Elujõu keskus Rapla endises katlamajas

Kati Saara Vatmann

Hästi sümboolsel kombel parandatakse nii katkiseid kodumasinaid kui perenaisi ühes ja samas majas. Kõigepealt ehitas mees Urmas endisesse katlamajja kodumasinate remondi. Siis naine Piia ülikiiresti erakordselt menukaks kujunenud elujõukeskuse. Ja lõpeks nad koos sinnasamasse ühise kodu ka.

Piia Kõverik, kes on mehega koos samas hoones nii elades kui töötades sots-ehitise väe ja välja täiesti uueks loonud ning ööpäevaringselt Asja juures. Kogu olemusega. Ja see asi on klassikalise kõnekäänu kohaselt õng, mitte kala. Inimestele õpetatakse enese tervendamise ja uuele tasandile tõusmise võtteid ja võtmeid. On aeg, mil kvanthüppe käigus kärisevad nii isiksused kui suhted, senised abielud ja sõprusvõrgustikud katkevad – moodustuvad uued, kõrgemal tasandil, mis eeldab teadmisi ja oskusi.

Piia koges omal nahal – vajades mitmeid operatsioone ja haiglaperioode – milliseks võib kujuneda vanamoodi armastuse lõpp. Totaalsetest traumadest tervenemiseks õppis daam ise pilatese treeneriks, läbis Rännaku meetodi ja mitmed teised eneseni jõudmise süvaõpetuste kursused. Ning avas mullu Rapla Elujõu Keskuse. Viljandi maanteel senises katlamajas on nüüd nii Rännaku-meetodi kui jooga, Piia pilatese, kristalliteraapia kui ürgtantsu, kanaldamise kui pendli-diagnostika, Osho meditatsiooni kui TRE-seanssidel kaminasaal ja-või trennituba osalejaid viimse võimaluseni tulvil.

„Mul oli see unistus juba aastaid. Selleks, et oma enese vaimne ja füüsiline tervis korda saada, tegelesin pilatesega – torso süvalihaste treeninguga – nii põhjalikul tasemel, et olen nüüd ise treener. Ja Rännaku-meetodiga – mis võttis tõepoolest läbi põlvkondade ja elude ning valublokkide rännates ära nii käenärvide valu kui viha ebaõiglase ja julma saatuse vastu. Ja küpsesingi oma unistuse teostamiseks valmis,“ kirjeldab Piia. „Jätsin enese kordasaamise käigus kõik varasemas elus saavutatu härra Kõverikule – Märjamaa poed, autolavka – ning alustasin täiesti algusest ja puhtalt lehelt. Ostsin endise katlamaja. Hakkasin seda oma jõududega renoveerima ja ümber ehitama ning keskus avaneski tänavu. Kõik tänu minu töökale perele! Siia on kulunud kogu meie aeg – mõnikord toimetame veel laupäevaõhtul kell üheksa pintsilte ja pahtlilabidatega, segumasin kõrval undamas… See on suur rõõm ja nauding – nagu ka see, mida keskus inimestele pakub.

Algas minu – Kitse ehk Lamba aasta, seega on igati loogiline, et saab valmis ka meie kodu siinsamas treeningsaali kõrval.“

Ligi 60 firmale raamatupidamist teinud Piia on püüdnud nii keskuse kui mehe pärast vähendada raamatupidamise töökoormust – Elujõu keskus võtab ta igaks õhtuks endale – seega peab tegema väga täpseid ja teadlikke valikuid, et end ei killustaks-rebestaks ning et koolituse ja tervenduse keskuse emandat ka eraelule jätkuks.

Kui veel mõne aja eest tundus, et kes oma erialal hakkama ei saa või läbi põleb, hakkab ta teisi õpetama või tervendama. Tänaseks on inimeste ihude ja hingede tuunimisest saanud elunorm – ei mingit esoteerikat, vaid arengumeelsuse peavool. Elujõu Keskuse nimi tähendab seda, et sealt on võimalik tõesti saada teadlikku ja tegelikku elujõudu juurde. Ja seda  väga mitmetest tegevustest – õige toitumine, hea kosutav uni, mediteerimine, tantsimine, muusikakuulamine,  naermine, liikumine, jooga, pilates, mis paneb stressis ja hangumises seiskunud energiavood liikuma – pluss kohtumine meeldivate sõpradega kaminatule paistel ja ka saunamõnude nautimine. Kõigi nende tegevustega saab inimene juurde energiat ja elujõudu, avardub, on Mina ise, harmoonias loodusega.

Mis iganes koolitus või teraapia minu keskuses toimub – igaüks neist veenab: rääkige, andestage, avanege! Piia tunnistab: „Mina tean, et imed on võimalikud, kuni elame – kasvame välja vägivallast ja valublokkidest, koos vigastuste taandumisega tõuseme uuele tasandile. Edukad naised ei saa ju rääkida, et nad on kodus pildituks ja kõnevõimetuks pekstud – ent Elujõu keskuses on oluline olla aus ja avali eelkõige enda ees. Nagu kõigis muudeski valusates teemades – millest siin koos ja ise vabaks kasvame.“

Piia on oma valgustatud katlamaja tutvustanud Rapla Sadolini kehakultuurikeskuse festivalidel-messidel ning Facebookis – ning elujõu-kolde loomise vajalikkusest annabki aimu tõsiasi, et ruumid on viimse kaminasaali-tooli ja võimlemismatini täis.

Kvanthüppe ajastul, mil igaüks otsib juhatust iseenda tuunimiseks, on veel üks märgiline tendents: raamatupidajad on avanenud! Piia on raamatupidaja. Ohekatku külas Kuusemäe talus peab buhkalter-teoloog-psühholoog Margot Torn sadakonda lüpsikitse, kelle piimast valmistab seepi ja juustu. Elukutseline arveametnik-õpetaja Ene Laur peab apiteraapia – mesilasravi – talu, kus valmistab salve ja võideid, õpetab mesindust ja  praktiseerib Krautmanni erakoolis õpitud erinevaid massaažiliike ning püstitab mesiravi ja –koolituskeskust. Asjad on õhus! Me kõik oleme sarnased, ühisväljas üks ja ühenduses ning seega – kui ühel on hea, on kõigil parem.