Järvakandi kaksikleegid Tiia Hansar ja Kadrin Karro

 

Järvakandis elas paar aastat tagasi kaks naist, kes olid väsinud, mures ja murdumas. Nende nimed on  Tiia Hansar (53) ja Kadrin Karro. Tänaseks on kultuurihalli juhatajanna ning tervisetoa ja joogakambri perenaine ühendanud tervise ja kultuuri ühisesse Castanedalikku skeemi.

 

Rasked ajad

Tiia kirjeldab olukorda enne kaksikleegi Kadrini leidmist murede oruna. Ta muretses Järvakandi kultuurihalli pärast, raha oli vähe, mees ajas iga pisiasjaga vihale, öösiti kollitas unetus – päeval tuli jälle mure.

“Olen juba ammu leidnud salatee, et mitte olla murest murtud,” soovitab Tiia sama kõigile meile. “Tänu sellele olen olnud 38 aastat abielus oma imetoredast isiksusest mehega. Tänu Kallega koos kasvamisele ja arenemisele olen juba ammu leidnud salatee, et mitte olla murest murtud. Ma pole nõrguke oksaraag, kes vajab ellu jäämiseks tuge.”

Naised arutlevad, et kogu planeedil on praegu rasked ajad. Üsna kindlasti peab järgmisel aastal tulema suur luud, mis pühib ära kõik, mis meie planeedil valesti. Siis saavad need, kes jäävad, käia oma teed ilma, et tervist rikuksid neuroosid ja pidetus.

“Iga hetk ja hingetõmme siin Maal on seotud tervisega. Oleme pidevalt valmis valima haiguse ja loobumise – et seda ei juhtuks, selleks me tervisemessi korraldamegi,” kirjeldavad Tiia ja Kadrin, kuidas nad praeguseid üleminekuaegu tasakaalustada ja teekaaslasi järele aidata püüavad.

Neil on sügavad sinised silmad ja nad hoiavad hingeliselt teineteisel käest kinni. Nende dress-code on valge ja nad mõjuvad kahekesi koos keset Järvakandit maa peale saabunud inglitena. Nii tervisemessi kui igapäevaelu korraldades on nad avastanud, et me saame tõepoolest kõik, mida küsime – või kardame. Järelikult on mõistlik mitte karta, vaid õigeid asju paluda.

 

Mure. Mure. Mure.

Tõenäoliselt õnnestus Tiial kosmosest õigesti kaksikleek tellida – ta ühines Kadrin Karroga. Kadrinil on Järvakandis tervisetuba ja joogakamber. Ta kutsus muretseva ja hingehädas Tiia Hansari oma tervisetuppa ja joogakambrisse ning neist moodustusid kaksikleegid.

“Kaksikleekide ülesanne pole siin planeedil vaid üksteisele naeratamine – kui leiame sugulashinge, olgem tänulikud selle eest, et nad meid ärritavad või isegi endast välja ajavad. Me kutsume üksteises välja emotsioone, timmime ja maandame neid,” kirjeldab Tiia kaksikleekide olemust. “Võtme otsimise ja leidmise käigus  sattusime ukse juurde, mille nimi oli “rasked ajad”. Väikestel asulatel on rasked ajad materiaalses mõttes, meie planeedil tervikuna on samuti rasked ajad.

“Kui abivallavanem Sirje Mett küsis, mis võiks olla Järvakandi kultuurihalli eelis võrreldes konkurentidega, leidsime Kadriniga, et meie ühine tee võiks olla mittehaigus. Me sõnastasime oma ühise tee tervisena, ent tegelikult hakkasid kõik meiega külgnejad kirjeldama mittehaigust,” arutleb Tiia. “Kui ühine tee Kadriniga oli leitud, hakkas kõik ise toimima. Külapoisid tulid ja pakkusid, et tulevad ja sõidavad meie 5. juuni tervisemessil ruladega. Tuldi ja pakuti indiaani-tipisid.

Saadad tellimuse taevasesse kataloogi – ja tõepoolest tulebki. Meie oma tervised on pärast seda, kui kohtusime, korras. Mure raha ja abielu, laste ja tervise pärast on möödas. Meil on teisipäeviti südamemeditatsioonid. Universum teab – meie ilus usk hoia meid tervete ja tasakaalustatutena.

Oleme selgeks õppinud mõned lihtsad põhitõed,” selgitab Tiia, kellel on Sadolini operaatorist kaasa Kallega kaks tütart, neist vanemal juba kaks last ning kogu perel harmoonilised abielud.

 

Siin ja praegu

Kadrin on õpetanud Tiia elama siin ja praegu.

“Kõik, mis sinuga täna juhtub, on sinu enese peegeldus. Alati on sinu ees peegel, kes tõlgendab seda, mis sinuga siin ja praegu juhtub. Ära karda teda. Julge talle täpselt sellisena otsa vaadata, nagu su praegune probleem on,” õpetab Kadrin. “Iga hetk on su enese valik. Igal südamemeditsioonil teisipäeval Järvakandis leian uue aspekti. Vaatan inimestele silma ja tean, millest neile rääkida. Nii, nagu  Tiia väsimus ja mure läks meie kohtumisega üle, töötavad ka meie südamemeditatsioonid. Siin kogunevad inimesed, kes on leidnud oma tee.

Nädalavahetuseti sooritame ka Castaneda jõukõnde. Jah, sul on õigus, meie – Tiia ja Kadrin – oleme kaksikleegid. Kõigil meil, kes me oma kadunud kilde kohtame, on väga vedanud. Enamus inimesi jääbki end üksiku ja katkisena tundma.”

Tiia lisab, et kaksikleegi leidmine, hingesugulase kohtamine aitab peatada aja kiirelt ja hullunult kulgeva voolu. Tiia on märganud, et aja dimensioon hakkab meil käest ära libisema – päevad kaovad käest üha kiirema voona, tunnist on uuemal ajal järele jäänud vaid minut.

 

Vaimumaailma konkurents

Tiia ja Kadrin püüavad 5. juunil Järvakandis kõik konkureerivad hingede avajad ühe õue peale kokku. “Me soovime, et inimesed mõistaksid – Jumal on üks. Hingeabi pakkujad arvavad miskipärast pahatihti, et igaüks on neist parem kui teine,” arutlevad Tiia ja Kadrin, kakslikleegid. “Ka usujuhid leiavad enamasti, et just nende side Jumalaga on ainuõige. Aga Jumal on siin ja praegu sinus ja minus nagunii.”

Järvakandis püütakse kõik seni tülitsenud ja konkureerinud ühe õue peale kokku tuua. Kuna  pakutavat ja jagatavat on väga palju, saavad inimesed telgid üles panna, et tekiks võimalus olla üksi ja kõiksusega. Et pidada vastu seni, kuni tulevad ansambel Zetod ja kesköökino.

“Me vaatame jahmatuse ja ebalusega, kuidas maailm ühe ja sama soojuse ja armastuse pärast üksteist tapab,” räägib Kadrin suurte helesiniste silmade sirades. “Et seda hullust vähegi tasakaalustada, korraldamegi pühapäeviti Castaneda vaimus jõukõnde. Tasuta. Me oleme Castanedaga ühte meelt väe väljadel uitajad – ja meil saab iga päevaga parem.”

 

Allikas

Kui Tiia ja Kadrin kohtusid, teadsid nad mõlemad, et kohtumisel on mingi kõrgem põhjus kui esmapilgul arvata võiks. Kadrin ütles oma kristalsete silmade särades, et Tiial on allikas.

See allikas on Lobi. Lobi külas on Allikas. See on talu nimi.

Järvakandis kultuuri juhtiva Tiia lapsepõlve talu on Lääne-Virumaal. Ta on sinna isatallu rajanud ja ehitanud nii palju hingestatud kujusid – nagu ka tee- ja mõttekaaslaste abiga ümber Järvakandi kultuurihali – et nende haldamine vajabki mitmete naiste väge ja jõudu. Kõik, mis sa oled rajanud, kõik, kes sa oled taltsutanud, ühtaegu nii väestavad kui  kohustavad sind.

“Tänan õnne, et Lobi on Järvakandist nii kaugel,” mõtiskleb Tiia. “Kui ma pärast siin töötamist ja muretsemist, tervisemessi korraldamist ja kultuurihalli juhtimist autosse istun, olen juba TEEL. Ma olen juba autosse istudes ja Lääne-Virumaa poole sõites teel. Minust lahkub mure ja meeleheide. Olen kogu hingega oma kahe tütre ja kahe lapselapse päralt. Kui isakodu oleks lähemal, siis ma seda nii kirkalt ei tunneks.”

“Ma teadsin, et Tiia jaoks on isakodu ALLIKAS. Ta peab seal selleks, et Raplamaa kultuurielu juhtida, aegajalt käima,” mediteerib Kadrin. “ On mõned lihtsad tõed, mida jagab sulle vaid allikas. Püüa olla siin ja praegu. Püüa andestada vaenlastele võlad. Püüa olla terve ja kestev.”

Tiia  täiendab: “Nii mina kui Kadrin oleme vaimselt ja füüsiliselt terved. Universum teab, kuidas see õnnestub. Enamus Eesti inimesi kirjeldab oma terve-olemist eba-haigusena. Kallid sõbrad, olgem 53-aastastena mitte ebahaiged, vaid tõeliselt terved.”

Kadrin soovitab: “Vaadake oma laste käitumist, seal sisalduvad kõik meis endiski leiduvad inetused – oleme liiga sageli olemuslikult nõudlikud vampiirid, üksteisele haiget tegevad šaakalid. Sellest kõigest saab üle. Nii meie südamemedidtatsioonidel, kus avame igal teisipäeval erinevad aspektid – kui jõukõndidel Castaneda meetodil.”

Tiia ja Kadrin teavad, et ükski kohtumine siin elus pole juhuslik.

Tiia tahtis enne tervisemessi tingimata Lääne-Virumaal hinge tõmmata, ennast laadida ja oma loodud kujude hingusega ühte hingata. Ajakiri Naised võimaldas talle seda – Lobi külas Lahemaal mere ääres. 

Ja nüüd, Tiia ja Kadrin – hoidke teineteise käest ja südamest – ja jätkake matka!