29. jaanuar 2023
Küünlad pühadele õdedele Tartu rahu mälestuseks
1) loe tekstid, vasta nende lõpus olevatele küsimustele 2) toimeta robottõlge
Ehkki iga päev on püha, on mõnel kalendripäeval mitu püha. 2. veebruar on eestlaste rahvakalendris küünlapäev ehk naiste püha.
Tsiteerigem www.folklore.ee – d:
„Küünlapäev, 2. veebruar (Lääne-Eestis nimetati seda pudrupäevaks), oli minevikus üks olulisemaid südatalve tähtpäevi. Sel päeval keedeti rituaalseid toite, nagu tanguputru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad küünlapäeval tehtud küünlad heledalt.
Selle päevaga lõppes kesktalve periood ja lõppesid ulatuslikud pühadki. Algas kevade ootus ja ettevalmistus uueks tööajaks. Saartel, Lääne-Eestis ja paiguti ka põhja aladel nimetati küünlapäeva viimaseks jõulupühaks. Saaremaal ja Läänemaal hoiti jõuluõllest üks ankur küünlapäevaks, ühtlasi söödi ka jõulutoite, kas jõulust ülejäänuid või jõulutoitude sarnaseid. Kohati toodi õledki tuppa.
Naiste püha on levinud Läänemaal, ka Harjumaal (Risti, Rapla, Kose khk), Paide, Sangaste khk. Tavaliselt oli mokalaat teenijate kauplemine kõrtsis. Naiste püha osas on küünlapäeval sarnasust vastlapäevaga.“
Naised läksid sel päeval meeste asemel kõrtsi ning mehed tegid nende eest kodus nn naiste tööd ära. Ent nii kõrtsi kui teistesse taludesse mokalaata pidama minnes olid nad ka seal asja pärast: uueks hooajaks töökäsi otsisid, leidsid ja kauplesid.
Kui meie jaoks on küünla kahemõttelise tähenduse allikas eelkõige filmi „Viimne reliikvia“ stseen küünaldest pühadele õdedele, siis rahvusvahelist publikut kõnetab pigem teos „Lõputu küünlapäev“, mida kaasa kogedes võib aimata, kui õudne on igavesti igal hommikul 2. veebruaril ärgata, ilma et ühelgi meetodil isegi surra saaks.
Küünlaid seostame talviste pühade, kiriku ja kalmistuga. Esoteerika kauplustes ja kodudes on käsitööküünlad üsna tavaline toode. Soomeugri rahvastest kõige täpsemalt on pühade küünalde olemust kirjeldatud mordvalaste näitel.
„Igal mordva kogukonnal (keskmiselt 10-30 peret ühest suguvõsast) oli kaks, hilisemal ajal üks omavalmistatud tömpi suhkrupead meenutav vahast hõimuküünal. Varasemal ajal kasutati rohkem nn keremeti ehk palvuseküünalt (mdM keremed’ shtatol – keremet’ ’palvuskoht’). Ersad süütasid oma esiisade küünla (mdE at’an’ shtatol) esimesel lihavõttepühal. Küünal sümboliseeris elu, hõimu ja viljakust. Umbes poole meetri kõrguse küünla keskele seoti tavaliselt valge rätik. Pärast 20-30 minutit kestnud palvust lisati küünlale tema suuruse säilitamiseks vahatükikesi. Hiljuti mehele läinud tüdrukud kinkisid küünlale (st sidusid küünla ümber) valge rätiku.
Kogukonna liikmed hoidsid küünalt kordamööda aastaringselt aidas erilises jalakakoorest tehtud korvis – tuppa toodi see alles enne palvust. Püha küünal süüdati kord aastas palvuspäeval. Muul ajal ei tohtinud teda vaadata ega puudutada. Küünla rahu rikkumine muul ajal võis tõmmata küünla viha süüdlase või ka terve kogukonna peale.
Suur küünlapalvus viidi läbi teisel suvistepühal või esimesel lihavõttepühade järgsel pühapäeval selles majas, kus küünalt hoiti. Mõnes külas tohtisid küünlapalvusel viibida vaid naised. Enne palvust kummardati küünlale kolm korda. Vanem naine alustas palvust teatega, et tavand viiakse läbi küünla auks ning pöördus kogukonna nimel küünla poole palvega anda inimestele tervist, head viljasaaki ja loomade sigivust, samuti kaitsta kodu tulekahjude ja muude õnnetuste eest. Pärast palvuse lõppu kummardasid kohalolijad uuesti ja suudlesid küünalt. Mehed kõrvetasid küünlaleegiga juukseid laubal, naised aga meelekohal.
Palvuse läbiviijale anti raha ja kangatükke. Palvuse juht mässis iga riidetüki mitu korda ümber küünla ja palus iga palvusel osaleja nimel küünlalt erinevaid hüvesid. Pärast palvust kustutati küünal kaljaga ja istuti sööma. Enne loojangut viidi küünal järgmisse majja hoiule. Küünla teise majja viimisel ratsutati kaksiratsa hobuseid kujutavatel ehitud keppidel.
Kepid, millega väravatele koputades inimesi palvusele oli kutsutud, visati jõkke või tiiki. Põhja vajunud keppi peeti halvaks endeks.
Kirikuküünlaid kasutati pulma- ja matusekombestikus ning ravimisel. Kalmistul põletatud küünla tükiga raviti hambavalu. Kaitsmaks kodu tulekahju ja muu õnnetuse eest käidi lihavõttelaupäeva öösel küünla, leiva ja ikooniga kogu maja läbi.“
1. Millised tähtpäevad on 2. veebruaril?
2. Kirjelda küünlapäeva tähistamise traditsioone.
3. Millised privileegid olid – on – sel päeval naistel?
4. Filmide „Viimne reliikvia“ ja „Lõputu küünlapäev“ metafoorid.
5. Küünlariituse traditsioonid mordva ja ersa näitel – võta lühidalt kokku!
Tartu rahu
Loe tekst läbi ja vasta selle lõpus olevatele küsimustele!
Tartu rahu e rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmiti pärast keerulisi läbirääkimisi 2. veebruaril 1920 Tartus. Leping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja ning oli esimeseks suureks saavutuseks noore Eesti riigi välissuhtluses. Leping määras ära Eesti idapiiri ning selles tunnustas Nõukogude Venemaa igaveseks ajaks Eesti Vabariigi iseseisvust. Samuti avas see Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina. Lepingu ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.
Lepingu järgi tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes vabatahtlikult “igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta”. Tartu rahu oli ühtlasi esimene Nõukogude valitsust tunnustanud rahvusvaheline akt. Riikide vahel seati sisse diplomaatilised suhted.
Eesti ja Venemaa piir määrati kindlaks sellisena, et Eestile kuulusid ka Narva-tagused vallad ja Petserimaa. Sellisel kujul püsis piir 1940. aastani.
Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja Venemaa kohustus tagastama Eestist evakueeritud vara ning Eesti sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla.
Rahulepingu järgi oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda. Lepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 000 eestlast (Vabadussõja lõpul oli Venemaal umbes 320 eestlaste asundust või keskust ja umbes 190 000 eestlast).
Eesti poolt kirjutasid rahulepingule alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Julius Seljamaa, Mait Püüman ja kindralmajor Jaan Soots. Venemaa poolt andsid allkirja Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liige Adolf Joffe ja Riigikontrolli Rahvakomissariaadi Kolleegiumi liige Issidor Gukovski.
Eesti rahuleping Nõukogude Venemaaga oli esimene rahvusvaheline akt, kus kasutati sõnaselgelt rahvuse enesemääramise mõistet. Nii Tartu rahuleping kui selle eeskujul sõnastatud lepingud Venemaa ja tema teiste läänenaabritega (Leedu, Läti, Soome ja Poola) kujutasid enesest seetõttu olulist sammu rahvaste enesemääramisõiguse saamisel rahvusvahelise õiguse osaks.
Olgugi et juba enne Tartu rahulepingut olid meil mitmete riikidega diplomaatilised suhted de facto, siis pärast seda sai Eesti ametlikult võtta sisse oma koha rahvusvahelises kogukonnas. Tartu rahulepingu sõlmimine 2. veebruaril 1920 ja Vabadussõja lõpp avas Eestile tee laialdasele rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina.
Kuna 1991. aastal oli Eesti riikliku iseseisvuse veretu taastamine elu ja surma küsimus, tehti laulva revolutsiooni ja fosforiidisõja lõpus mööndusi: Petseri jäi venelastele – nagu jaapanlaste Kuriilid, soomlaste Karjala, sakslaste Köningsberg…
Ukraina vabadussõja lõppedes on aeg maailmakaart õiglaseks, ajaloolisi lepinguid järgivaks korrastada – Krimm Ukrainale eelkõige!
1. Millal, miks ja milliste riikide vahel kehtestati Tartu rahu?
2. Võta lühidalt kokku Eesti omariiklust tagavad ja kinnitavad punktid, millele alla kirjutati.
3. Kuhu kadusid mitmed Tartu rahulepingu punktid ja osa Eesti riigi territooriumist aastal 1991?
„Viimne reliikvia“ – https://www.youtube.com/watch?v=lhpYfg-Yw5A
„Lõputu küünlapäev“ – https://www.youtube.com/watch?v=WBgfuoie9EM
Elton John – „Candle in the wind“ – kirjutatud Marilyn Monroe’le, mängitud printsess Diana matustel kui „Goodbye England’s Rose“ – https://www.youtube.com/watch?v=1o9rLDCfO6o
Hispaania parfüümid kirjanike nimega
Toimeta robottõlge eestikeelseks!
Kõigile meile, kellele kirjandus meeldib, on sageli peaaegu võimatu vältida selliste toodete ostmist, mis küll on raamatud, kuid on nendega väga seotud. Nagu mida me saaksime öelda? Noh, lihtsast ja odavast järjehoidja üles erikollektsioonid, piiratud ja väga kallid meie lemmikraamatud vanad kirjutusmasinad o originaalsed riiulid meie kodu jaoks.
See on juhtum 3 kirjanduslõhnaga toodet mida soovite tänasest saada, soovitame seda selles artiklis. Kõik 3 pole odavad, me juba hoiatasime teid, kuid need on seda väärt … Eriti üks, mida mul on olnud rõõm “nuusutada” ja nii nad seda propageerivad
1 Parfüüm ‘Bibliothèque’
2 Küünal ‘L’oeil du Poète’
3 Küünlad raamatu või teie lemmikautori lõhnaga
Neid on Jane Austeni, ning Edgar Allan Poe, ning Charles Dickens kuni Mark Twain teiste seas … Need on palju odavamad kui eelmised, kuna nad on läheduses USA dollari 21 umbes, aga kuidas lõhnab näiteks Jane Austen? Uudishimu saab! Ma ei tea sinust … Nad on pärit pood paddyvaha, juhul kui soovite neil silma peal hoida.
See allkirja parfüüm Byredo see on kõike muud kui odav. Selle 100 ml pudel maksab 160 eurot umbes, kuid ainult mõne tilga tilgutades jõuab see vana raamatukogu tüüpiliste vanade raamatute olemuseni … Kõige hullem on selle uudise juures mitte ainult selle hind, vaid ka piiratud pakkumine, nii et üle Aeg, see aroom lakkab tegemast.
Neile, kes ei saa seda parfüümi osta, öelge neile, et neil on ka see lõhn sees küünla formaat ja mõnevõrra taskukohasema hinnaga: 55 eurot.
Küünal ‘L’oeil du Poète’
Nad ütlevad, et paljud luuletajad ja teised kirjanikud lasevad end lilleaedades ja terrassidel muusade kätte saada. See küünal sümboliseerib seda: värske ja lillelise lõhnaga, mis müüjate sõnul täidab teid lisaks valgusele ka fantaasia ja algatuse, mille peate kirjutama …Selle alghind on 48 eurot ja teie allkiri on Diptihh.
Mida neist toodetest arvate? Kas te ostaksite midagi?
ÜKS LUGU – Kaidi Karilaid
1) Toimeta tekst! 2) Kirjuta oma isiklikust suhtest küünalde ja elava tulega!
Ühel päeval ütles tikk küünlale:
– Täna ma panen su põlema’
– Oh ei! – ütles küünal. Kas sa ei näe, et kui sa mind põlema paned, on mu päevad loetud
Ära tee nii kurja asja…
– Nii et sa tahad kogu oma elu selliseks jääda? Kõva, külm ja särata?
Küünal vastas tikule :
– Aga kas pead mind põlema panema? See on pagana valus ja kulutab kogu mu jõu- sosistas küünal.
Tikk vastas :
– Sul on täiesti õigus! Aga see on meie missioon.
Sina ja mina oleme loodud seda tegema. See mida tikuna suudan, on liiga vähe. Minu leek on väike ja lühike. Aga kui ma oma leegi sulle edasi annan, täidan oma elu mõtte. Mind loodi just selleks: süüdata põlema. Sina oled juba küünal. Sinu ülesanne on särada. Kogu sinu valu ja energia muudetakse mõneks ajaks valguseks ja soojuseks.
Seda kuuldes vaatas küünal tikku, mis oli juba oma leegi lõpus, ja ütles:
– Palun süüta mind.
Ja nii tekitaski see ilusa leegi.
Nagu küünal, on ka meil vahel vaja läbi elada halbu kogemusi, kogeda vahel valu ja kannatusi, et ilmuks suurepäraseim, et saaksime särada . Ja tõsi on see, et vaikne meri ei tee häid meremehi. Parimad meremehed kasvavad tormistes vetes.
Minu isa oli meremees ja oii kuidas ta armastas kergusega lainetes lennelda oma kalapaadiga.
Nii et kui peate küünlakogemuse läbi elama, pidage meeles, et armastuse levitamine on kütus, mis hoiab meid põlemas. Kui sul pole jõudu olla valgus, otsi Õigluse Allikat, meie igavest allikat!
SA OLED MAAILMA VALGUS!