Pesaleidja – kassid eelarvamuste vastu

Kassid on individualistid, kellest ei saa sõpra, sest nad elavad iseendale. Kassid on kiskjad, kes ei sobi ei omavahel, teiste loomaliikidega ega õigupoolest ka inimesega. Kassid tekitavad allergiat. Erinevatesse varjupaikadesse kogutud heidikud aina kasvatavad mõttetute hingekeste massi – kuna samal ajal sünnib üha uusi kassipoegi peale, pole mõtet second-hand-loomi võtta – need tuleb magama panna. Liiatigi on ühiskonnas hädas nii laste kui perede, vanurite kui loovurite-haritlaste toimetulekuga – mida kassi siin veel päästa?! Need rahakad inimesed, kes saaksid loomi aidata, on isekad ja külmad, loovusest-loodusest-loomulikkusest võõrandunud… Liiatigi jagunevad inimesed kassi-, koera- ja üldse-mitte-loomainimesteks ja neid jäiku piire ei muuda…

Ärritusite neid lauseid lugedes?

Väga hea. Siitkohast on kena ärkvel olek edasi minna kirjeldusega, mismoodi Pesaleidja kassituba oma 70 ja sellega külgnevad 25 hoiukodu veel 70 väikese tiigriga neid eelarvamusi kummutavad ning erinevate loomaliikide ühiselu meie hapras ühiskonnas korraldavad ja korrastavad.

Katrin Paala on Pesaleidja hoiukodusid koordineerinud kaks aastat ja kassituba pidanud koos teiste vabatahtlikega, elukaaslase rahatoel juba peaaegu aasta: „Mina alustasin siin lihtsalt vabatahtlikuna paar aastat tagasi ning hakkasin vanu ja uusi hoiukodusid varustama, juhendama, kasse transportima tänavalt ja varjupaikadest. Olen siiamaani vabatahtlik, me kallimaga lihtsalt rahastame seda, juriidiliselt pole me elukaaslasega mitte keegid.“

Elukaaslase raamatupidamis- ja audiitorfirma Rewilo rendib Tallinnas Tammsaare teel naiste humaanse ja erilise missiooni jaoks avaraid ruume, soetab kassidele toitu ja pissi-pelleteid ning kannab ruumide ja asukate hooldamisega seotud kulud – kassitoa mööbel, tehnika, liivakastid, kasside pesad, kratsipuud, transpordikastid, desinfitseerimivahendid, puhastusvahendid…

Armastus teeb imet. Igas mõttes. Alati.

Kiipide eest tasub Swedbank, neil on eraldi konto ja puha, kust pealt tasutakse Varjupaikade MTÜ 5-e varjupaiga loomade kiibid. See on panga ja Varjupaikade MTÜ omavaheline vahva projekt. Ravid ja ravimid tulevad üldjuhul Pesaleidja konto pealt, kuhu laekub raha inimestelt, kes soovivad kasse toetada. Enamjaolt katabki sinna kantav raha ära hoiukodude ja kassitoa ravimid ja steriliseerimisopid. Sõltuvalt kuust umbes 20% tasuvad suure südamega edunoored.

Nagu üldse kasside maailma, nii ka Pesaleidja kassituppa jõuavad nii inimesed kui kassid erinevat teed ja saatuserada pidi, et omavahel kohtuda. See rada on tagantjärele vaadeldes vääramatu, me ei tea seda – ent usaldavalt ja vooluga kaasa minnes kulgedes saame tegelikult õnnelikuks. Koos loomadega, kellega voolates kohtume.

Minu kassindus on viinud mind teadmisele, et loomaliikide eelistamise kaupa jagunevaid inimesi pole. On inimesed, kes kohanevad-sobivad teiste liikidega – ja need, kes seda (veel) pole. Oletanud varem, et olen pigem koera- ja hobuseinimene, kulgen nüüd oma talus kõrvuti tõelise kasside braidiga – väikeste lõvide kooslusega, mis on ise moodustunud. Ja õpetab – kaunil ja arukal moel.

Puhh ja Notsu tulid mu juurde juba eelmises talus – toona paariaastane tütretiba kauples nad endale Kihnu Virvelt. Vennad kihnu kuulikindlad on nii erinevad kui olla saab – Puhh on jõuline ja enesekindel mees, kes armastab talutöödel emandaga kaasas käia ja kõiges osaleda, pai tahab ainult pisiperenaiselt ning kellegagi ei teiste kasside seast ega üldse siin ilmas kaklema ei madaldu. Notsu on ujeda puusanõksuga ebakindel olend, kes see-eest tülitseb sisinal kõigiga – ent on braidi ägedaim hiirekunn – ning võimalusel magab emanda voodis. Kuninglikult kaunis sitikmust Taavet saabus perest, kuhu sündinud enneaegset titte ta nii innukalt aidata püüdis, et see muutus ohtlikuks ning valiku kas-või lahendas taas mu tütreke – loomulikult jääb ta ellu ja ühtlasi meie ellu. Ta on kõigist meie loomadest jutukaim-suhtlevaim-kohanevaim. Lilli aga on marmorvärvides kiisu, kelle asetas Tartus kunagise kodu ees, mida nostalgiahetkel vaatamas käisin, mu jalge ette tema ema ning keda näen nüüd igal fotol ja telesalvestusel kusagil enda läheduses vilksamas. Hingekass, kes on alati Kohal – tõeline sõber, kes jagab paisid-kallistusi-hoolimist ning jõudis mulle kaissu enda ja Taaveti ühise pesakonna sünnitada, enne kui mõlemad kultuurse kassiemanda hoolealustena kesksukku suubusid. Nurinööp jäi üürilistest maha – ja mis sa temaga nüüd enam teed – elab laudas ja tallis, püüab pidevalt talu rottidest lagedaks, kuni kusagil redutavad rotiemmed suudavad mingi ime läbi tema toidulaua taas täis sünnitada – on soe ja seltsiv päikesepoiss, kes püüab loomulikult igal võimalusel elumajja hiilida, ent kuna ta on kastreerimata, sirtsutab ta neil puhkudel kõikjale – liiatigi on kiisu-Lilli kehtestanud karmid piirid ning lubamatud visiidid lõpevad karvatuustide saju ja taandumisega. Küll aga andsin äsja ka Nurinööbile ussirohtu, sest kuivõrd ta juba meie braidis toimib, laieneb minu vastutus ka temale. Ja juba teist aastat keeldub ka ei-tea-kust-ilmunud siiami kassi sigitis – oluliselt tõmmum ja efektsem kui päris siiam – meie juurest lahkumast. Libasimkinil on üsna lai jahimaa, ent ka pärast naaberkülla sooritatud röövsööste saabub ta ikka siia tagasi end lammaste lähedusse soojendama. Ent kui mõni inimene mulle kassipoega või hättajäänud täiskasvanud kassi pakub, tõstan nüüd küll juba valju ei-kisa. Parafraseerides Ellen Niitu – kõigel siin ilmas on mõõt ja määr ja kassihulgal on äär. 4 + 2 on piisav arv kasside erilisuse jälgimiseks, nende koostöö ja tööjaotuse imetlemiseks, nende soojuse ja arukuse austamiseks.

Mu ellu aga jõudsid kassid tegelikult siis, kui linnakorterilapsena looma igatsesin. Korjasin prügikonteinerist umbes kümneaastasena välja mustad kassipojad, õe ja venna Tiina ja Toomase. Toomas läks lapsepõlvesõbratarile, kelle juures vintske kõuts kõrgesse vanadusse õilmitses – ning kes muide hiljem samuti ühe tõmmu Toomasega abiellus ja kolm tütart sai. Tiina kinkisin oma emale lootes, et kui on sünnipäevakingitus, küll ta siis lubab ja leebub. Ei. Paar aastat hiljem lubas pekingi paleekoera, ent Tiina läks mu klassiõe perre ilusasse ellu.

Ülikooli ajal kolis minu erakasse Tartu kesklinnakoridoride karastusega Kajagoogoo, kes lahkus kohe, kui mu ellu saabus liiga alaline ja agressiivne isasepoolne inimene. Ning alles hulk aastaid hiljem võtsin oma esimese kassi – aastase bernhardiinipreili kõrvale julge ja asjaliku roosa kõutsi nimega Franz. Roosa varjundiga kollane kõuts – loomulikult munatustatud – saab peagi 9aastaseks ning jagab mu laste isa majapidamist parimas eas spanjeliga. Et aga korjasin põlle sisse koos Franzuga ka tema venna ja kaks õde, siis saigi minust kassidiiler. Vend läks ristipojale, üks õde Tallinnasse vanadaamile seltsiliseks ja teine õde Pärnu rannakülla vanapapi silmarõõmuks. Tänu sellele diilimisele ning oma loomade lastele heade kodude leidmisele tean, mida tähendab Pesaleidja neidude töö ja pühendumine.

Meie kohtusime pesaleidjatega Facebookis, mis on tõeline imedemaa, tuhande võimaluse värav ja saatuse tööriist, kui teda õigesti kasutada. Olen FBs nii pesaleidjate kui teiste loomamissionäride fotosid ja üleskutseid jagades leidnud kodu sadadele kassipoegadele ja kutsikatele, rottidele ja kilpkonnadele, varssadele ja lambatalledele ning lüpsikitsedele – kusjuures nüüdses piirideta maailmas ka Eestist väljapoole. Tüdrukutega kohtusime silmast silma siis, kui kirjeldasin oma koduleheküljel www.aabramihobulausujad.ee Soone talu päevaraamatus, kuidas ühes lähikülas toimunud perepurunemise järel ununes Bingo-peni keti otsa külma ja nälja kätte. Ehkki Pesaleidja üldiselt koertega ei tegele ja nende hoiukodusid neil pole, tuli Katrin kaasaga penile järele ning järgmiseks päevaks oli õhkuastunud koeral kiip-vaktsiinid-pass – ja ajutine kodu! Aitäh.

FBs kui suhtumiste luubi ja võimendi all oleme pesaleidjatega saanud ühiselt vastata ja vastata ja veel kord vastata nendele küünikutele, kes urisevad: lapsed-vanurid on hädas ja teie jamate mingite elajatega. Katrin Paalal on lühike-lihtne-loogiline kokkuvõte: „Need, kes ei aita loomi, ei aita kedagi. Ka oma vanaema mitte. Ja kes ei hooli loomadest, ei hooli ka inimestest – iseäranis iseenesest mitte.

Kui ilgutakse – milleks võtta mingi second-hand-loom, kui uusi sünnib aina juurde, on minu vastus lihtne – ka need, kes meie hoiukodudes ja kassitoas päriskodu ootavad, on juba olemas. Nad on väljakujunenud isiksused, kes näitavad oma omadusi ja garantiisid ilmekalt pererahvale, kes siia Mustamäele kassi valima tuleb. Kindel „kaup“.

Sageli juhtub nii, et pärast siin kasside koloonias istumist-jälgimist võetakse oma koju hoopis teine kass kui see, kelle järele pildi järgi otsustades tuldi. Siinsed isiksused ilmutavad-tutvustavad end üsna kiiresti ja ilmekalt just tänu sellele, et ligi 70 kassi elab koos – on suhted nii omavahel kui inimestega. Ja neid suhteid silmitsedes minnakse sageli koju 2-3 kassiga. Erinevalt eelarvamustest pole kass miski isekas individualist, vaid suhtlev ja soe hing ega taha pikki päevi üksinda pererahvast oodata.“

Kassitoas on vaid väga üksikud mjäukad teistest isoleeritud – harva iseloomu, põhiliselt innaaja või karantiini tõttu. Enamus elab koos – ühe noore kunstniku meisterdatud tekstiiltoru sees, lae all kommunikatsioonitorude peal, riiulites, pesades… Nood torude peal trikitavad kassid on suvilakasside koloonia – peagi saabuval sügisel on Katrin ja tema naiskond valmis järgmist sahmakat vastu võtma. Puberteedieas kasse, kes suve hakul suvekodudesse laste rõõmuks võetakse – ja sügisel maha jäetakse, äh, loom, küll hakkama saab – uuemal ajal taipab mõni eriti umbes ajutegevusega linnapere suvilasse soetada ka lambatalle või poni ja ta sügisel sinna maha jätta…

Igatahes Tammsaare keskuse teisel korrusel resideerivate kirjude elulugudega kasside majapidamine on puhas, helge ja kodune. Olenemata sellest, kas sünniti keldris, perenaine suri või peremees läks välismaale – kodu leitakse kõigile. Aega võib minna vahel aasta või paargi – ent tõepoolest on igaühe jaoks kuskil keegi.

„Üks üsna sage põhjus, miks pered oma kiisu siia toovad, on lapsel või mõnel teisel pereliikmel avastatud allergia,“ räägib Katrin. „See pole tegelikult mingi põhjus. Inimesed, koristage oma kodusid – mitte ärge koristage sealt lemmiklooma välja. Lemmik on üks vähene kindel hingesoojendaja ja eksistentsiaalne turvaelement oma riknematu nurrumootoriga siin kalgis maailmas. Pidage puhtust – ja saate igal juhul kassi pidada.

Võite mind uskuda – mul endal on üsna raskekujuline kassiallergia.

Sellest hoolimata on kodus pidevalt neli kuni kuus kassi. Elame kassimetseenist kaasaga Tallinna vanalinnas korteris. Meie väike saunakene on enamasti rivist väljas – seal on mõni poegadega kiisuemme hoiul, kuni lapsed loovutusikka kasvavad – või keegi teine hoiukoduline, keda mingil põhjusel kassitoas ei saa pidada.

Mul on lihtsalt tolmuimeja pidevalt sabapidi seinas – üle päeva tolmuimejaring ja iganädalane voodilinadevahetus on loomulik elu osa. Soovitaksin õigupoolest inimestele üldse rohkem mehhaanilist, elementaarset puhtusepidamist kemikaalide ja medikamentide asemel.“

Üle-eestiline varjupaikade ja hoiukodude võrgustik tekitab hea ja helge tunde – see on tõeliste ja tegelike tegutsejate tiib, mis on maarjamaiste kodutute loomade üle laotunud. See tiib ei arvuta, vaid tunneb puhast rõõmu. Ei eputa, vaid tegutseb. Ega nõua vastutasu – see on õilis missioon. Kõigil meil on harrastused – kelle omad kulutavad ja saastavad, kelle omad toodavad ja puhastavad.

Kes jagab olemasolevat ümber nii, et õnn mitmekordistub ja elud on päästetud.

Alljärgneva küsimustiku leiab kodulehelt www.pesaleidja.ee ning õigupoolest soovitaks selle iseenese jaoks täita ka sellel, kes kavatseb kutsika-kilpkonna-kameeleoni-kakaduu võtta loomapoest või kennelist – parem vastata neile küsimustele enne kui pärast kassipoja või merisea võtmist.

Varjupaikade MTÜ loomasoovija küsimustik

Küsimustiku täitmiseks peate olema täisealine. Palun märkige sobiv vastusevariant või kirjutage vastus selleks ettenähtud kohta. Palume vastata kõigile küsimustele. Ei ole õigeid ega valesid vastuseid, informatsioon on vajalik, et saaksime paremini aidata Teid sobiva looma valikul ning leida igale loomale just talle sobiv kodu. Tärniga tähistatud väljad on kohustuslikud. Kui olete küsimustiku täitmise lõpetanud, vajutage “Submit”. Lemmiklooma võtmine varjupaigast on suur samm ja tähtis otsus, mis mõjutab nii Teid, Teie peret kui ka välja valitud looma. Meie püüame Teid igati aidata õige valiku tegemisel. Looma väljastamisel uuele omanikule tasub omanik looma loovutustasu vastavalt hinnakirjale. Looma mingil põhjusel varjupaika tagastamise korral loovutustasu ei tagastata. Varjupaikade MTÜ jätab endale õiguse keelduda looma väljastamast ükskõik kellele ükskõik mis põhjusel. Varjupaikade MTÜ varjupaikade eesmärgiks on tagada igale varjupaigast lahkunud loomale kindel ja armastav kodu. Selleks sõlmime iga loomaomanikuga loovutuslepingu. Varjupaik loovutab kasse ja koeri lemmikloomadeks. Koera ei tohi panna ööpäevaringselt ketti. Linnas kortermajas elades saab pidada ainult toakassi või käia kassiga jalutamas rihmastatult. Juhul, varjupaik leiab, et looma heaolu ei ole tagatud, on varjupaigal õigus loom kohe tagasi võtta ilma tekitatud kulude korvamiseta. Juhul, kui ei ole enam võimalik võetud looma pidada, kohustub lemmiklooma võtja kontakteeruma varjupaigaga ning kuni lahenduse leidmiseni hoolitsema oma looma eest ning katma tema pidamisega seonduvad kulud.

* Required

 

Soovin võtta *

• koera
• kassi

 

Looma nimi või nr Kui olete juba mõnele meie loomale silma peale pannud, siis palun märkige millisest varjupaigast ja looma nimi või number.

 

Miks soovite võtta lemmiklooma? * võite valida mitu vastusevarianti

• Sõbraks ja pereliikmeks
• Valvekoeraks
• Hiirepüüdjaks
• Muu

 

Pereliikmed * Kas kõik loomaga koos elama hakkavad pereliikmed on teadlikud lemmiklooma võtmisest?

• jah
• ei

 

Kui vastasite ei, täpsustage:

• Teeme üllatuskingituse
• Pereliikmetel, kellega pole läbi räägitud, pole kindlasti midagi lemmiklooma võtmise vastu
• Pereliikmetel, kellega pole läbi räägitud, pole piisavalt sõnaõigust või nad pole võimelised otsustama

 

Kellega hakkab loom koos elama? * laste olemasolu korral palume kindlasti märkida laste vanused

 

Eluase * Milline saab olema Teie tulevase lemmiklooma eluase? Võite valida mitu vastusevarianti

• Aiaga igast küljest piiratud eramaja
• Aiaga piiramata eramaja
• Ridaelamu
• Teie omanduses korter
• Üürikorter
• Ainult toas
• Ainult õues
• Nii toas kui õues
• Muul pinnal
• Ketis

 

Üüritud eluase * Kui loom hakab elama üüritud pinnal, siis kas üürileandja on andnud nõusoleku looma pidamiseks?

• jah
• ei
• ma ei ela üürikorteris

 

Teised loomad * Millised lemmikloomad Teil juba kodus on? Palun lisage nende tõug, sugu, kas on vaktsineeritud (kui jah, kas ainult marutaudi vastu?), steriliseeritud/ kastreeritud, kas elavad toas või õues, kas hakkavad omama otsest kokkupuudet võetava lemmikloomaga. Kui Teil ei ole lemmikloomi, siis märkige see.

 

Järglaste saamine * Kas lubaksite varjupaigast võetaval lemmikloomal saada järglasi? Kui jah, siis palun põhjendage oma arvamust.

 

Eelmised loomad * Kui Teil on viimase 5 aasta jooksul olnud lemmikloom ning ta on praeguseks surnud, siis mis põhjusel?

• Suri loomulikult vanadusse
• Suri tervislikel põhjustel
• Lasime magama panna
• Kadus ära
• Jäi auto alla
• Hukkasin muul moel
• Ei ole olnud 5 aasta jooksul loomi

 

Toitumine * Mida annate oma lemmiklooma(de)le toiduks?

• Ostan toidupoest kuivtoitu ja/või konservi
• Ostan loomaarsti juurest või lemmikloomapoest
• Loom hakkab sööma sama toitu, mida ma ise
• Loom saab minu toidujäägid
• Loom püüab/hangib omale meelepärase toidu ise

 

Loomaarst * Milline on/saab olema Teie looma(de) loomakliinik või kes on loomaarst?

 

Teie nimi *

 

Maakond * Millises Eesti piirkonnas te elate?

 

Aadress

 

Teie vanus *

Telefoninumber *

 

e-posti aadress *

 

Kas sooviksite teha varjupaigale annetust? * Varjupaigas on igale loomale tehtud kulutusi, mida saame katta üksnes annetuste abil. Näiteks kiipimine koos passi väljastamisega (19 eur), vaktsineerimine (15 eur), steriliseerimine/kastreerimine (16-200 eur), vajadusel ravi ja loomade hoidmine varjupaigas üle 14 päeva.

• jah
• ei

 

Kui suure summa oleksite nõus annetama? Varjupaikade MTÜ on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja, mis tähendab seda, et isik saab Varjupaikade MTÜ-le annetatava summa maha arvata oma aasta maksustatavast tulust.

 

Kuidas saite infot meie kohta?

• sõber/tuttav soovitas
• interneti otsingumootori kaudu
• varjupaiku tutvustavalt ürituselt
• mujalt internetist
• paberil telefonikataloogist
• mujalt

 

Kuidas soovite saada edaspidi infot: * kui valite tavapostiga, siis täitke kindlasti aadressilahter ülalpool

• e-postiga
• tavapostiga
• ei soovigi