series/uheotsapilet,serial-1024190
Tasuline versioon https://go3.tv/series/uheotsapilet,serial-1024190