Tekstiloomise salateadus

Olenemata sellest, kas sinu tekst on kirjand, arvamuslugu, essee või blogipostitus, algab ta sissejuhatusega. Sellesse tuleb kirjutada olulisim iva, mitte oma sõnumit kuhugi vahusse matta – maailm on niikuinii sõnavahtu täis.
Teemaarendus koosnegu kolmest kobedast koostisosast: sinu mõtted, näited elust ning tsitaat, mis on eksamivihikus sulle päästerõngaks ja võimalikust mustast august väljumiseks sees.
Iga temaatiline mõttekäigu muutus algab taandreaga. Liigendatud teksti on ladusam lugeda ja hindajatelt plusspunkte saad kaunisti komponeeritud tekstitrepi eest samuti.
Kui treppipidi mõttekäigus õnnelikult tsitaadini sammuti, jälgitagu bukletis leiduvat õigekirja: jutumärgid algavad eesti keeles alt ja lõpevad üleval – ühe P-ga lõpevad, muide – allikas on sulgude sees. Kahe P-ga on omadussõna – õnnelikult lõppevad Päikese plahvatused.
„Nüüd huuga, tehas, vili, nurmel vooga, sirp, lõika, alasile, haamer, löö,“ on katkend Johannes Semperi kirjutatud ENSV hümni sõnadest ning ütteid täis tipituna kobe komastamise näidis. „Nõukogu elu, tuksu võimsa hooga, too õnne rahvale, me tubli töö!“
Sinu tubli töö tunnus on küpsele inimesele omased liitlaused õigesti istutatud kirjavahemärkidega. Turvaline mõttekriips sobib pikemat hingetõmmet tähistama – koolonit kasutame siis, kui liitlause esimeses pooles väidetu kinnitus on teises vagunis. Vagun on siinkohal kujund, mis käivitab mäluvood inimomadusi kandvate loomadega, keda kirjeldavad Ellen Niit ja Gustav Ernesaks: „Piilupart oli rongijuht.“
Nii võrdlev „kui“ kui ka siin kirjutatud kombinatsioon on komata (siinkirjutatud võid kirjutada nii kokku kui lahku) ja õnneks sa tead üldkehtivat räppi „ja-ning-ega-või – nende ette koma ei käi“. Sellisel puhul, nagu kindlasti aimad, lõpevad – ühe P-ga – jutumärgid enne punkti.
Kui kuidagi teisiti ei saa ja sa pead sõnu poolitama, siis liitsõnade poolitamine sündigu sõnade vahelt, kaashäälikuühendi puhul poolitame viimase tähe eest – ent mõttetute vigade vältimiseks pigem hoidugem nendest silbitamistest ja poolitamistest.
Võõrsõnu kasuta vaid siis, kui oled tähenduses kindel – eksimine ei tee sinust erudiiti, vaid Kärna Ärni. Nii oli see aastal 1905 kui ka 2024. aastal – järgarv on punktiga. Nt Kati on 57-aastane, mitte punktiga viiekümneseitsmes.
Ehkki eesti keel on elus ja ilus olevus, millesse kuuluvad vanaaegsed väljendid, kujundid, släng ning üha uued ingliskeelsed laenud, ära neid viimaseid targu kirjandis kasuta. Küll aga on oluline jälgida, et üks ja seesama sõna ühes lõigus ei korduks, lausetes sõnu ega sõnades tähti ei puuduks – tingimata olgu kriipsud, täpid ja katused tähtedel peal.
Esimese teona kirjuta eksamil kirjandi mustand, teiseks tee ära lugemisülesanne, kolmandaks õigekeelsusülesanne, neljandaks kirjandi puhtand ning seejärel loe kõik uuesti üle!
Palju õnne sulle juhul, kui lugeja sinukirjutatud kirjandi lõppsõnani jõudis – ta saab teada, et nagu sissejuhatuses väitsid, nii ongi. Hindaja peab, lihtlugeja võib kõike kaasa lugeda. Olgu sinu looming nii hea, et tahetakse lugeda ka siis, kui ei pea!