Suurte tüdrukute laste-poole-pööratud südamed

Kati Saara Vatmann

Naised, kes on oma eneseteostuse ja elukaarega jõudnud tippu, ühinevad klubidesse ning pööravad oma südamed ühiskonna kõige nõrgemate poole, kellest isegi valimiseelsed lubadused ei kõnele. Tallinn Hansa Rotary Klubi ühendab täna 33 daami, kes tegutsevad ega oota, millal suur poliitika noorima-hapraima põlvkonna puudustkogevate lasteni jõuab. Nemad on juba jõudnud. Üks Eesti 16 Rotary klubist korraldas Remnikul juba möödunud suvel Päikeselaagri, mis võib naiste ühistööna osutuda õhukese sotsiaalse kogemuse ja kultuuritaustaga lastele-noortele aknaks tulevikku, mida nende vanemad neile pakkuda ei saa.

Tallinn Hansa Rotary Klubi charterpresident Sirje Kallasvee, kes on ühtlasi Rotary International’ piirkonna 1420  Eesti koordinaator ja Eesti Rotary Keskuse juhataja, kirjeldab ühiskäivitavat jõudu nii: „Meie klubi, nagu kõik ca 34 000 Rotary klubi üle maailma, kohtuvad kindlatel nädalapäevadel ja kellaaegadel kokkulepitud kohas, et vahetada mõtteid ja teadmisi, tugevdada sõprust ja sotsiaalset võrgustikku ning määratleda oma võimalused ühiskonna valupunktide leevendamisel kaasa lüüa. Meil kõigil on midagi anda:  ühtedel tohutult ideid, teistel vaba aega, kolmandatel ainelisi vahendeid. Ühiste mõttetalgute tulemusena oleme oma klubis alustuseks otsustanud oma ressursid kooskõlas ülemaailmse Rotary liikumise põhimõtetega panna teenima  puudustkannatavate laste huve.“

 

Kristel Voltenberg – Eesti advokatuuri kantsler, pressinõukogu ja Lastekaitse Liidu vanematekogu liige, Tallinn Hansa Rotary klubi kogukonnateenistuse juht, on üks elujõust pakatav küpses eas naine, kes on kummagi tiiva alla kogunud puudustkannatavate perede lapsed, lisaks naiste kriisikodu asukad. Abikaasa pidevate töörännete ajal meisterdab Kristel koos Päikeselaagri projektijuhi ja kaasrotariaani Kadri Purje ningteiste innustunutega andunult… krepp-paberist roose, mida 8. märtsi heategevuskontserdil Remniku laagri heaks müüa.

„Inimesed leiavad üksteist õigel eluhetkel üles,“ teab Kristel. „Võime kõrvuti läbi aegade paralleelmaailmades kulgeda, ilma et kohtuksime – ja ühel päeval oleme samasse lainepikkusse küpsenud, et ühist asja ajama hakata. Nii sünnivad Päikeselaagrid, nii võtame hättasattunud oma hoole alla. Naised moodustavad parimasse ikka ja õigeimasse energiasse jõudnult kõikevõitva MEIE.“

 

Parimas eas Eesti piigad

Täna on Tartumaalt pärit Sirje kui Pärnust võrsunud Kristel piisavalt positsioonikad ja kindlustatud, samas nii lihtsad, inimlikud, heatujulised ja loomulikud  ning võimust ja edust rikkumata.  Nad teavad, kui oluline on lapsepõlves oma võimeid proovida ja andeid avastada. Sellepärast püüavad nad ka lastelaagri ühe nädala jooksul  lastele võimalikult palju võimalusi pakkuda – erinevad töötoad, esinemised, võistlused, toredad külalised lisaks.

Kristel ise püüdis juba lapsena võimalikult igas suunas ennast arendada ja teostada. Tema õnneks oli Pärnu 1. – tänane Ühisgümnaasium – ka neil aegadel, mil hästiõppijad pugejateks põlati, „õppimiskallakuga“ kool: „Olin trullakas ja tõhus tüdruk, hästi pikk ka veel – aga nii hullusti seda mulle ei öeldud, et seda praegu mäletaksin. Liiatigi teadsin üsna täpselt, mida kõike ühe korraga ja kordamööda teha ja kogeda tahan. Minu tee on olnud algusest saadik minu, mitte kõrvaliste arvata. Nõudsin end balletiringi – ja mind võetigi vastu! Olin nii painduv, et minu peal oli hea teistele tüdrukutele ette näidata, kuidas peab. Hiljem tuli klaver, mille ema kasinatele võimalustele vaatamata jupikaupa tasudes koju tõi. Mul oli väga hea klaveriõpetaja, aga oli ka pisaraid, kui pidin üksinda noodist ette laulma. Paari aasta eest ostsin ise enam kui 100-aastase klaveri ja tuletan tasakesi meelde, kuidas helid tekivad. Mehele veel ette mängida ei tihka.“

Naine, kes mõistab, kui paljust jäävad puudustkannatavate perede lapsed lisaks elementaarsete vajaduste katmisele ilma, oli üks nendest, kes sõudepaadiga Pärnu jõel sõudis. Ning edasi sõudis end Tammistesse välja – harrastas seal vibusporti, nagu paljudele täpse käe ja silmaga kuurortlinlastele kombeks. Hilisemas elus on Kristel ratsutanud ning uus suur armastus on purjetamine.

„Kõige tugevamalt aga mõjutas minu süvahoovusi Pärnu teatri juures tegutsenud kooliteatris osalemine. Aare Laanemetsa lavastatud „Olevused“ oli minu jaoks nii oluline mõtlemis- ja kehastamisaine, et selle osaraamatut tükkis oma püüdlike koolilapse-kommentaaridega olen kodust kodusse kaasa kandnud ning praegugi on ta mul käeulatuses magamistoa kummutis,“ tunnistab Kristel, kes tahaks, et Tallinn Hansa Rotary Klubi abiga jõuaksid võimalikult paljud noored kultuuriläteteni – selleks  tehakse koostööd ka muusikali „Billy Eliot“ lavaletoojatega.

Kes on harjunud lapsena end igas suunas rakendama ja pürgima, saab ka edasises elus ühe korraga mitmel teljel kootud. Näiteks ülikoolis lapsevankrit lükates juura cum laude lõpetatud. Kuna töö kõrvalt on Kristel veel kaks korda ülikooli magistrina lõpetanud, on ta nüüd kolmekordse magistrina tegemas  pingutusi juhtimisteaduste doktoriks saamise teel.

 

Ühendustes peitub jõud

 

Kui klubi otsustas ühendada jõud iga-aastaste Remniku lastelaagrite korraldamiseks, pakkus klubiõde portreefotograaf Kadri Purje programmile nime – Päikeselaager, mis kohe heakskiidu leidis. Kadri idee on ka omavalmistatud hiigelsuurte paberrooside meisterdamine müügiks  päikeselaagri heaks korraldatava 8. märtsi heategevuskontserdi eel. „Need kümned ja sajad lapsed, kes kasvavad puuduses, ka emotsionaalses!, vajavadki just suvel tegelikku toetust. Siis pole sooja söögiga kooli, kuhu üksilduse ja kurja ilma eest varjuda,“ põhjendavad Päikeselaagri programmi eestvõtjad. „Meie laagrites on lastel lisaks palgalistele töötajatele- kasvatajatele võimalik kohtuda arstide ja teiste erialade esindajatega, kes jagavad õhukese tausta pealt pärinevatele noortele nädala jooksul võimalikult palju erinavaid kogemusi. „Me peame puuduses elavatele lastele õpetama olmekultuuri enesehooldusest ruumikorrastuseni, perekogemust ühisest lauda istumisest noa ja kahvli hoidmiseni,  jagama kultuurikogemust,“ loetlevad naised. „Näiteks Pärnu kalakultuuri entusiast Esta Tamm  tekitas laste seas tõelist furoori lihtsate kalaburgerite valmistamise õpetajana. Lapsed, kes ei teadnud seni praetud räimest eriti midagi, võisid neid ise praadides ja saiakolmnurga vahele pistes sööma jäädagi. Kui arst õpetas noortele esmaabi võtteid, ei raatsinud nood endale näitlikult ümber mässitud sidet enam äragi võtta. Kontserdid ja etendused, kohtumised huvitavate inimestega, paljud spordialad – kõik on neile lastele tänu laagritele kättesaadav“, kirjeldab Kadri Purje (pildil keskel punases kleidis).

„Me pole kaugeltki nii naiivsed, et arvame, justkui nädal täisväärtuslikku elu ongi lahendus. See on pigem nagu akna avamine ja näitamine, millised võimalused maailmas olemas on. Lapsed kinnitavad, et lähevad Remnikult oma argipäeva täiesti uue hingamise ja värske eneseväärikusega. Nad teavad, mille poole pürgida,“  täiendab Kristel.

 

Laagri abil järele aitamist ja järje peal hoidmist vajavad lapsed suunavad Remnikule lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad. Nende talvist tegutsemist klubinaised jälgida ei jõua – nii klubi kui projektid on ju vabatahtlikud omast-ajast-algatused. Sellest hoolimata kujunevad ikka projektisisesed väikeprojektid. Kristel kirjeldab: „Just sain kaks kasti raamatuid meie Päikeselaagrile. Laadisin aga oma autosse ja nädalavahetusel võtan need ka ükshaaval üles kirjutada, et ellu sikutada üks väike  projekt suure projekti sees – Päikeselaagri oma raamatukogu. Tegelikult raamatukogu ja mängutuba. Teeme selle põhimõttel, et lapsed saavad laagris lugeda – kui tundub, et ei jaksa suures kambas trallata või lihtsalt tahaks väikest vaikset momenti – ja kes ikka väga tahab lemmikraamatu kaasa saada, saab ka. Paneme Päikeselaagri pitsati – mille kujundus on meil koos laagrilipu kujundusega nüüd ka kenasti olemas – sisse ja jääb toredaks mälestuseks. Kogume kasutatud raamatuid ja ka kodudes ülejäänud korralikke lauamänge. Ladu on praegu minu kodus kabinetis, mis  ühel kenal hetkel Remnikule rändab – kõik ilusasti ülestähendatud ja tembeldatud. Ka sellel projektil saab olema oma vedur – pärnakast Raili Mengel (pildil keskel triibulises kleidis). Õige pea kuulutame Facebookis  välja ka raamatute ja mängude kogumise. Muide, rääksin ka ühe suurema raamatupoega, kas nad ei võiks annetada laste- ja noorteraamatuid, mis neil on allahinnatud ja millele nad kampaaniaid teevad. Aga vastus tuli  EI. Saan aru, aga ei saa tegelikult ka… Ilmselt teeme ühe väikese ringi peale kirjastustele, äkki nemad saavad annetada. Ega raamatuid, mis on juba ilmavalgust näinud, ole ju mõtet kusagil ladudes koitada lasta. Raamatud on LUGEMISEKS. Ja raamatul ei saa ka aku tühjaks.“

 

Märkamise kaunis kunst

Naised teavad ka, et ühiste jõududega tuleb pürgida võimalikult kõigi nende häda avastamise-tuvastamise poole, kes vaikides kannatavad ja kelle väsimus-valu-puudus näib enesestmõistetavana. Mida see kindlasti pole.

Kui puudustkannatavate laste õnnetust on veel tavaks märgata – 45-60 tuhat tühja kõhu ja tihti olematu kultuurikogemusega lapse olemasolust on keeruline mööda vaadata – siis tasase ja tubli teekaaslase ummikussejooksmisest on lihtsam üle joosta. „Oleme nii harjunud ja veendunud, et naised on lõpmata tugevad, et ei märka, millal üle töötanud või murest puretud kolleeg on murdumas. Tallinna naiste kriisikodus näen naisi ja emasid, kelle probleemide  lahtiharutamine on tihti väga mitmekihiline ja tõsine ülesanne. Aga kõik on tehtav. Peaasi, et need emad-naised õigel hetkel üldse turvakodusse satuksid. Et oleks kohad, kuhu minna. Sealt edasi tuleb vajalik abi. Tihti piisab toetusest ja julgustusest ning inimene ei murdu,“ teab Kristel.

Ka tavakodudes juhtub ju uskumatuid õõvalugusid. Ka kenades korterites kasvavad lapsed, kelle vanemad on üha soomedes või muidu tööl ning kes kasvavad heal juhul telekas-arvutis, halvemal juhul tänaval. „Jah, me peame ka nende lasteni jõudma. Päike paistab kõigile võrdselt – see on ka meie Päikeselaagri moto ja deviis,“ ütleb Kristel.

Sirje lisab, et maailmaparandamine saab ja võib sündida sammhaaval – oht on läbi kukkuda ja pettuda, kui proovida kõike korraga teha. Selle vältimiseks kasutatakse klubiliikmete  sünergiat – ühiselt valitakse tähtsusjärjekorrad ja tegevuste strateegia.

Naised arutlevad, et rumala uhkuse aeg on möödas. Esiteks sedapidi, et kui kellelgi on tõepoolest raske, tuleb abi paluda – kasvõi hüüda. Või näidata, kes lähikonnas vajab edasi rassimiseks pisukest inimlikku dopingut. Teiseks todapidi, et positsioonikad ja edukad inimesed ei luba endale enam upsakust ega suurustamist – tõelise suuruse tunnus on õiglane jagamine ja abivalmidus. Päriselt ka.

Üsna kindlasti algavad mõne Päikeselaagri toel elumõtte avastanud tulevase suurkuju memuaarid nii: …ja siis viidi mind tänavalt Remniku laagrisse, kus ma sain teada, milliseid elukutseid maailmas on ja kuidas nendeni jõuda…

 

8. märtsil  Estonia kontserdisaalis toimuva  heategevuskontserdi peaesineja on ansambel Noorkuu. Korjandus, mille kohta saab FB Päikeselaagri profiililt lugeda, kestab aastaringi. Juuli viimastel päevadel algavasse laagrisse on Rotary-daamid oma puhkusegi planeerinud. Mullu sõideti nelja autoga, tänavu on paljud naistest otsustanud mitmeid päevi Remnikul veeta. Nad kinnitavad, et ühiskondliku positsiooni ja saavutuste varjus on enamus neist sündinud… kanaema tähtkujus.

 

Küljeveerg 1

Rotary liikumine on 110 aastase ajalooga ühiskonna teenimisele pühendunud organisatsioon, kuhu kuulub üle 1,2 miljoni rotariaani enam kui 34 tuhandes klubis üle maailma. Rotary põhimõtetest tähtsaim on Nelja küsimuse test. Kaalu oma mõtteid, sõnu ja tegusid, küsides endalt:

1) Kas see on tõde?
2) Kas see on õiglane kõigi asjaosaliste suhtes?
3) Kas see tugevdab head tahet ja sõprust?
4) Kas see on kõigile asjaosalistele kasulik?

Rotary liikumine Eestis sai alguse 1930. aastal kui asutati esimene klubi Tallinnas. Käesoleval ajal tegutseb Eesti erinevates linnades 16 klubi enam kui pooletuhande rotariaaniga.

​Eesti Rotary klubid ​eraldi ​on meie riigi isesseisvuse taastamise järgselt panustanud paljudesse ettevõtmistesse, mis on ​seotud kultuuriväärtuste taastamisega, noorte ja haridusega, puuetega inimeste ja vanuritega, spordi- ja vaba aja rajatistega jms.​

 

​2015. aastal käivitub ​Eesti Rotary Keskuse eestvõttel ellu kutsutud koolijuhtide ​arenguprogramm „Toetus Eesti kooliuuendusele“  kus klubid ​esmakordselt ​üheskoos panustavad Eesti tuleviku hüvanguks.  Vajalik ​kaasaegne​  õpikäsitus ja muutused koolis on väljakutse kogu ühiskonnale​, kus  Eesti Rotary klubid soovivad kaasa rääkida koostöös  Haridus- ja teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Eesti Koolijuhtide Ühendusega.  Programmi kandideerimine kuulutatakse välja käesoleva aasta kevadel  ning koolitustegevus on kavas käivitada 2015/2016 õppeaastal.

 

Küljeveerg 2:

Tallinn Hansa Rotary Klubi on võtnud südameasjaks pakkuda ka vähekindlustatud perede lastele võimalust kogeda elu elamusterohkes suvelaagris.
Eestis on palju peresid, kel ei ole võimalik kinkida oma lastele suvelaagri kogemust. Mitte kunagi. Ometi väärib iga laps, uudishimulik ja mänguhimuline, naksakas ja naaskel, oma lapsepõlve ägedaimat kogemust – sellist nagu meenub meile oma lapseeast.

 

Projekt PÄIKESELAAGER on suunatud solidaarsuse ja tolerantsuse suurendamisele ühiskonnas, pakkudes vaesuses ja sotsiaalselt haavatavate perede lastele programmi nende igakülgse arengu ning sotsialiseerumise toetamiseks suvisel koolivaheajal väljaspool linnaruumi. See on teine aasta Päikeselaagri projekti korraldada. Selle aasta laager mahutab kokku 180 last.
Ka laagri nimi – Päikeselaager – viitab laagri sisule – paistab ju päike kõikidele võrdselt.

Päikeselaagri projekti toetamiseks saad annetada Sinule sobiva summa järgmiselt:

Tallinn Hansa Rotary Klubi MTÜ arveldusarvele EE972200221059664072 märksõnaga „ Päikeselaager“/ kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja.

Helistades numbrile 9001210 annetad 5 eurot ning suurema summa annetamiseks võib helista veel mitu ja mitu korda samale numbrile.