22. veebruar 2023
Sinuga on juhtunud rohkem kui mäletad.
Kehas ja rakumälus on alles kõik, mille oled (ala)teadlikult mäluvoogudesse uputanud.
Sa pole täna see väike tüdruk, keda kuritarvitati ja hüljati.
Sinust on kasvanud naine, kes ei taha mõelda tehtud abortidele ega kogetud vägivallale. Ka sellele mitte, et teda ennast taheti abordikonveieril „katkestada“.
Oled vägistamise, peksasaamise, psühhoterrori ja mõtte-sõna-teo-traumade ajal endast otsekui välja astunud ning toimuvat kõrvalt silmitsenud.
Oled kolmandas isikus neid lugusid silmitsenud: päriselt ka on nii või?
Sina, mees, omakorda ei pruugi teadagi, et sinu tõttu on aborte tehtud, et sinu meelest kirglik armatsemine oli temakese jaoks halastus- või enesekaitse-seks või suisa vägistamine.
Vägivallatsemisi sa ei mäleta või ei tunnista. Põhjendad: aga tema ju…
Samasse jõkke ei saa mitu korda astuda. Valud on jõepõhja langenud hingekildude üha uuesti haavavate komistuskividena, millele taas ja taas astudes ei saa sina ise ka aru, miks nii piinavalt valus on.
Piia pani oma abordi-lastele nimed.
Kati kogus südamesülle kümnete õdede-saatusekaaslaste ning nende meeste ja laste, emade ja isade pihtimused.
Jutustame ilukirjanduslikus võtmes 12 sündimata jäänud lapsele, millest nad pääsesid või ilma jäid.
See on lugu SINUST.
Et sinuga nii ei juhtuks.
Kui juhtus, ära süüdista ennast.
Ära häbene ega mata end elusalt – andestus ja armastus on sinu sünniõigus.
Võta vastutus iga mõtte-sõna-teo eest ning kõik läheb hästi.
Jumal on alati kodus.